Arvamuse edastamine

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Olete 13.07.2025 saatnud ministeeriumitele jt asutustele (sh kohtud) arvamuse avaldamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu. Tänan võimaluse eest ja

allpool edastan Pärnu Maakohtu kohtunikkonna ja maksekäsuosakonna mõtted seoses

eelmärgitud õigusaktiga.

Esmalt ja peamiselt mõned tähelepanekud Teie poolt eraldi esiletoodud

tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete reguleerimisest.

1. Laiemas vaates toetame väljapakutud muudatusi tarbijakrediidilepingutega seotud

menetluste täpsustamiseks ja nendes esitatud nõuete (olgu siis maksekäsu kiirmenetlus

või maksejõuetusmenetlus) limiteerimiseks liigkasuvõtmise ärahoidmiseks ja tarbija

õiguste kaitse huvides. TsMS eelnõu muudatuste p 2 ja 12-15 neid põhimõtteid

kahtlemata seadusesse viivad.

2. TsMS § 482 lg 11 teises lauses on välja toodud uus termin "võrdlev arvutus". Jääb

selgusetuks, kas siin peetakse silmas ümberarvutust VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause

tähenduses (tagasimaksete uuesti määramine) või on tegemist uue nähtusega

õiguskorras. Seletuskiri selle võrdleva arvutuse sisu või tegemise põhimõtteid ei ava.

Kui tegemist on ümberarvutusega, võiks seda terminit ka kasutada, sest see on laialt

levinud nii menetlusdokumentides kui kohtupraktikas.

3. Eelnõu kaaskirja punktis 7 märgitakse, et tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu

kiirmenetluses esitatud maksegraafik edastatakse kinnitamiseks kohtunikule. Eelnõust

ega seletuskirjast sellele kinnitust ei leia. Olukorras, kus teiste muudatustega

piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamine sisuliselt miinimumini

ning TsMS § 489 lg 21 sätted püsivad muutumatuna, ei ole kohtuniku koormamiseks

põhjust. Makseettepaneku tegemiseks peab kohtunikuabi nagunii avalduse seaduse

nõuetele vastavust kontrollima ja suuremas summas maksegraafikut teha ei saa.

4. Pärnu Maakohus ei toeta planeeritavat lahendust, kus täitemenetluses ning

pankrotimenetluses tuleks kõik tarbijakrediidi nõuetes jõustunud tagaseljaotsuseid

teistkordselt kontrollida. Põhjendatud võib olla selliste kohtulahendite teistkordne

kontroll, kus selgelt nähtub, et kohus ei ole tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud.

Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on tagaseljaotsuse tegemisel juba nõudeid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt

seaduste muutmise eelnõu

Teie 14.07.2025 nr 8-1/8228-10

Meie 28.08.2025 nr 6-3/25-921-3

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

kontrollinud, ei ole antud muudatus põhjendatud (vt analoogia planeeritava TsMSRS §

118). Samuti võib asjaolu, kus kõiki tagaseljaotsusega väljamõistetud

tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet ei tunnustata ilma kaitsmiseta

pankrotimenetluses (ilma täiendava kontrolli ja tõenditeta), kaasa tuua ka olukorra,

kus hagejad ei anna enam kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (hoolimata

asjaolust, et laenu andmisel on kõiki nõudeid järgitud ning tagaseljaotsuse tegemine

oleks võimalik), et vältida tulevikus täiendavalt tekkivaid võimalikke vaidlusi ühe ja

sama nõude korral, mis tähendaks aga täiendavalt kohtute töökoormuse suurenemist.

Nõustume Eesti Kohtunike Ühingu seisukohaga, et õige ei saa olla eelnõu seletuskirjas

toodu, et plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid ajutiselt, sest

eelnõus ei ole märgitud ühtegi tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud

edaspidi enam tagaseljaotsuste või maksekäskude kehtivust teistkordselt kontrollima ei

pea.

Juhin siinkohal Teie tähelepanu kohtunikkonda ja maksekäsuosakonda ärevakstegevale

kartusele, millised saavad olema praegu kohtute menetluses olevates

maksejõuetusasjades lõpptulemused, kus kohtud on sisuliselt PankrS § 1003 lg 4 p 1

muudatusi juba "ette rakendanud". Kui kõrgema astme kohtud võtavad seisukoha, et

seni tarbijakrediidiasjades tehtud tagaseljaotsused ja maksekäsud ei allu

kohtulahenditena täiendavale kontrollile, langeb maakohtutes maksejõuetusasjadega

tegelevaile kohtunikele vähemalt mõneks ajaks märgatav lisakoormus.

Järgnevalt arvamus teiste eelnõuga planeeritud muudatuste kohta.

5. TsMS § 150 lg 4 neljas lause - nõustume muudatusega, kuid siinkohal tuleb silmas pidada,

et see peab olema kohtu üheks võimaluseks, mitte kohustuseks. Selline kohustus paneks kohtule

täiendava koormuse andmete väljaselgitamiseks, kui on teada, et esitatud andmed kas enam ei

kehti või on puudulikud. Samas leiame jätkuvalt, et enam tasutud või menetlusse võtmisest

keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu ilma avalduseta tagastades peavad jääma kõik

konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu tasunud isiku kanda.

Toetame selles küsimuses Eesti Kohtunike Ühingu arvamust, et kohtute töökoormust aitaks

vähendada regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele ajalise piiri

(näiteks aasta pärast vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse

tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigituludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata.

6. TsMS § 191 lg 1 uus sõnastus - hetkel on praktikas ebaselgus, milliseid määruseid

Rahandusministeeriumi või tema valitsemisala asutus soovib, et neile edastataks, siis antud

sätete selgemaks muutmine kindlasti vähendab nii kohtute kui ka vastava ministeeriumi

koormust.

7. Teiste TsMS ja muude seaduste muudatuste osas Pärnu Maakohtul märkusi ei ole,

menetluskulude summa vaidlustamise ja lihtmenetluse piirmäärade tõstmine (kui lihtmenetluse

põhimõtteid ka enam rakendataks) vähendab kindlasti kohtute töökoormust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Kohtu esimees

Pärnu Maakohus

Kuninga 22, Pärnu 80099 Telefon 620 0100 Registrikood 74001883 e-post [email protected] www.kohus.ee

Olete 13.07.2025 saatnud ministeeriumitele jt asutustele (sh kohtud) arvamuse avaldamiseks

tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste muutmise eelnõu. Tänan võimaluse eest ja

allpool edastan Pärnu Maakohtu kohtunikkonna ja maksekäsuosakonna mõtted seoses

eelmärgitud õigusaktiga.

Esmalt ja peamiselt mõned tähelepanekud Teie poolt eraldi esiletoodud

tarbijakrediidilepingutega seotud nõuete reguleerimisest.

1. Laiemas vaates toetame väljapakutud muudatusi tarbijakrediidilepingutega seotud

menetluste täpsustamiseks ja nendes esitatud nõuete (olgu siis maksekäsu kiirmenetlus

või maksejõuetusmenetlus) limiteerimiseks liigkasuvõtmise ärahoidmiseks ja tarbija

õiguste kaitse huvides. TsMS eelnõu muudatuste p 2 ja 12-15 neid põhimõtteid

kahtlemata seadusesse viivad.

2. TsMS § 482 lg 11 teises lauses on välja toodud uus termin "võrdlev arvutus". Jääb

selgusetuks, kas siin peetakse silmas ümberarvutust VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause

tähenduses (tagasimaksete uuesti määramine) või on tegemist uue nähtusega

õiguskorras. Seletuskiri selle võrdleva arvutuse sisu või tegemise põhimõtteid ei ava.

Kui tegemist on ümberarvutusega, võiks seda terminit ka kasutada, sest see on laialt

levinud nii menetlusdokumentides kui kohtupraktikas.

3. Eelnõu kaaskirja punktis 7 märgitakse, et tarbijakrediidilepingust tulenevas maksekäsu

kiirmenetluses esitatud maksegraafik edastatakse kinnitamiseks kohtunikule. Eelnõust

ega seletuskirjast sellele kinnitust ei leia. Olukorras, kus teiste muudatustega

piiratakse tarbijakrediidilepingust tulenevate nõuete esitamine sisuliselt miinimumini

ning TsMS § 489 lg 21 sätted püsivad muutumatuna, ei ole kohtuniku koormamiseks

põhjust. Makseettepaneku tegemiseks peab kohtunikuabi nagunii avalduse seaduse

nõuetele vastavust kontrollima ja suuremas summas maksegraafikut teha ei saa.

4. Pärnu Maakohus ei toeta planeeritavat lahendust, kus täitemenetluses ning

pankrotimenetluses tuleks kõik tarbijakrediidi nõuetes jõustunud tagaseljaotsuseid

teistkordselt kontrollida. Põhjendatud võib olla selliste kohtulahendite teistkordne

kontroll, kus selgelt nähtub, et kohus ei ole tarbijakrediidi nõudeid kontrollinud.

Olukorras, kus algse lahendi teinud kohus on tagaseljaotsuse tegemisel juba nõudeid

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt

seaduste muutmise eelnõu

Teie 14.07.2025 nr 8-1/8228-10

Meie 28.08.2025 nr 6-3/25-921-3

Lp Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

kontrollinud, ei ole antud muudatus põhjendatud (vt analoogia planeeritava TsMSRS §

118). Samuti võib asjaolu, kus kõiki tagaseljaotsusega väljamõistetud

tarbijakrediidilepingust tulenevat nõuet ei tunnustata ilma kaitsmiseta

pankrotimenetluses (ilma täiendava kontrolli ja tõenditeta), kaasa tuua ka olukorra,

kus hagejad ei anna enam kohtule nõusolekut tagaseljaotsuse tegemiseks (hoolimata

asjaolust, et laenu andmisel on kõiki nõudeid järgitud ning tagaseljaotsuse tegemine

oleks võimalik), et vältida tulevikus täiendavalt tekkivaid võimalikke vaidlusi ühe ja

sama nõude korral, mis tähendaks aga täiendavalt kohtute töökoormuse suurenemist.

Nõustume Eesti Kohtunike Ühingu seisukohaga, et õige ei saa olla eelnõu seletuskirjas

toodu, et plaanitav regulatsioon suurendab kohtute töökoormust vaid ajutiselt, sest

eelnõus ei ole märgitud ühtegi tulevikus saabuvat tähtaega, mille saabumisel kohtud

edaspidi enam tagaseljaotsuste või maksekäskude kehtivust teistkordselt kontrollima ei

pea.

Juhin siinkohal Teie tähelepanu kohtunikkonda ja maksekäsuosakonda ärevakstegevale

kartusele, millised saavad olema praegu kohtute menetluses olevates

maksejõuetusasjades lõpptulemused, kus kohtud on sisuliselt PankrS § 1003 lg 4 p 1

muudatusi juba "ette rakendanud". Kui kõrgema astme kohtud võtavad seisukoha, et

seni tarbijakrediidiasjades tehtud tagaseljaotsused ja maksekäsud ei allu

kohtulahenditena täiendavale kontrollile, langeb maakohtutes maksejõuetusasjadega

tegelevaile kohtunikele vähemalt mõneks ajaks märgatav lisakoormus.

Järgnevalt arvamus teiste eelnõuga planeeritud muudatuste kohta.

5. TsMS § 150 lg 4 neljas lause - nõustume muudatusega, kuid siinkohal tuleb silmas pidada,

et see peab olema kohtu üheks võimaluseks, mitte kohustuseks. Selline kohustus paneks kohtule

täiendava koormuse andmete väljaselgitamiseks, kui on teada, et esitatud andmed kas enam ei

kehti või on puudulikud. Samas leiame jätkuvalt, et enam tasutud või menetlusse võtmisest

keeldumise korral vajaduseta tasutud riigilõivu ilma avalduseta tagastades peavad jääma kõik

konkreetse arvelduskontoga seotud riskid riigilõivu tasunud isiku kanda.

Toetame selles küsimuses Eesti Kohtunike Ühingu arvamust, et kohtute töökoormust aitaks

vähendada regulatsioon, mis seaks riigilõivude tagastamise taotluste esitamisele ajalise piiri

(näiteks aasta pärast vastavas menetluses lõpplahendi jõustumist), misjärel arvatakse

tagastamata jäänud riigilõiv automaatselt riigituludesse, kui tagastamise taotlust ei esitata.

6. TsMS § 191 lg 1 uus sõnastus - hetkel on praktikas ebaselgus, milliseid määruseid

Rahandusministeeriumi või tema valitsemisala asutus soovib, et neile edastataks, siis antud

sätete selgemaks muutmine kindlasti vähendab nii kohtute kui ka vastava ministeeriumi

koormust.

7. Teiste TsMS ja muude seaduste muudatuste osas Pärnu Maakohtul märkusi ei ole,

menetluskulude summa vaidlustamise ja lihtmenetluse piirmäärade tõstmine (kui lihtmenetluse

põhimõtteid ka enam rakendataks) vähendab kindlasti kohtute töökoormust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Talviste

Kohtu esimees

Pärnu Maakohus