Merepiirist

Veepiirist Soome lahel Aeg ajalt ujub päävavalgele kisma veepiiripärast Soome lahel. Et osa meie maa ja veealast vallutand Rassiiaga on samal lahel sundpiiristatud vähämalt seni tinglikult ehk piinlikult allaeitlikult (kahjulikumalt loomulikult meile), on vähämalt kaardil kuni järgmise ilmasõjani asi selge. Narri on mängitud aga lahe läänäpoolsemal osal. Nimelt oleme Suomiga loobund õigusega meilekuuluvast osast rannikumerest, teadagi kelle uvides.

Mereõigus määratleb rannikumere ja merepiiride võimalikkuse järgmistes §§-s (jätan vahele loodetegaseotud täp- sustised sest Kuu ja Päikä meie vett ei tõmba): 3, 4, 7, 8, 14, 15, 16. Laevateid käsitleb §22 ja sisevete kaitseõigust §25. Erandi sõjalaevade kui võrdsetest võrdsemate puutumatusekohta sätästab §32.

Praegu on nõnna et 18.10.1996.-st kehtib Eesti-Suomi merealapiir mis kohati ahendab meie rannikumereala kuni 6,1'-ni (6,1 meremiili) Kalbådagrundiall, Naissaare ja Porkkalavahel 6,5'-ni. Eesti ja Suomivaheline kuni 24' piires kokkupuutuv veeala ulatuks Naissaarest Vaindlooni enam kui 60'.

Miks selline otsus tehti, pole mull eemalolnuna täpsält teada ja asjaosalised ise on kas surd või ei mäläta, nagu meil kombeks. Jääb kül kõlakaks ent mälätan ametnike suulisi põhjendeid selliseks järäleandmiseks et meil pole- vat jõudu oma veeala piisavalt kaitsta, silmaspeeti tõenäoliselt Rassia võimalikke ülbitsemisi. Juba siis taheti välis- maailmale näida võimekate nunnudena. Meenutan et päävalitsejaks oli siis Tiit Vähi ja välisasjadega õppis sahkerdama Siim Kallas. Oma mõjuvõim (võib- olla otsustavaimgi) oli ka tollasel presidendil Lennart Merel. Allakirjutasid lepingule välisministrid Siim Kallas ja tei- seltpoolt lahte Tarja Alonen.

Kuigi iljem on mitu rahvuslast seda valitsevale klikile ette'eit ning nõud käpardlikkuse õiendamist, on se kliki jõhkra "omade" ringkäändusetõttu jäänd alandlikuks enesenäitamiseks. Isegi riigikogus pole mitte ükski ennasttäis "õige" rahvuslane teind katsetki meie rannikumereala ümbersäädustada. Kas teadmisest et klikk kukutab selle katse too- re jõuga ehk enamäältäga läbi või kartusest et avalikkuse'ees võidakse kallaleässitada Luige Ansu ja Linnamää Marguse tublidusekiitusenäljased leheneegrid ja Roose Eeriku mölalevitajad et niigi keerulisel ning ohtlikul ajal ei tohi meie ida"sõpra" ärritada ehk ajada tollele "kasulikku" kremlimeelset juttu. Sest olla tuleb maast ja merepinnast madalam, oleme ju maailmamõõdus tühi koht.

Omaette jutt onn et sama meelt onn old ka Suomi kuid nemad on juba ilmasõja kahjudetõttu pugend SSSR-i ja nüüd Rassiiaees nagu kaotanutele kohane. Seega saaks rannikumereala küsimus päävakordatulla kõigepäält ik- kagi meiealgatusel. Milleks aga vähämalt etkel valitsevas pugemisvaimus ma valmisolekut ei taju.

Meie pugejalikkusele vaatamatta võtin ette katse ligi kaudugi kaeda milline võiks olla meie merealapiir Suomiga. Toetub mu katse mereõigusega ettenähtud võrdkauguslikule piiritlemisviisile. Kuna erinevalt valitsusest pole mul täpsäid kaarte ega ka veebikaarti (kus tähistatud ka iga oluline veest väljaturrituv kivi), jääb minukatse maarottidele asjast arusaamiseks ainult üldarivaks.

Oletuslik merepiir Eesti NSV ja Suomivahel lahe idaosas

Oletuslik merepiir Eesti NSV ja Suomivahel lahe läänäosas

Kui võrrelda minutõmmatud joont ja nn ametlikku sis ametnikud peaks oma juti ülekaema. Se on silmaga nähtavalt vigane. Tõik onn et sellega peab nõusolema ka Suomi sest sõlmitud lepingut saab muuta kahepoolselt. Viga pole suur aga sellise minnalaskmisetõttu oleme veealu ärakinkind Rassiiale, Latviale, nüüd ka Suomile. Miks? Kas keegi on kellelegi kuskile panga'arvele midagi kand? Vähja Tiit ja Kalda Siim on ju tuntud ärikad kelle teod onn omasugustepoolt õigeksmõistetud. Sest tõendeid ju pole.

Miss muutuks kui Eesti NSV üksi või koos Suomiga kehtestaks Mereõiguse alusel võrdkaugusliku rannikumere kuni selle piiride kokkupuutumiseni? Omapoolsete õiguste ja kohustistesuhtes ei midagi erilist. Ka nüüd korraldavad Eesti NSV ja Suomi liiklust oma majandusvetes ja seiravad merekeskkonda. Samuti jääb laevadele vaba rahumeelne läbisõiduõigus nagu nii.

Mereõigusleppe §2 järgi kuulub rannikumeri rannikuriigi õiguslikku pädävusse. Seega jääb rannikuriigi otsustada keda ja millisel alusel ta oma sisevetesse lubab. Meiepuhul käib jutt praegu vel meie majandusvetes ankurduvatest laevadest millele on keeland oma sisevete reostamise Rassiia, Eesti NSV aga peab kunagisest lohakusest, argu- sest ja pugejalikkusest tegematta töötõttu lubama. §18(2) lubab sisevetes ankurduda vaid juhuslikult ettetuleval vajadusel või kui selle tingib vääramatu jõud või mereäda ja sellegakaasnev abiosutus. Samuti ärmä unusta nn külgvööndit (kuni 12' rannikumere piirist) milles on §33 järgi rannikuriigil õigus nõuda sääl- viibival laeval/ujuvvahendil kehtiva õiguskorra järgimist. See käib ni ankurdund kuiga läbisõitva laevakohta.

Toon paar näidät merereostamise vältimise seirekohta. Oli 1993a lõikuskuu, ootasime Norra merel kütuselaeva et siirduda püügireisile Labradori merele. Iga pääv lendas meie püügilaevadest üle Noreegi rannavalve lennuk (aga võibolla ka vastiku Nato lennuk) et tabada või väikägi reostus. Rannikuni jäi seejuures 270'. Seekord läks õnneks. Sama'aasta jõulukuus püügilt naastes peatusime Kööbenauni reidil Saltolmi lähädal mõne tunni ankrus. Ilm oli selge, kõik oli tore, paljud tulid uudistama tekile. Samuti üks jobu motorist kes pärast õliste kätä puhastamist viskas õlise lapi laevakõrvale merre. Ometi me teame kuidas õli kohe laialivalgub ning vikerkaaretama'akkab. Samuti asusime kohe Kastrupi lennuväljalt lendutõusvate ja sinnamaanduvate lennukite all ning õhust kõik näha. Piisas mõnest minutist ja meiekohale lendas juba Tanmargi kiilik ning kutsus meid välja. Viisakalt päriti meilt aru (что за хуйня, kui meie laevalvalitsevasse 2. riigikeeldetõlkida), meie sillast vastati loomulikult et нихуя ja et tegemistold väiksä arusaamatusega ja et me enam ei tee. Et laik pold tõesti suur, loeti meile sõnad päälä ning pääsäsime tüli- kast asja'ajamisest ja pirakast trahvist. Motorist sai aga omadelt teenitult по шее. Reis oli niigi nigel (madrustele ja motoristidele 7500 krooni 4 kuueest), maksa pärast vel ühiskassast öhe дуралей lollus kinni. Kuss onn aga meie lennukid ja kiilikud miss iga pääv lendaks sadakond miili meie mere tervistseirama? Meie rah- va rahagalällava kliki uvi pole ju õnnetusi äraoida, vaid suure kisa ja käraga õiendada miks me isegi tuldkustutada ei suuda.

Kui jälgida marinetrafficu kaarti, viibivad Purekkari neemest põhjapoole omale ankrualaõivand vähämalt paarküm- mend odavlipu laeva (nn "varilaevastikust"?) miss ootavad sissesõiduluba Rassiia vetesse, teadagi milleks. Mõni on säl seist juba üle kuu ning pole teada millal nad suvatsevad lahkuda.

Pärast täiäõigusliku rannikumere piiri kehtestamist peavad ned laevad endale leidma uue ankruala pikkuse 21°30' kanti. Seejuures peavad nad arvestama säälsäid kaabli ja torujuhtmeid mis kõik on täpsält kaardistatud. Lähämal- ankurdumist keelab ka ametlik laevateeala Iiumaast loodes. Muidugi pole läänäpoolne ankruala laevadele enam nõnna mugav sest avaram meri avaldab tormikorral rohkem mõju. On ju tuul valdavalt edelast ja läänäst. Kuid kaptenid peavad alluma omaniku või prahtija korraldustele ja austama meiekehtestatud rannikumere piiri ja ametlikku laevateed. Seda nad on seni siiski teind.

Ent selle õigluse kehtestamisega pole kõik nii lihtne nagu paistab. Meil on rannikumere kehtestamisevastu oma Kremlimeelse vastusõna juba ööld kõiges eestlusevastaste sotside ninamees Lauri Läänämets. Teised onn esial- gu targu vait. Kuna aga rahvavaenulik kolmikliit (Re+So+E2) ei saa ilma sotsidetta rahvast enam vabalt nöökida ja Kremlit teenida (Kristen onn ilma vaid unnik aisvat ollust), saab just Lauri vastusõna otsustavaks ning mingit mereõiguslikku rannikumere piiri ei kehtestatta, vähämalt järgmise valimiseni ja uue liidu "sünnitamiseni". Kuid lõpmatuseni oma õigustest loobuda pole arukas ning tuleb jääda vaid lootma et mõistus jõuab pärast Läänä- metsa ja temataolisi ka tänastel või omsetel eestlusevastastel persest pähä. Enn Oja isemõtleja 01.01.2025. JP 2460677