Pühtitsa usuemandatest

Kuremää usuemandatest Ligi aasta on käind rahvatants Pühtitsa nunnakloostriümber et keda säl ikkagi kummardatakse, kass jumalat või paatjus- ka Kirilli. Asja on teadlikult püüd venitada sotssoss'siseminister Lauri, ehk äki Maskvaa annab enne ukraiinlastele alla kui tema midagi otsustamapeab, siis tiksuvat kõik vanamoodi oleskledes edasi.

Ise kirjutin sest naljamängust loos 240427 Mida teha valede õigeusklikega. Et tuleb rusikaga laualevirutada, sai selgeks kassvõi Kirikute ja koguduste sääduse ja Pühtitsa kloostri põhikirja võrdlemisega. Küsimust tekitas küll selle esitamine tsiviilpõhikirjaga mis pani mõttes küsima kas kloostril on ka sõjapõhikiri? Aga jäägu see tunnetega rapsimiseniminev peensus siinkohal närimatta.

Mida sis annab nende 2 üriku võrdlus? Aga seda et kui meie klikk ise laseb muukatel ja mutukatel koos oma väljamõeldis- tega siin vabalt möllata ja jumala õpetustmõnitada (uskmatu ning usuvõhikuna võin seda vaid oletada) sis kloostri põhikir- jas on korduvalt sätästatud et nad ei allu Eesti NSV klikile ega mis tahes ametkondadele kui seda ei luba nende paatjus- ka Kirill. Eesti NSV säädusijärgitakkse silmakirjalikult ning nii vähä kui võimalik (sellised võimalused onn ettekirjutand meie omad pugejad Toompäält). Kuigi kloostri ülem/eestseisja/iguumenja Vilareeta (Aksaana Kalatsoova) on püüd ümbernurga ajuloputada ning eemal- duda isakese Kirilli püha sõja toetamisest ja ainuõigekskuulutamisest, pole ta lahtiööld alluvusest Maskvaale. Tõik on seejuures siiski ka see et selle põhikirjaraames ta ei saakski seda teha. Toon mõned lõiked:

§1 Pühtitsa jumalaema uinumise stavropigiaalne naisklooster - se onn usuline öhendus miss asub Maskvaa ja kogu Ras- siia paatjuska vaimuliku juhatuseall ... ... Klooster kuulub usurühmitise Rassiia õigeusu kirik usulisõigusalluvusse ... ... Klooster juhindub oma sisemises/vaimulikus elus Rassiia õigeusu kiriku põhikirjast miss on vastuvõetud Rassiia õige- usu kiriku piiskoppide kogupoolt 2000a; muudest Rassiia õigeusu kiriku sisemistest määrustest kooskõlas Kohaliku kiri- kukogu, Piiskoppide kogu ja Püha sinodi otsustega; kloostri sisemisest usulisest määrustikust ning üldisest õigeusu idaki- riku usulisest õigusest ... (kohati paljusõnaline jura miss aga sisult arusaadavalt kinnitab eeltoodut)

§11 Maskvaa ja kogu Rassiia paatjuska kirjalikul õnnistusel võib klooster moodustada eraklaid, arukloostreid, õeskondi ...

§12 Maskvaa ja kogu Rassiia paatjuska kirjalikul õnnistusel omab klooster õiguse moodustada/asutada ...

§15 ... klooster asub Maskvaa ja kogu Rassiia paatjuska usulise juhtimise ning vaimuliku järälevalveall ... ... klooster ei kuulu öhessegi õigeusu koguduste piiskopkonda Eestimaal ega või muuta oma õigusalluvust ... (st et nii onn ja nii jääb, teised ärgu kõrval köhigu)

§16 Vastavuses Eesti NSV Kirikute ja koguduste säädusega võib koguduse vaimulik keskus asuda väljaspool Eestimaa piire ... (Eestimaa'all mõeldakkse muidugi nõukogulikku pärandit ehk Eesti NSV-d ent oluline onn et se sama Eesti NSV klikk annab loa siinset usuelu juhtida väljastpoolt, siinkohal Maskvaast) ... kloostri vaimulikuks keskuseks on Maskvaa ja kogu Rassiia paatjuska ... (mott) Taolise paatjuskale ainuotsealluvusega kloostreid nimetatakse õigeuskliku arusaamajärgi stavropigiaalseteks (σταυρός vanasti [staur'os], nüüd [stavr'os] rist + πήγνυμι vanasti [p'eegnümi], nüüd [p'iignimi] püstitama).

§17 Oma volituste raames paatjuska: kinnitab ..., kinnitab teenistusse ..., nimetab ametisse ..., vabastab ametist ..., kontrollib ..., teostab ... .

§20 Eestseisja nimetatakse ametisse ja vabastatakse ametist paatjuska vastava käskkirjaga. Kloostri eestseisja volitus- te kehtivusaeg määratakse paatjuskapoolt.

§21 Kloostri eestseisja võtab vastu kloostri elanikke paatjuska ääkskiidul ja õnnistusel ...

§23 Kloostri vaimulik kogu võtab vastu ... selle järgnäva kinnitamisega paatjuskapoolt ...

§24 ... vaimuliku kogu otsused astuvad jõusse nende kinnitamise etkest paatjuskapoolt ...

§31 Klooster võib temale omandiõigusel kuuluva kinnisvara kolmandatele isikutele võõrandada või muulviisil kasutusele- anda (müük/rendileand) vaid paatjuska eelneva kirjaliku õnnistusega. Vahemärkus: kinnisvara'all mõeldakkse meil vigaselt ka maad ehki see on inimese poolt mitteloodud püsivara. Kinnisva- ra onn inimesepoolt loodud loomult liikumatu vara (ooned, rajatised).

§39 ... kloostrisse vastuvõtmise otsuse võtab vastu eestseisja vaimuliku kogu ääkskiidul ning paatjuska kinnitusel ...

§§45...46 määravad arukloostrid Maskvaas ja Vasknarvas (skeeta/skiita), loomulikult paatjuska käskkirjadega (vastavalt 1993a-st ja 2002a-st).

Iguumenja Vilareeta on väit et tema omatahtsi ei saa põhikirja muuta. Seda kinnitavad järgmised põhikirja sättäd:

§52 ... kloostri põhikiri ... kinnitatakse paatjuskapoolt. §53 ... lõpetab klooster oma põhikirjalise tegevuse paatjuska käskkirja'alusel ... §55 ... põhikirja uus sõnastis on vastuvõetud ... ja ääkskiidetud ning ... kinnitatud Maskvaa ja kogu Rassiia paatjuska- poolt.

Mis tähändab et kloostri usulist ja ilmalikku elu juhib tegelikult lausa pisiasjadeni Maskvaa paatjuska, ainutähtis on Krem- lile (sest õigeusk on selle tööriist) seega alluvuse rõhutamine ehk meie saamatule klikile persega näkkukargamine.

Miss relv jääb Läänämetsa Laurile? Selleks tuli kaeda Kirikute ja koguduste säädust. §14 lubab nimistussekandmise menetluse peatada ja jätta nimistusse kandmatta kui (2) 1) usulise öhenduse põhikiri või muud ürikud ei vasta sääduse nõuetele; (2) 2) usulise öhenduse tegevus kahjustab avalikku korda, tervist, kõlblust või teiste inimeste õigusi ja vabadusi.

Kui meil onn ääkskiidetud võõrast alluvustsätästav põhikiri, ei saa Lauri midagi teha (ise ju lubasid!). Kaheldav on ka paatjuska'alluvusega usulise öhenduse seostamine avaliku korra kahjustamisega. Mõningaid andmeid võib olla küll PoPo-l aga vaevalt nad sellisesküsimuses esile tükiks. Kuid kas saab siduda kloostrit tervise, kõlbluse või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kahjustamisega kui seda pole teind kül klooster ent on vaieldamatult teind tolle ema- riik Rassiia, päälägi ka kloostri vaimuliku keskuse ehk paatjuska Kirilli ääkskiidul ja ässitusel? Need loetakse ju öheks õiguslikuks tervikuks. Muidugi võib tõlgenduskantsler jõuda oopis tellitud seisukohale. Ehki kloostriülem onn end kül taandand paatjuska sõdaõhutavast suhtumisest, on se jäänd tõestamatuks/tõendamatuks sõnakõlksuks sest ta pole astund tegudega avalikult oma paatjuska vastu. Kuidas ta seda tehasaaks? Kõigepäält on vastu Eesti NSV ise sest põhikiri on kinnitatud ju Eesti NSV siseministripoolt! Seega jääb eputamistest ja ajupiinamistest sõltumatta pall Lauri jalale.

Mida ma pakun? Kehtiv Kirikute ja koguduste säädus tuleb tühistada ning asendada põhimõtteliselt uuega. Iluravi ei aita mülkast välja. Kindlasti ei tohi teha kõige ahvatlevamat muudatist - vihjata mingile kallaletungile, kellegi meelestatusele vm-le tundelisusele mida ei saa puust etteteha. Sellega võivad akkamasaada ka teised kultusriigid ja liiduvabariigid, mida me siis oma vaimusopaga teeme? Taoline arutluspind tuleb eos välistada. Uus säädus peab sisaldama kõigile ühtset sisu. Kuid põhimõtteliselt uue aluse usurühmitiste tegevusele ja vormistamise- le looks sätä: Eesti NSV-s on lubatud tegutseda ainult Eesti NSV sisese alluvusega usulistel öhendustel. Kõik muu on sellest tuletatav. Meilejäätud maa'ala ei tohi saada erinevate väärakate katselapiks!

Nõnna kaotaks oma välisalluvusliku tegevusloa lisaks Maskvaalealluvale õigeusukirikule ka Konstantinoopolilealluv õige- usukirik, lisaks peavad omale uue usuisa/usuema/paatjuska/maatuska/papa otsima/leidma luterlased, katoolikud, musli- mid, pudausulised ja paljud muud lahkusulised. Samas võib iga uskumisaige järgida sama usku miss õigeusklikud Mask- vaas või Konstantinoopolis/Istanbulis, katoolikud Roomas või Sö'ullis, muslimid Timaskis, Kaahiras, Kabuulis või kuss iganes jmt. Ehk nagu mainisin esilauses, on meie usklikele vaid üks ja ühine jumal, kandku ta turbanit või pigimütsi või papaahat või mitrat või murumütsi või kaabut või soni. Taoline sätä vabastaks meie usklikud uskumisest Kirilli ja kellesse/ millesse muusse tonti iganes.

Mida saaks sis teha iguumenja Vilareeta? Alluvusside paatjuska Kirilliga katkeks, toimidatuleks isepäi. Kass Vilareeta uuele säädusele alluks, mine kuradit tea. Kui allub, saaks ta kõike senist jätkata samuti nagu seni, vaid vastutus ja kohus- tus langeks edaspidi temale, mitte mingile välispaatjuskale. Õed saaks samuti ise otsustada, kass lahkuda üksikult või kambana Vilareeta juhtimisel oma ajaloolisele kodumaale samma Kirilli alluvusse. Samuti jääks võimalus jääda siia ning jätkata nüüd juba sõltumatult vabatahtlikus vaesuses ainult jumalateenimist. Pühtitsa sõltumatu naiskloostri sise'elu kor- raldaks taas põhikiri ent nüüd juba põhimõtteliselt ringitehtult ning valitsuse vastuvõetult. Et selle saaks mittepugedes kinnitada ka siseminister, olgu ta sis mingisse pandessekuuluv või pandevaba, poolearuline või juhuslikult ka asjajagav.

Julgen soolapuhuda et tühjaks Pühtitsa klooster ei jää. Seda ei luba juba Kreml sest muidu võtavad Eesti NSV enda "va- led" õigeusklikud selle kaklusetta üle. Koos püsi ja kinnisvaraga! Onn sellist lahingutta pagemist Kremlile sis vaja? Kremli vaim ju Pühtitsa kloostrikohale eljuma peab jääma ja jääb! Side seega jääb ent see pole enam n-ö riiklik alluvussuhe.

Muuseas käib eeltoodu ka samasse alluvussekuuluva Aliksandr Nevski pääkirikukohta. Paneb ka imestama et ei selsimees Läänämets ega ükski varasem siseminister pole mõttelise õhkamisegagi käsitlend Petseri kloostri (Свято-Успенский Псково-Печерский монастырь) meie õigusalluvust? Kas põhisäädust enam ei loeta- gi? Arusaamisest ja täitmisest rääkimatta? 99% olen kindel et selle nõudega ei julge väljatulla ka mõni ilisem siseminister. Vähämalt kuni 3. ilmasõjajärgsä võimu ja omandijagamiseni.

RiiKogKodTööKorS lubab säädust algatada ka 1-l riigikogu liikmel (§90 (1) 1)) ent edasine jätkub juba pandede omava- helise ärapanemise õhkkonnas. Ilmuvad äki välja inimõiguslased ja usuõiguslased ja mille iganes eest/vastu võitlejad. See võib kesta kuid kui mitte aastaid, riigikogus on küllalt igasugu ennasttäis tegelinskeid kess lausa igatsevad sõnniku- unnikul õitseda. Siiski lootus jääb et kõnealune võetakse vastu juba aastal ... jumala aja'arvamisejärgi.

Enn Oja isemõtleja 04.02.2025. JP 2460711

Eesti Päävaleht, 24.10.1997.