Arvamus





Justiitsministeerium
24.07.2025

Arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Toetame Justiits- ja Digiministeeriumi 13. juulil 2025 esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ette nähtud muudatusi maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis. Planeeritavad muudatused tagava tarbijate senisest tõhusama kaitse maksekäsu kiirmenetluses. Samuti tugevdab tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijate kaitset pankrotiseaduses planeeritav muudatus, mille kohaselt ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsku ega tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsust. Toetame ka täitemenetluse seadustiku muutmist viisil, mis võimaldab tarbijal sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul või tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul kõiki vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
Kõik loetletud muudatused puudutavaid olukordi, mille puhul kohtumenetluses olev võlausaldaja nõue põhineb tarbijakrediidilepingul. Eelnõu seletuskirjas on näiteks seoses täitemenetlusega eraldi rõhutatud, et regulatsiooni rakendamisel tuleb hoolikalt jälgida, et see kehtib üksnes tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste suhtes, muude nõuete kohta tehtud lahendeid sarnasel moel vaidlustada ei saa.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu ajendatud Euroopa Kohtu lahenditest. Nimetatud lahendid puudutavad tüüptingimuste direktiivi (93/13/EMÜ) ja tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ). Peamiselt on Euroopa Kohus erinevates lahendites käsitlenud kohtu kohustust omal algatusel kontrollida tarbijaga sõlmitud lepingus sisalduvate tüüptingimuste kehtivust (seda nii tavamenetluses, maksekäsu kiirmenetluse raames, tagaseljaotsust tehes, kui ka pankroti- ja täitemenetluses). Nagu viidatud eelnõu seletuskirjas, siis on Euroopa Kohus sarnaselt seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega leidnud, et ka selle põhimõtte järgimist võlausaldaja poolt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab kohus omal algatusel hindama. Seejuures tuleb märkida, et seoses tüüptingimuste kehtivuse hindamisega kohtumenetluses kohtu omal algatusel on Euroopa Kohtu praktika palju mahukam ja detailsem kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seoses. Nii ei ole tänaseks Euroopa Kohus võtnud konkreetset seisukohta küsimuses, kas kohus peaks omal algatusel kontrollima võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka maksekäsu kiirmenetluses, panrotimenetluses ja täitemenetluses.
Eelneva valguses peame oluliseks rõhutada, et planeeritavad muudatused ei peaks piirduma tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete kohtuliku kontrolli reguleerimisega. Tarbijaid kahjustavad tüüptingimused võivad sisalduda (ja ka sisalduvad) muud liiki lepingutes, nt sideteenuse osutamise lepingud, eluruumi üürilepingud jne. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peaks olema riigisisesel kohtul võimalik omal algatusel tüüptingimuste kehtivust menetluses kontrollida, kui seda ei ole tehtud varasemas kohtumenetluses. See võimalus peab olemas olema ka eriliigiliste menetluse puhul (maksekäsu kiirmenetlus, pankrotimenetlus, täitemenetlus ning tagaseljaotsuse tegemisel). Praegune Eestis kehtiv regulatsioon kohtule selgelt vastavat võimalust ette ei näe. Seega leiame, et ette nähes erireeglid tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks, tuleks samasugused võimalused kohtule anda ka iseseisvalt tüüptingimuste kehtivuse hindamiseks samades menetlustes.

Lugupidamisega,

kaasprof. Piia Kalamees
prof. Karin Sein





Justiitsministeerium
24.07.2025

Arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule

Toetame Justiits- ja Digiministeeriumi 13. juulil 2025 esitatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga ette nähtud muudatusi maksekäsu kiirmenetluse regulatsioonis. Planeeritavad muudatused tagava tarbijate senisest tõhusama kaitse maksekäsu kiirmenetluses. Samuti tugevdab tarbijakrediidilepingu sõlminud tarbijate kaitset pankrotiseaduses planeeritav muudatus, mille kohaselt ei loeta kaitsmiseta tunnustatuks tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud maksekäsku ega tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel tehtud tagaseljaotsust. Toetame ka täitemenetluse seadustiku muutmist viisil, mis võimaldab tarbijal sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis esitada tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud maksekäsu puhul või tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude kohta tehtud tagaseljaotsuse puhul kõiki vastuväiteid täitedokumendist tuleneva nõude olemasolule ja kehtivusele.
Kõik loetletud muudatused puudutavaid olukordi, mille puhul kohtumenetluses olev võlausaldaja nõue põhineb tarbijakrediidilepingul. Eelnõu seletuskirjas on näiteks seoses täitemenetlusega eraldi rõhutatud, et regulatsiooni rakendamisel tuleb hoolikalt jälgida, et see kehtib üksnes tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete alusel tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste suhtes, muude nõuete kohta tehtud lahendeid sarnasel moel vaidlustada ei saa.
Seletuskirja kohaselt on eelnõu ajendatud Euroopa Kohtu lahenditest. Nimetatud lahendid puudutavad tüüptingimuste direktiivi (93/13/EMÜ) ja tarbijakrediidi direktiivi (2008/48/EÜ). Peamiselt on Euroopa Kohus erinevates lahendites käsitlenud kohtu kohustust omal algatusel kontrollida tarbijaga sõlmitud lepingus sisalduvate tüüptingimuste kehtivust (seda nii tavamenetluses, maksekäsu kiirmenetluse raames, tagaseljaotsust tehes, kui ka pankroti- ja täitemenetluses). Nagu viidatud eelnõu seletuskirjas, siis on Euroopa Kohus sarnaselt seoses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisega leidnud, et ka selle põhimõtte järgimist võlausaldaja poolt enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist peab kohus omal algatusel hindama. Seejuures tuleb märkida, et seoses tüüptingimuste kehtivuse hindamisega kohtumenetluses kohtu omal algatusel on Euroopa Kohtu praktika palju mahukam ja detailsem kui tarbija krediidivõimelisuse hindamisega seoses. Nii ei ole tänaseks Euroopa Kohus võtnud konkreetset seisukohta küsimuses, kas kohus peaks omal algatusel kontrollima võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ka maksekäsu kiirmenetluses, panrotimenetluses ja täitemenetluses.
Eelneva valguses peame oluliseks rõhutada, et planeeritavad muudatused ei peaks piirduma tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete kohtuliku kontrolli reguleerimisega. Tarbijaid kahjustavad tüüptingimused võivad sisalduda (ja ka sisalduvad) muud liiki lepingutes, nt sideteenuse osutamise lepingud, eluruumi üürilepingud jne. Vastavalt Euroopa Kohtu praktikale peaks olema riigisisesel kohtul võimalik omal algatusel tüüptingimuste kehtivust menetluses kontrollida, kui seda ei ole tehtud varasemas kohtumenetluses. See võimalus peab olemas olema ka eriliigiliste menetluse puhul (maksekäsu kiirmenetlus, pankrotimenetlus, täitemenetlus ning tagaseljaotsuse tegemisel). Praegune Eestis kehtiv regulatsioon kohtule selgelt vastavat võimalust ette ei näe. Seega leiame, et ette nähes erireeglid tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete menetlemiseks, tuleks samasugused võimalused kohtule anda ka iseseisvalt tüüptingimuste kehtivuse hindamiseks samades menetlustes.

Lugupidamisega,

kaasprof. Piia Kalamees
prof. Karin Sein