3 (5)
5) muuta eelnõu § 42 lõige 3 järgmiselt:
„(3) Krediidiinkasso nõukogu või selle puudumisel osanike koosolek määrab siseaudiitori või
selle funktsiooni teostamiseks isiku (edaspidi siseaudiitor), kellel on siseaudiitori ülesannete
täitmiseks vajalikud teadmised, oskused, kogemused, haridus, kutsesobivus ja laitmatu ärialane
maine. Siseaudiitorile kohaldatakse audiitortegevuse seaduses atesteeritud siseaudiitori kohta
sätestatud nõudeid ja tegevuse õiguslikke aluseid. Siseaudiitor ei või täita ülesandeid, mis
põhjustavad või võivad põhjustada huvide konflikti.“;
Selgitus: muudatus põhineb Finantsinspektsiooni ettepanekul nr 4. Lisatud on sulgudes
siseaudiitor. See on vajalik suurema õiguskindluse tagamiseks, et oleks üheselt selge et
järgmistes sätetes siseaudiitori kohta sätestatud regulatsioonid kehtivad ka siseaudiitori
funktsiooni teostamiseks määratud isiku kohta.
6) muuta eelnõu § 44 lõige 3 ja sõnastada see järgmiselt:
„(3) Krediidiinkassol või asjakohasel juhul krediidiostjal on õigus saada viivituses oleva
tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude sisse nõudmiseks krediidiasutuselt või
krediidiandjalt tarbijakrediidi andmise, jälgimise ja hindamise kohta peetud vastavalt
krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §-s 48 sätestatud krediiditoimikust neid andmeid, mis
on kogutud konkreetse tarbija suhtes vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmiseks,
sealhulgas krediidivõimelisuse hindamise aluseks olnud perioodil tehtud tarbija
maksetehingute andmed kujul, mis võimaldab saada ülevaate tarbija maksetehingutest tulu- ja
kululiikide lõikes. Krediidiasutus või krediidiandja ei ole kohustatud edastama profiilianalüüsi
mudeleid või muid sarnaseid ärisaladust puudutavaid andmeid, kuid võib esitada täiendavaid
selgitusi tarbija krediidivõimelisuse hindamise kohta. Krediidiinkasso või krediidiostja võib
saadud andmeid kasutada üksnes eesmärgipäraselt ja seoses vastava viivituses oleva
krediidilepingu või sellest tuleneva nõude haldamisega käesoleva seaduse § 3 lõike 2
tähenduses.“;
Selgitus: muudatus põhineb suuresti Eesti Pangaliidu ja MTÜ FinanceEstonia
kompromissettepanekul. Muudatuse teine pool võtab arvesse aga ka Harju Maakohtu ja
Finantsinspektsiooni arvamust – ehk selle kohaselt saab pank või muu krediidiandja anda edasi
info, et kuidas ta jõudis nö arusaamani, et tarbija on krediidikõlbulik. See ei kohustada aga
panka ega muud krediidiandjat edastama konkreetseid nn sisemisi mudeleid/protseduurikat (sh
ärisaladust), et kuidas vastavaid otsuseid tehakse.
7) asendada eelnõu §-des 82, 83, 84, 86, 90, 91 ja 92 ning eelnõu § 97 (krediidiandjate ja -
vahendajate seaduses) punktides 16, 17, 18 ja 19 number „300 000“ numbriga „100 000“ ning
number „3 000 000“ numbriga „1 000 000“;
Selgitus: Nii Eesti Pangaliit, MTÜ FinanceEstonia, Eesti Krediidiandjate Liit kui
inkassofirmad on välja toonud, et eelnõus ettenähtud karistusmäärad on liialt kõrged. Nõustume
osaliselt nende alandamisega, kus maksimaalne karistusmäär füüsilise isiku puhul viia 300 000
euro pealt 100 000 euroni ja juriidilise isiku puhul 3 mln euro pealt 1 mln euroni.
8) muuta eelnõu § 94 lõige 4 järgmiselt:
„(4) Juhul kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud krediidilepingute suhtes on algatatud
enne käesoleva seaduse jõustumist kohtuotsuse alusel täitemenetlus või kohtus hagimenetlus,
võib isik tegeleda selle raames käesoleva seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega kuni 2026.
aasta 31. detsembrini ilma, et ta peaks selle tegevuse suhtes järgima käesolevas seaduses
krediidihaldustegevuse suhtes ettenähtud nõudeid.
(4) Isik, kes on registrisse kantud ja tegelenud enne käesoleva seaduse jõustumist käesoleva
seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud tegevusega, mis puudutab viivituses olevaid krediidilepinguid
ja mille suhtes on algatatud enne 2024. aasta 31. detsembrit kohtu- või täitemenetlus, võib