Siseministeeriumi tööprotseduuri kirjeldus Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027

KINNITATUD siseministri 11.01.2023 käskkirjaga

nr 1-3/6 „Siseministeeriumi tööprotseduuri kirjeldus

Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027“

LISA 1

Toetuse andmise tingimuste käskkirja

koostamine ja kehtestamine

Nr Vastutaja/kaastäitj

a (ametikoht)

Tegevuse kirjeldus Kestus Tulemus (dokument)

5.2.1. Toetuse andmise käskkirja alusel antava toetuse andmise tingimused (ÜM § 43 ja § 42 lg 3)

5.2.1.1. VVO nõunik –

töörühma juht

Valdkonna eest vastutava ministri

käskkirja (eelnõu) koostamine TAT töörühmade moodustamise kohta

30 tpv,

Koostatud on valdkonna

eest vastutava ministri käskkiri

5.2.1.2. VVO nõunik – töörühma juht

Riigiabi/VTA olemasolu esmaseks hindamiseks POLO-de ja RM-iga

konsulteerimine

20 tpv Tagasiside POLO-delt ja

RM-ist ([email protected]) on saadud

5.2.1.3. VVO nõunik – töörühma

juht/POLO

töörühma liige või liikmed

TAT eelnõu / TAT muutmise eelnõu koostamine koostöös

töörühma liikmetega (sh riskide

hindamine/üle hindamine vastavalt RMi poolt välja töötatud vormile)

60 tpv Koostatud on TAT eelnõu.

5.2.1.4. VVO nõunik –

töörühma

juht/POLO töörühma liige või

liikmed

TAT eelnõu / TAT muudatuse

eelnõu mitteametlik

kooskõlastamine KA-ga, RM-iga

ning RA-ga, kes nõustab riigi pikaajalises arengustrateegias

kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma

vastutusvaldkonnale (sh nõustab

EL põhiõiguste harta ja PIK enesekontrolli lehe täitmisel ning

„ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega

arvestamisel) ja vajaduse korral

TAT eelnõu / TAT muudatuse eelnõu täiendamine laekunud

märkuste põhjal

30 tpv TAT eelnõu / TAT

muudatuse eelnõu on

täiendatud

5.2.1.5. VVO nõunik –

töörühma

juht/POLO töörühma liige või

liikmed

TAT eelnõu / TAT muudatuse

eelnõu

menetlemine: analüüs, ettepanekutega

arvestamise/mittearvestamise

põhjendamine ning eelnõu täiendamine

90 tpv TAT eelnõu on

täiendatud või on

koostatud TAT muutmise eelnõu (koos

seletuskirjaga).

5.2.1.6. VVO nõunik –

töörühma juht

TAT eelnõu esitamine eelnõude

infosüsteemi EIS kaudu

kooskõlastamiseks KAle ja RMile

ning rakendusasutusele, kes

10 tpv KA ja RM ning nõutud rakendusasutused on

saanud eelnõu arvamuse

avaldamiseksa.

2 (2)

nõustab riigi pikaajalises

arengustrateegias kinnitatud strateegilistesse sihtidesse ja

aluspõhimõtetesse panustamist vastavalt oma vastutusvaldkonnale vastavalt ÜSS

§ 48 lõikele 1. 5.2.1.7. VVO nõunik –

töörühma juht Esitab TAT käskkirja KA-le toetuste kajastamist keskselt

käsitleval veebilehel avaldamiseks

kümne tööpäeva

jooksul pärast allkirjast

amist

TAT käskkiri on KA-le esitatud

5.2.1.8. POLO töörühma

liige või liikmed

Kui elluviija annab toetust edasi

lõppsaajale, esitab elluviija või

valdkondlik POLO VVO-le riigiabi kontrollide kirjelduse.

5 tpv Kontrollide kirjeldus on

VVO-le esitatud.

5.2.1.9. VVO nõunik – töörühma juht

Riigiabi kontrollide olemasolus ja piisavuses veendumine, kui

elluviija annab toetust edasi

lõppsaajale. Vajadusel täpsustavate küsimuste esitamine.

10 tpv VVO on riigiabi kontrollide olemasolus ja

piisavuses veendunud.

5.2.1.10. VVO nõunik –

töörühma juht

TAT eelnõu kooskõlastamine ja

ministrile allkirjastamiseks

esitamine DHS-is ja asjaosalistele teadmiseks/täitmiseks (kui TAT

sisaldab riigiabi andmist) saatmine

20 tpv Valdkonna eest vastutav

minister on TAT-i

allkirjastanud ja TAT on asjaosalistele

teadmiseks/täitmiseks

saadetud.

5.2.1.11. POLO Kui TAT näeb ette grupierandi

alusel abi andmist, pärast TATi allkirjastamist ja enne

taotlusvooru avamist RM RRO-le teabelehe esitamine.

hiljemalt

10 tpv enne

abikava rakenda mist

(vastaval t

konkure ntsiseadu se §i 342

lõikele 3)

Teabeleht on RM RRO-

le esitatud.

5.2.1.12. POLO Kui TAT sisaldab riigiabi andmist,

abi saajale määratud riigiabi/VTA ja väljamakstud abi summade

kandmine RARi1.

10 tpv, VTA

puhul 5

tpv

Riigiabi sisaldavate TAT-ide osas on

vajalikud kanded RAR-i

tehtud.

Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse punktis 5.2 nimetatud toetuse andmist käsitlevate

õigusaktide koostamise ja kehtestamise käigus või järel tekkinud ametlikud dokumendid DHS-

is kuni ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

1 Pärast seda kui kasutusele on võetud liides andmete edastamiseks SFOSist RARi, kasutatakse andmete

edastamiseks liidest. Sellisel juhul on kaastäitja VVO nõunik, kes juhindub liidese kasutamisel SFOS

kasutusjuhendist.

KINNITATUD siseministri 11.01.2023 käskkirjaga nr 1-3/6 „Siseministeeriumi tööprotseduuri kirjeldus

Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks perioodil 2021–2027“

LISA 2

Elluviija riigiabiga seotud ülesanded

toetuse edasi andmisel lõppsaajale

5.3.1. Riigiabi andmisega seotud menetlustoimingute teostamine

5.3.1.1 Elluviija Lõppsaaja osas

konkurentsiseadusest ja riigiabi regulatsioonidest tulenevate

menetlustoimingute teostamine.

Seaduses

ette nähtud tähtajad

Konkurentsiseadusest

ja riigiab i regulatsioonidest tulenevad

menetlustoimingud on teostatud.

5.3.1.2. Elluviija Lõppsaajale makse

tegemine ning iga makse ja finantskorrektsiooni korral RAR-is andmete

uuendamine.

15 tpv RAR andmed on

uuendatud.

5.3.2. VTA jäägi kontrollimine ning RAR andmete uuendamine iga makse ja finantskorrektsiooni korral, kui elluviija annab toetuse edasi lõppsaajale

5.3.2.1. Elluviija RAR-is VTA jäägi

kontrollimine enne lõppsaajale makse

tegemist

1 tpv RAR andmed on

kontrollitud

5.3.2.2. Elluviija Enne abi andmise otsustamist VTA broneeringu tegemine.

Kui VTA lubatud jääk on täidetud või ületatud,

lõppsaaja teavitamine toetuse andmisest keeldumisest

10 tpv Lõppsaajat on toetuse andmise keeldumises t teavitatud

5.3.2.3. Elluviija Kui VTA lubatud jääk ei

ole täidetud või ületatud, lõppsaajale makse

tegemine ulatuses, mis ei ületa VTA lubatud jääki ning iga makse ja

finantskorrektsiooni korral RAR-is andmete

uuendamine

5 tpv RAR andmed on

uuendatud

Kontrolljälje tagamiseks säilitatakse punktis 5.31 nimetatud toetuse andmist käsitleva te

õigusaktide koostamise ja kehtestamise käigus või järel tekkinud ametlikud dokumendid DHS-

is kuni ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

1 Juhul kui elluviija on SiM struktuuriüksus .

KÄSKKIRI

11.01.2023 nr 1-3/6

Siseministeeriumi tööprotseduuri kirjeldus

Euroopa Liidu struktuurivahendite

rakendamiseks perioodil 2021–2027

Käskkiri kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeer iumi põhimäärus“ § 23 lõike 2 punkti 2 alusel, kooskõlas perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 9

lõikega 2 ning Vabariigi Valitsuse korraldusega, millega kinnitatakse perioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmete nimekiri.

1. Üldosa

1.1. Euroopa Liidu struktuurivahendite rakendamiseks koostatud Siseministeer iumi

tööprotseduuri kirjelduse (edaspidi TPK) eesmärk on kirjeldada Euroopa Liidu eelarveperioodi 2021–2027 struktuurivahendite meetmete administreerimist (sh rakendusasutuse ülesannete täitmist) Siseministeeriumis, et tagada

struktuuritoetuse tõhus ja sihipärane kasutamine, toimingute läbipaistvus ja kontrollitavus ning toimingutes osalejate funktsioonide ja vastutuse selge

kindlaksmääramine ja jaotus ning tehtavate otsuste vastavus kehtivatele õigusaktide le.

1.2. TPK reguleerib järgmiste Siseministeeriumi rakendatavate Euroopa Liidu Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 meetmete rakendamist, mis

on kinnitatud perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 4

lõike 3 alusel Vabariigi Valitsuse korraldusega (edaspidi meetmete nimekiri): 1.2.1. poliitikaeesmärk 2 „Rohelisem Eesti“ prioriteese suuna 3 meede

„Päästevõimekuse suurendamine“.

1.2.2. poliitikaeesmärk 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteetse suuna 6 meede „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

1.2.3. poliitikaeesmärk 4 „Sotsiaalsem Eesti“ prioriteetse suuna 6 meede „Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine“.

1.3. Meetmete tegevuste rakendusasutus on meetmete nimekirja alusel Siseministeer ium

ning rakendusüksused on Riigi Tugiteenuste Keskus ning Sihtasutus

Keskkonnainvesteeringute Keskus.

2. Kasutatavad lühendid ja nende tähendused

AA auditeeriv asutus

DHS Siseministeeriumi dokumendihaldussüsteem Delta

2 (12)

EK Euroopa Komisjon

EL Euroopa Liit

IVHO Siseministeeriumi info- ja varahaldusosakond

JKS juhtimis- ja kontrollisüsteemid

HMS haldusmenetluse seadus

KA Korraldusasutus

KAMIN Korraldusasutuse miinimumnõuded taotluse menetlemise, toetuse väljamaksmise ja elluviimise kontrollimisele

KIK SA Keskkonnainvesteeringute Keskus

KKM Keskkonnaministeerium

KKPO Siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakond

KO Siseministeeriumi kommunikatsiooniosakond

Meede Meetmete nimekirja kohane riigisiseste tegevuste kogum, mis luuakse

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 prioriteetse suuna eesmärkide saavutamiseks

PIK Puuetega inimeste õiguste konventsioon

PPO Siseministeeriumi personalipoliitika osakond

POLO Siseministeeriumi poliitikaosakond

RA Rakendusasutus

RAR Riigiabi ja vähese tähtsusega abi register

RHO Siseministeeriumi rahandusosakond

Rikkumise aruanne aruanne toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumise kohta

RM Rahandusministeerium

RM RRO Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond

RTK Riigi Tugiteenuste Keskus

RÜ Rakendusüksus

SAO Siseministeeriumi siseauditi osakond

SF Euroopa Liidu struktuurifondid

SFOS struktuuritoetuse registri operatiivsüsteem

SiM Siseministeerium

STS Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus

TA tehniline abi

TAT toetuse andmise tingimusi sätestav õigusakt (käskkiri või määrus)

TPK Tööprotseduuri kirjeldus

Tpv Tööpäeva

VTA Vähese tähtsusega abi

VV Vabariigi Valitsus

VVO Siseministeeriumi välisvahendite osakond

ÕO Siseministeeriumi õigusosakond

Ühissätete määrus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- , Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ÜSS

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakendamise seadus

ÜM Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55, millega on kehtestatud

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused

3 (12)

3. Juriidiline raamistik

Meetmete tegevuste rakendamise juriidilise raamistiku moodustavad muu hulgas

alljärgnevad õigusaktid ja dokumendid:

3.1. Euroopa Liidu õigusaktid:

3.1.1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga- ,

Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (edaspidi ühissätete

määrus);

3.1.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogumäärus (EL) 2021/1057, 24. juuni 2021,

millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks

määrus (EL) nr 1296/2013 (edaspidi ESF fondi määrus);

3.1.3. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis

käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (edaspidi

ERF/ÜF fondi määrus);

3.1.4. Euroopa Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 240/2014, , 7. jaanuar 2014,

millega sätestatakse Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidega seotud

Euroopa partnerluse käitumisjuhend;

3.1.5. Euroopa Komisjoni delegeeritud ja rakendusaktid, mis on esitatud KA välja

töötatud juhendi „Miinimumnõuded rakendusüksusele ja rakendusasutuse le

tööprotseduuride kirjelduse koostamiseks“ lisas 21;

3.2. riigisisesed õigusaktid:

3.2.1. perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seadus;

3.2.2. haldusmenetluse seadus;

3.2.3. riigihangete seadus;

3.2.4. riigieelarve seadus;

3.2.5. Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määrus nr 39 „Siseministeeriumi

põhimäärus“;

3.2.6. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“;

3.2.7. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 54 „Perioodi 2021-2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine”;

3.2.8. Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 121 „Struktuuritoetuse registri

pidamise põhimäärus”;

3.2.9. Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 53 „Perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide vahendite kasutamise auditeerimine“;

3.2.10. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 112 „Riigi

eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning

riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve

seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“;

1 Kättesaadavad internetis: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid.

4 (12)

3.2.11. Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrus nr 117 „Valdkonna

arengukava ja programmi koost7amise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja

muutmise kord“;

3.2.12. rahandusministri 10. septembri 2014. a määrus nr 30 „Kassalise teenindamise

eeskiri“;

3.2.13. rahandusministri 26. septembri 2022. a määrus nr 42 „Perioodi 2021–2027

tehnilise abina toetuse andmise tingimused“;

3.2.14. rahandusministri 27. septembri 2015. a määrus nr 33 "Perioodi 2014–2020

tehnilise abina toetuse andmise tingimused";

3.2.15. ÜSS § 4 lõike 3 alusel kinnitatud meetmete nimekiri.

3.3. RM-i ja KA poolt koostatud/tellitud juhendid struktuurivahendite rakendamiseks2;

3.4. Siseministri 25. märtsi 2022. a käskkiri nr 1-3/23 „Töörühma moodustamine perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu struktuurivahendite meetme tegevuste toetuse andmise

tingimuste väljatöötamiseks“;

3.5. Siseministeeriumi töökorraldust reguleerivad dokumendid3.

4. SiM töökorraldus meetmete tegevuste rakendamisel

4.1. SiM-i struktuur

2 Kättesaadavad internetis: https://rtk.ee/toetusfondid-ja-programmid/euroopa-liidu-valisvahendid ja

https://confluence.rmit.ee/display/RTK0031/JUHENDID. 3 Kättesaadavad Siseministeeriumi intranetis: https://wiki.smit.sise/display/KASIRAAMAT.

5 (12)

4.2. RA struktuur

RA ülesandeid täidavad:

RA ülesannete täitmist toetavad:

Toetatavate tegevuste elluviija ülesandeid täidavad:

Välisvahendite osakond

(2 nõunikku)

Kantsler

Rahandusosakond

(1 nõunik)

Varade asekantsler

Siseminister

Õigusosakond

Korrakaitse- ja kriminaalpoliitika

osakond (osakonnajuhataja ja

1nõunikku)

Kommunikatsiooniosakond

Info- ja varahaldusosakond

Personalipoliitika osakond

Siseminister

Kantsler

Sisejulgeoleku asekantsler

Strateegia- ja arendusosakond

POLOd (TATi põhiselt)

6 (12)

4.3. RA teenistuja personalikulud kaetakse struktuurivahendite tehnilise abi meetmest

vastavalt rahandusministri STS ja ÜSS alusel kehtestatud tehnilise abina toetuse

andmise tingimuste määrusele. Vabanenud või täiendava ametikoha täitmiseks

viiakse vajadusel läbi konkurss vastavalt Siseministeeriumi teenistujate värbamise ja

valiku korrale.

4.4. Siseministeeriumi koolitustegevuse plaanimise ja koordineerimise eest vastutab PPO,

kes esitab iga-aastase analüüsi põhjal SiM juhtkonnale ettepaneku prioriteetse te

koolitusvaldkondade ja eelarve kinnitamiseks koolitusplaanis. Teenistuja vahetu juht

vastutab arengu- ja hindamisvestluste raames teenistuja arengu- ja koolitusvajaduse

väljaselgitamise eest ning teenistujate enesearendamise ja koolitustel osalemise

toetamise ja suunamise eest. Teenistuja vastutab teenistusülesannete asjatundlikuks

täitmiseks oma teadmiste ja oskuste pideva enesehindamise, enesearendamise ja

kutseoskuste säilitamise eest vähemalt ametijuhendis kirjeldatud nõuete ulatuses ning

kokkulepitud koolitustel osalemise ning saadud teadmiste ja oskuste tulemusliku

rakendamise eest.

4.5. Struktuurivahendite spetsiifiliste koolituste infot jagab KA Riigitöötaja Iseteeninduse

portaalis. RA-siseselt jagab teavet KA korraldatud struktuurivahendeid puudutavate

koolituste sisu ja toimumise kohta PPO. VVO juhataja kogub kokku RA ametnike

koolitussoovid ja edastab andmed KA-le koolitusplaani koostamiseks. Iga ametniku

vajadus osaleda KA korraldataval või muul valdkondlikul koolitusel lepitakse kokku

jooksvalt lähtuvalt teenistuja arengu- ja hindamisvestluste tulemustest, tema

enesehindamise tulemusest ja tööülesannetest.

4.6. VVO ülesanded RA ülesannete täitmisel on:

4.6.1. rakenduskava koostamises osalemine;

4.6.2. partnerlusleppe koostamises osalemine;

4.6.3. meetmete tegevuste üldine koordineerimine ja administreerimine RA

ülesannetes;

4.6.4. meetmete või meetme tegevuste elluviimist reguleerivate õigusaktide,

juhendmaterjalide ja muude dokumentide koostamise ning muutmise

koordineerimine ja selleks vajalike töörühmade loomise algatamine ja nende

töörühmade juhtimine;

4.6.5. RÜ nõustamine meetmete tegevuste rakendamisel;

4.6.6. vajaduse korral ülevaate koostamine ja esitamine KA-le juhtimis- ja

kontrollisüsteemide auditi tulemusena tehtud tähelepanekutes nimeta tud

soovituste rakendamisest koos tõendusmaterjalidega;

4.6.7. RA TPK koostamine;

4.6.8. riskide hindamine meetmete tegevuste rakendamisel, meetme disainimisel ja

TAT eelnõu koostamisel;

4.6.9. hindamiskava koostamises osalemine ja hindamiste juhtkomisjoni liikme

ülesannete täitmine;

4.6.10. hindamiste kavasse arvatud meetmete tegevuste tulemuslikkuse, tõhususe ja

mõju hindamise korraldamine, arvestades rakenduskava seirekomisjoni otsust

ja soovitusi, ning teabe esitamine hindamise järelduste ja soovituste ning

nende elluviimise kohta seirekomisjonile ning RM-ile vastavalt ÜSS § 17

lõikele 6;

4.6.11. vajaduse korral teabe koondamine ja esitamine Rahandusministeeriumile

ühissätete määruse artiklite 44 ja 45 kohaste hindamiste jaoks;

4.6.12. teavitamisega seotud ülesannete täitmine vastavalt

kommunikatsioonistrateegiale, KA kommunikatsioonivõrgustiku töös

7 (12)

osalemine ja üle 10 miljoni euro maksumusega projektide teavitamisürituste

korraldamises osalemine koostöös toetuse saajaga;

4.6.13. KA-le ja RM-ile tema ülesannete täitmiseks vajaliku teabe koondamine ja

esitamine;

4.6.14. vaidemenetluse läbiviimine vastavalt TPK punktile 7;

4.6.15. SF registri kasutajakontode haldamine vastavalt TPK punktile 8;

4.6.16. TA ja meetmete tegevuste elluviimiseks vahendite planeerimine riigieelarve

strateegias ja riigieelarves;

4.6.17. VVO struktuurivahendite alast tööd puudutavate dokumentide säilimise

tagamine vastavalt ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

4.6.18. rakenduskava seire jaoks vajaliku sisendi jm materjalide esitamine RM-ile

ning rakenduskava seirekomisjoni liikme ja asendusliikme ülesannete

täitmine;

4.6.19. struktuuritoetuse tulemuslikumaks rakendamiseks arengukava juhtrühmade

töös osalemine;

4.6.20. veendumine enne TAT-i kinnitamist, et elluviijal on olemas piisavad

kontrolliprotseduurid riigiabi ja VTA andmiseks lõppsajale;

4.6.21. kulude lihtsustatud hüvitamisviiside analüüside koostamine ja muutmise

koordineerimine.

4.7. RA ülesannete täitmist toetavate osakondade ülesanded

4.7.1. IVHO ülesanded on:

4.7.1.1. infoturbe koordineerimine SiM-is;

4.7.1.2. teenistujatele IKT töövahendite, välja arvatud arvutitöökoht, tagamine;

4.7.1.3. dokumendihalduse ja arhiivihalduse tagamine ning dokumentide

säilimise tagamine vastavalt ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

4.7.1.4. info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenustele ning

infosüsteemidele juurdepääsude taotlemise ja haldamise tagamine.

4.7.2. KO ülesanded on:

4.7.2.1. vajadusel SiM meetmete tegevust kajastavate pressiteadete koostamine

ja edastamine ning ajakirjanike päringutele vastamise korraldamine,

muude meediamaterjalide (sh sotsiaalmeedia-) ja pressikonverents ide

ettevalmistamine;

4.7.2.2. meetmete tegevustega seotud teabe SiM välisveebis avaldamine.

4.7.3. PPO ülesanded on:

4.7.3.1. personali värbamise korraldamine ja koordineerimine;

4.7.3.2. personaliarvestuse pidamine;

4.7.3.3. töötervishoiu- ja -ohutusalase tegevuse korraldamine;

4.7.3.4. RA nõustamine personalivaldkonna küsimustes;

4.7.3.5. KA korraldatud struktuurivahendeid puudutavate koolituste kohta

teabe vahendamine RA-le.

4.7.4. RHO ülesanded on:

4.7.4.1. koostöös RA-ga struktuurivahendite, sealhulgas kaas- ja

omafinantseerimise ning TA planeerimine riigieelarve strateegias ja

riigieelarves;

4.7.4.2. perioodi 2014–2020 TA kasutamisel TA väljamaksetaotluse

koostamine ja esitamine RTK-le, TA eelarve täitmise jälgimine, TA

raamatupidamise ja aruandlusega seotud ülesannete korraldamine;

4.7.4.3. TAT-i koostamisse sisendi andmine raamatupidamisega seotud nõuete

täitmist puudutavates küsimustes;

8 (12)

4.7.4.4. vastavalt punktis 3.2.12 nimetatud määrusele välistoetuse projekti

eelarve avamise taotluste esitamine ja SAP-is avatud eelarveliste

vahendite üle arvestuse pidamine.

4.7.5. STAO ülesanded on:

4.7.5.1. vajadusel rakenduskava seires osalemine;

4.7.5.2. vajadusel hindamiskava koostamises osalemine ja hindamiste

juhtkomisjoni liikme ülesannete täitmine;

4.7.5.3. meetmete tegevuste tulemuslikkuse, tõhususe ja mõju hindamise

korraldamises osalemine koostöös RA-ga.

4.7.6. ÕO ülesanded on:

4.7.6.1. meetmete tegevuste elluviimist reguleerivate õigusaktide, sealhulgas

käskkirjade ja lepingute eelnõude vastavuse Eesti Vabariigi

põhiseadusele, teistele seadustele ja normitehnika reeglitele vastavuse

kontrollimine ning nende kooskõla tagamine teiste õigusaktidega ja

nende kohta õigusliku hinnangu andmine;

4.7.6.2. vaidemenetluses ja Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohastes

vaidlustes RTK-ga õigusliku hinnangu andmine;

4.7.6.3. hangete läbiviimine, kui selline tingimus on seatud TAT-is;

4.7.6.4. RA hankealane nõustamine.

4.7.7. POLO-de ülesanded on:

4.7.7.1. sisendi andmine VVO-le eelkõige punktides 4.6.1., 4.6.2., 4.6.4.,

4.6.16. ja 4.6.18. nimetatud VVO ülesannete täitmisel;

4.7.7.2. TAT töörühma töös osalemine ja TAT riigiabi/VTA olemasolu esmane

hindamine.

5. TAT-i ja riigiabiga seotud RA ülesannete kirjeldus

5.1. Meetmete tegevuste raames antakse toetust:

5.1.1. käskkirjaga kinnitatava investeeringute kava alusel;

5.1.2. käskkirjaga kinnitatava toetuse andmise tingimuste alusel.

5.2. Toetuse andmise tingimuste käskkirja koostamine ja kehtestamine on kajastatud

lisas 1.

5.3. Elluviija riigiabiga seotud ülesanded toetuse edasi andmisel lõppsaajale on kajastatud

lisas 2.

6. Audit

6.1. RA JKS tõhusust auditeerib AA vastavalt ühissätete määruse artikli 77 lõikele 1.

6.2. AA võib auditite teostamise volitada ka RA siseauditi üksusele või muule AA volitatud

isikule.

6.3. Lisaks AA-le võivad JKS toimivust kontrollida ka Euroopa Komisjoni audiitor id

vastavalt ühissätete määruse artikli 70 lõikele 3 ning Euroopa Kontrollikoda vastavalt

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitele 248 ja 287.

6.4. JKS auditi ajaks määrab VVO juhataja VVO teenistuja, kes koordineerib vastamist.

6.5. VVO juhataja määratud VVO teenistuja kommenteerib JKS auditi aruande kavandit

auditi läbiviija määratud ajaks. VVO teenistuja esitab kommentaarid enne VVO

juhatajale, kes teeb vajaduse korral parandusi või täpsustusi. Vajaduse korral taotleb

VVO teenistuja auditi läbiviijalt tähtaja pikendust.

6.6. Auditi lõpparuandes kirjeldatud järeltegevuste teostamine VVO-s:

6.6.1. VVO juhataja määrab VVO teenistuja, kes vastutab auditi lõpparuandes

kirjeldatud järeltegevuste õigeaegse, piisava ning asjakohase teostamise eest.

9 (12)

6.6.2. VVO teenistuja täpsustab vajaduse korral AA soovitusi audiitoriga e-kirja teel

ning säilitab kirjavahetuse tõendusmaterjalina.

6.6.3. VVO ametnik koostab soovitustest tegevuskava ning fikseerib selle kirjalikult

(kui tähelepanekuid on mitu, fikseeritakse tegevuskava tähelepanekute lõikes).

VVO teenistuja viib JKS auditi lõpparuandes nimetatud tähelepanekud ellu

auditi lõpparuandes sätestatud tähtpäevaks.

6.6.4. Juhul, kui JKS auditi lõpparuandes on antud auditi lõpphinnanguks kategooria

III või IV, teavitab VVO teenistuja kohe KA-d ja kaasab KA auditi

tähelepanekute kohta kommentaaride andmiseks.

6.6.5. Juhul, kui auditi lõpparuandes antud tähtaeg järeltegevuste läbiviimiseks on

liiga lühike selleks, et TPK uuendusi kinnitada, viib VVO teenistuja tähtpäevaks

parendused de facto ellu ning taotleb KA-lt TPK kinnitamiseks tähtaja

pikendamist.

6.6.6. Vajadusel esitab VVO teenistuja järeltegevuste elluviimise tähtaja pikendamise

taotluse KA-le e-kirja teel, milles ta põhjendab, miks ei saa tähtajaks

parendustegevusi teha, ja taotleb uut tähtaega, mis ei saa üldjuhul olla pikem

kui 30 kalendripäeva. KAMIN kohaselt võib KA põhjendatud juhtudel

aktsepteerida pikemat tähtaega.

6.6.7. KA juhendi4 (edaspidi järeltegevuste juhend) kohaselt saadab KA audiitor i le info tähtaja pikendamise kohta teadmiseks e-kirja teel.

6.6.8. Järeltegevuste juhendi kohaselt pikendab KA auditi lõpparuandes määratud

tähtaega JKS auditite järeltegevuste elluviimiseks.

6.6.9. Tähelepanekute puhul, milles audiitor ja auditeeritav on jäänud eriarvamuse le,

esitab VVO teenistuja KA-le 60 kalendripäeva jooksul järeltegevuse

mittekinnitamise päevast arvates vaidlusaluse tähelepaneku kohta RA

argumendid ning olulised tõendusmaterjalid.

6.6.10. VVO teenistuja lisab parendustegevusi tõendavad dokumendid SFOS-i. VVO

teenistuja järgib tõendusmaterjalile esitatavaid nõudeid, mis on sätestatud

järeltegevuse juhendis JKS-ide ning projektiauditite järeltegevuste

menetlemiseks.

6.6.11. KA hindab järeltegevuste piisavust SFOS-i lisatud tõendusmaterjali alusel 20

tööpäeva jooksul alates järeltegevuste SFOS-i lisamisest (SFOS-is on

tähelepaneku staatus „soovitus täidetud (KA)“).

6.6.12. Kui KA ei kinnita järeltegevusi, saadab KA kinnitamata jätmise põhjuste

kirjelduse AA-le täiendavateks tegevusteks. Kui KA lükkab SFOS-i sisestatud

järeltegevused tagasi, annab KA uue, mõistliku tähtaja kuni 60 kalendripäeva.

6.6.13. KA annab uutele järeltegevustele hinnangu 10 tööpäeva jooksul täiendatud

tõendusmaterjalide esitamisest arvates.

6.6.14. Järeltegevuste juhendi kohaselt hindab teisena järeltegevuste piisavust AA.

AA hindab järeltegevusi kõige vähem kolm korda aastas: 10. veebruariks, 10.

juuniks ja 10. detsembriks (SFOS-is tähelepaneku staatus „tähelepanek

kinnitatud (AA)“). Juhul, kui audiitor ei ole teostatud järeltegevustega nõus,

märgib ta SFOS-is tähelepaneku järeltegevuste staatuseks „Tähelepanek

mittekinnitatud“ ja esitab oma kinnitamata jätmise põhjendused (SFOS vastav

andmeväli), nimetades detailselt, millised järeltegevused ei vasta auditi

lõpparuandes nimetatud soovitusele, ning annab vajaduse korral täiendava id

juhtnööre järeltegevuste elluviimiseks. Juhul, kui põhjendused ei mahu SFOS-

4 KA juhend 30.11.2020 „Juhendmaterjal juhtimis- ja kontrollisüsteemide ning projektiauditite järeltegevuste

menetlemiseks“ (https://confluence.rmit.ee/pages/viewpage.action?pageId=184680866).

10 (12)

i vastavale andmeväljale, saadetakse need RA-le e-kirja teel.

6.6.15. AA mittekinnitatud tähelepanekute puhul alustab VVO teenistuja protsessi

algusest: kavandab täiendavad parendustegevused vastavalt audiitor i

selgitustele, viib ellu parendustegevused, esitab tõendusmaterja lid

hindamiseks KA-le ja seejärel uuesti audiitorile.

6.6.16. VVO teenistuja kooskõlastab kavandatavad parendustegevused või laseb nii

KA-l kui ka audiitoril kavandatavaid parendustegevusi eelhinnata, et vältida

teistkordset mittekinnitamist.

6.6.17. VVO teenistuja jälgib SFOS-is järeltegevuste staatust ning kasutab ka

teavitamise funktsiooni, mille abil saab e-kirja teel automaatseid teavitusi.

6.6.18. Euroopa Komisjoni ja Euroopa Kontrollikoja auditi lõpparuandes nimeta tud

tähelepanekute järeltegevuste teostamisel suhtleb välisaudiitoriga KA.

Järeltegevusi hinnatakse samamoodi eelmistes punktides kirjeldatud JKS

audititega.

6.6.19. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse auditi järeltoimingute tegevuste käigus

tekkinud ametlikud kirjad, auditi järeltoimingute tegevustega seotud töövood

ja auditi käigus e-kirja teel toimunud infovahetus DHS-is kuni ÜSS § 18 lõikes

1 sätestatud tähtajani.

7. Vaidemenetlus

7.1. Vaiet menetletakse ja see lahendatakse ÜSS-i §-s 31 ning HMS-s sätestatud tingimuste l

ja korras.

7.1.1. Kui vaie esitatakse RA otsuse või toimingu peale, määrab vaide lahendaja varade

asekantsler.

7.1.2. Kui vaie esitatakse RÜ otsuse või toimingu peale, lahendab vaide RÜ.

7.1.3. RA otsuse peale esitatud vaie registreeritakse DHS-is ja suunatakse viivitamata

täitmiseks varade asekantslerile ja teadmiseks VVO-le ja ÕO-le.

7.1.4. Ametnik, kelle poole pöördutakse sooviga esitada suuline vaie, teatab sellest

viivitamata VVO juhatajale või tema äraolekul teda asendavale VVO

ametnikule, kes korraldab viivitamata suulise vaide protokollimise. Protokollija

registreerib esitatud vaide, sellele võetakse esitaja allkiri ning edastatakse DHS-i

kaudu VVO-le ja ÕO-le, kes lepivad kokku vaide lahendaja.

7.1.5. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide menetlejaks määrab vaiet lahendava

osakonna juhataja teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses nõu andnud.

7.2. RTK ja SiM vahelised meetmete tegevusi puudutavad vaidlused lahendatakse

Vabariigi Valitsuse seaduse § 101 kohaselt.

7.3. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide ettevalmistav menetlus :

7.3.1. Vaide menetleja kontrollib hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast vaide saabumist,

kas:

7.3.1.1. vaie vastab HMS-i §-s 76 sätestatud nõuetele;

7.3.1.2. esinevad HMS-i § 79 lõikes 1 sätestatud vaide tagastamise alused;

7.3.1.3. vaie on esitatud tähtaegselt.

7.3.2. Kui vaie ei vasta punktis 7.3.1.1 nimetatud nõuetele, annab vaide menetleja kirja

teel vaide esitanud isikule kümne tööpäevase tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

7.3.3. Punktis 7.3.1.2 nimetatud vaide tagastamise aluste esinemisel teavitab vaide

menetleja vaide esitanud isikut vaide tagastamisest vastavalt HMS-i § 79

lõikele 3.

7.3.4. Kui vaie ei ole esitatud tähtaegselt, kontrollib vaide menetleja, kas esinevad

HMS §-s 34 sätestatud vaide esitamise tähtaja ennistamise tingimused.

11 (12)

Nimetatud tingimuste esinemisel võib vaide esitamise tähtaja ennistada.

7.3.5. Kui vaide menetlemine ja lahendamine ei kuulu SiM-i pädevusse, tagastatakse

vaie kirja teel, selgitades, kuhu peab vaide esitanud isik pöörduma, või

edastatakse vaie vastavalt laekumisele kirja või e-kirja teel pädevale

haldusorganile, teatades sellest vaide esitajale.

7.4. RA otsuse või toimingu peale esitatud vaide läbivaatamine :

7.4.1. Vaide vaatab sisuliselt läbi vaide menetleja, kontrollides haldusakti või toimingu

õiguspärasust ja otstarbekust.

7.4.2. Vaide läbivaatamisel uurib vaide menetleja dokumentaalseid tõendeid, kuulab

ära asjast huvitatud isikute selgitused ja ekspertide arvamused ning tunnista jate

ütlused, vaatleb asitõendeid ja teostab paikvaatlusi ning sooritab teisi HMS-is

sätestatud toiminguid, sealhulgas annab vaide rahuldamata jätmisel vaide

esitajale võimaluse esitada oma arvamus ja vastuväited vastavalt HMS §-le 40.

7.4.3. Menetlustoimingute protokollimisel juhindub vaide menetleja HMS-i §-s 18

sätestatust.

7.5. Vaide läbivaatamise tähtaeg

7.5.1. Vaie vaadatakse läbi 30 kalendripäeva jooksul vaide vastuvõtmisest arvates.

7.5.2. Kui vaiet on vaja täiendavalt uurida, võib vaide läbivaatamise tähtaega

pikendada kuni 30 kalendripäeva võrra. Tähtaja pikendamisest teavitab vaid e

menetleja vaide esitajat kirja või e-kirja teel.

7.6. Vaideotsus

7.6.1. Vaide menetleja valmistab ette vaideotsuse eelnõu, juhindudes HMS-i §-des 85

ja 86 sätestatust. Vaideotsuses märgitakse resolutsioon vaide lahendamise kohta.

7.6.2. Vaide rahuldamata jätmisel peab vaideotsus lisaks punktis 7.6.1 sätestatud

nõuetele olema põhjendatud ja sisaldama selgitust halduskohtule kaebuse

esitamise kohta.

7.6.3. Pärast vaideotsuse eelnõu vormistamist kooskõlastab vaide menetleja DHS-s

vaideotsuse VVO juhataja, ÕO juhataja, valdkonna eest vastutava asekantsleri,

kantsleri ja valdkonna eest vastutava ministri nõunikuga ning esitab selle

valdkonna eest vastutavale ministrile allkirjastamiseks.

7.6.4. Allkirjastatud vaideotsus registreeritakse ja korraldatakse vaideotsuse vaide

esitajale ja vajadusel kolmandale isikule kättetoimetamine, juhindudes HMS

§-des 28–30 sätestatust.

7.6.5. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse vaidemenetluse käigus esitatud vaie,

vaidemenetlusega seotud teenistuja kirjavahetus ning vaideotsus DHS-is.

7.6.6. VVO nõunik saadab KA-le e-kirjaga kord aastas ülevaate vaidlustatud otsuste

kohta. Aruandlusperioodiks on ajavahemik 01.07-30.06.n. Ülevaate esitamise

tähtaeg on 31.08.n. ja see esitatakse vastavalt KAMIN lisas 6 toodud vormile.

7.7. Vaidemenetlusega seotud töövood on leitavad sissekannetena DHS-is.

Vaidemenetluse käigus e-kirja teel toimunud muu infovahetus säilitatakse VVO

võrgukettal, kuhu luuakse iga vaide menetlusega seotud materjalide haldamiseks

kataloog, dokumente säilitatakse kuni ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud tähtajani.

8. SFOS-i kasutajakontode loomine ja haldamine

8.1. IVHO teenistuja (SiM kasutajaõiguste haldur) korraldab SF registri kasutajakontode

taotlemise ja haldamise vastavalt Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 121

§-le 8–11 ning kooskõlas SIM kantsleri 15. detsembri 2020. a käskkirjaga nr 1-5/148.

8.2. Kasutajakonto loomiseks allkirjastavad SF registri kasutajakontot tööülesannete

12 (12)

täitmiseks vajav teenistuja ning kantsler Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse

nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus“ lisas 2 esitatud vormi kohase

volikirja DHS-is ja see edastatakse KA-le DHS-i kaudu.

8.3. KA (struktuuritoetuse registri vastutava töötleja) edastatud väljavõtete alusel ja KA

määratud tähtpäevaks kontrollib VVO teenistuja kasutajakontode asjakohasust ja

korrektsust ning edastab KA-le ja SiM kasutajaõiguste haldurile info kontrolli

tulemuste kohta.

8.4. Struktuuritoetuse registri kasutajakonto omanik on kohustatud töösuhte lõpetamise l

või peatamisel teavitama sellest viivitamata SiM kasutajaõiguste haldurit kasutajakonto

sulgemiseks või ajutiseks sulgemiseks. SiM kasutajaõiguste haldur teavitab viivitamata

e-kirja teel KA-d Struktuuritoetuse registri kasutajakonto omaniku volituste

lõppemisest või peatamisest.

8.5. Kontroll-jälje tagamiseks säilitatakse SFOS-i kontode loomise ja haldamisega seotud

ametlik kirjavahetus DHS-is. SFOS-i kontode loomise ja haldamisega seotud töövood

on leitavad sissekannetena DHS-is. Kirju säilitatakse kuni ÜSS § 18 lõikes 1 sätestatud

tähtajani.

9. TPK muutmine

9.1. TPK-d muudetakse vastavalt vajadusele.

9.2. VVO teenistuja koostab TPK muutmise eelnõu ja esitab selle ministr i le

allkirjastamiseks. Kui TPK muudatused on kinnitatud, esitab VVO teenistuja

kinnitatud TPK e-kirja teel KAle teadmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa 1. Toetuse andmise tingimuste käskkirja koostamine ja kehtestamine Lisa 2. Elluviija riigiabiga seotud ülesanded toetuse edasi andmisel lõppsaajale