Siseministri käskkirja "Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks" eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine

Lisa 1

EELNÕU

KÄSKKIRI

Toetuse andmise tingimused ennetava ja

turvalise elukeskkonna arendamiseks

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4 alusel. 1. Üldsätted

1.1. Reguleerimisala

1.1.1. Käskkiri „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“

(edaspidi TAT) käsitleb toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) jaoks ÜSS2021_2027 § 4 lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja (edaspidi meetmete nimekiri) meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ järgmiste

sekkumiste (edaspidi toetatavad tegevused või tegevused) elluviimiseks: 1.1.1.1. spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks;

1.1.1.2. koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks; 1.1.1.3. alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetents i

loomine;

1.1.1.4. kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks. 1.1.2. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu

toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 mõistes. 1.1.3. Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 kirjeldatud olulist kahju artiklis 9 nimetatud

keskkonnaeesmärkidele . 1.1.4. Toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/10601

artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu otsuses „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) nimetatud aluspõhimõtteid. Toetatavate tegevustega panustatakse regionaalselt tasakaalustatud arengusse

1 EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid.

Lisa 1

EELNÕU

ja seda mõõdetakse „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv ühiskond“ näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse

määr“. Toetatavad tegevused panustavad ka soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse ja seda panust mõõdetakse vastavate „Eesti 2035“ alasihi „Hooliv

ühiskond“ näitajatega „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“.

1.1.5. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamine“. 1.1.6. TAT-iga reguleeritakse Eesti riigi 2023–2026 aasta eelarvestrateegia programmi

„Siseturvalisus“ meetme „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ tegevuse

„Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“ elluviimist. 1.1.7. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodikad vastavad

Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7.

1.2. Toetuse andmise eesmärk

1.2.1. Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse. 1.2.2. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne

ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“.

1.2.3. Toetatavate tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning juurutada

võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist. Samuti on

eesmärk võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialist ide l omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele.

1.3. Elluviija, partnerid, rakendusüksus ja rakendusasutus

1.3.1. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeerium. Käesolevas käskkirjas käsitletakse

tegevuste elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonda (edaspidi elluviija).

1.3.2. Elluviija partnerid on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA), Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI) ja avaliku konkursi korras leitavad kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV).

1.3.3. Tegevuste rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RÜ).

1.3.4. Tegevuste rakendusasutus on Siseministeeriumi välisvahendite osakond (edaspidi RA).

2. Toetatavad tegevused

2.1. Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks

2.1.1. Elluviija ja partner

2.1.1.1. Toetatavat tegevust rakendavad elluviija ja tema partner SKA. 2.1.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata tegevuse sisu ning toetada

ja jälgida partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustab

elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse elluviimisega

Lisa 1

EELNÕU

seotud põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele.

2.1.1.3. Partneri ülesanne on keskmise ja kõrge riskitasemega noortele suunatud spetsialist ide koostöömudeli „Ringist välja“ (edaspidi „Ringist välja“ koostöömudel) arendamine,

rakendamine ja laiendamine, sealhulgas rakendamise kompetentsi viimine KOV-idesse ning rakendamise toetamine riiklikul tasandil.

2.1.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.1.2.1. Tegevuse tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kuueteistkümnes KOV-is „Ringis t

välja“ koostöömudelit ning selle abil on toetatud vähemalt 420 keskmise või kõrge riskikäitumisega noort, et vähendada nende riskikäitumist.

2.1.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.1.3.1. „Ringist välja“ koostöömudeli arendamine, rakendamine ja laiendamine

2.1.3.1.1. Kaardistatakse Eestis ja teistes riikides kasutatavaid spetsialistide tasandi koostöö- ja juhtumikorralduse mudeleid keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks. Kaardistuse tulemusena omab partner tervikvaadet juba toimivatest mudelitest. Vajaduse

korral tehakse õppereise teistesse Euroopa riikidesse, korraldatakse ekspertide visiite ning koostatakse analüüse.

2.1.3.1.2. Arendatakse „Ringist välja“ koostöömudelit ning laiendatakse selle kasutamist KOV-idesse üle Eesti. Arendamisel ja laiendamisel võetakse arvesse varasemalt läbiviidud tegevuste tulemusi ja ilmnenud vajadusi ning punktis 2.1.3.1.1 nimetatud tegevuste käigus saadud

teadmisi ja kogemusi.

2.1.3.1.3. Täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitusprogrammi ja koolitusi, sealhulgas

töötatakse vajaduse korral välja uusi koolitusi, ning korraldatakse koolitusi, seminare, nõustamisi ja jätkukoolitusi (sealhulgas e-õppe vormis) „Ringist välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvatele spetsialistidele. Partner osaleb väljaspool Eestit toimuva te l

seminaridel ja konverentsidel kogemuste vahetamise eesmärgil. 2.1.3.1.4. Koostatakse ja täiendatakse „Ringist välja“ koostöömudeli koolitus-, juhend- ja

teavitusmaterjale. Materjalid tehakse kättesaadavaks eelkõige elektrooniliselt, vajaduse korral paberkandjal, sealhulgas kirjastatult.

2.1.3.1.5. „Ringist välja“ koostöömudelit kasutavate spetsialistide võrgustikud viivad läbi

võrgustikutöö kohtumisi, kus toimub juhtumite hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuvate spetsialistidega.

2.1.3.1.6. Partner analüüsib „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamise tulemuslikkust, protsessi ja mõju ning seirab selle rakendamist KOV-ides.

2.1.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.12.2023 –31.12.2027.

2.1.4. Sihtrühm

2.1.4.1. Toetatava tegevuse sihtrühm on kuni 18-aastane noor, kellel on keskmise või kõrge

riskitasemega käitumine, noore lähedased või seaduslikud esindajad, noore usaldusisik ning „Ringist välja“ koostöömudeli võrgustikku kuuluvad spetsialistid.

2.2. Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks

2.2.1. Elluviija ja partner

2.2.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI.

Lisa 1

EELNÕU

2.2.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatava tegevuse prioriteete, suunata sisu ning toetada ja seirata

partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustab elluviija juhtrühma. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada tegevuse elluviimisega seotud

põhimõttelisi küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele. 2.2.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist, milleks on

arendada ja läbi viia rahvusvahelisel ennetusõppekaval European Universal Prevention

Curriculum (EUPC) põhinevad ennetuskoolitused (edaspidi ennetuskoolitused).

2.2.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.2.2.1. Toetatava tegevuse tulemusena arendatakse ja viiakse läbi ennetuskoolitusi, mis aitavad kujundada maakonna ja kohalikul tasandil ühtset arusaama ennetusest, edendada

tõenduspõhiste meetodite kasutamist, võimestada kohalikku tasandit ning tõhustada ennetusega tegelevate erinevate osapoolte (sealhulgas KOV, haridusasutused, noorsootöö

organisatsioonid, politsei, lastekaitse jne) ja tasandite (näiteks juhid, spetsialistid) vahelis t koostööd.

2.2.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.2.3.1. Ennetuskoolituste arendamine ja elluviimine

2.2.3.1.1. Ennetuskoolituste kvaliteedi tagamiseks ja koolituste pakkumise võimekuse tõstmiseks korraldatakse koolitajate koolitusi, täienduskoolitusi ja supervisioone.

2.2.3.1.2. Ennetuskoolituste arendamiseks täiendatakse koolitusprogrammi ja õppematerjale nii

teemade kui metoodika osas, et tagada nende järjepidev aja- ja asjakohasus ning vastavus sihtrühma vajadustele.

2.2.3.1.3. KOV-ides lastele ja noortele suunatud ennetuses tõenduspõhiste meetodite kasutuselevõtu toetamiseks ja selles kohaliku tasandi võimestamiseks viiakse läbi ennetuskoolitus i KOV-ide ja ennetustegevusse kaasatud osapoolte esindajatele (nii lähiõppe kui veebiõppe

vormis). 2.2.3.1.4. Luuakse veebikeskkond, mis võimaldab sihtrühmal pääseda ligi ennetuskoolitustega seotud

materjalidele ja vajaduse korral veebikoolitus(t)ele ning kus avaldatakse teisigi ennetusvaldkonna ja selle arengutega seotud materjale.

2.2.3.1.5. Ennetuskoolituste mõju hindamiseks luuakse hindamissüsteem, kohandatakse eesti keelde

sobivad hindamisvahendid ning seiratakse muutusi osalejate teadmistes, oskustes ja hoiakutes.

2.2.3.2. Tegevuse elluviimise aeg on 01.08.2023–30.06.2027. 2.2.4. Sihtrühm

2.2.4.1. Tegevuse sihtrühm on kohalikul, maakonna ja riiklikul tasandil ennetustööd kavandavad, ellu viivad ja sellega kokku puutuvad juhid ja spetsialistid.

2.3. Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi

loomine

2.3.1. Elluviija ja partner

2.3.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ning tema partner TAI. 2.3.1.2. Elluviija ülesanded on seada toetatavale tegevusele prioriteedid, suunata sisu ning toetada ja

seirata partnerit tema ülesannete täitmisel. Ülesande täitmise toetamiseks moodustatakse

juhtrühm. Juhtrühma ülesanded on suunata ja otsustada elluviimisega seotud põhimõttelis i küsimusi ning anda hinnang tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele.

Lisa 1

EELNÕU

2.3.1.3. Partneri ülesanded on koordineerida ja korraldada toetatava tegevuse elluviimist, milleks on

kohandada, arendada ja läbi viia Rootsi Kuningriigis välja töötatud programmil Stockholm Prevents Alcohol and Drug Problems (STAD) põhinev sekkumisprogramm kohaliku tasandi

toetamiseks alkoholi- ja narkootikumide kahjude ennetamisel ja vähendamisel (edaspidi sekkumisprogramm).

2.3.2. Toetatava tegevuse tulemus 2.3.2.1. Tegevuse tulemusena kohandatakse Eestile sekkumisprogramm ning viiakse seda läbi

KOV-ides. Selle tulemusel suureneb KOV-i tasandil erinevate osapoolte ja tasandite vaheline koostöö, paraneb selgus vastutuses ja rollides ning oskus korraldada järelevalve teostamist. Suurenevad meelelahutusasutuste teenindajate ja turvatöötajate teadmised ja oskused

tõkestada alkoholimüüki joobeseisundi tunnustega isikutele ja alaealistele. Paraneb alkoholiseadusest tuleneva järelevalve teostamine KOV-i tasandil.

2.3.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg 2.3.3.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamine, katsetamine, arendamine ja laiendamine

2.3.3.1.1. Sekkumisprogrammi ettevalmistamiseks tutvutakse STAD-programmi tulemustega ja rakendamist kirjeldavate materjalidega. Vajaduse korral korraldatakse kogemuste

vahetamise eesmärgil õppereise Rootsi Kuningriiki ja teistesse Euroopa riikidesse ning välisekspertide visiite Eestisse.

2.3.3.1.2. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel koostatakse selle kirjeldus ja töötatakse välja

juhendmaterjal KOV tasandil sekkumisprogrammi läbiviimiseks. Koostatakse (sealhulgas tõlgitakse ja kohandatakse) sekkumisprogrammi läbiviimiseks vajalikud materjalid

(sealhulgas teavikud, jaotusmaterjalid ja teised töövahendid). Sekkumisprogrammi tutvustatakse kohtumistel, koosolekutel, seminaridel ja teistel asjakohastel üritustel.

2.3.3.1.3. Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel töötatakse välja vastutustundliku alkoholimüügi ja

teeninduse koolitused teenindajatele ja meelelahutusasutuste töötajatele ning koolitused järelevalvega seotud spetsialistidele (sealhulgas politsei, KOV spetsialistid). Tõlgitakse,

kohandatakse ja avaldatakse seonduvad materjalid. Töötatakse välja tehniline lahendus e-koolituste pakkumiseks ning hangitakse ja koolitatakse koolitajaid eelkõige kontaktõppe läbiviimiseks.

2.3.3.1.4. Sekkumisprogrammi katsetatakse vähemalt kahes piirkonnas, kus viiakse läbi koolitus i, korraldatakse kohtumisi ja seminare, sealhulgas KOV sekkumisprogrammi meeskonna

juhendamiseks, ning kaardistatakse tulemusi. 2.3.3.1.5. Võetakse arvesse sekkumisprogrammi katsetamise tulemusi ja ilmnenud vajadusi ning

vajaduse korral täiendatakse selle kirjeldust, juhendmaterjale ja sellega seotud koolitusi.

2.3.3.1.6. Sekkumisprogrammi katsetamise järel toimub sekkumisprogrammi elluviimine, arendamine ja laiendamine.

2.3.3.1.6.1. Partner toetab ja suunab KOV-is moodustatud sekkumisprogrammi meeskonda ja selle juhti regulaarselt sekkumisprogrammi tegevuste elluviimisel ning seirab selle elluviimist.

2.3.3.1.6.2. Partner tagab sekkumisprogrammi järjepideva arendamise lähtuvalt elluviimise käigus

kujunevatest vajadustest. 2.3.3.1.6.3. Sekkumisprogramm võetakse igal aastal kasutusele vähemalt kahes uues piirkonnas.

2.3.3.1.7. Valmistatakse ette ja viiakse läbi sekkumisprogrammiga seonduvaid teavitustegevus i (sealhulgas meediasõnumite, artiklite ja visuaalsete materjalide koostamine, kujundamine, avaldamine ja levitamine) ning korraldatakse üritusi (näiteks seminare) või osaletakse

asjakohastel üritustel sekkumisprogrammi tutvustamiseks ja kogemuste vahetamiseks. 2.3.3.2. Sekkumisprogrammi tulemuslikkuse ja mõju hindamine

2.3.3.2.1. Hinnatakse sekkumisprogrammi rakendamise tulemuslikkust, sealhulgas muutusi osapoolte tegevustes vastavalt soovitud eesmärgile.

Lisa 1

EELNÕU

2.3.3.2.2. Töötatakse välja sekkumisprogrammi hindamise metoodika, vajaduse korral tellitakse

uuringuid või analüüse sekkumisprogrammi protsessi, rakendamise ja mõju hindamiseks. 2.3.3.3. Tegevuse elluviimise aeg on 01.05.2023–31.12.2027.

2.3.4. Sihtrühm 2.3.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-i personal, kohalikud ettevõtjad, klienditeenindajad ja

klienditeenindajaid koolitavate õppe- ja koolitusasutuste personal, turvateenistujad, alkoholi ja uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamisega tegelevad üksused või spetsialist id ,

sealhulgas mittetulundusühingutest, Politsei- ja Piirivalveameti, Politsei- ja piirivalvekolledži ning teiste valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste teenistujad ja töötajad.

2.4. Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks

2.4.1. Elluviija ja partner

2.4.1.1. Tegevust rakendavad elluviija ja avaliku konkursi korras leitavad KOV-id (partnerid).

2.4.2. Toetatava tegevuse tulemus

2.4.2.1. Tegevuse tulemusena on KOV-ides, eeskätt turvalisuse valdkonna tegevustes, juurutatud

turvalisuse tegevusmudel, mis tugineb võrgustikutöö ning valdkonnaülese ennetustöö põhimõtetele.

2.4.3. Tegevuse kirjeldus ja elluviimise aeg

2.4.3.1. Kohalike omavalitsuste arenguprogramm turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja

arendamiseks

2.4.3.1.1. Elluviija leiab avaliku konkursi korras KOV-id, kes hakkavad arenguprogrammi raames katsetama turvalisuse tegevusmudelit2.

2.4.3.1.2. Turvalisuse tegevusmudeli katsetamise käigus analüüsitakse arenguprogrammis osalevas KOV-is turvalisusalast lähteolukorda, koostatakse KOV-tasandi tegevuskava turvalisuse

suurendamiseks, viiakse ellu tegevuskavas kavandatud tegevusi (sealhulgas võimaluse l TAT-i punktides 2.1–2.3 nimetatud „Ringist välja“ koostöömudelit, ennetuskoolitusi ja sekkumisprogrammi) ning seiratakse ja hinnatakse tegevuskava täitmist ja tulemuslikkust.

Selleks hangitakse või koostatakse analüüse, korraldatakse koolitusi, seminare, kohtumis i, nõustamisi ja (teavitus)üritusi ning hangitakse või koostatakse koolitusmaterjale, juhendeid,

teabematerjale jms.

2.4.3.1.3. Turvalisuse tegevusmudeli arendamiseks ja sellealaste kogemuste jagamiseks korraldatakse koostööseminare ja -üritusi ning tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste Euroopa riikide

KOV-tasandi tegevustega turvalisuse suurendamiseks (võimaluse korral korraldatakse õppereise ja ekspertide visiite).

2.4.3.1.4. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028.

2.4.3.2. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamine

2.4.3.2.1. Maakonna turvalisuse nõukogude ja turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks korraldatakse maakonnaüleseid ja maakondade vahelisi koolitusi, seminare ja kohtumis i

maakondlike arendusorganisatsioonide (edaspidi MARO) ja maakondlike

2 Siseministeerium 2022. „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse

arendamine“. https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-osalemine/turvaliste-kogukondade-

eesti

Lisa 1

EELNÕU

turvalisusnõukogude esindajatele ning asjassepuutuvate asutuste, ettevõtete ja ühingute

esindajatele.

2.4.3.2.2. Kohaliku tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse edendamiseks ja kohalike omavalitsuste

tegevuse nõustamiseks ja toetamiseks turvalisuse valdkonnas korraldatakse koolitusi ja seminare.

2.4.3.2.3. Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusalaste võrgustike võimestamiseks korraldatakse

üleriigilisi seminare, koolitusi, õppuseid, välisvisiite ja konverentse võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks.

2.4.3.2.4. Võrgustike töö mõjude hindamiseks kohaliku ja maakonna tasandi turvalisuse valdkonnas hangitakse mõju hindamise mudeli väljatöötamine ja mõjude hindamine.

2.4.3.2.5. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028

2.4.4. Sihtrühm

2.4.4.1. Tegevuse sihtrühm on KOV-ide, MARO-de, turvalisusnõukogude ja -võrgustike, Politsei- ja Piirivalveameti, Päästeameti ja teiste asjaomaste asutuste (sealhulgas haridus- , sotsiaalvaldkonna ning vabakonna) esindajad ning maakondlikul ja KOV-i tasandil

turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühendus te eestvedajad ja ettevõtete esindajad.

3. Tulemused

Näitaja

nimetus

ja

mõõtühik

Mõõtühik Algtase Vahesiht

tase

(2024. a)

Sihttase

(2029. a)

Selgitav

teave

Meetmete

nimekirja

näitaja(d)

Tulemus- näitaja

Ei kohaldu - - Ei ko

hal du

Ei kohaldu -

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes osalejate arv

Osalus-

kord

0 240 1140 Näitaja

kujuneb toetatavate tegevuste

2.1–2.3 väljundnäita

jatest.

TAT-

spetsiifilise

d näitajad

Toetatav

tegevus 2.1

Väljund- näitaja

Ennetus- tegevustes osalejate

arv

Osaleja 0 42 420 „Ringist välja“ teenusesse

suunatud noorte arv

Toetatav

tegevus 2.2

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes osalejate arv

Osalus-

kord

0 120 340 Ennetus-

koolitustel osalenute arv

Lisa 1

EELNÕU

4. Tegevuste abikõlblikkuse periood

4.1. Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.04.2023–31.12.2029.

5. Tegevuste eelarve

Jrk nr Toetatava tegevuse nimetus Summa (eurodes) Osakaal

1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge

riskikäitumisega noorte toetamiseks

580 000 100%

1.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 406 000 70%

sh SKA 406 000

1.2 Riiklik kaasfinantseering 174 000 30%

sh SKA 174 000

1.3 Omafinantseering 0 0%

2 Koolitused ennetusalase kompetents i

arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks

460 000 100%

2.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

sh TAI 322 000

2.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

2.3 Omafinantseering 0 0%

3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja

riskikäitumise ennetamiseks 460 000 100%

3.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 322 000 70%

sh TAI 322 000

3.2 Riiklik kaasfinantseering 138 000 30%

sh TAI 138 000

3.3 Omafinantseering 0 0%

4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine

turvalisuse suurendamiseks

1 636 840 100%

4.1 Euroopa Sotsiaalfond+ toetus 1 145 788 70%

4.2 Riiklik kaasfinantseering 491 052 30%

4.3 Omafinantseering 0 0%

5 KOKKU 3 136 840,00 100% 5.1 Euroopa Sotsiaalfond+ 2 195 788,00 70%

5.2 Riiklik kaasfinantseering 941 052,00 30%

5.3 Omafinantseering 0 0%

Toetav

tegevus 2.3

Väljund-

näitaja

Ennetus-

tegevustes osalejate

arv

Osalus-

kord

0 80 380 Sekkumis-

programmi koolitustel

osalenute arv

Toetatav

tegevus 2.4

Väljund- näitaja

Arengu- programm

is osalevate

KOV-ide arv

KOV 0 8 16 KOV-ide arv, kes

osalevad arenguprogr

ammis.

Lisa 1

EELNÕU

6. Kulude abikõlblikkus

6.1. Kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

6.2. Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse ühendmääruse §-dest 15–17 ja 21 ning TAT-is sätestatud tingimustest.

6.3. Elluviija ja partnerite abikõlblikud kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

6.3.1. Kaudsed kulud 6.3.1.1. Kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja § 21 lõikes 6 nimetatud

administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. 6.3.1.2. Kaudseid kulusid hüvitatakse lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 15%

toetatavate tegevuste otsestest personalikuludest.

6.3.2. Otsesed kulud on: 6.3.2.1. Otsesed personalikulud, milleks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on

otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate tegevustega on võimalik tõendada.

6.3.2.1.1. Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel

otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad

füüsilised isikud loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule.

6.3.2.2. Lähetus- ja transpordikulud.

6.3.2.2.1. Abikõlblikud on otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja transpordikulud ning kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning

päevarahad, kui nad osalevad toetatavate tegevuste elluviimises ja need kulud on toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud.

6.3.2.2.2. Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud, ja

transpordikulud on abikõlblikud Euroopa piires ning riigisisestes õigusaktides kehtestatud tingimustel maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või asutuse sisekorras

kehtestatud piirmäärade ulatuses. 6.3.2.3. Nõustamis- ja hindamiskulud. 6.3.2.4. Uuringute ja analüüside kulud.

6.3.2.5. Koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt

tasutud maksud toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikide le (nägemis-, kuulmis-, intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas.

6.3.2.6. Teavitamiskulud, mis on kooskõlas TAT-i punktis 1.1.5 nimetatud teavitusmäärusega. 6.3.2.7. Tõlkekulud.

6.3.2.8. Juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud.

6.3.2.9. Veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud.

6.3.2.10. Toetatavate tegevuste litsentside ja töövahendite kulud. 6.3.2.11. Toetatava tegevuse 2.1 sihtrühma transpordikulud.

6.3.2.11.1. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikult taasesitatavas vormis. 6.3.2.11.2. Transpordikuludeks on ühistranspordi ja mootorsõiduki kasutamise kulud. 6.3.2.11.3. Transpordikulud on abikõlblikud tegelikult kantud kulude alusel.

6.3.3. Otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel.

6.4. Abikõlbmatud kulud 6.4.1. Abikõlbmatuteks kuludeks loetakse lisaks ühendmääruse §-s 17 sätestatule järgmised kulud:

Lisa 1

EELNÕU

6.4.1.1. liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu;

6.4.1.2. kinnisasjade ostmise kulu; 6.4.1.3. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud

maksustamisele mittekuuluvat piirmäära.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetuse maksmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks dokumentide esitamise, makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud

ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33. 7.2. Toetuse maksmine otseste kulude eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §

27 lõike 1 punktile 1. Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete kulude katteks tehakse

kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3. 7.3. Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

7.4. Toetus makstakse välja elluviijale e-toetuse keskkonna kaudu RÜ-le esitatud makse saamise taotluse alusel. Makse saamise aluseks nõutavad dokumendid ja tõendid esitab elluviija nii enda kui partnerite kohta samuti e-toetuse keskkonna kaudu.

7.5. Makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid võib elluviija esitada vastavalt punktis 8.2.4 nimetatud prognoosile, kuid mitte harvem kui kord kvartalis ja mitte tihedamini kui kord

kuus. 7.6. Enne esimese makse saamise taotluse esitamist või koos sellega peab elluviija esitama RÜ-le: 7.6.1. väljavõtte raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas raamatupidamises

eristatakse toetatavate tegevuste abikõlblikke kulusid ja nende tasumist elluviija muudest kuludest;

7.6.2. koopia elluviija hankekorrast või viide veebilehele, kus kord on avalikult kättesaadav; 7.6.3. allkirjaõigusliku isiku edasivolitatud õiguste korral volituste koopiad. 7.7. Punktis 7.6 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija on nimetatud dokumendid varem

esitanud ja neid dokumente ei ole vahepeal muudetud. Elluviija esitab RÜ-le selle kohta kirjaliku kinnituse.

7.8. Esimese makse taotlemisel esitab elluviija kõikide selle taotluse aluseks olevate otseste kulude kuludokumentide koopiad väljaarvatud ühendmääruse § 24 lõikes 3 toodud juhul.

7.9. Järgmiste maksete taotlemisel tuleb abikõlblike kulude tekkimist ja nende tasumist tõendavate

dokumentide koopiaid ning teisi makse saamise aluseks olevaid dokumente ja tõendeid esitada vastavalt RÜ päringutele.

7.10. Riigihangete korraldamisega seotud dokumendid esitab elluviija RÜ-le kontrolliks hiljemalt koos maksetaotlusega, milles sisaldub riigihankega seonduv kulu.

7.11. Kaudsete kulude katteks makstakse toetust punktis 6.3.1.2 nimetatud ühtse määra alusel

vastavalt tegelikele otsestele personalikuludele. 7.11.1. Ühtse määra alusel hüvitatavate kulude teket, maksumust ega tasutust ei tõendata ega

kontrollita. 7.11.2. Kui rikkumise tõttu tehakse finantskorrektsioon toetatavate tegevuste otseste personalikulude

summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka ühtse määra alusel hüvitatavate

kulude summast. 7.12. Viimase makse saamise taotluse esitab elluviija hiljemalt koos toetatavate tegevuste

lõpparuandega. Viimane makse tehakse tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui RA on lõpparuande kinnitanud.

7.13. RÜ menetleb makset kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates. Tähtaeg võib

pikeneda puuduste kõrvaldamiseks kuluva aja võrra.

Lisa 1

EELNÕU

8. Elluviija kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik ÜSS2021_2027-s ja selle alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Lisaks ühendmääruse § 10 lõikes 1 ja §-s 11 sätestatule on elluviija kohustatud: 8.2.1. esitama käimasoleva aasta 1. novembriks RA-le kinnitamiseks järgneva aasta tegevuskava ja

sellele vastava eelarve kulukohtade kaupa RA kinnitatud vormil ning vabas vormis eelarve

seletuskirja;

8.2.1.1. esimese aasta tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja esitab elluviija RA-le 15 tööpäeva

jooksul pärast TAT-i kinnitamist;

8.2.1.2. aasta tegevuskava, sellele vastava eelarve ja eelarve seletuskirja kinnitab RA ning edastab seejärel RÜ-le;

8.2.1.3. RA kinnitatud tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskirja muutmist ei eelda tegevuskava ja eelarve muudatused juhul, kui kinnitatud eelarvet muudetakse ühe kalendriaasta jooksul kuni

15% ulatuses ja elluviija kooskõlastab eelarve muudatuse eelnevalt RÜ-ga kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

8.2.1.4. punkti 8.2.1.3 kohaselt muudetud tegevuskava ja eelarve esitab elluviija RA-le teadmiseks

koos RÜ kooskõlastusega viie tööpäeva jooksul RÜ kooskõlastuse saamisest;

8.2.2. taotlema RA-lt enne kinnitatud eelarvest erinevate kulude tegemist eelarve ja vajaduse korral

tegevuskava muutmist juhul, kui muudatused on punktis 8.2.1.3 sätestatud mahust suuremad. Kinnitatud muudatused edastab RÜ-le RA;

8.2.3. esitama RA-le ja RÜ-le teadmiseks eelneva aasta korrigeeritud eelarve ühe kalendrikuu jooksul

alates vastava aasta viimase makse algatamisest RÜ poolt; 8.2.4. esitama RÜ-le järgneva aasta maksete prognoosi kümne tööpäeva jooksul pärast seda, kui RA

on tegevuskava ja eelarve kinnitanud. Maksete prognoos esitatakse e-toetuse keskkonnas; 8.2.4.1. esimese aasta maksete prognoosi esitab elluviija 15 tööpäeva jooksul pärast TAT-i

kinnitamist;

8.2.5. esitama RÜ-le maksete korrigeeritud prognoosi, kui maksetaotlus erineb esitatud prognoosist rohkem kui 25% võrra;

8.2.6. esitama RA või RÜ järelepäringule vastused kümne tööpäeva jooksul päringu saamisest arvates;

8.2.7. teavitama RA-d kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis:

8.2.7.1. asjaolust, et toetatavate tegevustega samalaadsetele tegevustele on taotletud toetust teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest;

8.2.7.2. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.2.7.3. TATi muutmise vajalikkusest; 8.2.7.4. toetatavate tegevuste elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemus te

saavutamist. 8.2.8. viima ellu toetatavat tegevust vastavalt kinnitatud tegevuskavale ja eelarvele;

8.2.9. järgima riigihangete seadust. Elluviija võib RÜ-lt taotleda riigihangete nõustamist RÜ riigihangete eelnõustamise protseduuri kohaselt;

8.2.10. säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid vastavalt

ÜSS2021_2027 §-le 18 viis aastat elluviijale tehtud lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti;

8.2.11. sõlmima partneritega partnerluslepingud, milles kirjeldatakse partnerite täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatava tegevuse elluviimisel;

8.2.12. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027 § 19

lõikega 3 koguma ja töötlema isikuandmeid toetatavate tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 raames koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste mahust ning tagama osalejate

korrektsete andmete olemasolu e-toetuse keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala lõpuks.

Lisa 1

EELNÕU

9. Partnerite kohustused

9.1. Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatud kohustusi. 9.2. Partner on kohustatud sõlmima elluviijaga partnerluslepingu. Partnerluslepingus lepitakse

kokku partneri täpsed ülesanded, õigused ja kohustused toetatavate tegevuste elluviimise l, sealhulgas aruandluskohustus tegevuste elluviimise ja eelarve täitmise edenemise kohta ning isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus.

10. Toetuse kasutamisega seotud aruandlus

10.1. Toetatavate tegevuste elluviimisega seotud aruanded jagunevad vahe- ja lõpparuanne teks (edaspidi koos seirearuanne). Seirearuannetes annab elluviija kumulatiivselt ülevaate toetatavate tegevuste elluviimisest, eelarve täitmisest, näitajate saavutamise seisust ning

panusest punktis 1.1.4 nimetatud „Eesti 2035“ alasihti ja näitajatesse. Seirearuanne tes kajastatav teave tuleneb e-toetuse keskkonna seirearuande vormilt ja põhineb RA välja töötatud

seirearuande vormil. 10.2. Elluviija esitab RÜ-le vahearuande koos lisadega e-toetuse keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta

31. jaanuariks eelneva aasta 31. detsembri seisuga, RÜ või RA põhjendatud nõudmise l

tihedamini. 10.3. Elluviija esitab RÜ-le lõpparuande koos lisadega 30 kalendripäeva jooksul toetatavate

tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast arvates. 10.3.1. Kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse

ainult lõpparuanne.

10.4. RÜ kontrollib 15 tööpäeva jooksul seirearuande laekumisest aruande vormikohasust ja nõuetekohast täidetust.

10.5. Kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab RÜ vahearuande ja teavitab sellest RA-d. 10.6. Kui vahearuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks. Pärast puuduste kõrvaldamist kinnitab RÜ vahearuande viie tööpäeva jooksul

ja teavitab sellest RA-d. 10.7. Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kooskõlastab RÜ lõpparuande ja edastab selle viie tööpäeva

jooksul RA-le kinnitamiseks. Kui RA on lõpparuande kinnitanud, teavitab ta sellest RÜ-d kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

10.8. Kui lõpparuandes esineb puudusi, annab RÜ elluviijale vähemalt kümme tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks ning edastab aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist RA- le kinnitamiseks.

10.9. Kui RA-le esitatud lõpparuandes esineb puudusi, teavitab RA sellest RÜ-d. Seejärel menetletakse lõpparuannet vastavalt punktile 10.8.

10.10. Kui RA-le esitatud lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab RA aruande ja teavitab RÜ-d

lõpparuande kinnitamisest kolme tööpäeva jooksul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine

11.1. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

11.2. Elluviijal on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui ilmneb vajadus muuta toetatavaid tegevusi, eelarvet, partnereid, väljund- või tulemusnäitajaid või toetatavate tegevuste abikõlblikkuse

perioodi. Selleks esitab elluviija RA-le põhjendatud taotluse. 11.3. Elluviija võib TAT-i muutmise taotluse esitada kuni kaks korda aastas. Sagedamini võib TAT-i

muutmise taotluse esitada vaid RÜ nõusolekul.

11.4. RA vaatab punktis 11.2 nimetatud taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ning otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise pärast punktis 11.6 nimetatud

RÜ arvamuse saamist. 11.5. Puuduste esinemisel annab RA elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse

Lisa 1

EELNÕU

menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks antud tähtaja võrra.

11.6. RA edastab TAT-i muutmise taotluse pärast selle läbivaatamist RÜ-le seisukoha saamiseks. RÜ-l on õigus esitada muudatuste kohta ettepanekuid. RA lepib RÜ-ga kokku

muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mille seadmisel lähtutakse muudatuste sisust ja ulatusest.

11.7. RÜ-l on õigus taotleda TAT-i muutmist, kui seirearuannetest või muudest objektiivsetest

asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik toetatavate tegevuste edukaks elluviimiseks või eesmärkide saavutamiseks. Selleks esitab RÜ RA-le TAT-i muutmise taotluse

ning teavitab sellest elluviijat. RA vaatab taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates ja otsustab TAT-i muutmise algatamise või algatamata jätmise.

11.8. RA-l on õigus iseseisvalt algatada TAT-i muutmine, kui selgub, et muudatuste tegemine on

vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata.

11.9. Kui RA otsustab TAT-i muuta või algatab iseseisvalt TAT-i muutmise, teavitab ta sellest RÜ-d ja elluviijat.

11.10. RA esitab TAT-i muutmise eelnõu ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohasele kooskõlastamise le.

11.11. TAT-i muutmiseks ei loeta punktis 8.2.1 nimetatud järgmise aasta tegevuskava ja eelarve kinnitamist ja muutmist juhul, kui tegevuskavas kavandatavad tegevused ja nende eelarve on

kooskõlas TAT-is sätestatuga. 11.12. RA edastab muudetud TAT-i viie tööpäeva jooksul elluviijale, RÜ-le ja korraldusasutusele.

12. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

12.1. Finantskorrektsiooni alused ja ulatus on sätestatud ÜSS2021_2027 §-s 28 ja ühendmääruse

§-des 34–36. 12.2. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 29 ja 30 ning ühendmääruse

§-dele 37 ja 38.

12.3. Abikõlbmatuks tunnistatud kulud jäävad elluviija kanda kooskõlas ühendmääruse § 37 lõikega 6.

12.4. Kui rikkumise tulemusena tehakse finantskorrektsioon otseste personalikulude summast, tehakse finantskorrektsioon proportsionaalselt ka kaudsete kulude summast.

13. Vaiete lahendamine

13.1. Vaidemenetlus toimub vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 31 ja 32.

13.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ. 14. Rakendussätted

14.1 Käskkirja rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

siseminister

Lisa 1. Kooskõla põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega

Lisa 2. Seosed horisontaalsete põhimõtetega

Lisa 3

EELNÕU

Seosed horisontaalsete põhimõtetega

Horisontaalne

põhimõte

"Eesti 2035"

alasihi "Hooliv

ühiskond"

näitaja

Selgitus horisontaalse põhimõtte

kriteeriumi seose kohta

meetmega/seose puudumise kohta

Tegevuse mõju

arvestamise/suurendamise viisid

Lõplik

juhtivministeer

iumiga

läbiräägitud

hinnang

puutumuse

olemasolu

kohta.

Võrdsed

võimalused (CPR artikkel 9 ja 73)

a) Võrdsed

võimalused

Hoolivuse ja

koostöömeelsuse

mõõdik

Tuginedes toetatavate tegevuste

eesmärgile on neil seos võrdsete võimaluste teemaga sotsiaalse tõrjutuse vähendamise, perevägiva lla

ennetamise ning varajase märkamise aspektides. Toetatavate tegevuste

eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et

edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis

olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist.

Toetatavad tegevused panustavad

sotsiaalse tõrjutuse vähendamisesse, perevägivalla ennetamisesse ning varajase märkamise soodustamisesse.

Toetatava tegevuse 2.11 raames arendatakse ja rakendatakse KOV-

tasandi spetsialistide koostöömudel, mille eesmärk on toetada keskmise või kõrge riskikäitumisega noori, et

vähendada nende riskikäitumist ja ennetada seeläbi riskikäitumisega

kaasneda võivat sotsiaalset tõrjutust. Toetatava tegevuse 2.22 raames pakutakse KOV-tasandi spetsialistide le

Puutumus

olemas.

1 Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks. 2 Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks.

Lisa 3

EELNÕU

Toetatavad tegevused aitavad kaasa

riskikäitumisega kaasneda võiva sotsiaalse tõrjutuse ennetamise le.

Mõnda vähemusrühma kuuluvad inimesed võivad olla suuremas sotsiaalse tõrjutuse riskis, mis

omakorda võib soodustada nende riskikäitumist.

Toetatavad tegevused aitavad suurendada kohaliku omavalitsuse (KOV) tasandi spetsialistide teadlikku

ja oskuslikku käitumist, et ennetada riskikäitumist, perevägivalda ja

soodustada probleemide (sealhulgas sotsiaalse tõrjutuse) varajast märkamist.

koolitusi ennetuse ja tõhusate

ennetusmeetodite kohta, et KOV tasandil aidata kaasa riskikäitumise

süsteemsemale ennetamisele Toetatava tegevuse 2.33 raames edendatakse KOV-tasandil erinevate

osapoolte, sealhulgas meelelahutusasutuste ja turvatöötajate,

teadmisi alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise ennetamiseks ja vähendamiseks.

Toetatavate tegevuste raames korraldatavate tegevuste puhul

arvestatakse osalejate erineva taustaga, et muuta osalemine võimalikult turvaliseks ja kättesaadavaks olenemata inimese

rahvusest, vanusest või erivajadusest. Koolitusprogrammides käsitletakse muu

hulgas ka võrdsete võimaluste loomise teemat.

3 Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine.

Lisa 3

EELNÕU

b) Sooline

võrdõiguslikkus

Soolise

võrdõiguslikkuse

indeks

Tuginedes toetatavate tegevuste

eesmärgile on toetatavatel tegevuste l seos soolise võrdõiguslikkuse ga.

Naiste ja meeste tervisekäitumises esineb sooline lõhe, kuna meeste hulgas esineb rohkem riskikäitumis t

(sealhulgas alkoholi ja narkoainete tarbimine). Riskikäitumisega kaasneda

võivad õigusrikkumised võivad süvendada ka soolist lõhet kesk- ja kõrghariduse omandamisel (võrreldes

põhikooliga väheneb poiste osatähtsus gümnaasiumis järsult). Toetatavad

tegevused soodustavad probleemide varajast märkamist ning aitavad ennetada riskikäitumist ja ka

perevägivalda.

Toetatavad tegevused soodustavad

probleemide varajast märkamist ning aitavad ennetada noorte meeste

riskikäitumist ja ka perevägiva lda. Koolitusprogrammides käsitletakse soolise võrdõiguslikkuse teemasid.

Puutumus

olemas

c) Ligipääseta vus

Ligipääsetavuse

näitaja

Tuginedes toetatavate tegevuste eesmärgile on tegevuste seos avalikku

teenust pakkuvate hoonete, nende taristu ja ühistranspord i ligipääsetavuse eesmärkidega kaudne.

Toetatavate tegevuste mõju ligipääsetavuse probleemi lahendamise le

ühiskonnas on kaudne. Samas koolituste ja ürituste läbiviimise l tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus

hoonele ja ruumidele ning infole ja kommunikatsioonile nelja peamise

puudeliigiga inimestele (nägemis- , kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue).

Puutumus olemas

Regionaalareng

(CPR artikkel 9 ja 73)

Lisa 3

EELNÕU

a) Regionaa lne

tasakaalustatus (piirkondlike

lõhede vähenemine ja teenuste ühtlasem

kättesaadavus)

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

Tulenevalt toetatavate tegevuste

eesmärkidest ja sisust on neil seos regionaalse tasakaalustatuse teemaga,

eelkõige teenuste kättesaadavuse ja tööturul osalemise aspektis. Toetatavaid tegevusi viiakse ellu

KOV-ide tasandil üle Eesti. Toetatavate tegevuste tulemuse l

juurutatakse KOV-tasandil võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise

elukeskkonna kujundamist. Tegevuste elluviimise tulemusel vähenevad

inimeste riskikäitumine ja sellega kaasnevad kulud ning riskid (sealhulgas tööturult eemale jäämine),

noorte korduvate õigusrikkumis te toimepanemise tõenäosus ning

pikemaajalised negatiivsed, sealhulgas majanduslikud, tagajärjed noorele, tema perele ja kogukonnale laiemalt.

Toetatavaid tegevusi viiakse ellu KOV-

ide tasandil üle Eesti, kuid konkreetsed KOV piirkonnad selguvad tegevuste

elluviimise käigus lähtuvalt KOV-ide vajadustest ja valmisolekust. Toetatava tegevuse 2.1 raames

arendatakse keskmise ja kõrge riskitasemega noortele suunatud

spetsialistide koostöömudelit „Ringist välja“ ning laiendatakse selle kasutuselevõttu KOV-ide tasandil üle

Eesti. Seni on koostöömudeli KOV- põhist rakendamist katsetatud Pärnus,

Keilas ja Tartus. Toetatava tegevuse 2.2 raames arendatakse rahvusvahelise l

ennetusõppekaval põhineva id ennetuskoolitusi KOV-idele mõeldud

koolitusprogrammiks, et aidata KOV- tasandil kujundada ühtset arusaama ennetusest ja edendada tõenduspõhiste

meetodite kasutamist. Toetatava tegevuse 2.3 raames

kohandatakse Eesti oludele sobivaks ja viiakse KOV-ide tasandil läbi sekkumisprogramm alkoholi ja teiste

uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamiseks.

Puutumus

olemas.

Lisa 3

EELNÕU

b) KOVide haldus-

ja arendusvõimekus ning autonoomia

Püsiva suhtelise

vaesuse määr

Tulenevalt toetatavate tegevuste

eesmärgist ja sisust on neil seos KOV- ide haldus- ja arendusvõimekusega.

Toetatavad tegevused mõjutavad KOV-ide teenuste korraldamise võimekust eelkõige ennetuse ja

turvalisuse valdkonnas.

Tegevuste raames suurendatakse KOV-

ide võimekust toetada ja suunata turvalise elukeskkonna arendamist kohalikul

tasandil. Selleks viiakse toetatava tegevuse 2.44 raames läbi KOV-ide arenguprogramm turvalisuse

tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks ning korraldatakse

koolitusi, kohtumisi ja seminare kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusvõrgus t ike tegevuse edendamiseks.

Arenguprogrammis osalevad KOV-id kõikidest maakondadest. Konkreetsed

KOV-id selguvad elluviija korraldatava avaliku konkursi tulemusena.

Kliima (CPR artikkel 9 ja 73) ja keskkonnahoid

Puutumus puudub.

a) Kliimamuutuste

leevendamine b)

Kliimamuutustega kohanemine c) Keskkonnahoid

Tulenevalt toetatavate tegevuste

eesmärgist ei ole neil seost kliimamuutuste leevendamise,

kliimamuutuste kohanemisega ega keskkonnahoiu eesmärkidega, mistõttu ei ole nendele näha ka olulis t

negatiivset mõju.

Toetatavate tegevuste elluviimine ei

mõjuta otseselt kasvuhoonegaas ide heidet, ei arvesta kliimamuutustega ega

mõjuta looduskeskkonda.

4 Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks.

Lisa 4

EELNÕU

1

Siseministri käskkirja „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks“ eelnõu seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ eelnõu (edaspidi eelnõu või TAT) kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõigete 2 ja 4

alusel.

Eelnõuga reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliit ika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027”1 (edaspidi rakenduskava) ning Vabariigi Valitsuse 15. detsembri 2022. a protokollilise otsusega kinnitatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliit ika

fondide meetmete nimekirja2 (edaspidi meetmete nimekiri) meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

Eelnõuga määratakse toetatavate tegevuste elluviija ja partnerid ning kirjeldatakse toetatavaid tegevusi, sihtrühma, ajakava, eelarvet, tulemusi ja näitajaid. Samuti kehtestab eelnõu

abikõlblikkuse perioodi, abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud, toetuse maksmise, aruandluse, TAT muutmise, finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete lahendamise korra ning sätestab elluviija ja

partnerite kohustused ning muud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud tingimused. Eelnõu koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga.

TAT eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri 21. detsembri 2022. aasta käskkirjaga nr 1-3/100

töörühm, kuhu kuuluvad teenistujad Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika, õigus- ning välisvahendite osakonnast, Sotsiaalministeeriumist, Sotsiaalkindlustusametist, Tervise Arengu Instituudist ning Politsei- ja Piirivalveametist. Eelnõu ja selle seletuskirja koostasid

Siseministeeriumi välisvahendite osakonna nõunik Ave Osman ([email protected], tel 612 5242), korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna nõunikud Ain Peil

([email protected], tel 612 5262), Anneli Liblik ([email protected], tel 612 5048), Barbara Haage ([email protected], tel 612 5131) ja Nurmely Mitrahovitš ([email protected], tel 612 5122) ning juriidilise ekspertiis i

tegi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk ([email protected], tel 612 5073).

II Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Euroopa Sotsiaalfondi+ (edaspidi ESF+) perioodi 2021–2027 vahendite kasutamise aluseks on

rakenduskava, mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond i,

1 Rakenduskava on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebisaidil 2021-2027 toetusperiood | Riigi Tugiteenuste

Keskus (rtk.ee). 2 Meetmete nimekiri on leitav Riigi Tugiteenuste Keskuse veebisaidil 2021-2027 toetusperiood | Riigi Tugiteenuste

Keskus (rtk.ee)

Lisa 4

EELNÕU

2

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid ,

artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 10 lõikele 2 ja kooskõlas lõikega 4 koostab rakendusasutus rakenduskavas ja meetmete nimekirjas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks toetuse

andmise tingimused. TAT eelnõu reguleerib meetme 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda.

Rakenduskava punktis 2.1.6.6.1 on välja toodud, et laste ja noorte sotsiaalsed, tööturu ja tervishoiuga seotud probleemid ning õiguskaitseprobleemid on omavahel seotud ja neid on

võimalik ennetada. Samuti on öeldud, et lastele ja noortele suunatud sotsiaalset tõrjutust ennetavad sekkumised ja meetmed töötatakse välja ja rakendatakse koostöös kohalike omavalitsustega.

Probleemiks aga on, et kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) arusaam oma rollist turvalisuse loomisel ja ennetustegevuse elluviimisel on ebaühtlane ning puudub ühtne arusaam ennetusest. On

levinud ettekujutus, et ennetus ja turvalisuse loomine pole kohaliku kogukonna probleem, vaid eelkõige riigi ja politseiinstitutsiooni vastutusala. Kohalikul tasandil on ennetustegevuse

elluviimine killustunud, sageli on KOV üksuse jaoks kuriteoennetuse puhul tegemist vabatahtliku korraldusliku ülesandega, mille suhtes KOV otsustab ise kas, mil määral ja kuidas sellega tegeleda. Puudub ühtne ja süsteemne võrgustikupõhine lähenemine kohaliku kogukondliku turvalisuse

suurendamiseks, sealhulgas noortega seotud juhtumite efektiivseks lahendamiseks. Kohalike võrgustike võimestamine aitab kaasa heade praktikate, toimivate tegevusmudelite ja uuenduslike

koostöövormide ja meetodite rakendamisel kohaliku omavalitsuse, riigi, erasektori ja mittetulundussektori vahel. Valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ (edaspidi STAK)3 ja valdkondadeülese ennetuskontseptsiooni4 koostamisel tehtud järeldused

viitavad nii kohaliku tasandi kui maakonna tasandil võrgustikutöö vajalikkusele. Kohalik tasand vajab valdkondadepõhist struktureeritud nõustamist ja toetamist, sealhulgas kogukonnakeskse

lähenemise ja võrgustikutöö põhimõtete rakendamiseks. Nendest probleemidest lähtuvalt keskenduvad TAT-i alusel ellu viidavad tegevused kohaliku

tasandi juhtide ja ennetusvaldkonnaga seotud spetsialistide teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamisele ning KOV-ide toetamisele teenuste korraldamisel, et aidata kaasa noorte

riskikäitumise ennetamisele ning õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele. Põhjalikumad selgitused toetatavate tegevuste tausta ja eesmärgi kohta leiab seletuskirja osast, mis

selgitab TAT eelnõu peatükki 2 „Toetatavad tegevused“.

Eelnõu on jaotatud 14 peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Toetatavad tegevused“

3. peatükk „Tulemused“ 4. peatükk „Tegevuste abikõlblikkuse periood“

5. peatükk „Tegevuste eelarve“ 6. peatükk „Kulude abikõlblikkus“ 7. peatükk „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

8. peatükk „Elluviija kohustused“

3 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020-2030. 4 Siseministeerium. Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon .

Lisa 4

EELNÕU

3

9. peatükk „Partnerite kohustused“

10. peatükk „Toetuse kasutamisega seotud aruandlus“ 11. peatükk „Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine“

12. peatükk „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“ 13. peatükk „Vaiete lahendamine“ 14. peatükk „Rakendussätted“

Peatükk 1. „Üldsätted“

Sissejuhatav osa ehk üldsätete peatükk sätestab käskkirja reguleerimisala, toetuse andmise eesmärgi, tegevuste elluviija, partnerid, rakendusüksuse ja -asutuse.

Punkt 1.1 sätestab eelnõu reguleerimisala ja meetme tegevuse elluviimiseks toetatavad

tegevused, tuues välja eelnõu seose ÜSS2021_2027, rakenduskava ja meetmete nimekirjaga. Meetmete nimekirjaga on sätestatud meetmele nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ neli

sekkumist, et toetada riskikäitumisega noori ning edendada kohaliku tasandi võrgustikutöö l põhinevaid koostöömudeleid ja ennetustööd:

- spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks; - koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks; - alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi

loomine; - kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks.

Nimetatud sekkumised on ühtlasi toetatavad tegevused, mille elluviimiseks kasutatakse ESF+ ja Eesti Vabariigi riigieelarve vahendeid ning mille andmise ja kasutamise tingimusi ja korda TAT

käsitleb.

Punkt 1.1.2 sätestab, et eelnõu raames antav toetus ei ole riigiabi. Eelnõu punktis 1.1.1 nimetatud ja peatükis 2 kirjeldatud toetatavate tegevuse elluviimisega seotud kulude hüvitamine ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1

mõistes või vähese tähtsusega abi konkurentsiseaduse § 33 lõike 1 tähenduses. Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 järgi on riigiabi igasugune liikmesriigi poolt või riigi

ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Vähese tähtsusega abi hinnatakse samade

kriteeriumide alusel kui riigiabi.

Toetuse abil pakutavad teenused on täielikult kohaliku iseloomuga, suunatud ainult konkreetsele sihtgrupile ja neile tasuta kättesaadavad. Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks. Partneriteks on valitud sellised

riigi valitsemisala asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad : Sotsiaalkindlustusamet on valitsusasutus, kelle tegevusvaldkond on sotsiaalkaitse ja lastekaitse

korraldamine, ning Tervise Arengu Instituut on riigi teadus- ja arendusasutus, kelle põhitegevus on tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevus ning tervisestatist ika tegemine. Partnerite valiku täpsem põhjendus on esitatud seletuskirja allolevates osades, kus

kirjeldatakse toetatavate tegevuste elluviija ja partnerite ülesandeid.

Toetatavate tegevuste raames pakutavad teenused täidavad sotsiaalset eesmärki, mis on oma olemuselt mittemajanduslik. Puudub mõju konkurentsile ja kaubandusele ning tegevused, mida

Lisa 4

EELNÕU

4

toetatakse, ei mõjuta liikmesriikide vahelist kaubandust. Teenuste hankimine korraldatakse

läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja mittediskrimineerival moel ning välditakse konkurentsi kahjustavat huvide konflikti.

Punkt 1.1.3 sätestab, et toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega vastavalt rakenduskava Do no significant harm (DNSH, ei kahjusta oluliselt) analüüsile ning ei

kahjusta oluliselt keskkonnaeesmärke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL)

2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses. Toetatavad tegevused on kooskõlas Riigikogu otsusega „Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi „Eesti 2035“) ega hõlma selget kokkupuudet keskkonnaeesmärkidega. Toetatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoid like riigihangete põhimõtteid5. Elluviija ja partnerid korraldavad sündmusi keskkonnahoidlikult6.

Punkt 1.1.4 sätestab, et toetatavad tegevused arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid, millega võetakse arvesse

Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, puutumuse korral edendatakse soolist võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist ning tagatakse diskrimineerimise vältimine ja

ligipääsetavus. Samuti järgitakse arengustrateegias „Eesti 2035“ nimetatud aluspõhimõtteid ja sihte7. Konkreetsemalt panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ alasihti „Hooliv ühiskond“. Sealjuures mõõdetakse toetatavate tegevuste panust regionaalselt tasakaalustatud arengusse

selle alasihi näitajaga „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Toetatavate tegevustega panustatakse „Eesti 2035“ regionaalarengu näitaja sihttaseme suunas liikumisse regionaalset tasakaalustatust

toetaval moel. Toetatavate tegevuste panust soolise võrdõiguslikkuse edendamisse mõõdetakse näitajaga „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, panust võrdsete võimaluste edendamisse näitajaga „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning panust ligipääsetavuse edendamisse näitajaga

„Ligipääsetavuse näitaja“.

Toetatavate tegevuste raames korraldatavate tegevuste puhul arvestatakse osalejate erineva taustaga, et muuta osalemine võimalikult turvaliseks ja kättesaadavaks olenemata inimese rahvusest, vanusest või erivajadusest. Lisaks sellele käsitletakse koolitusprogrammides soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise teemasid ning koolituste ja ürituste läbiviimisel tagatakse vajaduse korral ligipääsetavus hoonele ja ruumidele ning infole ja kommunikatsioonile nelja

peamise puudeliigiga inimestele (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue). Tegevuste kavandamisel teadvustatakse ühiskonnas levivate soostereotüüpide ja eelarvamuste mõju noorte riskikäitumisele. Tegevuste elluviimisel välditakse soostereotüüpide ja eelarvamuste põlistamist.

Panust horisontaalsetesse põhimõtetesse jälgitakse toetatavate tegevuste seirearuannete abil, milles toetuse saajal palutakse kirjeldada, kuidas tegevuste elluviimisel on „Eesti 2035“ alasiht i

„Hooliv ühiskond“ ja sellega seotud näitajatesse panustatud. Punkt 1.1.5 sätestab, et Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ (edaspidi teavitusmäärus) tähenduses on projekti nimetuseks „Ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamine“. Kuna toetatavate tegevuste käigus viivad nii elluviija kui partnerid läbi erineva id

5 Keskkonnaministeerium. Keskkonnahoidlikud nõuded mööblile, puhastustoodetele ja -teenustele, paberile ja

kontori-IT seadmetele – määruse nr 35 rakendamise juhend hankijale. Keskkonnahoidlikud riigihanked |

Keskkonnaministeerium (envir.ee) 6 Keskkonnaministeerium 2022. Keskkonnahoidlike sündmuste juhend. Keskkonnateadlikkus |

Keskkonnaministeerium (envir.ee) 7 Aluspõhimõtted ja sihid | Eesti Vabariigi Valitsus

Lisa 4

EELNÕU

5

koolitusi, seminare ja teisi üritusi, mille toimumiskohta tuleb paigaldada teavitusmääruse § 5

kohane plakat, siis ühetaolisuse eesmärgil sätestatakse TAT-is ühene projekti nimetus.

Punkt 1.1.7 sätestab, et toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja -metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-le 7. Toetatavate tegevuste vastavust rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud valikukriteeriumide le

ja -metoodikale on selgitatud seletuskirja peatükis III. Punkt 1.2 sätestab toetuse andmise eesmärgi, mis on kooskõlas rakenduskava, Eesti riigi

pikaajalise arengustrateegia ja STAK-iga.

Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärki (h), milleks on „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“. Lisaks sellele panustavad toetatavad tegevused „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja

avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning STAK-i alaeesmärki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“. STAK-i programmis „Siseturvalisus 2023–2026“8 on üksikasjalikumad tegevused ja eesmärgid arengukava elluviimiseks. Toetatavad tegevused panustavad programmi

„Siseturvalisus 2023–2026“ meetme nr 1 „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ alameetmesse nr 1.1 „Õnnetuste, süütegude ja varakahjude ennetamine“.

Eelnõu alusel ellu viidavate tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna

kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist. Samuti on eesmärk võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlike l

spetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja õigusrikkumiste vähenemisele. Toetatavate tegevuste oodatavad tulemused on kirjeldatud eelnõu punktides 2.1.2, 2.2.2, 2.3.2 ja 2.4.2.

Punkt 1.3 sätestab tegevuste elluviija ja partnerid ning meetme rakendusasutuse ja

rakendusüksuse. Toetatavate tegevuste elluviija on Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond (edaspidi elluviija). Toetatava tegevuse 2.1 partner on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) ning toetatavate tegevuste 2.2 ja 2.3 partner on Tervise

Arengu Instituut (edaspidi TAI). Toetatavas tegevuses 2.4 on plaanis partneritena kaasata avaliku konkursi korras leitavad KOV-id. Konkursid korraldatakse TAT eelnõu kinnitamise järel.

Rakendusasutus ja rakendusüksus on kindlaks määratud meetmete nimekirjas. Rakendusasutus on Siseministeeriumi välisvahendite osakond (edaspidi RA) ning rakendusüksus on Riigi Tugiteenuse

Keskus (edaspidi RÜ).

Partnerite valiku põhjendus on esitatud seletuskirja allolevates TAT-i peatükki 2 selgitava tes osades, kus kirjeldatakse toetatavate tegevuste elluviija ja partneri ülesandeid.

Peatükk 2. „Toetatavad tegevused“

8 Siseministeerium. Programm „Siseturvalisus 2023–2026“. https://www.siseministeerium.ee/stak2030#programm-

arengukava-

Lisa 4

EELNÕU

6

Peatükk sätestab tegevuste elluviija ja partnerite ülesanded, oodatavad tulemused, tegevuste sisu,

elluviimise aja ja sihtrühma.

Punkt 2.1 kirjeldab toetatavat tegevust „Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge

riskikäitumisega noorte toetamiseks“

Keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks mõeldud spetsialistide koostöömudelit „Ringist välja“ (edaspidi „Ringist välja“ koostöömudel) on katsetatud Eestis alates 2020. aastast

Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra perioodi 2014–2021 finantsmehhanismide programmi „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“ projekti "Alaealiste erikohtlemise süsteemi loomine” (edaspidi EMP ja Norra projekt) raames.

„Ringist välja“ koostöömudeli eesmärgiks on noorte korduvõigusrikkumiste vähendamine ja

ennetamine ning noorte heaolu suurendamine. See on eeskuju võtnud eri riikide sekkumistest (näiteks Pasila, Ankur, MARAC, Youth Offending Teams, Circles of Support) ning tugineb taastava õiguse põhimõtetele. „Ringist välja“ koostöömudel aitab KOV-is lastega ja noortega töötavatel

spetsialistidel tulemuslikumalt korraldada keskmise ja kõrge riskiga noortega seotud probleemide lahendamist.

Uuringu tulemused näitavad, et korduvõigusrikkujate seas on märgata statistiliselt rohkem lapsepõlves kogetud traumakogemusi, mis omakorda suurendavad kuritegevuse riski (Baglivio M.

T. et al., 2014)9. Sellest lähtuvalt on „Ringist välja“ koostöömudel üles ehitatud traumateadliku lähenemisega, mis võtab fookusesse lisaks traumast taastumise toetamisele ka traumakoge musega

noore vajadused ja võimekuse, mis omakorda aitab traumast taastumisele kaasa, vähendades nii noore kuritegelikku või ennast ohustavat käitumist.

Lisaks lähtub „Ringist välja“ koostöömudel taastava õiguse põhimõtetest. Taastava õiguse põhimõtteid saab rakendada erinevate konfliktide puhul, alates kergematest rikkumistest kuni

raskete kuritegudeni. Taastav õigus aitab vähendada teoga kaasnenud emotsionaalset ja materiaalset kahju, võtta toimepanijal vastutus kannatanu ees, suurendada osapoolte rahulolu ja vähendada uute konfliktide tõenäosust.

SKA ülesandeks EMP ja Norra projekti alategevuse „Keskmise ja kõrge riskitasemega noorte

toetamiseks loodud spetsialistide koostöömudeli „Ringist välja““ raames olid alljärgnevad tegevused:

 „Ringist välja“ koostöömudeli üle-eestiline katsetamine.

 Koolitused, tugi ja supervisioon kohaliku tasandi „Ringist välja“ koostöömudeli võrgust ike liikmetele.

 „Ringist välja“ koostöömudeli tulemuslikkuse hindamine ja projektijärgse rakendusmude li väljatöötamine.

2020. a projektiga alustades oli SKA ülesandeks „Ringist välja“ koostöömudelit piloteerida

kinnise lasteasutuse teenusel (edaspidi KLAT) olevaid noori toetava jätkutegevusena, mis valmistaks noort KLAT asutusest väljuma. 2021. aastal jõuti teadmiseni, et mudeli rakendamine on põhjendatud samuti noore KLAT-i suunamise vajaduse ennetamiseks (Gornischeff, K., Linnas,

E., 2021)10.

9 Baglivio M. T., Epps N., Swartz K., Sayedul M., Sheer A., Hardt N. S. (2014). The prevalence of Adverse Childhood

Experiences (ACE) in the lives of juvenile offenders. Journal of Juvenile Justice, 3(2), 1-23. 10 Gornischeff, K., Linnas, E. (2021). Innovatsioon seisneb koostöös – kinnise lasteasutuse jätkutoe pilootprojekti

kogemus.

Lisa 4

EELNÕU

7

2022. aasta lõpu seisuga on „Ringist välja“ koostöömudelit rakendatud üheksas linnas (Tallinn, Keila, Tartu, Valga, Narva, Pärnu, Rakvere, Võru, Viljandi) ja üheksas vallas (Raasiku, Tapa,

Saarde, Põhja-Pärnumaa, Tori, Räpina, Põltsamaa, Raasiku, Põlva). Peamiselt on nendes võrgustikes „Ringist välja“ koostöömudelit katsetatud ja rakendatud juhtumipõhiselt (prokuratuur i otsuse alusel või KLAT-teenusel olevatele noortele). Pärnus, Keilas ja Tartus hakati 2022. aastast

„Ringist välja“ koostöömudelit kasutama KOV-i enda soovi alusel asutustevahelise koostöö põhiselt, kuna juhtumipõhine lähenemine ei taganud kompetentsi püsima jäämist kaasatud

osapoolte asutustes (võrgustike ajutisus, personali voolavus). Toetatava tegevuse raames hakatakse sihistatumalt tegelema sellega, et „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamise võrgustikud ja kogemus kujuneksid igas maakonnas.

Tänaseks on välja töötatud „Ringist välja“ koostöömudeli baaskoolitus ja seda on läbi viidud

Tartus, Keilas ja Pärnus. Koostöömudeli rakendamise aluseks on juhtumikorraldaja suunamis leht ja hinnang noore riskitaseme kohta. 1. detsembri 2022. a statistika põhjal on „Ringist välja“ koostöömudeli teenusesse suunatud 48 juhtumit.

„Ringist välja“ koostöömudeli tulemuslikkust on Eestis seni hinnatud intervjuude põhjal, mida on

viidud läbi mudelit rakendavate võrgustikega. Mudeli tulemuslikkus seisneb võrgustiku tihedas koostöös ja kiires infovahetuses. Näiteks Pärnumaal on „Ringist välja“ koostöömudeli võrgust ikus käsitletud kuus juhtumit langetanud noorte riskitaset märgatavalt. Kõige edukamateks juhtumiteks

loetakse neid, kus aja jooksul on saavutatud väga tihe ja toetav kontakt ka noore vanematega. Nende juhtumite puhul on paranenud noore kodune olukord, mis toob kaasa ka muutuse noore

käitumises. Tagasilööke on juhtumite puhul, kus noore elu on vahepeal muutunud kardinaalse lt (näiteks täisealiseks saamine, mil kaob lastekaitsetöötaja tugi, paarisuhtesse astumine või selle purunemine, elukoha vahetus vms). Teiseks kitsaskohaks on KOV võrgustike koostööpuudulikkus

ja lastekaitsetöötajate ülekoormus.

2023. aastal on koostöös Eesti Ennetuse teadusnõukoguga11 kavas analüüsida „Ringist välja“ koostöömudeli ennetustegevuste efektiivsust. Analüüsi tulemustest lähtuvalt nõustatakse SKA-d, kuidas „Ringist välja“ koostöömudelit arendada ja tulemuslikumalt korraldada.

Punkt 2.1.1 sätestab tegevuse „Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega

noorte toetamiseks“ elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna ning partnerina SKA.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanded on korrakaitse- ja kriminaalpoliitika väljatöötamine ning ministeeriumi valitsemisala asutuste tegevuse

koordineerimine oma valdkonnas. Osakond töötab välja avaliku korra tagamise, julgestustegevuse, avaliku korra vastaste süütegude ennetamise, tõkestamise, avastamise ning süüteomenetluse poliitikat ning koordineerib nende elluviimist. Kuna toetatav tegevus panustab

ennetusvaldkonna arengusse, on selle elluviijaks eelnimetatud osakond.

SKA on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mille tegevusvaldkondadeks on muu hulgas sotsiaalkaitse ja lastekaitse korraldamine. SKA on alates 2019. aastast olnud Justiitsministeeriumi koostööpartneriks EMP ja Norra projekti elluviimisel, mille ühe

alategevusena SKA piloteeris „Ringist välja“ koostöömudelit Eestis.

11 https://tai.ee/et/instituudist/koostoo/ennetuse-teadusnoukogu

Lisa 4

EELNÕU

8

Elluviija vastutab tegevuse juhtimise eest. Elluviija ülesanne on ka partneri tegevuse seiramine ja

suunamine. Tegevuse tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks juhtimiseks ning koordineerimiseks moodustab elluviija strateegiliste asutuste ja organisatsioonide esindajatest keskse juhtrühma,

kuhu kuuluvad Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, SKA ning Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) esindajad. Juhtrühma liikmed saavad teha ettepanekuid täiendavate liikmete

kaasamiseks vastavalt vajadusele. Juhtrühma ülesanded on otsustada ja suunata „Ringist välja“ koostöömudeli arendamise, rakendamise ja laiendamisega seotud olulisemaid küsimusi ning

tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele hinnangu andmine. Juhtrühm kohtub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.

Partner vastutab tegevuse elluviimise eest. Partneri ülesanded on „Ringist välja“ koostöömudeli arendamine, rakendamine ja laiendamise koordineerimine. Partner vastutab tegevuse korralduslike

ja administreerimisega seotud küsimuste eest. EMP ja Norra projekti raames on SKA-s loodud koostöömudeli „Ringist välja“ tiim, mis koosneb

praeguse seisuga projektijuhist ja kahest koordinaatorist. Nimetatud tiimi liikmetel on lisaks projekti juhtimise ja tegevuste koordineerimisele ka mudeli rakendajate koolitamise roll

(baaskoolitus, lühikoolitused, võrgustikutöö koolitused). Koordinaatorite peamiseks ülesandeks on võrgustike ja juhtumikorraldajate nõustamine ja toetamine. Tiimil on võimalus kasutada „Ringist välja“ koostöömudeli arendamisel ja rakendamisel ka teiste SKA meeskondade tuge

(taastav õigus, laste heaolu osakond, KLAT tiim, mitmedimensiooniline pereteraapia, sotsiaalne rehabilitatsioon, ohvriabi).

Punkt 2.1.2 sätestab tegevuse tulemuse. „Ringist välja“ koostöömudeli arendamise, rakendamise ja laiendamise tulemusena kasutavad spetsialistid vähemalt kuueteistkümnes KOV-is „Ringist

välja“ koostöömudelit ning selle abil on toetatud vähemalt 420 keskmise või kõrge riskikäitumisega noort.

Punkt 2.1.3 sätestab toetatava tegevuse alategevused ja nende elluviimise aja, milleks on 01.12.2023–31.12.2027.

Punktiga 2.1.3.1 nähakse ette „Ringist välja“ koostöömudeli arendamine, rakendamine ja

laiendamine. „Ringist välja“ koostöömudeli arendamise jaoks kaardistab partner Eestis ja teistes riikides

kasutatavaid spetsialistide tasandi koostöö- ja juhtumikorralduse mudeleid (sealhulgas programmilisi sekkumisi) keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte toetamiseks. Kaardistamise

tulemusena kujuneb partneril ülevaade juba toimivatest mudelitest. Partner korraldab vajaduse korral õppereise teistesse Euroopa riikidesse, et tutvuda seal kasutatavate mudelitega. Samuti korraldatakse vajaduse korral ekspertide visiite Eestisse ning koostatakse analüüse.

Partner arendab „Ringist välja“ koostöömudelit ning laiendab selle kasutamist KOV-idesse üle

Eesti. Arendamisel võtab partner arvesse KOV-idest laekunud tagasisidet, mudeli tulemuslikkuse analüüsi tulemusi, ilmnenud vajadusi ning juhtrühma poolseid otsuseid ja soovitusi. Samuti võetakse arendamisel aluseks teiste mudelite ja sekkumiste kaardistamise käigus saadud

informatsiooni.

„Ringist välja“ koostöömudeli tegevuste aluseks on mudeli kirjeldus ja soovitused selle rakendamiseks KOV-idele. „Ringist välja“ koostöömudelit rakendatakse ühetaoliste põhimõtete

Lisa 4

EELNÕU

9

järgi üle Eesti. Elluviija moodustab tegevuste suunamiseks juhtrühma ning partneri „Ringist välja“

koostöömudeli tiimi projektijuht on ühtlasi riigiüleseks projektijuhiks, kes vastutab koostöömudeli laienemise, kasutusele võtmise ning juhendmaterjali kaasaajastamise eest.

Toetatava tegevuse perioodil lähenetakse „Ringist välja“ koostöömudeli arendamisele ja rakendamisele KOV põhiselt, andes KOV-idele ja kaasatud võrgustikuliikmetele „Ringist välja“

koostöömudeli rakendamise oskused koolituste ning juhendmaterjalide abil.

KOV-ide valikul võetakse arvesse toetatava tegevuse 2.4 raames korraldatava konkursi tulemusi (KOV-ide valiku kriteeriumid on kirjeldatud allpool TAT-i punkti 2.4.1 seletavas osas), kuna toetatava tegevuse 2.4 raames toimuva KOV-ide arenguprogrammi raames on „Ringist välja“

koostöömudel üks arenguprogrammi osa.

„Ringist välja“ koostöömudeli kasutusele võtmiseks KOV-is moodustatakse kohalik juhtrühm, sõlmitakse kohaliku tasandi asutuste vahel koostööleping ja moodustatakse spetsialist ide võrgustik. Võrgustikku kaasatakse eri osapoolte (KOV, politsei, tervisekeskused, prokuratuur,

kriminaalhooldajad, noorsootöötajad jt) spetsialistid. Võrgustiku tegevust juhib KOV ning praktilist tegevust koordineerib KOV-i spetsialist. Võrgustiku liikmetele tutvustatakse „Ringist

välja“ koostöömudeli töövahendeid ja administratiivset korraldust ning neid koolitatakse (baaskoolitus, võrgustikukoolitus, meeskonnakoolitus jne) ja nõustatakse.

„Ringist välja“ koostöömudel on protsess, milles osalevad erinevate valdkondade spetsialis t id. Spetsialistide võrgustikul on ühine eesmärk, otsuste tegemise pädevus ja kohustus toetada noort ja

tema peret. See tähendab seda, et kõik osalejad (võrgustiku spetsialistid) vastutavad tegevuse lõpptulemuse eest ning otsustamisel võetakse arvesse kõikide osapoolte seisukohti.

Noor vajab valdkonnaüleseid ja ühest kohast saadavaid teenuseid, kus tal on võimalus osaleda teda ennast puudutavate otsuste tegemisel. „Ringist välja“ koostöömudeli spetsialistide võrgust iku

ülesandeks on kaardistada noore ja tema pere olukorra tervikpilt ja kanda hoolt selle eest, et noort või tema pereliikmeid suunatakse vajalikele teenustele.

Partner analüüsib andmekaitse regulatsioonide kohaldumist „Ringist välja“ koostöömudelile (sealhulgas spetsialistide roll, pädevus ja õigus informatsiooni edastamiseks või saamiseks) ning

koostab juhise andmekaitse põhimõtete rakendamiseks juhtumite lahendamisel. Partner arendab ja täiendab „Ringist välja“ koostöömudeli veebikeskkonda, et sealne

informatsioon toetaks mudeli rakendamist kohalikul tasandil ning annaks teavet mudeliga liituda soovijatele. Veebikeskkonnas avaldatakse mudeli kirjeldus, juhendid ja materjalid (näiteks

soovitused, töölehed, vormid, protseduuride kirjeldused), mis toetavad mudeli rakendamist. Veebikeskkonda luuakse ka e-õppe keskkond (koos koolitus-, juhend- ja teavitusmaterjalidega jms) ning seda arendatakse ja ajakohastatakse vastavalt vajadusele.

Partner korraldab koolitusi, seminare, nõustamisi ja jätkukoolitusi (nii lähiõppe kui ka e-õppe

vormis) ning ajakohastab vajaduse korral olemasolevaid koolitusprogramme ja -materjale, „Ringist välja“ koostöömudelit kasutavad spetsialistid viivad läbi kohtumisi, kus toimub juhtumite

hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste otsimine koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuvate spetsialistidega (sealhulgas alaealise seaduslik esindaja, KOV-i

lastekaitsetöötaja, KOV-i sotsiaaltöötaja, piirkonna politseinik, noorsootöötaja,

Lisa 4

EELNÕU

10

kriminaalhooldaja, psühholoog, psühhiaater, kooli esindaja, KOV-i noortegarantii tugisüsteemi

spetsialist jne).

Alustavate KOV-ide spetsialistide võrgustikele pakutakse „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamisel rakendustuge (nõustamine, mentorlus), supervisioone (individuaal- ja grupisupervisioon), kovisioone ja kogemusvahetusi. Lisaks tõstetakse spetsialistide teadlikkust

toetavate koolituste (näiteks võrgustikutöö-, trauma-, usaldusisiku, noorega kontakti loomise koolitus) abil.

Partner osaleb väljaspool Eestit toimuvatel seminaridel ja konverentsidel kogemuste saamise ja vahetamise eesmärgil. Partner osaleb ka oma organisatsioonisiseses arendustegevuses, mis on

suunatud toetavatele teenustele suunatud laste ja noorte riskitaseme hindamissüsteemi loomiseks.

Partner analüüsib „Ringist välja“ koostöömudeli rakendamise tulemuslikkust, protsessi ja mõju ning seirab koostöömudeli rakendamist KOV-ides.

Punkt 2.1.4 sätestab tegevuse sihtrühma.

Toetatava tegevuse sihtrühm on kuni 18-aastane noor, kellel on keskmise või kõrge riskitasemega käitumine:

 teiste suhtes vägivaldse käitumisega noor;

 teistele negatiivset mõju avaldav noor;

 noor, kes tarvitab alkoholi või narkootikume;

 noor, kes on radikaliseerunud või ekstremistlik;

 noor, kelle heaolu on ohustatud või kes on kogenud vägivalda (sealhulgas psühholoogil is t, seksulaaset, füüsilist või perevägivalda);

 noor, kes tekitab varalist kahju;

 noor, kellel on põhjuseta puudumised koolist;

 noor, kes on toime pannud rohkem kui ühe väärteo;

 noor, kes on korduvalt pannud toime väärtegusid ja kellele määratakse mõjutusvahend või kohustus;

 noor, kes väljub KLAT-st.

Tegevuse sihtrühmaks on ka noorega vahetult seotud isikud (näiteks lähedased või seaduslikud esindajad ja noore usaldusisik) ning „Ringist välja“ koostöömudeli võrgustike spetsialis t id.

„Ringist välja“ koostöömudeli võrgustikesse kuuluvad enamasti KOV-i lastekaitsetööta ja, sotsiaaltöötaja, piirkonna politseinik, noorsootöötaja, kriminaalhooldaja, psühholoog, psühhiaa ter,

kooli esindaja, KOV-i noortegarantii tugisüsteemi spetsialist.

Punkt 2.2 kirjeldab toetatavat tegevust „Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks

ning riskikäitumise ennetamiseks“

Eestis on ennetustegevuste elluviijaks lisaks erinevatele riiklikele asutustele nagu PPA, TAI ja teised ka KOV. KOV peaks lähtuvalt kohalikest vajadustest viima ellu ennetustegevusi, kuid

hetkel puuduvad sel tasandil sageli vajalikud oskused ja ressursid12. Eestis läbi viidud rühmaintervjuude käigus tõid osalejad välja, et kohalikul tasandil on keeruline saada tuge ja

12 Streimann, K., Abel-Ollo, K. 2017. Ennetuse õppekava rakendamine Euroopas . Tervise Arengu Instituut.

Lisa 4

EELNÕU

11

rahastust ennetustegevustele, kui juhid ei ole kursis ennetuse valdkonna põhimõtetega ja ei mõista

ennetustegevuste tähtsust.13

Eestis puudub ühtne arusaam ennetusest. Osaliselt on inimestel teadmised olemas, kuid enamikul juhtudel põhinevad kasutatavad meetodid ja strateegiad intuitsioonil või iseseisval info otsimise l14. Teadusmaailmas on olemas väga head teadmised sellest, mis aitab ära hoida või vähendada

uimastite tarvitamist. Sageli tehakse aga praktikas ennetuse nime all tegevusi, millel puudub tegelik mõju. Näiteks on populaarne korraldada koolides ühekordseid loenguid narkootikumidest

või kutsuda esinema endine uimastite tarvitaja. See aga ei ole teadusuuringute järgi tõhus meetod noorte uimastitarvitamise vähendamisel. Sellised tegevused võivad uuringute järgi kasu asemel hoopis kahju tuua ning suurendada uimastite tarvitamist noorte seas.

Vaimse tervise probleemide, uimastitarvitamise (tubakatooted, narkootikumid, alkohol) ja teiste

riskikäitumiste ennetamisele keskendunud koolitusi poliitikakujundajatele ja otsustajatele pakutakse Eestis väga piiratud mahus. Samuti ei saa paljud spetsialistid kõrgkoolides õppides teadmisi sellest, mis mõjutab inimeste uimastite tarvitamist, kuidas tarvitamist ära hoida ja kuidas

oma tegevuste mõju selles valdkonnas hinnata.

TAI on alates 2017. aastast olnud kaasatud Euroopa ennetuseõppekava15 kohandamisesse ja katsetamisesse Euroopas, sealhulgas Eestis. Euroopa tasemel haldab ennetusõppekaval European Universal Prevention Curriculum (edaspidi EUPC)16 põhinevaid koolitusi ja koolitajate

võrgustikku Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskus (European Monitoring Centre for Drugs and Drug Addiction, edaspidi EMCDDA). TAI osales üleeuroopalistes projektides UPC-

Adapt17 ning ASAP18, mille käigus analüüsiti ennetussüsteeme ja kaardistati valdkonna otsustajad Euroopa riikides, kohandati õppematerjale ja katsetati ennetuskoolituse läbiviimist (otsustajatele ja arvamusliidrite). Lisaks on tekkinud nõudlus sarnase koolituse järele kohalikul tasandil noortega

töötavate spetsialistide seas, mida arendatakse hetkel samuti Euroopa-tasandi projektis Frontline Politeia19. Projekti jooksul kohandatakse ennetustegevuste kohalikul tasandil paremaks

plaanimiseks ka eesti keelde riski- ja kaitsetegurite hindamisvahend, koostöös KOVidega kogutakse andmeid kogukonna riski- ja kaitsetegurite kohta ning analüüsile tuginedes täiendatakse KOV-ide arengukava ja arendatakse ennetustegevusi. Lisaks töötatakse välja Euroopa

ennetusõppekaval põhinev koolitus ennetuses töötavatele spetsialistidele.

EUPC õppekaval baseeruvad koolitused (edaspidi ennetuskoolitused) parandavad osalejate teadmisi ja oskuseid ennetusvaldkonnas ning vähendavad ebatõhusate või kahju toovate meetodite rakendamist. Koolitused toetavad otsustajate omavahelist kommunikatsiooni, kuna toimuvad

kaasavas formaadis, mis võimaldab osalejatel vastuolulised teemad läbi arutleda, luua uusi kontakte ning paremini mõista igaühe rolli ning kokkupuutepunkte ennetuse süsteemis Eestis. See

omakorda võimaldab kujundada ennetuse süsteemi sidusamaks, vähendab eri allikatest sarnaste tegevuste rahastamist ning toetab terviklikuma süsteemi ülesehitust. Tulemuslikumate meetmete rakendamisel ja rahastuse suunamisel nende rakendamisse väheneb riskikäitumine (sealhulgas

uimastite tarvitamine, õigusrikkumised, vägivaldne käitumine, koolist välja langemine jne) ning inimesed langetavad enam tervist toetavaid valikuid. Samuti väheneb pikemas perspektiivis

13 Streimann, K. 2019. Riskikäitumise ennetamine paikkonnas. Rahvatervise spetsialistide rühmaintervjuude

kokkuvõte. Tervise Arengu Instituut. 14 Abel-Ollo, K., Streimann, K. 2017. Ennetuse õppekava rakendamine Euroopas . Tallinn. Tervise Arengu Instituut. 15 https://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/narkomaania/narkomaania-ennetamine/ennetuse-oppekava 16 https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/european-prevention-curriculum-eupc_en 17 https://www.tai.ee/et/instituudist/koostoo/loppenud-koostooprojektid/upc-adapt 18 https://www.tai.ee/et/instituudist/koostoo/loppenud-koostooprojektid/asap 19 https://tai.ee/et/instituudist/koostoo/frontline-politeia

Lisa 4

EELNÕU

12

piirkondlik ebavõrdsus ennetuses, kuna koolituste ning seotud kommunikatiivsete tegevuste abil

tõuseb nii spetsialistide, otsustajate kui ka elanikkonna teadlikkus tõenduspõhisest ennetusest. See omakorda võimaldab tekkida nõudlusel vastavate teenuste järele ning otsustajate tasandil

mõistetakse varasemast enam ennetustegevuste kulutõhusust võrreldes juba tekkinud probleemide lahendamisega.

Punkt 2.2.1 sätestab tegevuse „Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliit ika

osakonna ning partnerina TAI. TAI on riigi teadus- ja arendusasutus, kes tegeleb tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevusega, sealhulgas rahvatervishoiu ja tervisedendusega. 2017. aastal analüüsis TAI, kuidas ennetusõppekava sobitub Eesti oludesse20 ja

sellest lähtuvalt kohandati ennetuskoolitused Eestile sobivaks ning TAI vastutab Eestis selle elluviimise ja kvaliteedi tagamise eest. Seetõttu on TAI partneriks ennetuskoolituste arendamise l

ja elluviimisel. Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanded, millest lähtuvalt on ta elluviijaks, on loetletud eelpool TAT-i punkti 2.1.1 seletuses.

Elluviija vastutab tegevuse juhtimise eest. Elluviija ülesanne on ka partneri tegevuse seiramine ja

suunamine. Tegevuse tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks juhtimiseks ning koordineerimiseks moodustab elluviija strateegiliste asutuste ja organisatsioonide esindajatest keskse juhtrühma, kuhu kuuluvad Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja

Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning PPA esindajad. Juhtrühma liikmed saavad teha ettepanekuid täiendavate liikmete kaasamiseks vastavalt

vajadusele. Juhtrühma ülesanded on otsustada ja suunata ennetuskoolituste arendamise, rakendamise ja laiendamisega seotud olulisemaid küsimusi ning tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkusele hinnangu andmine. Juhtrühm kohtub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks

kord aastas.

Partner vastutab ennetuskoolituste arendamise, elluviimise, ajakohastamise ja hindamise eest. Sealhulgas tagab partner, et koolitusi viivad läbi vajaliku pädevusega isikud. Koolituse läbinute le väljastatakse koolituse läbimist kinnitav tunnistus. Partner lahendab igapäevase tegevuse ja

administreerimisega seotud küsimusi.

Punkt 2.2.2 sätestab, et tegevuse tulemusena arendatakse ja viiakse läbi ennetuskoolitusi, mis aitavad kujundada maakonna ja kohalikul tasandil ühtset arusaama ennetusest, edendada tõenduspõhiste ennetusmeetodite kasutamist ning tõhustada ennetusega tegelevate erinevate

osapoolte (sealhulgas KOV, haridusasutused, noorsootöö organisatsioonid, politsei, lastekaitse jne) ja tasandite (näiteks juhid, spetsialistid) vahelist koostööd.

Tegevuse tulemusena toimuvad kohalikes omavalitsustes (esmajoones nendes, mis valitakse toetatava tegevuse 2.4 raames partneriteks) ennetuskoolitused otsustajatele ja ekspertidele ning

laste ja peredega tegelevatele spetsialistidele.

Koolituste eesmärk on luua kohalikul tasandil valdkonnas tegutsevate inimeste seas ühtne arusaam ennetusest ja vähendada tegevuste dubleerimist (näiteks ennetustegevuste suunamist samale sihtrühmale või samas keskkonnas (näiteks õpilased koolides), jättes teised sihtrühmad või

keskkonnad katmata), suurendada omavahelist koostööd ning tõhustada ennetusse panustatud ressursside kasutamist.

20 Abel-Ollo, K., Streimann, K. 2017. Ennetuse õppekava rakendamine Euroopas . Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

Lisa 4

EELNÕU

13

Ennetuskoolitus annab:

 alusteadmised tõenduspõhisest ennetustööst;

 oskuse valida ennetuseks sobivaid meetodeid;

 oskuse anda sidusrühmadele edasi ennetuse põhimõtteid;

 oskuse kasutada tõenduspõhiseid meetodeid ning koordineerida tulemuste hindamist;

 teadmised, kuidas toimib ennetus pere, kooli, töökoha, kogukonna, keskkonna ja meedia kaudu.

Punkt 2.2.3 sätestab toetatava tegevuse alategevused ja nende elluviimise aja, milleks on

01.08.2023 – 30.06.2027.

Ennetuskoolituste arendamine Ennetuskoolituste kvaliteedi tagamiseks ja koolituste pakkumise võimekuse tõstmiseks Eestis korraldab partner koolitusi EUPC pädevusega koolitajate toetamiseks ning uute koolitajate

leidmiseks ja välja õpetamiseks. Neile korraldatakse ka täienduskoolitusi ja supervisioone ning vajaduse korral osalevad pädevust omandavad koolitajad väljaspool Eestit toimuvatel EMCDDA

koolitustel. Vastavalt EUPC koolituste põhimõtetele saavad siseriiklikke EUPC koolitajate koolitusi läbi viia

EMCDDA21 poolt pädevustunnistuse saanud isikud22. Kuna TAI on olnud seotud ennetuse õppekava kohandamisega Euroopa oludele, on TAI-l õigus korraldada iseseisvalt uute siseriik like

koolitajate koolitusi. 1. jaanuari 2023. a seisuga on Eestis kaks Euroopa tasandi koolitajat ning kaheksa siseriiklikku koolitajat. Kõik koolitajad on läbinud EUPC 5-päevase koolituse ning on oma valdkonnas kas otsustajad või arvamusliidrid.

Alates 2018. aastast on Eestis korraldatud kuus ennetuskoolitust otsustajatele ja arvamusliidrite le. Ennetuskoolituste toimumine Eestis on seni sõltunud kas välisprojektidest või eelarve jääkide

olemasolust, mis on võimaldanud aastas ühe kuni kahe koolituse toimumist. Selle mahu katmiseks on olemasolevatest koolitajatest piisanud. Selleks, et arusaam valdkonnaülese ennetuse olulisusest

jõuaks riigi tasandilt ka kohaliku tasandini, suurendatakse toetatava tegevuse raames ennetuskoolituste pakkumist, mistõttu on vaja juurde ka pädevaid siseriik likke koolitajaid. TAI hinnangul on koolituste mahu suurendamiseks ning koolituste jätkusuutlikkuse tagamiseks vaja

Eestis juurde koolitada vähemalt kuus siseriiklikku koolitajat ning kolm vastutavat siseriikl ikku koolitajat, kellel oleks õigus läbi viia ka koolitajatele suunatud arendustegevusi.

Tulevaste koolitajate valikul on eelduseks EUPC koolituse edukas läbimine, sobiva tausta olemasolu (näiteks ennetusvaldkonna otsustaja või arvamusliider, superviisori või koolitaja taust,

teadmised ennetuse valdkonnast), valmisolek osaleda TAI poolt korraldatud koolitaja väljaõppes ning aastas vähemalt kahe koolituspäeva läbiviimine.

Ennetuskoolituste näol on tegemist mahukate koolitusega, mis nõuab koolitajatelt pidevat enda arendamist nii meetodite kui ka sisuliste teemade (uimastiennetus, vaimse tervise probleemide

ennetus, ennetus õiguskaitse valdkonnas jms) osas, kuna teadmised aeguvad ilma praktikata. Aastatel 2018–2022 on ennetuskoolituste koolitajatel võimaldatud arendada enda nii

ennetusalaseid teadmisi kui ka andragoogilisi oskusi, et toetada paremini täiskasvanud õppijaid. Koolitajad on saanud nii grupi- kui ka individuaalset supervisiooni toetamaks nii nende enda

21 https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/european-prevention-curriculum/rules_en#section1 22 https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/european-prevention-curriculum/rules_en#section3

Lisa 4

EELNÕU

14

arengut koolitajana kui ka koolituste pidevat arengut (näiteks uute meetodite ning teemade

lisandumisel).

Iga ennetuskoolituse vältimatu osa on refleksioonid koolitajatega, kus ühiselt TAI koolitus- ning sisuekspertidega vaadatakse läbi koolituskava päevade kaupa nii sisu kui meetodite osas, et tagada erinevate koolitusmoodulite omavaheline seos ning toetada osaleja õppimist. Toimuvad üks-ühele

supervisioonid koolitajatega, mis käsitlevad kas koolitamise oskusi (meetodid, grupihoidmine jms) ja/või sisulisi teemasid.

Sarnaseid koolitusi ja tegevusi plaanitakse läbi viia ka TAT-i toetatava tegevuse käigus ennetuskoolituste arendamise eesmärgil.

Koolitusprogrammi ja -materjale ajakohastatakse vastavalt vajadustele nii teemade kui ka

läbiviimise metoodika osas, et tagada nende aja- ning asjakohasus. Ennetuskoolituse peamiseks materjaliks on “Ennetuse käsiraamat”23, mis on veebis avalikult kättesaadav. Koolitusprogramm ja -materjalid võivad vajada täiendamist nii päevakajaliste teemadega (näiteks vaimse tervise

probleemide ennetus, õigusrikkumiste ennetus, sõjapõgenike vaimse tervise probleemide ennetus vms) kui ka EMCDDA poolt tehtud täienduste või soovitustega. Lisaks peab koolitusprogrammi

pidevalt kohandama, et see vastaks nii koolitajate oskustele kui ka grupi vajadustele, sealhulgas vajadusel lähiõppe asemel veebiõppele üleminek ja vastupidi.

Ennetuskoolituste elluviimine KOV-ides lastele ja noortele suunatud ennetuses tõenduspõhiste meetodite kasutuselevõtu

toetamiseks ja selles kohaliku tasandi võimestamiseks viiakse läbi ennetuskoolitusi KOV-ide ja ennetustegevusse kaasatud osapoolte esindajatele (nii lähiõppe kui veebiõppe vormis).

Ennetuskoolitusi plaanitakse esmajoones korraldada nendele omavalitsustele, kes on valitud osalema toetatava tegevuse 2.4 raames toimuvas KOV-ide arenguprogrammis (KOV-ide valiku

kriteeriumid on kirjeldatud allpool TAT-i punkti 2.4.1 seletavas osas). Võimaluse korral võetakse õppegruppidesse osalejaid KOV-i maakonna teistest omavalitsustest või KOV-i naaberomavalitsustest, kes asuvad naabermaakonnas. Ennetuskoolitused on plaanitud toimuma

alates 2024. aastast igal aastal.

Eestis toimunud ennetuskoolitused otsustajatele on olnud 5-päevased (vastavad EUPC 2+3 päevasele koolitusele). Senise kogemuse põhjal sobib Eesti oludele paremini 5-päevane koolitus, kuna ennetusalased teadmised ei ole piisavalt levinud, ennetust mõistetakse otsustajate tasandil

erinevalt, peamine ressurss kulub tagajärgedega tegelemisele ning ennetusele ei pühendata piisavalt tööjõudu.

Kohalikul tasandil saab eristada kahte peamist koolitatavate sihtrühma: KOV ja kaasatud osapoolte otsustajad ning kohaliku tasandi spetsialistid. Ennetuskoolituste ettevalmistamise l

hinnatakse sihtgrupi profiili ja vajadusi ning kohandatakse koolitus sihtgrupile sobivaks nii sisu kui metoodika osas.

Sihtrühma valmisoleku tõstmiseks tehakse koostööd elluviijaga ja KOV-idega. Varasem ennetuskoolituste läbiviimine on näidanud, et kohustuslikus korras osalema suunatud osalejad

katkestavad õppe, kuna ei mõista enda rolli antud teemas või ei pea seda oluliseks, seega laiem

23 Streimann, K., Pertel, T., Vilms, T., Abel-Ollo, K. 2020. Ennetuse käsiraamat: sõltuvusainete tarvitamise ennetuse

teaduslik käsitlus otsustajatele, arvamusliidritele ja poliitikakujundajatele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/160243899155_Ennetuse%20kasiraamat_veebis.pdf

Lisa 4

EELNÕU

15

valmisoleku tõstmine ning arusaam ennetuse olulisusest on eelduseks koolituste edukaks

toimimiseks. Samuti on kahe e-õppe grupi läbiviimine näidanud, et osalejad eelistavad kontaktõpet, eriti otsustajate tasandil, ning e-õpe sobib vaid väga motiveeritud spetsialistile.

Siiski on koolitustele lisaks vaja luua veebikeskkond, kus sihtrühmal oleks mugav ligipääs ennetuskoolitustega seotud materjalidele ja vajaduse korral veebikoolitustele, kus sihtrühmal on

võimalus omavahel kontakti luua ning olla kursis olulisemate materjalide ja arengutega ennetusvaldkonnas.

Praegu on info toimuvate koolituste, koolitajate, materjalide ja muude ennetusalaste materjalide kohta leitav erinevatel veebilehtedel (eelkõige tai.ee, terviseinfo.ee).

Ennetuskoolituste hindamine Seni on ennetuskoolitusi analüüsitud eel- ja järelküsitluste abil, mille osalejad on täitnud enne ja

pärast koolitusi, kuid koolituste laiemat mõju ei ole eelarve vahendite puudumise tõttu põhjalikumalt hinnatud. Toetatava tegevuse raames on plaanis koostada hindamisp laan (hindamissüsteem) ning kohandada eesti keelde sobivad vahendid, et jälgida koolituste kvalitee t i,

rakendustruudust (st ennetustegevuse määra ja täpsust võrreldes juhendmaterjalide ja ettekirjutustega) ning muutusi osalejate teadmistes, oskustes ja hoiakutes.

Punkt 2.2.4 sätestab tegevuse sihtrühmana kohalikul, maakonna ja riiklikul tasandil ennetustööd kavandavad, ellu viivad ja sellega kokkupuutuvad juhid ja spetsialistid. Sihtgrupi hulka kuuluvad

näiteks KOVide spetsialistid, ametnikud, asutuste juhid, arvamusliidrid ja otsustajad, kes on seotud ennetustegevuste planeerimise ja elluviimisega. Iga omavalitsusega arutatakse eelneva lt

läbi, kes on nende vaatest olulised ametid ning osapooled, kes peaksid ühiselt ennetustegevus te põhimõtteid mõtestama ja koolitustel osalema.

Punkt 2.3 kirjeldab toetatavat tegevust „Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja

riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine“

Uimastite tarvitamine on negatiivne sotsiaalne nähtus, mis toob kaasa ebaproportsionaalselt suured

ühiskondlikud ja isiklikud tagasilöögid.24 Alkoholi liigtarvitamine ja uimastitarvitamine võib sageli lõppeda inimesele mürgistuse, vigastuse või halvimal juhul surmaga. Samuti võib sellega

kaasneda vägivald ja seksuaalse ahistamise ohvriks sattumine. Noorte purju joomine ja uimastite tarvitamine on sageli seotud vaba aja veetmisega, mis ilmneb

enamasti nädalavahetustel ja pühade ajal. See on „sotsiaalse joomise“ vorm, mis leiab aset eakaaslaste keskel ja „joomiskeskkondades“. Traditsiooniliselt hõlmab see ööelu

meelelahutusasutusi, nagu baarid ja klubid, muusikafestivalid ja tantsuüritused, mis on üha populaarsemad alkoholi liigtarvitamise ja illegaalsete uimastite tarbimise keskkonnad noorte ja noorte täiskasvanute hulgas. Uuringud näitavad, et paljud uimastite tarvitajad joovad alkoholi ja

tarvitavad illegaalseid uimasteid samaaegselt.25 Seetõttu on ööelu meelelahutusasutused suure potentsiaaliga keskkond, kus viia läbi sekkumisi ja jõuda kõrge riskiga sihtrühmani.26

24 file:///C:/Users/annelis/Downloads/valge_raamat%20(2).pdf 25 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33946164/ 26 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/33946164/

Lisa 4

EELNÕU

16

Uimastite kättesaadavuse tõkestamine, sealhulgas alkoholi kättesaadavuse piiramine, on

uimastipoliitika ja alkoholipoliitika üks olulisemaid meetmeid.27, 28 Kuigi alkoholiseaduse § 45 ja 47 alusel on alkoholimüük keelatud nii alaealisele kui joobeseisundile viitavate tunnustega

isikutele, on testostlemise uuringud näidanud selgeid puudusi reaalsetes alkoholimüügi situatsioonides.

2019. aastal TAI korraldatud üleriigilise testostlemise uuringu tulemused kauplustes ja söögikohtades näitavad, et võrreldes 2016. aastal läbi viidud uuringuga ei ole toimunud märgatavat

olukorra paranemist. Vanust tõendavat dokumenti küsitakse 48% noormeestelt ja 34% neidudelt .29 Vähem on Eestis uuritud joobe tunnustega inimestele alkoholi müümist. Üks esmauuring viidi läbi 2014. aastal kolmes KOV-is, kus testiti joobeseisundi tunnustega inimestele alkoholi müüki

kauplustes. Kokku sooritati 37 ostu, millest vaid ühel korral keeldus müüja alkoholi müümast30.

PPA Põhja prefektuuri andmetel viidi 2017. aastal läbi testostlemise uuring joobeseisund ile viitavate tunnustega inimestele Tallinna vanalinna lõbustusasutustes. Selgete joobetunnus tega inimestele alkoholi müümist kontrolliti 50 baaris ja ilmselgelt purjus olekut ning

koordinatsioonihäireid teeselnud testostlejal õnnestus alkoholi osta 32 asutusest31. Seejuures takistas tema sisenemise 10 korral turvatöötaja ja vaid 8 korral keeldus baaritöötaja talle alkoholi

müümisest. Erinevate testostlemiste tulemused näitavad, et teenindajate teadlikkus ja oskused vastutustund liku

alkoholimüügi vallas on kasinad, et tulla toime joobeseisundi tunnustega inimestele ja alaealiste le alkoholi müügi tõkestamisega.

Eestis puuduvad ka regulatsioonid, mis sätestaks alkoholi müügiloa taotlemisel ettevõtjat läbi viima teenindajatele ja turvameestele suunatud koolitusi alkoholi seaduse ja vastutustund liku

alkoholimüügi teemal. Sarnaseid koolitusi ei viida läbi ka riiklikul tasandil. Kui alaealistele müügi keelu osas oskavad teenindajad kuigivõrd sekkuda, siis joobeseisundi tunnustega kliendile müüg ist

keeldumine tekitab palju kõhklusi. Teenindajatel nii poes kui meelelahutusasutustes puuduvad enamasti teadmised oma õigustest ja kohustustest, puuduvad selged juhised alkoholi- ja narkojoobe tunnuste hindamiseks ning suhtlusoskused keeruliste olukordadega toimetulekukuks.

Samuti on alkoholimüügi seadusest tuleneva järelevalve teostamine puudulik. Järelevalve eest

vastutavate või seda teostavate osapoolte (KOV-id, PPA, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet) rollid on ähmased, järelevalve korraldamiseks puuduvad selged juhised ning omavaheline koostöö on ebapiisav. Valitseb mõningane iganenud arusaam lähenemises järelevalve teostamise le

(karistamine versus coaching lähenemine). Valdav on suhtumine nagu tegutseks järelevalve ja meelelahutusasutused vastaspooltel ja puudub ühine eesmärk ning tahe tegutseda partneritena.

TAI juhtimisel katsetati Eestis 2014.–2017. aastal kohaliku tasandi alkoholipoliit ika pilootprogrammi.32 Selles osales kuus sotsiaalmajanduslikult ja regionaalselt erinevat

27 file:///C:/Users/annelis/Downloads/Alkoholipoliitika%20roheline%20raamat%20(1).pdf 28 Siseministeerium 2019. Eesti uimastitarvitamise vähendamise poliitika valge raamat 2014-2018. 29 Trummal, A., Vilms, T. 2020. Alkohoolsete jookide testostlemine. 2019. aasta uuringu kokkuvõte . Tervise Arengu

Instituut. 30 Sokk, T., Aaben, L., Tael, M. 2015. Joobetunnustega isikule alkoholi müümise testostlemise pilootuuringu raport.

Tervise Arengu Instituut. 31 Aava, M., Otsa, G. 2021. Enamik vanalinna lõbustusasutusi müüvad keelust hoolimata alkoholi joobetunnustega

inimestele ja alaealistele. Politsei- ja Piirivalveamet. 32 Purru, T., Trummal, A., Käbin, M. 2018. Eesti kohalike omavalitsuste alkoholipoliitika pilootprojekti raport 2018.

Tervise Arengu Instituut.

Lisa 4

EELNÕU

17

omavalitsust. Pilootprojektist järeldus, et sekkumine oli edukalt rakendatav hoolima ta

omavalitsuse tüübist. Regulaarse testostlemise ja toetavate tegevuste abil on võimalik vähendada müügikohtades alkoholi kättesaadavust alaealistele. Kriitiliseks edu saavutamise teguriks on

omavalitsuse juhtkonna toetus ning sekkumismeeskonna juhtimine ja koosseisu püsivus. Selleks, et kaitsta inimeste tervist, suurendada turvalisust ja vähendada korrakaitse struktuur ide

töökoormust joobes inimestega seotud väljakutsete tõttu ööelus, on vaja sihipäraselt arendada inimeste (eriti teenindajate ja järelevalvespetsialistide ning KOV-i spetsialistide) kompetentsi ja

võimekust muuta meelelahutusasutustes joobeseisundi hindamine adekvaatsemaks ning luua kogukonnas ühtne arusaam sellest, millised tunnused viitavad liigsele joobeseisundile. Tuleb alustada alkoholi vastutustundliku müügi ja järelevalve läbiviimise koolituste järjepidevat ja

pikaajalist elluviimist. Samuti on vaja tugevdada ja uuendada formaalsete kontrollimeetmete rakendamist KOV-i tasandil. Ühtlasi aitavad need tegevused kaasa ka purju joomist puudutavate

sotsiaalsete normide muutmisele ööelus. Sobivate sekkumismudelite kaardistamisel leiti, et Rootsis väljatöötatud STAD-programm

(Stockholm Prevents Alcohol and Drug Problems)33 on vajalik ja sobilik Eesti oludele kohandamiseks. Seda lihtsustab põhjalikult välja töötatud programmi rakendamise manuaali ja

koolitusmaterjalide olemasolu ning geograafiline lähedus koostöö tegemiseks teadlaste ja spetsialistide vahel.

STAD-programm on 1996. aastal Stockholmist alguse saanud sekkumismeetod. See on üks vähestest kulutõhusatest kogukonnapõhistest sekkumistest, mis aitab vähendada alkoholi ja teiste

uimastite tarvitamisest tingitud vägivalda ja vigastusi ööelus ja meelelahutusasutustes, kus tegeletakse alkoholi müügiga. STAD-metoodika põhineb struktureeritud, mitmest komponendist koosneval ja pikaajalisel sekkumisel, mis koosneb kolmest osast:

1) koostöö ja partnerlus valitsusasutuste ja meelelahutustööstuse vahel; 2) koolitused vastutustundliku alkoholimüügi ja turvalisuse tagamiseks;

3) koostöö jõustamine järelevalve teostamisel ja kogukonna mobiliseerimine. Stockholmi kogemus tõendas, et sekkumisperioodil 1995–2001 vähenesid vägivallakuriteod

sekkumispiirkonnas 29%. Alkoholimüügi vanusepiirangust kinnipidamise järgimine suurenes algselt 55%-lt (1996) 68%-le (2001). Joobetunnustega inimestele müügist keeldumine suurenes

5%-lt (1996) 47%-ni (1999) ja 70%-ni (2001).34 Selle programmi elluviimisega tõestati, et iga sekkumisele kulutatud euroga säästetakse

kogukonnale 39 eurot, mis tuleneb politseini jõudnud vägivallajuhtumite vähenemisest (Cost saving ratio of 1:39 (2007)) 35. Tänaseks on STAD-programm levinud rohkem kui 200-s Rootsi

omavalitsuses ja seda on kohandatud kasutamiseks mitmetes Euroopa riikides. STAD-programmil tugineva sekkumisprogrammi arendamine, katsetamine ja rakendamine Eestis

aitab kaasa alkoholi ja teiste uimastite joobest tingitud kahjude vähendamisele ning alkoholi kättesaadavuse piiramisele eeskätt meelelahutusasutustes. Alkoholi kättesaadavuse piiramise all

33 https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/xchange/stad-%E2%80%93-stockholm-prevents-alcohol-and-drug-

problems-environmental-strategy-nightlife-environments-focussing-improvement-compliance-alcohol-leg islation-

regarding-overserving-and-age-limits_en 34 https://www.emcdda.europa.eu/best-practice/xchange/stad-%E2%80%93-stockholm-prevents-alcohol-and-drug-

problems-environmental-strategy-nightlife-environments-focussing-improvement-compliance-alcohol-leg islation-

regarding-overserving-and-age-limits_en 35 https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/17387105/

Lisa 4

EELNÕU

18

peetakse silmas alkoholiseaduse paremat jõustamist, mis keelab alkoholi müügi joobeseisund i

tunnustega inimestele ja alaealistele.

Punkt 2.3.1 sätestab tegevuse „Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine“ elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna ning partnerina TAI. TAI on riigi teadus- ja arendusasutus, kes

tegeleb tervise- ja sotsiaalvaldkonna teadus-, arendus- ja rakendustegevusega, sealhulgas rahvatervishoiu ja tervisedendusega.

Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna põhiülesanded, millest lähtuvalt on ta elluviijaks, on nimetatud eelpool TAT-i punkti 2.1.1 seletuses.

Elluviija vastutab tegevuse juhtimise eest. Elluviija ülesanne on ka partneri tegevuse seiramine ja suunamine. Tegevuse tulemuslikuks ja jätkusuutlikuks juhtimiseks ning koordineerimiseks

moodustab elluviija strateegiliste asutuste ja organisatsioonide esindajatest keskse juhtrühma, kuhu kuuluvad Siseministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning PPA

esindajad. Juhtrühma liikmed saavad teha ettepanekuid täiendavate liikmete kaasamiseks vastavalt vajadusele. Juhtrühma ülesanded on otsustada ja suunata alkoholi ja teiste uimastitega seotud

kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomise arendamise, rakendamise ja laiendamisega seotud olulisemaid küsimusi ning tegevuse elluviimisele ja tulemuslikkuse le hinnangu andmine. Juhtrühm kohtub vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord aastas.

Partner vastutab sekkumisprogrammi ettevalmistamise, katsetamise, arendamise ja laienemise

ning tulemuslikkuse ja mõjude hindamise eest. Partner lahendab igapäevase tegevuse ja administreerimisega seotud küsimusi.

Punkt 2.3.2 sätestab tegevuse tulemuse. Tegevuse tulemusena luuakse Eestile kohandatud sekkumisprogramm ja seda toetavad koolitused, mis aitavad tõkestada alkoholi kättesaadavust

joobeseisundi tunnustega isikutele ja alaealistele. Sekkumisprogrammi viiakse läbi hinnangulise lt kaheksas piirkonnas. Piirkondade valikul võetakse arvesse toetatava tegevuse 2.4 raames korraldatava konkursi tulemusi (KOV-ide valiku kriteeriumid on kirjeldatud allpool TAT-i punkti

2.4.1 seletavas osas), kuna sekkumisprogrammi katsetatakse ja viiakse ellu eelkõige toetatava tegevuse 2.4 raames toimuva KOV-ide arenguprogrammi raames.

Tegevuse tulemusel suureneb KOV tasandil erinevate osapoolte ja tasandite vaheline koostöö, paraneb selgus vastutuses ja rollides ning suurenevad oskused korraldada alkoholimüügi

järelevalvet. Suurenevad meelelahutusasutuste teenindajate ja turvatöötajate teadmised ja oskused tõkestada alkoholimüüki joobeseisundi tunnustega isikutele ja alaealistele. Paraneb

alkoholiseadusest tuleneva järelevalve teostamine KOV tasandil. Suureneb ööelus osaleva te inimeste turvalisus.

Punkt 2.3.3 sätestab toetatava tegevuse alategevused ja nende elluviimise aja, milleks on 01.05.2023–31.12.2027.

Sekkumisprogrammi ettevalmistamiseks tutvutakse STAD-programmi tulemustega ja rakendamist kirjeldavate materjalidega. Partner korraldab vajadusel kogemuste vahetamiseks

õppereise Rootsi Kuningriiki ja teistesse Euroopa riikidesse ning korraldab välisekspertide visiite Eestisse. Koostatakse eeltööks vajalikud materjalid (näiteks analüüsid, kaardistused, mudelid jne).

Partner töötab välja STAD-metoodikal tugineva Eestile kohandatud sekkumisprogrammi kaasates eksperte ja erinevate organisatsioonide spetsialiste ning töötab välja sekkumisprogrammi

Lisa 4

EELNÕU

19

juhendmaterjali KOV-i tasandil tegevuste läbiviimiseks, mis kirjeldab sekkumisprogrammi

läbiviimise eesmärke, põhimõtteid, protsesse, erinevate osapoolte rolli ning vajalikke töövahendeid ja instrumente. Partner töötab välja ning levitab nii veebis kui ka vajaduse korral

trükituna erinevaid sekkumisprogrammi elluviimiseks vajalikke tööriistu (ankeedid, skaalad, märgid, plakatid jne) ja sekkumisprogrammi tutvustavaid teavikuid. Partner osaleb kohtumiste l, koosolekutel, seminaridel, koolitustel ja teistel asjakohastel üritustel või korraldab neid, et

tutvustada sekkumisprogrammi sihtrühmale.

Sekkumisprogrammi ettevalmistamisel arendatakse või kohandatakse koolitused. Partner arendab välja koolitused vastutustundliku alkoholimüügi ja teeninduse kompetentside suurendamiseks ning koolitused alkoholimüügi järelevalve ja turvalisuse tagamise kompetentside suurendamiseks.

Koolituste peamine sihtrühm on alkoholi müügiga tegelevate meelelahutusasutuste töötajad, meelelahutusettevõtjad ning järelevalve teostamisega seotud spetsialistid (näiteks KOV

ettevõtluse/järelevalve/tervisedenduse spetsialistid, politseinikud). Võimalusel pakutakse koolitusi ka teistele alkoholimüügiga kokkupuutuvatele teenindajatele (näiteks kaupluste müüjad, toitlustusasutuste teenindajad, ajutine tööjõud ühekordsetel üritustel ja suvehooajal jne).

Koolituste arendamiseks tõlgitakse, kohandatakse ja koostatakse vastavaid materjale, kaasates sisueksperte ja spetsialiste interaktiivsete ja visualiseeritud õppematerjalide loomiseks

(õppedisainer/haridustehnoloog, multimeedia spetsialistid, näitlejad jne). Arendatakse e-õppe keskkonda koolitustele registreerimiseks ja koolitustel osalemiseks, õpitulemuste hindamiseks ja sellekohaste tõendite väljastamiseks osalejatele. Täpsed arendustegevused selguvad tegevuse

käigus. Hangitakse koolitajad eelkõige kontaktõppe läbiviimiseks ja viiakse läbi koolitajate koolitused. Vajaduse korral tehakse õppevisiite välisriikidesse. Arendatakse välja koolituste

tagasiside kogumise metoodika. Kogutakse andmeid koolituste tagasiside kohta, mida analüüsitakse regulaarselt. Vajaduse korral parandatakse olemasolevat programmi, töötatakse välja või hangitakse uusi materjale.

Arendatavad veebikeskkonnad peavad vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ning ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastama Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardile EN 301

549).

Sekkumisprogrammi katsetamine ja läbiviimine ning kogukonna mobiliseerimine Sekkumisprogrammi katsetatakse vähemalt kahes piirkonnas, kus viiakse läbi koolitused , kaardistatakse olukord ja vajadused ning planeeritakse sekkumisprogrammi juhendmaterja lile

tuginevad tegevused. Sekkumisprogrammi katsetamise järel võetakse see igal aastal kasutusele vähemalt kahes uues piirkonnas.

Kogukonna mobiliseerimine on protsess, mille eesmärk on jõuda eri sektoriteni, luua partnerlus ja keskenduda probleemi lahendamisele, milleks on joobeseisundi tuunustega isikutele ja alaealiste le

alkoholi müügi tõkestamine, järelevalve korraldamise ja läbiviimise tugevdamine ning sotsiaalsete normide nihutamine, kaasates laia ringi kogukonnaliikmeid. See hõlmab vajalike ressursside

mobiliseerimist, teabe levitamist, toetuse loomist ning kogukonnas avaliku ja erasektori koostöö edendamist

Sekkumisprogrammi läbiviimiseks määrab iga KOV sekkumisprogrammi juhi/koordinaator i. Sekkumisprogrammi juhi ülesanne on kavandada ja koordineerida sekkumisprogrammi tegevuste

läbiviimist KOV-is, kutsuda kokku sekkumisprogrammi töörühm, kuhu kuuluvad erinevate sektorite ja pädevustega inimesed (näiteks meelelahutussektori esindajad, ettevõtluse arendajad,

Lisa 4

EELNÕU

20

järelevalve spetsialistid, politsei ja turvafirmade esindajad, tervisedendajad jne) ning

koordineerida selle regulaarset tööd. Sekkumisprogrammi juhi/koordinaatori töö on ülioluline just kogukonna mobiliseerimise seisukohast, sest sellest sõltub sekkumisprogrammi erinevate

osapoolte kaasatus ja motivatsioon. KOV sekkumisprogrammi juht suhtleb tihedalt partneriga. Partner TAI toetab, suhtleb ja suunab sekkumisprogrammi katsetamise ja elluviimise jooksul regulaarselt KOV-i sekkumisprogrammi meeskonda ja selle juhti sekkumisprogrammi

juhendmaterjalist lähtuvate tegevuste elluviimisel ning varustab nad vajaliku materjaliga. Partner pakub spetsialistidele nii sisulist kui ka korralduslikku nõu, teeb koostööd koolituste korraldamise l

ja koolitussihtrühma hõlmamisel, aitab hindamistegevuste elluviimisel ja korraldab kohtumis i , koosolekuid ja seminare kogemuste vahetamiseks või probleemidele lahenduse leidmiseks. Partner seirab sekkumisprogrammi katsetamist ja elluviimist, koondab KOV spetsialist ide

tagasiside, teeb kokkuvõtteid ja analüüsib tulemusi ning teeb ettepanekuid sekkumisprogrammi või koolituste arendamiseks ja parandamiseks. Sellest lähtuvalt kavandab partner edasised

tegevused, sekkumisprogrammi arendused ja laienemisega seotud küsimused. Täpsed arendustegevused selguvad tegevuse käigus, arvestades süsteemis ja õigusruumis toimuva id muutusi ning katsetatud sekkumisprogrammi spetsiifikat. Vajaduse korral kohandab partner

olemasolevat programmi, töötab välja või hangib uusi materjale ning korraldab spetsialistide le kohtumisi.

Teavitustegevused Partner koostab ja/või kujundab meediasõnumid, ning visuaalid (näiteks plakatid, kleepsud, sildid)

projektist teavitamiseks ja uimastitarvitamisest tulenevate kahjude vähendamiseks ööelu meelelahutuskeskkondades või festivalidel ja (tantsu)üritustel. Vajadusel toodab ja levitab neid

sihtrühmades laiemalt, mitte ainult sekkumisprogrammis osalevates piirkondades. Partner loob sekkumisprogrammiga seotud teabele ja töövahenditele ligipääsu veebis. Partner koostab artikleid ja teavitusi meedias ja sotsiaalmeedias avaldamiseks. Võimaluse korral korraldab partner

sekkumisprogrammi tutvustamiseks ja/või kogemuste vahetamiseks seminare, tutvustab sekkumisprogrammi eesmärke ja tulemusi erinevate organisatsioonide ja võrgustike seminar ide l

ja konverentsidel, kaasates eksperte ja sekkumisprogrammis osalevaid spetsialiste. Arendatakse veebikeskkonda sekkumisprogrammi info levitamiseks spetsialistidele ja uimastitarvitamise kahjude vähendamiseks.

Sekkumisprogrammi mõju ja tulemuslikkuse hindamine

Partner töötab välja sekkumisprogrammi hindamise metoodika ja plaani. Selleks analüüsitakse teiste riikide STAD-programmi hindamise metoodikaid ning nende sobivust Eesti süsteemi. Võimaluse ja vajaduse korral viib partner läbi või tellib uuringuid, analüüse ja vaatlus i

sekkumisprogrammi tulemuste hindamiseks (sealhulgas testostlemisi joobe tunnustega inimeste le alkoholimüügist keeldumise kontrollimiseks). Partner nõustab KOV sekkumisprogrammi juhti ja

meeskonda hindamistegevuste kavandamisel ja läbiviimisel. Punkt 2.3.4 sätestab tegevuse sihtrühmaks KOV-i personali (sealhulgas tervisedenduse,

järelevalve ja ettevõtlusega seotud spetsialistid), kohalikud ettevõtjad (eelkõige meelelahutusteenuste ja alkoholi müügiga tegelevad toitlustuskohad ja kauplused),

klienditeenindajad, klienditeenindajaid koolitavate õppe- ja koolitusasutuste personali, turvateenistujad, alkoholi ja uimastite tarvitamisest tingitud kahjude vähendamisega tegelevad üksused või spetsialistid, sealhulgas mittetulundusühingutest, PPA (eelkõige

piirkonnapolitseinikud ja patrullpolitseinikud), Politsei- ja piirivalvekolledži (eelkõige õppekorralduse või täiendusõppe spetsialistid) ning teiste valdkonnaga kokkupuutuvate asutuste

teenistujad ja töötajad (näiteks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametist, Sotsiaalministeeriumist, TAI-st ja Siseministeeriumist).

Lisa 4

EELNÕU

21

Punkt 2.4 kirjeldab toetatavat tegevust „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine

turvalisuse suurendamiseks“

Kuna kohalikul tasandil ei olnud turvalisuse valdkonda varem eraldi määratletud, koostas Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond kontseptsiooni „Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse arendamine“36 (edaspidi

turvalisuse kontseptsioon). Selles on kohaliku tasandi turvalisus mõtestatud kui elukeskkond, kus tagatakse elanike heaolu ja ohutus kogu elukaare vältel, ning et seda saavutatakse kohaliku

omavalitsuse eestvedamisel ja aktiivsete kogukondade kaasabil. Kui maavalitsuste tegevus 2017. aastal lõpetati, sätestati rahvatervise seadusega, et elanike tervist,

heaolu ja turvalisust toetava elukeskkonna kujundamine on KOV-ide poolt ühiselt täidetav ülesanne. 2018. aasta alguses volitasid kohalike omavalitsuste volikogud selle ülesande täitmiseks

kas maakonna omavalitsuste liidule, maakonna arenduskeskusele või kesksele omavalitsusele ning volitatud võtsid endale maakonna arendusorganisatsiooni (edaspidi MARO) rolli. Samal aastal võtsid kõik MARO-d üle maavalitsuste moodustatud turvalisuse nõukogud (edaspidi MTN),

taasmoodustasid need ja jätkasid tegevuste kavandamise ja elluviimisega maakonna tasandil. Järgmine loogiline samm on arendada KOV-tasandi tegevusi ning jõuda kohaliku tasandi

turvalisust toetavate võrgustike loomise, aktiveerimise ja toetamiseni. Järgneval joonisel on kirjeldatud riigi, maakonna ja KOV-i roll turvalisuse tagamisel

Joonis. Turvalisuse kavandamise tasandid ja rollid37

Ennetus kohalikul tasandil ei ole midagi eraldiseisvat, vaid osa turvalisusest. Kui turvalisuse kavandamisel lähtutakse tõenduspõhise ennetuse põhimõtetest38, aitab see KOV-is hoida kokku

ka kulusid, sest tagajärgedega tegelemine on sageli mitu korda kallim kui nende ennetamine.

Turvalisuse kavandamine on osa KOV-i tegevusest ning vajab edukaks elluviimiseks hästi koordineeritud ja mõtestatud strateegiat ja tegevusi, et vältida asjatut dubleerimist, ebaselgete

36 Siseministeerium 2022. Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja

võimekuse arendamine. 37 Siseministeerium 2022. Kohalik omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja

võimekuse arendamine. 38 Streimann, K., Pertel, T., Vilms, T., Abel-Ollo, K. 2020. Ennetuse käsiraamat: sõltuvusainete tarvitamise ennetuse

teaduslik käsitlus otsustajatele, arvamusliidritele ja poliitikakujundajatele. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

https://intra.tai.ee//images/prints/documents/160243899155_Ennetuse%20kasiraamat_veebis.pdf.

Lisa 4

EELNÕU

22

olukordade teket ning ressursside raiskamist. Turvalisus on KOV-is vahetult seotud eri

valdkondadega: nii sotsiaalhoolekande, lastekaitse, haridus- ja noorsootöö kui ka ruumilise planeerimise, liikluskorralduse, kriisideks ja hädaolukordadeks valmisoleku ning rahvatervisega.

Seetõttu on oluline leppida kohalikul tasandil kokku, kuidas nende teemadega seotud igapäevatööd tervikuna korraldatakse, teisisõnu on vaja tegevusi koordineeritult kavandada.

Punkt 2.4.1 sätestab tegevuse „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ elluviijana Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna, kes

kaasab tegevuse elluviimisesse partneritena avaliku konkursi korras valitavad KOV-id. Elluviija valmistab ette ja viib aastatel 2023–2025 (vajaduse korral 2026. aastal) läbi avalikud

konkursid, et leida igast maakonnast vähemalt üks KOV, kes osaleks arenguprogrammis, mille eesmärgiks on katsetada ja arendada turvalisuse kontseptsioonis kirjeldatud turvalisuse

tegevusmudelit. Vastavalt konkursi tulemusele täiendatakse TAT-is partnerite loetelu. Igast maakonnast saab võimaluse arenguprogrammis osalemiseks üks KOV. Harju ja Ida-Viru

maakonnast võib vajadusel osaleda arenguprogrammis kaks KOV-i. Arenguprogrammi esimene etapp toimub aastatel 2023–2025 ning selles osaleb kokku 8 KOV-i. Arenguprogrammi teine etapp

toimub aastatel 2025–2027 ning selles osaleb vähemalt 8 KOV-i eelkõige nendest maakondadest, kes esimeses etapis ei osalenud. Arenguprogrammi kestus KOV-i jaoks on üldjuhul kaks aastat.

Taotluste sisu hindamise kriteeriumideks on KOV-i poolt koostatud taotluse eesmärgipärasus ja põhjendatus, KOV-i valmidus turvalisuse arenguprogrammis osalemiseks, KOV-i turvalisuse

valdkonna strateegiline vaade, KOV-i koostöövõime teiste maakonna KOV-idega ja KOV-i suutlikkus arenguprogrammi läbi viia (sealhulgas kuluefektiivsus).

Lisaks korraldab elluviija riigihanke(d) teenuseosutaja(te) leidmiseks, kelle ülesandeks on toetada KOV-e arenguprogrammis osalemise käigus (näiteks hetkeolukorra kaardistamine, juurpõhjus te

väljaselgitamine, tegevuskava koostamine, tegevuskava seire korraldamine) ning hinnata koostöös KOV-idega arenguprogrammi tulemuslikkust.

Koostööpartneritena kaasatakse MARO-d. Elluviija sõlmib MARO-dega koostöölepingud turvalisuse võrgustiku koostöö ja turvalisuse suurendamise eestvedamiseks maakonnas ning

KOV-ide turvalisusalase koostöö eestvedamiseks. Punkt 2.4.2 sätestab tegevuse tulemuse. Tegevuse tulemusena on KOV-ides, eeskätt turvalisuse

valdkonnas, juurutatud turvalisuse tegevusmudel, mis tugineb võrgustikutöö ning valdkonnaülese ennetustöö põhimõtetele39.

Tegevuse tulemusena on vähemalt üks KOV igast maakonnast osalenud turvalisuse arenguprogrammis, teiste KOV-idega on jagatud häid kogemusi ning kohaliku ja maakonna

tasandi koostöös on juurutatud võrgustikutöö põhimõtteid. Toetatavate tegevuste tulemusel tekib KOV-is ühtsete arusaamiste ja eesmärkidega meeskond turvalisuse kavandamiseks, tervikpilt

turvalisust mõjutavatest probleemidest ja juurpõhjustest ning algatatakse süsteemsed tegevused, mis on mõjusad turvalisema elukeskkonna tagamisel.

Toetatava tegevuste eesmärk on kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamise kaudu aidata kohaliku tasandi juhtidel ja valdkonnaspetsialistidel omandada paremaid oskusi, töövahendeid

ja meetodeid, et ennetada ja vähendada õnnetusi, õigusrikkumisi ning laste ja noorte

39 Siseministeerium. Eesti valdkondadeülese ennetuse kontseptsioon.

Lisa 4

EELNÕU

23

riskikäitumist. Ühiselt langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisuse küsimuste lahendamist,

sealhulgas kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide kindlakstegemist.

Punkt 2.4.3 sätestab toetatava tegevuse alategevused ja nende elluviimise aja, milleks on 01.04.2023–31.12.2028.

Punktis 2.4.3.1 nähakse ette kohalike omavalitsuste arenguprogramm turvalisuse tegevusmude li

katsetamiseks ja arendamiseks Turvalisuse kontseptsioonis kirjeldatud turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks leitakse avaliku

konkursi korras igast maakonnast vähemalt üks KOV. Aastatel 2023–2026 on plaanis igal aastal kaasata korraga neli uut KOV-i. Lähtuvalt turvalisuse kontseptsioonist moodustab

arenguprogrammis osalev KOV vajaduse korral turvalisuse juhtrühma, analüüsib turvalisusa last lähteolukorda, koostab KOV-tasandi tegevuskava turvalisuse suurendamiseks ning viib ellu tegevuskavas kavandatud tegevusi. Sealhulgas kuuluvad kavandatavate tegevuste hulka võimaluse

korral ka TAT-i punktides 2.1–2.3 kirjeldatud „Ringist välja“ koostöömudel, ennetuskoolitused ja sekkumisprogramm. Arenguprogrammi viimases etapis seiratakse ja hinnatakse tegevuskava

täitmist ja tulemuslikkust. Arenguprogrammi kestuseks on kavandatud 24 kuud, kuid see võib olla lühem või pikem sõltuvalt KOV-i arenguprogrammi läbimise tempost ning muudest KOV-i tegevust mõjutavatest asjaoludest (sealhulgas KOV valimised).

Kuna KOV-ide võimekus on erinev, hangib elluviija KOV-ide toetamiseks teenusepakkuja, kelle

ülesandeks on muu hulgas toetada, juhendada ja nõustada KOV-i arenguprogrammi raames seatud ülesannete täitmisel ja turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel. Teenuseosutaja aitab KOV-is kaasata vajalikud isikud ja osapooled ning toetada tegevuste käivitamist KOV-is (ülesanne te

jaotus, arenguprogrammi läbimise põhimõtted ja töökorraldus; turvalisuse valdkonna kaardistuse koostamine, hetkeolukorra analüüsimine, juurpõhjuste väljaselgitamine; turvalisuse valdkonna

sõnastamine, tegevuste kavandamine ning selle täitmise korraldamine). KOV-ide arenguprogrammi elluviimisel hangitakse või koostatakse analüüse, korraldatakse

koolitusi, seminare, kohtumisi, nõustamisi ja (teavitus)üritusi ning hangitakse või koostatakse (koolitus)materjale, juhendeid, teabematerjale jms.

KOV-i juhtide ja spetsialistide seas 2020. aastal tehtud uuring40 näitab, et turvalisuse ja rahvatervise valdkonnas ei ole koostöö tegemine kaugemate KOV-idega KOV-i juhtidele ja

spetsialistidele oluline, koostööd tehakse eelkõige oma linna või valla lähiümbruse KOV-idega. Seega tuleb senisest enam arendada KOV-ide parimate tavade jagamise võimalusi.

Turvalisuse tegevusmudeli arendamiseks ja sellealaste kogemuste jagamiseks korraldatakse koostööseminare ja -üritusi ning tutvutakse Eesti ja vajaduse korral teiste riikide KOV-tasandi

tegevustega turvalisuse suurendamiseks. Võimaluse korral korraldatakse õppereise teistesse Euroopa riikidesse ja ekspertide visiite Eestisse. Arenguprogrammis osalevate KOV-idega

lepitakse kokku, kuidas (kui regulaarselt ja mis vormis) hakatakse vahetama kogemusi teiste KOV-idega. Arenguprogrammis osalevat KOV-i toetab kogemuste vahetamise korraldamise l lisaks teenuseosutajale ka MARO turvalisuse nõunik ja MTN. Kogemuste vahetamine KOV-ide

vahel suurendab tegevuste mõju ja ulatust ning aitab teistel KOV-idel aktiveeruda.

40 Purru, T., Seema, K. 2021. Rahvatervis ja turvalisus kohalikes omavalitsustes . Uuringuaruanne 2020. Tervise

Arengu Instituut.

Lisa 4

EELNÕU

24

Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028.

Punktis 2.4.3.2 nähakse ette kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusvõrgustike tegevuse

edendamine. Käesoleval hetkel on igas maakonnas moodustatud maakondlikud turvalisusvõrgustikud (või

maakonna turvalisuse nõukogud, heaolunõukogud vms), millesse üldjuhul kuuluvad turvalisusega laiemalt seotud osapoolte (KOV-id, PPA, Päästeamet, Transpordiamet, haiglad, tervisekeskused,

Sotsiaalkindlustusamet jne) esindajad. Järgnevatel aastatel jätkatakse maakondliku tasandi võrgustikutöö arendamise ja toetamisega, mis

tähendab, et elluviija eestvedamisel jätkuvad regulaarselt üleriigilised MTN-ide esindajate kohtumised, kus muu hulgas vahetatakse informatsiooni, jagatakse kogemusi, kavandatakse

ühiseid projekte ja tegevusi. Praegu on turvalisuse valdkonnas KOV-i juhtidele heaks koostööpartneriks just maakonna arenduskeskused ja KOV-ide liidud.

MTN-id aitavad Siseministeeriumil koordineerida ja viia ellu kohalikul tasandil tehtavaid tegevusi. See eeldab maakonna tasandil ka analüüside tegemist ning riiklike arengukavade ja

kohalike probleemide põhjal soovituste andmist kohalikule tasandile. MTN-ide (sealhulgas maakondlike turvalisusvõrgustike) tegevuse edendamiseks korraldab

elluviija koostöös MARO-dega maakonnaüleseid ja maakondade vahelisi koolitusi, seminare ja kohtumisi MARO-de, MTN-ide ning asjassepuutuvate asutuste, ettevõtete ja ühingute

esindajatele. Samuti korraldatakse kohaliku tasandi turvalisusvõrgustike (KOV-ide esindajad ja turvalisusega laiemalt seotud osapoolte esindajad, sealhulgas vabaühendused ja ettevõtjad) tegevuse edendamiseks ja KOV-ide tegevuse nõustamiseks ja toetamiseks koolitusi ja seminare.

Kohaliku ja maakonna tasandi turvalisusalaste võrgustike edendamiseks korraldatakse üleriigil is i

seminare, koolitusi, õppuseid, välisvisiite ja konverentse võrgustikutöö kogemuste jagamiseks ja üksteiselt õppimiseks (KOV-ide, MARO-de, PPA, Päästeameti ning teiste asutuste esindajate le, sealhulgas haridusasutused, ettevõtjad, vabaühendused, sotsiaalasutused ja vabatahtlikud).

Võrgustike töö mõjude hindamiseks kohaliku ja maakonna tasandi turvalisuse valdkonnas

hangitakse mõju hindamise mudeli välja töötamine ja mõjude hindamine. Tegevuse elluviimise aeg on 01.04.2023–31.12.2028.

Punkt 2.4.4 sätestab tegevuse sihtrühmaks kohalike omavalitsuste, MARO-de,

turvalisusnõukogude ja -võrgustike, PPA, Päästeameti ja teiste asjaomaste asutuste (sealhulgas haridus-, sotsiaalvaldkonna ning vabakonna) esindajad ning maakondlikul ja KOV-i tasandil turvalisuse loomises osalevate vabaühenduste ja nende üleriigiliste katusühenduste eestvedajad ja

ettevõtete esindajad.

Peatükk 3. „Tulemused“

Peatükk nimetab seireks ja hindamiseks kasutatavad näitajad ja nende sihttasemed, mis aitavad

mõõta tulemuste saavutamist. Lisaks selgitatakse näitajate sisu. Andmed sihttasemete saavutamise edenemise kohta esitab elluviija seirearuannetes.

Lisa 4

EELNÕU

25

Meetmete nimekirjas on meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ väljundnäita ja

nimetuseks „Ennetustegevustes osalejate arv“ ja 2029. aastaks seatud sihttase on 1140 osalejat. Meetmete nimekirja kohaselt TAT-i tegevustele ükski tulemusnäitaja ei kohaldu.

TAT-i väljundnäitaja „Ennetustegevustes osalejate arv“ saavutatakse TAT-i alusel ellu viidava te tegevuste koondtulemusena.

Toetatava tegevuse 2.1 „Spetsialistide koostöömudel keskmise ja kõrge riskikäitumisega noorte

toetamiseks“ TAT-spetsiifiliseks näitajaks on „Ennetustegevustes osalejate arv“ ja sellesse loetakse noored, kes on „Ringist välja“ koostöömudeli raames jõudnud spetsialistide võrgust iku töölaulale aktiivsesse faasi, st on alustatud tööd noore abistamiseks. 2024. aastaks seatud

vahesihttase on 42 noort ja 2029. aastaks seatud lõppsihttase on 420 noort.

Toetatava tegevuse 2.2 „Koolitused ennetusalase kompetentsi arendamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks“ TAT-spetsiifiliseks näitajaks on „Ennetustegevustes osalejate arv“ ja sellesse loetakse ennetuskoolitustel osalevad isikud. Mõõtühikuks on osaluskord, kuna tegevuse raames

võidakse korraldada nii pikemaid kui lühemaid ennetuskoolitusi ja neis osalejad võivad kattuda. 2024. aastaks seatud vahesihttase on 120 ja 2029. aastaks seatud lõppsihttase on 340

ennetuskoolitustel osalenut. TAT-i ettevalmistase käigus on selgunud, et 2024. aastaks seatud vahesihttase tõenäoliselt ei täideta, kuna tegevuste elluviimise esimeses etapis tuleb TAI-l tegeleda koolitajate ette valmistamisega, mistõttu ennetuskoolituste korraldamise põhimaht jääb 2024.

aasta järgsesse aega.

Toetatava tegevuse 2.3 „Alkoholi ja teiste uimastitega seotud kahjude ja riskikäitumise vähendamise kompetentsi loomine“ TAT-spetsiifiliseks näitajaks on „Ennetustegevustes osalejate arv“ ja sellesse loetakse sekkumisprogrammi sisuks olevatel koolitustel osalevad isikud.

Mõõtühikuks on osaluskord, kuna tegevuses osalejad võivad tegevuse raames osaleda erinevate l koolitustel. 2024. aastaks seatud vahesihttase on 80 ja 2029. aastaks seatud lõppsihttase on 380

sekkumisprogrammi koolitustel osalenut. Toetatava tegevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks “

TAT-spetsiifiliseks näitajaks on „Arenguprogrammis osalevate KOV-ide arv“ ja sellesse loetakse need KOV-id, kes on alustanud arenguprogrammis osalemist. Arenguprogrammis osalevale KOV-

ile pakutakse muu hulgas võimalust saata oma ametnikke ja töötajaid toetatavate tegevuste 2.1– 2.3 raames pakutavatele koolitustele, et seeläbi aidata kaasa ennetustegevuste süsteemsele kavandamisele antud KOV-is. Seeläbi panustab toetatav tegevuse 2.4 ka TAT-i üldisesse

väljundnäitajasse.

Peatükk 4. „Tegevuste abikõlblikkuse periood“

Peatükk sätestab kulude ja tegevuste abikõlblikkuse perioodi, mis on vahemikus 1. aprillis t

2023. a kuni 31. detsembrini 2029. a. Kuigi toetatavate tegevuste elluviimine on planeeritud lõppema 2028. aastaga, kestab tegevuste abikõlblikkus kuni 31. detsembrini 2029. aastal, et tagada

võimalus vajaduse korral tegevuste elluviimise kestust pikendada. Abikõlblikkuse periood peab tulenevalt ühendmääruse § 15 lõike 1 punktist 2 jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. detsember 2029. a.

Peatükk 5. „Tegevuste eelarve“

Lisa 4

EELNÕU

26

Peatükk sätestab toetatavate tegevuse eelarve, tuues välja rahastusallikate mahud ja proportsioonid

ning eelarve jaotuse toetatavate tegevuste ja partnerite kaupa. Toetatava tegevuse 2.4 eelarve jaotus partnerite kaupa kujuneb tegevuse elluviimise käigus vastavalt avaliku konkursi

tulemustele. Kui partnerid ja eelarved on selgunud, esitab elluviija TAT-i muutmise taotluse vastavalt eelnõu peatükile 11.

Toetatavate tegevuste kogueelarve perioodiks 2023–2029 on 3 136 840 eurot, sealhulgas ESF+ toetus 2 195 788 eurot (osakaal eelarvest 70%) ja riiklik kaasfinantseering 941 052 eurot (osakaal

eelarvest 30%). Toetatavate tegevuste iga-aastane detailne tegevuskava ja eelarve esitatakse ja kinnitatakse

vastavalt eelnõu punktile 8.2.

Peatükk 6. „Kulude abikõlblikkus“

Peatükk sätestab, millised kulud loetakse abikõlblikuks, millisteks kulu liikideks abikõlblikud

kulud jagunevad ning millised kulud on abikõlbmatud.

Punkt 6.1 sätestab, et kulu on abikõlblik, kui see on põhjendatud, tekib ja tasutakse tegevuste abikõlblikkuse perioodil ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja riigisisese õigusega.

Kulu on põhjendatud, kui kulu on sobiv, vajalik ja tõhus ette nähtud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks ning see tekib toetatavate tegevuste käigus. Tuvastatav peab olema kulu põhjuslik

seos, millest saab järeldada, et antud kulu on tekkinud toetatava tegevuse eesmärkide ja kavandatud tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste tegevuste käigus. Kulu on sobiv, kui see soodustab projekti tulemuste saavutamist. Kulu on vajalik, kui projekti tulemust ei ole

võimalik saavutada muu kuluga, mis on vähemalt sama efektiivne. Kulu on tõhus, kui selle maksumus kajastab parimat võimalikku suhet kasutatud vahendite ja saavutatud tulemuste vahel.

Kulude tekkimine peab jääma toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi, mis on TAT-i iga toetatava tegevuse kohta eraldi sätestatud.

Kulude tasumise aeg ei pea jääma toetatava tegevuse abikõlblikkuse perioodi – maksmine võib

jääda hilisemaks, kui tegevuse kestuse lõpp, kuid peab jääma TAT-i peatükis 4 sätestatud abikõlblikkuse perioodi, st kulud peavad olema tasutud hiljemalt 31. detsembril 2029.

Punkt 6.2. sätestab, et kulude abikõlblikkuse määratlemisel tuleb lähtuda ühendmääruses ning TAT-is sätestatud tingimustest.

Punkt 6.3. sätestab, et elluviija ja partnerite kulud jagunevad otsesteks ja kaudseteks kuludeks ning täpsustatakse, milliseid kulusid kummagi liigi alla arvatakse.

Punkt 6.3.1 sätestab, et kaudsed kulud on ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud üldkulud ja

ühendmääruse § 21 lõikes 6 nimetatud administreerivate tegevustega seotud § 16 lõikes 1 nimetatud personalikulud. Kaudsed kulud on kulud, mis ei ole otseselt seotud projekti sisutegevuse ehk toetatavate tegevuste rakendamisega, vaid abistavad sisutegevuse tegemist. Seega loetakse

projekti kaudseteks kuludeks toetuse saaja administreerimistegevustega seotud personalikulud ja üldkulud ehk halduskulud.

Lisa 4

EELNÕU

27

Ühendmääruse § 17 punkti 8 kohaselt on kaudsed kulud abikõlblikud ainult lihtsustatud kuluna

ühtse määra alusel. Punkt 6.3.1.2 sätestab, et eelnõu raames hüvitatakse kaudseid kulusid lihtsustatud kuluna ühtse määra alusel, milleks on 15% toetatavate tegevuste otsestest

personalikuludest. Kaudsete kulude lihtsustatud kuludena hüvitamise eesmärk on keskenduda toetuse andmisel pigem toetatavate tegevuste eesmärgi ja tulemuste saavutamisele, kui tegelike kulude kontrollile. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada rakendusüksuse le

kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita kaudseid kulusid ka paikvaatluse ega projektiaudit i

käigus. Ühtse määra puhul peavad toetatavad tegevused olema tehtud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kui kulu arvestatakse ja hüvitatakse ühtse määra raames, siis selline kulu ei kuulu hüvitamisele tegeliku kuluna kuludokumendi (arve) alusel, sest vastasel korral oleks tegemist

topeltfinantseerimisega.

Punkt 6.3.2 sätestab, et toetatavate tegevuste otsesed kulud on: otsesed personalikulud; lähetus- ja transpordikulud; nõustamis- ja hindamiskulud; uuringute ja analüüside kulud; koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud; teavitamiskulud;

tõlkekulud; juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalide ning käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud; veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud;

toetatavate tegevuste litsentside ja töövahendite kulud ning toetatava tegevuse 2.1 sihtrühma transpordikulud.

Punkt 6.3.2.1 sätestab, et otsesteks personalikuludeks loetakse ühendmääruse § 16 lõikes 1 loetletud kulud, mis on otseselt seotud toetatavate tegevuste elluviimisega ja mille seost toetatavate

tegevustega on võimalik tõendada. Personalikulude hulka arvatakse töötajate või ametnike töö eest makstav töötasu või füüsilise isikule võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslep ingu alusel makstav tasu. Tasu peab vastama projekti heaks töötatud ajale. Hüvitatavad on ka

abikõlblikult töötasult makstavad seadusest tulenevad tasud, sealhulgas tööjõumaksud (sotsiaalmaks ja tööandja töötuskindlustusmakse) ja hüvitised, puhkusetasu, ametist vabastamise

ja töölepingu lõpetamise hüvitis ja töövõimetushüvitis. Abikõlblikud on ka töötaja ja ametniku lähetuse, koolituse ja tervisekontrolliga seotud kulud.

Lähetuskulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduki kasutamise kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate piirmäärade ulatuses või

asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Töötaja tervisekontrolliga seotud kulu all peetakse silmas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lõikes 7 kohaseid tööandja kulusid töötajate tervisekontrolli korraldamisel. Töötaja ja ametniku töötamine projekti heaks peab olema

tõendatud kirjalikult, et oleks võimalik kontrollida hüvitamiseks esitatud kulu seotust projektiga.

Otseseks personaliks loetakse töölepingu või ametniku ametisse nimetamise õigusakti alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud. Võlaõigusseaduses nimetatud töövõtu- või käsunduslepingu alusel otseselt toetatavate tegevuste heaks töötavad füüsilised isikud

loetakse otseseks personaliks, kui leping vastab ühendmääruse § 16 lõikes 4 sätestatule. Kui teenuse osutaja on juriidiline isik või füüsilisest isikust ettevõtja, käsitatakse lepingujärgset kulu

sisseostetud teenusena, mille pealt tööjõumakse ei arvestata, seega seda personalikuluna ei arvestata. Teenuse osutamise eest makstav tasu peab olema lepingus selgelt eristatud ning see ei või sisaldada muude kulude, näiteks sõidukulu või muu kulu, mis on vajalik teenuse osutamiseks,

maksumust.

Punkt 6.3.2.2 sätestab, et abikõlblikud on toetatavate tegevuste otsese personali ja toetatavate tegevuste sihtrühma lähetus- ja transpordikulud. Abikõlblikud on ka kolmandate isikute majutuse,

Lisa 4

EELNÕU

28

transpordi ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad, kui nad osalevad projekti tegevuste

elluviimises ning nende kulud on projekti elluviimiseks vajalikud. Kolmandateks isikuteks on näiteks tegevuse 2.1 elluviimises osalevad tugiisikud. Lähetus- ja transpordikulud ning

kolmandate isikute majutus-, transpordi- ja reisikindlustuse kulud ning päevarahad on abikõlblikud Euroopa piires. Lähetus- ja transpordikulud, sealhulgas päevarahad ja mootorsõiduk i kasutamise kulud, on abikõlblikud õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluva te

piirmäärade ulatuses ning hüvitatakse kuludokumentide alusel.

Mõnikord võivad sisutegevuse kulud olla sama liiki, mis üldkulud. Kui ühendmääruse § 21 lõikes 5 nimetatud kulu tekib projekti toetatava tegevuse käigus, siis ei ole tegemist projekti kaudse kuluga, vaid otsese kuluga. Näiteks ruumide rendikulu käsitletakse üldkuluna, kui see on toetuse

saaja või partneri püsikulu ning kontori- või muid ruume kasutab ta oma igapäevaseks tegevuseks. Kui aga projekti sihtrühmale korraldatakse koolitus väljaspool igapäevast töökeskkonda, siis on

selle tarbeks renditud ruumide rendikulu otsene kulu. Abikõlblikud on nõustamis- ja hindamiskulud, uuringute ja analüüside kulud. Abikõlblikud on ka

koolituste, seminaride, töötubade, infopäevade, konverentside ja õppereiside kulud, sealhulgas tulumaksuseaduse § 48 lõike 4 tähenduses erisoodustusena käsitatav kulu ja sellelt tasutud maksud

toetatavate tegevuste abikõlblike kulude puhul ning peamistele puudeliikidele (nägemis- , kuulmis- , intellekti- ja liikumispuue) ligipääsetavuse tagamine füüsilises ja virtuaalses keskkonnas.

Abikõlblikud on teavitamiskulud, tõlkekulud, juhend, õppe- ja teavitusmaterjalide ning

käsiraamatute väljatöötamise, soetamise, kirjastamise ja levitamise kulud, sealhulgas litsentsi- ja autoritasud.

Teavitustegevustes, juhend-, õppe- ja teavitusmaterjalides ning käsiraamatutes tuleb jälgida, et tekstid ja pildid ei sisaldaks soostereotüüpe ega eelarvamusi. Ligipääsetavus üldsusele mõeldud

infole ja veebilehtedele tuleks tagada ka nägemis-, intellekti- ja kuulmispuudega inimestele. Otseste kuludena on abikõlblikud ka veebilehtede ja -keskkondade loomise ja haldamise kulud.

Haldamise kulude all on silmas peetud eelkõige sisu haldamist.

Arendatavad veebikeskkonnad peavad vastama avaliku teabe seaduse §-s 32 ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28. veebruari 2019. a määruses nr 20 „Veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuded ning ligipääsetavust kirjeldava teabe avaldamise kord“ kehtestatud

ligipääsetavusnõuetele (sealhulgas vastama Euroopa Liidu digiligipääsetavuse standardile EN 301 549).

Abikõlblikud on toetatavate tegevuste litsentside ja töövahendite kulud (näiteks hindamisinstrumentide litsentsid, koolituste või konverentside jaoks vajalikud töövahendid jms).

Abikõlblikud on ka toetatava tegevuse 2.1 sihtrühma transpordikulud, et noored ja nendega

vahetult seotud isikud saaksid sõita noore juhtumiga tegeleva võrgustiku kohtumistele ja teistele teenustele, kuhu neid suunatakse. Teenusel osalemine peab olema tõendatav kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Punkt 6.3.3 sätestab, et otseseid kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel, st kuludokumend i

(arve) alusel.

Lisa 4

EELNÕU

29

Punkt 6.4 sätestab abikõlbmatud kulud. Abikõlbmatud on ühendmääruse §-s 17 loetletud kulud

ja lisaks nendele liiklusvahendite ostmise ja liisimise kulu, kinnisasjade ostmise kulu ning lähetus- ja transpordikulud, mis ületavad riigisisestes õigusaktides sätestatud maksustamise le

mittekuuluvat piirmäära. Peatükk 7. „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Peatükk sätestab toetuse maksmise tingimused ja korra ning elluviija, RÜ ja RA õigused ja

kohustused toetuse maksmisel. Toetuse väljamaksmisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027-s ja ühendmääruses toodud tingimustest ning eelnõus sätestatud erisustest. Toetuse andmise üldtingimused on sätestatud ühendmääruse §-s 26. Makse saamiseks dokumentide esitamise,

makse menetlemise ja toetuse maksmise tingimused on sätestatud ühendmääruse §-des 24, 25 ja 33.

Punkt 7.2 sätestab, et toetuse maksmine otseste kulude (vt TAT-i punktis 6.3.2 nimetatud kulud) eest toimub tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1. Kaudsete

kulude (vt TAT-i punktis 6.3.1 nimetatud kulud) hüvitamine toimub lihtsustatud viisil ühtse määra alusel, milleks on 15% toetatavate tegevuste otsestest personalikuludest (vt TAT-i punktis 6.3.1.2

nimetatud kulud). Makseid ühtse määra alusel arvestatud kaudsete kulude katteks tehakse kooskõlas ühendmääruse § 28 lõikega 3. Ühtse määra alusel abikõlblikuks loetavad kulud on arvestuslikud, seega tegelikku suurust ega tasutust ei kontrollita. Samuti ei pea toetuse saaja

raamatupidamisarvestuses eristama lihtsustatud viisil hüvitatud kulusid, mis on toetatavate tegevustega seotud.

Punkt 7.4 sätestab, et toetus makstakse välja elluviijale. Selleks esitab elluviija RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu makse saamise taotluse, milles on loetletud nii elluviija kui tema partnerite

tekkinud abikõlblikud otsesed kulud. RÜ koostab oma metoodikast lähtuvalt valimi kuludest, mille kohta ta küsib kuludokumentide koopiaid või teisi tõendavaid dokumente. Elluviija ülesanne on

esitada RÜ-le nii enda kui partneri dokumendid e-toetuse keskkonna vahendusel. Punkt 7.12 sätestab, et viimane väljamakse elluviijale sõltub lõpparuande kinnitamisest.

Lõppmakse võib teha alles pärast seda, kui tegevused on lõpetatud ja lõpetamine tõendatud. Viimase väljamakse tegemise võimaldamine alles pärast lõpparuande kinnitamist on vajalik, et

motiveerida elluviijat esitama lõpparuanne õigel ajal ning et väljamakset saaks vajaduse korral tasaarveldada tagasimaksmisele kuuluva summa võrra, näiteks juhul, kui lõpparuande kontrollimisel tuvastatakse finantskorrektsiooni tegemise vajadus.

Peatükk 8. „Elluviija kohustused“

Peatükk sätestab elluviija kohustused, mis tulenevad ÜSS2021_2027-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest, lisaks täiendavad kohustused elluviijale, mis puudutavad iga-aastase tegevuskava ja

eelarve esitamist ja muutmist, maksetaotluste prognoosi esitamist, RA teavitamist oluliste st asjaoludest, partnerluslepingute sõlmimist ning isikuandmete kogumist ja töötlemist ESF+

andmekorje jaoks. Ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustused rakenduvad sõltumata, kas eelnõus on neile

viidatud või need loetletud. Elluviija kohustuste tagamine tähendab, et kohustuse peab olema täitnud tema ise või partner, sealjuures on kohustuste täitmise tõendamise koormus elluviija l.

Kohustuste täidetusest sõltub, kas toetus makstakse välja täies või ainult täitmisele vastavas

Lisa 4

EELNÕU

30

mahus. Kohustuste mittetäitmisel tekib alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks. Seega tuleb

täita kohustusi väga hoolikalt.

Ühendmääruse § 10 lõike 1 punkti 13 kohaselt on elluviija kohustus täita teavitusmäärusest tulenevaid teavitamisega seotud kohustusi. Teavitustegevustes tuleb järgida soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, sealhulgas vältida soostereotüüpe ja

eelarvamusi. Koostatud ja/või kujundatud meediasõnumid ja visuaalid peavad arvestama reklaamiseaduse § 3 lõikes 4 sätestatud nõuetega. Ligipääsetavus üldsusele mõeldud infole ja

veebilehtedele tuleks tagada ka nägemis-, intellekti- ja kuulmispuudega inimestele. Punkt 8.2.12 sätestab, et elluviijal on kohustus koguda ja töödelda andmeid seirearuande jaoks,

sealhulgas kooskõlas ÜSS2021_2027 § 19 lõikega 3 koguda ja töödelda isikuandmeid toetatavate tegevuste 2.1, 2.2 ja 2.3 raames koolitatavate isikute kohta olenevalt neile korraldatud tegevuste

mahust. Osalejate detailseid isikuandmeid tuleb koguda siis, kui neile korraldatud tegevus kestab kauem kui 32 akadeemilist tundi. Tegevusena käsitatakse jadana toimuvaid koolitusi, nõustamis i vms, mis on otseselt suunatud osalejate oskuste, toimetuleku või heaolu suurendamisele. Näiteks

kuuluvad andmekorje alla toetatava tegevuse 2.1 raames koolitatavad spetsialistid, toetatava tegevuse 2.2 raames koolitatavad ennetuskoolituste koolitajad ning ennetuskoolitusi saavad

spetsialistid. Toetatava tegevuse 2.3 raames korraldatavad koolitused tõenäoliselt ei ületa 32 tunni mahtu (osaleja kohta), kuid tegevuse elluviimise käigus võib siiski selguda andmekorje vajadus.

Vastavalt ÜSS2021_2027 § 19 lõikele 3 peab elluviija koguma toetatavates tegevustes osalejateilt isikuandmeid, et täita Euroopa Komisjoni seatud andmekorje nõudeid. Andmekorje nõuded on

täpsustatud Euroopa Komisjoni juhendites41 ning täpsem töökorraldus Rahandusministeeriumi juhendis „Euroopa Sotsiaalfond+-i tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks koguvad elluviija ja partner osalejatelt, kellele

andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmeid ulatuses, mis on vajalikud registritest andmekorje tegemiseks (isikukood) ning mis ei ole Eestis olemasolevatest registritest ammendava lt kättesaadavad vastavalt Rahandusministeeriumi juhendile. Andmeid tuleb koguda e-toetuse

keskkonnas asuva sündmuste infosüsteemi (edaspidi SIS) abil ja elluviija peab tagama korrektsete andmete olemasolu SIS-is iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala

lõpuks.

Peatükk 9. „Partnerite kohustused“

Peatükis 9 sätestatakse partnerite kohustusena lisaks ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 nimetatule

kohustus tagada partnerluslepingu sõlmimine elluviijaga. Sõlmitavas partnerlepingus sätestatakse muu hulgas elluviija ja partneri õigused, kohustused ja

vastutus, maksete tegemise kord, dokumentide esitamise ja säilitamise ning infovahetuse viis, mis annaks partnerile kindluse, et tema tehtud kulud saavad hüvitatud, ja elluviijale kindluse, et

partneri tehtavad kulud on abikõlblikud ja kõik kohustused saavad täidetud. Partnerluslepingus tuleb sätestada ka isikuandmete kogumise ja töötlemise kohustus, kuna TAT-i partnerid korraldavad tegevusi, milles osalejatelt tuleb detailseid isikuandmeid koguda. Andmeid tuleb

koguda e-toetuse keskkonnas asuva sündmuste infosüsteemi (edaspidi SIS) abil, millesse partnerid saavad siseneda veebilehe sis.rtk.ee kaudu ning partnerid peavad koostöös elluviijaga tagama

41 Euroopa Komisjoni veebisait ESF Monitoring FAQ | 2021 Support Materials MS | SFC Support Portal

(europa.eu)

Lisa 4

EELNÕU

31

korrektsete andmete olemasolu iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt kvartalile järgneva teise nädala

lõpuks. Partnerluslepingus sätestatakse ka suunis korraldada sündmusi keskkonnahoidlikult, järgida teavitustegevustes soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning tagada

ligipääsetavus üldsusele mõeldud infole ja veebilehtedele ka nägemis-, intellekti- ja kuulmispuudega inimestele.

Elluviija jääb elluviimise eest vastutama ka juhul, kui partner ei täida elluviijale määratud kohustusi. Vastutus tähendab, et kui kõik nõuded või kohustused ei ole kulu abikõlblikuks

lugemisel täidetud, tehakse finantskorrektsioon, kusjuures RÜ vaates ei ole õigustav asjaolu, et rikkumine oli seotud partneri tegevusega.

Peatükk 10. „Toetuse kasutamisega seotud aruandlus“

Peatükk sätestab elluviija, RÜ ja RA õigused ja kohustused aruannete esitamisel ja kontrollimise l. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida toetatava tegevuse edenemist ja tulemuste täitmist, võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele ning teha tegevuste elluviimises

õigeaegseid muudatusi.

Elluviija esitab aruanded RÜ-le e-toetuse keskkonna kaudu. Iga-aastased vahearuanded kinnitab RÜ, lõpparuande RÜ ja seejärel RA.

Peatükk 11. „Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine“

Peatükk reguleerib TAT-i muutmist. TAT-i muutmist menetletakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. TAT-i muutmise taotlemise õigus on elluviijal ja RÜ-l. Selleks tuleb neil esitada taotlus RA-le, kes hindab TAT-i muutmise vajadust. RA võib algatada TAT-i muutmise

ka iseseisvalt, kui see on vajalik toetatavate tegevuste tulemuslikuks elluviimiseks või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel jätkata. RA kaasab TAT-i muutmise eelnõu

ettevalmistamisesse vastavalt vajadusele nii elluviija, RÜ kui ka teisi osapooli (näiteks korraldusasutus, TAT-i partnerid). TAT-i muutmise eelnõu kooskõlastatakse ühendmääruse § 48 lõigete 1–3 kohaselt. Muudatused kehtestatakse siseministri käskkirjaga, mis esitatakse viie

tööpäeva jooksul allkirjastamisest arvates elluviijale, RÜ-le ja korraldusasutusele.

Peatükk 12. „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Peatükk reguleerib finantskorrektsioonide (edaspidi FKO) tegemist ja toetuse tagasimaksmist

ÜSS2021_2027 ja ühendmääruse kohaselt.

FKO tegemise pädevus on RÜ-l. FKO hõlmab määratud toetuse osalist või täielikku vähendamist ning rikkumisega seotud ulatuses kulude abikõlbmatuks lugemist. FKO alusel abikõlbmatuks loetava summa ulatuses väheneb FKO-ga seotud tegevuse eelarve, olenemata sellest, kas käskkirja

on vastav muudatus sisse viidud. Kui rikkumisega seotud kulude katteks on juba toetus välja makstud, sisaldab FKO ka toetuse tagasinõuet. Kui rikkumine tuvastatakse väljamakse aluseks

olevates kuludes, siis FKO-ga keeldutakse nende katteks toetuse maksest.

Peatükk 13. „Vaiete lahendamine“

Peatükk sätestab vaiete lahendamise korra. Vaide esitamise õigus on elluviijal ja partneril.

Riigiasutuste vahelised vaidlused lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik RA või RÜ otsuse või toimingu vaidlustamise puhul.

Lisa 4

EELNÕU

32

Tegemist on haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) erisusega, sest HMS-i kohaselt on isikul

võimalus valida, kas esitada vaie haldusorganile või pöörduda kaebusega kohtusse. Kohustuslik vaidemenetlus täidab õiguspoliitilisi eesmärke, nagu õiguskaitsefunktsioon, halduse enesekontroll

ning halduskohtute töökoormuse vähendamine. RÜ otsuse või toimingu peale esitatud vaideid menetleb RÜ-ks olev asutus. Kui vaie esitatakse

RA otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RA-ks olev asutus. Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul selle vastuvõetavaks lugemisest ehk alates päevast, mil ei esine HMS-i § 79

kohaseid vaide tagastamise aluseid. Peatükk 14. „Rakendussätted“

TAT jõustub selle allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023.

aastal.

III Toetatavate tegevuste vastavus rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud vastavus- ja

valikukriteeriumidele.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 73 lõigetele 1 ja 2 on koostatud ja rakenduskava seirekomisjoni poolt heaks kiidetud projektide üldised

valikukriteeriumid, mida kohaldatakse kõikidele rakenduskava poliitikaeesmärkidele ja nende raames toetatavatele meetmetele.

1. Toetatavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava

erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Toetatavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega ja rakenduskava erieesmärgiga on kirjeldatud seletuskirja peatüki II „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ osas, mis selgitab TAT-i

peatükki 1 „Üldsätted“. Toetatavate tegevuste panust meetme väljundnäitaja saavutamisesse on kirjeldatud seletuskirja peatüki II „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ osas, mis selgitab TAT-i peatükki 3 „Tulemused“.

2. Toetatavate tegevuste põhjendatus

Toetatavate tegevuste eesmärk on ennetada ja vähendada noorte riskikäitumist ning juurutada võrgustikutöö põhimõtteid, et edendada kohalikul tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskis olevate noorte ja perede probleemide kindlakstegemist ja lahendamist. Samuti on

eesmärk võimaldada maakondliku ja kohaliku tasandi juhtidel ja valdkondlikel spetsialist ide l omandada paremaid oskusi, töövahendeid ja -meetodeid, et aidata kaasa õnnetuste ja

õigusrikkumiste vähenemisele. TAT-iga sätestatud toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi

„Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas

olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse. Toetatavad tegevused võimaldavad saavutada meetme 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ eesmärki ning planeeritud väljundeid ja tulemusi.

Tegevuste ajakava on realistlik ja arvestab tegevuste omavahelisi seoseid. Toetatavate tegevuste

detailne tausta ja sisu kirjeldus on esitatud seletuskirja peatüki II „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ osas, mis selgitab TAT-i peatükki 2.

Lisa 4

EELNÕU

33

3. Toetatavate tegevuste kuluefektiivsus Toetatavate tegevuste eelarve planeerimisel on lähtutud samade või sarnaste tegevuste varasema

rakendamise kogemusest (teave varasema rakendamise kohta on leitav seletuskirja peatüki II „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ osas, mis selgitab TAT-i peatükki 2). Teenuste pakkujad leitakse järgides riigihangete seadust ning elluviija ja partnerite hankekorda. Toetatavate tegevuste detailne

eelarve kulukohtade lõikes koostatakse ja kinnitatakse iga-aastaselt koos vastava aasta tegevuskavaga vastavalt TAT-i punktile 8.2. Tegevuskava, eelarve ja eelarve seletuskir ja

kavandamine aasta kaupa võimaldab järjepidevalt analüüsida kavandatud kulude põhjendatust ja seost tulemuste saavutamisega ning on ühtlasi oluliseks sisendiks toetatavate tegevuste lõppemisele järgnevate püsikulude rahastamise planeerimiseks riigieelarvest.

4. Elluviija ja partnerite suutlikkus toetatavaid tegevusi ellu viia

Elluviijal ja partneritel on kvalifikatsioon, kogemus, õiguslik, organisatsioo nilised ja tehnilised eeldused toetatavate tegevuste elluviimiseks kavandatud viisil. Elluviija ja partnerite valiku põhjendused on esitatud seletuskirja peatükis II „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“ osas, mis selgitab

TAT-i peatükki 2.

5. Toetatavate tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega Eelnõu panustab „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ja sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“. Toetatavad tegevused panustavad „Eesti

2035“ elluviimiseks seiratavatesse näitajatesse „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse näidik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“.

Tegevuste väljatöötamisel on jälgitud, et need toetaksid „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest

eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse ning sotsiaalmajanduslikust võimekusest ja elukohast.

Tegevuste ettevalmistamisel analüüsiti, kuidas on võimalik avaldada positiivset mõju horisontaalsetele põhimõtetele (võrdsete võimaluste edendamine, sooline võrdõiguslikkus,

ligipääsetavuse tagamine, keskkonnahoid, regionaalne tasakaalustatus, KOV-ide haldus- ja aredusvõimekus). Lähtudes horisontaalsete põhimõtetega arvestamise analüüsist leiti puutumused

soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja regionaalarengu teemadega. Analüüsi tulemus ja puutumused horisontaalsete teemadega ja tegevuse mõju arvestamise/suurendamise viisid on esitatud TAT-i eelnõu lisas nr 2.

IV Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu alus on ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu on muu hulgas kooskõlas järgmiste Euroopa Liidu määrustega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende

ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid;

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1057, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

Lisa 4

EELNÕU

34

Nimetatud määrused on Eestile otsekohalduvad, mistõttu eelnõu kehtestamisel ja toetatava te tegevuste elluviimisel tuleb osapooltel neist juhinduda.

V Eelnõu mõjud

Eelnõu mõjutab otseselt valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ alaeesmärgi „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“ saavutamist, kuna toetatavad

tegevused lähtuvad nimetatud alaeesmärgist. Eelnõu mõjud on mõõdetavad TAT-i peatükis 3 „Tulemused“ sätestatud väljundnäitajate abil.

Toetatavate tegevuste käigus koostatakse analüüse ja/või tellitakse hindamisi, et saada sõltumatu hinnang tegevuste tulemuslikkusele.

VI Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulud ja käskkirja rakendamise eeldatavad tulud

Eelnõuga sätestatud tegevusi rahastatakse ESF+ ja Eesti riigi vahenditest TAT-i abikõlblike kulude eelarve ulatuses, seega eelnõu rakendamisega ei kaasne täiendavaid kulusid . RA ja RÜ

tegevusega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondide tehnilise abi vahendite st. Eelnõuga tulu ei teenita.

VII Eelnõu jõustumine

Käskkiri jõustub selle allkirjastamisel ja seda rakendatakse tagasiulatuvalt alates 1. aprillist 2023. aastal.

VIII Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu korraldusasutusega (Riigi Tugiteenuste Keskus), Rahandusministeeriumiga ja Sotsiaalministeeriumiga ning

rakendusasutustega, kes nõustavad riigi pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegilis te sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale. Samuti esitatakse eelnõu arvamuse avaldamiseks toetatavate tegevuste partneritele (SKA ja TAI).

Tegevusi on tutvustatud maakondlike turvalisuse nõukogude võrgustikele ja maakondlike arendusorganisatsioonide esindajatele.

„Eesti 2035“ strateegiliste sihtide ja seotud horisontaalsete põhimõtete analüüsi osas toimusid konsultatsioonid Sotsiaalministeeriumi, Rahandusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium Riigi Tugiteenuste Keskus

Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium

10.04.2023 nr 14-13.6/2-1

Siseministri käskkirja "Toetuse andmise

tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks" eelnõu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja korraldusasutusele ning teadmiseks rakendusüksusele ja partneritele siseministri käskkirja eelnõu, millega reguleeritakse perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekirja meetme nr 21.4.7.6 „Ennetav ja

turvaline elukeskkond“ toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ning korda. Palume eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets

siseminister

Lisad: 1. Siseministri käskkirja eelnõu „Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise

elukeskkonna arendamiseks“.

2. Käskkirja lisa 1 „Kooskõla põhiõiguste harta, puuetega inimeste konventsiooni ja põhiseadusega“.

3. Käskkirja lisa 2 „Seosed horisontaalsete põhimõtetega“. 4. Käskkirja eelnõu seletuskiri.

Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet

Tervise Arengu Instituut Euroopa Komisjon Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava seirekomisjon

Ave Osman 6125242

[email protected]