Arvamuse edastamine

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

Justiits- ja Digiministeeriumi

[email protected] [email protected]

25. juulil 2025

Arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu kohta

Arvamuse esitaja:

OMEGA INVEST OÜ registrikood: 10866568 e-post: [email protected]

Arvamuse esitaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Rainer Kuulme Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn Tel 50 88 568, faks 6 313 909 e-post: [email protected]

Justiits- ja Digiministeerium on edastanud 13.07.2025 OMEGA INVEST OÜ-le (edapidi: Omega)

arvamuse andmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu (edapidi:

Eelnõu). Omega esitab käesolevaga alljärgnevalt omapoolse arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumi

13.07.2025 kaaskirja punktides 8 ja 9 plaanitud muudatuste kohta.

Eelnõu kohaselt on plaanitud seadustes järgmised muudatused (kaaskirja p 8 ja 9):

P 8: Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel

tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesti kohtulikule

kontrollile.

P 9: Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide

esitamist, mis tõendavad tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra õigsust ning vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist.

Omega seisukoht viidatud muudatuste kohta on toodud alljärgnevalt:

1. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

2

tulene teisiti. TsMS § 461 lg 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud

juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 436 lg 2 kohaselt määrusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt kaitsmiseta loetakse tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud

jõustunud kohtulahendiga.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 3-2-1-33-11 p 25), et jõustunud kohtuotsus on

TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud

nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See kehtib TsMS § 432 järgi ka menetluse

lõpetamise määruse kohta. Lähtudes sellest sättest ning TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2, välistab

menetluse lõpetamise määrus põhimõtteliselt samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Eestis hetkel kehtiva seaduse kohaselt välistab jõustunud kohtulahend (sh nii maksekäsk kui

tagaseljaotsus) mh tarbijakrediidilepingu asjades nii samas asjas uuesti kohtusse pöördumise kui

ka kohtulahendiga lahendatud asjas (sh maksekäsuga ja tagaseljaotsusega lahendatud asjas)

vaidluse nö uuesti avamise, va juhul kui seaduses on selgesõnaliselt sätestatud teisiti. TsMS § 459

lg 1 võimaldab nt teatud juhtudel jõustunud otsuse muutmist uue hagiga korduvate kohustuste

osas – tarbijakrediidilepingu asjades ei ole aga tegemist TsMS § 459 lg 1 kirjeldatud olukorraga.

2. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt lahendit nr C-178/23: ERB New Europe Funding

II p 32, 33, 35), et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka

riigisisestes õiguskordades. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane

õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate

edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks ette nähtud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik

vaidlustada (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja

teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei

kohusta liidu õigus üldjuhul liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad

kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese

olukorra (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja

teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kui aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel

tingimustel muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja

tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada vaidlusaluse

olukorra kooskõla liidu õigusega.

Kusjuures ka Euroopa Kohtu lahendis nr C-679/18 (OPR-Finance) ei ole asutud seisukohale, et

jõustunud kohtulahend tarbijakrediidilepingu osas ei kehtiks, juhul kui kohus ei ole lahendi

3

tegemisel kontrollinud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtte järgimist. Selles lahendis on

ainuüksi selgitatud, et direktiivi 2008/48/EÜ (mis ei ole liikmesriigis otsekohalduv) kohaselt

peaks liikmesriigi kohus tarbijakrediidilepingu puhul analüüsima omal algatusel, kas on rikutud

krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, samas ei ole kohus

asunud seisukohale, et sellise kohustuse mittejärgimine muudaks tühiseks juba jõustunud

kohtulahendi.

Seega on ka Euroopa Kohus üheselt rõhutanud, et jõustunud kohtulahendi tühistamine ega

hilisem vaidlustamine ei ole reeglina lubatud ja erandkorras saaks seda teha kooskõla

saavutamiseks Euroopa Liidu õigusega vaid juhul, kui see tuleneks selgelt liikmesriigi õigusest –

Eesti kehtiv õigus ei võimalda tarbijakrediidilepingu asjades jõustunud kohtumääruse (so

maksekäsk) ja tagaseljaotsuse tühistamist ega vaidlustamist argumendiga, et sellise lahendi

tegemisel ei ole kohtu poolt kontrollitud vastutustundliku laenu andmise (VTL) põhimõtte

täitmist.

3. Jõustunud kohtulahendi õigusjõu mittetunnustamine, võlausaldajale selles osas täiendavate

kohustuste panemine ja tingimuste seadmine (jõustunud kohtulahendi õigusjõu saavutamiseks)

ning jõustunud kohtuasjas uue vaidluse algatamise võimaldamine rikub üheselt ja lubamatult Eesti

Vabariigi Põhiseaduses (§ 10) sätestatud õiguskindluse põhimõtet. Õiguskindluse põhimõte

hõlmab omakorda vacatio legis’e ja õiguspärase ootuse põhimõtteid (RKPJKo nr 3-4-1-24-11, p

48). (p 73),

Põhiseaduse §-st 10 tuleneb selge õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip

looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate

õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide

püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p

12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo

31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema

võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud

kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (RKPJKo

02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49.). Õiguspärase ootuse

põhimõtte kohaselt on igaühel „õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima.

Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja

jooksul”. (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; RKPJKo

31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49–50; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 46; RKHKo

4

26.06.2018, 3-16-579/47, p 10; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78; RKÜKo 26.06.2014,

3-4-1-1-14, p 89.)

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 5-24-22), et lubamatu on suurendada kohustusi

ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba tehtud

tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel

lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele.

Ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis

on juba aset leidnud. PS ei keela kehtestada isikut soodustavaid tagasiulatuva mõjuga norme. Vt

selle kohta PS § 23 lg 2 komm.: „Üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga

õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele.“ (RKPJKo

16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61.). Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile

(ebaehtsa) tagasiulatuva jõu andmist, s.o koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid

enne normi jõustumist (RKHKo 17.03.2003, 3-3-1-11-03, p 33; RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16,

p 29). Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase

ootusega (RKPJKo 03.12.2013, 3-4-1-32-13, p 71.). PS komm on selgitatud, et Eelkõige on oluline

iga regulatsiooni muutmisel kaaluda vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni

muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat – või ka vastu võetud, kuid veel jõustumata

– regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi korraldanud.

Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt nt EKo 03.12.1998, C-381/97, Belgocodex, p

26; EKo 17.11.2022, C-443/21, Avicarvil Farms, punktid 38−40), et Õiguspärase ootuse põhimõte on

osa ka Euroopa Liidu õigusest ning, et õiguse tagasiulatuva kohaldamise keelu rikkumine ei ole

reeglina õigustatud.

Kehtiv seadusandlus ei näe tarbijakrediidilepingute puhul ette võimalust jõstunud kohtulahendit

(sh maksekäsk ja tagaseljaotsus) mitte tunnustada ega võimalust sellises jõustunud kohtulahendiga

lahendatud asjas uut kohtuvaidlust algatada ja seda veel määramata perioodi jooksul (so nö

igavesti) tulevikus.

Arvestades mh eespool viidatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, on Eelnõuga

kavandatud muudatused (so kaaskirja p 8 ja 9) tagasiulatuva õigusjõu osas (so ebasoodsa

tagasiulatuva keelu põhimõtte rikkumine) selges vastuolus nii Põhiseaduse kui Euroopa Kohtu

juhistega. Selline võlausaldaja suhtes negatiivne tagasiulatuv õigusjõud kahjustab ülemäära ja

ebamõistlikus ulatuses võlausaldaja õigusi, kes on maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas

korraldanud oma tegevuse seni kehtinud õigusaktidele tuginedes.

5

4. Olukorras, kus võlausaldaja nõude kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, ei saa ka

mõistlikult eeldada ega panna võlausaldajale (või isikule, kes on algse võlausaldaja nõude

omandanud) tagasiulatuva jõuga õigusaktiga kohustust säilitada nö igavesti sellise nõude

alusdokumentatsiooni, mis omakorda muudab mõistlikult võimatuks hilisema täiendava VTL jm

kontrolli korraldamise.

Jääb mõistlikult arusaamatuks, millisel viisil on võlausaldajal võimalik sellise tagasiulatuva jõuga

õigusakti puhul asuda tõendama juba jõustunud kohtulahendist tulenevat tarbjakrediidilepingul

põhinevat nõuet, olukorras, kus jõustunud kohtulahend on tehtud nt 10 või enam aastat tagasi

ning kogu tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsioon on juba hävitatud. Raamatupidamise

seaduse § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane

säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel

raamatupidamisregistris kirjendati.

On ühtlasi üldteada asjaolu, et üldjuhul ei toimu peale kohtulahendi jõustumist enam

algdokumentatsiooni säilitamist, kuna võlausaldajal on õigustatud eeldus, et jõustunud lahend

välistab samas asjas uue vaidluse agatamise ja vajaduse algdokumente esitada.

Võlausaldajal puudus mõistlik võimalus ette näha (isikult ei saa eeldada nö selgeltnägija/ennustaja

võimete olemasolu), et seadusandja kavatseb, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid

selgelt rikkudes, tulevikus kehtestada õigusakti, mis loob võlausaldajale tagasiulatuvalt

kohustuse nö igavesti säilitada tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsiooni ja seda ka peale

vastava kohtulahendi jõustumist, et oleks võimalik igal ajal tulevikus uuesti algatada jõustunud

kohtulahendi puhul kohtulahendi õigsuse kontroll.

Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et varasem regulatsioon ja kohtupraktika VTL osas erineb

käesoleval ajal kehtivast regulatsioonist ja käesoleva aja kohtupraktikast.

5. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti

avamine tooks ühtlasi kaasa äärmiselt suure töökoormuse kohtute jaoks, mis tooks see sel juhul

ilmselt vältimatult kaasa juba praegu äärmiselt koormatud kohtute nö ummistumise mitmeteks

aastateks, mida ei saa pidada õiguskindluse põhimõtet silmas pidades lubatavaks.

6. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti

avamine tooks ilmselt kaasa ka riigi rahalise vastutuse suures ulatuses ja mahus.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist. Käesoleval juhul on riik kehtiva seadusandluse kohaselt andnud võlausaldajatele

6

lubaduse, et ka tarbijakrediidilepingute puhul on võimalik oma nõue kohtumenetluses maksma

panna maksekäsu kiirmenetluses ja tagaseljaotsusega koos lubadusega, et sellises menetluses

tehtud lahendi jõustumisel ei ole võimalik sellist jõustunud kohtulahendit hiljem ei tühistada ega

vaidlustada.

Sellise menetluse eest on riigile tasutud nii riigilõivu kui kantud ka kulusid nii maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kui hagi koostamiseks. Riigi poolt antud eespool viidatud lubaduse

rikkumine tooks kaasa võlausaldajatele õiguse esitada riigi vastu sellise lubaduse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue – selline nõue hõlmab nii tasutud riigilõivu, muid maksekäsu

menetluses kantud kulusid, kui ka võimalikku varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu osas (nt

juhul, kus nõuet ei ole enam mõistlikult võimalik maksma panna nt dokumentatsiooni hävitamise

või aegumise tõttu). Selliste võimalike riigi vastu esitatavate kahjunõuete maht tõotab kujuneda

ulatuslikuks/suureks, mis omakorda ummistaks/halvaks halduskohtute töö.

Eelnõu olemasoleval kujul jõustumisel on ka Omega sunnitud eespool viidatud kahju tekkimisel

esitama vastava kahju hüvitamise nõude riigi vastu.

7. Arvestades eelnevat, tuleb eespool viidatud muudatuste osas (so kaaskirja p 8 ja 9),

seaduslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks ning põhiseadusega vastuolu ja riigile kahju tekkimise

välistamiseks, lisada rakendussäte, et vastavad muudatused on kehtivad vaid nende

tarbijakrediidilepingu osas tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas, mis on tehtud

alates 01.01.2026, st selles osas puudub Eelnõus toodud õigusmuudatustel tagasiulatuv

õigusjõud.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt ja edastatud elektrooniliselt/ Rainer Kuulme vandeadvokaat Omega Invest OÜ lepinguline esindaja

OÜ Advokaadibüroo Lillo & Partnerid

Tallinn: Pärnu mnt 10, Tallinn 10148 Tel: +372 6 444 900, +372 6 449 530 Fax: +372 6 313 909 E-post: [email protected] Tartu: Turu 2 (Tasku keskus), Tartu 51014 Tel ja Fax +372 7 444 900 E-post: [email protected]

Registrikood: 11643617, IBAN: EE362200221045633635 Swedbank, EE041010220103788015 SEB, www.advokaat.ee

Justiits- ja Digiministeeriumi

[email protected] [email protected]

25. juulil 2025

Arvamus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu kohta

Arvamuse esitaja:

OMEGA INVEST OÜ registrikood: 10866568 e-post: [email protected]

Arvamuse esitaja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Rainer Kuulme Advokaadibüroo Lillo & Partnerid Pärnu mnt 10, 10148, Tallinn Tel 50 88 568, faks 6 313 909 e-post: [email protected]

Justiits- ja Digiministeerium on edastanud 13.07.2025 OMEGA INVEST OÜ-le (edapidi: Omega)

arvamuse andmiseks Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu (edapidi:

Eelnõu). Omega esitab käesolevaga alljärgnevalt omapoolse arvamuse Justiits- ja Digiministeeriumi

13.07.2025 kaaskirja punktides 8 ja 9 plaanitud muudatuste kohta.

Eelnõu kohaselt on plaanitud seadustes järgmised muudatused (kaaskirja p 8 ja 9):

P 8: Antakse täitemenetluses olevatele võlgnikele, kelle suhtes on tarbijakrediidilepingust tuleneva nõude alusel

tehtud maksekäsk või tagaseljaotsus ning algatatud sundtäitmine, võimalus esitada see nõue uuesti kohtulikule

kontrollile.

P 9: Kui pankrotimenetluses esitatud nõue põhineb maksekäsul või tagaseljaotsusel, nõutakse lisadokumentide

esitamist, mis tõendavad tarbijakrediidilepingu kehtivust, krediidi kulukuse määra õigsust ning vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist.

Omega seisukoht viidatud muudatuste kohta on toodud alljärgnevalt:

1. TsMS § 457 lg 1 kohaselt jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei

2

tulene teisiti. TsMS § 461 lg 1 kohaselt kohtuotsus täidetakse pärast jõustumist, välja arvatud

juhul, kui kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. TsMS § 436 lg 2 kohaselt määrusele

kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene

teisiti. PankrS § 1003 lg 4 p 1 kohaselt kaitsmiseta loetakse tunnustatuks nõue, mis on rahuldatud

jõustunud kohtulahendiga.

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 3-2-1-33-11 p 25), et jõustunud kohtuotsus on

TsMS § 457 lg 1 järgi menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud

nõue hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. See kehtib TsMS § 432 järgi ka menetluse

lõpetamise määruse kohta. Lähtudes sellest sättest ning TsMS § 371 lg 1 p-st 4 ja § 428 lg 1 p-st 2, välistab

menetluse lõpetamise määrus põhimõtteliselt samas asjas uue kohtusse pöördumise.

Eestis hetkel kehtiva seaduse kohaselt välistab jõustunud kohtulahend (sh nii maksekäsk kui

tagaseljaotsus) mh tarbijakrediidilepingu asjades nii samas asjas uuesti kohtusse pöördumise kui

ka kohtulahendiga lahendatud asjas (sh maksekäsuga ja tagaseljaotsusega lahendatud asjas)

vaidluse nö uuesti avamise, va juhul kui seaduses on selgesõnaliselt sätestatud teisiti. TsMS § 459

lg 1 võimaldab nt teatud juhtudel jõustunud otsuse muutmist uue hagiga korduvate kohustuste

osas – tarbijakrediidilepingu asjades ei ole aga tegemist TsMS § 459 lg 1 kirjeldatud olukorraga.

2. Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt lahendit nr C-178/23: ERB New Europe Funding

II p 32, 33, 35), et kohtuotsuse seadusjõu põhimõttel on suur tähtsus nii liidu õiguskorras kui ka

riigisisestes õiguskordades. Selleks et tagada nii õiguse ja õigussuhete stabiilsus kui ka korrakohane

õigusemõistmine, on nimelt oluline, et kohtulahendeid, mis on jõustunud pärast olemasolevate

edasikaebevõimaluste ammendamist või selleks ette nähtud tähtaegade möödumist, ei oleks enam võimalik

vaidlustada (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja

teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika). Sellest lähtuvalt ei

kohusta liidu õigus üldjuhul liikmesriigi kohut jätma kohaldamata riigisiseseid menetlusnorme, mis omistavad

kohtulahendile seadusjõu, ja seda isegi siis, kui see võimaldaks heastada liidu õigusega vastuolus oleva riigisisese

olukorra (9. aprilli 2024. aasta kohtuotsus Profi Credit Polska (jõustunud kohtuotsusega lõpetatud asja

teistmine), C-582/21, EU:C:2024:282, punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika).

Kui aga kohaldatavad riigisisesed menetlusnormid võimaldavad liikmesriigi kohtul teatavatel

tingimustel muuta jõustunud lahendit, et viia olukord liikmesriigi õigusega kooskõlla, tuleb võrdväärsuse ja

tõhususe põhimõtetest lähtudes nende tingimuste täidetuse korral seda võimalust eelistada, et taastada vaidlusaluse

olukorra kooskõla liidu õigusega.

Kusjuures ka Euroopa Kohtu lahendis nr C-679/18 (OPR-Finance) ei ole asutud seisukohale, et

jõustunud kohtulahend tarbijakrediidilepingu osas ei kehtiks, juhul kui kohus ei ole lahendi

3

tegemisel kontrollinud vastutustundliku laenamise (VTL) põhimõtte järgimist. Selles lahendis on

ainuüksi selgitatud, et direktiivi 2008/48/EÜ (mis ei ole liikmesriigis otsekohalduv) kohaselt

peaks liikmesriigi kohus tarbijakrediidilepingu puhul analüüsima omal algatusel, kas on rikutud

krediidiandja lepingueelset kohustust hinnata tarbija krediidivõimelisust, samas ei ole kohus

asunud seisukohale, et sellise kohustuse mittejärgimine muudaks tühiseks juba jõustunud

kohtulahendi.

Seega on ka Euroopa Kohus üheselt rõhutanud, et jõustunud kohtulahendi tühistamine ega

hilisem vaidlustamine ei ole reeglina lubatud ja erandkorras saaks seda teha kooskõla

saavutamiseks Euroopa Liidu õigusega vaid juhul, kui see tuleneks selgelt liikmesriigi õigusest –

Eesti kehtiv õigus ei võimalda tarbijakrediidilepingu asjades jõustunud kohtumääruse (so

maksekäsk) ja tagaseljaotsuse tühistamist ega vaidlustamist argumendiga, et sellise lahendi

tegemisel ei ole kohtu poolt kontrollitud vastutustundliku laenu andmise (VTL) põhimõtte

täitmist.

3. Jõustunud kohtulahendi õigusjõu mittetunnustamine, võlausaldajale selles osas täiendavate

kohustuste panemine ja tingimuste seadmine (jõustunud kohtulahendi õigusjõu saavutamiseks)

ning jõustunud kohtuasjas uue vaidluse algatamise võimaldamine rikub üheselt ja lubamatult Eesti

Vabariigi Põhiseaduses (§ 10) sätestatud õiguskindluse põhimõtet. Õiguskindluse põhimõte

hõlmab omakorda vacatio legis’e ja õiguspärase ootuse põhimõtteid (RKPJKo nr 3-4-1-24-11, p

48). (p 73),

Põhiseaduse §-st 10 tuleneb selge õiguskindluse põhimõte. Kõige üldisemalt peab see printsiip

looma kindluse kehtiva õigusliku olukorra suhtes. Õiguskindlus tähendab nii selgust kehtivate

õigusnormide sisu osas (õigusselguse põhimõte) kui ka kindlust kehtestatud normide

püsimajäämise suhtes (õiguspärase ootuse põhimõte).“ (RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p

12; RKPJKo 15.12.2005, 3-4-1-16-05, p 20; RKPJKo 20.03.2006, 3-4-1-33-05, p 21; RKPJKo

31.01.2007, 3-4-1-14-06, p 23.). Õiguspärase ootuse põhimõtte kohaselt peab igaühel olema

võimalus kujundada oma elu mõistlikus ootuses, et õiguskorraga talle antud õigused ja pandud

kohustused püsivad stabiilsetena ega muutu rabavalt isikule ebasoodsas suunas (RKPJKo

02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; RKPJKo 31.01.2012, 3-4-1-24-11, p 49.). Õiguspärase ootuse

põhimõtte kohaselt on igaühel „õigus tegutseda mõistlikus ootuses, et rakendatav seadus jääb kehtima.

Igaüks peab saama temale seadusega antud õigusi ja vabadusi kasutada vähemalt seaduses sätestatud tähtaja

jooksul”. (RKPJKo 30.09.1994, III-4/A-5/94; RKPJKo 02.12.2004, 3-4-1-20-04, p 13; RKPJKo

31.01.2012, 3-4-1-24-11, p-d 49–50; RKPJKo 16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 46; RKHKo

4

26.06.2018, 3-16-579/47, p 10; vrd RKÜKo 16.03.2010, 3-4-1-8-09, p 78; RKÜKo 26.06.2014,

3-4-1-1-14, p 89.)

Riigikohus on korduvalt selgitanud (vt nt lahendit nr 5-24-22), et lubamatu on suurendada kohustusi

ehtsa tagasiulatuva jõuga õigusaktiga. See tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba tehtud

tegudele. Tagasiulatuv jõud on ebaehtne, kui see puudutab õigusakti vastuvõtmise ajaks alanud, kuid mitte veel

lõppenud tegevust, täpsemalt, kui see kehtestab edasiulatuvalt õiguslikud tagajärjed minevikus alanud tegevusele.

Ebasoodsa tagasiulatuva keelu põhimõte keelab kohaldada norme faktiliste asjaolude suhtes, mis

on juba aset leidnud. PS ei keela kehtestada isikut soodustavaid tagasiulatuva mõjuga norme. Vt

selle kohta PS § 23 lg 2 komm.: „Üldjuhul on lubamatu suurendada kohustusi ehtsa tagasiulatuva jõuga

õigusaktiga, mis tähendab, et õiguslikke tagajärgi ei tohi kehtestada juba minevikus tehtud tegudele.“ (RKPJKo

16.12.2013, 3-4-1-27-13, p 61.). Seadusandja peaks üldjuhul vältima koormavale õigusnormile

(ebaehtsa) tagasiulatuva jõu andmist, s.o koormava normi kohaldamist õigussuhetele, mis tekkisid

enne normi jõustumist (RKHKo 17.03.2003, 3-3-1-11-03, p 33; RKHKo 03.05.2017, 3-3-1-80-16,

p 29). Seadusandja võib õigusakte muuta, kuid seejuures tuleb arvestada isikute õiguspärase

ootusega (RKPJKo 03.12.2013, 3-4-1-32-13, p 71.). PS komm on selgitatud, et Eelkõige on oluline

iga regulatsiooni muutmisel kaaluda vastanduvaid huve ja selgitada välja, kas huvi olemasoleva regulatsiooni

muutmiseks ei kahjusta ülemäära selle isiku õigusi, kes on kehtivat – või ka vastu võetud, kuid veel jõustumata

– regulatsiooni usaldades oma elu selle järgi korraldanud.

Ka Euroopa Kohus on korduvalt rõhutanud (vt nt EKo 03.12.1998, C-381/97, Belgocodex, p

26; EKo 17.11.2022, C-443/21, Avicarvil Farms, punktid 38−40), et Õiguspärase ootuse põhimõte on

osa ka Euroopa Liidu õigusest ning, et õiguse tagasiulatuva kohaldamise keelu rikkumine ei ole

reeglina õigustatud.

Kehtiv seadusandlus ei näe tarbijakrediidilepingute puhul ette võimalust jõstunud kohtulahendit

(sh maksekäsk ja tagaseljaotsus) mitte tunnustada ega võimalust sellises jõustunud kohtulahendiga

lahendatud asjas uut kohtuvaidlust algatada ja seda veel määramata perioodi jooksul (so nö

igavesti) tulevikus.

Arvestades mh eespool viidatud õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid, on Eelnõuga

kavandatud muudatused (so kaaskirja p 8 ja 9) tagasiulatuva õigusjõu osas (so ebasoodsa

tagasiulatuva keelu põhimõtte rikkumine) selges vastuolus nii Põhiseaduse kui Euroopa Kohtu

juhistega. Selline võlausaldaja suhtes negatiivne tagasiulatuv õigusjõud kahjustab ülemäära ja

ebamõistlikus ulatuses võlausaldaja õigusi, kes on maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas

korraldanud oma tegevuse seni kehtinud õigusaktidele tuginedes.

5

4. Olukorras, kus võlausaldaja nõude kohta on tehtud jõustunud kohtulahend, ei saa ka

mõistlikult eeldada ega panna võlausaldajale (või isikule, kes on algse võlausaldaja nõude

omandanud) tagasiulatuva jõuga õigusaktiga kohustust säilitada nö igavesti sellise nõude

alusdokumentatsiooni, mis omakorda muudab mõistlikult võimatuks hilisema täiendava VTL jm

kontrolli korraldamise.

Jääb mõistlikult arusaamatuks, millisel viisil on võlausaldajal võimalik sellise tagasiulatuva jõuga

õigusakti puhul asuda tõendama juba jõustunud kohtulahendist tulenevat tarbjakrediidilepingul

põhinevat nõuet, olukorras, kus jõustunud kohtulahend on tehtud nt 10 või enam aastat tagasi

ning kogu tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsioon on juba hävitatud. Raamatupidamise

seaduse § 12 lg 1 kohaselt raamatupidamise algdokumente peab raamatupidamiskohustuslane

säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel

raamatupidamisregistris kirjendati.

On ühtlasi üldteada asjaolu, et üldjuhul ei toimu peale kohtulahendi jõustumist enam

algdokumentatsiooni säilitamist, kuna võlausaldajal on õigustatud eeldus, et jõustunud lahend

välistab samas asjas uue vaidluse agatamise ja vajaduse algdokumente esitada.

Võlausaldajal puudus mõistlik võimalus ette näha (isikult ei saa eeldada nö selgeltnägija/ennustaja

võimete olemasolu), et seadusandja kavatseb, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse põhimõtteid

selgelt rikkudes, tulevikus kehtestada õigusakti, mis loob võlausaldajale tagasiulatuvalt

kohustuse nö igavesti säilitada tarbjakrediidilepinguga seotud dokumentatsiooni ja seda ka peale

vastava kohtulahendi jõustumist, et oleks võimalik igal ajal tulevikus uuesti algatada jõustunud

kohtulahendi puhul kohtulahendi õigsuse kontroll.

Silmas tuleb pidada ka asjaolu, et varasem regulatsioon ja kohtupraktika VTL osas erineb

käesoleval ajal kehtivast regulatsioonist ja käesoleva aja kohtupraktikast.

5. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti

avamine tooks ühtlasi kaasa äärmiselt suure töökoormuse kohtute jaoks, mis tooks see sel juhul

ilmselt vältimatult kaasa juba praegu äärmiselt koormatud kohtute nö ummistumise mitmeteks

aastateks, mida ei saa pidada õiguskindluse põhimõtet silmas pidades lubatavaks.

6. Omega juhib ühtlasi tähelepanu asjaolule, et selline juba jõustunud kohtulahendite nö uuesti

avamine tooks ilmselt kaasa ka riigi rahalise vastutuse suures ulatuses ja mahus.

Riigivastutuse seaduse § 7 lg 1 kohaselt isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase

tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud (edaspidi kannatanu), võib nõuda talle tekitatud kahju

hüvitamist. Käesoleval juhul on riik kehtiva seadusandluse kohaselt andnud võlausaldajatele

6

lubaduse, et ka tarbijakrediidilepingute puhul on võimalik oma nõue kohtumenetluses maksma

panna maksekäsu kiirmenetluses ja tagaseljaotsusega koos lubadusega, et sellises menetluses

tehtud lahendi jõustumisel ei ole võimalik sellist jõustunud kohtulahendit hiljem ei tühistada ega

vaidlustada.

Sellise menetluse eest on riigile tasutud nii riigilõivu kui kantud ka kulusid nii maksekäsu

kiirmenetluse avalduse kui hagi koostamiseks. Riigi poolt antud eespool viidatud lubaduse

rikkumine tooks kaasa võlausaldajatele õiguse esitada riigi vastu sellise lubaduse rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamise nõue – selline nõue hõlmab nii tasutud riigilõivu, muid maksekäsu

menetluses kantud kulusid, kui ka võimalikku varalise kahju nõuet saamata jäänud tulu osas (nt

juhul, kus nõuet ei ole enam mõistlikult võimalik maksma panna nt dokumentatsiooni hävitamise

või aegumise tõttu). Selliste võimalike riigi vastu esitatavate kahjunõuete maht tõotab kujuneda

ulatuslikuks/suureks, mis omakorda ummistaks/halvaks halduskohtute töö.

Eelnõu olemasoleval kujul jõustumisel on ka Omega sunnitud eespool viidatud kahju tekkimisel

esitama vastava kahju hüvitamise nõude riigi vastu.

7. Arvestades eelnevat, tuleb eespool viidatud muudatuste osas (so kaaskirja p 8 ja 9),

seaduslikkuse ja õiguspärasuse tagamiseks ning põhiseadusega vastuolu ja riigile kahju tekkimise

välistamiseks, lisada rakendussäte, et vastavad muudatused on kehtivad vaid nende

tarbijakrediidilepingu osas tehtud maksekäskude ja tagaseljaotsuste osas, mis on tehtud

alates 01.01.2026, st selles osas puudub Eelnõus toodud õigusmuudatustel tagasiulatuv

õigusjõud.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt ja edastatud elektrooniliselt/ Rainer Kuulme vandeadvokaat Omega Invest OÜ lepinguline esindaja