Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-3/62 |
Registreeritud | 04.04.2023 |
Sünkroonitud | 23.03.2024 |
Liik | Üldkäskkiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-3 Ministri käskkiri (AV) |
Toimik | 1-3/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | Anneli Liblik (kantsleri juhtimisala, sisejulgeoleku asekantsleri valdkond, korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
PARTNERLUSLEPING
Eesti Vabariigi Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61,
15065 Tallinn, keda Siseministeeriumi põhimääruse alusel esindab kantsler Tarmo Miilits, ühelt poolt, ja
XXXX Vallavalitsus (edaspidi partner), registrikood XXXXX, aadress XXXXX, keda põhimääruse alusel esindab vallavanem XXX XXX, teiselt poolt,
keda nimetatakse eraldi kui pool ja koos kui pooled,
sõlmivad käesoleva partnerluslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse poolt 15. detsembril 2022. a protokollilise otsuse
„Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmete nimekiri“, siseminis tr i xx.xx 2023.a. käskkirja nr xx “Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna
arendamiseks“ ning siseministri xx. aprilli 2023. a käskkirja nr xxx „Konkursile „Kohalike omavalitsuste arenguprogramm“ esitatud taotluste rahuldamine“ alusel, millega elluviija kaasab partnerina xxx vallavalitsuse lepingu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meetme 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ elluviimiseks alljärgnevas.
1. Lepingu eesmärk
1.1. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd tulenevalt siseministr i
xx.xx.2023.a käskkirjas nr xx „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks„ (edaspidi TAT) nimetatud toetatava alategevuse 2.4 „Kohaliku
tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ kohalike omavalitsus te arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks (edaspidi arenguprogramm) elluviimisel, aruandmisel ja tulemuste seiramise l
(edaspidi koos tegevused) ajavahemikul xx.xxx 2023. a kuni 31. xx 2025. a (või 1.xx.2024- 31.xx.2026).
1.2. Arenguprogrammi tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja sieturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest (edaspidi ÜSS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu lisadest, TAT-ist ning muudest
asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest. 1.3. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus kokkulepitud
tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.
2. Lepingu jõustumine ja tähtajad
2.1. Arenguprogrammi tegevuste kulud on abikõlblikud alates 01.xx.2023-31.xx.2025. a (või 1.xx.2024-31.xx.2026. a.
2.2. Leping jõustub selle allakirjutamisest elluviija ja partneri poolt. Lepingulised tegevused loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates xxxxx.
2.3. Leping kehtib kuni xx. xxxxx 202x. a või kuni poolte lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase täitmiseni.
3. Lepingu lisad
3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:
3.1.1. Lisa 1. Seirearuande vorm; 3.1.2. Lisa 2. Detailse aasta tegevuskava vorm; 3.1.3. Lisa 3. Detailse aasta eelarve vorm;
3.1.4. Lisa 4. Väljamakse taotluse vorm; 3.1.5. Lisa 5 Andmekorje sisendtabel;
3.1.6. Lisa 6. Arenguprogrammi eelarve perioodiks 2023–2025; 3.1.7. Lisa 7. Arenguprogrammi tegevuskava perioodiks 2023–2025; 3.1.8. Lisa 8. Detailne perioodi 2023 tegevuskava;
3.1.9. Lisa 9. Detailne perioodi 2023 eelarve. 3.2. Juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) muudab kehtestatud väljamakse
taotluse vorme ning Rahandusministeerium muudab andmekorje sisendtabeli vormi, siis esitab partner vormide kehtestamisele järgneval aruandeperioodil aruanded ja taotlused ajakohastel vormidel. Elluviija teavitab partnerit rakendusüksuse või korraldusasutuse poolt lepinguga
kehtestatud vormide muutumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4. Poolte deklaratsioonid
4.1. Elluviija ja partner deklareerivad, et neil lasub kohustus täita Vabariigi Valitsuse 12 .mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 ning lepingus nimetatud kohustusi.
5. Rahastamise alused 5.1. Arenguprogrammi tegevuste elluviimise hinnanguline abikõlblik kulu (edaspidi toetus) on
35 000 eurot, millest toetus moodustab 70% ning riigieelarveline kaasfinantseering 30%; 5.2. Elluviija maksab toetuse partnerile välja rakendusüksuse poolt tehtud väljamaksest arvates
30 päeva jooksul. Enne toetuse elluviijale välja maksmist kontrollib rakendusüksus partneri poolt tehtud toetatavate tegevuste kuludokumente.
5.3. Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa väljamaksetaotluste ja aruannete alusel.
5.3.1. Partner esitab elluviijale väljamakse taotluse (lisa 4) eelneva kvartali järgneva 15 kalendripäeva jooksul. Elluviija ja partneri kokkuleppel (suuremate kulude puhul)
võib kvartaalse väljamakse taotluse esitada mitmes osas, sh igakuiselt. 5.3.2. Elluviija ei hüvita partnerile kulude maksumust, mida rakendusüksus ei loe
abikõlblikuks.
6. Abikõlblikud kulud
6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud arenguprogrammi tegevuste abikõlblikkuse perioodil ja makstakse arenguprogrammi abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusega.
6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ühendmääruses kehtestatud tingimustest ja TAT-i punktis 6 kehtestatud korrast.
6.3. Abikõlblikud ei ole: 6.3.1. ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud; 6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;
6.3.3. preemia; 6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;
6.3.5. kinnisasjade ostmine;
6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamise le mittekuuluvat piirmäära.
6.4. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või tervenisti katmast, kui partner ei ole täitnud lepingu eesmärki või on rikkunud seadustest või erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.
7. Partner on kohustatud:
7.1. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu kehtivuse ajal iga aasta 30. septembriks järgneva kalendriaasta detailse aasta tegevuskava (lisa 2) ja detailse aasta eelarve (lisa 3). 7.1.1. Elluviija annab tegevuskavale ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul,
arvates lepingu punktis 7.1 nimetatud dokumentide kättesaamisest. 7.1.2. Kui elluviija ei anna tegevuskavale ja eelarvele puuduste tõttu heakskiitvat hinnangut,
annab elluviija lepingu punktis 7.1.1 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner täiendab või parandab tegevuskava ja eelarvet ning esitab selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul.
Elluviija annab täiendatud või parandatud tegevuskavale ja eelarvele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud tegevuskava ja eelarve
kättesaamisest. 7.1.3. Kui partneri esitatud tegevuskavas ja eelarves ei esine puudusi või partner on puudused
vastavalt lepingu punktile 7.1.2 kõrvaldanud, siis kinnitavad pooled tegevuskava ja
eelarve lepingu lisana. 7.2. viima ellu alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse
suurendamiseks“ arenguprogrammi tegevusi, sealhulgas arenguprogrammi tegevusi lepingus fikseeritud mahus ning tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt: 7.2.1. osaleb arenguprogrammis, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV)
turvalisuse tegevusmudeli1 rakendamine vastavalt KOV-ile antud soovitustele; 7.2.2. defineerib turvalisuse valdkonna, analüüsib valdkonna hetkeolukorda, olemasoleva t
informatsiooni arengukavas, valdkondlikes tegevuskavades, turvalisusega tegelevate komisjonide ja nõukogude rolle ja tegevusi ning selgitab välja konkreetselt selle KOV- i juurpõhjused ning planeerib turvalisuse valdkonna tegevused. Lepib kokku
sihipärased tegevused turvalisuse tegevuskava rakendamiseks ning seirab selle täitmist;
7.2.3. koostab turvalisuse valdkonna planeerimiseks tegevuskava 2 aastaks, samuti võimalusel üldise tegevuskava eesseisvaks neljaks aastaks;
7.2.4. kaasab arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti
(edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA), prokuratuuri, haigla või mõne teise tervishoiuasutuse, Transpordiameti ja teiste asjaomaste kohaliku tasandi asutuste,
organisatsioonide või ettevõtete esindajad; 7.2.5. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste
kasutuselevõtmise edendamiseks:
7.2.5.1. võtab kasutusele spetsialistide koostöömudeli „Ringist Välja“, nimetab koostöömudeli koordinaatori ning moodustab tegevuste elluviimiseks
erinevate asutuste ülese võrgustiku. „Ringist välja“ koostöömudelit kasutavate spetsialistide võrgustikud viivad läbi võrgustikutöö kohtumisi, kus
1 Turvalisuse tegevusmudel (https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-
osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti )
toimub juhtumite hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine
koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuvate spetsialistidega; 7.2.5.2. planeerib, valmistab ette ja võtab kasutusele alkoholikahju vähendavate
tegevuste mudeli. Selleks nimetab ta tegevuse koordinaatori, moodustab tegevuste elluviimiseks kohaliku koostöövõrgustiku (partner, politsei, eraettevõtjatest alkoholikäitlejad jt) ning kavandab ja korraldab selle tööd.
7.2.6. edendab ja rakendab lastele ja noortele suunatud teiste ennetussekkumis te (sh tööhõivet toetavad, korduvõigusrikkumisi vähendavad või noorsootöö vms)
kasutuselevõtmist; 7.2.7. turvalisuse valdkonna võimekuse arendamiseks osalevad KOV-ide ametnikud ning
turvalisuse võrgustiku liikmeid koolitustel ning edendavad kohalikku võrgustikutööd
ja lähenemist kogukondadele; 7.2.8. arenguprogrammis osalev partner jagab jooksvalt infot maakonna teistele KOV-idele
programmi kulgemise ja tegevuste kohta ning võimalusel kaasab koosolekutele ja seminaridele kogemuste jagamiseks teiste, oma maakonna, KOV-ide esindajaid;
7.2.9. täiendavalt toimub kogemuste jagamine ka maakondade üleselt ja ka Siseministeeriumi
eestvedamisel üleriigiliselt; 7.2.10. programmi elluviija poolt valitud teenuseosutaja toetab, nõustab ning juhendab
KOV-e turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel, tegevuste planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel;
7.2.11. arenguprogrammis kasutatakse turvalisuse elukeskkonna kavandamisel ja tegevuste
korraldamisel teenuseosutaja juhendamisel koosloome ja teenusedisaini põhimõtte id, kasutades erinevaid metoodikaid ja praktilisi tööriistu;
7.2.12. arenguprogrammi tegevuste elluviimiseks koostab partner arenguprogrammi tegevuskava ja planeerib eelarve;
7.2.13. võtab arenguprogrammis saadud oskused ja mudelid kasutusele partneri igapäevases
töös; 7.2.14. arenguprogrammi tegevuse elluviimise aeg on 01.xx.2023–31.xx.2025 (või
01.xx.2024-31.xx.2026). 7.3. tagama turvalisuse tegevusmudeli jätkusuutlikkuse, rakendades arenguprogrammi elluviimise
käigus saadud uued oskused igapäevastesse tegevustesse.
7.4. kaasama arenguprogrammi elluviimisesse maakonna teisi KOV-e või tema allasutuse eksperte, sh erandjuhtudel teiste maakondade naaberomavalitsusi, sõlmides vajadusel selleks
vastavaid koostöökokkuleppeid. 7.5. viivitamatult teavitama elluviijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise
vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.
7.6. säilitama arenguprogrammi elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud tõendid kuni 31.12.2034.
7.7. järgima arenguprogrammiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust, sealhulgas: 7.7.1. teavitama elluviijat hanke läbiviimise kavatsusest mitte hiljem kui 10 (kümme)
tööpäeva enne hanke väljakuulutamist ning elluviija nõudmisel esitama hankega seotud
dokumendid; 7.7.2. järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.
7.8. vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“, teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava
tegevusega ja tähistama kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja- ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega.
7.9. säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitustegevust tagantjäre le tõendada.
7.10. kasutama eraldatud toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks. 7.11. tagama arenguprogrammiga seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele. 7.12. hoidma sahver.eesti.ee pilverakenduses elluviija kontaktisikule kättesaadavalt
kuludokumentide ja sihtrühma osalustabelite koopiaid ning andmekorje sisendtabeleid jms, samuti arenguprogrammi tegevusi ellu viivate töötajate töölepingute, töövõtulepingute,
käsunduslepingute, ametisse nimetamise käskkirjade või ametijuhendite koopiaid ja nende muudatusi jms, milles on kajastatud töötaja või ametniku tööülesanded, vastavalt järgneva le : 7.12.1. laadima pilverakendusse üles töölepingute, töövõtulepingute, käsunduslepingute ja
nende muudatuste koopiad hiljemalt elluviijale ettemaksu kasutamise aruande, milles esmakordselt esitatakse hüvitamiseks töötaja või ametniku töötasu, esitamise ajaks;
7.12.2. laadima pilverakendusse üles arenguprogrammi tegevusi osalise tööajaga elluviivate töötajate või ametnike tööaja arvestuse alused hiljemalt elluviijale ettemaksu kasutamise aruande, milles esitatakse hüvitamiseks töötaja töötasu, esitamise ajaks;
7.12.3. laadima pilverakendusse üles kuludokumentide koopiad hiljemalt elluviija le ettemaksu kasutamise aruande, milles on vastavad kulud kajastatud, esitamise ajaks;
7.12.4. esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse kättesaamisest lisaks pilverakenduses olemasolevatele dokumentidele ka täiendavad kuludega seotud dokumendid jms.
7.13. võimaldama auditi, järelevalve või ÜSS §-s 23-27 nimetatud kontrolli teostamist ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama elluviijale ligipääsu
arenguprogrammi tegevuste elluviimisele, võimaldama audiitorile ja järelvalvet teostavale isikule arenguprogrammi tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja andmetele.
7.14. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse vastavalt
tagasinõudmise otsuses märgitud summale. 7.15. leppima elluviijaga eelnevalt kokku arenguprogrammi tegevuste kulude muutumisel või
muutmisel täiendavate kulude finantseerimise vastavalt lepingu punktile 13.
8. Partneri vastutus
8.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest. 8.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab
elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise ja mittevaralise kahju.
8.3. Partner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui täitmata
jätmise põhjustas vääramatu jõud. 8.4. Partner vastutab meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.
9. Elluviija on kohustatud:
9.1. järgima arenguprogrammi elluviimisel ÜSS-is, selle alusel antud õigusaktides ning teistes
asjakohastes seadustes sätestatut; 9.2. tagama meetme alategevuse 2.4 elluviimiseks juhtrühma moodustamise, selle tööpõhimõte te
väljatöötamise ning regulaarsete töökohtumiste ettevalmistamise, kokkukutsumise ja läbiviimise;
9.3. edastama elluviija otsused ja ettepanekud partneri kontaktisikule ning teostama järelevalve t
elluviidavate tegevuste üle;
9.4. tagama partnerile vajaliku informatsiooni arenguprogrammi tegevuste lepingujärgseks
elluviimiseks; 9.5. tagama partnerile arenguprogrammi tegevuste lepingujärgseks elluviimiseks toetuse
maksmise vastavalt lepingus sätestatule. 9.6. hüvitama partnerile arenguprogrammi tegevuste osas lepingujärgsed kulud.
10. Elluviija vastutus
10.1. Elluviija vastutab meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.
11. Aruandlus
11.1. Partner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale seirearuanded vastavalt
kehtestatud seirearuande vormile (lisa 1) iga aasta: 11.1.1. 10. juuliks, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (1. jaanuar–30. juuni) tegevusi
ja kaasnenud kulusid; 11.1.2. 10. jaanuariks, milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist kalendriaastal (1.jaanuar–
31. detsember) ehk täiendatakse esimese poolaasta (1. jaanuar–30. juuni)
seirearuannet. 11.2. Elluviija annab seirearuandele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates seirearuande
saamisest. 11.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu
punktis 11.2. nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja
puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud täiendama või parandama seirearuannet ja esitama selle elluviijale uuesti hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab
täiendatud või parandatud seirearuandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud seirearuande saamisest. Kuni seirearuande heakskiitmiseni on toetuse väljamaksete tegemine peatatud.
11.4. Partneri poolt esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida
Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt määratud asutusel.
12. Teated
12.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused ja aruanded, märkused, juhised ja
tahteavaldused (edaspidi nimetatud ühiselt teade), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine ja elluviija poolt lepingu lisade 4 ja 5 muutmisest teavitamine, peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on
informatiivse iseloomuga, mis ei loo ega too kaasa õiguslikke tagajärgi 12.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile.
12.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul enne vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade
kohaselt edastatuks.
13. Lepingu muutmine
13.1 Elluviija võib muuta lepingu lisasid 4 ja 5, teavitades sellest partnerit kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult) lepingu lisana.
13.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 13.1 toodud muudatused lepingu lisades, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal.
13.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või
elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on
nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu lisana. 14. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud
14.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi ning tagasi nõuda partnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud toetus ja muud toetuse
maksmisega kaasnevad kulud. 14.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:
14.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;
14.2.2. partner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust
tulenevate kohustuste täitmata jätmist; 14.3. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse
põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud
mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle
tagajärje ületaksid. 14.3.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu
asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama
teisele poolele. 14.3.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu
esinemisele. 14.3.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud
enam kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.
14.4. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud
kohustuste täitmine. 14.5. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu
lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos lõpetamise põhjendustega ning koos
kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu
lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult lepingu lõpetamine. Lepingu ennetähtaegse l lõpetamisel on partner kohustatud tagastama elluviijale selle osa toetusest, mis on lepingu lõpetamise seisuga kasutamata.
14.6. Elluviijal on õigus nõuda partnerilt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel toetuse tagastamist ulatuses, millises partner ei kasutanud
toetust kooskõlas lepinguga või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamise sihipärasust kontrollida. Toetuse tagasinõudmine ei mõjuta elluviija õigust nõuda partnerilt täiendava lt ka kahju hüvitamist. Partner tagastab toetuse osa kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates
elluviijalt sellekohase kirjaliku nõude kättesaamisest.
14.7. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on
elluviija kohustatud tegema partnerile hoiatuse ja andma partnerile võimaluse rikkumine mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Pooled on kokku leppinud, et eelmises lauses nimetatud
mõistlik aeg ei või olla lühem kui 10 (kümme) päeva. 14.8. Elluviija poolsel viivitamisel toetuse maksmisega on partneril õigus keelduda lepingus
toodud kohustuste täitmisest kuni elluviija poolse vastava kohustuse täitmiseni.
15. Kontaktisikud
15.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub kontaktisikute kaudu: 15.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, telefon 612 5038, e-post
[email protected]; 15.1.2. partneri kontaktisik on , telefon
15.2. Kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt kirjalikult ette teavitada vähemalt 5 viis tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule.
15.3. Elluviija kontaktisik annab juhiseid lepingu täitmise küsimustes, tagab partnerile vajaliku
teabe edastamise, kiidab heaks seirearuannete ja järgmise kalendriaasta detailse aasta tegevuskava ja detailse aasta eelarve, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist, ettemaksu
kasutamise aruannet ning partneri kohustuste täitmist.
16. Lõppsätted
16.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad ja pooltevahelised teated kontaktisikute muutumise kohta.
16.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused tagamaks lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist.
16.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige
vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel. 16.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.
17. Poolte allkirjad ja rekvisiidid
Siseministeerium Vallavalitsus Pikk 61, 15065 Tallinn
Telefon: 612 5008 E-post: [email protected] a/a EE891010220034796011
Viitenumber: 2800045849 Saaja: Rahandusministeerium
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
KINNITATUD
siseministri {reg kpv} käskkirjaga nr {viit} „Konkursi „Kohalike omavalitsuste
arenguprogramm“ korraldamine“
LISA
Konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord
SISSEJUHATUS
Siseministeerium kuulutab välja avaliku konkursi, et leida partnerid Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi
võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ raames kohalikul tasandil turvalisuse tegevusmudeli rakendamiseks ja heade kogemuste jagamiseks (edaspidi arenguprogramm).
Partnerid valitakse arenguprogrammi avaliku konkursi (edaspidi konkurss) teel, et saavutada punktis 2 kirjeldatud eesmärk ja oodatavad tulemused.
Konkurssi korraldatakse kaks korda. Käesoleva konkursi eesmärk on leida arenguprogrammi
partneriteks maksimaalselt kaheksa kohaliku omavalitsuse üksust (edaspidi ka KOV), kellel on vähemalt keskmine võimekus arenguprogrammi läbiviimiseks. Järgmise konkursi, mille eesmärk on leida arenguprogrammi partneriteks veel maksimaalselt kaheksa KOV-i, korraldab
Siseministeerium järgnevatel aastatel.
Arenguprogrammi rakendamise vajadus KOV-is tuleneb kontseptsioonist „Kohalik
omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“ (https://www.siseministeerium.ee/en/media/2947/download), milles on toodud
välja vajadus süsteemselt kavandada turvalisuse valdkonna tegevusi, sealhulgas toetada turvalisuse tegevusmudeli juurutamist ja edendada valdkonnaülese ennetuskontseptsiooni põhimõtete rakendamist KOV-ides.
Arenguprogrammi eesmärk on edendada turvalisuse kavandamist KOV-ides ja arendada turvalisuse valdkonna võimekust. Selle tulemusel vähenevad riskikäitumine ja sellest tulenevad
kulud, noorte korduvate rikkumiste toimepanemise tõenäosus ning pikemaajalised negatiivsed tagajärjed noortele, nende perele ja kogukonnale laiemalt.
Arenguprogrammi tulemusena on KOV-is, eeskätt turvalisuse valdkonna tegevustes, juurutatud turvalisuse tegevusmudel, võrgustikutöö ja valdkonnaülese ennetustöö põhimõtted. Ühiselt
langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisusküsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide
kindlakstegemist. Arenguprogrammiga saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:
KOV-is on turvalisuse valdkond süsteemselt planeeritud ja tegevusi seiratakse;
turvalisuse valdkonnas, sealhulgas ennetuses, on kasutusele võetud tulemuslikud sekkumised;
paranenud on KOV-i ametnike arusaam turvalisuse valdkonnast ja osatakse luua seoseid KOV-i teiste valdkondadega.
Konkursi dokumendid on:
konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord (edaspidi käesolev kord);
kandideerimise taotlusvorm (vorm 1);
arenguprogrammi eelarve (vorm 2);
arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3);
KOV-i otsus arenguprogrammi kandideerimiseks ja konkursile taotluse esitamiseks. Taotluste esitamise tähtaeg on 10. mai 2023. a kell 10.00.
Kontaktisik: Anneli Liblik, Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna
nõunik, e-post [email protected].
TERMINID
Käesolevas korras on kasutatud allpool nimetatud termineid.
ÜSS2021_2027- Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadus
Rakendusüksus ÜSS2021_2027 tähenduses on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).
Elluviija on Siseministeerium, kes korraldab projekti elluviimist, sealhulgas seirab ja suunab partneri tegevusi, moodustab sellel eesmärgil juhtrühma ja juhib selle tööd. Juhtrühma ülesanne
on otsustada programmi elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning seirata seatud eesmärkide saavutamist.
Partner on konkursi tulemusel valitud Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus, kes osaleb koos Siseministeeriumiga projekti elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partneri ülesanne
on tagada arenguprogrammi elluviimine (sh heade kogemuste jagamine ja koolituste l osalemine).
Taotleja on Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus, kes on tähtaegselt esitanud taotluse saada partneriks.
Arenguprogramm on taotleja elluviidavate tegevuste kogum, mis vastab käesoleva korra punktis 2 kirjeldatud eesmärkidele ja tegevustele.
TAUST
Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) on Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifond mille eesmärk on edendada tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning
suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust.
Tegevuse „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ elluviija on Siseministeerium. Tegevust viiakse ellu 2021–2027 eelarveperioodil ESF+ eraldatud toetusest, millele lisandub
Eesti riigi panus. Käesoleva konkursiga otsitakse partnereid alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi
võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ tegevuste elluviimiseks alates
01.07.2023 kuni 30.06.2026.
Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada
eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse.
Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“.
Rakendusüksuseks on RTK, kelle ülesandeks on kontrollida Siseministeeriumi ja konkursi
käigus valitud partneri väljamaksetaotluseid ja kulude abikõlblikkust, teha väljamakse id, teostada järelevalvet ja osutada nõustamist.
Üldist teavet struktuurfondide kohta leiab veebilehelt www.struktuurifondid.ee.
I PEATÜKK. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED
1. TAOTLEJA SOBIVUS
1.1. Taotleja peab olema KOV, kellel on: 1.1.1. arenguprogrammi rakendamiseks vajalik initsiatiiv;
1.1.2. soov panustada turvalisuse valdkonna arendamisse; 1.1.3. linna- või vallavalitsuse juhtkonna toetus;
1.1.4. valmidus toetada igapäevase töökorraldusega arenguprogrammi tegevuste
läbiviimist; 1.1.5. tahe ja võimekus töö tulemusi kasutada KOV-i strateegiliste dokumentide
uuendamisel; 1.1.6. arenguprogrammi tegevused KOV-i ametnike igapäevase tegevuse lahutamatuks
osaks.
1.2 Partneriks ei saa taotleja, kes ei vasta Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55
„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused„ §-s 3 sätestatud nõuetele.
2. ARENGUPROGRAMM
2.1.Arenguprogrammi eesmärgid
2.1.1. Arenguprogrammis osalevad KOV-id ning selle ametnikud ja volikogu liikmed.
2.1.2. Üldjuhul saab võimaluse arenguprogrammis osaleda üks KOV igast maakonnast. Harju ja Ida-Viru maakonnast võib vajadusel osaleda arenguprogrammis kaks KOV-i.
2.1.3. Käesoleva konkursiga valitud kaheksa KOV-i osalevad arenguprogrammis aastatel 2023–2026. Nendest neli KOV-i alustavad arenguprogrammi 2023. aastal ja neli
2024. aastal. Arenguprogramm kestab üldjuhul kaks aastat.
2.1.4. Selleks, et valida arenguprogrammi KOV-e maakondadest, kust ei osutunud käesoleva
konkursiga valituks ühtegi KOV-i, kuulutab Siseministeerium järgmistel aastatel välja uue konkursi, millega valitakse veel maksimaalselt kaheksa KOV-i, kes osalevad
arenguprogrammis aastatel 2025–2028. Nendest neli KOV-i alustavad arenguprogrammi 2025. aastal ja neli 2026. aastal.
2.1.5. Otsustamisel, millal alustab käesoleva konkursiga valitud KOV punkti 2.1.3 kohaselt arenguprogrammi tegevustega, arvestatakse võimalusel KOV-i soovi ning KOV-i
arenguprogrammis osalemise valmidust ja võimekust nii, et 2023. aastal alustavad arenguprogrammi keskmiselt võimekamad KOV-id.
2.1.6. Arenguprogrammis osalemiseks koostab KOV kandideerimise taotluse (vorm 1), arenguprogrammi eelarve (vorm 2) ja arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3);
2.1.7. KOV, kes soovib arenguprogrammis osaleda, kinnitab linna- või vallavalitsuse otsusega oma valmisolekut osaleda arenguprogrammis, arendada turvalisuse valdkonda, anda
edasi kogemusi ja vedada eest koostööd turvalisuse valdkonna arendamisel maakonna teiste KOV-idega.
2.1.8. Arenguprogramm koosneb KOV-i turvalisuse planeerimisest (tegevusmude li rakendamisest) ja selle toetamisest elluviija teenuseosutaja poolt ning KOV-i võimekuse arendamisest (koolitustest, täiendavate sekkumiste kasutuselevõtmisest,
heade kogemuste vahetamisest vms).
2.1.9. KOV-ile, kes arenguprogrammis osaleb, tagab elluviija teenuseosutaja arenguprogrammi kestel praktilise nõustamise ja toetamise.
2.2.Arenguprogrammi tegevused
2.2.1. Arenguprogrammi raames KOV:
2.2.1.1. korraldab ja viib läbi arenguprogrammi tegevused, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse turvalisuse tegevusmudeli rakendamine vastavalt KOV-ile antud
soovitustele;
2.2.1.2. defineerib turvalisuse valdkonna, analüüsib valdkonna hetkeolukorda, olemasoleva t informatsiooni arengukavas, valdkondlikes tegevuskavades, turvalisusega tegelevate komisjonide ja nõukogude rolle, tegevusi ning selgitab välja konkreetselt selle
KOV-i juurpõhjused ning planeerib turvalisuse valdkonna tegevused. Lepib kokku sihipärased tegevused turvalisuse tegevuskava rakendamiseks ning seirab selle
täitmist;
2.2.1.3. koostab turvalisuse valdkonna planeerimiseks tegevuskava 2 aastaks, samuti
võimalusel näiteks üldise tegevuskava eesseisvaks neljaks aastaks;
2.2.1.4. kaasab arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA), prokuratuuri, haiglate või mõne teise tervishoiuasutuse, Transpordiameti ja teiste asjaomaste kohaliku tasandi asutuste,
organisatsioonide või ettevõtete esindajad;
2.2.1.5. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste
kasutuselevõtmise edendamiseks võtab kasutusele spetsialistide koostöömudeli „Ringist Välja“, nimetab koostöömudeli koordinaatori ning moodustab tegevuste
elluviimiseks erinevate asutuste ülese võrgustiku ning lahendab juhtumeid. Koostöömudeli kasutuselevõtmist KOV-is juhendab Sotsiaalkindlustusamet;
2.2.1.6. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste kasutuselevõtmise edendamiseks planeerib, valmistab ette ja võtab kasutusele alkoholikahju vähendavate tegevuste mudeli. Selleks nimetab tegevuse
koordinaatori, moodustab tegevuste elluviimiseks kohaliku koostöövõrgust iku (KOV, politsei, eraettevõtjatest alkoholikäitlejad jt) kavandab ja korraldab selle tööd.
Tegevuste mudeli kasutuselevõttu KOV-is juhendab Tervise Arengu Instituut;
2.2.1.7. edendab ja rakendab teiste lastele ja noortele suunatud ennetussekkumis te
(sh tööhõivet toetavad, korduvõigusrikkumisi vähendavad või noorsootöö vms) kasutuselevõtmist;
2.2.1.8. tagab turvalisuse valdkonna võimekuse arendamiseks KOV esindajate ja turvalisuse võrgustiku liikmete osalemise koolitustel (näiteks PäA, PPA, TAI vt kaasatud
osapoolte poolt korraldatavatel koolitustel), sh edendab kohalikku võrgustikutööd ja lähenemist kogukondadele;
2.2.1.9. jagab jooksvalt infot maakonna teistele KOV-ide programmi kulgemise ja tegevuste kohta, võimalusel kaasab kogemuste jagamiseks teiste KOV-ide esindajaid (oma
maakonna) koosolekutele ja seminaridele;
2.2.1.10. teeb koostööd programmi elluviija poolt valitud teenuseosutajaga, kes toetab,
nõustab ning juhendab KOV-i turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel, tegevuste planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel;
2.2.1.11. koostab toetava tegevuse elluviimiseks KOV-i arenguprogrammi tegevuskava ja
planeerib eelarve.
2.2.2. Arenguprogrammi kogemuste jagamine toimub täiendavalt ka maakondade üleselt kui ka Siseministeeriumi eestvedamisel üleriigiliselt.
2.2.3. Arenguprogrammis turvalisuse kavandamisel ja tegevuste korraldamisel kasutatakse
teenuse osutaja poolt koosloome ja teenusedisaini põhimõtteid, kasutades erinevaid
metoodikaid ja praktilisi tööriistu.
2.3. Programmi sihtrühm
Toetatava tegevuse sihtrühm on KOV-i ja selle allasutuste ametnikud ja töötajad, samuti
maakondliku arendusorganisatsioonide (edaspidi MARO-de) esindajad.
Arenguprogrammi tegevused peavad olema suunatud sihtrühma oskuste ja teadmiste parandamisele valdkonnaülese ennetuse, turvalisuse planeerimise ja turvalisuse kavandamise l ning laste ja noorte riskikäitumise vähendamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.
2.3.1. Arenguprogrammi kaudne sihtrühm
Programmi kaudseks sihtrühmaks on kohaliku tasandi PPA, PäA, Sotsiaalkindlustusameti, Transpordiameti jt asutuste ning ettevõtete või vabaühenduste esindajad.
3. NÕUDED ARENGUPROGRAMMILE
3.1. Nõuded arenguprogrammi juhtimisele
Arenguprogrammi elluviimisse tuleb kaasata:
3.1.1. Kontaktisik – tegeleb partneri juures aruandlusega ja koostöö korraldamisega Siseministeeriumiga. Kontaktisiku ülesandeks on vastutada vahendite eesmärgipärase kasutamise ja partnerluslepingu eesmärkide täitmise eest.
Kontaktisik peab olema:
KOV-i abivallavanem, abilinnapea või struktuuriüksuse juht;
kõrgharidusega;
koostöökogemusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse, erasektori ning kolmanda sektori asutustega viimase kolme aasta jooksul;
3.1.2. Raamatupidaja – teeb arenguprogrammi raamatupidamist vastavalt õigusaktide le, sealhulgas kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse, arvestab töötasusid ja maksusid.
3.1.3. Arenguprogrammi meeskond – viib läbi arenguprogrammi tegevusi. Need on isikud,
kes osalevad kohaliku omavalitsuse poolt ja täiendavalt kaasatud partnerite (PPA, PäA, haigla, tervishoiuasutus, Transpordiamet jne) poolt arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks.
3.1.4. Arenguprogrammi töörühm – otsustab arenguprogrammi igapäevase sisulise juhtimise
eesmärgil tehnilisi-sisulisi küsimusi ning koordineerib arenguprogrammi igapäevase tegevuse ja administreerimisega seotud küsimusi. Töörühma kuuluvad projektijuht, kontaktisik, arenguprogrammi valdkondlikud võtmeisikud ja eksperdid,
Siseministeeriumi poolt valitud teenuseosutaja esindaja ning see moodustatakse linna- või vallavalitsuse otsusega. Töörühma liikmed lepitakse partneriga täpsemalt kokku
ning see peab olema moodustatud kahe kuu jooksul peale arenguprogrammi algust. 3.2. Arenguprogrammi elluviimise aeg ja toetuse määr
3.2.1. Arenguprogrammi viiakse ellu kuni kaks aastat alates partnerluslepingu sõlmimise kuupäevast. Täpne abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks partneriga sõlmitavas
lepingus. 3.2.2 Käesoleva arenguprogrammi konkursi maht on 280 000 eurot mis jaguneb 8
arenguprogrammi valitud KOV-i vahel võrdsetes osades arvestusega, et ühe KOV-i toetussumma on 35 000 eurot.
3.3. Arenguprogrammi eelarve
3.3.1 Arenguprogrammi eelarves (vorm 2) peab olema esitatud teave kõikide
arenguprogrammiga seotud kulude kohta. Kõik kulud peavad olema põhjendatud, läbipaistvad ja detailselt lahti kirjutatud kulukohtade kaupa (st esitatud ühikud, kalkulatsioonid ja nende summa). Väljamakseid tehakse ainult põhjendatud ja abikõlblike
kulude eest. Kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud arenguprogrammi eesmärkide täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks ning tagatud on raha mõistlik ja säästlik kasutamine.
Arenguprogrmmiga mitteseotud tööülesannete täitmise rahastamine on abikõlbmatu kulu.
3.3.2 Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja
siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013) ja TAT-is (siseministr i käskkirjaga kehtestatud „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna
arendamiseks“) sätestatud tingimustest.
3.3.3 Eelarve peab vastama arenguprogrammi tegevus- ja ajakavale (vorm 3). 3.3.4 Partneri kulusid ja maksmist tõendavate originaaldokumentide (arved, lepingud,
maksekorraldused jms) esitamise ja säilitamise kord sätestatakse partneriga sõlmitavas lepingus.
II PEATÜKK. TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE
4. TAOTLUSVORM JA LISADOKUMENDID
4.1. Taotlusvorm ja lisadokumendid
4.1.1 Kandideerimise taotluse peab vormistama ja esitama vormil (vorm 1) eesti keeles.
Taotluse peab digitaalselt allkirjastama taotleja allkirjaõiguslik isik (vajadusel lisada volikiri).
4.1.2 Taotluse sisu ja eelarve peavad olema kooskõlas.
4.1.3 Taotluse vorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad Siseministeer iumi kodulehele (https://siseministeerium.ee/KOVprogramm) või e-posti teel
[email protected] 4.1.3 Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest:
taotlusvorm (vorm 1);
arenguprogrammi eelarve (vorm 2);
arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3);
linna- või vallavalitsuse otsus konkursil osalemise ja arenguprogrammis osalemise kohta;
lisadokumendid taotleja valikul.
4.2. Taotluse esitamine
Punktis 4.1 nimetatud taotlus esitatakse elektroonselt, digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile [email protected], märgusõnaga “KOV konkurss”. Enne taotluse esitamist kontrollib taotleja, kas taotlus on täielik.
4.3. Tähtaeg
Taotluse esitamise tähtaeg on 10. mai 2023. aastal kell 10.00.
4.4. Lisateave
Konkursi kohta annab lisateavet Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunik Anneli Liblik, e-post [email protected].
5. TAOTLUSTE HINDAMINE
5.1. Hindamisprotseduur
5.1.1 Taotlusi menetletakse kolmes osas: avamine, vormi hindamine vastavalt punktile 5.2 ja
sisuline hindamine vastavalt punktile 5.3.
5.1.2 Taotlused avab ja nende vormi hindab Siseministeeriumi ametnik. Avatakse ainult tähtajaks ning punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi. Esmalt hinnatakse nende taotluste vormi.
5.1.3 Kui taotluse vormi kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale ja
määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
5.1.4 Taotlus ei vasta nõuetele ja see kõrvaldatakse kohe hindamiselt, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:
taotlus ei vasta käesoleva korra I peatükis taotluse esitamise tingimustele sätestatud nõuetele;
taotleja või tema esindusõiguslik isik ei ole taotlust digitaalselt allkirjastanud;
taotluses on esitatud mittetäielikke või valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;
taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;
taotleja ei ole talle määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.
5.1.5 Kui taotlus ei vasta selle vormi teist korda hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.
5.1.6 Vormi hindamise läbinud taotlusi hindab punktis 5.3 sätestatud kriteeriumite alusel siseministri käskkirjaga moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad
kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud isikud.
5.1.7 Komisjoni ettepanekud taotluse rahuldamise kohta esitatakse siseministr i le
kinnitamiseks. Siseminister otsustab taotluse rahuldamise, tagasilükkamise või mitterahuldamise.
5.2. Vormi hindamine
5.2.1. Vormi hindamisel tehakse kindlaks, kas:
taotlus on esitatud punktis 4.3 sätestatud tähtajaks;
taotlus on esitatud punktis 4.1 nimetatud vormil ja eesti keeles;
taotluse on vastavalt punktis 4.1 sätestatule digitaalselt allkirjastanud taotleja allkirjaõiguslik isik;
taotlusele on lisatud kõik punktis 4.1 nimetatud dokumendid ettenähtud vormil;
kogu taotlus on esitatud elektroonselt punktis 4.2 nimetatud e-posti aadressil;
täidetud on kõik vormi nõutud väljad;
taotleja vastab punktis 1 kehtestatud konkursi taotluse esitamise tingimustele;
projekti tegevused viiakse ellu punktides 2.1.3 ja 3.2 nimetatud abikõlblikkuse perioodil;
projekt vastab punktis 2.1 nimetatud programmi eesmärkidele ja punktis 2.2 toodud tegevustele;
programmi sihtrühm vastab punktis 2.3 nimetatud konkursi sihtrühmale;
taotluse raames esitatav eelarve ei ületa punktis 3.2 kehtestatud toetuse määra;
eelarve on detailne ning finantsandmed on esitatud eurodes ja vastavad punktis 3.3 kehtestatud konkursi tingimustele.
5.2.2. Kui taotluse vormi hindamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale e-kirja teel
ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.
5.2.3 Kui taotlus ei vasta selle vormi teistkordsel hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus
hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.
5.3. Sisu hindamine
Arenguprogrammi sisu hinnatakse tabelis esitatud kriteeriumite alusel.
Tabel. Arenguprogrammi sisu hindamise kriteeriumid
Jrk nr Kriteerium Max punktid
Vorm
1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus
1.1. Kuivõrd tegevuskava vastab arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli soovitustele?
15 Taotluse vorm 2 ja 3
Kommentaar:
Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane 1.2. Kuivõrd toetavad tegevused arenguprogrammi
eesmärkide saavutamist? 15 Taotluse p 11
Taotluse vorm 2 ja 3
Kommentaar:
Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
1.3 Arenguprogrammis omandatud teadmiste rakendamise plaan
15 Taotluse p 10
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
2. Kohaliku omavalitsuse valmidus turvalisuse
arenguprogrammis osalemiseks
2.1. Kuivõrd motiveeritud on KOV turvalisuse valdkonnaga tegelemisel ja arenguprogrammis osalemiseks?
15 Taotluse p 1, Motivatsioonikiri
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
2.2. Kas KOV-is on komisjon või nõukogu mis tegeleb turvalisuse teemadega? Kas KOV-is on turvalisuse valdkonnaga tegelev teenistuja/käsundi saaja vms?
15 Taotluse p 5 ja 6
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
3. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna
strateegiline vaade
3.1. KOV turvalisuse valdkonna väljakutsed ja arenguvajadused.
15 Taotluse p 2, 3, 4
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
3.2. KOV arengukava turvalisuse valdkonna kirjeldus või selgitus selle puudumise kohta.
15 Taotluse p 7
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
4. Koostöövõime
4.1. Kuivõrd taotleja varasem koostöökogemus teiste maakonna KOV-idega (Hiiumaal teiste KOV-idega) toetab arenguprogrammi eesmärkide täitmist ?
15 Taotluse p 8
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
5. Taotleja suutlikkus arenguprogrammi läbi
viia
5.1 Milline on taotleja suutlikkus arenguprogrammi koordineerimiseks ja juhtimiseks? Kuivõrd meeskonna koosseis toetab arenguprogrammi edukat läbi viimist?
15 Taotluse p 6, 7, 9
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
5.2 Milline on eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus?
15 Taotluse vorm 2 ja 3
Kommentaar: Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane
5.3.1. Punktide arvutamine
5.3.1.1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus
Kokku on võimalik saada 45 punkti. Hinnatakse järgmist:
kuivõrd tegevuskava vastab arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli
soovitustele - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;
kuivõrd toetavad tegevused arenguprogrammi eesmärkide saavutamist - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –
hea, 15 – suurepärane;
arenguprogrammis omandatud teadmiste rakendamise plaan - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;
Vähim punktisumma 0 saadakse, kui taotleja ei kirjelda piisavalt, kuivõrd tema projekt vastab selle konkursi eesmärkidele, kuivõrd toetavad tegevused eesmärkide saavutamist ning kui
puuduvad tegevused kogemuste jätkusuutlikuks rakendamiseks. Hinnatakse kuivõrd detailselt on esitatud tegevuskava ning kas see vastab arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli soovitustele.
Toetavate tegevuste puhul hinnatakse seda, kuivõrd need toetavad arenguprogrammi
eesmärkide saavutamist konkreetses KOV-is ja nende asjakohasust ja põhjendatust. Teadmiste rakendamise plaani puhul hinnatakse kuivõrd need tegevused kindlustavad
kogemuste kinnistumist ja edasist rakendamist KOV-is peale arenguprogrammis osalemise lõppemist, kuivõrd on need läbimõeldud, asjakohased ja sobitatud KOV-i igapäevasesse
töökorralduslikku rutiini. Uute koostöövormide puhul hinnatakse seda kuivõrd need on struktuursed ja jätkusuutlikud ning kuivõrd läbimõeldud see tegevus on.
Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja nimetama puudused.
5.3.1.2. Kohaliku omavalitsuse valmidus turvalisuse arenguprogrammis osalemiseks
Kokku on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:
kuivõrd motiveeritud on kohalik omavalitsus turvalisuse valdkonnaga tegelemisel ja
arenguprogrammis osalemiseks – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;
kas kohalikus omavalitsuses on KOV komisjon või nõukogu mis tegeleb turvalisuse
teemadega. Kas kohalikus omavalitsuses on turvalisuse valdkonnaga tegelev
teenistuja või käsundi saaja – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane.
Vähim punktisumma 0 saadakse, kui kohalikul omavalitsusel puudub valmidus turvalisuse
arenguprogrammis osalemiseks.
KOV-i motiveerituse hindamise puhul hinnatakse kuivõrd selged ja läbimõeldud on põhjendused arenguprogrammis osalemiseks ning milliste eesmärkide saavutamist need toetavad. Väljatoodud võimaluste ja KOV-i rolli puhul hinnatakse kuivõrd KOV mõistab ja
kuidas suhtub täna turvalise elukeskkonna kujundaja rolli ning kuivõrd oluliseks peab taotleja KOV turvalisuse teemadega tegelemist ning valdkonna terviklikku kavandamist ning
süsteemsete kavandatud tegevuste elluviimist sh turvalisuse teemade tähtsustamist.
Hinnatakse kas KOV-is on komisjon või nõukogu mis tegeleb turvalisuse teemadega, kuidas
nähakse erinevate valdkondade ühisosa ja mõju turvalisuse valdkonnas ning kas ellukutsutud komisjon või nõukogu on tegelikult toimiv.
Hinnatakse kas KOV-is on turvalisuse valdkonnaga tegelev teenistuja või käsundi saaja ning selgituse paikapidavust kuidas põhjendatakse isiku rolli ja seotust turvalisuse valdkonda panustamisel.
Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja
nimetama puudused.
5.3.1.3. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna strateegiline vaade
Kõige rohkem on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:
KOV turvalisuse valdkonna väljakutsed ja arenguvajadused - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 –
suurepärane;
arengukava turvalisuse valdkonna kirjeldus või se lle puudumise kohta selgitus - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;
Vähim punktisumma 0 saadakse, kui kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna strateegiline vaade puudub.
Hinnatakse kuivõrd läbimõeldud on KOV-i turvalisuse valdkonna olulisemad väljakutsed hetkel, kas on välja toodud kitsaskohti. Turvalisuse valdkonna strateegilise vaate osas visiooni selgust, kus soovitakse olla 5 aasta pärast. Hinnatakse kuivõrd mõistetakse valdkondlike
tegevuste koosmõju turvalisuse valdkonda ning kuidas töökorraldus saaks seda toetada.
KOV arengukava osas hinnatakse kas KOV arengukavas või muus dokumendis on kirjeldatud eraldi turvalisuse valdkond, seatud eesmärgid ning mõõdikud ja planeeritud tegevused (viide neile dokumentidele). Samuti saab hinnata KOV selgitust selle hetkel puudumise, koostamise
protsessi, või põhjendust selle kohta, miks seda soovitakse koostama asuda ja mis võimaluse see annab ja kuidas see võiks KOV arengut toetada.
Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja nimetama puudused.
5.3.1.4. Koostöövõime
Kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti. Hinnatakse järgmist:
kuivõrd taotleja varasem koostöökogemus teiste maakonna KOV-idega (Hiiumaa
puhul teiste KOV-idega) toetab arenguprogrammi eesmärkide täitmist – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –
hea, 15 – suurepärane.
Vähim punktisumma 0 saadakse, kui KOV-il ei ole varasemat koostöökogemust teiste
KOV-idega välja tuua.
Hinnatakse kuidas KOV on teinud varasemalt koostööd maakonna teiste KOV-idega või naaberomavalitsustega turvalisuse küsimustes ning kas on tehtud koostöö osas edasisi plaane ning milliseid võimalusi nähakse koostöö tegemises.
Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja nimetama puudused.
5.3.1.5. Taotleja suutlikkus arenguprogrammi läbi viia
Kõige rohkem on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:
milline on taotleja suutlikkus arenguprogrammi koordineerimiseks ja juhtimiseks .
Kuivõrd meeskonna koosseis toetab arenguprogrammi edukat läbi viimist – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –
hea, 15 – suurepärane.
milline on eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane.
Vähim punktisumma 0 saadakse, kui puudub meeskonna koosseis, eelarve ja ajakava.
Hinnatakse kuivõrd tugevalt on meeskond mehitatud, kui hästi on kaetud arenguprogrammi
läbiviimiseks vajalikud kompetentsid ja valdkonnad, samuti kuidas meeskonna koosseis, liikmete varasem kogemus toetab projekti edukat elluviimist ning arenguprogrammi eesmärkide edukat saavutamist. Hinnatakse kuidas on plaanitud arenguprogrammi elluviimise
koordineerimine ja juhtimine.
Eelarve ja ajakava osas hinnatakse kavandatud tegevuste ja eelarve kasutamise asjakohasust, vajalikkust ja põhjendatust. Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja
nimetama puudused.
5.3.2 Punktisumma arvutamine, taotluse rahuldamine 5.3.2.1 Hindamiskomisjon hindab taotlusi kollektiivselt, andes hinnangu iga taotluse kohta ja
täidab hindamiskomisjoni konsensusliku hindamislehe.
5.3.2.2 Komisjon teeb siseministrile ettepaneku rahuldada kõrgeima keskmise punktisumma
saanud KOV-i taotlus igast maakonnast (maksimaalselt 8-st maakonnast). 5.3.2.3 Siseministeerium teavitab taotlejat taotluse rahuldamisest või mitterahuldamises t
kirjalikult kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.
5.3.2.4 Enne lepingu sõlmimist peetakse taotlejaga, kelle taotlus rahuldati, läbirääkimisi ning vajaduse korral täpsustatakse projekti sisu ja lepingu tingimusi.
6. TOETUSE KASUTAMINE
6.1. Toetuse kasutamise üldtingimused
Partner on kohustatud arenguprogrammi elluviimisel järgima ÜSS2021_2027 ja selle alusel
kehtestatud õigusaktides ning siseministri aktides sätestatut, sealhulgas:
tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja õiguslikud eeldused;
võimaldama ja tagama Siseministeeriumi, RTK-l, Rahandusministeeriumi ja Euroopa Komisjoni esindajal viibida arenguprogrammiga seotud ruumides ja territooriumil,
andma projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke
selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja pangakontost ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;
eristama programmiga seotud kulud organisatsiooni muust raamatupidamisest ning eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks
eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;
täitma punkti 6.4 kohaselt teavitamisega seotud kohustusi;
säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vähemalt viis aastat pärast viimase kulu abikõlblikuks tunnistamist;
järgima arenguprogrammiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust;
täitma muid ÜSS2021_2027, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja Siseministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.
6.2. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded
6.2.1. Elluviija maksab toetuse KOV-ile välja tema poolt tehtud toetatavate tegevuste, mis on
RTK poolt menetletud kuludokumentude alusel, välja makstud, ulatuses. 6.2.2. Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa väljamaksetaotluste ja aruannete alusel.
Konkreetne väljamaksete tegemise ja aruandluse kord lepitakse kokku Elluviija ja KOV-i vahelise partnerluslepinguga.
6.3. Arenguprogrammi dokumendid ja raamatupidamine
6.3.1 Partner on kohustatud tagama täieliku kontrolljälje olemasolu kogu arenguprogrammi perioodi kohta. Siseministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil ja Euroopa
Komisjonil ning nende volitatud asutustel on õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud dokumente ja arenguprogrammi tegevusi, sealhulgas külastada partnerit ning vaadelda tema läbiviidavaid tegevusi arenguprogrammi toimumise ajal.
6.3.2 Partner peab tegevuse läbiviimise kohta täpset ja arusaadavat raamatupidamist,
sealhulgas säilitab kõik vajalikud arenguprogrammiga seotud dokumendid, raamatupidamise algdokumendid (arved, maksedokumendid, tööajatabelid, palgalehed, lepingud, aktid jm), hankedokumendid, arenguprogrammiga seotud kirjavahetus,
lepingud, muu projektiga seotud teave (arenguprogrammi käigus valminud materjalid, juhtrühma jms koosolekute protokollid jm) vähemalt viis aastat pärast arenguprogrammi
abikõlblikkuse perioodi lõpu kuupäeva.
6.4. Teavitamine
6.4.1 Partner peab sihtrühmale ja avalikkusele teada andma, et tegevust rahastatakse ESF+
vahenditest. ESF+ on EL-i rahaline abi, mida kaasrahastab Eesti riik. Toetuse kasutamisest teavitatakse, tähistades rahastatud objektid ja viidates Euroopa Liidu osalusele. Seda peab tegema kogu arenguprogrammi rakendamise perioodi ajal nii
arenguprogrammi puudutavates sõnavõttudes (esinemised seminaridel, konverentside l, televisioonis, raadios jne) ja tekstides (pressiteated, artiklid jne) kui ka arenguprogrammi
tegevustes (info- ja õppematerjalide trükkimine, kogumikud jne). Kui arenguprogrammi raames korraldatakse näiteks koolitusi, peab ka koolitatavaid ESF+ toetusest teavitama (nii suuliselt kui ka nõuetekohase infosildi abil) .
6.4.2 Avalikkuse teavitamisel, objektide tähistamisel ning EL-i osalusele viitamisel peab
lähtuma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse ja selle
määruse seletuskirjast. Täpsemad teavitamise juhised sätestatakse partneriga sõlmitavas lepingus.
KÄSKKIRI
04.04.2023 nr 1-3/62
Konkursi „Kohalike omavalitsuste
arenguprogramm“ korraldamine
Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2
punktide 2 ja 20 ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetmega nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ ja lähtudes võlaõigusseaduse §-st 1009
1. Viia läbi konkurss partnerite leidmiseks meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“
alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ kohalike omavalitsuste arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks elluviimisel (edaspidi konkurss).
2. Kinnitan konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise korra.
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Läänemets siseminister
Lisa: Konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord