Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu

Hr Mart Võrklaev Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn [email protected]

Teie 22.06.2023 nr 1.1-10.1/4533-1 Meie 04.08.2023 nr 5-8/3661-1

Krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõu Täname võimaluse eest avaldada arvamust Rahandusministeeriumi poolt edastatud krediidiinkassode ja -ostjate seaduse eelnõule (edaspidi KIKS või Eelnõu). Käesolevaga esitab Finantsinspektsioon (edaspidi ka FI) oma kommentaarid ja seisukohad Eelnõule. Üldised kommentaarid krediidituru ja Eelnõu kohta

1. Finantsinspektsioon teeb järelevalvet krediidiasutuste ja krediidiandjate üle vastavalt tööriistadele, mis on seadusega järelevalvele ette nähtud. FI on teinud aastate jooksul erinevaid ettepanekuid seaduste muutmiseks, et laenuvõtjad saaksid paremat kaitset ning laenude andmine ja võtmine oleks vastutustundlikum. Tarbijakrediidituru korrastamiseks on FI teinud järgmiseid ettepanekuid:

 Finantsombudsman. Finantsinspektsioon on avaldanud soovi, et FI juurde loodaks finantsombudsmani (finantsvaidluste voliniku) funktsioon, kelle ülesandeks oleks lahendada finantssektori vaidluseid tarbijate ja finantssektoris tegutsevate ettevõtjate vahel. Finantsombudsman täidaks tänase lünga, kus tarbijad pigem pelgavad või puuduvad neil vajalikud vahendid, et astuda oma õiguste kaitseks vaidlustesse finantssektoris tegutsevate ettevõtetega. Kuna vastav eelnõu on juba väljatöötatud, kuid menetlemine jäänud põhjendamatult venima, siis soovime, et nende muudatusettepanekutega liigutakse edasi esimesel võimalusel. Finantsinspektsioon on valmis alustama finantsombudsmani teenusega kohe, kui vastav seadus FI-le õiguse annab.

 Krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suhe. Finantsinspektsioon on teinud ettepaneku kõikidele Eestis tegutsevatele krediidiasutustele, krediidiandjatele ja erandi alusel tegutsevatele krediidiandjatele kehtestada ühetaolised krediidi põhiosa ja intressimakse ning tarbija sissetuleku suurima suhte ja ühtsed alused piirmäära arvutamiseks (kõikidele ühesuguse nn põranda kehtestamine). Meie hinnangul oleks sellisel juhul enam tagatud, et krediidivõimelisuse hindamist viidaks erinevate krediidiandjate juures läbi ühetaolisematel ja läbipaistvamatel alustel.

 Positiivne krediidiregister. Positiivse krediidiregistri olemasolul saaksid kõik krediidiandjad ligipääsu registrist saadavatele andmete tarbija olemasolevate finantskohustuste kohta ühtsetel alustel, mis toob endaga kaasa mh täpsemad hinnangud tarbijate krediidivõimelisusele. Taolisel registril võib olla oluline mõju konkurentsi elavdamisel tarbijakrediiditurul. Positiivse krediidiregistri vajalikkust ja toetust selle loomisele on avaldanud ka turuosalised ise, mistõttu ka selle teemaga kiire edasiliikumine on vajalik krediidituru korrastamisel eesmärgil. Ka siin on vastav eelnõu juba väljatöötatud, kuid kahjuks on eelnõu menetlemine jäänud teadmata põhjustel venima ning registri loomine on edasi lükkunud tulevikku.

2 / 17

 Finantsvaldkonna rahatrahvid. FI tervitab 2023. aasta sügisel jõustuvaid väärteoraamistiku muudatusi ja valmistub nende rakendamiseks, kuid süsteemse terviku vaatest eelistab haldustrahvide kehtestamist finantssektoris tervikuna, nagu see on kasutusel enamike finantsjärelevalvete poolt EL-is.

FI poolt juba esitatud ettepanekutele on põhjendatud kaaluda ka tarbijakrediidi regulatsiooni täiendavat reguleerimist. Alljärgnevalt esitame täiendavad ettepanekud ja lahendused, mis meie hinnangul aitavad veelgi tõhusamalt ja paremini korrastada tarbijakrediiditurgu:

 Krediidi kulukuse määra ülempiiri regulatsiooni täiendamine. FI hinnangul tuleb krediidi kulukuse määra tühisust kontrollida iga krediidi väljastamisel, kui tarbija peab tegema krediidi väljamaksmiseks eraldi tahteavalduse ja kui krediidiandja on kehtestanud krediidi väljastamisele eeltingimused (tähtajatud krediidilepingud, mis võimaldavad krediiti korduvalt krediidi ülempiiri ulatuses kasutusse võtta). Krediidi andmise aega tuleks sellistel juhtudel tõlgendada laiendavalt, kuna väljamaksetaotluse rahuldamise toiming ja seejärel krediidi väljamaksmine on FI jaoks käsitletav krediidi kulukuse määra ülempiiri regulatsiooni kontekstis iseseiseva krediidi andmisena. Seda arvestades tuleb iga sellise krediidi andmisel hinnata selle konkreetse krediidi vastavust krediidi kulukuse määra ülempiirile.

 Kehtestada krediidi kogumaksumusele rangemad nõuded. Näiteks, kehtestada piirang, mille kohaselt tarbijakrediidilepingust tulenevad ja tarbija poolt tasumisele kuuluvad krediidiga seotud kulud ei tohi ületada krediidisummat.

 Täpsustada õigusaktides, mida tähendab regulaarne sissetulek. Näiteks, regulaarseks peetakse sissetulekut, mis on vähemalt nelja viimase kuu keskmine sissetulek.

 Kehtestada ajaline piirang, millal on lubatud krediidilepingud sõlmida. Näiteks, piirangud öisel ajal krediidi väljastamisele, kehtestades keelu sõlmida krediidilepinguid ajavahemikul kell 22:00 – 7:00.

 Viia sisse sarnaselt hasartmängukeelu nimekirjaga register/nimekiri isikutest, kellega krediidilepingut ei või sõlmida. Näiteks, keeld sõlmida krediidileping isikutega, kes on esitanud avalduse enda vastavasse nimekirja kandmiseks. Register/nimekiri oleks mõeldud isikutele, kes ei suuda sõltuvussuhtest tulenevalt krediidilepingute sõlmimisest hoiduda (nt hasartmängurid) või on lisatud registrisse ohutuse huvides (nt pettuste ärahoidmiseks).

2. FI analüüsis 2019. aastal inkassoturgu, et mõista paremini krediidi järelturuga seonduvaid riske1, ning

2020. aastal otsustas oma soovitusliku märgukirjaga kujundada üldise suuna ja hea tava krediidi restruktureerimisel. Eesmärk oli luua laenude restruktureerimise protsessi piisavalt läbipaistvust ja kontrollitavust ning sätestada soovitustena põhimõtted, millest lähtuda laenu restruktureerimise vajaduse hindamisel ning restruktureerimise läbiviimisel.2

3. Eelnõu mõjuanalüüsis on sätestatud, et võib juhtuda, et täies ulatuses kogu FI järelevalvekulu, mis läheb KIKS-i alusel subjektide üle järelevalve teostamisele, laekuvad summad siiski vähemalt algusaastatel ei kata (siis tuleb see kulu katta muude subjektide poolt laekuvate tasude arvelt). Finantsinspektsiooni esmaste arvutuste pinnalt on näiteks ühe tegevusloa järelevalveliseks hinnaks mitte vähem kui 20 000 eurot, samas on tegevusloa menetlustasu määr ette nähtud vaid 1000 eurot. Eelnõuga ei ole suurendatud ka menetlustasu määra tegevusloa taotlemisel, mis on aastaid püsinud samal tasemel. Pöörame tähelepanu, et FI poolt KIKS-i alusel järelevalve teostamine peab olema vastava sektori enda poolt tasustatud, ehk tuleb vältida olukorda, kus neid kulusid maksaksid teised finantsjärelevalve subjektid. Seega Eelnõu seletuskirjas pakutu, et järelevalvekulu peavad kinni maksma teised subjektid, ei ole aktsepteeritav ega mõistlik lahendus. Samuti tuleb luua raamistik, kus tegevusloa menetlus ja järelevalve on tasustatud vastava sektori poolt esimesest päevast alates. Kvaliteetse järelevalve teostamiseks tuleb tagada piisav rahastus. Eelnevast tulenevalt palume muuta järelevalvetasude

1 Finantsinspektsioon analüüsis inkassoturgu. Arvutis kättesaadav: https://www.fi.ee/et/uudised/finantsinspektsioon-analuusis- inkassoturgu 2 Finantsinspektsioon suunab laenude restruktureerimist ja kutsub üles täpsemalt analüüsima inkassoturgu. Arvutis kättesaadav: https://www.fi.ee/et/blogi/finantsinspektsioon-suunab-laenude-restruktureerimist-ja-kutsub-ules-tapsemalt-analuusima

3 / 17

regulatsiooni selliselt, et KIKS-i subjektide endi poolt kaetakse kõik järelevalvekulud (vt ka käesoleva vastuse punkti 73) tegevusloa taotluse esitamisest arvates.

4. Eelnõus tuleb reguleerida menetlustasudega seonduv, sh olukord, kus isik omab mitut

Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba (vt käesoleva vastuse punkti 74).

5. Eelnõu rakendussätetesse on põhjendatud lisada kogu finantssektori seadusandlusesse samalaadne raamistik kohapealsete kontrollide osas (vt käesoleva vastuse punkti 61), nagu see on leidnud käsitlemist käesolevas Eelnõus. Selliselt oleks tagatud ühelaadne kohapealsete kontrollide raamistiku käsitlus finantssektori üleselt, sh ka nende subjektide üle, kes krediiti väljastavad. Vastavasisulise ettepaneku oleme teinud juba 08.05.2023 kirjaga.

Eelnõu kohaldamisala ja mõisted

6. Eelnõu § 2 lõige 1 täpsustab, et seadus kohaldub /…/ filiaalile välisriigis, vastavalt selle välisriigi õigusaktides sätestatule /…/. Filiaali ja talle kohalduvat õigust puudutav raamistik on eelkõige Eelnõu 3. peatükis, millest mh õigesti järeldub, et teenuse osutamisel välisriigis tuleb arvestada nii Eelnõud, selle alusel antud õigusakte kui välisriigi õigusakte. Eeltoodu tõttu on põhjust käesolevast lõikest välja jätta alljärgnev osis: /…/ vastavalt selle välisriigi õigusaktides sätestatule /…/.

7. Eelnõu § 2 lõike 3 punkt 1 sätestab seaduse kohaldamise erandi ehk KIKS-i ei kohaldata krediidihaldustegevusele, kui krediidileping on sõlmitud kolmandas riigis asutatud krediidiasutusega, välja arvatud juhul, kui krediidileping või sellest tulenev nõue loovutatakse lepinguriigis asutatud krediidiasutusele. Seletuskirja kohaselt on sätte aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2021/2167 krediidihaldajate ja krediidiostjate kohta (edaspidi NPL-de direktiiv) artikli 2 lõike 5 punkt b. Arvestades seda, et KIKS-iga on otsustatud minna direktiivist kaugemale ja Eelnõu puudutab ka neid tarbijalaene, mida väljastavad peale pankade ka muud krediidiandjad, palume selgitada miks lepinguriigi krediidiasutused on regulatsiooniga hõlmatud, kuid lepinguriigi krediidiandjad on väljas.

8. Eelnõu § 3 lõike 2 viimase lause kohaselt võib krediidiinkasso tegutseda üksnes aktsiaseltsi või

osaühinguna. See kaob teksti sisse ära, sellest tulenevalt teeme ettepaneku sarnaselt teistele eriseadustele selgemalt eristada see regulatsioon eraldi lõiguna.

9. Eelnõu § 3 lõike 7 punktis 4 teeme ettepaneku asendad sõna „muutmiseks“ sõnaga „vähendamiseks“. Selliselt oleks selge ka see, millises suunas seadusandja lubab krediidiinkassol lepingut muuta – vähendada intresse.

10. Eelnõu § 4 lõikes 2 on sätestatud krediidiandja mõiste ja § 4 lõikes 4 krediidilepingu mõiste KIKS-i tähenduses. KIKS-i eelnõu ja selle seletuskirja järgi tulevad FI järelevalve alla nii krediidiinkassod, kes tegelevad tarbijakrediidilepingutega kui ka krediidiinkassod, kes tegelevad ettevõtjatele antavate pangalaenudega (vt seletuskirja lk 1). Selguse huvides tuleks KIKS-is täpsustada, kas Eelnõu reguleerimisalasse lähevad ka selliste krediidiandjate poolt väljastatud laenudest tulenevad nõuded, kes ei oma vastavalt kas krediidiandjate ja –vahendajate seadusest (edaspidi KAVS) või krediidiasutuste seadusest (edaspidi KAS) tulenevat tegevusluba. Täpsustus on oluline, sest juriidilistele isikutele võivad krediiti väljastada ka sellised krediidiandjad, kelle tegevus ei ole reguleeritud KAS-i ega KAVS-iga.

11. Eelnõu § 4 lõike 2 viimase lause kohaselt käsitatakse krediidiostjat krediidiandjana juhul, kui ta omandab viivises oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude, mis ei ole sõlmitud tarbijaga. Palume selgitada mida see tähendab.

12. Eelnõu § 4 lõike 9 osis „mis ei ole krediidiinkasso päritoluriik“, ei ole vajalik, kuna eelnev lõige nagunii

defineerib krediidiinkasso päritoluriigi.

13. Muuta Eelnõu § 5 sõnastus järgmiseks:

4 / 17

„Sõna „krediidiinkasso“ või „inkasso“ või nende tuletisi ja võõrkeelseid vasteid võib oma ärinimes kasutada ainult krediidiinkasso.“ Selliselt on tagatud finantssektoris ühetaoline lähenemine ärinimede kasutusele ja nende piiramisele. Lisaks tagab see ka tarbijale selgema arusaamise, kellega ta suhtleb.

Krediidiinkasso tegevusluba

14. Eelnõu § 6 lõikest 4 teeme ettepaneku võtta välja alljärgnev osa: „/…/ vastavalt käesoleva seaduse §- des 10 ja 13 sätestatule.“. Finantsinspektsiooni otsused peavad põhinema mh nt ka FIS-le ja HMS-le, ehk sedalaadi kitsenduse rõhutus ei ole täpne ja tekitab pigem ebaselgust.

15. Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt esitavad tegevusloa taotlemiseks tegutseva äriühingu (edaspidi taotleja) asutamislepingusse või äriregistri registrikaardile kantud juhatuse liikmed kirjaliku avalduse ning järgmised dokumendid ja andmed (edaspidi käesolevas peatükis avaldus, andmed ja dokumendid koos taotlus) /…/. Sättes on taotlejana viidatud vaid tegutsevale äriühingule. Samal ajal on samas sättes toodud välja asutamislepingusse kantud juhatuse liikmed. Samuti on Eelnõu § 7 lõike 1 punktis 1 sätestatud „äriühingu asutamise puhul asutamislepingu või -otsuse notariaalselt kinnitatud ärakiri“. Seega esineb nimetatud sätetes vastuolu selles osas, kas taotluse võib esitada üksnes tegutsev äriühing või ka asutamisel olev äriühing. Palume teha muudatused selliselt, et taotluse võib esitada üksnes tegutsev äriühing ning sellest tulenevalt muuta Eelnõud läbivalt.

16. Eelnõu § 7 lõike 1 punktid 5 ja 7 sätestavad andmed, mida tuleb esitada taotleja juhtide ja taotlejas olulist osalust omavate isikute kohta. Samas olulist osalust omavate isikute kohta esitatavate andmete puhul on tehtud viited erinevatele paragrahvidele (Eelnõu § 29 ja § 39 lõige 1). (I) Seaduse selguse huvides teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 5 sõnastust

järgmiselt: „andmed taotleja juhatuse ja nõukogu liikmete (juhatuse või nõukogu liige edaspidi juht) kohta vastavalt käesoleva seaduse § 39 lõigetele 1, 2 ja 5;“. Seega punkt 5 sätestab vaid taotleja juhtide andmete esitamise kohustuse ning olulise osaluse omandaja juhtide andmed tuleb esitada punkti 7 alusel.

(II) Pakutud muudatusettepanekust tulenevalt ja asjaolust, et Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 6 kohaselt

tuleb tegevusloa taotlemisel esitada juhtide kohta väljavõte karistusregistrist, teeme ettepaneku sätestada karistusregistriandmete esitamise kohustus ka Eelnõu §-s 39 krediidiinkasso juhtidest teavitamisel, muuta Eelnõu § 39 lõike 1 ja 5 sõnastust järgmiselt: „(1) Krediidiinkasso juhiks valimiseks või määramiseks on vajalik isiku kirjalik nõusolek. Koos kirjaliku nõusolekuga esitab isik vähemalt järgmised andmed ja dokumendid: 1) isiku ees- ja perekonnanimi, varasem nimi ja selle muutmise kuupäev ning põhjus, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, kodakondsus, elukoht, kontaktandmed, hariduse kirjeldus, töö- ja ametikohtade täielik loetelu, andmed ametiaja ja -koha kohta ning juhatuse liikme puhul tema vastutusvaldkonna kirjeldus, samuti isiku mainet ja usaldusväärsust ning käesoleva seaduse nõuetele vastavust kinnitavad dokumendid; 2) andmed äriühingute kohta, milles tema osalus on suurem kui 20 protsenti, kusjuures need andmed peavad sisaldama aktsia- või osakapitali suurust ja tegevusalade loetelu; 3) andmed võimalike huvide konfliktide ja isiku poolt ametiülesannete täitmisele pühendatava aja kohta; 4) kinnitus, et isikul puuduvad käesolevas seaduses sätestatud asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiinkasso juht; 5) väljavõte karistusregistrist, välisriigi kodaniku puhul tema päritoluriigi karistusregistri väljavõte või pädeva kohtu- või haldusorgani väljastatud samaväärne dokument, sealjuures ei või väljavõte olla vanem kui kolm kuud.

5 / 17

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud andmed tuleb esitada Finantsinspektsiooni juhatuse kinnitatud vormil. Finantsinspektsioon võib nõuda andmeid suuremas mahus, kui sätestatud käesoleva paragrahvi lõikes 1.“

(III) Lähtudes Eelnõu § 7 lõike 1 punkti 5 kohta pakutud muudatusettepanekust, teeme ettepaneku

sõnastada Eelnõu § 29 lõike 1 punkt 3 järgmiselt: „3) füüsilisest isikust omandaja elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas omandaja nime, elukohta, senist haridus-, töö- ja teenistuskäiku ning isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ja -kohta, samuti isiku usaldusväärsust, kogemusi, kompetentsust ja laitmatut mainet kinnitavad dokumendid, ning väljavõte karistusregistrist, sealjuures ei või väljavõte olla vanem kui kolm kuud;“.

(IV) Samuti palume lisada Eelnõu §-i 29 uus lõige järgmises sõnastuses: „Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 6 nimetatud andmed ja dokumendid esitatakse Finantsinspektsioonile Finantsinspektsiooni juhatuse kinnitatud vormil. Finantsinspektsioon võib nõuda andmeid suuremas mahus, kui sätestatud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 3 ja 6.“.

17. Eelnõu § 7 kohaselt puudub tegevusloa taotlemisel esitatavate dokumentide nimekirjas rahapesu ja

terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) § 14 lõikele 1 vastavad protseduurireeglid ja sisekontrollieeskiri. Seletuskirjas on lühidalt selgitatud, et inkassoettevõtjad ei ole RahaPTS-i mõistes kohustatud isikud. Seletuskiri ei sisalda sellega seotud põhjendusi või kaalutlusi, s.o miks ei laiendata RahaPTS-is sätestatud nõuete täitmise kohustust ka KIKS-i alusel tegutsevatele krediidiinkassodele. FI hinnangul võivad krediidiinkassode tegevusega kaasneda rahapesu riskid, millest tulenevalt esineb vajadus kaaluda krediidiinkassode määramist RahaPTS-i mõttes kohustatud isikutena. Nt krediidiandjad võlausaldajana peavad krediidisaaja poolt krediidi tagasi maksmisel kontrollima ka laekuva raha päritolu tulenevalt sellest, et nad on RahaPTS-i mõistes kohustatud isikud. Olukorras, kus krediidileping müüakse/loovutatakse krediidiinkassole, kes ei oleks RahaPTS-i vaatest kohustatud isik, ei peaks vastav krediidiinkasso kontrollima, kust pärinevad vahendid, millega krediidisummat tagasi makstakse. See aga võimaldakski kuritegelikul teel saadud raha arvelt krediiti tagasi maksta. Teeme ettepaneku täiendada Eelnõu § 7 lõige 1 selliselt, et tegevusloa taotlemisel tuleb esitada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 14 lõikes 1 sätestatud protseduurireeglid ning nende täitmise kontrollimise sisekontrollieeskiri. Juhul, kui krediidiinkassodega seonduvaid rahapesu ja terrorismi rahastamise riske on Eelnõu väljatöötamisel analüüsitud ning leitud, et krediidiinkassode määramine kohustatud isikuteks RahaPTS-i vaatest pole vajalik, siis tuleks seda ka seletuskirjas täiendavalt käsitleda ja põhjendada.

18. Eelnõu § 9 vajab täiendavat alust, mis selgesõnaliselt annab Finantsinspektsioonile mandaadi kontrollida taotlejat, seda mh ka kohapealse kontrolli kaudu. Teeme ettepaneku lisada alljärgnev lõige: „Taotleja esitatud andmete kontrollimiseks võib Finantsinspektsioon muuhulgas teostada kohapealset kontrolli, määrata ekspertiisi ja erakorralist audiitorkontrolli, teostada päringuid riigi andmekogudest, saada taotleja juhtidelt ja audiitorilt, nende esindajatelt ning vajaduse korral kolmandatelt isikutelt suulisi selgitusi esitatud dokumentide sisu ja tegevusloa andmise otsustamisel tähtsust omavate asjaolude kohta.“

19. Eelnõu § 9 lõige 6 reguleerib tegevusloa taotluse läbi vaatamata jätmise aluseid. Juhime tähelepanu, et

viide lõikele 1 on ebaõige ning peaks olema viide lõikele 2. Selguse huvides teeme ettepaneku jätta sättest välja fraasi „käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel“.

6 / 17

20. Eelnõu § 10 lõike 1 kohaselt teeb Finantsinspektsioon otsuse tegevusloa andmise või sellest keeldumise kohta 90 päeva jooksul, arvates kõigi vajalike nõuetekohaste andmete ja dokumentide saamisest ning nõuete täitmist, kuid hiljemalt kuus kuud pärast tegevusloa taotluse saamist. Teeme ettepaneku kasutada „90 päeva“ asemel sõnastust „kolme kuu“ sarnaselt makseasutuse ja e- raha asutuste seaduses (edaspidi MERAS) ja KAVS-is kasutatud sõnastusele.

21. Eelnõu § 10 lõige 3 loetleb punktides 1-3 võimalikud kõrvaltingimused, mida Finantsinspektsioon justkui

võiks rakendada. Arvestades, et kõrvaltingimust puudutav on reguleeritud eelkõige HMS §-s 53, teeme ettepaneku jätta kõrvaltingimuse rakendamise vabadus ja valitavad meetmed kitsendamata. Eeltoodu tõttu teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 alljärgnevalt: „(3) Finantsinspektsioon võib tegevusloa väljastada koos kõrvaltingimusega. Kui seatud kõrvaltingimus ei ole nõuetekohaselt täidetud, kaotab tegevusluba oma kehtivuse.“

22. Eelnõu § 11 lõike 1 punktid 7 ja 8 vajavad täiendavat täpsustamist. (I) Punktis 7 tuleb peale sõna „proportsionaalsed“ asendada sõna „ja“ komaga. (II) Punktis 8 tuleb peale sõna „süsteemid“ asendada sõna „ja“ sõnaga „või“.

23. Eelnõu § 12 sätestab tegevusloa lõppemise alused. Lõike 2 kohaselt kaotab tegevusloa kehtivuse lõppemisel krediidiinkasso õiguse osutada teenust, milleks talle tegevusluba oli antud ning ei või enam vastu võtta krediidisaajate rahalisi vahendeid. Eelnõus aga puudub regulatsioon selle kohta, et mis saab sellisel juhul krediidiinkasso portfellist, sest näiteks krediidilepingud/-portfell päeva pealt ära ei lõppe. Seega tuleb Eelnõuga reguleerida ehk luua alused, mida saab või tuleb teha tegevusloata isiku krediidiportfelliga ja vastava pangakontodel asuva rahavooga, sh FI õigus sunniraha määrata, kui portfelliga ettenähtud moel ei käituta. (I) Kuigi krediidiinkasso ühinemine ja jagunemine ei toimu FI loal, siis teeme

muudatusettepanekud ühinemise ja jagunemise sätetesse. Eelnõu §-de 54 ja 55 kohta teeme ettepaneku, et sellisel juhul tuleks rakendada Eelnõu § 13 lõikes 5 sätestatud analoogiat, st kliendilepingud tuleb lõpetada või loovutada teisele krediidiinkassole. Kui lepingud pole üleantud, siis ka ühineda ega jaguneda ei saa. Ehk kui portfell on üleantud, siis võib alles ühineda või jaguneda.

(II) Eelnõu § 12 lõike 1 punkti 2 kohaselt lõpeb tegevusloa kehtivus selle kehtetuks tunnistamisel, sama sätte punktide 3 ja 4 kohaselt lõpeb tegevusloa kehtivus teatud krediidiinkassodel ühinemisel ja uue krediidiinkasso asutamisel ühinemise teel. Eelnõu § 13 lõike 4 teisest ja kolmandast lausest tuleneb, et ka ühinemise korral tunnistab FI tegevusloa kehtetuks. Teeme ettepaneku muuta Eelnõud selliselt, et oleks selge, et ühinemise korral tunnistab FI tegevusloa kehtetuks.

(III) Mis puudutab Eelnõu §-s 57 sätestatud pankrotimenetlust, siis ka siin tuleks ette näha

regulatsioon krediidiinkasso portfelli üleandmise kohta.

(IV) Kuivõrd Eelnõu § 55 lõike 3 kohaselt lõpeb krediidiinkasso tegevusluba krediidiinkasso jagunemisel jaotumise teel, siis selguse mõttes võiks ka selle aluse lisada § 12 lõikesse 1.

24. Eelnõu § 13 reguleerib tegevusloa kehtetuks tunnistamist.

7 / 17

(I) Eelnõu paragrahv 13 lõike 1 juurde teeme ettepaneku lisada alljärgnev osa: „Tegevusloa kehtetuks tunnistamisega on kehtetu ka filiaali asutamise luba ja õigus osutada piiriülest teenust.“ Nimetatu tagab ühese mõistmise tegevusloa kehtetuks tunnistamise tagajärgedest. Eeltooduga nõustumisel on põhjendatud kustutada ka Eelnõu § 22 lõike 1 punkt 7, ehk see oleks automaatne tagajärg, mis ei vajaks täiendavat FI otsust.

(II) Eelnõu § 13 lõike 2 punktis 9 teeme ettepaneku sõna „juhtorgani liige“ asendada sõnaga „juht“.

(III) Eelnõu § 13 lõike 2 punktis 14 teeme ettepaneku sõna „audiitor“ asendada sõnadega „audiitorettevõtja ja siseaudiitor“.

(IV) Eelnõu § 13 lõike 5 kohaselt tuleb krediidiinkasso taotluse alusel tegevusloa vabatahtlikult

kehtetuks tunnistamiseks FI-le esitada kinnitus ning tõendid ja dokumendid selle kohta, et kõik kliendisuhted ja kliendilepingud on lõpetatud või loovutatud teisele krediidiinkassole. Selguse huvides tuleks rõhutada tegevusloa vajalikkust, see tähendab, et kui krediidiinkasso otsustab tegevuse lõpetada, peavad tal kas kliendisuhted ja kliendilepingud olema lõppenud või ta peab need loovutama teisele krediidiinkassole, kellel on vastav tegevusluba.

(V) Eelnõu paragrahv 13 lõike 6 osas teeme ettepaneku täpsemalt sätestada see olukord, millal võib Finantsinspektsioon keelduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisest, sest teatavat kahju toob iga sedalaadi olukord ette. Ettepanek on sõnastada vastav norm alljärgnevalt: „/…/, kui on alust arvata, et tegevusloa kehtetuks tunnistamine võib põhjendamatult kahjustada krediidisaajate õigustatud huve.“

25. Ebaselgeks jääb FI pädevuse ulatus Eelnõu § 13 lõike 1 punkti 9 ja § 23 lõike 6 punkti 2 rakendamisel.

Viidatud sätete kohaselt (I) võib FI tegevusloa kehtetuks tunnistada, kui krediidiinkasso või tema juhtorgani liige on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahapesu ning terrorismi rahastamise tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud korda või rikub rahvusvahelise sanktsiooni õigusaktidega kehtestatud korda; (II) võib FI teha ettekirjutuse kolmandas riigis piiriülese teenuse osutamise keelamiseks, kui krediidiinkasso tegevus piiriülese teenuse osutamise kaudu võib tuua kaasa rahapesu või terrorismi rahastamisega seotud õigusaktide nõuete või rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise või sellest kõrvale hiilimise või nende katse või suurendab selliseid riske. Pöörame tähelepanu, et nii Eelnõu kui seletuskirja pinnalt hetkel on ebaselged KIKS-i alusel tegutsema hakkavate krediidiinkassode staatus rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise nõuete täitmise vaates, samuti pole Eelnõuga RahaPTS- i muutmist ette nähtud. Eeltoodust lähtuvalt on mitmeti mõistetavust tekitav ka asjaolu, et Eelnõu kohaselt loetakse krediidiinkassod justkui erikohustustega isikuteks rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (edaspidi RSanS) §-i 20 kohaselt, millele viitab mh asjaolu, et Eelnõu § 41 lõike 4 punkti 10 kohaselt peavad krediidiinkassod määrama kindlaks sisemised protseduurireeglid, millega määratakse kindlaks rahvusvahelise sanktsiooni subjekti tuvastamise ja rahvusvahelise sanktsiooni rakendamise kord, ning sisekontrollieeskirjad eeltoodud nõuete täitmise kontrollimiseks. Sellest võib järeldada, et Eelnõuga soovitakse määrata krediidiinkassod erikohustustega isikuteks RSanS-i mõistes, aga mitte määrata neid kohustatud isikuteks RahaPTS-i mõistes. Pöörame tähelepanu, et RSanS § 20 viitab erikohustustega isiku kindlaks tegemiseks otsesõnu RahaPTS-ile ning kui isik on erikohustustega isik RSanS-i mõistes, siis peab ta ka olema kohustatud isik RahaPTS-i mõistes.

26. Eelnõu § 14 osas teeme ettepaneku lisada Finantsinspektsioonile õigus otsus avalikustada ka siis, kui

see on krediidiinkasso klientide, ehk krediidisaajate jaoks oluline. Ettepanek oleks sõnastada viimane lause alljärgnevalt: „/…/, kui see on oluline krediidiinkasso klientide, finantssektori stabiilsuse või läbipaistvuse jaoks.“

27. Eelnõu § 16 reguleerib tegevusloa andmise aluseks olnud andmete ja asjaolude muutmist.

8 / 17

(I) Juhime tähelepanu, et Eelnõu §-s 16 sätestatud normi rakendamiseks on vajalik täiendada Rahandusministri 21.02.2011 määrust nr 10 „Finantsinspektsiooni veebilehel andmete avalikustamise ulatus ja kord“ ja lisada määrusesse krediidiinkassodega seonduv.

(II) Palume Eelnõu § 16 lõike 1 punkti 5 sõnastust muuta järgmiselt: „5) siseaudiitori ja audiitorettevõtja vahetumise korral käesoleva seaduse § 39 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmed;“.

28. Kuna Eelnõuga minnakse kaugemale direktiivist 2021/2167, tuleks eelnõu §-s 18 (krediidiinkasso

tegevus teises lepinguriigis) või vähemalt sama sätte seletuskirjas selgemalt välja tuua, et piiriüleselt saab tegutseda ainult selline krediidihaldaja ehk krediidiinkasso, kes haldab krediidiasutuste viivises olevaid krediidilepinguid. Mõistame, et passportimise režiimi on võimalik kasutada ainult ulatuses, mis on NPL-de direktiiviga EL-is ühtlustatud ja seega ette nähtud.

29. Eelnõu §-d 19 - 23 reguleerivad krediidiinkassode tegevust kolmandas riigis (filiaali kaudu ja piiriülene tegevus). Pöörame tähelepanu, et krediidiinkassode tegutsemine kolmandas riigis ei ole NPL-de direktiiviga reguleeritud. Kolmandas riigis tegutsemine kätkeb vaieldamatut suuremat riski nii klientide kaitsele, organisatsiooni ülesehitusele, kapitalile, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisele, talitluspidevusele, andmekaitsele jmt. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku vaadata üle Eelnõu 3. peatükk osas, mis puudutab krediidiinkasso tegevust kolmandas riigis ja kaaluda, kas üldse lubada tegutsemist kolmandas riigis piiriüleselt, filiaalina või muul viisil. Oleks asjakohane seda mitte lubada. Olukorras, kus krediidiinkassodele jäetakse õigus piiriüleselt kolmandas riigis teenuseid osutada, tuleb sätestada KIKS-is kohustus taotleda FI-lt vastav luba (koos selge menetlusraamistikuga), mitte lubada tegutsemist teavituse alusel, nagu seda hetkel Eelnõu § 23 sätestab. Eelnõu § 23 ei võimalda FI-l praktikas otsustada ega keelata piiriülese teenuse osutamist kolmandas riigis, seda saab teha alles siis kui krediidiinkasso juba teenuseid kolmandas riigis osutab (sekkuda ettekirjutusega), mis ei ole mõistlik lahendus. Kui siiski peetakse oluliselt vajalikuks, et krediidiinkasso peaks osutama kolmandas riigis piiriüleseid teenuseid, tuleb kogu regulatsiooni põhjalikult muuta, sest Eelnõus väljapakutud lahendust ei ole võimalik praktikas rakendada.

30. Eelnõu § 24 reguleerib teises lepinguriigis asutatud isiku tegevust Eestis. Eelnõu § 69 lõike 1 kohaselt

võib FI nõuda teises lepinguriigis asutatud isikult, kelle filiaal on registreeritud Eestis või kes osutab Eestis piiriüleselt teenuseid, lisaandmeid ja -dokumente, mis on vajalikud tema üle järelevalve teostamiseks KIKS-is sätestatud ulatuses. Juhime tähelepanu, et teises lepinguriigis asutatud krediidiinkasso kohustused, v.a FI teavitamine oma päritoluriigi pädeva järelevalveasutuse kaudu, ei ole Eelnõuga sätestatud. Teeme ettepaneku sätestada Eelnõus, et Eestis tegutsevad lepinguriikide krediidiinkassod kohustuvad järgima Eestis asutatud krediidiinkassode tegevusele kehtestatud reegleid.

31. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu piiriülese teenuse pakkumise kohta Eestis, kas juhul, kui päritoluriigi õigus reguleerib ainult krediidiasutuste viivises laenulepingute sissenõudmist, siis kas piiriüleselt tegutseja võib Eestis ükskõik millise krediidilepingu sissenõudmisega tegeleda või üksnes ulatuses, milleks tal on oma päritoluriigi õiguse alusel luba antud ehk ainult krediidiasutuse nõuete sissenõudmisega.

Oluline osalus

32. Seoses olulise osalusega teeme ettepaneku defineerida Eelnõus ka otsese ja kaudse osaluse ja isiku kontrollitava äriühingu terminid või viidata, kus need on defineeritud (nt viide VPTS-i vastavatele sätetele).

33. Eelnõu §-s 27 on sätestatud olulist osalust omavatele isikutele esitatavad nõuded. Juhime tähelepanu, et on küsitav, miks olulist osalust omavate isikute laitmatu maine hindamine on piiratud viitega § 37 lõike 3 punktis 1 või 3 nimetatud alustele. Praeguse sõnastuse järgi ei ole maine laitmatu vaid juhul kui isiku suhtes esineb § 37 lõike 3 punktis 1 või 3 nimetatud asjaolu. Muud juhtumid ja asjaolud justkui

9 / 17

isiku mainet ei mõjutaks. Kui isik ei ole varasemas suhtluses järelevalveasutustega tegutsenud läbipaistvalt, avatult ja koostöövalmilt (Eelnõu § 37 lõike 3 punkt 2), siis seda asjaolu justkui ei tohi isiku laitmatu maine hindamisel arvesse võtta. Palume Eelnõu § 27 lõige 2 välja jätta või sõnastada järgmiselt: „(2) Olulise osalusega isikute maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui esineb käesoleva seaduse § 37 lõike 3 punktis 1 või 3 nimetatud alus.“.

34. Eelnõu § 28 lõikes 1 teeme ettepaneku kehtestada olulise osaluse loakohustus kahel juhul, ehk kui osalus ületab 20% või 50% aktsia- või osakapitalist. Nimetatu vähendaks halduskoormust ilma, et oluliselt vähendaks kindlust isikute kontrolli üle, kes olulist osalust omandada soovivad. Lisaks teeme ettepaneku asendada sõna “osaga” “osadega”.

35. Eelnõu § 29 lõike 1 punkt 9 viitab punktile 7, mis sätestab nõuded füüsilisest isikust olulise osaluse

omandajale, juriidilisest isikust olulise osaluse omandajale ja tema juhtorganite liikmete, kuid punkt 9 räägib krediidiinkasso juhist. Eelnõu § 27 lõike 1 punkti 2 kohaselt, kui valitakse olulise osaluse menetluse käigus krediidiinkassole uus juht, siis peaks nimetatud kinnituse esitama ikka uus krediidiinkasso juht, mitte olulise osaluse omandaja juht.

36. Eelnõu § 29 lõike 1 punkti 17 kohaselt tuleb FI-le esitada ülevaade krediidiinkassos seoses osaluse omandamisega rakendatavast strateegiast, kui krediidiinkasso ei muutu omandamise tulemusel kontrollitavaks äriühinguks. Olukorras, kus krediidiinkasso muutub kontrollitavaks äriühinguks, on FI-le oluline hinnata, mis muutub krediidiinkasso ärimudeli omandamise tulemusena. Selleks tuleks esitada äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud. Teeme ettepaneku lisada Eelnõu § 29 lõikesse 1 punkt 18: „Krediidiinkasso kontrollitavaks äriühinguks muutumise korral käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud nõuetele vastav äriplaan ning muud kontrolli teostamisega ja saamisega seotud asjaolud”.

Krediidiinkasso juhtimine

37. Eelnõu § 36 lõige 1 sätestab, et krediidiinkasso nõukogus peab olema vähemalt kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette suuremat liikmete arvu. Juhime tähelepanu, et Eelnõust ei selgu üheselt, kas krediidiinkassol on nõukogu loomise kohustus või mitte. Palume Eelnõuga selgelt sätestada, et krediidiinkassol peab olema nõukogu ja see ka seletuskirjas lahti kirjutada, st kui krediidiinkasso tegutseb osaühinguna, siis tuleb moodustada nõukogu.

38. Eelnõu § 37 sätestab nõuded juhtide valimisele ja määramisele.

(I) Kuna 37 lõige 1 näeb ette krediidiinkasso juhtidele kutsealase sobivuse nõude, palume seletuskirjas selgitada selle mõiste sisu.

(II) Eelnõu § 37 lõige 3 võiks olla sätestatud sarnaselt teistele eriseadustele, sest laitmatu maine hindamine ei peaks erinema finantsjärelevalve subjektide vahel. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 37 lõiget 3 järgmiselt: „(3) Isiku maine ei ole laitmatu, kui Finantsinspektsioon on tuvastanud asjaolud, mis seavad kahtluse alla selle olemasolu või kinnitavad selle puudumist. Finantsinspektsioon arvestab isiku maine hindamisel muu hulgas seda kas isik on olnud süüteoasjas süüdistatav või kahtlustav või muul moel seotud süüteoasjaga või isik on toime pannud õigusvastase, pettusliku või usaldust kuritarvitava teo või olnud seotud sellise teoga või selle uurimis- või järelevalvemenetlusega. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku ärialane maine ei ole laitmatu muu hulgas, kui:

1) tema tegevus või tegevusetus on kaasa toonud krediidiandja, krediidivahendaja, krediidiasutuse, investeerimisühingu või muu finantsjärelevalve alla kuuluva isiku pankroti või tegevusloa kehtetuks tunnistamise finantsjärelevalve asutuse algatusel;

2) ta on pannud toime esimese astme kuriteo;

10 / 17

3) tema suhtes on kohus vastavalt karistusseadustiku §-le 49 kohaldanud tegutsemiskeeldu või §-le 491 ettevõtluskeeldu, samuti kui tema suhtes on kohaldatud seaduses või kohtulahendis ettenähtud ärikeeldu või teataval erialal või ametikohal töötamise keeldu või teda on karistatud sellise keelu rikkumise eest; 4) ta ei ole suuteline korraldama krediidiinkasso tegevust selliselt, et tarbijate huvid oleksid piisavalt kaitstud; 5) ta on esitanud Finantsinspektsioonile valeinformatsiooni või jätnud olulise informatsiooni esitamata; 6) teda on karistatud majandusalase, ametialase, varavastase või avaliku usalduse vastase süüteo eest või terrorikuriteo või selle toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise või toetamise eest ning tema vastavad karistusandmed ei ole karistusregistri seaduse kohaselt karistusregistrist kustutatud või tema suhtes on kohaldatud rahvusvahelist sanktsiooni.“.

(III) Teeme ettepaneku võtta Eelnõust välja lõige 4. Kumulatiivse mõju hindamine on igakordse otsustuse küsimus, mis eeldab diskretsiooni kasutamist. Põhjendamatu on märkida seadusesse, et teatud liiki kumulatiivsus ei mõjuta isiku mainet. Sedalaadi diskretsioon allub oma sisus nagunii halduskohtulikule kontrollile.

39. Eelnõu § 39 sätestab FI teavitamist juhtidest, siseaudiitorist ja audiitorettevõtjast. Märgime, et Eelnõu

§ 39 muudatusettepanekud on esitatud ka käesoleva vastuse punktis 16. (I) Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 39 lõiget 3 tuleks täiendada infoga, et lisaks audiitorettevõtja

andmetele esitatakse FI-le ka vandeaudiitori nimi, st oleksid olemas ka andmed selle kohta, et kes konkreetselt audiitorettevõtja vandeaudiitoritest krediidiinkasso auditeerimise eest vastutab.

(II) Palume täiendada § 39 siseaudiitorist teavitamise regulatsiooniga selliselt, et „Krediidiinkasso esitab siseaudiitori valimise või määramise korral Finantsinspektsioonile tema nime, isikukoodi ja siseaudiitori kinnituse, et tema suhtes puuduvad asjaolud, mis välistavad õiguse olla krediidiinkasso siseaudiitor.“

40. Eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt määrab siseaudiitori krediidiinkasso juhatus või nõukogu. Kui nõukogu

loomine on kohustuslik (FI eeldab seda), teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 42 lõiget 3 selliselt, et siseaudiitori määramise kohustus oleks vaid nõukogul. Juhatusele allumisel ei saa siseaudiitor olla piisavalt sõltumatu juhatuse töö kontrollimisel.

41. Eelnõu § 42 lõike 4 punkti 3 kohaselt peab siseaudiitor tagama, et krediidiinkasso juhatusele esitatakse regulaarselt eespool nimetatud kohustususte täimisega seotud aruandeid. Juhul kui selles sättes on silmas peetud siseaudiitori poolt aruannete koostamist ja esitamist, siis võiks see kohustus hõlmata aruandluskohustust mitte ainult juhatuse, vaid ka nõukogu ees.

42. Eelnõu § 43 lõike 6 punkti 1 kohaselt on Finantsinspektsioonil õigus teha ettekirjutus, kui krediidihaldusteenuse osutajal puudub KIKS-is sätestatud teenuste osutamiseks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon. Kuna Eelnõuga ei ole vajalik kvalifikatsioon defineeritud ning KIKS ei sätesta tegevusloa kohustust krediidihaldusteenuse osutajatele (v.a krediidiinkassole) on küsitav kes ja mille alusel peab kontrollima krediidihaldusteenuste osutajaid. Lisaks on vastavas sättes üks üleliigne sõna (täitmiseks või osutamiseks).

Nõuded krediidiinkasso tegevusele

11 / 17

43. Eelnõu § 45 lõike 2 punkti 1 kohaselt säilitab krediidiinkasso asjakohase kirjavahetuse krediidiostja ja

krediidisaajaga. Küsitavusi tekitab, mida mõeldakse asjakohase kirjavahetuse all, s.t kas kogu kirjavahetust krediidiostja ja –saajaga või mingit konkreetset osa sellest. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku Eelnõu § 45 lõike 2 punktist 1 sõna „asjakohast“ eemaldada või vajadusel seda täpsustada. Sõna „asjakohane“ eemaldamine või täpsustamine on vajalik ja põhjusel, et Eelnõu § 81, mis sätestab karistuse krediidihalduslepingu andmete säilitamise kohustuse rikkumise eest, viitab § 45 lõikele 2.

Nõuded krediidiinkasso kapitalile ja krediidisaaja rahaliste vahendite hoidmisele

44. Kui asutamisel olev ühing ei või esitada tegevusloa taotlust, siis sellest tulenevalt vajab muutmist ka Eelnõu § 46 lõige 3, kuna see säte ei ole enam asjakohane (vt ka käesoleva vastuse punkt 12).

45. Eelnõu § 47 lõike 3 kohaselt esitab krediidiinkasso FI-le viivitamata teabe kõigi tema nimel avatud maksekontode kohta ning teavitab viivitamata FI-d, kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud teave muutub. Palume kaaluda, kas krediidisaaja vahendite hoidmise korral on õigustatud teabe küsimine kõigi krediidiinkasso poolt oma nimel avatud maksekontode kohta või oleks piisav teabe küsimine ainult nende maksekontode kohta, mida krediidiinkasso on avanud krediidisaajalt vastu võetud vahendite hoidmiseks. Sellist kitsamat teabe esitamise nõuet toetab ka NPL-de direktiivi artikli 7 punkti 2 alapunkt j, mille kohaselt tuleb krediidihaldaja tegevusloa taotlusel esitada tõendid krediidiasutuses avatud eraldi konto olemasolu kohta, kuhu kantakse kõik krediidivõtjalt saadud rahalised vahendid, ja samuti Eelnõu § 7 lõige 2, mis sätestab loataotluse korral nõude ainult eraldiseisvate maksekontode andmete esitamise kohta. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 47 lõige 3 järgmiselt: „(3) Krediidiinkasso esitab Finantsinspektsioonile viivitamata asjaomase teabe kõigi tema nimel avatud ja krediidisaajalt vastu võetud vahendite hoidmiseks kasutatavate eraldiseisvate maksekontode kohta ning teavitab viivitamata Finantsinspektsiooni, kui nimetatud teave muutub.“.

Raamatupidamine ja aruandlus

46. Eelnõu § 48 lõike 3 viimane lause sätestab krediidiinkassole kohustuse krediidisaajalt vastu võetud rahaliste vahendite avalikustamise kohta. Teeme ettepaneku parema arusaadavuse tagamiseks sõnastada lõike 3 viimane lause järgmiselt: „Krediidiinkasso avalikustab teabe krediidisaajalt vastu võetud, kuid krediidiostjale edasi kandmata rahaliste vahendite kohta oma raamatupidamise aastaaruandes.“.

47. Eelnõu § 49 lõike 1 kohaselt esitab krediidiinkasso FI-le majandusaasta aruande, kasumi jaotamise või

kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku või osanike koosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise kohta. Juhime tähelepanu, et kasumi jaotamise või kahjumi katmise ettepaneku ja otsuse ning üldkoosoleku protokolli väljavõtte majandusaasta aruande kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse kohta esitamine ei ole vajalik, sest need dokumendid ei oma järelevalve teostamise seisukohast olulist kaalu, kuna krediidiinkassol puudub omavahendite miinimumnõude täitmise kohustus. Majandusaasta aruande üldkoosoleku kinnitamise või kinnitamata jätmise otsuse asemel võiks olla seaduses sätestatud nõue mille kohaselt tuleks Finantsinspektsioonile esitada ainult üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruanne. Majandusaasta aruanne on oluliseks sisendiks järelevalve protsessi just pärast seda, kui selline aruanne on auditeeritud ja üldkoosoleku poolt kinnitatud. Eriti arvestades, et 01.02.2023 jõustunud ÄS § 334 muudatuste kohaselt võib äriregistrile esitada ka kinnitamata majandusaasta aruande.

12 / 17

Tulenevalt eeltoodust teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 49 lõige 1 järgmiselt: „Krediidiinkasso esitab Finantsinspektsioonile üldkoosoleku kinnitatud majandusaasta aruande koos vandeaudiitori aruande ärakirjaga kahe nädala jooksul pärast aktsionäride või osanike üldkoosoleku toimumist, kuid mitte hiljem kui kuus kuud pärast majandusaasta lõppu“.

48. Eelnõu § 49 lõige 2 sätestab krediidiinkassole ja lepinguriigi krediidiinkasso Eesti filiaalile FI-le järelevalve eesmärgil regulaarselt esitatavate aruannete miinimumloetelu. Leiame, et Eelnõuga järelevalvesubjektidele kehtestatavate aruannete nimekiri, mis ei ole täielik, ei ole hea praktika ja võib järelevalvesubjektidele tulevikus osutuda eksitavaks teabeks. Kuivõrd Eelnõu väljatöötamise praeguses etapis ei ole täpselt teada, milliseid andmeid krediidiinkassolt ja lepingriigi krediidiinkasso Eesti filiaalilt järelevalve teostamiseks, sh järelevalvetasude arvutamiseks, tarvis läheb teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 49 lõige 2 järgmiselt: „(2) Krediidiinkasso ja lepinguriigi krediidiinkasso Eesti filiaal esitab Finantsinspektsioonile aruanded käesolevas seaduses ja selle alusel antud õigusaktides sätestatud korras.“.

49. Tulenevalt Eelnõu § 49 lõike 2 sõnastuse muudatusettepanekust teeme ettepaneku sõnastada sama paragrahvi lõige 3 järgmiselt: „(3) Finantsinspektsioonile esitatavate regulaarsete järelevalveliste aruannete periood on kvartal ning aruanded tuleb esitada Finantsinspektsioonile ühe kuu jooksul pärast aruandeperioodi lõppu, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kui aruande esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, tuleb regulaarne aruanne esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval.”.

50. Eelnõu §-s 50 on sätestatud FI-le esitatud aruannete kontrolli, puuduste kõrvaldamise ja algandmete säilitamise regulatsioon. Juhime tähelepanu, et Eelnõu § 50 lõikes 3 tuleb asendada sõna „põhjendatud“ sõnaga „põhjendamatu“.

51. Juhime tähelepanu, Eelnõu § 51 lõike 2 praegune sõnastus ei esita mingeid piiranguid audiitori spetsiifilistele teadmistele ja kogemustele ning töö kvaliteedile. Teeme ettepaneku sõnastada Eelnõu § 51 lõige 2 järgmiselt: „ (2) Audiitorettevõtjaks võib nimetada audiitortegevuse seaduse § 7 lõikes 2 nimetatud, piisavate teadmiste ja kogemustega usaldusväärse isiku“.

52. Eelnõu § 51 lõike 4 kohaselt peab audiitorettevõtja kontrollima krediidiinkasso poolt krediidisaajate vahendite hoidmise kohta kehtestatud nõuete täitmist bilansipäeva seisuga ning esitama sellekohase arvamuse krediidiinkassole. FI hinnangul on Eelnõu säte audiitorettevõtja kohustuse kohta liiga üldine ja teostatava kontrolli sisu ei ole üheselt mõistetav. Näiteks jääb lahtiseks: a) milliseid nõudeid audiitor täpselt kontrollima peab? Eelnõu sätestab nõuded krediidisaaja vahendite hoidmisele (Eelnõu § 47), s.t kas kontroll tuleb teostada ainult nende nõuete vastu? b) kontrollida tuleb nõuete täitmist bilansipäeva seisuga? Sellist sõnastust saab tõlgendada ka olukorrana, kus majandusaasta jooksul krediidisaajate vahendite oma majandustegevuseks kasutamine oleks nagu lubatud. c) milline on aruande esitamise tähtaeg? d) millise arvamuse audiitor andma peaks, st mis liiki töövõtu teeb – kas nö „vabas vormist“ või mõne standardi järgi, nt ISAE3000? Leiame, et lõike eesmärk vajab selgitamist ja tulenevalt eesmärgist otsustamist, kas selle aruande nõudmine omab lisaväärtust. Eelnõuga kehtestatavaid krediidisaaja vahendite hoidmise nõudeid ei ole palju ja kuna audiitori arvamusega kaasneb igal juhul kulu, siis tuleks hinnata, kas lõikega sätestatavate tegevustega kaasnev tulu ja kulu on omavahel tasakaalus. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 51 lõike 4 sõnastust, kui audiitori kindlustandvat aruannet peetakse vajalikuks, järgmiselt: „(4) Audiitorettevõtja peab kontrollima krediidiinkasso poolt krediidisaajate vahendite hoidmise kohta kehtestatud nõuete täitmist raamatupidamise aastaaruande perioodil ning esitama sellekohase kindlustandva aruande krediidiinkassole koos raamatupidamise aastaaruande kohta koostatud audiitori aruandega.

13 / 17

Krediidiinkasso esitab kontrolli kohta koostatud vandeaudiitori arvamuse ärakirja Finantsinspektsioonile koos majandusaasta aruandega.“

53. Eelnõu § 52 lõike 1 punkti 3 sõnastusest võib järeldada, et audiitor ei pea FI-d informeerima, kui tal tuleb välja anda arvamusest loobumisega aruanne. Audiitori aruanded jagunevad modifitseerimata (nö „puhas“) ja modifitseeritud (märkusega, vastupidine ja arvamuse avaldamisest loobumine). Arvamuse avaldamisest tuleb audiitoril loobuda, kui ta ei suuda olulise osa kirjete kohta koguda tõendusmaterjali. Praktikas on sellised olukorrad tulnud ette nt Ukraina sõja tõttu – ettevõttel on tütarettevõte, mille kohta ei ole võimalik tõendusmaterjali koguda. Aastaaruandes raporteeritud numbrid võivad olla õiged, aga võivad ka mitte olla ja audiitoril puudub tõendusmaterjal. Teeme ettepaneku muuta Eelnõu § 52 lõike 1 punkti 3 järgmiselt: „3) modifitseeritud vandeaudiitori aruanne raamatupidamise aastaaruande kohta;“.

54. Eelnõu § 55 lõikes 3 on täheviga „jagunemisel korral“.

Krediidisaaja teavitamine ja kaebuste esitamine 55. Eelnõu § 60 lõike 3 järgi tuleb krediidiinkassol avaldada kaebuste lahendamise kord ja standardiseeritud

kaebuse esitamise dokumendipõhi enda veebilehel. Eesti ettevõtjatel on enamasti veebileht olemas, kuid see ei ole reegel. Näiteks, ei ole ka kõikidel tegevusloaga krediidiandjatel veebilehte. Eelnõust ja seletuskirjast jääb selgusetuks, kuidas kaebuste lahendamise kord ja kaebuse esitamise dokumendipõhja avaldamine või tarbijale teatavaks tegemine toimub olukorras, kus krediidiinkassol ei ole veebilehte ja kas seda üldse sellisel juhul tegema peab.

Krediidiostjate muud õigused ja kohustused

56. Eelnõu § 64 lõike 1 punktide 2 ja 3 kohaselt peab krediidiostja, kes loovutab omakorda viivises oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude, esitama FI-le teabe loovutatud viivises olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjäägi, arvu ja mahu kohta. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, mida täpselt on mõeldud loovutatud viivises olevatest krediidilepingutest tulenevate nõuete või krediidilepingute koondjäägi ja mahu all, mis on nende erinevus. Palume seletuskirjas eelpool nimetatud koondjäägi ja mahu sisu täpsustada, et nii krediidiostja kui FI saaks korrektselt täita neile Eelnõuga seatud kohustusi. Samasugune ettepanek on Eelnõu § 97 punktis 7 ja § 98 punktis 4 toodud sama sisuga teabe esitamise täpsustamise kohta.

57. NPD-de direktiivi artikli 15 punkti 2 alapunkti d kohaselt tuleb lisaks juba Eelnõu § 64 lõigetes 1-3 nimetatud teabele esitada ka teave selle kohta, kas üleandmine hõlmab tarbijatega sõlmitud viivises olevas krediidilepingus sätestatud krediidiandja õigusi või viivises olevat krediidilepingut, ning kui see on kohaldatav, viivises oleva krediidilepingu tagatiseks olevate varade liigid. Palume Eelnõu § 64 lõiget 1 vastavalt täiendada (samuti Eelnõu § 97 punkti 5 ja § 98 punkti 4), kui see on asjakohane.

58. Eelnõu § 64 lõikega 3 sätestatakse, et krediidiostja teavitab FI-d viivises oleva krediidilepingu või sellest tuleneva nõude loovutamisest ja esitab teabe hiljemalt 15. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Erinevatele aruandeperioodele järgnev 15. tööpäev on muutuv kuupäev. Selleks, et teabe esitamise tähtajast oleks lihtsam kinni pidada ja tähtajast kinnipidamist oleks lihtsam jälgida teeme ettepanekud sõnastada Eelnõu § 64 lõige 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on poolaasta. Teave esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib teabe esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda krediidiostjalt või asjakohasel juhul tema määratud esindajalt eelnimetaud teabe esitamist sagedamini, muu hulgas põhjuselt, et paremini jälgida suurt hulka krediidilepingute või sellest tulenevate nõuete loovutamisi, mis võivad aset leida kriisi ajal.“.

14 / 17

Järelevalve

59. Eelnõu § 67 lõike 2 punkti 1 osas teeme ettepaneku lisada juurde täiendav osis: „, nende juhte, audiitorit ja töötajaid;“ Selliselt on üheselt selge ka Eelnõus eespool käsitletud FI mandaat.

60. Palume Eelnõu § 73 lõike 1 punktides 1 ja 2 asendada sõna „juhtorgani“ sõnaga „juhi“.

61. Eelnõu § 74 osas teeme ettepaneku kohendada kohapealse kontrolli osa (vt ka käesoleva kirja punkti 5) alljärgnevalt: i) lõike 8 algus sõnastada järgnevalt: „Kontrollitaval on õigus ühe kuu jooksul /…/“ ii) lõige 9 sõnastada järgnevalt: „Pärast kontrollitava kirjalike selgituste saamist või nende

tähtajaks mitteesitamist, kuid hiljemalt neli kuud pärast kohapealse kontrolli lõppemist kinnitab Finantsinspektsioon oma otsusega lõppakti, mis toimetatakse kontrollitavale kätte.“

iii) lõiget 11 täiendada järgnevalt: „/…/ muid kohustusi ning seada piiranguid ja rakendad nende /…/“

62. Eelnõu § 75 sätestab krediidiinkasso riskipõhise hindamise. Eelnõu §-st 75 ega seletuskirjast ei ole

arusaadav, millised on Finantsinspektsiooni kohustused selle paragrahvi valguses. FI teostab riskipõhist järelevalvet, mis on järelevalve igapäevase töö osa. KIKS-ist jääb arusaamatuks, millised kohustused FI- le lisanduvad või vähenevad seoses riskipõhise hindamise läbiviimise ja dokumenteerimisega. Sealjuures, milline on informatsioon, mida tuleb krediidiinkasso sihtriigi või lepinguriigiga jagada. Teeme ettepaneku kustutada Eelnõu § 72 täies ulatuses.

63. Eelnõu § 76 lõige 2 ei ole asjakohane, st eksperti puudutavat ei pea sellise detailsuse astmega seaduses reguleerima. Liiatigi ei ole see ka subjekti jaoks oluline, mis põhjustel FI eksperdi kaasab – oluline on FI tehtav otsus ja selle seaduspärasus. Sestap teeme ettepaneku vastav lõige 2 kustutada.

64. Eelnõu § 78 lõike 1 osas on alljärgnevad ettepanekud:

(i) võtta punktist 1 välja sõna „teatud“. Vastav osis liialt kitsendab ettekirjutuse ulatust; (ii) sõnastada punkt 5 järgmiselt: „5) nõuda krediidiinkasso juhi tagasikutsumist, mitte valimist või

määramata jätmist või tema volituste ajutist peatamist;“. Vastutus

65. Eelnõu §-s 85 on trükiviga: “lahendamise nõuete” peaks olema kaks eraldi sõna. Nimetatud paragrahvi pealkiri võiks olla ainsuses, st „Krediidisaaja kaebuste menetlemise korra nõuete rikkumine“. Eelnõus kasutatud sõna krediidisaaja/krediidisaajad kord ainsuses, kord mitmuses, nt § 60 lõikes 1 ainsuses, lõikes 2 aga mitmuses, §-s 88 pealkirjas mitmuses, aga tekstis endas ja ka §-s 59, millele viidatakse, jällegi ainsuses. Ainsuses ja mitmuses sõnade kasutamine võiks olla Eelnõus läbivalt ühtemoodi.

66. Eelnõu § 87 lõigete 1 ja 2 vahel puudub tühi rida.

67. Eelnõu § 88 pealkiri on vigane, peaks olema „Krediidisaajale teabe esitamise nõuete rikkumine”.

68. Kuna Eelnõu §-s 47 räägitakse krediidisaaja vahendite hoidmisest, mitte vastuvõtmisest, siis peaks ka § 90 pealkiri olema „Krediidisaaja vahendite hoidmise korra/nõuete rikkumine” vms, ka tekstiosas peaks siis olema „vahendite hoidmisele kehtestatud nõuete rikkumise eest“.

69. Eelnõu § 91 viitab §-s 29 nimetatud ettekirjutusele, kuid ettekirjutusest räägib hoopis § 32, seega viide on vale.

15 / 17

Rakendussätted

70. Eelnõu § 94 lõikesse 3 lisada alljärgnev osis: „/…/ enne 2024. aasta 29. juunit ning seda ei ole tagastatud ja selleks tähtajaks /…/“. Nimetatu tagab selgema mõistmise seaduse rakendumisest.

Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse muutmine

71. Eelnõu § 95 muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust (edaspidi FELS). Teeme ettepaneku praktikas tõusetunud küsimuse lahendamiseks. Täpsemalt teeme ettepaneku FELS § 15 lõikes 10 asendada sõna „tühistada“ sõnadega „kehtetuks tunnistada“, kuivõrd haldusmenetluse seadus, mida FELS-i raames rakendatakse, nimetab haldusakti kehtetuks tunnistamise.

Finantsinspektsiooni seaduse muutmine

72. Eelnõu § 96 punktiga 3 asendatakse Finantsinspektsiooni seaduse (edaspidi FIS) § 38 lõikes 3 tekstiosa „või fondivalitseja“ tekstiosaga „, fondivalitseja või krediidiinkasso“. Teeme ettepaneku asendada see tekstiosaga „krediidiinkasso või fondivalitseja“, sest sellele järgneb välisriigi fondivalitseja ehk on loogilisem kui krediidiinkasso ei ole lause sees fondivalitsejate vahel.

73. Eelnõu § 96 punktiga 5 täiendatakse FIS 39 lõiget 2 punktiga 22 järgmises sõnastuses: „krediidiinkasso või välisriigi krediidiinkasso Eesti filiaali korral 0,001–0,1 protsendiga krediidiinkasso osutatava teenuse aastasest äritulust.“ Eelnõust ei selgu, et krediidiinkassol oleks keelatud muude teenuste osutamine, mistõttu ei ole üheselt arusaadav millise teenuse aastane äritulu krediidiinkasso järelevalvetasu mahuosa arvutamisel aluseks tuleb võtta. Krediidiinkassode äritulu pinnalt järelevalvetasustamine kätkeb ohtu, et kontsernides ja filiaalide puhul järelevalvetasu tasumine suunatakse muusse kehasse või optimeeritakse muul moel. Teeme ettepaneku kehtestada järelevalvetasu mahuosa summa arvutamine selliselt, et see sõltuks krediidiinkasso lepingute/nõuete arvust, mitte äritulu suurusest. Järelevalvetasu mahuosa summa arvutamise põhimõtete väljatöötamisel tuleb vältida valdkonna subsideerimist teiste valdkondade järelevalvesubjektide poolt.

74. Reguleerimata on olukord, kus isik omab samaaegselt mitut Finantsinspektsiooni poolt väljastatud tegevusluba. Selles tulenevalt tuleks sätestada, et kas isik peab tasuma järelevalvetasu kõigi väljastatud tegevuslubade eest või alternatiivselt täiendada FIS § 38 lõiget 7 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui käesolevas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti, maksab järelevalvesubjekt järelevalvetasu selle järelevalvesubjektina või arvestusaluse alusel, millest tulenev järelevalvetasu on suurem.“.

Krediidiandjate ja –vahendajate seaduse muutmine

75. Eelnõu § 97 punkti 7 lõikega 1 sätestatakse, et krediidiandja teavitab FI-d viivises oleva tarbijakrediidilepingu või sellest tuleneva nõude loovutamisest ja esitab teabe hiljemalt 15. tööpäeval pärast aruandeperioodi lõppu. Erinevatele aruandeperioodele järgnev 15. tööpäev on muutuv kuupäev. Selleks, et teabe esitamise tähtajast oleks lihtsam kinni pidada ja tähtajast kinnipidamist oleks lihtsam jälgida teeme ettepanekud sõnastada Eelnõu § 97 punkti 7 lõige 3 järgmiselt: „(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe aruandeperiood on poolaasta. Teave esitatakse 20 päeva jooksul pärast aruandeperioodi lõppu. Kui teabe esitamise viimane kuupäev on puhkepäev, võib teabe esitada hiljemalt puhkepäevale järgneval esimesel tööpäeval. Finantsinspektsioon võib vajaduse korral nõuda krediidiandjalt eelnimetaud teabe esitamist kord kvartalis, muu hulgas põhjuselt, et paremini jälgida suurt hulka tarbijakrediidilepingute või sellest tulenevate nõuete loovutamisi, mis võivad aset leida kriisi ajal.“.

76. FI praktikas tõusetunud probleemidest lähtuvalt vajab täiendamist KAVS § 41 lõige 4 ehk on vaja sõnaselgelt sätestada, et juhtidest ja audiitoritest teavitamise nõue kehtib ka olukorras, kus ametiaega pikendatakse. Seetõttu teeme ettepaneku KAVS § 41 lõike 4 täpsustamiseks selliselt, et ka juhtide ja

16 / 17

audiitori ametiaja pikendamisel oleks subjektidel kohustus sellest FI-d teavitada. Teeme ettepaneku muuta KAVS § 41 lõige 4 järgmiselt: „(4) Krediidiandja või -vahendaja on kohustatud juhtide ja audiitori valimise või määramise või ametiaja pikendamise kavatsusest, samuti nende tagasikutsumisest või enne volituste tähtaja lõppemist tagasikutsumise algatamisest teavitama Finantsinspektsiooni vähemalt kümme päeva enne vastava otsuse tegemist või viivitamata pärast vastava avalduse saamist.“.

77. Krediidiandjatele ja -vahendajatele sätestatud sunniraha määrad on KAVS-is oluliselt ja kordades väiksemad võrreldes teistele finantsjärelevalve subjektidele kehtivates seadustes. Ühtlasi ei saa pidada KAVS-is kehtivaid sunniraha määrasid ajakohaseks ega piisavalt motiveerivaks haldusakti täitmisele sundimiseks. Seetõttu teeme ettepaneku KAVS § 95 lõike 2 muutmiseks ja sunniraha määrade ühtlustamiseks teiste finantsjärelevalveliste seadustega järgmiselt: „(2) Haldusakti täitmata jätmise või ebakohase täitmise korral on sunniraha ülemmäär: juriidilisele isikule ühel korral kuni 32 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 100 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks; füüsilisele isikule ühel korral kuni 5 000 eurot ja järgnevatel kordadel kuni 50 000 eurot ühe ja sama kohustuse täitmisele sundimiseks.“.

Krediidiasutuste seaduse muutmine

78. Eelnõu § 98 punktiga 2 täiendatakse KAS § 88 lõiget 5 lõikega 71 järgmises sõnastuses: „Statistikaametile

riikliku statistika seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks.“ Antud §-i lõige 5 sätestab millistele ametiasutustele võib pangasaladust edastada. Seletuskirja kohaselt sellest nimistust puudub hetkel Statistikaamet, kes vajaks ka andmeid erineva statistika kogumiseks ja avaldamiseks, mis seonduvad pankade poolt osutatavate teenustega. Näiteks Statistikaameti üheks statistikatööks on leibkonna eelarve uuring. Leibkonna eelarve uuringute vahelisel perioodil (vahe 6 aastat, eelmine 2020, järgmine 2026) kasutatakse mudelit, et tuletada leibkondade sissetulekute ja kulutuste kohta statistikat. Muudatuse kohaselt saab ka Statistikaamet küsida krediidiasutuste käest pangasaladust kirjalikus või elektroonilises vormis esitatud järelepärimise vastusena. Jääb arusaamatuks, kuidas on see pangasaladusega seotud ja kas pangasaladusega seotud informatsioon ikka peaks olema Statistikaametile kättesaadav. On küsitav, kuidas tagatakse see, et sellest tulenevalt ei teki krediidiasutustel mingit täiendavat regulaarset või ka ühekordset raporteerimiskoormust, mis on kulu ja tuleb hiljem klientide poolt taas kinni maksta. Kui kõikide teiste samas lõikes loetletud asutuste puhul on sees mingil kujul kliendi kaitsmise vajadus või on tegemist uurimisaustustega, siis Statistikaameti puhul see mõõde puudub. FI hinnangul luuakse Statistikaameti lisamisega isikute nimekirja, kellel on pangasaladusele juurdepääs pretsedent, kus hiljem on üha raskem põhjendada miks see ega teine riigiasutus ei saa lisanduda nimekirja. Samuti tuleb arvestada, et olulised krediidiasutused kuuluvad Euroopa Keskpanga otse järelevalve alla ning ka Euroopa Keskpangal võib Eelnõuga pakutud muudatus küsitavusi tekitada. FI palub Eelnõu § 98 punktiga 2 pakutud muudatus kustutada.

79. Teeme ettepaneku Eelnõu § 98 punkti 4 lõikes 3 viimases lauses asendada sõna „laenude“ sõnadega „krediidilepingute või sellest tulenevate nõuete“, kuna see vastavuses Eelnõus kasutatava terminoloogiaga.

Muud tähelepanekud

80. Eelnõu tekstis kasutatakse terminit „konsolideerimisgrupp“. Samas on konsolideerimisgrupp kui selline defineerimata. Siinkohal võiks võtta eeskuju KAVS §-st 9.

17 / 17

Oleme vajadusel valmis oma tähelepanekuid täiendavalt selgitama või arutlema osundatud küsimuste üle. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Siim Tammer juhatuse liige Kristina Zorin [email protected]

Saatja: Finantsinspektsioon <[email protected]>

Saadetud: 04.08.2023 12:05

Adressaat: <"RAM Info">

Teema: Finantsinspektsiooni kiri 04.08.2023 nr 5-8/3661-1

Manused: image001.png; 04.08.2023 nr 5-8-3661-1.asice

Tere Saadame Teile Finantsinspektsiooni kirja nr 5-8/3661-1, mille leiate digiallkirjastatult manuses. Parimate soovidega Erika Virroja

assistent | administratiivosakond

Finantsinspektsioon

+372 668 0505

[email protected]

twitter.com/FI_uudised

www.fi.ee

KONFIDENTSIAALSUSTEADE: Käesolev elektronkiri ja selle lisad on adresseeritud üksnes selle saajaks märgitud

isikule ning on konfidentsiaalsed. Elektronkirja või selle osa avalikuks tegemine või loata kasutamine ei ole

lubatud. Kiri iseseisvalt ei loo õigussuhteid ega ole käsitletav lepinguna. Juhul, kui olete saanud käesoleva teate

ekslikult, siis palume teil sellest koheselt teavitada sõnumi saatjat elektronkirja teel ning kustutada elektronkiri

koos kõikide selle lisadega oma arvutisüsteemist.

CONFIDENTIALITY DISCLAIMER: The e-mail and its attachments are intended only for the use of the person to

whom it is addressed and is confidential. Any unauthorised disclosure or dissemination, either in whole or in

part, is prohibited. This e-mail does not create any legal relations nor be treated as contract. If you have

received this e-mail in error, please notify the sender via e-mail and delete this e-mail and its attachments from

your system.