Seisukohad krediidiinkassode ja -ostjate seaduseelnõu (SE 376) täiendamiseks

Endla 13 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee /

registrikood 70000272

Riigikogu

Õiguskomisjon

[email protected]

02.05.2024 1.1-10.1/4533-

28

Seisukohad krediidiinkassode ja

-ostjate seaduseelnõu (SE 376)

täiendamiseks

Austatud komisjoni esimees

Käesoleva kirja lisas on esitatud Rahandusministeeriumi seisukohad (ettepanekud)

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (SE 376) täiendamiseks. Ettepanekute aluseks on

õiguskomisjonile esitatud huvirühmade arvamused, sealhulgas 2024. a. 29. aprillil

õiguskomisjoni istungil suuliselt väljendatud huvirühmade seisukohad.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa:

Ettepanekute loetelu

Thomas Auväärt

611 3633

[email protected]

2 (5)

LISA

Ettepanekute loetelu

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu (376 SE I) juurde

[muudatused on esitatud allajoonitud kujul või läbikriipsutatuna]

1) muuta eelnõu § 3 lõige 6 järgmiselt:

„(6) Kui krediidiinkasso omandab ise viivituses oleva krediidilepingu või sellest tuleneva

nõude, kaasnevad talle käesolevas seaduses krediidiostjale ettenähtud õigused ja talle

kohaldatakse talle käesolevas seaduses krediidiostjale suhtes ettenähtud kohustusi, välja

arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 7 sätestatut ja käesoleva seaduse § 47 lõigetes 1–4 ja 6

sätestatut.“;

Selgitus: muudatus põhineb Eesti Pangaliidu (EPL) ettepanekul. EPL soovis küll eelnõu § 61

muutmist, mis näeb ette krediidiostja õiguse saada teavet krediidiasutuselt. Asjakohasem on

aga pigem muuta eelnõu § 3 lõiget 6 nii, et kui krediidiinkasso tegutseb nö samal ajal ka nõude

ostjana, siis kaasneb talle sellega ka õigus vastavat infot saada. Kui hakata muutma aga eelnõu

§-i 61, siis tuleks sel juhul muuta ka vastava peatüki pealkirja ehk antud muudatus lähtub

minimalistlikkuse põhimõttest.

Lisaks on oluline juhtida siin tähelepanu sellele, et tulenevalt antud sätte sõnastusest puudub

vajadus arvestada MTÜ FinanceEstonia ettepanekut eelnõu § 47 muutmise kohta kuna juba

käesoleva § 3 lõikega 6 nähakse ette, et kui krediidiinkasso on ise nõude omandaja, siis ei

kohaldu talle suur osa §-s 47 sätestatust.

2) muuta eelnõu § 3 lõike 9 punkti 1 järgmiselt:

„1) krediidilepingu tähtaja pikendamiseks või tagasimakse tasumise täielikuks või osaliseks

edasilükkamiseks teatud ajavahemikuks, kuid maksimaalselt kuni 36 kuuks;“;

Selgitus: muudatus põhineb OÜ Aktiva Finance Group ettepanekul, kes märgib oma kirjas, et

kuna eelnõu regulatsiooni alla kuuluvad ka hüpoteeklaenudest tekkinud võlad, siis nende

tasumine on 36 kuu jooksul ilmselgelt võimatu. Seepärast kustutatakse vastavast punktist 1 see

osa, mille kohaselt saab krediidilepingu tähtaega edasi lükata kuni 3 aastaks (ehk 36 kuud).

3) muuta eelnõu § 39 lõige 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„(2) Krediidiinkasso esitab audiitorettevõtja valimise või määramise korral viivitamatult

Finantsinspektsioonile audiitorettevõtja ja vandeaudiitori aruande allkirjastaja nime ning

kinnituse, et nende suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiinkasso

audiitorettevõtja. Kinnitus tuleb esitada ka vandeaudiitori aruande allkirjastaja muutumisel.“;

Selgitus: muudatus põhineb Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 2. FI juhib tähelepanu sellele,

et mitme audiitoriga audiitorettevõtja puhul võib tekkida olukord, kus audiitorettevõtja (kes on

valitud või määratud) ei muutu, kuid tööd teostav vandeaudiitor muutub. Nt toimub

audiitorettevõtjas audiitorite rotatsioon või audiitor lahkub sellest audiitorettevõtjast. Praeguse

sõnastuse järgi ei ole subjekt (krediidiinkasso) sel juhul kohustatud FI-d teavitama.

Käesolevaga muudetakse lõiget 2 nii, et see oleks tagatud.

4) muuta eelnõu § 41 lõige 4 punkt 4 järgmiselt:

„4) juhtide sobivushindamise kord;“;

Selgitus: muudatus põhineb Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 3. Eesmärk on sõnastada

lihtsalt juhid mitmuses kuna juhte on mitu (eelnõu § 36 lõike 2 kohaselt on juhatuses vähemalt

kaks liiget).

3 (5)

5) muuta eelnõu § 42 lõige 3 järgmiselt:

„(3) Krediidiinkasso nõukogu või selle puudumisel osanike koosolek määrab siseaudiitori või

selle funktsiooni teostamiseks isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete

täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane

maine. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta

sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis

põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.“;

Selgitus: muudatus põhineb Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 4. Lisatud on sulgudes

siseaudiitor. See on vajalik suurema õiguskindluse tagamiseks, et oleks üheselt selge et

järgmistes sätetes siseaudiitori kohta sätestatud regulatsioonid kehtivad ka siseaudiitori

funktsiooni teostamiseks määratud isiku kohta.

6) muuta eelnõu § 44 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:

„(3) Krediidiinkassol või asjakohasel juhul krediidiostjal on õigus saada viivituses oleva

tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sisse nõudmiseks krediidiasutuselt või

krediidiandjalt tarbijakrediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta peetud vastavalt

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48 sätestatud krediiditoimikust neid andmeid, mis

on kogutud konkreetse tarbija suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks,

sealhulgas krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud perioodil tehtud tarbija

maksetehingute andmed kujul, mis võimaldab saada ülevaate tarbija maksetehingutest tulu- ja

kululiikide lõikes. Krediidiasutus või krediidiandja ei ole kohustatud edastama profiilianalüüsi

mudeleid või muid sarnaseid ärisaladust puudutavaid andmeid, kuid võib esitada täiendavaid

selgitusi tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta. Krediidiinkasso või krediidiostja võib

saadud andmeid kasutada üksnes eesmärgipäraselt ja seoses vastava viivituses oleva

krediidilepingu või sellest tuleneva nõude haldamisega käesoleva seaduse § 3 lõike 2

tähenduses.“;

Selgitus: muudatus põhineb suuresti Eesti Pangaliidu ja MTÜ FinanceEstonia

kompromissettepanekul. Muudatuse teine pool võtab arvesse aga ka Harju Maakohtu ja

Finantsinspektsiooni arvamust – ehk selle kohaselt saab pank või muu krediidiandja anda edasi

info, et kuidas ta jõudis nö arusaamani, et tarbija on krediidikõlbulik. See ei kohustada aga

panka ega muud krediidiandjat edastama konkreetseid nn sisemisi mudeleid/protseduurikat (sh

ärisaladust), et kuidas vastavaid otsuseid tehakse.

7) asendada eelnõu §-des 82, 83, 84, 86, 90, 91 ja 92 ning eelnõu § 97 (krediidiandjate ja -

vahendajate seaduses) punktides 16, 17, 18 ja 19 number „300 000“ numbriga „100 000“ ning

number „3 000 000“ numbriga „1 000 000“;

Selgitus: Nii Eesti Pangaliit, MTÜ FinanceEstonia, Eesti Krediidiandjate Liit kui

inkassofirmad on välja toonud, et eelnõus ettenähtud karistusmäärad on liialt kõrged. Nõustume

osaliselt nende alandamisega, kus maksimaalne karistusmäär füüsilise isiku puhul viia 300 000

euro pealt 100 000 euroni ja juriidilise isiku puhul 3 mln euro pealt 1 mln euroni.

8) muuta eelnõu § 94 lõige 4 järgmiselt:

„(4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidilepingute suhtes on algatatud

enne käesoleva seaduse jõustumist kohtuotsuse alusel täitemenetlus või kohtus hagimenetlus,

võib isik tegeleda selle raames käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega kuni 2026.

aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selle tegevuse suhtes järgima käesolevas seaduses

krediidihaldustegevuse suhtes ettenähtud nõudeid.

(4) Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva

seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid

ja mille suhtes on algatatud enne 2024. aasta 31. detsembrit kohtu- või täitemenetlus, võib

4 (5)

krediidihaldustegevusega tegeleda kuni 2026. aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selle

tegevuse suhtes järgima käesolevas seaduses krediidihaldustegevuse suhtes ettenähtud

nõudeid.“;

Selgitus: muudatus põhineb Omega Invest OÜ ja Eesti Pangaliidu soovidel. Ehk kui praegune

eelnõu sõnastus välistab selle, et kui nõude suhtes algatatakse maksekäsu kiirmenetlus, siis

erinevalt nt hagimenetlusest ei rakendada selliste nõuete suhtes üleminekuaega s.t. sel juhul

tuleks isikul taotleda koheselt tegevusluba. Nüüd muudatusettepaneku kohaselt antakse

olenemata nn kohtumenetluse liigist kõikide nõuete suhtes üleminekuaeg – kui nõue on jõudnud

kohtusse enne 2024. a. lõppu (sh ka läbi maksekäsu kiirmenetluse), siis saab tegeleda

krediidihaldustegevusega ilma vastavaid nõudeid järgimata kuni 2026. a. lõpuni. Peale seda

tuleb siiski hakata ka sellise tegevuse suhtes seaduse nõudeid täitma (ehk vajalik on tegevusloa

olemasolu jm).

9) muuta eelnõu § 95 punkte 6 kuni 8 järgmiselt (Finantsinspektsiooni seaduse muutmine):

6) paragrahvi 39 lõiget 2 täiendatakse punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali korral 0,01–1 protsendiga

krediidiinkasso poolt hallatavate krediidilepingute ja nendest tulenevate nõuete

koondjäägist või 0,1 kuni 0,7 protsendiga ärituludest;“;

7) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa ettemakse arvutamisel võetakse aluseks

tema või vastava välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja

nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on

arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. detsembri

ning jooksva aasta 31. märtsi ja 30. juuni seisuga või tema eelmise aasta kasumiaruandes

kajastatud äritulu.“;

8) paragrahvi 42 täiendatakse lõikega 54 järgmises sõnastuses:

„(54) Krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa lõppmakse arvutamisel võetakse aluseks

tema või vastava välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali hallatavate krediidilepingute ja

nendest tulenevate nõuete koondjäägi kogusumma aritmeetiline keskmine, mis on

arvutatud tema Inspektsioonile esitatud aruannete andmetel eelmise aasta 31. märtsi, 30.

juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga või tema eelmise aasta kasumiaruandes

kajastatud äritulu.“;

Selgitus: muudatus põhineb OÜ Aktiva Finance Group ettepanekul, mille kohaselt soovitatakse

muuta Finantsinspektsioonile makstava ja iga-aastase järelevalvetasu arvestamise metoodikat.

Antud juhul jäetakse siiski valik, et millisest metoodikast võib nn jooksva (s.t. iga-aastase)

järelevalvetasu kujundamisel lähtuda – kas a) hallatavate krediidilepingute ja nendest

tulenevate nõuete koondjäägist või b) ärituludest.

10) muuta eelnõu § 97 punkti 12 (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 501 lõike 1

muutmine):

(1) Krediidiandja on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses sätestatule.

Selgitus: muudatus põhineb osaliselt Eesti Pangaliidu ja MTÜ FinanceEstonia ettepanekul.

Muudatusega täpsustakse, millist infot peab krediidiandja kohustuslikus korras inkassole

andma.

11) muuta eelnõu § 97 punkti 20 järgmiselt (krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 1052

teksti muutmine):

5 (5)

„Käesoleva seaduse § 571 kohane esimene aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile 2025.

aasta esimese poolaasta kohta.”.“;

Selgitus: muudatus põhineb Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 8, , mille sisuks on esimese

aruande esitamise tähtpäeva edasi lükkamine kuna seadus jõustub/rakendub hiljem kui algselt

planeeritud.

12) muuta eelnõu § 98 punkti 3 (krediidiasutuste seaduse § 831 lõike 1 muutmine):

„(1) Krediidiasutus on kohustatud esitama krediidiinkassole või krediidiostjale teavet vastavalt

krediidiinkassode ja -ostjate seaduse § 44 lõike 3 esimeses lauses ja §-s 61 sätestatule.“;

Selgitus: muudatus põhineb osaliselt Eesti Pangaliidu ja MTÜ FinanceEstonia ettepanekul.

Muudatusega täpsustakse, millist infot peab pank kohustuslikus korras inkassole andma.

13) täiendada §-i 98 (krediidiasutuste seadust) järgmise uue punktiga (nihutades vastavalt

järgmisi punkte):

4) seaduse §-i 88 täiendatakse lõikega 45 järgmises sõnastuses:

„(45) Krediidiasutusel on õigus avaldada pangasaladust sisaldavaid andmeid krediidiostjale ja

asjakohasel juhul krediidiinkassole krediidiinkassode ja -ostjate seaduses sätestatud juhtudel ja

ulatuses.“;

Selgitus: muudatus põhineb Eesti Pangaliidu ettepanekul, mille kohaselt täiendatakse

krediidiasutuste seaduse § 88 ettenähtud pangasaladuse regulatsiooni niimoodi, et pank saaks

edastada vastavaid andmeid inkassofirmadele.

14) muuta §-i 98 (krediidiasutuste seaduse § 14117 teksti muutmine) punkti 6:

Käesoleva seaduse § 923 kohane esimene aruanne esitatakse Finantsinspektsioonile 2025. aasta

esimese poolaasta kohta.”.

Selgitus: muudatus põhineb samuti Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 8, mille sisuks on

esimese aruande esitamise tähtpäeva edasi lükkamine kuna seadus jõustub/rakendub hiljem kui

algselt planeeritud.

15) §-i 104 täiendatakse järgmiselt uue lõikega (muutes senise teksti lõikeks 1):

2024. aasta … jõustunud redaktsiooniga lisatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 501

lõige 3 ja võlaõigusseaduse § 4061 lõige 4 jõustuvad 2025. aasta 1. jaanuaril.

Selgitus: muudatus põhineb Eesti Pangaliidu (EPL) ettepanekul. Selle sisuks on anda pankade

rohkem aega ettevalmistuseks (ehk ca 6 kuud), mis puudutab neid kohustusi, mille kohaselt

tuleb hakata oma klientidele võlgnevuste kohta täpset infot andma. EPL ise küll soovis saada

vähemalt 12 kuud, kuid kuna eelnimetatud sätted seonduvad direktiiviga, siis ei saa nii pikka

rakendusaega kahjuks anda.