Mitmest riikkondsusest

Mitmest riikkondsusest

Mõttes lasta/lubada inimesel olla mitme/mitmekümne/mitmesaja riigi/liiduvabariigi kodanik/alam pole midagi uut ega irmsat. Olen seda põhimõtet käsitlend 2001a-st kirjutistes 011217 Müüt Eesti kodanikust; 040622 Lubada mi- tut kodakondsust; 151119 Pätid kui valitsuse tugirühm; 160617 Siimust ja kodakondsustest; 240207 Kodakondsu- se sääduse puudustest.

Minu suhtumise põhimõte onn old lihtne - kuna me salastatud riikkondsusi jälgida nagu nii ei suuda, tuleb lähtuda ainult asukohariigi riikkondsuse eelisõigusest. Samuti peame tunnistama et mitut riikkondsust tunnustatakse palju- des/kümnetes riikides ja liiduvabariikides. Ent asuda saab too kodanik/alam mingil etkel ikkagi ainult öhes üksuses. See tähändab et ole sa Tonga alam või Kostariika kodanik, Eesti NSV-s peab ni võõramaine alam või kodanik al- luma asukohariigi ehk Eesti NSV õiguskorrale. Kui me lubame, sis võid; kui ei luba, sis ei või. Igale tolgusele (peaks olema) arusaadav.

Üks äiriv mittealluvusvõimalus tuleb kohe pähä. Se on pärast kuriteo toimepanekut oma teise emamaa kaitsealla peitupugemine. Nt Eesti NSV, Svärjä, Malta, Rassiia alam/kodanik lööb siin kellegi maha ja pageb meidvihkavasse Rassiiasse. Meie klikk võib küll seda kurjateinut väljanõuda aga kui Rassiia meile vastu ei tule? Sest tema oma kodanikku välja ei anna! Kui tegu pole just ülitähtsa riikliku kurjateinuga kellest Kreml ise tahab lahtisaada. Nt mõ- ne oma nuhivastu. Oleme ju isegi pättä ja "marjulisi-seenelisi" vastastikku vahetand. Eriti tähtsad on taolised vastu- olud just poliitilise taustaga kuritegudekorral.

Kuid ka selline mittevastutulek peaks kujunema meile kasulikuks. Juba kurjateinu varjamisetõttu. Mis näitab tema poliitilise kliki suhtumist meie õiguskorda ning samas meievastaste kuritegude õigustamist, näidates oma õiguse- vastast jõhkrust muule maailmale. Otsustavad ju ikkagi ninad, mitte lihtametnikud. Samas jääb meie sundpiir (ja loodetavassti Euroopa liidu ehk nn Sengeniruum) sellele kurjateinule suletuks kuni meie peremehed Prüslis Maskvaa väljapressimisele ei allu, järälikult ka meie. Nt Kalojanni Annamariia pidas aru- kamaks oma aeg siin äraistuda et ka iljem õigena ohutult siiapageda. Liigne pole meenutada et me ei pea pagend lurjust siin ülalpidama. Kuid meile jääb ka õigus igasugusele õigusliku- le ette'eitele Rassiiavastu. Kass ja kuidas ta seda kasutab, jääb tema sahkerdajateotsustada.

Loomulikult kerkib taolise suhtumisega unnik õelaid küsimusi:

1) Valimisõigus ja valitavusõigus Kass mitme riikkondsusega isik saab/tohib valida ka teises riigis? Nt Eesti NSV kodanik Rassiias? Siin selsimes Mihhalit, sääl selsimes Puutinit? Siin me saaks erisättäga seda takistada aga Rassiiasse meie võim ei küüni. Erisä- tä lähäks aga kohe vastuollu meie põhisääduse ja selle salapärase mõttega. Alar ja tema järglane sellist prohmakat läbi ei laseks. Ja tall oleks õigus. Kokkuvõttes ei saaks me välistada poliitilisi libusid. Kui neid üldse karta. Asi pole nende ulgas - mõnikümmend tuhat ehk kokku tuleks - vaid taas põhimõttes. Kui me aga akkaks põhimõtet rida realt taga'ajama, peaks me kurjateinuteks kuulutama juba kõik mitme riikkond- susega isikud, riigikogust tuleb kohe meelde Randpere Valdo. Välistada ei saa veel mõnd salastatud russi, svens- kit, pelarussi, ukraiinetsit, ... . Sest meil pole andmeid, nt Kreml kuseb meie päringupäälä, elame ääs usus nagu võimetule eikellelegi kohane.

Kui me aga Valdolt nõuaks öhest riikkondsusest loobumist, saadaks ta meid persse. Sest tall on küllalt mammonat kokkulöödud ning mingi õigus teda enam ei koti. Kui talt tahta võtta meie kodakondsus, peaks selleks olema ni sääduslik alus (tühistada põhisääduslik sünnipärane kodakondsus) kuiga vastava õigusega ameti'isikud. Ent Mih- hali pande koos tallalakkujatega kasutaks oma nõmedikest enamust ning laseks selle katse sõela põhjaks.

Valimisegaseoses tuleb kõnealla ka valitavus. Kui meie klikk oma kuuleka PoPoga (poliitilise politseiga) ei lase kuskile pürgida isegi oma kodanikel - ääks näitäks kremliteenriksülendatud Aivo Peterson/Krõlohv - kuidas saaks sis äälätada kellegi osaliselt välismaalasepoolt, nt Svärjä alama herr Randperepoolt? Ja mis siis kui selline kahe või mitmepaikne valitaks kuskile lolli alli massiesindama mitmes kohas, ei suudaks sää- duslikult vastata mitte keegi. Vähämalt meil. Tõin Valdo teadlikult sobiva isikuna näitäks kuidas eestlusevastane (see onn ilmnend tema rahvavaenulikes äälä- tamistes ja sõnavõttudes) isik saab klikisekkapugedes täiäliku tegevusvabaduse ning vastutamatuse. Oled aga klikist väljas, võidakse sind kohe mingi ilase süüdistisealusel puuripista. Algul kuudeks, siis aastateks. Või pehme- malt ainult kahtlustada ja mõrvata aastatepikkuse nöökimisega vaimselt. Kuigi see on enkavedeelik/kabebistlik võte tehislikust vaenlasest "viisakalt" lahtisaada, on se meil jätkusuutlik just "tänu" PoPo kagebistlikule päritolule.

Kuna meil sääduslikku lahendit pole, ei akka ka ila'ajama miss kuidas võiks olla või peaks olema. Jäägu se valitsu- se ja riigikogu üpiknukkude lällamiseks lällamisepärast.

2) Kaitseteenistus Taas tuleb alustada küsimusega: kass Rassiia ja Eesti NSV kodanik peaks või võiks teenida emma kumma ründe- vääs (kui jutt on palgasõduritest) või mõlemas? Ja kummapoolt ta võitleks ehtsas sõjas, nt järgmises ilmasõjas? Siin on ropult palju võimalusi ehki taandumapeaks nad kõik põhimõttele - ainult öhepoolt. Varupääsuks oleks nah- kaoidev põõsassepugemine. Niiet kui siinelutsev Rassiia kodanik pooldab avalikult oma emamaad või mutukas keda/mida iganes (Marssi, Pluutot), on tal selleks ka õigus, isegi meie põhisäädusejärgi. Kuid lausa võimatuks osutub põhimõte ja selle järgimine ise. Sest kass Eesti NSV peaks jäämagi Euroopa liitu või peaks ta kasutama õigust taasiseseisvuda? Võimalik oleks ni kolmikvalik - kass Euroopa liidupoolt, Eesti vabariigi- poolt või muu uue peremehepoolt? Esimene ja kolmas valik tähändaks Eesti vabariigi vastasust, täpsämalt selle iseseisvuse ävitamist mingi uue alluvusekasuks. Küsimus onn õigustatud sest kui me ise ei oska ega taha ennast ise majandada, me lausa peame omale peremehe otsima ehk loobuma iseseisvusest. Nagu tegime 2003a rahva- äälätusel.

Ma ei saa lahti aga tundest et kordub 2. ilmasõda kuss vend sõdis vennavastu ja naaber koputas naabripäälä. Eeldab seda juba praegune meelestatus/äälästatus riigikogus ja kohalikes omavalitsusteski. Pole ju raske oletada sedagi kes kohe Rassiia sissetungiaegu või järäl kohe üleüppaks ja seniseid omasid reetma ja kas kannuseidteeni- des või vihast kellegivastu tapma'akkaks. PoPol on kindlasti pikk nimekiri neist muukatest/mutukatest kes pugend Eesti NSV kodakondsusse eeskätt siinse elu õõnestamiseks ent meil pole säädust ega tegevusvalmidust neilt "os- tetud/päritud" kodakondsust äravõtta ning väljasaata. Ka siis mitte kui nad on pugend millegi saadikuna puutuma- tuse katusealla. Soovime tunnistada või mitte aga oleme ja jäämä reeturite ühiskonnaks. Kuid seda ei muuda tõik mitu riikkondsust kellelgi onn. Igaöhe elu juhib siis allajäädäs argus ja üleolles viha.

3) Riigiametniklus Kass riigikokku võib väismaalane pürgida? Võib. Taas ää näidä Valdonajal. Kas kohalikku omavalitsusse võib välismaalane pürgida? Loomulikult võib, jällä ulatab abistava kää Valdo. Ainsa õigusliku vaenlasena nähakse praegu vaid mutukaid, neidki alles ülejärgmisel kohalikuvõimu valimisel. Aga muud ametikohad? Need kuss lisaks sõnniku'unnikus õitsemisele on vaja ka valdkondlikke teadmisi ja oskusi? Võtan ette nn liiduvabariigi valitsuse. Tuhnisin vastava sääduse läbi aga üllatiste üllatis - ministriks võib sokutada kelle iganes! Nt Elon Maski, Tonäld Trambi, Vladiimir Puutini, Kimtsöngõnni, Tsonn Smihvi, Vassiili Pitrohvi jne. Sest mitte ükski § ministritelt Eesti NSV riikkondsust ei nõua, pole isegi täpsustist et minister peaks olema ainult Eesti NSV kodanik. Kodakondsust käsitlevad kül §§ 59(1), 66(1), 69(1), 1055 ent need pole asjakohased. Ja kõik. Isegi keeleoskuse nõuet pole. Seega velkam selsimehed/selsinaised mumbupambaruluulud ja kess mutukas iganes. Niiet sitaunnikust riisutud 101 kraadet panevad kokku pundi kes kakleb välja pääministriks pürgija, too paneb "omadest" kokku nn valitsuse ja samuti väljakakeldud juhtiv selsimees Kadriorust selle ka kinnitab. Kogu lugu!

Aridusekohta siiski midagi onn. Üldine nõue ametnikule on keskaridus, avaliku teenistuse säädus (§10(2)) nõuab ka kõrgaridust, nn tippametnikelt. Kui see või muu nõutu puudub aga kellelgi on kedagi kuskile vaja sokutada, muudetakkse säädus sobivaks. Kuid midagi ei nõuta riigikogulastelt. Sest nood peavad jäämagi neid"valind" lolli rahva tegu ja nägu. See olevatki temokraatia! Mida aga nõutakse, on võõrkeeleoskus! Kuna sättäs kasutatakse sidesõna või (miss jätab ka valikuvõimaluse), piisab 4-st võõrkeelest kassvõi 1 oskust (tasemel B1, B2, C1 vastavalt tingimusele). Neiks onn jänkiss/ingliss, vranssee, tojts, russki. Seejuures jänkiss ja russki on meil niigi mitteametlikud riigikeeled, me vaid ei taha seda ennastäbistavat tõika tunnistada. Uvitav on ka nõue et tuleb osata seda võõrkeelt mõista ja selles möliseda, lugemine ja kirjutamine jäävad nõudena välja. Riigikogulaselt ei nõua keeleoskust ka ürik Ametniku, töötaja ning kehalisest isikust ettevõtja eesti keele oskuse ja kasutamise nõuded. Isegi presidendikohta puuduvad põhisääduses vastavad nõuded. On vaid üks ilmselge - ta peab olema sünnilt Eesti (NSV) kodanik kel vanust vähämalt 40 aastat. Kuna ma ei pääsä ligi salastatud andmetele, võin eeltoodus kohati ka eksida.

4) Riigisaladusõigus Selleall palju luulutada pole sest nn saladustele juurdepääs on vahetult seotud ametiga. Nt ole või sünnilt eestlane, võid saladusõigusest ilmajääda, oled aga sünnilt muukas või mutukas, võid sobivas ametis selle kolaki saada. Kuigi meie ametnikel on lausa töökohustuseks lihtkodaniku soov/taotlus mis tahes ilukõnega tagasilükata.

Omaette küsimus on minujaoks alati old asi ise - millised saladused saavad meil üldse olla? Sest mina kujutlen riigisaladuse all midagi sõjalist (nt tatikajaanilikku sõjaelukat miss lendab õhus, ujub vees ja sõidab maadmööda), mitte nagu meil tavaks et varjata oma rahvaeest võimupandede telgitaguseid salakismasid ja rahva raha kühvelda- mist kavalantsude raha'aukudesse. Eriti seetõttu et eesti mats ei julge ega suuda endaeest seista ega lähä sirbi ja vasaraga nende petiste vastu.

Milline sõjaline saladus saab aga meil olla kui me saame relvade tarnijatelt valmistoodangu, vahel ehk kasutamis- juhendigi, mitte selle koostise kirjeldise pisiasjadeni ehk aatomiteni? Minu kui eemal surmaootajajaoks oli saladus isegi tõik et me ei tohi jänkide tarnitavaid relvi kasutada meid vallutand ja taasvallutadakavatseva Rassiiavastu või vähämalt tolle maa'alal, kui just Ämerikä ise luba ei anna. Ehk meie ostetu meie rahaeest pole meie omand ning me ei tohi sellega toimida nagu vaja! Mitte ei tule meelde et oleks kuskilt saand pärast relvaostu taolisest piirangust lugeda-kuulda. Samuti pole meil juurdepääsu maailma rusikariikide sõjatööstuse salaurgastesse. Meil ei saagi olla mingit sõjaliselt tähtsat/olulist teavet millega maailmairmutada. Kaa on Kremlil meie endi reeturite ja nuhkideabil teada kuss midagi asub, kui palju ja mida kuskile liigutatakse. Pean järäldama et me tõesti seda salatsemist mängime ning selleall mõeldakkse oopis rahva petmist tema "teenri- te"poolt. Kuna ka nn "valitud" on parimaljuhul poolearulised, ei oskagi nad midagi erilist väljatuua ehk äratunda "tundlikku" saladust. Mis teha, taas peame tunnistama lolli rusika võimu ning kuulekalt alluma. Steenbokk mängib aga oma mängä sa-

lastatud(!) saladustega edasi. Loodetavassti ma ei liialda kui pääministristki saab peagi nimetu salapärane Tema ise.

Kokkuvõtt Eelnevast võib jääda mulje et mitu riikkondsust onn õudselt alb ja ohtlik ning seda tuleks igati vältida. Põhimõtteli- selt õige lähänemine ent ainult siis kui kõik mängiks öhesuguste reeglitejärgi. Paarisaja üksuseulgas peame aga tunnistama "arenevat" maailma ning meie võimetust kellegi muuriikkondsust jälgida. Ning kuna me ka ise seda põhimõtet ning ka säädust rikume ääs usus, ääl meelel ja tahtel, saame süüdistada ainult ise ennast. Mitme riik- kondse isiklikud valikud on temateha, valigu ta sis kaeviku meie või vastaspoolel. Küll aga peaks me säädustes öhemõtteliselt sätästama et siin Eesti NSV piiridesviibides allub ta ikkagi ning ainult meie säädustele, kiristagu Tonäld, Voova 2 või Karl 16 Küstav oma ambaid nõnna et need tuleb uuedpanna.

Niiet mina kiidan mitu riikkondsust ääks ja õigeks, muuseas ka Randpere Valdo varuvõimaluse plagada üle lombi oma armsale islaamistatavale kodumaale või pommidekartuses põrutada oopis pudistlikku Taisse. Riikkondsusega mängimise eeskujuks oskan tuua äsjase näitä tankri Jaaguariga mille omanik leidis/ostis talle mõ- ne pelgupäävajäräl Rassiias uue Komooride lipu ning nõnna pold enam ei meil ega teistel tedavihkavatel mereriiki- del alust teda lipupuudumisetõttu öheski väinas ega meres lindpriina kinnipidada. Ehki samasugused riikkonduset- ta lindpriid meieseas onn endiselt ausees.

Enn Oja isemõtleja 25.05.2025. JP 2460821

Vajj nott?

Saatja: Enn Oja <[email protected]>

Saadetud: 01.06.2025 21:48

Adressaat: peaminister <[email protected]>; Riigikohus <[email protected]>;

pohiseaduskomisjon <[email protected]>; Justiitsministeerium

<[email protected]>; oiguskomisjon <[email protected]>; oi <[email protected]>; SiM info

<[email protected]>; Kaitseministeerium <[email protected]>;

riigikaitsekomisjon <[email protected]>; mil <[email protected]>;

Välisministeerium <[email protected]>; valiskomisjon <[email protected]>; info

<[email protected]>

Teema: Mitmest riikkondsusest

Manused: 250525 Mitmest riikkondsusest.pdf

TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada!

Vabaks kasutamiseks.

Vastus pole vajalik.

EOja