2 (3)
Palume blokeerimismeedet muuta viisil, et autoriõigusi rikkuva sisu piiramise õiguslik alus
võimaldaks pöörduda enamate teenusepakkujate poole interneti infosüsteemis, kes omavad sisu
üle kontrolli. Infoühiskonna vahendusteenuste osutajate hulka kuuluvad lisaks internetiühenduse
pakkujatele ka veebilehe majutusteenuse pakkujad ja digiplatvormid, nagu rakenduste poed
(äpipoed), sotsiaalmeedia ja videojagamise platvormid. Veebilehele ligipääsu piiramist
reguleerivad näiteks toote nõuetele vastavuse seadus (§ 562), tarbijakaitseseadus (§ 622) ja
infoühiskonna teenuse seadus (§ 131), mis võimaldavad pöörduda enamate asjakohaste
infoühiskonna vahendusteenuste osutajate poole, jättes pädevale asutusele võimaluse otsustada
kõiki asjaolusid hinnates kõige sobivama ja proportsionaalsema sisu piiramise meetme kasuks.
Ühtlasi peab blokeerimismeede tagama internetis sisu piiramise proportsionaalsuse. Sisu piiramise
õiguslikus aluses tuleb kehtestada põhimõte, et infoühiskonna vahendusteenuste puhul peaks
esmalt pöörduma sisule lähima ja sisu osas suuremat kontrolli omava teenusepakkuja poole, kellel
oleks tehniline võimekus eemaldada konkreetne ebaseaduslik sisu kogu veebilehe või teenuse
kättesaamatuks tegemise asemel. Antud põhimõte väldib negatiivset mõju sellise teabe
kättesaadavusele ja juurdepääsetavusele, mis ei ole ebaseaduslik. Teatud juhtudel võib kogu
veebilehe blokeerimine olla asjakohane, näiteks kui majutatav teenus iseenesest on ebaseaduslik.2
Samas võib eemaldamist vajav sisu olla vaid sotsiaalmeedias, blogis või foorumis olev konkreetne
video, pilt, toode või postitus.
Eelnõu koostamisel tuleb läbi mõelda ja anda pädevale asutusele selged suunised, kuidas tagada
sisu piiramise proportsionaalsus ning toimida juhul, kui veebilehel või platvormil on ka
seaduslikku sisu. Kui eelnõu koostaja leiab, et teatud juhtudel võib olla põhjendatud veebilehe
blokeerimine hoolimata sellest, et seal on ka seaduslikku sisu, peavad need olukorrad olema
erandlikud, hästi määratletud, proportsionaalsed ning tagatud peab olema seadusliku sisu
kättesaadavus teiste teenusepakkujate kaudu.
Sisule lähima ja sisu osas suuremat kontrolli omava teavet talletava teenusepakkuja poole
pöördumine on ka VTK-s kavandatud lahendusest efektiivsem. Nõustume Eesti Infotehnoloogia
ja Telekommunikatsiooni Liiduga (ITL), et VTK-s kavandatavatest meetmetest on lihtne mööda
minna, mistõttu ei pruugi need olla mõjusad. Ainult teabe talletamise teenuse osutajal on võimalik
sisu eemaldada, nii et see ei ole kättesaadav ühegi tehnilise vahendi kaudu.
Nõustume ITL märkusega, et IP-põhine veebilehtede blokeerimine tuleb blokeerimismeetme
kavandamisel välja jätta ning piirduda üksnes DNS-põhise piirangu rakendamisega. IP-põhiseid
piiranguid ei ole võimalik teostada ilma, et kaasneks risk piirata ka seadusliku sisu kättesaadavust,
mistõttu ei ole antud meede piisavalt täpne ja suunatud ebaseadusliku sisu piiramise meede.
Palume tähelepanu pöörata ka ITL märkusele, et antud meede ei ole tehniliselt teostatav, kuna
tehniliselt ei ole võimalik samal ajal piirata tuhandeid IP-aadresse. Eelnevatel põhjustel palume
IP-põhise blokeerimise eelnõust välja jätta.
Viimaseks juhime tähelepanu, et hiljuti kohaldunud digiteenuste määrus (DSA) loob uued
võimalused ebaseadusliku sisu vastu tõhusamaks võitlemiseks. Pädevatele korrakaitseasutustele
ja kohtutele antakse DSA määrusega (art 9) piiriülese ebaseadusliku sisu vastu meetmete võtmise
korralduse saatmise õigus, millele vastamata jätmist käsitatakse DSA määruses sätestatud
kohustuste rikkumisena, millele võib järgneda järelevalvemenetlus. Nii loob DSA määrus
võimaluse saata sisu piiramise ettekirjutus, mille täitmata jätmisega kaasnevad negatiivsed
tagajärjed, ka nendele teenusepakkujatele, kelle asukoht ei ole Eestis. Andmete talletamise
teenuseosutajad (nt veebimajutajad, pilvteenused, digiplatvormid) peavad sisse seadma
2 Ziggo BV, C‑610/15