Arvamuse edastamine

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Justiitsministeerium 07.02.2024.a.

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Brigita Rästas ([email protected])

ARVAMUS autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse suhtes

Autoriõiguse seaduse kaasajastamist võib pidada igati tervitatavaks. Sellega seoses võib välja tuua

järgneva:

1) Erakopeerimise tasu jaotamise süsteem. Kuna erakopeerimise tasu on oma olemuselt

õiguste omajatele kuuluv hüvitis, siis peaks riigi roll selle jagamisel piirduma selge õigusliku

raamistiku loomisega. Riik (Justiitsministeerium) ei peaks olema erinevate õiguste omajate

gruppide vahel lepitaja või vahendaja rollis. Õiguste omajate omavahelised ebakõlad on

võimalik lahendada ebakõla kohtumenetluses.

Eelnev ei tähenda, et ei peaks olema selged eeskirjad, kuidas õiguste omajad peaks tasu

jaotama. Üheks sisendiks jaotusele saaks kindlasti olla turu uuring.

2) Blokeerimismeede. Tegemist on meetmega, mis võib potentsiaalselt riivata sõna- ja

väljendusvabadust. Samas lasub riigil kohustus tagada intellektuaalomandi kõrgetasemeline

kaitse. Kui liikuda edasi blokeerimismeetme kehtestamisega, siis peaks kaaluma lähtumist

taotleja vastutab printsiibist. See tähendab, et kui õiguste omaja taotleb blokeerimist, siis

ta peab olema oma õiguste rikkumises kindel (n.ö igaks juhuks taotluste esitamine peaks

olema välistatud). See tähendab, et blokeeritav veebileht ongi 100% piraatlusele

spetsialiseerunud. Sellest tuleneb, et taotleja peab ka vastutama kahju eest, mida ebaõige

taotlus tekitab. Kuna blokeerimine seondub demokraatliku õigusriigi jaoks delikaatsete

teemadega nagu väljendusvabadus, siis ei peaks olema nii, et ebaõigele taotlusele ei ole

mingeid järelmeid. Õigused (õigus taotleda blokeerimist) ja vastutus (vastutus ebaõige

taotluse eest) peavad olema tasakaalus ja sümmeetrilised. Kui õiguste omaja teab kindlasti,

et tegemist on piraatveebilehega, siis ei peaks olema probleem ka oma taotluse eest vastutuse

aktsepteerimine. Teoreetiliselt võib vastutus väljenduda nii kahju hüvitamises, kui ka edasi

blokeerimisõiguse piiramises.

3) Autoriõiguse komisjon. Autoriõiguse temaatika on oma olemuselt laiem ning seondub

kogu intellektuaalse omandi institutsionaalse ökosüsteemiga. Valdkonna seadusandlusega

tegeleb Justiitsministeerium, Patendiametilt eeldatakse samas valdkondliku

kompetentsikeskuse rolli. Lisaks on veel EASi ja KredExi ühendasutus, mis samuti tegeleb

intellektuaalse omandiga. Siinkohal olekski vajalik vaadata läbi nimetatud asutuste

institutsionaalsed rollid ja eesmärgid. See annaks kontseptuaalse baasi mõtestada ka

autoriõiguse komisjoni rolli intellektuaalse omandi institutsionaalse ökosüsteemis.

4) Autori isiklike õiguste teostamise teema. Autoriõiguse seaduse ning selles sisalduv isiklike

õiguste kataloog on oma olemuselt universaalne ning see laieneb üldjuhul kõigile

teoseliikidele. Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi juristi Reet Adamsoo’lt saadud sisendi

alusel saab öelda, et isiklike õiguste toestamine on jätkuvalt ülikoolidele probleem

teaduspõhise ettevõtluse kontekstis. Üks võimalik lahendustee oleks isiklike õiguste

kataloog piiramine nii, et teose muutmine, mis ei riiva autori au ja väärikust, jääks sellest

välja. Samas puudub huvigruppide osas selles osas konsensus. Võimaliku alternatiivse

2 (2)

lahendusena, mis tooks kaasa suurema õigusselguse, oleks reguleerida isiklike õiguste

teostamise kolmanda isiku poolt. Praegu eksisteerib õiguspraktikas erinevaid lahendusi.

Näiteks nähakse mõnikord lepingus ette isiklike õiguste ainulitsents, mis ei pruugi olla

kooskõlas isiklike õiguste võõrandamatuse põhimõttega. Seega võiks autoriõiguse seadus

näha printsiibis ette, et seadus lubab leppida kokku isiklike õiguste teostamise kolmandate

isiku poolt või autor saab loobuda isiklike õiguste teostamisest, kui õiguse olemusest ei

tulene teisiti. Samas ei saaks kokkuleppega loobuda autori au ja väärikuse kaitsest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et isiklike õiguste teostamise temaatika vajab jätkuvalt tähelepanu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksei Kelli

Intellektuaalse omandi õiguse professor

Tartu Ülikooli õigusteaduskond

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Justiitsministeerium 07.02.2024.a.

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Brigita Rästas ([email protected])

ARVAMUS autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse suhtes

Autoriõiguse seaduse kaasajastamist võib pidada igati tervitatavaks. Sellega seoses võib välja tuua

järgneva:

1) Erakopeerimise tasu jaotamise süsteem. Kuna erakopeerimise tasu on oma olemuselt

õiguste omajatele kuuluv hüvitis, siis peaks riigi roll selle jagamisel piirduma selge õigusliku

raamistiku loomisega. Riik (Justiitsministeerium) ei peaks olema erinevate õiguste omajate

gruppide vahel lepitaja või vahendaja rollis. Õiguste omajate omavahelised ebakõlad on

võimalik lahendada ebakõla kohtumenetluses.

Eelnev ei tähenda, et ei peaks olema selged eeskirjad, kuidas õiguste omajad peaks tasu

jaotama. Üheks sisendiks jaotusele saaks kindlasti olla turu uuring.

2) Blokeerimismeede. Tegemist on meetmega, mis võib potentsiaalselt riivata sõna- ja

väljendusvabadust. Samas lasub riigil kohustus tagada intellektuaalomandi kõrgetasemeline

kaitse. Kui liikuda edasi blokeerimismeetme kehtestamisega, siis peaks kaaluma lähtumist

taotleja vastutab printsiibist. See tähendab, et kui õiguste omaja taotleb blokeerimist, siis

ta peab olema oma õiguste rikkumises kindel (n.ö igaks juhuks taotluste esitamine peaks

olema välistatud). See tähendab, et blokeeritav veebileht ongi 100% piraatlusele

spetsialiseerunud. Sellest tuleneb, et taotleja peab ka vastutama kahju eest, mida ebaõige

taotlus tekitab. Kuna blokeerimine seondub demokraatliku õigusriigi jaoks delikaatsete

teemadega nagu väljendusvabadus, siis ei peaks olema nii, et ebaõigele taotlusele ei ole

mingeid järelmeid. Õigused (õigus taotleda blokeerimist) ja vastutus (vastutus ebaõige

taotluse eest) peavad olema tasakaalus ja sümmeetrilised. Kui õiguste omaja teab kindlasti,

et tegemist on piraatveebilehega, siis ei peaks olema probleem ka oma taotluse eest vastutuse

aktsepteerimine. Teoreetiliselt võib vastutus väljenduda nii kahju hüvitamises, kui ka edasi

blokeerimisõiguse piiramises.

3) Autoriõiguse komisjon. Autoriõiguse temaatika on oma olemuselt laiem ning seondub

kogu intellektuaalse omandi institutsionaalse ökosüsteemiga. Valdkonna seadusandlusega

tegeleb Justiitsministeerium, Patendiametilt eeldatakse samas valdkondliku

kompetentsikeskuse rolli. Lisaks on veel EASi ja KredExi ühendasutus, mis samuti tegeleb

intellektuaalse omandiga. Siinkohal olekski vajalik vaadata läbi nimetatud asutuste

institutsionaalsed rollid ja eesmärgid. See annaks kontseptuaalse baasi mõtestada ka

autoriõiguse komisjoni rolli intellektuaalse omandi institutsionaalse ökosüsteemis.

4) Autori isiklike õiguste teostamise teema. Autoriõiguse seaduse ning selles sisalduv isiklike

õiguste kataloog on oma olemuselt universaalne ning see laieneb üldjuhul kõigile

teoseliikidele. Tartu Ülikooli intellektuaalse omandi juristi Reet Adamsoo’lt saadud sisendi

alusel saab öelda, et isiklike õiguste toestamine on jätkuvalt ülikoolidele probleem

teaduspõhise ettevõtluse kontekstis. Üks võimalik lahendustee oleks isiklike õiguste

kataloog piiramine nii, et teose muutmine, mis ei riiva autori au ja väärikust, jääks sellest

välja. Samas puudub huvigruppide osas selles osas konsensus. Võimaliku alternatiivse

2 (2)

lahendusena, mis tooks kaasa suurema õigusselguse, oleks reguleerida isiklike õiguste

teostamise kolmanda isiku poolt. Praegu eksisteerib õiguspraktikas erinevaid lahendusi.

Näiteks nähakse mõnikord lepingus ette isiklike õiguste ainulitsents, mis ei pruugi olla

kooskõlas isiklike õiguste võõrandamatuse põhimõttega. Seega võiks autoriõiguse seadus

näha printsiibis ette, et seadus lubab leppida kokku isiklike õiguste teostamise kolmandate

isiku poolt või autor saab loobuda isiklike õiguste teostamisest, kui õiguse olemusest ei

tulene teisiti. Samas ei saaks kokkuleppega loobuda autori au ja väärikuse kaitsest.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et isiklike õiguste teostamise temaatika vajab jätkuvalt tähelepanu.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Aleksei Kelli

Intellektuaalse omandi õiguse professor

Tartu Ülikooli õigusteaduskond