Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/11-22 |
| Registreeritud | 06.02.2024 |
| Sünkroonitud | 24.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Näitlejate Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Näitlejate Liit |
| Vastutaja | Brigita Rästas (Justiitsministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Intellektuaalse omandi ja konkurentsiõiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KAIA-LIISA KADAI
PNOEE-47206240257
2024-02-05 19:32:36
Justiitsministeerium
Meie 05.02.2024/3-24
Teie 02.01.2024 8-3/11-1.1
Arvamus autoriõiguse seaduse (AutÕS)
muutmise väljatöötamiskavatsusele
Eesti Näitlejate Liit MTÜ (edaspidi ENL) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab 581 Eesti professionaalset näitlejat ja 35 õigusjärglast. ENL kuulub Rahvusvahelisse Näitlejate Föderatsiooni (EuroFIA), mis koondab näitlejate ametiühinguid ja erialaliite Euroopa Liidus.
Esitame arvamuse autoriõiguse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) käsitletud teemade kohta ning palume tähele panna ka probleeme, millele pole VTK-s viidatud, kuid vajavad sekkumist.
1. Erakopeerimise tasu süsteem
Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja. VTK-s viidatud probleemkohad on komisjoni moodustamine ja justiitsministeeriumi roll komisjoni töös.
ENL on nõus, et nende probleemkohtade osas vajab regulatsioon muutmist. VTK lisas esitatud 10% kogutud erakopeerimise tasust arendus- ja koolitusprogrammide finantseerimiseks loodud taotlus- ja aruandevormid on ENL arvates selged ja piisavad.
Praeguse süsteemi nõrkustena näeme lisaks VTK-s toodule:
a) Komisjoni töö periood. Komisjon moodustatakse iga-aastaselt ning puudub järjepidevus nii komisjoni töös kui ka jaotuskava sisus.
b) Häälte jagunemine komisjoni liikmete vahel, kus ühel liikmel on kaks häält ja ülejäänudtel üks hääl, nullib proportsionaalsuse põhimõtte kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel.
c) Lihthäälteenamusega tekkiv jaotuskava, kus hääletavad õiguste omajaid esindavad KEO-d.
d) Jaotuskava koostamise periood, kus olukorras, kus komisjon luuakse aastaks, jaotuse alused puuduvad, jaotuskava tuleb igakordselt luua ning märtsi lõpuks kinnitada, on see aeg ilmselgelt liiga lühike.
Nagu uuringus1 viidatud, võiks nõustuda, et teoreetiliselt peaks kõige vähem hilisemaid vaidlusi tekitama mudel, kus jaotuse protsendimäärad pannakse paika õiguspoliitilise otsusega seaduse tasandil. Sellisel juhul ei oma tähtsust ka see, kes selle jaotuskava kinnitab, sest kinnitamine on tehniline protsess.
Igal juhul mudel, kus tasu otsustavad õiguste omajad läbi oma esindusorganisatsiooni ning justiitsministeerium jääb otsuse vormiliseks kinnitajaks, ei ole kõige jätkusuutlikum lahendus. Meie senine praktika kinnitab seda kahjuks.
Komisjoni koosseisu ei saa vaadata lahus jaotuskava tekkimisest. Kui lõplik jaotuskava lepitaks kokku kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest koosnevas komisjonis, peavad jaotusmudeli kriteeriumid olema selged ja üheselt tõlgendatavad. Mudeli loomisel peavad osalema sõltumatud asjatundjad ning sellisel juhul poleks vaja neid kaasata komisjoni koosseisu ning komisjon saaks koosneda võrdselt kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest. ENL arvates ei ole mõistlik kaasata komisjoni koosseisu õiguste omajate väliseid isikuid, nt ITL või advokatuuri liikmeid.
Lisaks teeb ENL ettepaneku õigusselguse huvides täiendada AutÕS regulatsiooni ja täpsustada komisjoni ja selle otsuste õiguslikku olemust. Need küsimused on praktikas põhjustanud vaidlusi. Komisjon tegutseb nii kehtiva regulatsiooni kui ka VTK-s pakutud alternatiivide korral avalik-õiguslikus suhtes, sest sellise komisjoni kaudu täidab Eesti infoühiskonna direktiivist tuleneva kohustuse saavutada õiguste omajatele õiglase hüvitise sissenõudmine. Kehtiva regulatsiooni tähenduses on komisjoni otsustel eelhaldusakti olemus. VTK-s pakutava regulatsiooni täienduses võib komisjoni otsustel olla kas eelhaldusakti või lõpliku haldusakti tähendus sõltuvalt alternatiivist.
2. Blokeerimismeede
ENL nõustub Justiitsministeeriumi välja pakutud blokeerimismeetmete rakendamisega. Õiguste omajatele täiendavate kaitsevahendite võimaldamine muudab meie õiguskorda paremaks ja suurendab kaitset intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu.
3. Autoriõiguse komisjon
ENL nõustub VTK-s välja toodud probleemidega autoriõiguse komisjoni kohta. Tegemist on kahjuks vähetoimiva illusoorse vaidluste lahendamise foorumiga. See kahjustab Eesti riigi eesmärki tagada toimiv ja tõhus kaitse intellektuaalomandi valdkonnas.
Ettepanek: Autoriõiguse komisjoni töö (ümber)korralduses soovime näha mudelit, kus komisjon tegutseks kohtumenetluse põhimõtetel sõltumatu kohtueelse vaidlusorganina, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ja kus teise poole osalemine on menetluse alustamise korral kohustuslik. Praegune lepitusmenetlusel põhinev lahendus, kus menetlus algab siis, kui osalised on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises autoriõiguse komisjonis, on ressursi raiskamine ja lausa takistab selle võimaluse kasutamist. Toome eeskujuks näitena töövaidluskomisjoni, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ning menetluse eesmärk on poolte vahel kompromiss saavutada.
4. Väljatöötamiskavatsuses kajastamata kitsaskohad
4.1. Läbipaistvuskohustuse hambutus (AutÕS § 491)
ENLil on kogemuse põhjal piisav alus järeldamaks, et läbipaistvuskohustuse regulatsioon täna ei toimi. Ühest küljest võib olla tegu teoste/esituste kasutajate teadmatusega. Samas on regulatsioonis ja tõlgenduspraktikas ka sisulisi puudujääke. Näiteks toome välja mõned probleemkohad, mis vajaksid kas Justiitsministeeriumi selgitust või lausa regulatiivset sekkumist AutÕS täiendamise näol:
a) Ebaselge on mõiste „kogu saadud tulu” sisustamine.
b) Kui kasutaja jätab kohustuse täitmata, siis selle rikkumise korral võiks olla õiguste omajatel täiendavaid tõhusaid kaitsevahendeid. Näiteks võiks kaaluda Saksa autoriõiguse seaduse varianti, kus rikkumine toob kaasa teose/esituse kasutamise keelu.
c) Ebaselge on teavitamiskohustuse täitmine olukorras, kus pole järgitud lepingu kirjaliku vormi nõuet. Kes peab täitma teavitamiskohustust? Kas teose/esituse tegelik kasutaja?
Ettepanek:
Eeltoodu valguses soovitame muuta:
a) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel rakenduks § 493:
- lõige 1 - Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda;
- lõige 3 – Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teavitamiskohustuse täitmiseks
ja/või
b) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel on teose/esituse kasutajal keelatud teost/esitust kasutada juhul kui õiguste omaja või tema esindaja (nt KEO) esitab vastavasisulise nõude kohtusse.2
4.2. Tehisaruga loodud sisuga seotud väljakutsed
Tehisaru kujutab endast erilist väljakutset loojatele (sh näitlejatele), kellel on oht kaotada töö, õiglase tasu saamine, kontroll oma töö üle või kannatada töötingimuste halvenemise tõttu.
Üks olulisemaid probleeme on nn TDM vabakasutuserandi kohaldamine generatiivse tehisarusüsteemide arendamiseks. ENL ühineb Society of Audiovisual Authors (SAA) üleskutsega3 Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele selgitada avalikkusele, et TDM-i erand ei kehti generatiivse tehisaru puhul ning et õigus lubada või keelata selline kasutamine jääb kaitstud teoste/esituste autoritele/esitajatele generatiivse tehisaru kontekstis.
SAA on põhjendatult välja toonud kolm peamist põhjust, miks TDM-i erandit ei peaks kohaldama masinõppele generatiivse tehisaru arendamise eesmärkidel:
a) see ei olnud erandi kehtestamise eesmärk. DSM direktiiv ei maini mitte kusagil tekstis generatiivset tehisaru ega riske, mida see loojate jaoks tekitab. Selliseid rakendusi polnud direktiivi väljatöötamise ajal veel saadaval ning generatiivne tehisaru ei olnud DSM-direktiivi sisu üle peetud poliitilise arutelu ja läbirääkimiste objektiks. Koos vabakasutuserandite kitsa tõlgendamise põhimõttega piisaks sellest, et kaotada selle erandi kohaldamine kaitstud teoste kasutamisele masinõppe jaoks generatiivse tehisaru arendamise eesmärgil.
b) loobumisvõimaluse (opt-out) ebaotstarbekus. SAA on loobumisvõimaluse osas esitanud põhjaliku loetelu vastamata küsimustest, mis viitab selle erandi kasutamatusele või sobimatusele generatiivse tehisaru puhul.4 Näiteks: kuidas saavad autorid väljendada oma vastuseisu, kui neilt luba ei küsita? Kõik need küsimused leiaksid lahenduse, kui tehisarusüsteemide arendajatel oleks kohustus saada õiguste omajate luba kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Enamgi veel, see loobumisnõue võib kujutada endast Berni konventsiooni artikliga 5 keelatud formaalsust.
c) kolmeastmelise testi rikkumine.
Ettepanekud:
• ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles alustama siseriiklikku arutelu loojate teoste/esituste ja õiguste õiguspärase kasutamise tagamiseks generatiivsete tehisarusüsteemide arendamisel. See soodustaks ühtsete parimate praktikate loomist erinevates loomesektorites ja ühtlasi ka kollektiivlepingute juurutamist. Heaks julgustavaks näiteks on USA filmi- ja telenäitlejate saavutus kollektiivlepingu sõlmimise näol detsembris 2023, kus esmakordselt on reguleeritud ka tehisaru kasutamist filmitööstuses.5 Samas on Eestis siin veel väga pikk maa minna ning kohaliku parima praktika kujundamiseks on Eesti näitlejatele vajalik ka riigipoolne julgustus ja tugi.
• TDM erandi kohaldatavuse täpsustamine. Samuti peaks Justiitsministeerium hindama, kas olemasolevad teksti- ja andmekaeve (TDM) erandid on kolmeastmelise testi täitmiseks piisavalt tasakaalustatud generatiivse tehisaru kasutamise kontekstis. Vajadusel tuleks AutÕS regulatsiooni täpsustada selliselt, et autoriõiguse ja naabrusõigustega kaitstud sisu väljavõtmiseks generatiivse tehisaru koolitamise eesmärgil peab olema eelnev litsents või nõusolek asjakohaste masinloetavate mehhanismide kaudu. TDM erandeid ei tohiks laiendada teadusuuringute valdkonnast kaugemale. Olemasolevad ärilistel eesmärkidel tehtud erandid, mis on sageli tehtud enne generatiivse tehisaru tekkimist ja avalikku kättesaadavust, tuleks kriitiliselt läbi vaadata ja kehtestada nõue, et kaitstud sisu (teoste/esituste) kasutamiseks oleks vaja vähemalt õiguste omaja(te) teadlikku ja selgesõnalist nõusolekut.
• Lubade registri loomine. ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles looma ametlikku registrit, mis loetleksid kõik autorite ja naabrusõiguste omajate poolt sõnaselgelt antud või keeldutud load generatiivsete tehisarusüsteemide koolitamisega seotud tegevusteks.
• Eitada tehisaru autoriõigust. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused peavad kaitsma ainult inimese intellektuaalse loovuse ainulaadset väärtust. Uudne sisu, mille on eranditult või valdavalt tootnud tehisaru, ei peaks olema sellise kaitse kõlblik. Justiitsministeerium peaks ise või Patendiameti kaudu andma omapoolse tõlgenduse selles olulises küsimuses. Vajadusel tuleks täpsustada AutÕS regulatsiooni.
4.3 Kirjaliku vormi nõue esitajalepingute puhul
Autorilitsents. AutÕS § 49 lg 1 kohaselt „autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Riigikohus (vt 13.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16; 6.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 11; 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2) on autoriõiguse kontekstis autorilepingute puhul leidnud:
a) Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust. Seega võib autor anda loa (litsentsi) teose kasutamiseks ka suulise lepinguga või ka kaudsete (s.o tegudega, nt tasu maksmine) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga.
b) Lisaks on autoril võimalik anda teose kasutamiseks luba (litsents) ka ühepoolse tahteavaldusega.
Esitajalitsents. AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse kasutamiseks olema kirjalik. Esitajalepingute puhul on hetkel veel (kohtupraktikas) vastuseta järgmised küsimused:
a) Kas Riigikohtu seisukoht autorilepingute vormivabaduse osas kehtib ka esitajaga sõlmitavate lepingute puhul?
b) Kas esitajal on võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega?
ENL teeb ettepaneku täpsustada neid küsimusi AutÕS tasandil.
Autori/esitaja õiguste loovutamine. Senise kohtupraktika põhjal on ebaselge, kas suulises vormis või kaudsete tahteavaldustega võib olla sõlmitud ka autori/esitaja varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) leping. ENL teeb ettepaneku täpsustada seda küsimust AutÕS tasandil.
Lõpetuseks juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi 21.11.2023 resolutsiooni punktile 26: Euroopa Parlament /.../ on seisukohal, et autorite ja heliloojate õiglane ja piisav tasustamine on nende töötingimuste ja elatusvahendite oluline osa; tunneb muret eri liiki väljaostulepingute kasutamise pärast, mis võivad viia kuritarvituslike ja sunniviisiliste tavadeni, millega hoitakse kõrvale ELi õiglase tasustamise reeglitest ja põhimõtetest ning süvendatakse lepinguosaliste vahelist äärmiselt ebavõrdset jõudude vahekorda; on mures selle pärast, et sellised üha sagedamini kasutatavad lepingud paigutuvad teatavates sektorites sageli välisriigi jurisdiktsiooni alla; nõuab tungivalt liikmesriikidelt selle tagamist, et kultuuri- ja loomesektori lepingulised kokkulepped oleksid täielikult kooskõlas autoriõiguse direktiivi artiklitega 18, 19 ja 20, ning seda silmas pidades autorite ja esitajate õiguste tagamist; palub, et komisjon olukorda sellega seoses hoolikalt hindaks ja jälgiks; nõuab, et komisjon hindaks hoolikalt, kas väljaostulepinguid käsitlevad sätted ning õiguse valikut ja kohtualluvust käsitlevad sätted, milles hiilitakse sageli ELi reeglitest mööda, on kokkusobivad, ning vajadust käsitleda nii neid kui ka muid kahjulikke loovisikutele kehtestatud tavasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi algatusi. ENL arvates on oluline, et Justiitsministeerium hindab neid probleemkohti AutÕS muutmise seaduseelnõu väljatöötamisel ning pakub eelnõus välja kas konkreetsed abinõud või vähemalt annab turuosalistele suuniseid seaduseelnõu seletuskirjas.
Lugupidamisega
Kaia Kadai
Tegevjuht
Meie 05.02.2024/3-24
Teie 02.01.2024 8-3/11-1.1
Arvamus autoriõiguse seaduse (AutÕS)
muutmise väljatöötamiskavatsusele
Eesti Näitlejate Liit MTÜ (edaspidi ENL) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab 581 Eesti professionaalset näitlejat ja 35 õigusjärglast. ENL kuulub Rahvusvahelisse Näitlejate Föderatsiooni (EuroFIA), mis koondab näitlejate ametiühinguid ja erialaliite Euroopa Liidus.
Esitame arvamuse autoriõiguse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) käsitletud teemade kohta ning palume tähele panna ka probleeme, millele pole VTK-s viidatud, kuid vajavad sekkumist.
1. Erakopeerimise tasu süsteem
Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja. VTK-s viidatud probleemkohad on komisjoni moodustamine ja justiitsministeeriumi roll komisjoni töös.
ENL on nõus, et nende probleemkohtade osas vajab regulatsioon muutmist. VTK lisas esitatud 10% kogutud erakopeerimise tasust arendus- ja koolitusprogrammide finantseerimiseks loodud taotlus- ja aruandevormid on ENL arvates selged ja piisavad.
Praeguse süsteemi nõrkustena näeme lisaks VTK-s toodule:
a) Komisjoni töö periood. Komisjon moodustatakse iga-aastaselt ning puudub järjepidevus nii komisjoni töös kui ka jaotuskava sisus.
b) Häälte jagunemine komisjoni liikmete vahel, kus ühel liikmel on kaks häält ja ülejäänudtel üks hääl, nullib proportsionaalsuse põhimõtte kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel.
c) Lihthäälteenamusega tekkiv jaotuskava, kus hääletavad õiguste omajaid esindavad KEO-d.
d) Jaotuskava koostamise periood, kus olukorras, kus komisjon luuakse aastaks, jaotuse alused puuduvad, jaotuskava tuleb igakordselt luua ning märtsi lõpuks kinnitada, on see aeg ilmselgelt liiga lühike.
Nagu uuringus1 viidatud, võiks nõustuda, et teoreetiliselt peaks kõige vähem hilisemaid vaidlusi tekitama mudel, kus jaotuse protsendimäärad pannakse paika õiguspoliitilise otsusega seaduse tasandil. Sellisel juhul ei oma tähtsust ka see, kes selle jaotuskava kinnitab, sest kinnitamine on tehniline protsess.
Igal juhul mudel, kus tasu otsustavad õiguste omajad läbi oma esindusorganisatsiooni ning justiitsministeerium jääb otsuse vormiliseks kinnitajaks, ei ole kõige jätkusuutlikum lahendus. Meie senine praktika kinnitab seda kahjuks.
Komisjoni koosseisu ei saa vaadata lahus jaotuskava tekkimisest. Kui lõplik jaotuskava lepitaks kokku kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest koosnevas komisjonis, peavad jaotusmudeli kriteeriumid olema selged ja üheselt tõlgendatavad. Mudeli loomisel peavad osalema sõltumatud asjatundjad ning sellisel juhul poleks vaja neid kaasata komisjoni koosseisu ning komisjon saaks koosneda võrdselt kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest. ENL arvates ei ole mõistlik kaasata komisjoni koosseisu õiguste omajate väliseid isikuid, nt ITL või advokatuuri liikmeid.
Lisaks teeb ENL ettepaneku õigusselguse huvides täiendada AutÕS regulatsiooni ja täpsustada komisjoni ja selle otsuste õiguslikku olemust. Need küsimused on praktikas põhjustanud vaidlusi. Komisjon tegutseb nii kehtiva regulatsiooni kui ka VTK-s pakutud alternatiivide korral avalik-õiguslikus suhtes, sest sellise komisjoni kaudu täidab Eesti infoühiskonna direktiivist tuleneva kohustuse saavutada õiguste omajatele õiglase hüvitise sissenõudmine. Kehtiva regulatsiooni tähenduses on komisjoni otsustel eelhaldusakti olemus. VTK-s pakutava regulatsiooni täienduses võib komisjoni otsustel olla kas eelhaldusakti või lõpliku haldusakti tähendus sõltuvalt alternatiivist.
2. Blokeerimismeede
ENL nõustub Justiitsministeeriumi välja pakutud blokeerimismeetmete rakendamisega. Õiguste omajatele täiendavate kaitsevahendite võimaldamine muudab meie õiguskorda paremaks ja suurendab kaitset intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu.
3. Autoriõiguse komisjon
ENL nõustub VTK-s välja toodud probleemidega autoriõiguse komisjoni kohta. Tegemist on kahjuks vähetoimiva illusoorse vaidluste lahendamise foorumiga. See kahjustab Eesti riigi eesmärki tagada toimiv ja tõhus kaitse intellektuaalomandi valdkonnas.
Ettepanek: Autoriõiguse komisjoni töö (ümber)korralduses soovime näha mudelit, kus komisjon tegutseks kohtumenetluse põhimõtetel sõltumatu kohtueelse vaidlusorganina, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ja kus teise poole osalemine on menetluse alustamise korral kohustuslik. Praegune lepitusmenetlusel põhinev lahendus, kus menetlus algab siis, kui osalised on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises autoriõiguse komisjonis, on ressursi raiskamine ja lausa takistab selle võimaluse kasutamist. Toome eeskujuks näitena töövaidluskomisjoni, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ning menetluse eesmärk on poolte vahel kompromiss saavutada.
4. Väljatöötamiskavatsuses kajastamata kitsaskohad
4.1. Läbipaistvuskohustuse hambutus (AutÕS § 491)
ENLil on kogemuse põhjal piisav alus järeldamaks, et läbipaistvuskohustuse regulatsioon täna ei toimi. Ühest küljest võib olla tegu teoste/esituste kasutajate teadmatusega. Samas on regulatsioonis ja tõlgenduspraktikas ka sisulisi puudujääke. Näiteks toome välja mõned probleemkohad, mis vajaksid kas Justiitsministeeriumi selgitust või lausa regulatiivset sekkumist AutÕS täiendamise näol:
a) Ebaselge on mõiste „kogu saadud tulu” sisustamine.
b) Kui kasutaja jätab kohustuse täitmata, siis selle rikkumise korral võiks olla õiguste omajatel täiendavaid tõhusaid kaitsevahendeid. Näiteks võiks kaaluda Saksa autoriõiguse seaduse varianti, kus rikkumine toob kaasa teose/esituse kasutamise keelu.
c) Ebaselge on teavitamiskohustuse täitmine olukorras, kus pole järgitud lepingu kirjaliku vormi nõuet. Kes peab täitma teavitamiskohustust? Kas teose/esituse tegelik kasutaja?
Ettepanek:
Eeltoodu valguses soovitame muuta:
a) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel rakenduks § 493:
- lõige 1 - Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda;
- lõige 3 – Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teavitamiskohustuse täitmiseks
ja/või
b) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel on teose/esituse kasutajal keelatud teost/esitust kasutada juhul kui õiguste omaja või tema esindaja (nt KEO) esitab vastavasisulise nõude kohtusse.2
4.2. Tehisaruga loodud sisuga seotud väljakutsed
Tehisaru kujutab endast erilist väljakutset loojatele (sh näitlejatele), kellel on oht kaotada töö, õiglase tasu saamine, kontroll oma töö üle või kannatada töötingimuste halvenemise tõttu.
Üks olulisemaid probleeme on nn TDM vabakasutuserandi kohaldamine generatiivse tehisarusüsteemide arendamiseks. ENL ühineb Society of Audiovisual Authors (SAA) üleskutsega3 Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele selgitada avalikkusele, et TDM-i erand ei kehti generatiivse tehisaru puhul ning et õigus lubada või keelata selline kasutamine jääb kaitstud teoste/esituste autoritele/esitajatele generatiivse tehisaru kontekstis.
SAA on põhjendatult välja toonud kolm peamist põhjust, miks TDM-i erandit ei peaks kohaldama masinõppele generatiivse tehisaru arendamise eesmärkidel:
a) see ei olnud erandi kehtestamise eesmärk. DSM direktiiv ei maini mitte kusagil tekstis generatiivset tehisaru ega riske, mida see loojate jaoks tekitab. Selliseid rakendusi polnud direktiivi väljatöötamise ajal veel saadaval ning generatiivne tehisaru ei olnud DSM-direktiivi sisu üle peetud poliitilise arutelu ja läbirääkimiste objektiks. Koos vabakasutuserandite kitsa tõlgendamise põhimõttega piisaks sellest, et kaotada selle erandi kohaldamine kaitstud teoste kasutamisele masinõppe jaoks generatiivse tehisaru arendamise eesmärgil.
b) loobumisvõimaluse (opt-out) ebaotstarbekus. SAA on loobumisvõimaluse osas esitanud põhjaliku loetelu vastamata küsimustest, mis viitab selle erandi kasutamatusele või sobimatusele generatiivse tehisaru puhul.4 Näiteks: kuidas saavad autorid väljendada oma vastuseisu, kui neilt luba ei küsita? Kõik need küsimused leiaksid lahenduse, kui tehisarusüsteemide arendajatel oleks kohustus saada õiguste omajate luba kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Enamgi veel, see loobumisnõue võib kujutada endast Berni konventsiooni artikliga 5 keelatud formaalsust.
c) kolmeastmelise testi rikkumine.
Ettepanekud:
• ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles alustama siseriiklikku arutelu loojate teoste/esituste ja õiguste õiguspärase kasutamise tagamiseks generatiivsete tehisarusüsteemide arendamisel. See soodustaks ühtsete parimate praktikate loomist erinevates loomesektorites ja ühtlasi ka kollektiivlepingute juurutamist. Heaks julgustavaks näiteks on USA filmi- ja telenäitlejate saavutus kollektiivlepingu sõlmimise näol detsembris 2023, kus esmakordselt on reguleeritud ka tehisaru kasutamist filmitööstuses.5 Samas on Eestis siin veel väga pikk maa minna ning kohaliku parima praktika kujundamiseks on Eesti näitlejatele vajalik ka riigipoolne julgustus ja tugi.
• TDM erandi kohaldatavuse täpsustamine. Samuti peaks Justiitsministeerium hindama, kas olemasolevad teksti- ja andmekaeve (TDM) erandid on kolmeastmelise testi täitmiseks piisavalt tasakaalustatud generatiivse tehisaru kasutamise kontekstis. Vajadusel tuleks AutÕS regulatsiooni täpsustada selliselt, et autoriõiguse ja naabrusõigustega kaitstud sisu väljavõtmiseks generatiivse tehisaru koolitamise eesmärgil peab olema eelnev litsents või nõusolek asjakohaste masinloetavate mehhanismide kaudu. TDM erandeid ei tohiks laiendada teadusuuringute valdkonnast kaugemale. Olemasolevad ärilistel eesmärkidel tehtud erandid, mis on sageli tehtud enne generatiivse tehisaru tekkimist ja avalikku kättesaadavust, tuleks kriitiliselt läbi vaadata ja kehtestada nõue, et kaitstud sisu (teoste/esituste) kasutamiseks oleks vaja vähemalt õiguste omaja(te) teadlikku ja selgesõnalist nõusolekut.
• Lubade registri loomine. ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles looma ametlikku registrit, mis loetleksid kõik autorite ja naabrusõiguste omajate poolt sõnaselgelt antud või keeldutud load generatiivsete tehisarusüsteemide koolitamisega seotud tegevusteks.
• Eitada tehisaru autoriõigust. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused peavad kaitsma ainult inimese intellektuaalse loovuse ainulaadset väärtust. Uudne sisu, mille on eranditult või valdavalt tootnud tehisaru, ei peaks olema sellise kaitse kõlblik. Justiitsministeerium peaks ise või Patendiameti kaudu andma omapoolse tõlgenduse selles olulises küsimuses. Vajadusel tuleks täpsustada AutÕS regulatsiooni.
4.3 Kirjaliku vormi nõue esitajalepingute puhul
Autorilitsents. AutÕS § 49 lg 1 kohaselt „autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Riigikohus (vt 13.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16; 6.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 11; 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2) on autoriõiguse kontekstis autorilepingute puhul leidnud:
a) Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust. Seega võib autor anda loa (litsentsi) teose kasutamiseks ka suulise lepinguga või ka kaudsete (s.o tegudega, nt tasu maksmine) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga.
b) Lisaks on autoril võimalik anda teose kasutamiseks luba (litsents) ka ühepoolse tahteavaldusega.
Esitajalitsents. AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse kasutamiseks olema kirjalik. Esitajalepingute puhul on hetkel veel (kohtupraktikas) vastuseta järgmised küsimused:
a) Kas Riigikohtu seisukoht autorilepingute vormivabaduse osas kehtib ka esitajaga sõlmitavate lepingute puhul?
b) Kas esitajal on võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega?
ENL teeb ettepaneku täpsustada neid küsimusi AutÕS tasandil.
Autori/esitaja õiguste loovutamine. Senise kohtupraktika põhjal on ebaselge, kas suulises vormis või kaudsete tahteavaldustega võib olla sõlmitud ka autori/esitaja varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) leping. ENL teeb ettepaneku täpsustada seda küsimust AutÕS tasandil.
Lõpetuseks juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi 21.11.2023 resolutsiooni punktile 26: Euroopa Parlament /.../ on seisukohal, et autorite ja heliloojate õiglane ja piisav tasustamine on nende töötingimuste ja elatusvahendite oluline osa; tunneb muret eri liiki väljaostulepingute kasutamise pärast, mis võivad viia kuritarvituslike ja sunniviisiliste tavadeni, millega hoitakse kõrvale ELi õiglase tasustamise reeglitest ja põhimõtetest ning süvendatakse lepinguosaliste vahelist äärmiselt ebavõrdset jõudude vahekorda; on mures selle pärast, et sellised üha sagedamini kasutatavad lepingud paigutuvad teatavates sektorites sageli välisriigi jurisdiktsiooni alla; nõuab tungivalt liikmesriikidelt selle tagamist, et kultuuri- ja loomesektori lepingulised kokkulepped oleksid täielikult kooskõlas autoriõiguse direktiivi artiklitega 18, 19 ja 20, ning seda silmas pidades autorite ja esitajate õiguste tagamist; palub, et komisjon olukorda sellega seoses hoolikalt hindaks ja jälgiks; nõuab, et komisjon hindaks hoolikalt, kas väljaostulepinguid käsitlevad sätted ning õiguse valikut ja kohtualluvust käsitlevad sätted, milles hiilitakse sageli ELi reeglitest mööda, on kokkusobivad, ning vajadust käsitleda nii neid kui ka muid kahjulikke loovisikutele kehtestatud tavasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi algatusi. ENL arvates on oluline, et Justiitsministeerium hindab neid probleemkohti AutÕS muutmise seaduseelnõu väljatöötamisel ning pakub eelnõus välja kas konkreetsed abinõud või vähemalt annab turuosalistele suuniseid seaduseelnõu seletuskirjas.
Lugupidamisega
Kaia Kadai
Tegevjuht
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Edastame Eesti Näitlejate Liidu tagasiside autoriõiguse seaduse seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele (lisatud).
Lugupidamisega
Kaia Kadai
53315561
Eesti Näitlejate Liit
Kuupäeval teisipäev, 02. jaanuar 2024 at 11:11, kirjutas [email protected]:
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
KAIA-LIISA KADAI
PNOEE-47206240257
2024-02-05 19:32:36
Justiitsministeerium
Meie 05.02.2024/3-24
Teie 02.01.2024 8-3/11-1.1
Arvamus autoriõiguse seaduse (AutÕS)
muutmise väljatöötamiskavatsusele
Eesti Näitlejate Liit MTÜ (edaspidi ENL) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab 581 Eesti professionaalset näitlejat ja 35 õigusjärglast. ENL kuulub Rahvusvahelisse Näitlejate Föderatsiooni (EuroFIA), mis koondab näitlejate ametiühinguid ja erialaliite Euroopa Liidus.
Esitame arvamuse autoriõiguse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) käsitletud teemade kohta ning palume tähele panna ka probleeme, millele pole VTK-s viidatud, kuid vajavad sekkumist.
1. Erakopeerimise tasu süsteem
Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja. VTK-s viidatud probleemkohad on komisjoni moodustamine ja justiitsministeeriumi roll komisjoni töös.
ENL on nõus, et nende probleemkohtade osas vajab regulatsioon muutmist. VTK lisas esitatud 10% kogutud erakopeerimise tasust arendus- ja koolitusprogrammide finantseerimiseks loodud taotlus- ja aruandevormid on ENL arvates selged ja piisavad.
Praeguse süsteemi nõrkustena näeme lisaks VTK-s toodule:
a) Komisjoni töö periood. Komisjon moodustatakse iga-aastaselt ning puudub järjepidevus nii komisjoni töös kui ka jaotuskava sisus.
b) Häälte jagunemine komisjoni liikmete vahel, kus ühel liikmel on kaks häält ja ülejäänudtel üks hääl, nullib proportsionaalsuse põhimõtte kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel.
c) Lihthäälteenamusega tekkiv jaotuskava, kus hääletavad õiguste omajaid esindavad KEO-d.
d) Jaotuskava koostamise periood, kus olukorras, kus komisjon luuakse aastaks, jaotuse alused puuduvad, jaotuskava tuleb igakordselt luua ning märtsi lõpuks kinnitada, on see aeg ilmselgelt liiga lühike.
Nagu uuringus1 viidatud, võiks nõustuda, et teoreetiliselt peaks kõige vähem hilisemaid vaidlusi tekitama mudel, kus jaotuse protsendimäärad pannakse paika õiguspoliitilise otsusega seaduse tasandil. Sellisel juhul ei oma tähtsust ka see, kes selle jaotuskava kinnitab, sest kinnitamine on tehniline protsess.
Igal juhul mudel, kus tasu otsustavad õiguste omajad läbi oma esindusorganisatsiooni ning justiitsministeerium jääb otsuse vormiliseks kinnitajaks, ei ole kõige jätkusuutlikum lahendus. Meie senine praktika kinnitab seda kahjuks.
Komisjoni koosseisu ei saa vaadata lahus jaotuskava tekkimisest. Kui lõplik jaotuskava lepitaks kokku kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest koosnevas komisjonis, peavad jaotusmudeli kriteeriumid olema selged ja üheselt tõlgendatavad. Mudeli loomisel peavad osalema sõltumatud asjatundjad ning sellisel juhul poleks vaja neid kaasata komisjoni koosseisu ning komisjon saaks koosneda võrdselt kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest. ENL arvates ei ole mõistlik kaasata komisjoni koosseisu õiguste omajate väliseid isikuid, nt ITL või advokatuuri liikmeid.
Lisaks teeb ENL ettepaneku õigusselguse huvides täiendada AutÕS regulatsiooni ja täpsustada komisjoni ja selle otsuste õiguslikku olemust. Need küsimused on praktikas põhjustanud vaidlusi. Komisjon tegutseb nii kehtiva regulatsiooni kui ka VTK-s pakutud alternatiivide korral avalik-õiguslikus suhtes, sest sellise komisjoni kaudu täidab Eesti infoühiskonna direktiivist tuleneva kohustuse saavutada õiguste omajatele õiglase hüvitise sissenõudmine. Kehtiva regulatsiooni tähenduses on komisjoni otsustel eelhaldusakti olemus. VTK-s pakutava regulatsiooni täienduses võib komisjoni otsustel olla kas eelhaldusakti või lõpliku haldusakti tähendus sõltuvalt alternatiivist.
2. Blokeerimismeede
ENL nõustub Justiitsministeeriumi välja pakutud blokeerimismeetmete rakendamisega. Õiguste omajatele täiendavate kaitsevahendite võimaldamine muudab meie õiguskorda paremaks ja suurendab kaitset intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu.
3. Autoriõiguse komisjon
ENL nõustub VTK-s välja toodud probleemidega autoriõiguse komisjoni kohta. Tegemist on kahjuks vähetoimiva illusoorse vaidluste lahendamise foorumiga. See kahjustab Eesti riigi eesmärki tagada toimiv ja tõhus kaitse intellektuaalomandi valdkonnas.
Ettepanek: Autoriõiguse komisjoni töö (ümber)korralduses soovime näha mudelit, kus komisjon tegutseks kohtumenetluse põhimõtetel sõltumatu kohtueelse vaidlusorganina, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ja kus teise poole osalemine on menetluse alustamise korral kohustuslik. Praegune lepitusmenetlusel põhinev lahendus, kus menetlus algab siis, kui osalised on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises autoriõiguse komisjonis, on ressursi raiskamine ja lausa takistab selle võimaluse kasutamist. Toome eeskujuks näitena töövaidluskomisjoni, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ning menetluse eesmärk on poolte vahel kompromiss saavutada.
4. Väljatöötamiskavatsuses kajastamata kitsaskohad
4.1. Läbipaistvuskohustuse hambutus (AutÕS § 491)
ENLil on kogemuse põhjal piisav alus järeldamaks, et läbipaistvuskohustuse regulatsioon täna ei toimi. Ühest küljest võib olla tegu teoste/esituste kasutajate teadmatusega. Samas on regulatsioonis ja tõlgenduspraktikas ka sisulisi puudujääke. Näiteks toome välja mõned probleemkohad, mis vajaksid kas Justiitsministeeriumi selgitust või lausa regulatiivset sekkumist AutÕS täiendamise näol:
a) Ebaselge on mõiste „kogu saadud tulu” sisustamine.
b) Kui kasutaja jätab kohustuse täitmata, siis selle rikkumise korral võiks olla õiguste omajatel täiendavaid tõhusaid kaitsevahendeid. Näiteks võiks kaaluda Saksa autoriõiguse seaduse varianti, kus rikkumine toob kaasa teose/esituse kasutamise keelu.
c) Ebaselge on teavitamiskohustuse täitmine olukorras, kus pole järgitud lepingu kirjaliku vormi nõuet. Kes peab täitma teavitamiskohustust? Kas teose/esituse tegelik kasutaja?
Ettepanek:
Eeltoodu valguses soovitame muuta:
a) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel rakenduks § 493:
- lõige 1 - Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda;
- lõige 3 – Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teavitamiskohustuse täitmiseks
ja/või
b) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel on teose/esituse kasutajal keelatud teost/esitust kasutada juhul kui õiguste omaja või tema esindaja (nt KEO) esitab vastavasisulise nõude kohtusse.2
4.2. Tehisaruga loodud sisuga seotud väljakutsed
Tehisaru kujutab endast erilist väljakutset loojatele (sh näitlejatele), kellel on oht kaotada töö, õiglase tasu saamine, kontroll oma töö üle või kannatada töötingimuste halvenemise tõttu.
Üks olulisemaid probleeme on nn TDM vabakasutuserandi kohaldamine generatiivse tehisarusüsteemide arendamiseks. ENL ühineb Society of Audiovisual Authors (SAA) üleskutsega3 Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele selgitada avalikkusele, et TDM-i erand ei kehti generatiivse tehisaru puhul ning et õigus lubada või keelata selline kasutamine jääb kaitstud teoste/esituste autoritele/esitajatele generatiivse tehisaru kontekstis.
SAA on põhjendatult välja toonud kolm peamist põhjust, miks TDM-i erandit ei peaks kohaldama masinõppele generatiivse tehisaru arendamise eesmärkidel:
a) see ei olnud erandi kehtestamise eesmärk. DSM direktiiv ei maini mitte kusagil tekstis generatiivset tehisaru ega riske, mida see loojate jaoks tekitab. Selliseid rakendusi polnud direktiivi väljatöötamise ajal veel saadaval ning generatiivne tehisaru ei olnud DSM-direktiivi sisu üle peetud poliitilise arutelu ja läbirääkimiste objektiks. Koos vabakasutuserandite kitsa tõlgendamise põhimõttega piisaks sellest, et kaotada selle erandi kohaldamine kaitstud teoste kasutamisele masinõppe jaoks generatiivse tehisaru arendamise eesmärgil.
b) loobumisvõimaluse (opt-out) ebaotstarbekus. SAA on loobumisvõimaluse osas esitanud põhjaliku loetelu vastamata küsimustest, mis viitab selle erandi kasutamatusele või sobimatusele generatiivse tehisaru puhul.4 Näiteks: kuidas saavad autorid väljendada oma vastuseisu, kui neilt luba ei küsita? Kõik need küsimused leiaksid lahenduse, kui tehisarusüsteemide arendajatel oleks kohustus saada õiguste omajate luba kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Enamgi veel, see loobumisnõue võib kujutada endast Berni konventsiooni artikliga 5 keelatud formaalsust.
c) kolmeastmelise testi rikkumine.
Ettepanekud:
• ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles alustama siseriiklikku arutelu loojate teoste/esituste ja õiguste õiguspärase kasutamise tagamiseks generatiivsete tehisarusüsteemide arendamisel. See soodustaks ühtsete parimate praktikate loomist erinevates loomesektorites ja ühtlasi ka kollektiivlepingute juurutamist. Heaks julgustavaks näiteks on USA filmi- ja telenäitlejate saavutus kollektiivlepingu sõlmimise näol detsembris 2023, kus esmakordselt on reguleeritud ka tehisaru kasutamist filmitööstuses.5 Samas on Eestis siin veel väga pikk maa minna ning kohaliku parima praktika kujundamiseks on Eesti näitlejatele vajalik ka riigipoolne julgustus ja tugi.
• TDM erandi kohaldatavuse täpsustamine. Samuti peaks Justiitsministeerium hindama, kas olemasolevad teksti- ja andmekaeve (TDM) erandid on kolmeastmelise testi täitmiseks piisavalt tasakaalustatud generatiivse tehisaru kasutamise kontekstis. Vajadusel tuleks AutÕS regulatsiooni täpsustada selliselt, et autoriõiguse ja naabrusõigustega kaitstud sisu väljavõtmiseks generatiivse tehisaru koolitamise eesmärgil peab olema eelnev litsents või nõusolek asjakohaste masinloetavate mehhanismide kaudu. TDM erandeid ei tohiks laiendada teadusuuringute valdkonnast kaugemale. Olemasolevad ärilistel eesmärkidel tehtud erandid, mis on sageli tehtud enne generatiivse tehisaru tekkimist ja avalikku kättesaadavust, tuleks kriitiliselt läbi vaadata ja kehtestada nõue, et kaitstud sisu (teoste/esituste) kasutamiseks oleks vaja vähemalt õiguste omaja(te) teadlikku ja selgesõnalist nõusolekut.
• Lubade registri loomine. ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles looma ametlikku registrit, mis loetleksid kõik autorite ja naabrusõiguste omajate poolt sõnaselgelt antud või keeldutud load generatiivsete tehisarusüsteemide koolitamisega seotud tegevusteks.
• Eitada tehisaru autoriõigust. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused peavad kaitsma ainult inimese intellektuaalse loovuse ainulaadset väärtust. Uudne sisu, mille on eranditult või valdavalt tootnud tehisaru, ei peaks olema sellise kaitse kõlblik. Justiitsministeerium peaks ise või Patendiameti kaudu andma omapoolse tõlgenduse selles olulises küsimuses. Vajadusel tuleks täpsustada AutÕS regulatsiooni.
4.3 Kirjaliku vormi nõue esitajalepingute puhul
Autorilitsents. AutÕS § 49 lg 1 kohaselt „autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Riigikohus (vt 13.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16; 6.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 11; 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2) on autoriõiguse kontekstis autorilepingute puhul leidnud:
a) Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust. Seega võib autor anda loa (litsentsi) teose kasutamiseks ka suulise lepinguga või ka kaudsete (s.o tegudega, nt tasu maksmine) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga.
b) Lisaks on autoril võimalik anda teose kasutamiseks luba (litsents) ka ühepoolse tahteavaldusega.
Esitajalitsents. AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse kasutamiseks olema kirjalik. Esitajalepingute puhul on hetkel veel (kohtupraktikas) vastuseta järgmised küsimused:
a) Kas Riigikohtu seisukoht autorilepingute vormivabaduse osas kehtib ka esitajaga sõlmitavate lepingute puhul?
b) Kas esitajal on võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega?
ENL teeb ettepaneku täpsustada neid küsimusi AutÕS tasandil.
Autori/esitaja õiguste loovutamine. Senise kohtupraktika põhjal on ebaselge, kas suulises vormis või kaudsete tahteavaldustega võib olla sõlmitud ka autori/esitaja varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) leping. ENL teeb ettepaneku täpsustada seda küsimust AutÕS tasandil.
Lõpetuseks juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi 21.11.2023 resolutsiooni punktile 26: Euroopa Parlament /.../ on seisukohal, et autorite ja heliloojate õiglane ja piisav tasustamine on nende töötingimuste ja elatusvahendite oluline osa; tunneb muret eri liiki väljaostulepingute kasutamise pärast, mis võivad viia kuritarvituslike ja sunniviisiliste tavadeni, millega hoitakse kõrvale ELi õiglase tasustamise reeglitest ja põhimõtetest ning süvendatakse lepinguosaliste vahelist äärmiselt ebavõrdset jõudude vahekorda; on mures selle pärast, et sellised üha sagedamini kasutatavad lepingud paigutuvad teatavates sektorites sageli välisriigi jurisdiktsiooni alla; nõuab tungivalt liikmesriikidelt selle tagamist, et kultuuri- ja loomesektori lepingulised kokkulepped oleksid täielikult kooskõlas autoriõiguse direktiivi artiklitega 18, 19 ja 20, ning seda silmas pidades autorite ja esitajate õiguste tagamist; palub, et komisjon olukorda sellega seoses hoolikalt hindaks ja jälgiks; nõuab, et komisjon hindaks hoolikalt, kas väljaostulepinguid käsitlevad sätted ning õiguse valikut ja kohtualluvust käsitlevad sätted, milles hiilitakse sageli ELi reeglitest mööda, on kokkusobivad, ning vajadust käsitleda nii neid kui ka muid kahjulikke loovisikutele kehtestatud tavasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi algatusi. ENL arvates on oluline, et Justiitsministeerium hindab neid probleemkohti AutÕS muutmise seaduseelnõu väljatöötamisel ning pakub eelnõus välja kas konkreetsed abinõud või vähemalt annab turuosalistele suuniseid seaduseelnõu seletuskirjas.
Lugupidamisega
Kaia Kadai
Tegevjuht
Meie 05.02.2024/3-24
Teie 02.01.2024 8-3/11-1.1
Arvamus autoriõiguse seaduse (AutÕS)
muutmise väljatöötamiskavatsusele
Eesti Näitlejate Liit MTÜ (edaspidi ENL) on kollektiivse esindamise organisatsioon, mis esindab 581 Eesti professionaalset näitlejat ja 35 õigusjärglast. ENL kuulub Rahvusvahelisse Näitlejate Föderatsiooni (EuroFIA), mis koondab näitlejate ametiühinguid ja erialaliite Euroopa Liidus.
Esitame arvamuse autoriõiguse seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses (VTK) käsitletud teemade kohta ning palume tähele panna ka probleeme, millele pole VTK-s viidatud, kuid vajavad sekkumist.
1. Erakopeerimise tasu süsteem
Tasu jagatakse jaotuskava alusel, mille väljatöötamiseks kinnitab valdkonna eest vastutav minister igal aastal komisjoni, kuhu proportsionaalselt kuuluvad autoreid, esitajaid, fonogrammitootjaid ja filmi esmasalvestuse tootjaid esindavad kollektiivse esindamise organisatsioonid ning üks Justiitsministeeriumi esindaja. VTK-s viidatud probleemkohad on komisjoni moodustamine ja justiitsministeeriumi roll komisjoni töös.
ENL on nõus, et nende probleemkohtade osas vajab regulatsioon muutmist. VTK lisas esitatud 10% kogutud erakopeerimise tasust arendus- ja koolitusprogrammide finantseerimiseks loodud taotlus- ja aruandevormid on ENL arvates selged ja piisavad.
Praeguse süsteemi nõrkustena näeme lisaks VTK-s toodule:
a) Komisjoni töö periood. Komisjon moodustatakse iga-aastaselt ning puudub järjepidevus nii komisjoni töös kui ka jaotuskava sisus.
b) Häälte jagunemine komisjoni liikmete vahel, kus ühel liikmel on kaks häält ja ülejäänudtel üks hääl, nullib proportsionaalsuse põhimõtte kollektiivse esindamise organisatsioonide vahel.
c) Lihthäälteenamusega tekkiv jaotuskava, kus hääletavad õiguste omajaid esindavad KEO-d.
d) Jaotuskava koostamise periood, kus olukorras, kus komisjon luuakse aastaks, jaotuse alused puuduvad, jaotuskava tuleb igakordselt luua ning märtsi lõpuks kinnitada, on see aeg ilmselgelt liiga lühike.
Nagu uuringus1 viidatud, võiks nõustuda, et teoreetiliselt peaks kõige vähem hilisemaid vaidlusi tekitama mudel, kus jaotuse protsendimäärad pannakse paika õiguspoliitilise otsusega seaduse tasandil. Sellisel juhul ei oma tähtsust ka see, kes selle jaotuskava kinnitab, sest kinnitamine on tehniline protsess.
Igal juhul mudel, kus tasu otsustavad õiguste omajad läbi oma esindusorganisatsiooni ning justiitsministeerium jääb otsuse vormiliseks kinnitajaks, ei ole kõige jätkusuutlikum lahendus. Meie senine praktika kinnitab seda kahjuks.
Komisjoni koosseisu ei saa vaadata lahus jaotuskava tekkimisest. Kui lõplik jaotuskava lepitaks kokku kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest koosnevas komisjonis, peavad jaotusmudeli kriteeriumid olema selged ja üheselt tõlgendatavad. Mudeli loomisel peavad osalema sõltumatud asjatundjad ning sellisel juhul poleks vaja neid kaasata komisjoni koosseisu ning komisjon saaks koosneda võrdselt kollektiivse esindamise organisatsioonide esindajatest. ENL arvates ei ole mõistlik kaasata komisjoni koosseisu õiguste omajate väliseid isikuid, nt ITL või advokatuuri liikmeid.
Lisaks teeb ENL ettepaneku õigusselguse huvides täiendada AutÕS regulatsiooni ja täpsustada komisjoni ja selle otsuste õiguslikku olemust. Need küsimused on praktikas põhjustanud vaidlusi. Komisjon tegutseb nii kehtiva regulatsiooni kui ka VTK-s pakutud alternatiivide korral avalik-õiguslikus suhtes, sest sellise komisjoni kaudu täidab Eesti infoühiskonna direktiivist tuleneva kohustuse saavutada õiguste omajatele õiglase hüvitise sissenõudmine. Kehtiva regulatsiooni tähenduses on komisjoni otsustel eelhaldusakti olemus. VTK-s pakutava regulatsiooni täienduses võib komisjoni otsustel olla kas eelhaldusakti või lõpliku haldusakti tähendus sõltuvalt alternatiivist.
2. Blokeerimismeede
ENL nõustub Justiitsministeeriumi välja pakutud blokeerimismeetmete rakendamisega. Õiguste omajatele täiendavate kaitsevahendite võimaldamine muudab meie õiguskorda paremaks ja suurendab kaitset intellektuaalomandiõiguste rikkumiste vastu.
3. Autoriõiguse komisjon
ENL nõustub VTK-s välja toodud probleemidega autoriõiguse komisjoni kohta. Tegemist on kahjuks vähetoimiva illusoorse vaidluste lahendamise foorumiga. See kahjustab Eesti riigi eesmärki tagada toimiv ja tõhus kaitse intellektuaalomandi valdkonnas.
Ettepanek: Autoriõiguse komisjoni töö (ümber)korralduses soovime näha mudelit, kus komisjon tegutseks kohtumenetluse põhimõtetel sõltumatu kohtueelse vaidlusorganina, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ja kus teise poole osalemine on menetluse alustamise korral kohustuslik. Praegune lepitusmenetlusel põhinev lahendus, kus menetlus algab siis, kui osalised on jõudnud kokkuleppele asja lahendamises autoriõiguse komisjonis, on ressursi raiskamine ja lausa takistab selle võimaluse kasutamist. Toome eeskujuks näitena töövaidluskomisjoni, mis alustab menetlust ühe poole avalduse alusel ning menetluse eesmärk on poolte vahel kompromiss saavutada.
4. Väljatöötamiskavatsuses kajastamata kitsaskohad
4.1. Läbipaistvuskohustuse hambutus (AutÕS § 491)
ENLil on kogemuse põhjal piisav alus järeldamaks, et läbipaistvuskohustuse regulatsioon täna ei toimi. Ühest küljest võib olla tegu teoste/esituste kasutajate teadmatusega. Samas on regulatsioonis ja tõlgenduspraktikas ka sisulisi puudujääke. Näiteks toome välja mõned probleemkohad, mis vajaksid kas Justiitsministeeriumi selgitust või lausa regulatiivset sekkumist AutÕS täiendamise näol:
a) Ebaselge on mõiste „kogu saadud tulu” sisustamine.
b) Kui kasutaja jätab kohustuse täitmata, siis selle rikkumise korral võiks olla õiguste omajatel täiendavaid tõhusaid kaitsevahendeid. Näiteks võiks kaaluda Saksa autoriõiguse seaduse varianti, kus rikkumine toob kaasa teose/esituse kasutamise keelu.
c) Ebaselge on teavitamiskohustuse täitmine olukorras, kus pole järgitud lepingu kirjaliku vormi nõuet. Kes peab täitma teavitamiskohustust? Kas teose/esituse tegelik kasutaja?
Ettepanek:
Eeltoodu valguses soovitame muuta:
a) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel rakenduks § 493:
- lõige 1 - Autor või esitaja võib teose või esituse kasutamiseks sõlmitud ainulitsentsilepingu või varaliste õiguste üleandmise lepingu osaliselt või täielikult üles öelda või sellest taganeda;
- lõige 3 – Enne autorilepingu osalist või täielikku ülesütlemist või sellest taganemist peab autor või esitaja andma teisele lepingupoolele täiendava mõistliku tähtaja teavitamiskohustuse täitmiseks
ja/või
b) Teavitamiskohustuse täitmata jätmisel on teose/esituse kasutajal keelatud teost/esitust kasutada juhul kui õiguste omaja või tema esindaja (nt KEO) esitab vastavasisulise nõude kohtusse.2
4.2. Tehisaruga loodud sisuga seotud väljakutsed
Tehisaru kujutab endast erilist väljakutset loojatele (sh näitlejatele), kellel on oht kaotada töö, õiglase tasu saamine, kontroll oma töö üle või kannatada töötingimuste halvenemise tõttu.
Üks olulisemaid probleeme on nn TDM vabakasutuserandi kohaldamine generatiivse tehisarusüsteemide arendamiseks. ENL ühineb Society of Audiovisual Authors (SAA) üleskutsega3 Euroopa Liidule ja selle liikmesriikidele selgitada avalikkusele, et TDM-i erand ei kehti generatiivse tehisaru puhul ning et õigus lubada või keelata selline kasutamine jääb kaitstud teoste/esituste autoritele/esitajatele generatiivse tehisaru kontekstis.
SAA on põhjendatult välja toonud kolm peamist põhjust, miks TDM-i erandit ei peaks kohaldama masinõppele generatiivse tehisaru arendamise eesmärkidel:
a) see ei olnud erandi kehtestamise eesmärk. DSM direktiiv ei maini mitte kusagil tekstis generatiivset tehisaru ega riske, mida see loojate jaoks tekitab. Selliseid rakendusi polnud direktiivi väljatöötamise ajal veel saadaval ning generatiivne tehisaru ei olnud DSM-direktiivi sisu üle peetud poliitilise arutelu ja läbirääkimiste objektiks. Koos vabakasutuserandite kitsa tõlgendamise põhimõttega piisaks sellest, et kaotada selle erandi kohaldamine kaitstud teoste kasutamisele masinõppe jaoks generatiivse tehisaru arendamise eesmärgil.
b) loobumisvõimaluse (opt-out) ebaotstarbekus. SAA on loobumisvõimaluse osas esitanud põhjaliku loetelu vastamata küsimustest, mis viitab selle erandi kasutamatusele või sobimatusele generatiivse tehisaru puhul.4 Näiteks: kuidas saavad autorid väljendada oma vastuseisu, kui neilt luba ei küsita? Kõik need küsimused leiaksid lahenduse, kui tehisarusüsteemide arendajatel oleks kohustus saada õiguste omajate luba kollektiivse esindamise organisatsioonide kaudu. Enamgi veel, see loobumisnõue võib kujutada endast Berni konventsiooni artikliga 5 keelatud formaalsust.
c) kolmeastmelise testi rikkumine.
Ettepanekud:
• ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles alustama siseriiklikku arutelu loojate teoste/esituste ja õiguste õiguspärase kasutamise tagamiseks generatiivsete tehisarusüsteemide arendamisel. See soodustaks ühtsete parimate praktikate loomist erinevates loomesektorites ja ühtlasi ka kollektiivlepingute juurutamist. Heaks julgustavaks näiteks on USA filmi- ja telenäitlejate saavutus kollektiivlepingu sõlmimise näol detsembris 2023, kus esmakordselt on reguleeritud ka tehisaru kasutamist filmitööstuses.5 Samas on Eestis siin veel väga pikk maa minna ning kohaliku parima praktika kujundamiseks on Eesti näitlejatele vajalik ka riigipoolne julgustus ja tugi.
• TDM erandi kohaldatavuse täpsustamine. Samuti peaks Justiitsministeerium hindama, kas olemasolevad teksti- ja andmekaeve (TDM) erandid on kolmeastmelise testi täitmiseks piisavalt tasakaalustatud generatiivse tehisaru kasutamise kontekstis. Vajadusel tuleks AutÕS regulatsiooni täpsustada selliselt, et autoriõiguse ja naabrusõigustega kaitstud sisu väljavõtmiseks generatiivse tehisaru koolitamise eesmärgil peab olema eelnev litsents või nõusolek asjakohaste masinloetavate mehhanismide kaudu. TDM erandeid ei tohiks laiendada teadusuuringute valdkonnast kaugemale. Olemasolevad ärilistel eesmärkidel tehtud erandid, mis on sageli tehtud enne generatiivse tehisaru tekkimist ja avalikku kättesaadavust, tuleks kriitiliselt läbi vaadata ja kehtestada nõue, et kaitstud sisu (teoste/esituste) kasutamiseks oleks vaja vähemalt õiguste omaja(te) teadlikku ja selgesõnalist nõusolekut.
• Lubade registri loomine. ENL kutsub Justiitsministeeriumi üles looma ametlikku registrit, mis loetleksid kõik autorite ja naabrusõiguste omajate poolt sõnaselgelt antud või keeldutud load generatiivsete tehisarusüsteemide koolitamisega seotud tegevusteks.
• Eitada tehisaru autoriõigust. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused peavad kaitsma ainult inimese intellektuaalse loovuse ainulaadset väärtust. Uudne sisu, mille on eranditult või valdavalt tootnud tehisaru, ei peaks olema sellise kaitse kõlblik. Justiitsministeerium peaks ise või Patendiameti kaudu andma omapoolse tõlgenduse selles olulises küsimuses. Vajadusel tuleks täpsustada AutÕS regulatsiooni.
4.3 Kirjaliku vormi nõue esitajalepingute puhul
Autorilitsents. AutÕS § 49 lg 1 kohaselt „autorileping peab olema sõlmitud kirjalikus vormis. Lihtlitsentsi andmine võib olla vormistatud ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.“ Riigikohus (vt 13.12.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-06, p 16; 6.06.2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-71-12, p 11; 28.09.2020 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8751, p 25.2) on autoriõiguse kontekstis autorilepingute puhul leidnud:
a) Seaduses sätestatud vormi järgimata jätmine ei too kaasa autorilepingu tühisust. Seega võib autor anda loa (litsentsi) teose kasutamiseks ka suulise lepinguga või ka kaudsete (s.o tegudega, nt tasu maksmine) tahteavaldustega sõlmitud lepinguga.
b) Lisaks on autoril võimalik anda teose kasutamiseks luba (litsents) ka ühepoolse tahteavaldusega.
Esitajalitsents. AutÕS § 68 lg 1 kohaselt peab esitaja luba esituse kasutamiseks olema kirjalik. Esitajalepingute puhul on hetkel veel (kohtupraktikas) vastuseta järgmised küsimused:
a) Kas Riigikohtu seisukoht autorilepingute vormivabaduse osas kehtib ka esitajaga sõlmitavate lepingute puhul?
b) Kas esitajal on võimalik anda teose esituse kasutamiseks luba ka ühepoolse tahteavaldusega?
ENL teeb ettepaneku täpsustada neid küsimusi AutÕS tasandil.
Autori/esitaja õiguste loovutamine. Senise kohtupraktika põhjal on ebaselge, kas suulises vormis või kaudsete tahteavaldustega võib olla sõlmitud ka autori/esitaja varaliste õiguste üleandmise (loovutamise) leping. ENL teeb ettepaneku täpsustada seda küsimust AutÕS tasandil.
Lõpetuseks juhime tähelepanu Euroopa Parlamendi 21.11.2023 resolutsiooni punktile 26: Euroopa Parlament /.../ on seisukohal, et autorite ja heliloojate õiglane ja piisav tasustamine on nende töötingimuste ja elatusvahendite oluline osa; tunneb muret eri liiki väljaostulepingute kasutamise pärast, mis võivad viia kuritarvituslike ja sunniviisiliste tavadeni, millega hoitakse kõrvale ELi õiglase tasustamise reeglitest ja põhimõtetest ning süvendatakse lepinguosaliste vahelist äärmiselt ebavõrdset jõudude vahekorda; on mures selle pärast, et sellised üha sagedamini kasutatavad lepingud paigutuvad teatavates sektorites sageli välisriigi jurisdiktsiooni alla; nõuab tungivalt liikmesriikidelt selle tagamist, et kultuuri- ja loomesektori lepingulised kokkulepped oleksid täielikult kooskõlas autoriõiguse direktiivi artiklitega 18, 19 ja 20, ning seda silmas pidades autorite ja esitajate õiguste tagamist; palub, et komisjon olukorda sellega seoses hoolikalt hindaks ja jälgiks; nõuab, et komisjon hindaks hoolikalt, kas väljaostulepinguid käsitlevad sätted ning õiguse valikut ja kohtualluvust käsitlevad sätted, milles hiilitakse sageli ELi reeglitest mööda, on kokkusobivad, ning vajadust käsitleda nii neid kui ka muid kahjulikke loovisikutele kehtestatud tavasid, võttes arvesse olemasolevaid ja tulevasi algatusi. ENL arvates on oluline, et Justiitsministeerium hindab neid probleemkohti AutÕS muutmise seaduseelnõu väljatöötamisel ning pakub eelnõus välja kas konkreetsed abinõud või vähemalt annab turuosalistele suuniseid seaduseelnõu seletuskirjas.
Lugupidamisega
Kaia Kadai
Tegevjuht
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Arvamus | 28.03.2024 | 1 | 8-3/11-32 | Sissetulev kiri | jm | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Arvamuse edastamine | 01.03.2024 | 23 | 8-3/11-31 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ülikool |
| Arvamuse edastamine | 14.02.2024 | 39 | 8-3/11-30 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Autoriõiguse seaduse muutmise väljatöötamine - EEL seisukohad | 08.02.2024 | 45 | 8-3/11-29 | Sissetulev kiri | jm | MTÜ Eesti Esitajate Liit |
| Vastus | 07.02.2024 | 46 | 8-3/11-26 | Sissetulev kiri | jm | Riigikogu kultuurikomisjon |
| Arvamus eelnõu kohta | 07.02.2024 | 46 | 8-3/11-28 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Rahvusringhääling |
| Autoriõiguse seaduse muutmise arvamus | 07.02.2024 | 46 | 8-3/11-25 | Sissetulev kiri | jm | Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet |
| Arvamuse edastamine | 07.02.2024 | 46 | 8-3/11-27 | Sissetulev kiri | jm | Tartu Ülikool |
| Vastus | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-19 🔒 | Sissetulev kiri | jm | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Arvamuse edastamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-18 | Sissetulev kiri | jm | Wikimedia Eesti |
| Arvamuse avaldamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-17 | Sissetulev kiri | jm | Riigikohus |
| Arvamuse edastamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-24 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Advokatuuri intellektuaalse omandi- ja IT-õiguse komisjon |
| Arvamuse edastamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-20 | Sissetulev kiri | jm | MTÜ Eesti Filmirežisööride Gild |
| Arvamuse edastamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-23 | Sissetulev kiri | jm | Wikimedia Eesti |
| Arvamuse edastamine | 06.02.2024 | 47 | 8-3/11-21 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit |
| Vastus | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-9 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Patendiamet |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-8 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-13 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Fonogrammitootjate Ühing |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-16 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Kirjanike Liit |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-14 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Autorite Ühing |
| Vastus | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-11 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Audiovisuaalautorite Liit |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-7 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Ajakirjanike Liit |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-12 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Stsenaristide Gild |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-10 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Interneti SA |
| Arvamuse edastamine | 05.02.2024 | 48 | 8-3/11-15 | Sissetulev kiri | jm | Duo Media Networks OÜ ja Wide Media OÜ |
| Arvamuse edastamine | 02.02.2024 | 51 | 8-3/11-5 | Sissetulev kiri | jm | MTÜ Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing |
| Arvamuse edastamine | 02.02.2024 | 51 | 8-3/11-6 | Sissetulev kiri | jm | MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster |
| Arvamuse edastamine | 01.02.2024 | 52 | 8-3/11-4 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Meediaettevõtete Liit |
| Arvamuse edastamine | 30.01.2024 | 54 | 8-3/11-3 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Ringhäälingute Liit MTÜ |
| Arvamuse edastamine | 29.01.2024 | 55 | 8-3/11-2 | Sissetulev kiri | jm | Eesti Kirjastuste Liit |
| Kiri | 02.01.2024 | 82 | 8-3/11-1 | Väljaminev kiri | jm | Kultuuriministeerium, Patendiamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet , Eesti Advokatuuri IP/IKT komisjon , Eesti Juristide Liit, Riigikohus, Tallinna Ringkonnakohus, Tartu Ringkonnakohus, Harju Maakohus Tallinna kohtumaja, Pärnu Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Ülikooli õigusteaduskond , Tallinna Tehnikaülikooli õiguse instituut, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, Eesti Autorite Ühing , Eesti Esitajate Liit , Eesti Fonogrammitootjate Ühing , Eesti Audiovisuaalautorite Liit , Eesti Näitlejate Liit , Eest Filmi Esmasalvestuse Tootjate Ühing, Eesti Autoriõiguste Kaitse Organisatsioon, Eesti Meediaettevõtete Liit (EML), Eesti Kirjastuste Liit , MTÜ Wikimedia Eesti , Eesti Ringhäälingute Liit , AS Ekspress Grupp, Postimees Grupp, AS Õhtuleht Kirjastus, Bonnier Grupp, AS All Media Eesti, Kanal2, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Filmirežissööride Gild, Eesti Stsenaristide Gild, Eesti Dokumentalistide Gild , Eesti Filmi Instituut , Kultuuri Koda, Eesti Rahvusringhääling , Eesti Interpreetide Liit, Eesti Kirjanike Liit , Eesti Heliloojate Liit, Eesti Interneti Sihtasutus, MTÜ Internet Society Estonia, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Ajakirjanike Liit , Eesti Kinoliit , Riigikogu Kantselei |