Vabaks kasutamiseks

Ametnike vigadest notsude massimõrvas

Suhtun ellu valdavalt teaduslikult, seetõttu olen arjund teadlasi usaldama, samuti teaduselepõhinevate ametnike otsu- seid ja tööd. Sest tavaliselt/valdavalt ei mõtle nad midagi ise tundeliselt välja (meeldib : ei meeldi). Ent vahel on ka ettekir- jutatu liialt kange miss ei arvesta eluliste kogemuste ja vajadustega. Kuid ka teadlastesse tuleb suhtuda ettevaatlikult, eriti mida nad ajavad ajust välja kellegi tellimusel või ise'enda arvates. Võimatu pole ka 2 tõese alusepõhjal vale järäldise- tegemine. Pärast katseid jõuab teadlane/uurija mingile seisukohale ning kui tegemistpole valetvälistavate sülloogiliste säädustega (mida meil tavaliselt ei õpetattagi või kui, sis ülepääkaela), tehakse järäldis mingis tundeliseltinnatavas vahemikus. Et kassvõi poolt:vastu äärmused jääks rahule ning ettekirjutatu vastaks usutavalt tegelikkusele. Sõltumatta mõningasest kõikumisest alla või üle talutava piiri. Nõnna ei saa uuritu ning kehtestatu alati vastata 100%-lisele kindlusele. Tavaliselt vaadatakkse sellest tõigast mööda sest eksimused on persegatöötajatele näiliselt tühised ega muuda olulist. Samuti pole ned õigustatud rahaliselt, aga ah- ned me ju loomult oleme. Näitäks taimeseemnete idanevusemääramisel märgitakkse ka % kindla arvu katsetepõhjal ning ostja/tarbija teab ette et 90% korral peaks ta ostma 100% asemel vähämalt 112%, veelgiparem kui rohkem. Nagu mina kui Nimeta vorstipraadides (muidu teda järada küll ei taha, 27% olla kanalihapudi ja 9% sealihapudi, kokku 36% pudi) lähäb pool sulades kaotsi ning pean midagigisaades ostma topelt rohkem, vähämalt.

Sigade nakatumisproovidekohta ei oska ma võhikuna taolist öölda sest pole ise juuresold ega tea kuidas sigu oiti ning kellega külg küljekõrval said nad telekast põrsas Pepatjälgida. Et mingis ulgas jooksevad nad vabalt ringi, eeldataksegi et 1 juhuslik nakatanu võib nakatada kogu ülejäänd karja. Kindlasti ei tunne ahne seaärikas aga uvi kuipalju sigu nimelt on nakatund. Põhjuseks liigne kulu, eriti kui mingi aiguse avastamisel saab ta ülejäänd rahvataskust raha opsti arvele. Näitäks olgu Saimre ninamehe Tuvi Mati oig kes süüdistab sigudike massimõrva vastaseid et muidu oleks tal juba teiste raha ammu arvel ning võimalus uuele rahalaevale kiilupanna. Üldse ei arvesta Mati et kui ta on kapitalist ja paneb kasumi oma tasku, miks ta äki nõuab sotsjalismi et teised tema ette- võtmise kinnimaksaks? Kui ta peaks ise vastutama oma tegude'eest, palkaks ta vajalikul määral tööjõudu et älbäid tõhu- samalt äraoida ehk antudjuhul sigu eraldama. Mina nään siin "ääteo" taga oopis ahnust.

Sageli ei taheta aga kaeda seakasvatuse vigu seestpoolt. Nt kui avastatakse et mitu(kümmend) siga onn äki surd sis iga kaine mõtlev isik mõistab et nad ei otsustand kooleda selsimehelikult koos. Kui tegu pole otse mürgiga (nagu Puaroo või Maarpli mõrvalugudes), on terviseäiräid tunda juba varem. Tuleb ju põllumajandusministri 2002a määrusejärgi sigade tervistkaeda kord päävas. Järälikult on äkiliste surmajuhtumite avastamise taga seakasvatajate ja ooldajate lohakusega - sitt ära ja sööt ette, rohkem ei uvita. Uvipuuduse taga onn aga eelmainitud ahnus - saaks aga lihaeest raha kergemini kättä.

Arusaamatuks jääb tänaseks tavaliseksosutund toiming et kui 1 notsu 1000-st on nakatund (pole vel isegi surd) sis mille põhjal saab väita või isegi tõestada et sama on ka ülejäänd 999? Muidugi tuleks ka need 999 notsut sundida prooviandma ent taas segab nn ahnus - proov igalt sealt lähäks liiga kalliks. Eriti kui ned ka mittenakatund sead kes kõlbaks vabalt toiduks inimloomadele, ävitatakse (kass maetakse maha või veetakse lähädusse "naaberliiduvabariiki" Itaaliasse piotiis- liks) aga massimõrva kahju üvitavad teised asjasse mittepuutuvad õgardid üle Eesti NSV - virukad, võrokad, saarlased jne. Ning ilma jamata, kae vaid rahakaarti. Ahnuse varjupooleks on ähvardis et klikile lähädased ärikad võivad ilmajääda sealiha väljaveoloast, sest ükski läänä lii- duvabariigi klikk kasutaks kohe olukorda ning paneks oma piiri kinni. Et ka meie võiks vastutoimena nende eurosolgikee- lustada, meie kliki tainapäädäni pole jõud. Ei meil ega läänäs taha ükski võimur ega valitseja üleminna tõeliselt maheda- le toodangule ilma lisasolgita. Vaat siis on "teadlased" kohe paigas et kõik on tervisele õudselt kasulik.

Kui võrrelda sigudike aiguste vastuvõtlikkust inimestega sis mälätan koolistki et aigestus vaid osa ja osa mitte ka nakatu- ga samas pingisistudes. Miks peaks sead nakatuma ning aigestuma 100%-liselt kui tema kaasloomad inimesed mitte? Lahendiks saaks ka loomadepuhul olla sama võte nagu inimestegipuhul - aigevõitu või aiged koju põdema, terved pea- vad edasi vastikus kooliskäima. Ma muidugi ei oska tõestada kass iga siga ka tervekssaab aga kindlasti saab nii eraldada elamisvõimelised notsud lihaksminevatest. Tõsi, ka selline lahend nõuaks tavalisest suuremat ooldamist, seda aga takis- tab taas rahakulu ehk - ahnus!

Samuti on meil lahendamatta sigade toitmine/söötmine. Kust me teame et juba varemvarutud või ostetud sööt pole sati- kaga? Satikas onn aga niske salapärane olend/elukas miss vajab ärkamiseks ning laamendamiseks kindlaid tingimusi. Ise võhikuna ei oska neid pakkuda ent seda põhjendit välistada kaa ei saa. PTA määrab ette küll 1 ja 3-kuulised oidmis- nõuded aga kui satikas ise onn elus ja nakatamisvõimeline kauem? Seda ju igasuguse massitapu põhjendamiseks kasu- tatakse. Ärmä unusta et igasugused määrused on samuti kabinetis koostatud, vahel ka täiästi eluvõõralt.

Ja kui on tugevad tuuled, meil valdavalt lõunast loodeni, siis võivad imekerged satikad ka kergesti sadade kiltidetahakan- duda. Nagu se võis olla ka ooajaliseltkorduva uhannisatika puhangutega. Meil loeti kokku kül kangelaslikult mõrvatud laibad ent 3000 laibanijõudes ülejäänd satikassesurnud salastatti. Keegi otsustas et rahval pole vaja liiga palju teada,

akkavad vel kedagi juhtivatest sigaloomadest süüdistama. Et uhannisatikas levis lainetena, pole vist keegi põhjust püüd uurida. Ent mulle ned andmed ja kohad silma akkasid sest ma ei usu pimesi igat solki mida ajuvaba klikk Linnamää Mar- guse ja Luige Ansu sopavahendajate abil umbluu'usklikele ettesöödab.

Nüüd on põhilisteks katkulevitajateks tembeldatud metssead ja inimloomad ise. Ehk levitavad satikat ka linnud, kärb- säd(!) ja teised sittanautivad elukad. Niskest võimalust kindlasti eitada ei saa ent seda pole keegi ka tõestand, sellist ka- binetis väljamõeldud põhjendeid usutakkse pimesi meelsamini. Täpsustan: sunnitakkse uskuma. On ka metssiga ja kodusiga ikkagi sead ning sobivad kenasti kokku. Isegi "mulattsigu/mestiitssigu" olevat nad kas kokku- leppel või looduse sunnil ilmaletoond.

Mitte keegi pole aga satikaleviku põhjusena väljatoond meie sigalate ja ehk ka sulgude suurust. Miks peavad koosolema sajad ja tuhanded põssad kui eraldatumalt oleks nad eeldatavalt ka vähäm nakatumisvõimelised. Miks ei oolda üht siga- lat ehk selle oonet ainult 1 kindel isik, on taas vastuseks - ahnus! Samuti tahab/vajab ooldaja vahetust, tall on selleks sääduslik ning ka loomulik õigus. See tähändab aga järäleandi ahnuse arvel.

Taas erinevate sigadejuurdenaastes küsin uvitatult milline tulemus onn old siis kui inimloom on teadmatta söönd kass nakatund või aigestund metssiga või kodusiga? Kas siis, enne teaduse kallaletulekut, läks igapäävaelu tuksi või jätkus nagu muiste? See sunnib omakorda küsima kas me mitte liiga palju ei tähtsusta juhtumeid üle? Nt lähäks ellusuhtumises kassvõi paar- sada aastat tagasi?

Kuidas kasvatatti sigu vanasti? Põhiliselt talus kus sigade'eest oolitses kindel arv talunikke. Vanasti ei käidud ka iga pääv kuskil väljas tööl ega kõrtsis et kelleltki mõnd satikat kaasatuua. Välja'arvatud ehk teo'orjade teopäävad isandajuures. Samuti ei mahtund lauta tuhandeid kärssninu, neid oli loetud arv et pärast vere väljalaskmist pütti sisseteha ja pärast aasta läbi mingiks pühaks või tähtpäävaks peremehe otsusel laualetuua. Võibolla taolise piiratud kasvatusetõttu pole meil minevikust sigade massimõrvu just mingi aigusetõttu teada. Kuigi kipub näima et tänapääva laudas võib sigudiku elu olla puhtam ja lõbusam kui Vargamää räkases laudas. Samas lasti tollal sead suvel (5-ks kuuks) ka välja loodusesse vabalt röhkima ja porri mõnulema. Mu isagi meenutas kuidas ta väiksä põnnina 1920ndatel käis rikka naabri sigukarja- tamas, vabas looduses muide. Et ta ise põõsastevahel kaotsi ei lähäks, seoti talle kelluke kaela. Ega sis põssadki kaugel saand olla. Kui aga mõni notsu juba tollal millessegi aigestus ja kooles, aeti ta kuskile auku või viidi ta sugulasterõõmuks metsatukka. Kui just enne ettenägälikult temalegi nuga kõrri ei löödud (ega sest enam elulooma ole). Tõpratohtrid küll olid olemas aga vaesem peremees püüdis läbisaada ilma temata, nii kadusid jäljätult ajalukku ka aiged elukad.

Laiendan aga vaadet minevikku metssigade eluolu'uurides. Kas nt 200 või 500 aastat tagasi tollased röhkijad ei aiges- tundki? Ning satikat omavahel ei levitandki? Oletan pimesi (kirjalikke andmeid ju pole) et satikad olid olemas juba siis. Võibolla elu algusest päälägi. Kooles ju suurosa rahvastki inimesekatku. Kuid eemalolnud ja tugevamad jäid ellu ning meie oleme nende järglased. Sama võis juhtuda ka metselukatega. Mis sunnib tõdema et loodus korrastab oma ridu ise. On ju loodusesilmis inime ja siga sama tähtsusega elajad. Nüüd onn aga inime see loom kes tahab kõike ja kõiki kangesti panna tantsima oma pillijär- gi. Et inimeste arukus puhas jamaonn, tõestavad või igapäävased teated eri õnnetustes koolnutest, isegi sõdu arvesta- matta. Surmipõhjustanud või ohvrid ise enese süül aga käivad 2-l jalal ja ajavad suust igasugu pläma ning seda peetakse täiästi tavaliseks ja talutavaks.

Lõpuks püian kokkuvõtta puhtalt ise enda nõuanded kuidas tuleks taolistel juhtudel käituda. Mitte aga vahtida Prüsli ametnike suhu et nende käsul tormata ävitama oma elu, loodust ja ennastki. 1) Kui kuskil (talus/laudas/sulus/aedikus/metsas/põllul/laual) avastatakse/leitakse surmaeelne siga, tuleb se põssa muuta rahvale kasulikult lihaks, mis tahes kujul. 2) Pole vaja karta selle satika rännakut kõhus või sitaunnikus või kännuotsas, kui me teda ei nää ega kääga taju, ärmä tee tast väljagi. Kõike kartes ei tohiks ka inimlooma olemasolla. 3) Nakatund/koold siga eraldataks teistest kärssninadest ning neid jälgitaks nagu PTA ja põllumajandusministri määrus ettenääb: iga jumala pääv küsitaks notsult kuidas ta ennast tunneb! Kui kaebab päävalu või mittenäljalist nõrkust, lähäb ka tema tapaeelikute sulgu ning aiguse süvenedes samuti lihaks enne tähtaega. 4) Kui allesjäänd ruigamid elavad nagu muiste, pole päälä jälgimise vaja midagi ettevõtta. Ka siis kui mõni ametnik Es- panjas või Antarktikas midagi möliseb. Sigade elu tuleb vaadata de facto. Nagu meil praegu ebasääduslike lollpäädä võimu ja valitsuseall. Juba 85 aastat. Ja varasemagi sääduslikkuses ei saa kindelolla sest põhjalikult pole meil keegi tao- list võimalust kasutadagipüüd. 5) Loobudatuleb liigsest kartusest ning ohtude ülespuhumisest. Loodus oolitseb endaeest ise, inimloom on vaid üks pi- sike ning tähtsusetu ettur kess aga oskab alba ja kahjuteha ni loodusele kuiga ise endale selle sees.

Ma muidugi ei looda/usu/arva et loomult loll klikk millestki arusaab, tollele on tähtsam päälinn Prüssel ja selle ametnike luulutised ja ähvardised. Meil pole ju orbaane ega vitsosid, paksult aga mõtlemisvõimetuid mihhaleid. Küll ütlen veelkord välja ettevõtluse põhitõe - vähäm ahnust!

Enn Oja isemõtleja 12.08.2025. JP 2460900