Partnerlusleping

LISA 1

Seirearuanne

Aruande liik vahearuanne lõpparuanne

Märgitakse ristiga, millise aruandega on tegemist 1. TAT-i nimetus Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna

arendamiseks 2. TAT-i tunnusnumber SFOS-is

2021-2027.4.07.23-0008

3. Toetuse saaja nimi Siseministeerium 4. Partnerite nimed Tallinna Strateegiakeskus

5. TAT-i abikõlblikkuse periood

01.04.2023-31.12.2028

6. Aruandeperiood (kumulatiivselt)

7. Ülevaade toetatavate tegevuste elluviimisest (kumulatiivselt)

Tegevused, elluviimise periood, lühiülevaade ja hinnang tegevuste elluviimise kohta

Tegevuse nr ja

nimetus

2.4. Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks. Alategevuse nr ja nimetus1

2.4.3.1. Kohalike omavalitsuste arenguprogramm turvalisuse

tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks

Tegevuse või alategevuse planeeritud algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)

7.11.2023-30.11.2025 Tegevuse või alategevuse tegelik algus- ja lõppkuupäev (pp.kk.aa)

Lõppkuupäev lisatakse alles peale konkreetse tegevuse või alamtegevuse lõppemist. Kui planeeritud ja tegelik algus- või lõppkuupäev on sätestatust erinevad, siis selgitatakse põhjuseid „tegevuse või alamtegevuse lühiülevaate ja hinnangu“ lahtris.

Tegevuse või alategevuse lühiülevaade ja hinnang tegevuse elluviimisele, sh parimad praktikad, esinenud probleemid ja ettevõetud abinõud.

Tegevuse ülevaate koostamisel on aruandlusperioodiks üks aasta, mis iga järgneva aruande esitamisel kumuleerub. Aruandes, mis esitatakse esimese aasta kohta, kirjeldatakse esimese aasta tegevusi. Iga järgneva aruandeaasta vastava tegevuse algus kajastab esmalt eelmis(t)e kalendriaasta(te) lühiülevaadet ja hinnangut ning peale seda möödunud aasta tegevuse lühikokkuvõtet ja hinnangut.

Viimases ehk lõpparuandes esitatakse ülevaade elluviidud tegevustest ja hinnangud nende kohta kronoloogiliselt, elluviimise aastate järgnevuses.

1 Vajaduse korral lisada alategevusi vastavalt TAT-is sätestatule.

2 (3)

Tekstis esitatavad arvandmed näidatakse nii konkreetse perioodi (aasta) kohta kui ka kumulatiivselt.

1. Ettevalmistamine

2. Organiseerimine 3. Hetkeolukorra analüüs

4. Planeerimine ja elluviimine

5. Elluviidud tegevuste seire ja hindamine

6. Kogemuste jagamine

8. Väljund- ja tulemusnäitajate täitmine 2 (kumulatiivselt)

Näitaja nimetus Lisada viide toetatavale tegevusele, millest see tuleneb

Kavandatud saavutus- tase3

Tegelik saavutus- tase

Kavandatust täidetud (%)

Näitajate täitmise selgitus ning põhjendused näitaja üle- või alatäitmisel Üldjuhul on üle- või alatäitmise põhjendus vajalik lisada TAT-i tegevuste lõppemisel. Kui TAT-i elluviimise kestel on näha, et mõne näitaja täitmisega võib tulla probleeme või need ületatakse olulisel määral, tuleb neile tähelepanu pöörata varem ning lisada vastavad põhjendused.

Toetatavate tegevuste panus meetmete nimekirja näitajasse Näitaja 1

TAT-spetsiifilised näitajad Koolituste arv KOV-is projekti raames

3

Koolitatute arv KOV-is ja kaasatud sihtrühmas

75

Koostatud turvalisuse tegevuskava

1

Kogemuste jagamiseks seminaride arv ja kaasatute arv

2

Toetatavate tegevuste lõpp- eesmärgist täidetud (%):

Osakaalu arvutamisel võetakse aluseks väljundnäitajate täitmine. Toetatavate tegevuste lõppeesmärgi täitmise protsendi hindamine: • kõik väljundnäitajad täidetud 100% või rohkem: eesmärk täidetud 100% • 75% väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 75% • pooled väljundnäitajatest täidetud: eesmärk täidetud 50% • jne Juhul, kui üks näitaja on täidetud 200% ja teine 0%, siis ei ole tegemist toetatavate tegevuste eesmärkide 100%-lise täitmisega, vaid saavutatud on pooled eesmärgid ehk täidetud 50%.

Toetatavate tegevuste lõpp- eesmärgi täitmise selgitus:

Selgitus tuleb lisada, kui toetatavate tegevustega on saavutatud oluliselt rohkem, oluliselt vähem või on tulemused ebaühtlased. Nimetatud juhtudeks on näiteks: • kui näitajad on täidetud oluliselt üle 100% (150% ja rohkem);

2 Võimaluse korral esitada andmed soo kaupa. 3 TAT-is sätestatud sihttase.

3 (3)

• kui näitajad on täidetud oluliselt alla 100% (50% ja vähem); • kui mõni näitaja on oluliselt ületatud, samas kui teine on nullilähedane (st väga ebaühtlane täitmine). Selgitus peaks sisaldama põhjendust, miks eesmärk on täidetud üle või ei ole saavutatud (nt kallinemised, odavnemised, puudulik kontakt sihtgrupiga, sihtgrupi puudulik huvi TATi tegevustes osalemise vastu vmt).

9. Hinnang toetatavate tegevuste tulemuslikkusele ja püstitatud eesmärkide saavutamisele4

Olukord pärast toetatavate tegevuste lõppu või hetkeseis vahearuande korral seisuga 31.12. Saavutatud tulemuste analüüs peamiste näitajate ja eelarvevahendite kasutamise alusel: st kuivõrd on kasutatud vahenditega täidetud püstitatud eesmärke, kas toetatavad tegevused on aidanud kaasa eesmärkide saavutamisele. Vahearuannetes analüüsida eesmärkide täitmise poole liikumise üldist suunda ja edenemist, eesmärkide saavutamise võimalikkust ning eesmärkide saavutamist soodustavaid ja takistavaid tegureid (sisemised ning välised). Erilist tähelepanu pöörata näitajate kõikumiste selgitamisele, kuidas need mõjutavad eesmärkide saavutamist. Kui olukord ei ole paranenud või on halvenenud, siis selgitada, kas on vajalik teha muudatusi TATis. Juhul kui TATi eesmärke pole võimalik saavutada, esitada põhjused ning kirjeldada, mida on tehtud takistuste kõrvaldamiseks.

NB! Koos aruandega esitada andmed toetatavate tegevuste eelarve täitmise kohta (otsuse lisa

4 vormil).

Aruande koostaja Ametikoht Allkiri, kuupäev

nimi

Kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta

Allkirjaõiguslik isik Ametikoht Allkiri, kuupäev

nimi

4 Täidetakse kumulatiivselt seisuga 31.detsember.

1/8

PARTNERLUSLEPING

Eesti Vabariigi Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61,

15065 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab kantsler Tarmo Miilits, ühelt poolt, ja Tallinna Strateegiakeskus (edaspidi partner), registrikood 75023817, aadress Vabaduse väljak 7,

15199 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab linnakantsler Kairi Vaher, teiselt poolt,

keda nimetatakse eraldi kui pool ja koos kui pooled,

sõlmivad käesoleva partnerluslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse Vabariigi Valitsuse 3. juuli 2023. a korralduse nr 180 "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine “, siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 “Toetuse andmise tingimused ennetava ja

turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) ning siseministri 7. juuni 2023. a käskkirja nr 1-3/88 „Konkursile „Kohalike omavalitsuste arenguprogramm“ esitatud taotluste

rahuldamine“ alusel ning elluviija kaasab sellega partnerina Tallinna Strateegiakeskuse, et viia ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“.

1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd tulenevalt TAT-is nimetatud toetatava alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ tegevuse “Kohalike omavalitsuste arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks“ (edaspidi arenguprogramm) elluviimise l, aruandmisel ja tulemuste seiramisel (edaspidi koos tegevused) ajavahemikul

7. november 2023. a kuni 30. november 2025. a. 1.3. Arenguprogrammi tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest (edaspidi ÜSS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu lisadest, TAT-ist ning muudest asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus kokkulepitud tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.

2. Lepingu jõustumine ja tähtajad 2.1. Arenguprogrammi tegevuste kulud on abikõlblikud alates 7. november 2023. a kuni

30. november 2025. a. 2.2. Leping jõustub selle allakirjutamisest elluviija ja partneri poolt. Lepingulised tegevused

loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates 7. november 2023. a. 2.3. Leping kehtib kuni 30. november 2025. a või kuni poolte lepingujärgsete kohustuste

nõuetekohase täitmiseni.

3. Lepingu lisad

3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad: 3.1.1. Lisa 1. Seirearuande vorm; 3.1.2. Lisa 2. Detailse aasta tegevuskava vorm;

3.1.3. Lisa 3. Detailse aasta eelarve vorm; 3.1.4. Lisa 4. Väljamakse taotluse vorm;

2/8

3.1.5. Lisa 5. Arenguprogrammi eelarve perioodiks 2023–2025;

3.1.6. Lisa 6. Arenguprogrammi tegevuskava perioodiks 2023–2025; 3.1.7. Lisa 7. Detailne perioodi 2023-2024 tegevuskava;

3.1.8. Lisa 8. Detailne perioodi 2023-2024 eelarve. 3.2. Juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) muudab kehtestatud väljamakse

taotluse vormi, siis esitab partner vormide kehtestamisele järgneval aruandeperioodil aruanded

ja taotlused ajakohastel vormidel. Elluviija teavitab partnerit rakendusüksuse poolt lepinguga kehtestatud vormi muutumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult.

4. Poolte deklaratsioonid

4.1. Elluviija ja partner deklareerivad, et neil lasub kohustus täita Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 ning lepingus nimetatud kohustusi.

5. Rahastamise alused

5.1. Arenguprogrammi tegevuste elluviimise hinnanguline abikõlblik kulu on 35 000 eurot (edaspidi toetus), millest Euroopa Sotsiaalfondi+ toetus on 70% ning riigieelarve line

kaasfinantseering 30%. 5.2. Elluviija maksab toetuse partnerile välja rakendusüksuse poolt tehtud väljamaksest arvates

30 päeva jooksul. Enne toetuse elluviijale välja maksmist kontrollib rakendusüksus partneri

poolt tehtud toetatavate tegevuste kuludokumente. 5.3. Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa väljamaksetaotluste ja aruannete alusel.

5.3.1. Partner esitab elluviijale väljamakse taotluse (lisa 4) eelneva kvartali kohta järgneva kvartali 15 kalendripäeva jooksul. Elluviija ja partneri kokkuleppel (suuremate kulude puhul) võib kvartaalse väljamakse taotluse esitada mitmes osas, sh igakuiselt.

5.3.2. Elluviija ei hüvita partnerile kulude maksumust, mida rakendusüksus ei loe abikõlblikuks.

6. Abikõlblikud kulud

6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud arenguprogrammi tegevuste abikõlblikkuse perioodil ja makstakse arenguprogrammi abikõlblikkuse perioodil ning on

kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusega. 6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ühendmääruses kehtestatud tingimustest ja

TAT-i punktis 6 kehtestatud korrast. 6.3. Abikõlblikud ei ole: 6.3.1. ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud;

6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu; 6.3.3. preemia;

6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising; 6.3.5. kinnisasjade ostmine; 6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamise le

mittekuuluvat piirmäära. 6.4. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või

tervenisti katmast, kui partner ei ole täitnud lepingu eesmärki või on rikkunud seadustest või erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.

3/8

7. Partner on kohustatud:

7.1. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu sõlmimisel detailse perioodi 2023-2024 tegevuskava (lisa 7) ja detailse perioodi 2023-2024 eelarve (lisa 8) ja

30. septembriks 2024. a järgneva kalendriaasta detailse aasta tegevuskava (lisa 2) ja detailse aasta eelarve (lisa 3).

7.1.1. Elluviija annab tegevuskavale ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates

lepingu punktis 7.1 nimetatud dokumentide kättesaamisest. 7.1.2. Kui elluviija ei anna tegevuskavale ja eelarvele puuduste tõttu heakskiitvat hinnangut, annab

elluviija lepingu punktis 7.1.1 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner täiendab või parandab tegevuskava ja eelarvet ning esitab selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab

täiendatud või parandatud tegevuskavale ja eelarvele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud tegevuskava ja eelarve kättesaamisest.

7.1.3. Kui partneri esitatud tegevuskavas ja eelarves ei esine puudusi või partner on puudused vastavalt lepingu punktile 7.1.2 kõrvaldanud, kinnitavad pooled tegevuskava ja eelarve lepingu lisana.

7.2. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu sõlmimisel arenguprogrammi eelarve perioodiks 2023–2025 (lisa 5), arenguprogrammi tegevuskava perioodiks 2023–2025 (lisa 6).

7.3. viima ellu alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ arenguprogrammi tegevusi, sealhulgas arenguprogrammi tegevusi lepingus fikseeritud mahus ning tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt järgmiselt:

7.3.1. osaleb arenguprogrammis, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) turvalisuse tegevusmudeli1 rakendamine vastavalt KOV-ile antud soovitustele;

7.3.2. defineerib turvalisuse valdkonna, analüüsib valdkonna hetkeolukorda, olemasolevat informatsiooni arengustrateegias, valdkondlikes arengudokumentides, turvalisusega tegelevate komisjonide ja nõukogude rolle ja tegevusi ning selgitab välja konkreetselt selle

KOV-i juurpõhjused ning planeerib turvalisuse valdkonna olulisemad tegevused hetkeolukorra kaardistuses välja valitud fookusteemades (edaspidi fookusteemad). Lepib

kokku sihipärased tegevused fookusteemades ning seirab nende täitmist lähtuva lt kokkulepitud mõõdikutest KOV-i tavapäraste seireprotsesside raames;

7.3.3. koostab turvalisuse valdkonna planeerimiseks tegevuskava kaheks aastaks, samuti

võimalusel üldise tegevuskava eesseisvaks neljaks aastaks; 7.3.4. kaasab arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA), prokuratuuri, haigla või mõne teise tervishoiuasutuse, vajadusel Transpordiameti ja teiste asjaomaste kohaliku tasandi asutuste, organisatsioonide või ettevõtete esindajad;

7.3.5. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste kasutuselevõtmise edendamiseks:

7.3.5.1. osaleb spetsialistide koostöömudeli „Ringist Välja“ koolitusel, hindab mudeli kasutusele võtmise võimalusi Tallinnas ning võimalusel piloteerib mudeli rakendamist ühes linnaosas;

7.3.5.2. planeerib, valmistab ette ja võtab kasutusele alkoholikahju vähendavate tegevuste mudeli. Selleks nimetab ta tegevuse koordinaatori, moodustab tegevuste elluviimiseks kohaliku

koostöövõrgustiku (partner, politsei, eraettevõtjatest alkoholikäitlejad jt) ning kavandab ja korraldab selle tööd või jõustab olemasolevaid võrgustikke ;

1 Turvalisuse tegevusmudel (https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-

osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti )

4/8

7.3.6. edendab ja rakendab lastele ja noortele suunatud teiste ennetussekkumiste

(sh tööhõivet toetavad, korduvõigusrikkumisi vähendavad või noorsootöö vms) kasutuselevõtmist;

7.3.7. turvalisuse valdkonna võimekuse arendamiseks osalevad KOV-ide ametnikud ning turvalisuse võrgustiku liikmed koolitustel ning edendavad kohalikku võrgustikutööd ja lähenemist kogukondadele;

7.3.8. arenguprogrammis osalev partner jagab infot maakonna teistele KOV-idele programmi kulgemise ja tegevuste kohta ning võimalusel kaasab koosolekutele ja seminaride le

kogemuste jagamiseks teiste, oma maakonna, KOV-ide esindajaid. Maakonnast kaasatakse vähemalt viis KOVi, võimalusel rohkem;

7.3.9. täiendavalt toimub kogemuste jagamine ka elluviija eestvedamisel maakondade üleselt;

7.3.10. elluviija poolt hangitud teenuseosutaja (edaspidi teenuseosutaja) toetab, nõustab ning juhendab KOV-e turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel, hetkeolukorra analüüsimise l,

tegevuste planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel, töögruppide läbiviimisel;

7.3.11. arenguprogrammis kasutatakse turvalise elukeskkonna kavandamisel ja tegevuste

korraldamisel teenuseosutaja juhendamisel ja toetamisel koosloome ja teenusedisa ini põhimõtteid, kasutades erinevaid metoodikaid ja praktilisi tööriistu;

7.3.12. arenguprogrammi tegevuste elluviimiseks koostab partner arenguprogrammi tegevuskava ja planeerib eelarve;

7.3.13. võtab arenguprogrammis saadud oskused ja mudelid kasutusele igapäevases töös arvestades

lepingus toodut; 7.3.14. arenguprogrammi tegevuse elluviimise aeg on 07.11.2023–30.11.2025.

7.4. viivitamatult teavitama elluviijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.5. säilitama arenguprogrammi elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu

abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud tõendid kuni 31.12.2034. 7.6. järgima arenguprogrammiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust, sealhulgas

järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid. 7.7. vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“,

teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava tegevusega ja tähistama kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja-

ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega. 7.8. säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitustegevust tagantjäre le

tõendada.

7.9. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks. 7.10. tagama arenguprogrammiga seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele.

7.11. hoidma sahver.eesti.ee pilverakenduses elluviija kontaktisikule kättesaadavalt arenguprogrammi tegevustega seotud kuludokumentide: arvete, hinnapäringute, päevakordade, osalejate registreerimislehtede koopiaid, sealhulgas fotosid tegevustest,

kokkuvõtteid hinnapakkumistest, vajadusel tegevuste lühikokkuvõtteid; 7.11.1. laadima sahver.eesti.ee pilverakendusse üles punktis 7.11 loetletud kuludokumentide

koopiad hiljemalt elluviijale väljamakse taotluse aruande, milles on vastavad kulud kajastatud, esitamise ajaks;

7.11.2. esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse kättesaamisest

lisaks sahver.eesti.ee pilverakenduses olemasolevatele kuludokumentidele ka täiendavaid

5/8

arenguprogrammikuludega seotud punktis 7.11 loetletud aga pilverakenduses puudu olevaid

kuludokumente, samuti vastusena nende kohta esitatud küsimustele täpsustusi ja selgitusi; 7.12. võimaldama auditi, järelevalve või ÜSS §-s 23-27 nimetatud kontrolli teostamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama elluviijale ligipääsu arenguprogrammi tegevuste elluviimisele, võimaldama audiitorile ja järelevalvet teostavale isikule juurdepääsu arenguprogrammi tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja

andmetele. 7.13. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse vastavalt

tagasinõudmise otsuses märgitud summale. 7.14. leppima elluviijaga eelnevalt kokku arenguprogrammi tegevuste kulude muutumisel või

muutmisel täiendavate kulude finantseerimise vastavalt lepingu punktile 13.

8. Partneri vastutus

8.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest. 8.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab

elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise ja

mittevaralise kahju. 8.3. Partner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui täitmata

jätmise põhjustas vääramatu jõud. 8.4. Partner vastutab meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.

9. Elluviija on kohustatud:

9.1. järgima arenguprogrammi elluviimisel ÜSS-is, selle alusel antud õigusaktides ning teistes

asjakohastes seadustes sätestatut; 9.2. tagama meetme alategevuse 2.4 elluviimiseks juhtrühma moodustamise, selle tööpõhimõte te

väljatöötamise ning regulaarsete töökohtumiste ettevalmistamise, kokkukutsumise ja

läbiviimise; 9.3. edastama arenguprogrammiga seotud elluviija otsused ja ettepanekud partneri kontaktisikule

ning teostama järelevalvet elluviidavate tegevuste üle; 9.4. tagama partnerile vajaliku informatsiooni arenguprogrammi tegevuste lepingujärgseks

elluviimiseks;

9.5. hüvitama partnerile arenguprogrammi tegevuste osas lepingujärgsed kulud; 9.6.tagama partnerile teenuseosutaja, kes toetab, nõustab ning juhendab partnerit turvalisuse

tegevusmudeli rakendamisel, hetkeolukorra analüüsimisel, tegevuste planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel, töögruppide läbiviimisel;

9.7.tagama partnerile järgmised koolitused: koostöömudel „Ringist Välja“ (osalejate arvuga

vähemalt 25 inimest), EUPC-koolitus (osalejate arvuga vähemalt 25 inimest) ja STAD koolitus (osalejate arv vastavalt partneri vajadustele). Samuti jagama partnerile infot muude

arenguprogrammiväliste koolituste osas, mis aitavad kaasa programmi eesmärkide saavutamisele.

10. Elluviija vastutus

10.1. Elluviija vastutab meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.

11. Aruandlus

11.1. Partner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale seirearuanded vastavalt

kehtestatud seirearuande vormile (lisa 1) järgmiselt:

6/8

11.1.1. 10. juuliks 2024. a, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (7. november 2023–

30. juuni 2024) tegevusi ja kaasnenud kulusid; 11.1.2. 10. jaanuariks 2025. a, milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist kalendriaas ta l

(7. november 2023 –31. detsember 2024) ehk lisatakse teise poolaasta (1. juuli 2024– 31. detsember 2024) seirearuanne;

11.1.3. 10. juuliks 2025. a, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (1. jaanuar 2025–

30. juuni 2025) tegevusi ja kaasnenud kulusid; 11.1.4. Partner esitab seirearuande vormil lõpparuande 30.novembril 2025. a.

11.2. Elluviija annab seirearuandele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates seirearuande saamisest.

11.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu

punktis 11.2. nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud täiendama või parandama seirearuannet ja

esitama selle elluviijale uuesti hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab täiendatud või parandatud seirearuandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul arvates parandatud seirearuande saamisest. Kuni seirearuande heakskiitmiseni on toetuse

väljamaksete tegemine peatatud. 11.4. Partneri poolt esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt määratud asutusel.

12. Teated

12.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused ja aruanded, märkused, juhised ja tahteavaldused (edaspidi nimetatud ühiselt teade), kaasa arvatud lepingu rikkumisest teatamine ja elluviija poolt lepingu lisa 4 muutmisest teavitamine, peavad olema esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on informatiivse iseloomuga siis seda võib teada anda ka suuliselt.

12.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile. 12.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt 5 (viie)

tööpäeva jooksul enne vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud

tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade kohaselt edastatuks.

13. Lepingu muutmine

13.1 Elluviija võib muuta lepingu lisa 4, teavitades sellest partnerit kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult) lepingu lisana.

13.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 13.1 toodud muudatused lepingu lisades, jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

13.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või

elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 20 (kahekümne) päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on

nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu lisana.

7/8

14. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud

14.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi ning tagasi nõuda partnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud toetus ja muud toetuse

maksmisega kaasnevad kulud. 14.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui: 14.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;

14.2.2. partner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate

kohustuste täitmata jätmist. 14.3. Partner võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui elluviija on oluliselt lepingut rikkunud ja ei

ole rikkumist täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks

loetakse eelkõige lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist. 14.4. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse

põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle

tagajärje ületaksid. 14.4.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele poolele.

14.4.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu

esinemisele. 14.4.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada. 14.5. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju

tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud

kohustuste täitmine. 14.6. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos lõpetamise põhjendustega ning koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne) päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu

lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult lepingu lõpetamine. Lepingu ennetähtaegse l lõpetamisel on partner kohustatud tagastama elluviijale selle osa toetusest, mis on leping u

lõpetamise seisuga kasutamata. 14.7. Elluviijal on õigus nõuda partnerilt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel toetuse tagastamist ulatuses, millises partner ei kasutanud

toetust kooskõlas lepinguga või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamise sihipärasust kontrollida. Toetuse tagasinõudmine ei mõjuta elluviija õigust nõuda partnerilt täiendava lt

ka kahju hüvitamist. Partner tagastab toetuse osa kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates elluviijalt sellekohase kirjaliku nõude kättesaamisest.

14.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

elluviija kohustatud tegema partnerile hoiatuse ja andma partnerile võimaluse rikkumine mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Pooled on kokku leppinud, et eelmises lauses nimetatud

mõistlik aeg ei või olla lühem kui 10 (kümme) päeva. 14.9. Elluviija poolsel viivitamisel toetuse maksmisega on partneril õigus keelduda lepingus

toodud kohustuste täitmisest kuni elluviija poolse vastava kohustuse täitmiseni.

8/8

15. Kontaktisikud

15.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub kontaktisikute kaudu:

15.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, telefon 612 5038, e-post [email protected];

15.1.2. partneri kontaktisikud on Maris Rahnu, telefon 51 13385, e-post [email protected]

ja Liis Vahter, telefon 58 031 009, e-post [email protected]. 15.2. Kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette

teavitada vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule. 15.3. Elluviija kontaktisik annab juhiseid lepingu täitmise küsimustes, tagab partnerile vajaliku

teabe edastamise, kiidab heaks seirearuannete ja järgmise kalendriaasta detailse aasta

tegevuskava ja detailse aasta eelarve, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist, ettemaksu kasutamise aruannet ning partneri kohustuste täitmist.

16. Lõppsätted

16.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad ja pooltevahelised teated kontaktisikute

muutumise kohta. 16.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused tagamaks

lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist. 16.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

16.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

17. Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Siseministeerium Tallinna Strateegiakeskus

Pikk 61, 15065 Tallinn Vabaduse väljak 7, 15199 Tallinn Telefon: 612 5008 Telefon: 6404218

E-post: [email protected] E-post: [email protected] a/a EE891010220034796011 a/a EE311010220061053015 Viitenumber: 2800045849 Viitenumber: 5005050050050225

Saaja: Rahandusministeerium Saaja: Tallinna Linnakantselei

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Tarmo Miilits Kairi Vaher