Wikimedia Eesti seisukohad autoriõiguseseaduse uuendamises
5. veebruar 2024
1.1. Erakopeerimise tasu süsteem
Muudatused komisjoni töös puudutavad Wikimedia Eesti (edaspidi WMEE) tööd vaid kaudselt, kuna komisjon võib anda organisatsioonidele toetust “muusika- ja filmikultuuri arendamiseks ning koolitus- ja teadusprogrammide finantseerimiseks või kasutamiseks muudel analoogsetel eesmärkidel” ning sedalaadi algatused võivad jääda WMEE huvivaldkonda.
Praegu täidab seda rolli komisjonis üksnes justiitsministeerium, kuid kui ministeerium soovib oma osalusest taanduda, on üldsuse huvides, et otsustamisel ei lähtutaks üksnes õiguste omajate vaatenurgast.
WMEE soovitab võtta komisjoni koosseisu õiguste omajate esindajate kõrval ka liikmeid, kes esindaksid selliste toetuste üle otsustamisel üldsuse huve.
1.2. Blokeerimismeede
TTJA-le kohustuse panek veebilehtede blokeeringute üle otsustamiseks autoriõiguse väidetavate rikkumiste korral on mitmeti problemaatiline. Wikimedia Eestit puudutab see kõige otsesemalt seetõttu, et vabakasutuses entsüklopeedia ja selle sõsarprojektid sõltuvad oma sisendis avalikult kättesaadavast infoväljast ning kõik selles toimuvad muutused peegelduvad lõpuks ka Wikimedia projektide sisus, olgu siis uue info lisandumise, senise infovoo lakkamise või varemkasutatud allikate kadumise teel.
Maailmas analoogsete blokeeringute rakendamise kogemus näitab, et kui kohtuväline blokeerimismehhanism rakendatakse töösse praktiliselt toimivate vastukaaludeta ja kontrollimehhanismideta, avab see võimalused blokeerimise kuritarvitamiseks. Need võimalused paraku ei jää sugugi teoreetilisteks, laialt on levinud nii valesüüdistuste esitamine, äärmine lohakus blokeerimistaotlustes kui ka mehhanismi kasutamine autoriõigusest väljapoole jäävatel ajenditel, näiteks äriliste ja poliitiliste konkurentide survestamiseks. Kui süüdistuse esitamine on lihtne ja odav, kogu tõenduskoormus lasub väidetaval rikkujal ning vaidlustada saab süüdistust üksnes kohtus, annab see pahatahtlikele pretendentidele tugeva eelise.
Niisuguse olukorra vältimiseks tuleks kaaluda võimalusi kuritarvituste piiramiseks: 1) kohustust, et blokeerimistaotluse esitaja ühtlasi esitaks mingidki tõendid, et tal on avaldatud teosele õigused või õigus esindada õiguste omanikku; 2) kohustust nimetada konkreetne õigusvastaselt avalikustatud sisu, mille platvormihaldaja saab mõistliku aja jooksul eemaldada (siinkohal märgime tunnustavalt, et justiitsministeeriumi ettepanekus esitatakse mõistliku ajana tõesti mõistlikke ajavahemikke, kuna teistes riikides on tehtud ka ettepanekuid, et platvormihaldaja peaks reageerima näiteks 24 tunni jooksul, mida teises ajavööndis asuva väikese organisatsiooni korral ei saa kuidagi mõistlikuks nõudmiseks pidada); 3) vaidlustusmehhanismi, mis ei eelda kohtusse pöördumist, kuna - taas, nagu praktika laiaulatuslikult näitab - sageli on blokeerimisnõuded sedavõrd ilmselgelt alusetud, et nõude tühisuse tuvastamiseks piisab pelgalt selle ülevaatamisest inimese, mitte arvutiprogrammi poolt.
1.3. Autoriõiguse komisjon
Autoriõiguse komisjoni toimivaks muutmine on igati kiiduväärt algatus, mida saab ainult toetada. WMEE soovib aga osutada seigale, et autoriõiguslikes vaidlustes kipub läbivalt kannatama vabakasutus, kuna see ei too enamasti suurt otsest tulu, mistõttu seda ei esinda aruteludes mitte keegi.
Vabakasutuslitsentside eripärasid ei tunne tihti isegi autoriõigusele spetsialiseerunud juristid, kuna nende tähelepanu fookuses on õiguste abil kasumit teenivad kliendid. Samas on selge ja tugev vabakasutuse traditsioon ilmselgelt kultuuri ja ühiskonna kui terviku huvides ning seda peaks toetama ka vaidluste lahendamise praktika. Autoriõiguslikud vaidlused teoste vabakasutuse üle sagenevad üha.
WMEE hinnangul oleks hea, kui komisjoni kuuluks ka vähemalt üks vabakasutuslitsentside asjatundja.
Robert Treufeldt, Wikimedia Eesti:
[email protected]