Arvamus

Endla 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / info@ttja.ee / www.ttja.ee

Registrikood 70003218

Kalle Laanet

Justiitsministeerium

info@just.ee

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 02.01.2024 nr 8-3/11-1

Meie 06.02.2024 nr 2-2/24/0001/0150

Arvamus väljatöötamiskavatsusele

autoriõiguse seaduse muutmiseks

Austatud justiitsminister

Täname võimaluse eest avaldada arvamust väljatöötamiskavatsusele (VTK) autoriõiguse seaduse

(AutÕS) muutmiseks. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) soovib esitada oma

arvamuse ja tähelepanekud seoses VTK-s kavandatava juurdepääsu piiramisega autoriõigusi

rikkuvatele veebilehtedele (VTK p 2).

1. Valitud meetme proportsionaalsus

Toetame üldiselt VTK eesmärki tagada efektiivne autoriõiguste ning sellega kaasnevate õiguste

kaitse. Küll aga leiame, et valitud meetme proportsionaalsus vajab täiendavat analüüsi. VTK-s

kirjeldatakse sobiva meetmena DNS- ja IP-põhist veebilehe blokeerimist, millisel juhul

internetiteenuse pakkujad piiravad ettekirjutuse alusel Eesti territooriumil kasutajate ligipääsu

võrgukeskkonnale, kus õigusrikkumine on toime pandud.

DNS- ja IP-põhisel veebilehe blokeerimisel piiratakse Eesti territooriumil juurdepääs kogu

veebilehele. Kusjuures autoriõigusi ning nendega kaasnevaid õigusi rikkuv sisu veebilehel ei

pruugi tingimata moodustada märkimisväärset osa kogu veebilehe sisust. Kirjeldatud meetme

rakendamine võib seega tähendada ka suuremas osas õiguspärasele sisule juurdepääsu

blokeerimist. See omakorda omab olulist riivet sõna- ja väljendusvabadusele, veebilehe külastajate

internetivabadusele ja teabe saamise õigusele. Leiame, et eesmärgi saavutamiseks tasuks teha

võimalikuks ka alternatiivsete ning vähem riivavate meetmete võtmine, millisel juhul kohustatakse

eemaldama konkreetne autoriõigusi rikkuv sisu.

Veebilehele ligipääsu piiramine on varasemalt meetmena reguleeritud näiteks toote nõuetele

vastavuse seaduses (§ 562), tarbijakaitseseaduses (§ 622) ja infoühiskonna teenuse seaduses (§ 131).

Kõigi nende näidete puhul on ebaseadusliku sisu piiramiseks alternatiivselt loodud ka väiksemat

riivet omavad meetmed, mis jätavad pädevale asutusele võimaluse kõiki asjaolusid hinnates

otsustada kõige proportsionaalsema (sh sobivama, vajalikuma, mõõdukama) abinõu kasuks.

2 (4)

Peame oluliseks, et autoriõiguste kaitse oleks tagatud, kuid seda tehtaks teisi osapooli võimalikult

vähe riivaval viisil. Võttes arvesse, et autoriõigusi rikkuvat sisu võib lisaks piraatluseks loodud

veebilehtedele esineda ka näiteks veebiplatvormidel, mille muu sisu on õiguspärane, võib olla

võimalik infoühiskonna teenuse osutajaga tõhusalt ühendust saada ning saavutada eesmärk (ehk

rikkumise lõpetamine) ilma veebilehe blokeerimiseta. Seega, kui esineb võimalus saada

autoriõigusi rikkuv sisu veebilehelt eemaldatud nii, et säilib ligipääs ülejäänud veebilehe

õiguspärasele sisule ning kõiki asjaolusid hinnates ei ole põhjendatud veebilehe täielik

blokeerimine, tuleks sellist vähem riivavat meedet täielikule piiramisele eelistada. TTJA hinnangul

ühtiks taoline sobivaima meetme valik, võttes arvesse seatud eesmärki, oma olemuselt ka täna

kehtivate õigusnormidega mis reguleerivad veebilehele ligipääsu piiramist. Ühtlasi tagaks

veebilehelt konkreetse sisu eemaldamine ka autoriõiguste tõhusama kaitse õiguste omajale, kuna

sellisel viisil ei oleks õigusvastane sisu kättesaadav näiteks piiriüleselt ega tehniliste lahenduste

teel.

Lisaks tasub arvestada, et digiteenuste määrus (DSA), mis jõustub täies osas 17.02.2024, loob

soodsamad tingimused ka piiriülesteks menetlusteks ning ebaseadusliku sisu eemaldamiseks.

Näiteks tekib kõigil vahendusteenuse osutajatel, kes pakuvad oma teenuseid Euroopa Liidu

teenusesaajatele, kohustus määrata ühtne kontaktpunkt, mis võimaldab nendega otse ja kiiresti

suhelda (DSA art 12). Lisaks tekib vahendusteenuse osutajatel kohustus reageerida liikmesriigi

asjakohaste asutuste korraldustele ebaseadusliku sisuelemendi suhtes meetmete võtmiseks (DSA

art 9). DSA regulatsioon peaks seega hõlbustama ka piiriüleste veebimajutajate puhul

ebaseadusliku sisu osas alternatiivsete meetmete kasutamise võimalikkust.

Seega leiame, et VTK-s kirjeldatud meede, millega blokeeritaks ligipääs kogu veebilehele, ei

pruugi olla eesmärgi saavutamiseks proportsionaalseim ning teeme ettepaneku kaaluda ka teisi

võimalikke meetmeid probleemi lahendamiseks.

2. Kontaktpunkt

Nagu eelmises punktis välja toodud, DSA jõustumisel peaks kontaktpunkti seadmise

kohustuslikkus (DSA art 12) hõlbustama veebimajutajatega või -platvormidega ühenduse saamist

ning rikkumise olemasolust teavitamist. Ühtlasi kohustab DSA teabe talletajaid looma

ebaseaduslikust sisust teavitamise funktsiooni (DSA art 16) ja veebiplatvorme looma kaebuste

esitamise süsteemi (DSA art 20), mis tagab paremad võimalused ka õiguste omaja või tema

esindaja poolseks ebaseaduslikust sisust teavitamiseks ja nende osas meetmete võtmiseks. Samas

esineb siiski oht, et kõik vahendusteenuse osutajad ei järgi muu hulgas DSA regulatsiooni ning

nendega ühenduse saamine võib osutuda keeruliseks või lausa võimatuks. VTK punktis 2.2 on

kirjeldatud, et enne ettekirjutuse tegemist peaks õiguste omajal või tema esindajal olema kohustus

õiguste rikkuja poole pöörduda ning paluda õiguse rikkumise lõpetamist. Leiame, et õiguste

rikkuja eelnev teavitamine on oluline eeldus, kuid seaduseelnõu koostamisel tuleks tagada

autoriõiguste kaitse ka juhuks, kui õiguste rikkuja ei ole avaldanud oma kontaktandmeid ega teinud

muul viisil temaga kontakteerumist võimalikuks.

3. Tähtaeg otsuse tegemiseks

VTK punktis 2.2 on kirjeldatud, et õiguste omaja või tema esindaja avalduse läbivaatamiseks,

sellele õigusliku hinnangu andmiseks ning ettekirjutuse tegemiseks peaks olema tähtaeg näiteks

3 (4)

10 tööpäeva. Avalduses esitatud autoriõigusega kaitstud sisu, mille osas meetmete võtmist

taotletakse, võib olla mahukas ning sellega tutvumine ajakulukas. Ühtlasi ei piisa otsuse

tegemiseks üksnes teose sisuga tutvumisest ja teosele autoriõiguse olemasolu tõendavate

dokumentide kontrollimisest, vaid hinnata tuleb ka asjaolu, kas teose kasutamine autori

nõusolekuta võib olla lubatud muul alusel (nt AutÕS §-d 181-251). Kuivõrd tegu on piirava meetme

rakendamise otsusega, siis on eriti oluline, et see oleks põhjalikult analüüsitud ja põhjendatud.

Leiame, et avalduste läbivaatamisele kuluv aeg ja hinnangu andmise keerukus võib olla avaldusest

lähtuvalt individuaalne, mistõttu teeme ettepaneku, et regulatsioon oleks otsuste tegemise

kohustusliku aja osas paindlikum.

4. Ärakuulamine enne haldusakti andmist

VTK punktis 2.2 kirjeldatakse, et pädev asutus otsustab õiguste omaja või tema esindaja poolt

avalduses esitatud informatsiooni põhjal veebilehe kättesaadavuse piiramiseks ettekirjutuse

tegemise. Seega nähtub VTK-s kirjeldatust, et ettekirjutus tehtaks ilma menetlusosalist ära

kuulamata. Enne ettekirjutuse tegemist tuleb haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg 1 kohaselt

anda isikule võimalus esitada oma arvamus ja vastuväited (v.a. juhul, kui esineb HMS § 40 lg 3

alus). VTK-s kirjeldatud regulatsiooni puhul oleks oluline, et menetlusreeglite selguse ja

läbipaistvuse tagamiseks toodaks seletuskirjas täpsemalt välja, miks leitakse, et haldusakti võiks

autoriõiguste rikkumise puhul anda ilma menetlusosalist ära kuulamata.

5. Mõjude analüüs ja võimekuse tagamine

VTK-s nähakse TTJA-le ette ülesanne õiguste omajate ja nende esindajate avaldusi menetleda,

internetiteenuse pakkujatele ettekirjutusi teha ning vajadusel sunniraha rakendada. Kuivõrd TTJA-

le planeeritud ülesanded on avalduste põhised, siis sõltub tulenevatest kohustustest tingitud

töömahu suurenemine otseselt esitatud avalduste mahust. VTK-s viidatud EUIPO tellitud uuringu

„Online Copyright Infringement in EU 2023“1 kohaselt külastatakse piraatlusele suunatud

veebiplatvorme Eesti territooriumil ühe internetikasutaja kohta rohkem, kui mujal Euroopas.

Kuivõrd Eesti territooriumil on eelnevale tuginedes autoriõigusi rikkuva sisuga veebilehtede levik

ning populaarsus suur, on tõenäoline, et TTJA-le esitatavate avalduste hulk kujuneb samuti

suureks. See omakorda suurendaks oluliselt töömahtu ning TTJA-le kaasneks vajadus täiendavate

ressursside järele, tagamaks vajalik võimekus efektiivselt reageerida autoriõiguste kaitseks.

Esialgsel hinnangul võib lisanduvate ülesannetega kaasnev tingida vajaduse kahe täiendava

ametikoha loomiseks. Täpsemat ressursivajadust on võimalik hinnata siis, kui on selgunud, milline

on lõplik õiguslik regulatsioon.

Eelnevale tuginedes teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas käsitleda seadusest tulenevate

muudatuste mõjusid põhjalikus analüüsis, arvestades potentsiaalselt laekuvate avalduste mahtu

ning nendega kaasnevaid ülesandeid.

Kokkuvõtlikult toetab TTJA VTK eesmärke autoriõiguste ning nendega kaasnevate õiguste

kaitsmisel, kuid palub seaduseelnõu väljatöötamisel võtta arvesse TTJA seisukohti ja

ettepanekuid.

1 EUIPO „Online Copyright Infringement in EU 2023“, lk 36. Kättesaadav internetis:

https://www.euipo.europa.eu/en/publications/online-copyright-infringement-in-eu-2023

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristi Talving

peadirektor

Grete Leesmann

6672084 Grete.Leesmann@ttja.ee