Justiitsministeerium 05.02.2024.a.
ARVAMUS
autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse suhtes
(Justiitsministeeriumi 02.01.2024.a. kiri nr 8-3/11-1)
Käesolevaga esitab Eesti Fonogrammitootjate Ühing (edaspidi EFÜ) oma esialgsed seisukohad Justiitsministeeriumi poolt edastatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse (VTK) suhtes.
Eelkõige puudutab EFÜ oma käesolevas arvamuses erakopeerimise tasu süsteemiga, sh komisjoni moodustamise ja riigi rolliga, seonduvat.
1.1. Erakopeerimise tasu süsteem – komisjoni moodustamise põhimõtted
Kuigi VTK’s on seatud eesmärgiks muuta AutÕS-st tulenevate õiguste kasutamine lihtsamaks ja selgemaks, siis mitmete ettepanekute puhul oleks tulemus pigem vastupidine.
Jääb arusaamatuks, miks on VTK-s erakopeerimise tasu kitsaskohtadena välja toodud ainult komisjoni moodustamise (AutÕS § 27 lg 9) reeglid ja Justiitsministeeriumi roll jaotuskava kinnitamisel. VTK’st on välja jäänud tegelik kitsaskoht, milleks on jaotuskava moodustamise põhimõtted. Praegu on AutÕS-is väga vähe reegleid, millest saab jaotuskava moodustamisel lähtuda. Niikaua, kui puuduvad täpsemad reeglid, millest oleks võimalik komisjonil jaotuskava koostamisel lähtuda, ei lõpe ka vaidlused. Ka praegu FETÜ poolt algatatud halduskohtus pooleli olev (peatatud) haldusvaidlus, milles FETÜ on vaidlustanud komisjoni kinnitamise haldusakti, tuleneb sellest, et FETÜ ei ole rahul temale jaotuskava alusel määratud summadega. Komisjoni kinnitamise haldusakti vaidlustamine on üksnes õigustehniline vahend, mida FETÜ rakendab enda eesmärkide (jaotuskava alusel suurema summa saamiseks) saavutamiseks. Seega probleemi poolikul lahendamisel (ainult komisjoni moodustamise ja/või Justiitsministeeriumi rolli puudutavaid reegleid muutes) erakopeerimise tasu jagamise probleeme ei lahendata ja olemasolevad probleemid ning vaidlused jätkuvad suure tõenäosusega ka edaspidi.
Justiitsministeerium on pakkunud erakopeerimise tasu jaotuskava otsustava komisjoni moodustamiseks välja 4 erinevat alternatiivi.
Kuigi EFÜ on seisukohal, et praegune komisjoni moodustamise kord võimaldab Justiitsministeeriumi poolt soovitud tasakaalustatud ja tõhusat protsessi ning proportsionaalsust, mistõttu puudub tegelikult otsene vajadus selle muutmiseks, siis esitab EFÜ alljärgnevalt oma seisukohad iga välja pakutud alternatiivi kohta.
a) Alternatiiv 1 – komisjon moodustatakse võrdselt autorite, esitajate, fonogrammitootjate ja filmi esmasalvestuse tootjate esindajatest
Kõigist VTK’s välja pakutud võimalikest alternatiividest vääriks see variant ilmselt enim tähelepanu ja kaalumist. Sellisel juhul oleks EFÜ-le arusaadavalt kõigil õiguste omajate gruppidel komisjonis võrdne esindatus, nt 2 esindajat iga õiguste omajate grupi kohta, mille tulemusena oleks komisjonis siis 8 liiget, kellest 2 esindaksid autoreid, 2 esitajaid, 2 fonogrammitootjaid ja 2 filmi esmasalvestuse tootjaid. Oluline on säilitada õiguste omajaid esindavate kollektiivse esindamise organisatsioonide (KEO-de) esindajate kuulumine komisjoni. Sellisel juhul valiksid ühe valdkonna KEO-d omavahelisel kokkuleppel need konkreetsed isikud, kes vastavat õiguste omajate gruppi komisjonis esindama hakkavad.
Selle alternatiivi üheks ja oluliseks eeliseks on ka see, et tähtsust ei oma erinevate õiguste omajate gruppe esindavate KEO’de arv, sest kohad jagatakse vastavalt õiguste omajate grupile.
Põhimõtteliselt võiks sellist varianti kaaluda, kuid selle eelduseks oleks ikkagi asjaolu, et Eestis on iga vastav õiguste omajate grupp sellisel juhul ka enam-vähem võrdselt esindatud. Hetkel esindavad küll paljud Eestis registreeritud KEO-d vastavate liikme- või esinduslepingute alusel nii kodu- kui välismaa õiguste omajaid, kuid see ei puuduta EFÜ-le teadaolevalt siiski mitte igat õiguste omajate gruppi (nt näitlejaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid). Seetõttu tuleb käesoleva alternatiivi hindamisel esmalt analüüsida ja kaaluda, kas võrdsuse põhimõtte rakendamine komisjoni liikmete osas on põhjendatud, kui erinevate õiguste omajate grupi poolt Eestis esindatavate õiguste maht on märkimisväärselt erinev. Välja pakutud lahenduse puhul võiks näiteks filmi esmasalvestuse tootjatel olla 1 esindaja seni, kuni nad esindavad ainult Eesti filmitootjaid.
VTK’s nimetatud teoreetiline olukord, kus ühte õiguste omajate liiki esindab mitu KEO-d, tuleks lahendada selliselt, et esindaja(d) peaks tulema sellisest KEO-st, mis esindab valdavat osa vastavat liiki õiguste omajatest. Võrdlevalt, juba välja kujunenud senise halduspraktika kohaselt on komisjoni moodustamisel justiitsminister seadnud komisjonile lähteülesandeks arvestada tasu jaotuskava koostamisel KEO esindatavust valdkonnas. Seega, kui KEO esindatavus õiguste omajate grupis on tagasihoidlik, kuid komisjoni liikmesus on sellegipoolest tagatud, eemalduks komisjon püstitatud lähteülesandest. Komisjoni liikmed, kelle KEO esindatavus valdkonnas on tagasihoidlik (pole valdav), saaksid võrdväärse hääle komisjoni liikmetega, kelle KEO esindatavus valdkonnas on valdav. Selline olukord oleks ebaõige ja ebaõiglane.
VTK’st nähtuvalt ei näe selline komisjon ette Justiitsministeeriumi esindaja kuulumist komisjoni. Võttes arvesse asjaolu, et tegelikult on just riik piiranud Eestis õiguste omajate õigusi nende reprodutseerimisõiguse teostamisel ning on seetõttu kohustatud tagama ka õiguste omajatele selle eest õiglase hüvitise maksmise, ei saa riik ennast kuidagi distantseerida erakopeerimise tasu jaotuse temaatikast ja panna kogu vastutuse õiguste omajate endi kanda. Seega leiab EFÜ, et riigi (Justiitsministeeriumi) roll peab jääma nii nagu see on praegu kehtivas seaduses (sh ministeeriumi esindaja osalemine komisjoni töös, valdkonna eest vastutav minister jaotuskava kinnitajana).
b) Alternatiiv 2 – komisjon moodustatakse võrdselt KEO-de esindajatest
Osundatud alternatiivi puhul pakub ministeerium välja, et komisjoni kuuluksid Patendiametis ennast KEO-na registreerinud organisatsioonide esindajad. Ilmselt on riik siin silmas pidanud olukorda, et 1 KEO = 1 liige. Kuivõrd erinevates valdkondades tegutsevate KEO-de arv on aga erinev (nt on autoritel ja esitajatel mitu esindusorganisatsiooni, konkreetsemalt hetkel EAÜ ja EAAL autorite esindajatena ning EEL ja ENL esitajate esindajatena), siis ei oleks komisjoni selline moodustamise viis just kõige õiglasem ega ka põhjendatud, sest see võib tekitada olukorra, kus erinevate õiguste omajate grupid omaksid arvuliselt väga erinevat esindatust. See tähendaks, et komisjonis puuduks tasakaal ning komisjoni otsused oleksid kallutatud. Sellisel juhul võib tekkida ka olukord, kus mingi õiguste omajate grupp moodustab lihtsalt arvuliselt rohkem KEO-sid eesmärgiga saada endale rohkem otsustusõigust komisjonis (nt üks KEO kodumaiste õiguste omajate ja repertuaari esindamiseks, teine Põhjamaade, kolmas Euroopa, neljas Ameerika õiguste omajate ja repertuaari esindamiseks jne). Seega ei toimuks komisjoni moodustamine selgematel alustel, pigem vastupidi. Selline lahendus ei tundu mõistlik ja soosiks sellist õiguste omajate liiki, kellel on mitu KEO-d. Lisaks tekib küsimus, et mis hetkel saab mõnda MTÜ-d lugeda KEO-ks, mis on kriteeriumid ja millise suuruse või esindatuse puhul saab komisjoni liikme koha jne. Nimelt on juba praegu vaieldav, kas ja kuidas arvestada erinevate KEO-de rolli komisjonis, kui ühed KEO-d esindavad nii Eesti kui välismaiseid õiguste omajaid, aga teised KEO-d ainult Eesti õiguste omajaid. Või kui KEO ei esinda kõiki siseriiklike õiguste omajaid, vaid üksnes teatud osa neist. Sellise variandi valimisel tuleks see probleem kindlasti lahendada, kuid praktikas ei saa see kindlasti lihtne olema. See omakorda põhjustaks aga täiendavaid vaidlusi, mida riik ilmselgelt sooviks vältida.
Nimetatud põhjustel EFÜ ei toeta käesolevat alternatiivi.
c) Alternatiiv 3 – komisjon moodustatakse ekspertidest, kellel puudub seos tasu saajatega
EFÜ ei toeta ka sellist lähenemist. Tegelikult on erakopeerimise tasu jaotamisel ekspertideks just õiguste omajaid esindavad KEO-d, kes teavad õiguste objektide kasutamisest isiklikeks vajadusteks rohkem kui VTK-s välja pakutud ministeeriumide esindajad, Tartu Ülikooli esindaja, kohtunik vms. Õiguste omajate esindajad tunnevad paremini nii turuolukorda kui arenguid ühiskonnas ja nendes toimuvaid muudatusi, omavad vastavat statistikat jne. Üksnes kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest koosnev komisjon suudab kõige adekvaatsemalt ja paindlikumalt reageerida teoste isiklikuks otstarbeks koopiate tegemisel toimuvatele elulistele muudatustele. Nendeni jõuab see info kõige vahetumalt, neil on ka kõige vahetum ja otsesem huvi omada ülevaadet ja saada aru, millised nö trendid valitsevad erakoopiate tegemisel, milliste õiguste omajate gruppidele selle tulemusena tekib kõige suurem kahju jne. Seetõttu ei ole mõistlik eemaldada komisjoni tööst neid, kes tegelikult ka valdkonnaga kokku puutuvad ja kelle vahendusel vastav tasu lõpuks jagamisele kuulub. llmselgelt väheneks sellega ka komisjoni tegevuse läbipaistvus õiguste omajate ees. Ilma õiguste omajate vahetu osalemiseta (st. kui jaotuskava kohta seadusest tulenevad reeglid on väga üldsõnalised ja/või puudulikud ja kava paneksid kokku eksperdid, VTK p a.3 või a.4.) jääks jaotuskava sisu ja summade kujundamise aluseks võetud kaalutlused õiguste omajatele väga kaugeks. Neil puuduks võimalus täielikult mõista, miks pandi kokku just selline jaotuskava, milles olid peamised vaidluskohad või millisest kaalutlustest lähtuti jaotuskava koostamisel. Õiguste omajatel (kollektiivse esindamise organisatsioonidel) oleks võimalik tutvuda haldusakti põhjendustega, kuid eluliselt ei ole usutav, et haldusaktis oleks võimalik välja tuua kõik põhjendused, kaalutlused ja detailid, mis jaotuskava kinnitamise otsustamisel aluseks võeti. Selline olukord pigem suurendaks tõenäosust vaidlusteks tasu jaotamise üle ja tooks kaasa komisjoni otsuste vaidlustamise ning seda ilmselt mitme õiguste omajate grupi poolt. EFÜ ei ole nõus, et selliselt on võimalik koostada jaotuskava objektiivsetel alustel, see eesmärk ei saa täidetud. KEO-de esindajad tajuvad kõige paremini õiglase hüvitise määrasid, on kaasatud seaduse koostamisse ja on kursis teiste riikide praktikatega. Puuduvad erakopeerimise tasu jaotusega seotud eksperdid, kes ei ole üldse seotud KEO-dega. Kui ei ole vahetut kokkupuudet, siis ei teki teemast eksperdi tasemel teadmisi.
d) Alternatiiv 4 – komisjon viiakse Patendiameti alla ja moodustatakse KEO-de esindajatest ning tasu saajatega otsest sidet mitteomavatest isikutest
VTK’s on sellise komisjoni suuruseks pakutud 12 inimest, millest 6 tuleksid KEO-dest ning 6 oleksid ministeeriumide ja teiste huvigruppide esindajad. EFÜ arvates, mida suurem on mingi komisjon, seda väiksem on võimalus konsensuseks ja seda suurem on võimalus jällegi kõikvõimalikeks vaidlusteks. Komisjoni ei saa muuta objektiivsemaks ega tasakaalustatumaks, kui sellesse kaasata liikmeid, kes selle teemaga muidu kokku ei puutu. Veelgi enam, kui komisjonis on mitme ministeeriumi esindajad (ja sama kehtib ka alternatiivi 3 puhul), siis suurendaks see ilmselt ka halduskoormust, sest igal ministeeriumil on komisjonis tehtud ettepanekute ja otsuste kooskõlastamiseks oma menetlus (kord) ning see võtab ka aega. Kui nö kaalukeeleks osutuks mõne sellise komisjoni liikme arvamus, kes praktikas ei ole erakopeerimise tasu osas ekspert, siis ilmselt esitatakse jaotuskava osas kaebus. Nagu ka eelmise alternatiivi puhul sai märgitud, tähendaks see taaskord seda, et õiguste omajaid esindavad KEO-d, kes omavad asja kohta kõige rohkem infot ja teadmisi ning kelle vahendusel jagatav raha õiguste omajatele jaotatakse, lükatakse osaliselt otsuse tegemisest kõrvale ja otsuse mõjutajateks saavad olema kolmandad osapooled, kellel puudub vajalik pädevus ja teadmised. Kui KEO-de esindajate korral on teada ja aru saada, kelle huve nad esindavad, siis muude seotud asutuste esindajate puhul see läbinähtav ja üheselt arusaadav ei ole. Kuigi võiks loota, et nad tegutsevad erapooletult, ei pruugi see alati nii olla, aga samas puudub ülejäänud komisjoni liikmetel ka võimalus täpselt mõista, miks või mis on konkreetse isiku nö liikuma panev jõud ehk tema arvamuste ja seisukohtade lähtepunkt.
Tulemuseks on sarnaselt variandiga 3., et komisjoni töö muutub õiguste omajate jaoks vähem läbipaistvaks ja tehtud otsused arusaamatumaks. Ei tasu arvata, et selliselt moodustatud komisjoni poolt vastu võetud jaotuskava võiks olla kuidagi rohkem ja laialdasemalt õiguste omajate poolt aktsepteeritav. Pigem on tõenäoline, et vaidlusi tekib praeguse olukorraga võrreldes rohkem ja need võivad olla ka keerukamad.
On arusaamatu, millist täiendavat kvaliteeti annab või lisab, kui komisjon viia Patendiameti peadirektori vastutusalasse. Erakopeerimisega seonduvalt õiglase tasu tagamine on seadusandja kohustus ja seetõttu on õigem ja vajalik, et selles osaleb Justiitsministeerium. Autoriõiguse komisjoni kõigil liikmetel ei ole ekspertteadmisi erakopeerimise tasu valdkonnas, sest puudub kokkupuude ja taustateadmised.
Seetõttu ei toeta EFÜ ka sellist lähenemist.
1.2. Erakopeerimise tasu süsteem – Justiitsministeeriumi roll
Võttes arvesse asjaolu, et tegelikult on just riik piiranud Eestis õiguste omajate õigusi nende reprodutseerimisõiguse teostamisel ning on seetõttu kohustatud tagama ka õiguste omajatele selle eest õiglase hüvitise maksmise, ei saa riik ennast kuidagi distantseerida erakopeerimise tasu temaatikast ja panna kogu vastutuse õiguste omajate endi kanda. Seega leiab EFÜ, et riigi (Justiitsministeeriumi) roll peab säilima. EFÜ ei toeta sellist lahendust, et Justiitsministeeriumi rolli vähendada ja et toetuse taotlused ja aruanded tuleks esitada hoopis tasu kogujale. EFÜ ei toeta lahendust, kus jaotuskava koostamine jääks vaid selleks moodustatud komisjoni pädevusse ja minister ei kinnitaks komisjoni koosseisu ega jaotuskava. Justiitsministeeriumi roll peaks jätkuvalt olema jaotuskomisjoni moodustamine, selle komisjoni töös osalemine ja komisjoni poolt koostatud jaotuskava kinnitamine. Riik peab tagama õiglase jaotuse, riik ei saa sellest kõrvale jääda.
Mis puudutab võimalikku jaotuskava vastuvõtmise tähtaja pikendamist eelarveaastale järgneva aasta märtsi lõpust juuni lõpuni, siis seda ei pea EFÜ samuti vajalikuks. Põhjuseks on asjaolu, et tähtaja pikendamisel juuni lõpuni ei tähenda see mitte kuidagi seda, et sellele eelneb 6 kuud info kogumist ja vaidlemist jaotuskava üle, vaid vastava protsessiga alustatakse lihtsalt hiljem. Väljakujunenud praktikas kujundavad KEO-d oma seisukohad kuu aja jooksul. Tähtaja pikendamisel hakatakse lihtsalt hiljem arutama ja läbi rääkima või venib vaidlus pikemaks. Kvalitatiivset tulemust tähtaja pikendamisel seega tegelikult ei oleks. Kui pikendada tähtaega kuue kuu peale, nagu VTK’s on välja pakutud, siis ilmselt ei tehta rohkem koosolekuid, vaid alustatakse ja kujundatakse seisukohad välja lihtsalt hiljem (tõsise töö maht on sarnane), aga see pikendaks erakopeerimise tasu väljamaksmise ja kättesaamise aega. Näiteks EFÜ puhul tähendaks see seda, et õiguste omajad saavad tasu kätte aasta hiljem. EFÜ maksab tasusid välja üks kord aastas ja seda 30. juuniks. Sellest tulenevalt võiks erakopeerimise tasu jaotuskava tähtaja pikendamise korral olla see hiljemalt 30. aprill. Kaks korda aastas tasude jaotus, infokaartide ja maksete tegemine on EFÜ-le suur lisakulu ja suurendaks KEO halduskoormust märkimisväärselt ja seda EFÜ ei toeta. Tasu kogumise ja jaotuse mõte on selles, et õiguste omajad saaksid kompensatsiooni kiirelt kätte. Eesmärk ei ole 5 kuud tasu jaotusega tegeleda ja jaotatud tasusid aasta hiljem välja maksta.
Erakopeerimise tasust toetuse taotlemine võiks toimuda etteantud vormil ja samuti selle toetuse kasutamise aruandele võiks olla kehtestatud vorm. Toetuse taotlemise vormil võiksid olla kirjas ka mõned olulised tingimused seoses toetuse saamisega (näiteks et toetust ei anta toetuse taotlemise tähtpäevaks juba toimunud projektile), omaosaluse minimaalne suurus jne. Taotlus- ja aruandlusvormide koostamine muudab komisjoniliikmete töö lihtsamaks. Võimalusel võiks need vormid kohe kasutusele võtta.
Lisaks juhime tähelepanu sellele, et VTK’s punktis 1.4. kirjeldatud mõjude juures olevas Tabelis 3 „kollektiivse esindamise organisatsioonide poolt esindatavad isikud“ vajab EFÜ esindatavate arv muutmist. Nimelt on EFÜ-l lisaks liikmelepingutele sõlmitud ka esinduslepingud ja kokku on kohalike esindatavate arv ca 900 ning lisaks esindab EFÜ tuhandeid välismaiseid fonogrammitootjaid ja muusikavideote tootjaid kas otse sõlmitud lepingute alusel või läbi välisriikide KEO-dega sõlmitud esinduslepingute.
VTK tekstis vajab parandamist ka Tabelis 1 „erakopeerimise tasu jagunemine KEO-de vahel 2021. aasta eest“ audiovisuaal valdkonnas EFÜ-le jaotatud summa suurus, õige on 52 543,14 eurot.
2. Blokeerimismeede
Koos Eesti Autorite Ühingu, Eesti Esitajate Liidu, Eesti Audiovisuaalautorite Liidu ja Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsiooniga on EFÜ 2022. aasta aprillis saatnud Justiitsministeeriumile pöördumise seoses autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid õigusi eiravate võrgukeskkondade probleemiga. EFÜ on seisukohal, et piraatlusele suunatud veebiplatvormide kättesaadavuse piiramine Eesti territooriumil on vajalik ja toetab seda põhimõtet. Kuidas see peaks toimuma ja muud asjaga seotud küsimused vajavad ilmselgelt läbi arutamist ja kaalumist juba seaduse edasise väljatöötamise käigus.
3. Autoriõiguse komisjon
Esmalt soovib EFÜ märkida, et autoriõiguse komisjoni kunagise õiguspoliitilise funktsiooni on riik ise ära võtnud, mistõttu viitamine VTK’s selle mitteteostamisele juba aastaid on pisut kohatu.
Samas on selge, et tulenevalt näiteks EL Direktiivi 2019/790 nõuetest (artiklid 13, 17 ja 21) peab riik tagama vaidlus-/lepitusorgani olemasolu kasutajate ja õiguste omajate vaheliste vaidluste lahendamiseks.
Seega on siin peamiseks küsimuseks see, kas praegune autoriõiguse komisjon saabki jätkata oma tegevust vaid vaidlusi läbi vaatava organina (lepitusorganina) või on sel ka mõni muu funktsioon. VTK’st nähtub, et riik ei plaani komisjonile panna mingit muud funktsiooni.
Põhimõtteliselt ei vaidle EFÜ sellisele lähenemisele vastu, kui samal ajal on piisavalt tagatud õiguste omajatele ja nende esindajatele (sh KEO-dele) osalus autoriõigusi ja autoriõigustega kaasnevaid õigusi puudutavates õigusloome- jms protsessides. Eelduslikult pööratakse seaduse muutmisel ka sellele tähelepanu.
Kui praegusest autoriõiguse komisjonist saab edaspidi vaid vaidlusorgan (lepitusorgan), siis on komisjoni liikmete arvu kehtestamine, nende otsimine, määramine, neile tasu maksmine jms puhtalt riigi otsustus- ja vastutusala.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Rauno Haabmets
Tegevdirektor
Eesti Fonogrammitootjate Ühing
Poordi 1-32, 10156 Tallinn
Tel: 6 140 182
www.efy.ee