Konkursi "Kohalike omavalitsuste arenguprogramm" korraldamine

KÄSKKIRI

18.08.2025 nr 1-3/61

Konkursi "Kohalike omavalitsuste

arenguprogramm" korraldamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike

2 punktide 2 ja 20 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud perioodi 2021–

2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetmega nr 21.4.7.6 „Ennetav ja

turvaline elukeskkond“, siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 “Toetuse andmise

tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ punktiga 2.4.3.1.1. ja lähtudes

võlaõigusseaduse §-st 1009

1. Viia läbi konkurss partnerite leidmiseks meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“

alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“

kohalike omavalitsuste arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli katsetamiseks ja

arendamiseks elluviimisel (edaspidi konkurss).

2. Kinnitan konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise korra.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord

KINNITATUD

siseministri 18.08.2025 käskkirjaga nr 1-3/61

„Konkursi "Kohalike omavalitsuste

arenguprogramm" korraldamine“

LISA

Konkursi läbiviimise ja taotluste

esitamise kord

SISSEJUHATUS

Siseministeerium kuulutab välja avaliku konkursi, et leida partnerid Vabariigi Valitsuse poolt

kehtestatud perioodi 2021–2027 ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja meetme

nr 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ tegevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö

edendamine turvalisuse suurendamiseks“ raames kohalikul tasandil turvalisuse tegevusmudeli

rakendamiseks ja heade kogemuste jagamiseks (edaspidi arenguprogramm).

Partnerid valitakse arenguprogrammi avaliku konkursi (edaspidi konkurss) teel, et saavutada

punktis 2 kirjeldatud eesmärk ja oodatavad tulemused.

Käesoleva konkursi eesmärk on leida arenguprogrammi partneriteks maksimaalselt kaheksa

kohaliku omavalitsuse üksust (edaspidi ka KOV).

Arenguprogrammi rakendamise vajadus KOV-is tuleneb kontseptsioonist „Kohalik

omavalitsus turvalise elukeskkonna loojana: turvalisuse kavandamine ja võimekuse

arendamine“ (https://www.siseministeerium.ee/en/media/2947/download), milles on toodud

välja vajadus süsteemselt kavandada turvalisuse valdkonna tegevusi, sealhulgas toetada

turvalisuse tegevusmudeli juurutamist ja edendada valdkonnaülese ennetuskontseptsiooni

põhimõtete rakendamist KOV-ides.

Arenguprogrammi eesmärk on edendada turvalisuse kavandamist KOV-ides ja arendada

turvalisuse valdkonna (sh ka kriisideks valmisoleku) võimekust.

Arenguprogrammi tulemusena on KOV-is, eeskätt turvalisuse valdkonna tegevustes, juurutatud

turvalisuse tegevusmudel, võrgustikutöö ja valdkonnaülese ennetustöö põhimõtted. Ühiselt

langetatud juhtimisotsused soodustavad turvalisusküsimuste lahendamist, sealhulgas kohalikul

tasandil turvalise elukeskkonna kujundamist ning riskirühma isikute ja perede probleemide

kindlakstegemist.

Arenguprogrammiga saavutatakse järgmised oodatavad tulemused:

 KOV-is on turvalisuse valdkond süsteemselt planeeritud ja tegevusi seiratakse;

 turvalisuse valdkonnas, sealhulgas ennetuses, on kasutusele võetud tulemuslikud

sekkumised;

 paranenud on KOV-i ametnike arusaam turvalisuse valdkonnast ja osatakse luua

seoseid KOV-i teiste valdkondadega.

Konkursi dokumendid on:

 konkursi läbiviimise ja taotluste esitamise kord (edaspidi käesolev kord);

 kandideerimise taotlusvorm (vorm 1);

 arenguprogrammi eelarve (vorm 2);

2 (14)

 arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3);

 KOV pädeva omavalitsusorgani otsus või korraldus arenguprogrammi

kandideerimiseks ja konkursile taotluse esitamiseks ning arenguprogrammis osalemiseks.

Taotluste esitamise tähtaeg on 10. oktoober 2025. a kell 10.00.

Kontaktisik: Anneli Liblik, Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna

nõunik, e-post [email protected].

TERMINID

Käesolevas korras on kasutatud allpool nimetatud termineid.

ÜSS2021_2027- Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seadus

Rakendusüksus ÜSS2021_2027 tähenduses on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

Elluviija on Siseministeerium, kes korraldab projekti elluviimist, sealhulgas seirab ja suunab

partneri tegevusi, on moodustanud sellel eesmärgil juhtrühma ja juhib selle tööd. Juhtrühma

ülesanne on otsustada programmi elluviimisega seotud põhimõttelisi küsimusi ning seirata

seatud eesmärkide saavutamist.

Partner on konkursi tulemusel valitud Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus, kes osaleb koos

Siseministeeriumiga projekti elluviimisel ja kellel tekivad selle käigus kulud. Partneri ülesanne

on tagada arenguprogrammi elluviimine (sh heade kogemuste jagamine ja koolitustel

osalemine).

Taotleja on Eesti Vabariigi kohalik omavalitsus, kes on tähtaegselt esitanud taotluse saada

partneriks.

Arenguprogramm on taotleja elluviidavate tegevuste kogum, mis vastab käesoleva korra

punktis 2 kirjeldatud eesmärkidele ja tegevustele.

TAUST

Euroopa Sotsiaalfond+ (edaspidi ESF+) on Euroopa Liidu (edaspidi EL) struktuurifond mille

eesmärk on edendada tööhõivet, tõsta inimeste kvalifikatsiooni ja konkurentsivõimet ning

suurendada ühiskonna sotsiaalset sidusust.

Meetme „Ennetav ja turvaline elukeskkond“ elluviija on Siseministeerium.

Tegevust kaasrahastab Euroopa Liit 2021–2027 eelarveperioodil ESF+ eraldatud toetusest,

millele lisandub Eesti riigi panus. Käesoleva konkursiga otsitakse partnereid tegevuse 2.4

„Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse suurendamiseks“ tegevuste

elluviimiseks alates 01.01.2026 kuni 30.06.2028.

Toetatavad tegevused panustavad rakenduskava poliitikaeesmärgi nr 4 „Sotsiaalsem Eesti“

prioriteedi nr 6 „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (h) „Soodustada aktiivset kaasamist, et

edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada

eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisesse.

3 (14)

Toetatavad tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihi „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne

ja avatud“ alasihti „Hooliv ühiskond“ ning valdkondliku arengukava „Siseturvalisuse

arengukava 2020–2030“ alaeesmärki „Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine“.

Rakendusüksuseks on RTK, kelle ülesandeks on kontrollida Siseministeeriumi ja konkursi

käigus valitud partneri väljamaksetaotluseid ja kulude abikõlblikkust, teha väljamakseid,

teostada järelevalvet ja osutada nõustamist.

Üldist teavet struktuurfondide kohta leiab veebilehelt www.struktuurifondid.ee.

I PEATÜKK. TAOTLUSE ESITAMISE TINGIMUSED

1. TAOTLEJA SOBIVUS

1.1. Taotleja peab olema KOV, kellel on:

1.1.1. arenguprogrammi rakendamiseks vajalik initsiatiiv;

1.1.2. soov panustada turvalisuse valdkonna arendamisse;

1.1.3. linna- või vallavalitsuse juhtkonna toetus;

1.1.4. valmidus toetada igapäevase töökorraldusega arenguprogrammi tegevuste läbiviimist;

1.1.5. tahe ja võimekus töö tulemusi kasutada KOV-i strateegiliste dokumentide

uuendamisel;

1.1.6. soov lõimida arenguprogrammi tegevused KOV-i ametnike igapäevase tegevuse

lahutamatuks osaks.

1.2 Partneriks ei saa taotleja, kes ei vasta Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr

55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused„ §-s 3

sätestatud nõuetele.

2. ARENGUPROGRAMM

2.1.Arenguprogrammi eesmärgid

2.1.1. Arenguprogrammis osalevad KOV-id ning selle ametnikud ja volikogu liikmed.

2.1.2. Üldjuhul saab projektist võimaluse arenguprogrammis osaleda üks KOV igast

maakonnast. 2023. aastal toimunud konkursil valiti arenguprogrammi aastateks 2024-

2025 Tallinn (Harju maakond), Narva ja Kohtla-Järve (Ida-Viru maakond), Saarde vald

(Pärnu maakond), Rapla vald (Rapla maakond), Saaremaa vald (Saare maakond), Elva

vald (Tartu maakond) ja Viljandi linn (Viljandi maakond).

2.1.3. Käesoleva konkursiga valitakse KOV-id maakondadest, kust 2023. aastal toimunud

konkursiga ei valitud ühtegi KOV-i (Hiiu, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-Virumaa, Põlva,

Valga ja Võru maakond). Juhul, kui mõnest konkursil varasemalt mitte osalenud

maakonnast ei esita konkursile taotlust ükski KOV, võib erandjuhul rahuldada KOV-i

taotluse mõnest teisest maakonnast konkursile esitatud taotluste paremusjärjestuse

alusel.

2.1.4. Käesoleva konkursiga valitud kaheksa KOV-i osalevad arenguprogrammis aastatel

2026–2028. KOV-id alustavad arenguprogrammiga 2026. aastal ja arenguprogramm

kestab üldjuhul kaks aastat.

2.1.5. Arenguprogrammis osalemiseks koostab KOV kandideerimise taotluse (vorm 1),

arenguprogrammi eelarve (vorm 2) ja arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3).

2.1.6. KOV, kes soovib arenguprogrammis osaleda, kinnitab pädeva omavalitsusorgani otsuse

või korraldusega oma valmisolekut osaleda arenguprogrammis, arendada turvalisuse

4 (14)

valdkonda, anda edasi kogemusi ja vedada eest koostööd turvalisuse valdkonna

arendamisel maakonna teiste KOV-idega.

2.1.7. Arenguprogramm koosneb KOV-i turvalisuse planeerimisest (tegevusmudeli

rakendamisest) ja selle toetamisest elluviija teenuseosutaja poolt ning KOV-i

võimekuse arendamisest (koolitustest, täiendavate sekkumiste kasutuselevõtmisest,

heade kogemuste vahetamisest vms).

2.1.8. KOV-ile, kes arenguprogrammis osaleb, tagab elluviija teenuseosutaja

arenguprogrammi kestel praktilise nõustamise ja toetamise.

2.2. Arenguprogrammi tegevused

2.2.1. Arenguprogrammi raames KOV:

2.2.1.1. korraldab ja viib läbi arenguprogrammi tegevused, mille sisuks on kohaliku

omavalitsuse turvalisuse tegevusmudeli rakendamine vastavalt KOV-ile antud

soovitustele;

2.2.1.2. defineerib turvalisuse valdkonna, analüüsib valdkonna hetkeolukorda, olemasolevat

informatsiooni arengukavas, valdkondlikes tegevuskavades, turvalisusega tegelevate

komisjonide ja nõukogude rolle, tegevusi ning selgitab välja konkreetselt selle KOV-i

juurpõhjused ning planeerib turvalisuse valdkonna tegevused. Lepib kokku

sihipärased tegevused turvalisuse tegevuskava rakendamiseks ning seirab selle

täitmist;

2.2.1.3. koostab turvalisuse valdkonna planeerimiseks tegevuskava 2 aastaks, samuti

võimalusel näiteks üldise tegevuskava eesseisvaks neljaks aastaks;

2.2.1.4. kaasab arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi

PPA), Päästeameti (edaspidi PäA), prokuratuuri, haiglate või mõne teise

tervishoiuasutuse, Transpordiameti ja teiste asjaomaste kohaliku tasandi asutuste,

organisatsioonide või ettevõtete esindajad;

2.2.1.5. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste

kasutuselevõtmise edendamiseks võtab kasutusele spetsialistide koostöömudeli

„Ringist Välja“, nimetab koostöömudeli koordinaatori ning moodustab tegevuste

elluviimiseks erinevate asutuste ülese võrgustiku ning sõlmib koostöökokkuleppe ning

lahendab juhtumeid. Koostöömudeli kasutuselevõtmist KOV-is juhendab

Sotsiaalkindlustusamet;

2.2.1.6. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste

kasutuselevõtmise edendamiseks planeerib, valmistab ette ja võtab kasutusele

linnalistes piirkondades „Teadlikult turvalisem“-programmi. Selleks nimetab tegevuse

koordinaatori, moodustab tegevuste elluviimiseks kohaliku koostöövõrgustiku (KOV,

politsei, eraettevõtjatest alkoholikäitlejad jt) kavandab ja korraldab selle tööd.

Programmi kasutuselevõttu KOV-is juhendab Tervise Arengu Instituut;

2.2.1.7. edendab ja rakendab teiste lastele ja noortele suunatud ennetussekkumiste

(sh tööhõivet toetavad, korduvõigusrikkumisi vähendavad või noorsootöö vms)

kasutuselevõtmist;

2.2.1.8. tagab turvalisuse valdkonna võimekuse arendamiseks KOV esindajate ja turvalisuse

võrgustiku liikmete osalemise koolitustel (näiteks PäA, PPA, TAI (eelkõige

tulemusliku ennetuse) vt kaasatud osapoolte poolt korraldatavatel koolitustel), sh

edendab kohalikku võrgustikutööd ja lähenemist kogukondadele;

2.2.1.9. jagab jooksvalt infot maakonna teistele KOV-ide programmi kulgemise ja tegevuste

kohta, võimalusel kaasab kogemuste jagamiseks teiste KOV-ide esindajaid (oma

maakonna) koosolekutele ja seminaridele;

5 (14)

2.2.1.10. teeb koostööd programmi elluviija poolt valitud teenuseosutajaga, kes toetab,

nõustab ning juhendab KOV-i turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel, tegevuste

planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel;

2.2.1.11. koostab toetava tegevuse elluviimiseks KOV-i arenguprogrammi tegevuskava ja

planeerib eelarve.

2.2.2. Arenguprogrammi kogemuste jagamine toimub täiendavalt ka maakondade üleselt

kui ka Siseministeeriumi eestvedamisel üleriigiliselt.

2.2.3. Arenguprogrammis turvalisuse kavandamisel ja tegevuste korraldamisel kasutatakse

teenuse osutaja poolt koosloome ja teenusedisaini põhimõtteid, kasutades erinevaid

metoodikaid ja praktilisi tööriistu.

2.3. Programmi sihtrühm

Toetatava tegevuse sihtrühm on KOV-i ja selle allasutuste ametnikud ja töötajad, samuti

maakondliku arendusorganisatsioonide (edaspidi MARO-de) esindajad.

Arenguprogrammi tegevused peavad olema suunatud sihtrühma oskuste, teadmiste ja

valmiduse parandamisele turvalisuse valdkonna sh kriisideks valmisoleku planeerimisel ja

tegevuste elluviimisel ning valdkonnaüleses ennetuses laste ja noorte riskikäitumise

vähendamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

2.3.1. Arenguprogrammi kaudne sihtrühm

Programmi kaudseks sihtrühmaks on kohaliku tasandi PPA, PäA, Sotsiaalkindlustusameti,

Transpordiameti jt asutuste ning ettevõtete või vabaühenduste esindajad.

3. NÕUDED ARENGUPROGRAMMILE

3.1. Nõuded arenguprogrammi juhtimisele

Arenguprogrammi elluviimisse tuleb kaasata:

3.1.1. Kontaktisik – tegeleb partneri juures aruandlusega ja koostöö korraldamisega

Siseministeeriumiga. Kontaktisiku ülesandeks on vastutada vahendite eesmärgipärase

kasutamise ja partnerluslepingu eesmärkide täitmise eest.

Kontaktisik peab olema:

 KOV-i abivallavanem, abilinnapea või struktuuriüksuse juht;

 kõrgharidusega;

 koostöökogemusega riigi- ja kohaliku omavalitsuse, erasektori ning kolmanda

sektori asutustega viimase kolme aasta jooksul;

3.1.2. Raamatupidaja – teeb arenguprogrammi raamatupidamist vastavalt õigusaktidele,

sealhulgas kontrollib algdokumente ja kirjendab need registrisse, arvestab töötasusid ja

maksusid.

3.1.3. Arenguprogrammi meeskond – viib läbi arenguprogrammi tegevusi. Need on isikud,

kes osalevad kohaliku omavalitsuse poolt ja täiendavalt kaasatud partnerite (PPA, PäA,

haigla, tervishoiuasutus, Transpordiamet jne) poolt arenguprogrammi tegevuste

läbiviimiseks.

6 (14)

3.1.4. Arenguprogrammi töörühm – otsustab arenguprogrammi igapäevase sisulise juhtimise

eesmärgil tehnilisi-sisulisi küsimusi ning koordineerib arenguprogrammi igapäevase

tegevuse ja administreerimisega seotud küsimusi. Töörühma kuuluvad projektijuht,

kontaktisik, arenguprogrammi valdkondlikud võtmeisikud ja eksperdid,

Siseministeeriumi poolt valitud teenuseosutaja esindaja ning see moodustatakse linna-

või vallavalitsuse otsusega. Töörühma liikmed lepitakse partneriga täpsemalt kokku

ning see peab olema moodustatud kahe kuu jooksul peale arenguprogrammi algust.

3.2. Arenguprogrammi elluviimise aeg ja toetuse määr

3.2.1. Arenguprogrammi viiakse ellu kuni kaks aastat alates partnerluslepingu sõlmimise

kuupäevast. Täpne abikõlblikkuse periood määratakse kindlaks partneriga sõlmitavas

lepingus.

3.2.2 Käesoleva arenguprogrammi konkursi maht on 280 000 eurot mis jaguneb 8

arenguprogrammi valitud KOV-i vahel võrdsetes osades arvestusega, et ühe KOV-i

toetussumma on 35 000 eurot.

3.3. Arenguprogrammi eelarve

3.3.1 Arenguprogrammi eelarves (vorm 2) peab olema esitatud teave kõikide

arenguprogrammiga seotud kulude kohta. Kõik kulud peavad olema põhjendatud,

läbipaistvad ja detailselt lahti kirjutatud kulukohtade kaupa (st esitatud ühikud,

kalkulatsioonid ja nende summa). Väljamakseid tehakse ainult põhjendatud ja abikõlblike

kulude eest. Kulud on põhjendatud, kui need on vajalikud arenguprogrammi eesmärkide

täitmiseks ja tegevuste elluviimiseks ning tagatud on raha mõistlik ja säästlik kasutamine.

Arenguprogrammiga mitteseotud tööülesannete täitmise rahastamine on abikõlbmatu

kulu.

3.3.2 Kulude abikõlblikkuse määratlemisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusest nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ ( https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022013?leiaKehtiv ) ja siseministri

24. mai 2023. a käskkirjaga nr 1-3/76 “Toetuse andmise tingimused ennetava ja turvalise

elukeskkonna arendamiseks“ sätestatud tingimustest.

3.3.3 Eelarve peab vastama arenguprogrammi tegevus- ja ajakavale (vorm 3).

3.3.4 Partneri kulusid ja maksmist tõendavate originaaldokumentide (arved, lepingud,

maksekorraldused jms) esitamise ja säilitamise kord sätestatakse partneriga sõlmitavas

lepingus.

II PEATÜKK. TAOTLUSTE ESITAMINE JA MENETLEMINE

4. TAOTLUSVORM JA LISADOKUMENDID

4.1. Taotlusvorm ja lisadokumendid

7 (14)

4.1.1 Kandideerimise taotluse peab vormistama ja esitama vormil (vorm 1) eesti keeles.

Taotluse peab digitaalselt allkirjastama taotleja allkirjaõiguslik isik (vajadusel lisada

volikiri).

4.1.2 Taotluse sisu ja eelarve peavad olema kooskõlas.

4.1.3 Taotluse vorm ja lisadokumentide vormid on kättesaadavad Siseministeeriumi

kodulehele (https://siseministeerium.ee/KOVprogramm) või e-posti teel

[email protected]

4.1.4 Taotlus koosneb järgmistest dokumentidest:

 taotlusvorm (vorm 1);

 arenguprogrammi eelarve (vorm 2);

 arenguprogrammi tegevus- ja ajakava (vorm 3);

 KOV pädeva omavalitsusorgani otsus või korraldus arenguprogrammi kandideerimiseks

ja konkursile taotluse esitamiseks ning arenguprogrammis osalemiseks;

 lisadokumendid taotleja valikul.

4.2. Taotluse esitamine

Punktis 4.1 nimetatud taotlus esitatakse elektroonselt, digitaalselt allkirjastatuna e-posti

aadressile [email protected], märgusõnaga “KOV konkurss”. Enne taotluse

esitamist kontrollib taotleja, kas taotlus on täielik.

4.3. Tähtaeg

Taotluse esitamise tähtaeg on 10. oktoober 2025. aastal kell 10.00.

4.4. Lisateave

Konkursi kohta annab lisateavet Siseministeeriumi korrakaitse ja süüteomenetluse osakonna

nõunik Anneli Liblik, e-post [email protected].

5. TAOTLUSTE HINDAMINE

5.1. Hindamisprotseduur

5.1.1 Taotlusi menetletakse kolmes osas: avamine, vormi hindamine vastavalt punktile 5.2 ja

sisuline hindamine vastavalt punktile 5.3.

5.1.2 Taotlused avab ja nende vormi hindab Siseministeeriumi töötaja. Avatakse ainult

tähtajaks ning punktides 4.1 ja 4.2 sätestatud nõuetele vastavaid taotlusi. Esmalt

hinnatakse nende taotluste vormi.

5.1.3 Kui taotluse vormi kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale ja

määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib

pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

8 (14)

5.1.4 Taotlus lükatakse tagasi, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

 taotluse esitajaks ei ole KOV;

 taotleja või tema esindusõiguslik isik ei ole taotlust digitaalselt allkirjastanud;

 taotluses on esitatud valeandmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

 taotleja ei võimalda kontrollida taotluse nõuetele vastavust;

 taotleja ei ole talle määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud.

5.1.5 Kui taotlus ei vasta selle vormi teist korda hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus

hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.

5.1.6 Vormi hindamise läbinud taotlusi hindab punktis 5.3 sätestatud kriteeriumite alusel

siseministri käskkirjaga moodustatud komisjon (edaspidi komisjon), kuhu kuuluvad

kompetentsed ja taotleja suhtes erapooletud isikud.

5.1.7 Komisjoni ettepanekud taotluse rahuldamise kohta esitatakse siseministrile

kinnitamiseks. Siseminister otsustab taotluse rahuldamise, tagasilükkamise või

mitterahuldamise.

5.2. Vormi hindamine

5.2.1. Vormi hindamisel tehakse kindlaks, kas:

 taotlus on esitatud punktis 4.3 sätestatud tähtajaks;

 taotlus on esitatud punktis 4.1 nimetatud vormil ja eesti keeles;

 taotluse on vastavalt punktis 4.1 sätestatule digitaalselt allkirjastanud taotleja

allkirjaõiguslik isik;

 taotlusele on lisatud kõik punktis 4.1 nimetatud dokumendid ettenähtud vormil;

 kogu taotlus on esitatud elektroonselt punktis 4.2 nimetatud e-posti aadressil;

 täidetud on kõik vormi nõutud väljad;

 taotleja vastab punktis 1.1 ja 1.2 kehtestatud konkursi taotluse esitamise tingimustele;

 projekti tegevused viiakse ellu punktides 2.1.4 ja 3.2 nimetatud abikõlblikkuse

perioodil;

 projekt vastab punktis 2.1 nimetatud programmi eesmärkidele ja punktis 2.2 toodud

tegevustele;

 programmi sihtrühm vastab punktis 2.3 nimetatud konkursi sihtrühmale;

 taotluse raames esitatav eelarve ei ületa punktis 3.2 kehtestatud toetuse määra;

 eelarve on detailne ning finantsandmed on esitatud eurodes ja vastavad punktis 3.3

kehtestatud konkursi tingimustele.

5.2.2. Kui taotluse vormi hindamisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest taotlejale e-kirja teel

ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Taotluse menetlemise tähtaega võib

pikendada puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud aja võrra.

5.2.3 Kui taotlus ei vasta selle vormi teistkordsel hindamisel nõuetele, kõrvaldatakse taotlus

hindamiselt. Taotlusi, mis ei läbi vormi hindamist, sisuliselt ei hinnata.

5.3. Sisu hindamine

Arenguprogrammi sisu hinnatakse tabelis esitatud kriteeriumite alusel.

Tabel. Arenguprogrammi sisu hindamise kriteeriumid

9 (14)

Jrk nr Kriteerium Max

punktid

Vorm

1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus

1.1. Kuivõrd tegevuskava vastab arenguprogrammi

turvalisuse tegevusmudeli soovitustele?

15 Taotluse vorm 2

ja 3

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

1.2. Kuivõrd toetavad tegevused arenguprogrammi

eesmärkide saavutamist?

15 Taotluse B osa p

11

Taotluse vorm 2

ja 3

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

1.3 Arenguprogrammis omandatud teadmiste

rakendamise plaan

15 Taotluse B osa p

10

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

2. Kohaliku omavalitsuse valmidus turvalisuse

arenguprogrammis osalemiseks

2.1. Kuivõrd motiveeritud on KOV turvalisuse

valdkonnaga tegelemisel ja arenguprogrammis

osalemiseks?

15 Taotluse A osa p

6 ja 7; B osa p 1,

Motivatsioonikiri

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

2.2. Kas KOV-is on komisjon või nõukogu mis

tegeleb turvalisuse teemadega?

Kas KOV-is on turvalisuse valdkonnaga tegelev

teenistuja/käsundi saaja vms?

15 Taotluse B osa p

5 ja 6

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

3. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna

strateegiline vaade

10 (14)

3.1. KOV turvalisuse valdkonna väljakutsed ja

arenguvajadused.

15 Taotluse B osa p

2, 3, 4

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

3.2. KOV arengukava turvalisuse valdkonna

kirjeldus või selgitus selle puudumise kohta.

15 Taotluse B osa p

7

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

4. Koostöövõime

4.1. Kuivõrd taotleja varasem koostöökogemus

teiste maakonna KOV-idega (Hiiumaal teiste

KOV-idega) toetab arenguprogrammi

eesmärkide täitmist ?

15 Taotluse B osa p

8

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

5. Taotleja suutlikkus arenguprogrammi läbi

viia

5.1 Milline on taotleja suutlikkus arenguprogrammi

koordineerimiseks ja juhtimiseks? Kuivõrd

meeskonna koosseis toetab arenguprogrammi

edukat läbi viimist?

15 Taotluse A osa p

3, 6 ja 7; B osa p

6, 7, 9

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

5.2 Milline on eelarve ja ajakava põhjendatus ja

realistlikkus?

15 Taotluse vorm 2

ja 3

Kommentaar:

Punktid: 0 – puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane

5.3.1. Punktide arvutamine

5.3.1.1. Eesmärgipärasus ja põhjendatus

Kokku on võimalik saada 45 punkti. Hinnatakse järgmist:

 kuivõrd tegevuskava vastab arenguprogrammi turvalisuse tegevusmudeli

soovitustele - kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –

puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;

11 (14)

 kuivõrd toetavad tegevused arenguprogrammi eesmärkide saavutamist - kõige

rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –

hea, 15 – suurepärane;

 arenguprogrammis omandatud teadmiste rakendamise plaan - kõige rohkem on

võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 –

suurepärane;

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui taotleja ei kirjelda piisavalt, kuivõrd tema projekt vastab

selle konkursi eesmärkidele, kuivõrd toetavad tegevused eesmärkide saavutamist ning kui

puuduvad tegevused kogemuste jätkusuutlikuks rakendamiseks.

Hinnatakse kuivõrd detailselt on esitatud tegevuskava ning kas see vastab arenguprogrammi

turvalisuse tegevusmudeli soovitustele.

Toetavate tegevuste puhul hinnatakse seda, kuivõrd need toetavad arenguprogrammi

eesmärkide saavutamist konkreetses KOV-is ja nende asjakohasust ja põhjendatust.

Teadmiste rakendamise plaani puhul hinnatakse kuivõrd need tegevused kindlustavad

kogemuste kinnistumist ja edasist rakendamist KOV-is peale arenguprogrammis osalemise

lõppemist, kuivõrd on need läbimõeldud, asjakohased ja sobitatud KOV-i igapäevasesse

töökorralduslikku rutiini. Uute koostöövormide puhul hinnatakse seda kuivõrd need on

struktuursed ja jätkusuutlikud ning kuivõrd läbimõeldud see tegevus on.

Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja

nimetama puudused.

5.3.1.2. Kohaliku omavalitsuse valmidus turvalisuse arenguprogrammis osalemiseks

Kokku on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:

 kuivõrd motiveeritud on kohalik omavalitsus turvalisuse valdkonnaga tegelemisel ja

arenguprogrammis osalemiseks – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti,

hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane;

 kas kohalikus omavalitsuses on KOV komisjon või nõukogu mis tegeleb turvalisuse

teemadega. Kas kohalikus omavalitsuses on turvalisuse valdkonnaga tegelev

teenistuja või käsundi saaja – kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse

skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 – suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui kohalikul omavalitsusel puudub valmidus turvalisuse

arenguprogrammis osalemiseks.

KOV-i motiveerituse hindamise puhul hinnatakse kuivõrd selged ja läbimõeldud on

põhjendused arenguprogrammis osalemiseks ning milliste eesmärkide saavutamist need

toetavad. Väljatoodud võimaluste ja KOV-i rolli puhul hinnatakse kuivõrd KOV mõistab ja

kuidas suhtub täna turvalise elukeskkonna kujundaja rolli ning kuivõrd oluliseks peab taotleja

KOV turvalisuse teemadega tegelemist ning valdkonna terviklikku kavandamist ning

süsteemsete kavandatud tegevuste elluviimist sh turvalisuse teemade tähtsustamist.

Hinnatakse kas KOV-is on komisjon või nõukogu mis tegeleb turvalisuse teemadega, kuidas

nähakse erinevate valdkondade ühisosa ja mõju turvalisuse valdkonnas ning kas ellukutsutud

komisjon või nõukogu on tegelikult toimiv.

Hinnatakse kas KOV-is on turvalisuse valdkonnaga tegelev teenistuja või käsundi saaja ning

selgituse paikapidavust kuidas põhjendatakse isiku rolli ja seotust turvalisuse valdkonda

panustamisel.

12 (14)

Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja

nimetama puudused.

5.3.1.3. Kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna strateegiline vaade

Kõige rohkem on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:

 KOV turvalisuse valdkonna väljakutsed ja arenguvajadused - kõige rohkem on

võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 –

suurepärane;

 arengukava turvalisuse valdkonna kirjeldus või selle puudumise kohta selgitus -

kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav,

10 – hea, 15 – suurepärane;

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui kohaliku omavalitsuse turvalisuse valdkonna strateegiline

vaade puudub.

Hinnatakse kuivõrd läbimõeldud on KOV-i turvalisuse valdkonna olulisemad väljakutsed

hetkel, kas on välja toodud kitsaskohti. Turvalisuse valdkonna strateegilise vaate osas visiooni

selgust, kus soovitakse olla 5 aasta pärast. Hinnatakse kuivõrd mõistetakse valdkondlike

tegevuste koosmõju turvalisuse valdkonda ning kuidas töökorraldus saaks seda toetada.

KOV arengukava osas hinnatakse kas KOV arengukavas või muus dokumendis on kirjeldatud

eraldi turvalisuse valdkond, seatud eesmärgid ning mõõdikud ja planeeritud tegevused (viide

neile dokumentidele). Samuti saab hinnata KOV selgitust selle hetkel puudumise, koostamise

protsessi, või põhjendust selle kohta, miks seda soovitakse koostama asuda ja mis võimaluse

see annab ja kuidas see võiks KOV arengut toetada.

Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja

nimetama puudused.

5.3.1.4. Koostöövõime

Kõige rohkem on võimalik saada 15 punkti. Hinnatakse järgmist:

 kuivõrd taotleja varasem koostöökogemus teiste maakonna KOV-idega (Hiiumaa

puhul teiste KOV-idega) toetab arenguprogrammi eesmärkide täitmist – kõige

rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –

hea, 15 – suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui KOV-il ei ole varasemat koostöökogemust teiste

KOV-idega välja tuua.

Hinnatakse kuidas KOV on teinud varasemalt koostööd maakonna teiste KOV-idega või

naaberomavalitsustega turvalisuse küsimustes ning kas on tehtud koostöö osas edasisi plaane

ning milliseid võimalusi nähakse koostöö tegemises.

Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja

nimetama puudused.

5.3.1.5. Taotleja suutlikkus arenguprogrammi läbi viia

Kõige rohkem on võimalik saada 30 punkti. Hinnatakse järgmist:

 milline on taotleja suutlikkus arenguprogrammi koordineerimiseks ja juhtimiseks.

Kuivõrd meeskonna koosseis toetab arenguprogrammi edukat läbi viimist – kõige

13 (14)

rohkem on võimalik saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 –

hea, 15 – suurepärane.

 milline on eelarve ja ajakava põhjendatus ja realistlikkus – kõige rohkem on võimalik

saada 15 punkti, hinnatakse skaalal: 0 –puudulik, 5– rahuldav, 10 – hea, 15 –

suurepärane.

Vähim punktisumma 0 saadakse, kui puudub meeskonna koosseis, eelarve ja ajakava.

Hinnatakse kuivõrd tugevalt on meeskond mehitatud, kui hästi on kaetud arenguprogrammi

läbiviimiseks vajalikud kompetentsid ja valdkonnad, samuti kuidas meeskonna koosseis,

liikmete varasem kogemus toetab projekti edukat elluviimist ning arenguprogrammi

eesmärkide edukat saavutamist. Hinnatakse kuidas on plaanitud arenguprogrammi elluviimise

koordineerimine ja juhtimine.

Eelarve ja ajakava osas hinnatakse kavandatud tegevuste ja eelarve kasutamise asjakohasust,

vajalikkust ja põhjendatust.

Iga hinnatava kriteeriumi puhul peab kommentaaride lahtris antud punkte põhjendama ja

nimetama puudused.

5.3.2 Punktisumma arvutamine, taotluse rahuldamine 5.3.2.1 Hindamiskomisjon hindab taotlusi kollektiivselt, andes hinnangu iga taotluse kohta ja

täidab hindamiskomisjoni konsensusliku hindamislehe.

5.3.2.2 Komisjon teeb siseministrile ettepaneku rahuldada Hiiu, Jõgeva, Järva, Lääne, Lääne-

Viru, Põlva, Valga ja Võru maakonnast, ehk igast loetletud maakonnast ühe kõrgeima

keskmise punktisumma saanud KOV-i taotluse (kokku maksimaalselt 8-st maakonnast).

Juhul kui mõne eespool loetletud maakonna KOV-id taotluseid ei esitanud, rahuldatakse

selle asemel lisaks kõikide teiste maakondade üldise paremusjärjestuse alusel

rahuldamata jäänud taotluste hulgast, kõrgeima punktisumma saanud KOV-i taotlus.

5.3.2.3 Siseministeerium teavitab taotlejat taotluse rahuldamisest või mitterahuldamisest

kirjalikult kümne tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates.

5.3.2.4 Enne lepingu sõlmimist peetakse taotlejaga, kelle taotlus rahuldati, läbirääkimisi ning

vajaduse korral täpsustatakse projekti sisu ja lepingu tingimusi.

6. TOETUSE KASUTAMINE

6.1. Toetuse kasutamise üldtingimused

Partner on kohustatud arenguprogrammi elluviimisel järgima ÜSS2021_2027 ja selle alusel

kehtestatud õigusaktides ning siseministri aktides sätestatut, sealhulgas:

 tagama tegevuste elluviimiseks vajaliku kvalifikatsiooniga isikute olemasolu ja

õiguslikud eeldused;

 võimaldama ja tagama Siseministeeriumi, RTK-l, Rahandusministeeriumi ja Euroopa

Komisjoni esindajal viibida arenguprogrammiga seotud ruumides ja territooriumil,

andma projekti elluviimise, sealhulgas toetuse kasutamise kohta suulisi ja kirjalikke

selgitusi ning andmeid, sealhulgas väljavõtteid raamatupidamisprogrammist ja

pangakontost ning võimaldama neil teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid;

 eristama programmiga seotud kulud organisatsiooni muust raamatupidamisest ning

eristama projektiga seotud abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, kasutades selleks

eraldi arvestussüsteemi või raamatupidamiskoode;

14 (14)

 täitma punkti 6.4 kohaselt teavitamisega seotud kohustusi;

 säilitama kulu abikõlblikkust tõendavad dokumendid ja muud tõendid ÜSS2021_2027

§ 18 lg 1 kohaselt;

 järgima arenguprogrammiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust;

 täitma muid ÜSS2021_2027, selle alusel kehtestatud õigusaktidest ja

Siseministeeriumiga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi.

6.2. Toetuse väljamaksed ja kasutamise aruanded

6.2.1. Elluviija maksab toetuse KOV-ile välja tema poolt tehtud toetatavate tegevuste, mis on

RTK poolt menetletud kuludokumentude alusel, välja makstud, ulatuses.

6.2.2. Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa väljamaksetaotluste ja aruannete alusel.

Konkreetne väljamaksete tegemise ja aruandluse kord lepitakse kokku Elluviija ja

KOV-i vahelise partnerluslepinguga.

6.3. Arenguprogrammi dokumendid ja raamatupidamine

6.3.1 Partner on kohustatud tagama täieliku kontrolljälje olemasolu kogu arenguprogrammi

perioodi kohta. Siseministeeriumil, RTK-l, Rahandusministeeriumil ja Euroopa

Komisjonil ning nende volitatud asutustel on õigus kontrollida toetuse kasutamisega

seotud dokumente ja arenguprogrammi tegevusi, sealhulgas külastada partnerit ning

vaadelda tema läbiviidavaid tegevusi arenguprogrammi toimumise ajal.

6.3.2 Partner peab tegevuse läbiviimise kohta täpset ja arusaadavat raamatupidamist,

sealhulgas säilitab kõik vajalikud arenguprogrammiga seotud dokumendid,

raamatupidamise algdokumendid (arved, maksedokumendid, tööajatabelid, palgalehed,

lepingud, aktid jm), hankedokumendid, arenguprogrammiga seotud kirjavahetus,

lepingud, muu projektiga seotud teave (arenguprogrammi käigus valminud materjalid,

juhtrühma jms koosolekute protokollid jm) ÜSS2021_2027 § 18 lg 1 sätestatu kohaselt.

6.4. Teavitamine

6.4.1 Partner peab sihtrühmale ja avalikkusele teada andma, et tegevust kaasrahastab Euroopa

Liit. Toetuse kasutamisest teavitatakse, tähistades rahastatud objektid ja viidates Euroopa

Liidu osalusele. Seda peab tegema kogu arenguprogrammi rakendamise perioodi ajal nii

arenguprogrammi puudutavates sõnavõttudes (esinemised seminaridel, konverentsidel,

televisioonis, raadios jne) ja tekstides (pressiteated, artiklid jne) kui ka arenguprogrammi

tegevustes (info- ja õppematerjalide trükkimine, kogumikud jne). Kui arenguprogrammi

raames korraldatakse näiteks koolitusi, peab ka koolitatavaid teavitama

(nii suuliselt kui ka nõuetekohase infosildi abil) .

6.4.2 Avalikkuse teavitamisel, objektide tähistamisel ning EL-i osalusele viitamisel peab

lähtuma Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse

teavitamine“ määruse seletuskirjast. Täpsemad teavitamise juhised sätestatakse

partneriga sõlmitavas lepingus.

1/8

PARTNERLUSLEPING

Eesti Vabariigi Siseministeerium (edaspidi elluviija), registrikood 70000562, aadress Pikk 61,

15065 Tallinn, keda põhimääruse alusel esindab kantsler Tarmo Miilits, ühelt poolt, ja

XXX xxxvalitsus (edaspidi partner), registrikood xxxx, aadress xxx, xxxxx xxxx, keda

põhimääruse alusel esindab xxxxx, teiselt poolt, keda nimetatakse eraldi kui pool ja koos kui

pooled,

sõlmivad käesoleva partnerluslepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese

1.1. Leping sõlmitakse siseministri 24. mai 2023. a käskkirja nr 1-3/76 “Toetuse andmise

tingimused ennetava ja turvalise elukeskkonna arendamiseks“ (edaspidi TAT) ning siseministri

XX. Xxxxx 2025. a käskkirja nr XXXX „Konkursile „Kohalike omavalitsuste

arenguprogramm“ esitatud taotluste rahuldamine“ alusel ning elluviija kaasab sellega

partnerina xxxxx xxxxvalitsuse, et viia ellu perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus-

ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava meede 21.4.7.6 „Ennetav ja turvaline

elukeskkond“.

1.2. Lepingu eesmärk on reguleerida elluviija ja partneri koostööd tulenevalt TAT-is nimetatud

toetatava tegevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ tegevuse “Kohalike omavalitsuste arenguprogrammi turvalisuse

tegevusmudeli katsetamiseks ja arendamiseks“ (edaspidi arenguprogramm) elluviimisel,

aruandmisel ja tulemuste seiramisel (edaspidi koos tegevused) ajavahemikul xx. xxxx 2026. a

kuni xx. xxxxxx 202x. a.

1.3. Arenguprogrammi tegevuste elluviimisel lähtuvad elluviija ja partner perioodi 2021–2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusest

(edaspidi ÜSS) ja selle alusel antud õigusaktidest, lepingu lisadest, TAT-ist ning muudest

asjakohastest Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidest.

1.4. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel lepingu eesmärgi saavutamiseks lepingus kokkulepitud

tegevustest, tähtaegadest ja tingimustest.

2. Lepingu jõustumine ja tähtajad 2.1. Arenguprogrammi tegevuste kulud on abikõlblikud alates xx. xxxx 2026. a kuni

xx. xxxxxx 202x. a.

2.2. Leping jõustub selle allakirjutamisest elluviija ja partneri poolt. Lepingulised tegevused

loetakse lepinguga kooskõlas olevaks alates xx. xxxx 2026. a.

2.3. Leping kehtib kuni xx. xxxxx 202x. a või kuni poolte lepingujärgsete kohustuste nõuetekohase

täitmiseni.

3. Lepingu lisad

3.1. Lepingu sõlmimise hetkel on lepingu lisad:

3.1.1. Lisa 1. Seirearuande vorm;

3.1.2. Lisa 2. Detailse aasta tegevuskava vorm;

3.1.3. Lisa 3. Detailse aasta eelarve vorm;

3.1.4. Lisa 4. Väljamakse taotluse vorm;

3.1.5. Lisa 5. Arenguprogrammi tegevuskava perioodiks 2026–2027;

2/8

3.1.6. Lisa 6. Arenguprogrammi eelarve perioodiks 2026–2027;

3.1.7. Lisa 7. Detailne 2026. aasta tegevuskava;

3.1.8. Lisa 8. Detailne 2026. aasta eelarve.

3.2. Juhul kui Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus) muudab kehtestatud väljamakse

taotluse vormi, siis esitab partner vormide kehtestamisele järgneval aruandeperioodil aruanded

ja taotlused ajakohastel vormidel. Elluviija teavitab partnerit rakendusüksuse poolt lepinguga

kehtestatud vormi muutumisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis viivitamatult.

4. Poolte deklaratsioonid

4.1. Elluviija ja partner deklareerivad, et neil lasub kohustus täita Vabariigi Valitsuse

12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 10 ja 11 ning lepingus nimetatud kohustusi.

5. Rahastamise alused 5.1. Arenguprogrammi tegevuste elluviimise hinnanguline abikõlblik kulu on 35 000 eurot

(edaspidi toetus), millest Euroopa Sotsiaalfondi+ toetus on 70% ning riigieelarveline

kaasfinantseering 30%.

5.2. Elluviija maksab toetuse partnerile välja rakendusüksuse poolt tehtud väljamaksest arvates

30 päeva jooksul. Enne toetuse elluviijale välja maksmist kontrollib rakendusüksus partneri

poolt tehtud toetatavate tegevuste kuludokumente.

5.3. Partnerile makstakse toetus välja osade kaupa väljamaksetaotluste ja aruannete alusel.

5.3.1. Partner esitab elluviijale väljamakse taotluse (lisa 4) eelneva kvartali kohta järgneva kvartali

15 kalendripäeva jooksul. Elluviija ja partneri kokkuleppel (suuremate kulude puhul) võib

kvartaalse väljamakse taotluse esitada mitmes osas, sh igakuiselt.

5.3.2. Elluviija ei hüvita partnerile kulude maksumust, mida rakendusüksus ei loe abikõlblikuks.

6. Abikõlblikud kulud

6.1. Abikõlblikud on kulud, mis on põhjendatud ning tekkinud arenguprogrammi tegevuste

abikõlblikkuse perioodil ja makstakse arenguprogrammi abikõlblikkuse perioodil ning on

kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusega.

6.2. Abikõlblike kulude määratlemisel lähtutakse ühendmääruses kehtestatud tingimustest ja

TAT-i punktis 6 kehtestatud korrast.

6.3. Abikõlblikud ei ole:

6.3.1. ühendmääruse §-s 17 sätestatud kulud;

6.3.2. organisatsiooni juhtimisega seonduv personalikulu;

6.3.3. preemia;

6.3.4. liiklusvahendite ostmine ja liising;

6.3.5. kinnisasjade ostmine;

6.3.6. lähetus- ja transpordikulud osas, mis ületavad õigusaktides sätestatud maksustamisele

mittekuuluvat piirmäära.

6.4. Elluviija võib lugeda partneri kulu mitteabikõlblikuks ja keelduda seda kas osaliselt või

tervenisti katmast, kui partner ei ole täitnud lepingu eesmärki või on rikkunud seadustest või

erinevatest asjakohastest regulatsioonidest tulenevaid nõudeid.

3/8

7. Partner on kohustatud:

7.1. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu sõlmimisel detailse 2026. aasta tegevuskava

(lisa 7) ja detailse 2026. aasta eelarve (lisa 8) ja 30. septembriks 2026. a järgneva

kalendriaasta detailse aasta tegevuskava (lisa 2) ja detailse aasta eelarve (lisa 3).

7.1.1. Elluviija annab tegevuskavale ja eelarvele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, lepingu

punktis 7.1 nimetatud dokumentide kättesaamisest arvates.

7.1.2. Kui elluviija ei anna tegevuskavale ja eelarvele puuduste tõttu heakskiitvat hinnangut, annab

elluviija lepingu punktis 7.1.1 nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase

täiendava tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Partner täiendab või parandab tegevuskava ja

eelarvet ning esitab selle elluviijale uuesti 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab

täiendatud või parandatud tegevuskavale ja eelarvele hinnangu hiljemalt 10 (kümne)

tööpäeva jooksul arvates parandatud tegevuskava ja eelarve kättesaamisest.

7.1.3. Kui partneri esitatud tegevuskavas ja eelarves ei esine puudusi või partner on puudused

vastavalt lepingu punktile 7.1.2 kõrvaldanud, kinnitavad pooled tegevuskava ja eelarve

lepingu lisana.

7.2. esitama elluviijale kinnitamiseks lepingu sõlmimisel arenguprogrammi eelarve perioodi

2026–2027 (lisa 6), arenguprogrammi tegevuskava perioodiks 2026–2027 (lisa 5).

7.3. viima ellu alategevuse 2.4 „Kohaliku tasandi võrgustikutöö edendamine turvalisuse

suurendamiseks“ arenguprogrammi tegevusi, sealhulgas arenguprogrammi tegevusi lepingus

fikseeritud mahus ning tähtaegadest ja tingimustest lähtuvalt järgmiselt:

7.3.1. osaleb arenguprogrammis, mille sisuks on kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) turvalisuse

tegevusmudeli1 rakendamine vastavalt KOV-ile antud soovitustele;

7.3.2. defineerib turvalisuse valdkonna (sh kriisideks valmisoleku), analüüsib valdkonna

hetkeolukorda, olemasolevat informatsiooni arengukavas, valdkondlikes tegevuskavades,

turvalisusega tegelevate komisjonide ja nõukogude rolle ja tegevusi ning selgitab välja

konkreetselt selle

KOV-i juurpõhjused ning planeerib turvalisuse valdkonna olulisemad tegevused. Lepib

kokku sihipärased tegevused turvalisuse tegevuskava rakendamiseks ning seirab nende

täitmist;

7.3.3. koostab turvalisuse valdkonna planeerimiseks tegevuskava kaheks aastaks, samuti

võimalusel üldise tegevuskava eesseisvaks neljaks aastaks;

7.3.4. kaasab arenguprogrammi tegevuste läbiviimiseks Politsei- ja Piirivalveameti

(edaspidi PPA), Päästeameti (edaspidi PäA), prokuratuuri, haigla või mõne teise

tervishoiuasutuse, vajadusel Transpordiameti ja teiste asjaomaste kohaliku tasandi asutuste,

organisatsioonide või ettevõtete esindajad;

7.3.5. turvalisuse valdkonna võimekuse arendamiseks osalevad KOV-ide ametnikud ning

turvalisuse võrgustiku liikmed tulemusliku ennetuse ning muudel koolitustel ning edendavad

kohalikku võrgustikutööd ja lähenemist kogukondadele;

7.3.6. valdkonnaülese ennetuse põhimõtete rakendamiseks ning mõjusate sekkumiste

kasutuselevõtmise edendamiseks:

7.3.6.1. võtab kasutusele spetsialistide koostöömudeli „Ringist Välja“, nimetab koostöömudeli

koordinaatori ning moodustab tegevuste elluviimiseks erinevate asutuste ülese võrgustiku

ning sõlmib asutustevahelise koostöölepingu koostöömudeli rakendamiseks. „Ringist

välja“ koostöömudelit kasutavate spetsialistide võrgustikud viivad läbi võrgustikutöö

kohtumisi, kus toimub juhtumite hindamine, probleemide tuvastamine ja lahenduste

otsimine koostöös noore, tema pere ning juhtumist lähtuvate spetsialistidega;

1 Turvalisuse tegevusmudel (https://www.siseministeerium.ee/ministeerium-ja-kontaktid/kaasamine-

osalemine/turvaliste-kogukondade-eesti )

4/8

7.3.6.2. planeerib, valmistab ette ja võtab kasutusele alkoholikahju vähendavate tegevuste mudeli

ehk Teadlikult turvalisem- programmi. Selleks nimetab ta tegevuse koordinaatori,

moodustab tegevuste elluviimiseks kohaliku koostöövõrgustiku (partner, politsei,

eraettevõtjatest alkoholikäitlejad jt) ning kavandab ja korraldab selle tööd;

7.3.7. edendab ja rakendab lastele ja noortele suunatud teiste ennetussekkumiste

(sh tööhõivet toetavad, korduvõigusrikkumisi vähendavad või noorsootöö vms)

kasutuselevõtmist;

7.3.8. arenguprogrammis osalev partner korraldab info ja kogemuste jagamise maakonna teistele

KOV-idele programmi kulgemise ja tegevuste kohta ning võimalusel kaasab koosolekutele

ja seminaridele kogemuste jagamiseks teiste, oma maakonna, KOV-ide esindajaid;

7.3.9. täiendavalt toimub kogemuste jagamine ka elluviija eestvedamisel maakondade üleselt;

7.3.10. elluviija poolt hangitud teenuseosutaja (edaspidi teenuseosutaja) toetab, nõustab ning

juhendab KOV-e turvalisuse tegevusmudeli rakendamisel, hetkeolukorra analüüsimisel,

tegevuste planeerimisel ning võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel, töögruppide

läbiviimisel;

7.3.11. arenguprogrammis kasutatakse turvalise elukeskkonna kavandamisel ja tegevuste

korraldamisel teenuseosutaja juhendamisel ja toetamisel koosloome ja teenusedisaini

põhimõtteid, kasutades erinevaid metoodikaid ja praktilisi tööriistu;

7.3.12. arenguprogrammi tegevuste elluviimiseks koostab partner arenguprogrammi tegevuskava

ja planeerib eelarve;

7.3.13. võtab arenguprogrammis saadud oskused ja mudelid kasutusele igapäevases töös arvestades

lepingus toodut;

7.3.14. arenguprogrammi tegevuse elluviimise aeg on xx. xxx 2026 – xx. xxxxx 202x.

7.4. viivitamatult teavitama elluviijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest, lepingu muutmise

vajalikkusest või lepingu täitmisel esinevatest muudest probleemidest.

7.5. säilitama arenguprogrammi elluviimisega seonduvad raamatupidamise algdokumendid, kulu

abikõlblikkust ja tasumist tõendavad dokumendid ning muud tõendid kuni ÜSS § 18 lg 1

sätestatud ajani.

7.6. järgima arenguprogrammiga seotud tegevuste läbiviimisel riigihangete seadust, sealhulgas

järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

7.7. vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“,

teavitama sihtrühma ning avalikkust, et tegemist on struktuuritoetuse abil elluviidava

tegevusega ja tähistama kõik toetuse kasutamise raames tekkivad autoriõiguse objektid asja-

ja nõuetekohaste Euroopa Liidu struktuurifondide ja elluviija logodega.

7.8. säilitama teavitustegevusest jälje, mille alusel on võimalik teavitustegevust tagantjärele

tõendada.

7.9. kasutama toetust sihtotstarbeliselt abikõlblike kulude katteks.

7.10. tagama arenguprogrammiga seotud raamatupidamise vastavuse raamatupidamise seadusele.

7.11. hoidma sahver.eesti.ee pilverakenduses elluviija kontaktisikule kättesaadavalt

arenguprogrammi tegevustega seotud kuludokumentide: arvete, hinnapäringute,

päevakordade, osalejate registreerimislehtede koopiaid, sealhulgas fotosid tegevustest,

kokkuvõtteid hinnapakkumistest, vajadusel tegevuste lühikokkuvõtteid;

7.11.1. laadima Onedrive pilverakendusse üles punktis 7.11 loetletud kuludokumentide koopiad

hiljemalt elluviijale väljamakse taotluse aruande, milles on vastavad kulud kajastatud,

esitamise ajaks;

7.11.2. esitama elluviijale 10 (kümne) tööpäeva jooksul vastavasisulise taotluse kättesaamisest

lisaks Onedrive pilverakenduses olemasolevatele kuludokumentidele ka täiendavaid

5/8

arenguprogrammikuludega seotud punktis 7.11 loetletud aga pilverakenduses puudu olevaid

kuludokumente, samuti vastusena nende kohta esitatud küsimustele täpsustusi ja selgitusi;

7.12. võimaldama auditi, järelevalve või ÜSS §-s 23-27 nimetatud kontrolli teostamist ning

osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama elluviijale ligipääsu

arenguprogrammi tegevuste elluviimisele, võimaldama audiitorile ja järelevalvet teostavale

isikule juurdepääsu arenguprogrammi tegevuste elluviimisega seotud dokumentidele ja

andmetele.

7.13. tagastama elluviijale tähtaegselt rakendusüksuse poolt tagasinõutava toetuse vastavalt

tagasinõudmise otsuses märgitud summale.

7.14. leppima elluviijaga eelnevalt kokku arenguprogrammi tegevuste kulude muutumisel või

muutmisel täiendavate kulude finantseerimise vastavalt lepingu punktile 13.

8. Partneri vastutus

8.1. Partner vastutab elluviija ees oma kulude abikõlblikkuse eest.

8.2. Partner vastutab lepingus ja lepingu lisades endale võetud kohustuste täitmise eest ning hüvitab

elluviijale oma kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise tõttu tekkinud varalise ja

mittevaralise kahju.

8.3. Partner ei vastuta kohustuste mittekohase täitmise või täitmata jätmise eest, kui täitmata

jätmise põhjustas vääramatu jõud.

8.4. Partner vastutab meetme väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.

9. Elluviija on kohustatud:

9.1. järgima arenguprogrammi elluviimisel ÜSS-is, selle alusel antud õigusaktides ning teistes

asjakohastes seadustes sätestatut;

9.2. tagama meetme tegevuse 2.4 elluviimiseks juhtrühma moodustamise, selle tööpõhimõtete

väljatöötamise ning regulaarsete töökohtumiste ettevalmistamise, kokkukutsumise ja

läbiviimise;

9.3. edastama arenguprogrammiga seotud elluviija otsused ja ettepanekud partneri kontaktisikule

ning teostama järelevalvet elluviidavate tegevuste üle;

9.4. tagama partnerile vajaliku informatsiooni arenguprogrammi tegevuste lepingujärgseks

elluviimiseks;

9.5. hüvitama partnerile arenguprogrammi tegevuste osas abikõlblikud kulud;

9.6.tagama partnerile teenuseosutaja, kes toetab, nõustab ning juhendab partnerit turvalisuse

tegevusmudeli rakendamisel, hetkeolukorra analüüsimisel, tegevuste planeerimisel ning

võimekuse tõstmisel, sh kogemuste jagamisel, töögruppide läbiviimisel;

9.7.tagama partnerile järgmised koolitused: koostöömudel „Ringist Välja“ (osalejate arvuga

vähemalt 25 inimest) ja Tulemusliku ennetuse koolitus (osalejate arvuga vähemalt 25 inimest)

ning Teadlikult turvalisem- programmi koolitus( osalejate arvuga vähemalt 25 inimest). Samuti

jagama partnerile infot muude arenguprogrammiväliste koolituste osas, mis aitavad kaasa

programmi eesmärkide saavutamisele.

10. Elluviija vastutus

10.1. Elluviija vastutab meetme tegevuse väljund- ja tulemusnäitajate saavutamise ning seire eest.

11. Aruandlus

11.1. Partner on kohustatud lepingu kehtivuse ajal esitama elluviijale seirearuanded vastavalt

kehtestatud seirearuande vormile (lisa 1) järgmiselt:

6/8

11.1.1. 10. juuliks 2026. a, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (xx. xxxx 2026–

30. juuni 2026) tegevusi ja kaasnenud kulusid;

11.1.2. 10. jaanuariks 2027. a, milles kirjeldatakse tegevuste elluviimist kalendriaastal (xx. Xxxxx

2026 –31. detsember 2026) ehk lisatakse teise poolaasta (1. juuli 2026–31. detsember 2026)

seirearuanne;

11.1.3. 10. juuliks 2027. a, milles kirjeldatakse möödunud poolaasta (1. jaanuar 2027–

30. juuni 2027) ning 10. jaanuariks 2028 milles kirjeldatakse möödunud aasta (1. jaanuar –

31. detsember 2027) tegevusi ja kaasnenud kulusid;

11.1.4. Partner esitab seirearuande vormil lõpparuande xx. xx 2028. a.

11.2. Elluviija annab seirearuandele hinnangu 10 (kümne) tööpäeva jooksul, arvates seirearuande

saamisest.

11.3. Kui elluviija ei anna seirearuandele heakskiitvat hinnangut, annab elluviija lepingu

punktis 11.2. nimetatud tähtaja jooksul partnerile 10 (kümne) tööpäevase täiendava tähtaja

puuduste kõrvaldamiseks. Partner on kohustatud täiendama või parandama seirearuannet ja

esitama selle elluviijale uuesti hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul. Elluviija annab

täiendatud või parandatud seirearuandele hinnangu hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul

arvates parandatud seirearuande saamisest. Kuni seirearuande heakskiitmiseni on toetuse

väljamaksete tegemine peatatud.

11.4. Partneri poolt esitatud aruandluse õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ning toetuse kasutamise sihipärasust on igal ajal õigus kontrollida

Siseministeeriumil, rakendusüksusel, Rahandusministeeriumil või muul elluviija poolt

määratud asutusel.

12. Teated

12.1. Elluviija ja partneri vahelised lepinguga seotud taotlused ja aruanded, märkused, juhised ja

tahteavaldused (edaspidi nimetatud ühiselt teade), kaasa arvatud lepingu rikkumisest

teatamine ja elluviija poolt lepingu lisa 4 muutmisest teavitamine, peavad olema esitatud

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui teade on

informatiivse iseloomuga siis seda võib teada anda ka suuliselt.

12.2. Teade loetakse kättesaaduks selle edastamisel teise poole e-posti aadressile.

12.3. Pooled kohustuvad teineteisele teatama oma kontaktandmete muutumisest hiljemalt 5 (viie)

tööpäeva jooksul enne vastavate andmete muutumist. Kuni käesolevas punktis sätestatud

tähtaja möödumiseni loetakse lepingus esitatud poole kontaktandmetele edastatud teade

kohaselt edastatuks.

13. Lepingu muutmine

13.1 Elluviija võib muuta lepingu lisa 4, teavitades sellest partnerit kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis. Muus osas muudetakse lepingut poolte kokkuleppel ning see

vormistatakse kirjalikult või elektrooniliselt (digitaalselt allkirjastatult) lepingu lisana.

13.2. Lepingu muudatused, välja arvatud punktis 13.1 toodud muudatused lepingu lisades,

jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

13.3. Pool esitab põhjendatud lepingu muutmise ettepaneku teisele poolele kirjalikult või

elektrooniliselt koos kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt

20 (kahekümne) päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on

nõus lepingu muutmisega, siis vormistatakse lepingu muudatus lepingu lisana.

14. Lepingu lõpetamine ja vääramatu jõud

7/8

14.1. Elluviijal on õigus leping üles öelda, kui partner ei täida lepingus sätestatud tingimusi ning

tagasi nõuda partnerile lepingu lõpetamise hetkeks välja makstud toetus ja muud toetuse

maksmisega kaasnevad kulud.

14.2. Elluviija võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui:

14.2.1. see on tingimata vajalik, et vältida ülekaaluka avaliku huvi rasket kahjustamist;

14.2.2. partner on oluliselt lepingut rikkunud ja ei ole rikkumist täiendava mõistliku tähtaja jooksul

kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse eelkõige lepingust tulenevate

kohustuste täitmata jätmist.

14.3. Partner võib lepingu ühepoolselt lõpetada, kui elluviija on oluliselt lepingut rikkunud ja ei

ole rikkumist täiendava mõistliku aja jooksul kõrvaldanud. Lepingu oluliseks rikkumiseks

loetakse eelkõige lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmist.

14.4. Lepinguliste kohustuste täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine loetakse

põhjendatuks, kui see on tingitud vääramatust jõust, s.o asjaolust, mida pooled ei saanud

mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud neilt oodata, et nad lepingu

sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaksid või seda väldiksid või takistava asjaolu või selle

tagajärje ületaksid.

14.4.1. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on takistatud vääramatu jõu

asjaolude tõttu, on kohustatud sellest koheselt kirjalikult või elektrooniliselt teatama teisele

poolele.

14.4.2. Vääramatu jõu esinemine peab olema tõendatud poole poolt, kes viitab vääramatu jõu

esinemisele.

14.4.3. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingust tulenevate kohustuste täitmine takistatud enam

kui 90 (üheksakümmend) päeva järjest, võivad pooled lepingu lõpetada.

14.5. Pooled on kohustatud rakendama kohaseid meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju

tekitamine ja tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ning sellega seotud

kohustuste täitmine.

14.6. Lepingu võib igal ajal ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu

lõpetamise ettepaneku teisele poolele kirjalikult koos lõpetamise põhjendustega ning koos

kõigi vajalike dokumentidega. Teine pool vastab ettepanekule hiljemalt 30 (kolmekümne)

päeva jooksul, arvates ettepaneku kättesaamisest. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu

lõpetamisega, siis vormistatakse kirjalikult lepingu lõpetamine.

14.7. Elluviijal on õigus nõuda partnerilt lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmisel või

mittenõuetekohasel täitmisel toetuse tagastamist ulatuses, millises partner ei kasutanud

toetust kooskõlas lepinguga või elluviijal ei ole võimalik toetuse kasutamise sihipärasust

kontrollida. Toetuse tagasinõudmine ei mõjuta elluviija õigust nõuda partnerilt täiendavalt

ka kahju hüvitamist. Partner tagastab toetuse osa kolmekümne (30) päeva jooksul, arvates

elluviijalt sellekohase kirjaliku nõude kättesaamisest.

14.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral on

elluviija kohustatud tegema partnerile hoiatuse ja andma partnerile võimaluse rikkumine

mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Pooled on kokku leppinud, et eelmises lauses nimetatud

mõistlik aeg ei või olla lühem kui 10 (kümme) päeva.

14.9. Elluviija poolsel viivitamisel toetuse maksmisega on partneril õigus keelduda lepingus

toodud kohustuste täitmisest kuni elluviija poolse vastava kohustuse täitmiseni.

15. Kontaktisikud 15.1. Poolte lepingujärgsete kohustuste täitmise korraldamine ja infovahetus toimub

kontaktisikute kaudu:

8/8

15.1.1. elluviija kontaktisik on Anneli Liblik, telefon 612 5038, e-post

[email protected];

15.1.2. partneri kontaktisik on xxxxxx xxxxxxx, telefon xxxxxx, e-post xxxxxxx.

15.2. Kontaktisikute muutumisest tuleb teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ette

teavitada vähemalt 5 (viis) tööpäeva. Nimetatud teade lisatakse lepingule.

15.3. Elluviija kontaktisik annab juhiseid lepingu täitmise küsimustes, tagab partnerile vajaliku

teabe edastamise, kiidab heaks seirearuannete ja järgmise kalendriaasta detailse aasta

tegevuskava ja detailse aasta eelarve, kontrollib toetatavate tegevuste elluviimist, ettemaksu

kasutamise aruannet ning partneri kohustuste täitmist.

16. Lõppsätted

16.1. Lepingu lahutamatuteks osadeks on lepingu lisad ja pooltevahelised teated kontaktisikute

muutumise kohta.

16.2. Leping tekitab elluviijale ja partnerile seaduslikud, kehtivad ja siduvad kohustused tagamaks

lepingu tingimuste tähtaegset, kohast ja täielikku täitmist.

16.3. Pooled lahendavad kõik lepinguga seotud omavahelised erimeelsused ja vaidlused eelkõige

vastastikusel mõistmisel põhinevate ja avalikke huve arvestavate läbirääkimiste teel.

16.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

17. Poolte allkirjad ja rekvisiidid

Siseministeerium Xxx xxxxxvalitsus

Pikk 61, 15065 Tallinn Aadress

612 5008 Telefon

[email protected] e-post

EE891010220034796011 a/a

2800045849 Viitenumber

Rahandusministeerium Saaja

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

(allkirjastatud digitaalselt)