Arvamuse edastamine

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

[email protected]

02.02.2024

ARVAMUS autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta blokeerimismeetmega seonduvalt

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) loodi 1999. aastal võitluseks autoriõiguse

rikkumistega Eestis. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) esindab filmi- ja

muusikatootjate ning interaktiivsete mängude tootjate õigusi. Omame pikaajalist kogemust ja

praktikat online keskkonnas autoriõiguse rikkumiste vastu võitlemisel, mis on tänaseni üks meie

igapäevatööst.

AutÕS muutmise väljatöötamiskavatsuse punktis 2. toodud blokeerimismeede on meie arvamusel

ääretult vajalik ja proportsionaalne meede tõkestamaks autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid

õigusi rikkuva sisu kättesaadavust Eesti territooriumil. Oma arvamuse põhistamiseks toome

alljärgnevalt välja järgmised asjaolud:

1. EUIPO tellitud uuringu „Online Copyright Infringement in EU 2023“1 kohaselt on Eesti nr 1.

riik Euroopas ühe inimese kohta autoriõigusi rikkuva sisu külastatavuse poolest. Selle

teadmiseni on uuringus jõutud läbi põhjaliku internetiliikluse monitooringu, mis viitab selgelt

Eesti puudustele loomingu kaitsmisel. Oma igapäevatöös, mis muuhulgas seisneb liikmete

(kohalike filmitootjate ja -levitajate, muusikaautorite, -esitajate ja fonogrammitootjate) sisu

monitoorimises, puutume me palju kokku autoriõigusi rikkuva sisu ja selle lihtsa

kättesaadavusega. Praegused võimalused tõkestada autoriõiguse rikkumiste toimepanemist

erinevates veebikeskkonades on äärmiselt piiratud. Olukorras kus veebikeskkonna

administraator või vastavat sisu majutav teenusepakkuja ei reageeri autoriõiguse omaja

nõuetele eemaldada õigusi rikkuv sisu, siis puudub õiguste omajatel edasine efektiivne meede

sedalaadi õigusrikkumiste efektiivseks tõkestamiseks - nii püsibki autoriõigusi rikkuv sisu

enamjaolt kõigile Eesti kasutajatele kättesaadavana. Väga palju sedalaadi probleeme lähtub

asjaolust, et veebikeskkonna vahendusel üldsusele suunatud sisu on teadlikult litsentseerimata

ning sellise sisu pakkuja teeb kõik endast oleneva, et autoriõigusi rikkuv sisu püsiks

1 Kättesaadav internetis: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2023_online_copyright_infringe ment_in_eu/2023_online_copyright_infringement_in_eu_FullR_en_en.pdf

kättesaadavana ja õiguste omajate nõuetele ei reageeritaks. Selliseid litsentseerimata

veebikeskkondi on, eelkõige välisserverites, väga palju ja need koguvad tänu tasuta või väga

odavale teenuse hinnale laialt populaarsust, teenides sageli nt reklaami müügi pealt arvestatavat

tulu. Väga sagedased on juhtumid, kus litsentseerimata veebikeskkonnad pakuvad hetkel

kinolevis olevaid audiovisuaalseid teoseid tasuta kõigile vaatamiseks, mis omakorda toob otsest

kahju meie kohalikule filmi- ja kinolevile ning kogu filmitööstusele tervikuna. Sarnaselt

audiovisuaalsetele teostele suunatakse mitmetes välisserverites üldsusele ka meie Eesti artistide

loomingut, omamata selleks litsentsi ja reageerimata igasugustele ettepanekutele vastav sisu

litsentseerida või eemaldada. Väga palju Eesti teoseid suunatakse üldsusele ka vene päritoluga

veebikeskkondade vahendusel, kes teadlikult ignoreerivad kõiki õiguste omajate püüdeid

tõkestada autoriõigusi rikkuvale sisule juurdepääs.

2. EV PS § 39 alusel riik kaitseb autori õigusi. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 27

sätestab autori õiguse mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele. Õiguskaitse tagamise

rahvusvahelised miinimumstandardid nähakse ette rahvusvahelistes kokkulepetes (nt TRIPS-

leping) ning Euroopa Liidu õiguses. TRIPS artikkel 41 tulenevalt lasub riigil kohustus

rakendada tõhusaid meetmeid intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas

kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste

rikkumiste ennetamiseks. Käesoleval hetkel puuduvad Eesti õiguses efektiivsed

õiguskaitsemeetmed tõkestamaks litsentseerimata sisu kättesaadavust Eesti territooriumil.

Kehtivate tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite ja karistusõiguslike meetmetega ei ole meie

hinnangul võimalik tõhusalt tõkestada litsentseerimata sisu kättesaadavust, eriti kui tegemist on

välisserveritesse majutatud veebikeskkondadega.

3. Läbiviidud uuringut näitavad, et litsentseerimata veebikeskkonnad kätkevad endas paljudel

juhtudel mitmeid turvariske, sisaldades muuhulgas andmepüügiründeid (inglise keeles

phishing), mis seavad ohtu kasutajate isikuandmed ja vara.2 Ligikaudu kaheksa kümnest

litsentseerimata veebikeskkonnast sisaldavad pahavaraga nakatatud reklaame.3 Seega

blokeerimismeetme rakendamisel sedalaadi veebikeskkondadele, on võimalik ära hoida ka teisi

turvariske Eesti kasutajatele.

4. Blokeerimismeede ei ole Euroopa mõistes midagi uut, pigem on sellest saanud üks peamisi

meetmeid ohjata õigusi rikkuvale sisule ligipääsu erinevates veebikeskkondades.

Blokeerimismeede on kasutusel Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Saksamaal,

Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Suurbritannias, Iirimaal.

Mitmetes teistes riikides on blokeerimismeede väljatöötamisel, sh Poolas. Kaasaegsed ja

arenenud Euroopa riigid kaitsevad üha enam oma riigi kasutajaid õigusi rikkuva ja turvariske

endas kätkevate veebikeskkondade eest. Mitmetes riikides on blokeerimismeedet rakendatud

sadade rahvusvaheliselt tuntud autoriõigusi rikkuvate veebikeskkondade suhtes, millede

vahendusel suunatakse üldsusele väga laiaulatuslikult litsentseerimata sisu, tekitades seeläbi

suurt kahju sisuloojatele. Veebikeskkonnad nagu piratebay; yts; rarbg.to; fmovies.to; 1337x.to;

bs.to on vaid mõned üksikud näited neist keskkondadest, kus rikutakse autoriõigusi ja

autoriõigusega kaasnevaid õigusi teadlikult ning milledele on ligipääs piiratud paljudes

2 Kättesaadav internetis: https://www.aapa.eu/study-on-malware-and-audiovisual-piracy-highlights-significant-

risks-to-european-consumers 3 Kättesaadav internetis: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2018_Malware_Study/2018_Mal ware_Study_en.pdf

Euroopa riikides. Meie hinnangul on blokeerimismeede kiirelt muutuvas online keskkonnas

hädavajalik õiguskaitsemeede, kaitsmaks autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste

omajaid nende sisu laiaulatusliku väärkasutamise eest. Sestap nii nagu paljudes kaasaaegsetes

Euroopa riikides, tuleb ka Eestil luua efektiivne blokeerimismeede, et vähendada ligipääsu

litsentseerimata sisule.

5. Erinevad uuringud on tänaseks tõestanud blokeerimismeetme efektiivsust. Nii näiteks on

Austraalia osas, mis kasutab dünaamilist DNS blokeerimist, läbiviidud uuring

blokeerimismeetme efektiivsusest ja mõjust tarbija käitumisele.4 Uuring näitab, et

blokeerimismeetmel on kõrge efektiivsus litsentseerimata sisule ligipääsu tõkestamisel

(külastatavus vähenes 62%) ja samuti positiivne mõju litsentseeritud keskkondade

külastatavusele (külastatavuse suurenemine parimal juhul 17%). Edaspidised uuringud

erinevates riikides on näidanud blokeerimismeetme veelgi kõrgemat efektiivsust

litsentseerimata sisu pakkuvate veebikeskkondade külastatavusele, vähendades külastatavust

keskmiselt 70%, mõningatel juhtudel 80-90%.5 Vähemalt 25 riiki kasutavad blokeerimismeedet

autoriõigusi rikkuvale sisule juurdepääsu tõkestamiseks. Blokeerimismeede on heakskiidetud

ka INTERPOL poolt, kes tunnistab, et kuigi vastav meede ei eemalda iseenesest õigusi rikkuvat

sisu, vähendab see märkimisväärselt sellele juurdepääsu. Seega tegemist on efektiivse

õiguskaitsevahendiga, mida on kasutatud erinevate riikide poolt lisaks autoriõiguse rikkumiste

tõkestamisele ka lapsporno, investeerimispettuste, pahavara levitamise, hasartmängude,

terrorismi tõkestamiseks.6

Kaardil on näha keskmine võrguliikluse vähenemine kuude lõikes peale blokeerimismeetme

rakendamist autoriõigusi rikkuvatele veebikeskkondadele. Allikas: MPA (www.mpa.org).

4 Internetis kättesaadav: https://www.mpa-apac.org/wp-content/uploads/2020/02/Australia-Site-Blocking- Summary-January-2020.pdf

5 Internetis kättesaadav: https://advanced-television.com/2020/03/12/mpa-supports-pirate-site-blocking/ 6 Internetis kättesaadav: https://www2.itif.org/2016-website-

blocking.pdf?_ga=1.138310072.929437834.1471897413

6. Praegune õiguspraktika Eestis näitab, et isegi kriminaalmenetluse raames ei ole menetlejal

selget õiguslikku alust juurdepääsu tõkestamiseks autoriõigusi rikkuvale sisule, mistõttu

jätkuvad veebikeskkondades rikkumised ka menetluse käigus ja õiguste omajad kannavad

seetõttu aina suurenevat kahju. Kui õigusrikkumise puhul on tegemist välismaal asuva

serveriga, siis puudub ilma blokeerimismeetme rakendamiseta üldjuhul igasugune võimalus

tõkestada õigusi rikkuvale sisule ligipääs. Selline olukord kahjustab põhjendamatult

autoriõiguse omajate huve ja vara ning ei ole kooskõlas TRIPS artiklis 41 riigile seatud

kohustusega.

7. Mõistame, et iga piirang toob kaasa alati ka vastuseisu. Electronic Frontier Foundation (EFF)

kui digiõiguste eest seisev rahvusvaheline sihtasutus on uskumusel, et Internet on midagi

erakordset ja enamus neist reeglitest, mis kehtivad offline ehk füüsilises maailmas, ei peaks

kehtima online ehk virtuaalses maailmas. Nende gruppide jaoks on Internet eelkõige

individuaalne vabadus, mitte kollektiivne vastutus. Kuid tegelikkuses ja enamike jaoks ei erine

Internet offline maailmast, kus inimestel on õigused ja kohustused ning kus on kehtivad

seadused teatud käitumiste vastu. Pole loogilist põhjust, miks kuritegu füüsilises maailmas ei

ole kuritegu virtuaalses maailmas. Kindlasti on vaja leida tasakaal kõigi huvide vahel, aga siin

ei ole olulisi erisusi online ja offline maailma vahel. Blokeerimismeetme vastased kipuvad

olema seisukohal, et blokeerimine on vastuolus püüdlustega säilitada "vaba ja avatud" Internet.

Kuigi "vaba ja avatud" Internet on õigustatult ja laialdaselt toetatud eesmärk, siis ei tähenda see

seda, et iga veebisisu peaks olema vabalt ligipääsetav.7 Jagame seisukohta, et internetiliiklus ei

saa olla täiesti piiranguteta ja sestap sellise veebisisu blokeerimine, mis on selgelt ebaseaduslik,

ei peaks olema asjaolu, millele vastu seista. Silmas pidades Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, on Euroopa Liidu Kohus (CJEU) seisukohal,

et põhiõiguste riive vältimiseks peab blokeerimismeede olema rangelt suunatud kolmanda

osapoole autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste vastu suunatud õigusrikkumise

lõpetamiseks ning ei tohi mõjutada Interneti-kasutajate võimalusi kasutada veebiteenuseid

juurdepääsuks seaduslikule informatsioonile. Erinevate riikide kohtud on CJEU seisukohta

silmas pidades leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel

10 riive puudub ning blokeerimismeede on proportsionaalne ja vajalik juhul kui see on rangelt

suunatud õigusrikkumiste lõpetamisele. Sellisel juhul kaalub see meede üle Intermeti-

kasutajatele artiklis 10 sätestatud õigused.8

Eelnevast tulenevalt toetame ettepanekut andmaks autoriõiguse ja nendega kaasnevate õiguste

rikkumise osas blokeerimismeetme rakendamise pädevuse TTJA-le. Leiame, et blokeerimismeede

aitab tõkestada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisi olukorras, kus õigusi

rikkuva sisu pakkuja ei reageeri õiguste omajate nõuetele ja sestap tegeleb teadlikult

litsentseerimata sisu üldsusele suunamisega. Blokeerimismeetme seadmise kord, mis on toodud

AutÕS muutmise väljatöötamiskavatsuse 2. punktis, on üldjoontes mõistlik, aga ettepanekus

toodud tähtajad võiksid, kogu protseduuri efektiivsust silmas pidades, olla mõnevõrra lühemad –

tähtaeg õigusrikkumise lõpetamiseks mitte rohkem kui 3 tööpäeva ja TTJA-le informatsiooni

hindamiseks mitte rohkem kui 5 tööpäeva.

7 Internetis kättesaadav: https://www2.itif.org/2016-website-

blocking.pdf?_ga=1.138310072.929437834.1471897413 8 Internetis kättesaadav: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2021_Dynamic_Blocking_Injucti ons/2021_Study_on_Dynamic_Blocking_Injuctions_in_the_European_Union_FullR_en.pdf

Lugupidamisega

Erik Mandre

Tegevdirektor/Õigusnõustaja

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon I Estonian Organisation for Copyright Protection

Laki 25, 12915 Tallinn

Estonia

Tel: +372 600 0926

[email protected] I www.eako.ee

Justiitsministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

[email protected]

[email protected]

02.02.2024

ARVAMUS autoriõiguse seaduse (AutÕS) muutmise väljatöötamiskavatsuse kohta blokeerimismeetmega seonduvalt

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) loodi 1999. aastal võitluseks autoriõiguse

rikkumistega Eestis. Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon (EAKO) esindab filmi- ja

muusikatootjate ning interaktiivsete mängude tootjate õigusi. Omame pikaajalist kogemust ja

praktikat online keskkonnas autoriõiguse rikkumiste vastu võitlemisel, mis on tänaseni üks meie

igapäevatööst.

AutÕS muutmise väljatöötamiskavatsuse punktis 2. toodud blokeerimismeede on meie arvamusel

ääretult vajalik ja proportsionaalne meede tõkestamaks autoriõigusi ja autoriõigusega kaasnevaid

õigusi rikkuva sisu kättesaadavust Eesti territooriumil. Oma arvamuse põhistamiseks toome

alljärgnevalt välja järgmised asjaolud:

1. EUIPO tellitud uuringu „Online Copyright Infringement in EU 2023“1 kohaselt on Eesti nr 1.

riik Euroopas ühe inimese kohta autoriõigusi rikkuva sisu külastatavuse poolest. Selle

teadmiseni on uuringus jõutud läbi põhjaliku internetiliikluse monitooringu, mis viitab selgelt

Eesti puudustele loomingu kaitsmisel. Oma igapäevatöös, mis muuhulgas seisneb liikmete

(kohalike filmitootjate ja -levitajate, muusikaautorite, -esitajate ja fonogrammitootjate) sisu

monitoorimises, puutume me palju kokku autoriõigusi rikkuva sisu ja selle lihtsa

kättesaadavusega. Praegused võimalused tõkestada autoriõiguse rikkumiste toimepanemist

erinevates veebikeskkonades on äärmiselt piiratud. Olukorras kus veebikeskkonna

administraator või vastavat sisu majutav teenusepakkuja ei reageeri autoriõiguse omaja

nõuetele eemaldada õigusi rikkuv sisu, siis puudub õiguste omajatel edasine efektiivne meede

sedalaadi õigusrikkumiste efektiivseks tõkestamiseks - nii püsibki autoriõigusi rikkuv sisu

enamjaolt kõigile Eesti kasutajatele kättesaadavana. Väga palju sedalaadi probleeme lähtub

asjaolust, et veebikeskkonna vahendusel üldsusele suunatud sisu on teadlikult litsentseerimata

ning sellise sisu pakkuja teeb kõik endast oleneva, et autoriõigusi rikkuv sisu püsiks

1 Kättesaadav internetis: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2023_online_copyright_infringe ment_in_eu/2023_online_copyright_infringement_in_eu_FullR_en_en.pdf

kättesaadavana ja õiguste omajate nõuetele ei reageeritaks. Selliseid litsentseerimata

veebikeskkondi on, eelkõige välisserverites, väga palju ja need koguvad tänu tasuta või väga

odavale teenuse hinnale laialt populaarsust, teenides sageli nt reklaami müügi pealt arvestatavat

tulu. Väga sagedased on juhtumid, kus litsentseerimata veebikeskkonnad pakuvad hetkel

kinolevis olevaid audiovisuaalseid teoseid tasuta kõigile vaatamiseks, mis omakorda toob otsest

kahju meie kohalikule filmi- ja kinolevile ning kogu filmitööstusele tervikuna. Sarnaselt

audiovisuaalsetele teostele suunatakse mitmetes välisserverites üldsusele ka meie Eesti artistide

loomingut, omamata selleks litsentsi ja reageerimata igasugustele ettepanekutele vastav sisu

litsentseerida või eemaldada. Väga palju Eesti teoseid suunatakse üldsusele ka vene päritoluga

veebikeskkondade vahendusel, kes teadlikult ignoreerivad kõiki õiguste omajate püüdeid

tõkestada autoriõigusi rikkuvale sisule juurdepääs.

2. EV PS § 39 alusel riik kaitseb autori õigusi. ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni artikkel 27

sätestab autori õiguse mittevaraliste ja varaliste huvide kaitsele. Õiguskaitse tagamise

rahvusvahelised miinimumstandardid nähakse ette rahvusvahelistes kokkulepetes (nt TRIPS-

leping) ning Euroopa Liidu õiguses. TRIPS artikkel 41 tulenevalt lasub riigil kohustus

rakendada tõhusaid meetmeid intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas

kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste

rikkumiste ennetamiseks. Käesoleval hetkel puuduvad Eesti õiguses efektiivsed

õiguskaitsemeetmed tõkestamaks litsentseerimata sisu kättesaadavust Eesti territooriumil.

Kehtivate tsiviilõiguslike õiguskaitsevahendite ja karistusõiguslike meetmetega ei ole meie

hinnangul võimalik tõhusalt tõkestada litsentseerimata sisu kättesaadavust, eriti kui tegemist on

välisserveritesse majutatud veebikeskkondadega.

3. Läbiviidud uuringut näitavad, et litsentseerimata veebikeskkonnad kätkevad endas paljudel

juhtudel mitmeid turvariske, sisaldades muuhulgas andmepüügiründeid (inglise keeles

phishing), mis seavad ohtu kasutajate isikuandmed ja vara.2 Ligikaudu kaheksa kümnest

litsentseerimata veebikeskkonnast sisaldavad pahavaraga nakatatud reklaame.3 Seega

blokeerimismeetme rakendamisel sedalaadi veebikeskkondadele, on võimalik ära hoida ka teisi

turvariske Eesti kasutajatele.

4. Blokeerimismeede ei ole Euroopa mõistes midagi uut, pigem on sellest saanud üks peamisi

meetmeid ohjata õigusi rikkuvale sisule ligipääsu erinevates veebikeskkondades.

Blokeerimismeede on kasutusel Soomes, Rootsis, Norras, Taanis, Hollandis, Saksamaal,

Austrias, Prantsusmaal, Itaalias, Hispaanias, Portugalis, Kreekas, Suurbritannias, Iirimaal.

Mitmetes teistes riikides on blokeerimismeede väljatöötamisel, sh Poolas. Kaasaegsed ja

arenenud Euroopa riigid kaitsevad üha enam oma riigi kasutajaid õigusi rikkuva ja turvariske

endas kätkevate veebikeskkondade eest. Mitmetes riikides on blokeerimismeedet rakendatud

sadade rahvusvaheliselt tuntud autoriõigusi rikkuvate veebikeskkondade suhtes, millede

vahendusel suunatakse üldsusele väga laiaulatuslikult litsentseerimata sisu, tekitades seeläbi

suurt kahju sisuloojatele. Veebikeskkonnad nagu piratebay; yts; rarbg.to; fmovies.to; 1337x.to;

bs.to on vaid mõned üksikud näited neist keskkondadest, kus rikutakse autoriõigusi ja

autoriõigusega kaasnevaid õigusi teadlikult ning milledele on ligipääs piiratud paljudes

2 Kättesaadav internetis: https://www.aapa.eu/study-on-malware-and-audiovisual-piracy-highlights-significant-

risks-to-european-consumers 3 Kättesaadav internetis: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2018_Malware_Study/2018_Mal ware_Study_en.pdf

Euroopa riikides. Meie hinnangul on blokeerimismeede kiirelt muutuvas online keskkonnas

hädavajalik õiguskaitsemeede, kaitsmaks autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste

omajaid nende sisu laiaulatusliku väärkasutamise eest. Sestap nii nagu paljudes kaasaaegsetes

Euroopa riikides, tuleb ka Eestil luua efektiivne blokeerimismeede, et vähendada ligipääsu

litsentseerimata sisule.

5. Erinevad uuringud on tänaseks tõestanud blokeerimismeetme efektiivsust. Nii näiteks on

Austraalia osas, mis kasutab dünaamilist DNS blokeerimist, läbiviidud uuring

blokeerimismeetme efektiivsusest ja mõjust tarbija käitumisele.4 Uuring näitab, et

blokeerimismeetmel on kõrge efektiivsus litsentseerimata sisule ligipääsu tõkestamisel

(külastatavus vähenes 62%) ja samuti positiivne mõju litsentseeritud keskkondade

külastatavusele (külastatavuse suurenemine parimal juhul 17%). Edaspidised uuringud

erinevates riikides on näidanud blokeerimismeetme veelgi kõrgemat efektiivsust

litsentseerimata sisu pakkuvate veebikeskkondade külastatavusele, vähendades külastatavust

keskmiselt 70%, mõningatel juhtudel 80-90%.5 Vähemalt 25 riiki kasutavad blokeerimismeedet

autoriõigusi rikkuvale sisule juurdepääsu tõkestamiseks. Blokeerimismeede on heakskiidetud

ka INTERPOL poolt, kes tunnistab, et kuigi vastav meede ei eemalda iseenesest õigusi rikkuvat

sisu, vähendab see märkimisväärselt sellele juurdepääsu. Seega tegemist on efektiivse

õiguskaitsevahendiga, mida on kasutatud erinevate riikide poolt lisaks autoriõiguse rikkumiste

tõkestamisele ka lapsporno, investeerimispettuste, pahavara levitamise, hasartmängude,

terrorismi tõkestamiseks.6

Kaardil on näha keskmine võrguliikluse vähenemine kuude lõikes peale blokeerimismeetme

rakendamist autoriõigusi rikkuvatele veebikeskkondadele. Allikas: MPA (www.mpa.org).

4 Internetis kättesaadav: https://www.mpa-apac.org/wp-content/uploads/2020/02/Australia-Site-Blocking- Summary-January-2020.pdf

5 Internetis kättesaadav: https://advanced-television.com/2020/03/12/mpa-supports-pirate-site-blocking/ 6 Internetis kättesaadav: https://www2.itif.org/2016-website-

blocking.pdf?_ga=1.138310072.929437834.1471897413

6. Praegune õiguspraktika Eestis näitab, et isegi kriminaalmenetluse raames ei ole menetlejal

selget õiguslikku alust juurdepääsu tõkestamiseks autoriõigusi rikkuvale sisule, mistõttu

jätkuvad veebikeskkondades rikkumised ka menetluse käigus ja õiguste omajad kannavad

seetõttu aina suurenevat kahju. Kui õigusrikkumise puhul on tegemist välismaal asuva

serveriga, siis puudub ilma blokeerimismeetme rakendamiseta üldjuhul igasugune võimalus

tõkestada õigusi rikkuvale sisule ligipääs. Selline olukord kahjustab põhjendamatult

autoriõiguse omajate huve ja vara ning ei ole kooskõlas TRIPS artiklis 41 riigile seatud

kohustusega.

7. Mõistame, et iga piirang toob kaasa alati ka vastuseisu. Electronic Frontier Foundation (EFF)

kui digiõiguste eest seisev rahvusvaheline sihtasutus on uskumusel, et Internet on midagi

erakordset ja enamus neist reeglitest, mis kehtivad offline ehk füüsilises maailmas, ei peaks

kehtima online ehk virtuaalses maailmas. Nende gruppide jaoks on Internet eelkõige

individuaalne vabadus, mitte kollektiivne vastutus. Kuid tegelikkuses ja enamike jaoks ei erine

Internet offline maailmast, kus inimestel on õigused ja kohustused ning kus on kehtivad

seadused teatud käitumiste vastu. Pole loogilist põhjust, miks kuritegu füüsilises maailmas ei

ole kuritegu virtuaalses maailmas. Kindlasti on vaja leida tasakaal kõigi huvide vahel, aga siin

ei ole olulisi erisusi online ja offline maailma vahel. Blokeerimismeetme vastased kipuvad

olema seisukohal, et blokeerimine on vastuolus püüdlustega säilitada "vaba ja avatud" Internet.

Kuigi "vaba ja avatud" Internet on õigustatult ja laialdaselt toetatud eesmärk, siis ei tähenda see

seda, et iga veebisisu peaks olema vabalt ligipääsetav.7 Jagame seisukohta, et internetiliiklus ei

saa olla täiesti piiranguteta ja sestap sellise veebisisu blokeerimine, mis on selgelt ebaseaduslik,

ei peaks olema asjaolu, millele vastu seista. Silmas pidades Euroopa inimõiguste ja

põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel 10, on Euroopa Liidu Kohus (CJEU) seisukohal,

et põhiõiguste riive vältimiseks peab blokeerimismeede olema rangelt suunatud kolmanda

osapoole autoriõiguse või autoriõigusega kaasnevate õiguste vastu suunatud õigusrikkumise

lõpetamiseks ning ei tohi mõjutada Interneti-kasutajate võimalusi kasutada veebiteenuseid

juurdepääsuks seaduslikule informatsioonile. Erinevate riikide kohtud on CJEU seisukohta

silmas pidades leidnud, et Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikkel

10 riive puudub ning blokeerimismeede on proportsionaalne ja vajalik juhul kui see on rangelt

suunatud õigusrikkumiste lõpetamisele. Sellisel juhul kaalub see meede üle Intermeti-

kasutajatele artiklis 10 sätestatud õigused.8

Eelnevast tulenevalt toetame ettepanekut andmaks autoriõiguse ja nendega kaasnevate õiguste

rikkumise osas blokeerimismeetme rakendamise pädevuse TTJA-le. Leiame, et blokeerimismeede

aitab tõkestada autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste rikkumisi olukorras, kus õigusi

rikkuva sisu pakkuja ei reageeri õiguste omajate nõuetele ja sestap tegeleb teadlikult

litsentseerimata sisu üldsusele suunamisega. Blokeerimismeetme seadmise kord, mis on toodud

AutÕS muutmise väljatöötamiskavatsuse 2. punktis, on üldjoontes mõistlik, aga ettepanekus

toodud tähtajad võiksid, kogu protseduuri efektiivsust silmas pidades, olla mõnevõrra lühemad –

tähtaeg õigusrikkumise lõpetamiseks mitte rohkem kui 3 tööpäeva ja TTJA-le informatsiooni

hindamiseks mitte rohkem kui 5 tööpäeva.

7 Internetis kättesaadav: https://www2.itif.org/2016-website-

blocking.pdf?_ga=1.138310072.929437834.1471897413 8 Internetis kättesaadav: https://euipo.europa.eu/tunnel-

web/secure/webdav/guest/document_library/observatory/documents/reports/2021_Dynamic_Blocking_Injucti ons/2021_Study_on_Dynamic_Blocking_Injuctions_in_the_European_Union_FullR_en.pdf

Lugupidamisega

Erik Mandre

Tegevdirektor/Õigusnõustaja

Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon I Estonian Organisation for Copyright Protection

Laki 25, 12915 Tallinn

Estonia

Tel: +372 600 0926

[email protected] I www.eako.ee