Vastus

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 26.07.2023 15:56

Adressaat: <"RAM Info">

Teema: Väljaminev kiri

Manused: Krediidiinkassode ja-ostjate seaduse eeln....asice

Tere! Harju maakohus on saatnud Teile dokumendi. Pealkiri: Vastus Krediidiinkassode ja-ostjate seaduse eelnõule Registreerimise kuupäev: 26.07.2023 Registreerimise number: 10-3/23-78 Lugupidamisega

Aadress: Lubja 4, Tallinn, 19081; registrikood: 74001728; telefon: 620 0100; faks: 620 0000; e-post: [email protected].

Lisainfo: www.kohus.ee

Krediidiinkassode ja-ostjate seaduse

eelnõu

Lugupeetud rahandusminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõule

(edaspidi KIKS või eelnõu).

Eelnõu ja selle seletuskirjaga tutvumise järgselt esitasid arvamust avaldanud Harju Maakohtu

kohtunikud eelnõu kohta alljärgnevaid tähelepanekuid.

Krediidilepingutest tulenevate võlgade sissenõudmisega või nende ülesostmisega tegelevate

inkassofirmade tegevuse reguleerimine ja järelevalve on oluline teema, mis seni on tarbijate

kaitsmisel jäänud tähelepanuta. Seetõttu on tänuväärne, et eelnõuga minnakse direktiivist

2021/2167 kaugemale ja reguleeritakse tarbijalaene, mida väljastavad peale pankade ka muud

krediidiandjad.

Kõige tõhusamat tarbija kaitset pakub eelnõus märgitud VÕS § 415 lg 1 muutmine. Kohtu

hinnangul tagaks tarbijate parema kaitse seaduses sätestatud selge viivisemäär (eelnõu § 415 lg

1 alternatiiv) s.t et tarbijatelt ei saaks ühelgi juhul nõuda kõrgemat viivist kui VÕS § 94 lg 1 +

5% aastas. Viivisemäära kohtu otsustada jätmine ei tagaks tarbijale kohest kaitset, sest seaduses

sätestatud määrast kõrvalekaldumise võimaldamine jätaks viivisemäära kohtupraktika

kujundada ning selle ühtlustamine oleks aeganõudev. Seetõttu toetame eelnõu § 415 lg 1

alternatiivi, millega kehtestatakse kindel viivisemäära ülempiir tarbijate jaoks.

Tarbijate kaitseks võiks seadusesse alles jääda VÕS § 416 lõikest 2 tulenev krediidiandja

lepingu ülesütlemise-eelne kohustus pakkuda läbirääkimiste ja kokkuleppe sõlmimise

võimalust. Eelnõu sõnastus sundtäitmise toimingute alustamise eelse etapi kohta jätab mulje,

justkui võiks seda teha ka pärast täitedokumendi saamist (üldreeglina pärast kohtumenetlust).

Teie 26.06.2023 nr 1.1-10.1/4533-1

Meie 26.07.2023 nr 10-3/23-78

Hr Mart Võrklaev

Rahandusministeerium

[email protected]

Seega tekitab praegune eelnõu sõnastus ebaselgust, millal see võimalus tarbijale ikkagi anda

tuleb ja seda ei saa pidada mõistlikuks. Tekib küsimus, kas lauseosa „enne võla sundtäitmiseks

toimingute alustamist“ on vajalik, kui normis sisaldub viide § 416 lg 1 tähtajale (täiendav

tähtaeg kohustuse täitmiseks enne lepingu ülesütlemist).

Kehtiva VÕS § 416 lg 2 rikkumine ei too kaasa ülesütlemise tühisust (RKTKo 03.06.2020, nr

2-17-7502), mis tähendab, et krediidiandjal on kohustus pakkuda läbirääkimiste võimalust,

kuid selle rikkumise korral ei kaasne krediidiandja jaoks mingeid negatiivseid tagajärgi. VÕS

§ 416 lg 2 on tarbijat kaitsev säte, mille kaitse-eesmärk võiks olla tarbijakrediidilepingu

ülesütlemise tühisuse kaasatoomine (T. Tampuu eriarvamus 2-17-7502 lahendile). Teeme

ettepaneku lisada eelnõusse § 416 lg 2 rikkumisega kaasnev selge tagajärg s.o

tarbijakrediidilepingu ülesütlemise tühisustagajärjetus.

Lisaks eelnevale veel mõned tähelepanekud.

KIKS-i § 3 lg 2 sätestab krediidiinkassona tegutsemise õiguse vaid osaühingu või aktsiaseltsina.

Regulatsioonist võiks selgelt nähtuda, milline on viidatud normi rikkumise tagajärg. Kas selleks

võiks olla tegevusloa mittesaamine.

KIKS-i § 4 lg 7 toob ja defineerib uue mõiste „viivises krediidileping“. Sellist mõistet

võlaõigusseadusest ei tulene. Õigeks ei saa lugeda käsitlust, mille järgi loetakse leping

sissenõutavaks muutunuks (viitega VÕS § 82 lg-le 7). Sissenõutav saab olla nõue, mitte leping.

Vastavalt KIKS-i § 12 lõikele 2 ei tohi tegevusloa lõppemisel krediidisaajatelt rahalisi

vahendeid vastu võtta. Võiks olla selgelt välja toodud, kas tegemist on üksnes järelevalvet

puudutava regulatsiooniga või kas ja milline on sätte mõju VÕSi lepingu täitmise

üldregulatsioonile.

Rakendussättest võiks selgelt tuleneda, kas uus regulatsioon kohaldub ka varasematele

laenudele, mille tasumisega ollakse viivituses, aga mida ei ole enne uue regulatsiooni

jõustumist loovutatud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Astrid Asi

kohtu esimees

Mari-Liis Tõnuri 620 0120