Arvamuse edastamine

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt

seaduste muutmise eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste

muutmise eelnõule.

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele avamusi mitmelt Harju Maakohtu

kohtunikult.

Tarbijakrediidi nõuete menetluses muudatuste tegemine on hädavajalik, sest võlgnike arv aina

kasvab ning kohtute vaates ei järgita laenude väljastamisel endiselt vastutustundliku laenamise

põhimõtete (VTL). Esitatud muudatused kinnitavad paljuski väljakujunenud kohtupraktikat.

Kohtunikel on siiski mõned tähelepanekud. Esmalt esitame oma tähelepanekud tarbijakrediidi

nõuete osas, seejärel eelnõu teiste sätete kohta ning teeme ka täiendavaid ettepanekuid

kohtumenetluse sujuvamaks muutmiseks.

Tarbijakrediidi nõuete menetlemine

Eelnõusse lisandunud tarbijakrediiti (eelkõige sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist) puudutav osa seadustab küll teataval määral kohtupraktikas väljakujunenud olukorra,

mis puudutab maksekäsu kiirmenetlust ja pankrotimenetlust, kuid teeb suuremad muudatused

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete osas. Mööname, et nende hagide osakaal ei saa

ka tulevikust olla suus, sest tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mis nõuab võlgnikult/tarbijalt

Teie 13.07.2025 nr 8-1/8228-10

Meie 22.08.2025 nr 6-3/25-921-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

aktiivset tegutsemist, kuid sellegipoolest peab õiguslik regulatsioon olema selge. TMS-s

viidatakse selgelt (ning täitur peab seda ka täitmisteates alati märkima) nagu oleks kõigi

vastuväidete esitamine tarbijakrediidi asjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga

alati võimalik. Kohtunike arvates hakkab praktikas suuremat rolli mängima TsMSRS-i säte,

mille kohaselt saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada siiski piiratud

olukordades st vaid siis, kui kohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse (TSO) tegemisel VTL

järgimist (§ 118 lg 2) või piiratud ulatuses (maksekäsu puhul, § 118 lg 1).

Kujuneks olukord, kus tarbijakrediidiasjades saaks esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi ükskõik millisel pärast kohtulahendi tegemist tekkinud asjaolul (kui kohtu

poolne VTL kontroll TSO-st ei nähtu, kuid seda on siiski tehtud). Võiks kaaluda, kas maksekäsk

ja TSO tarbijakrediidis ei võiks alluda samale režiimile (TsMSRS § 118 lg 1)? Käesoleval juhul

tekib küsimus, miks maksekäsu puhul on vastuväidete ulatus piiratud, kuid TSO puhul võib

tulla lagedale igasuguste vastuväidetega?

Kui oluline osa TMS § 221 sisulisest rakendusalast soovitakse siiski sätestada TsMSRS-s, kas

siis üldse on vajalik tarbijakrediidi TSO võrdsustamine mitte-kohtulahendist täitedokumendiga

(koos ülal viidatud eranditega TsMSRS-s) või oleks sama tulemus lihtsamini saavutatav TMS-

i/TsMSRS-i täiendamisega selliselt, et nähakse ette erisused TMS § 222 lg 2 suhtes (kui kohus

ei kontrollinud VTL või üldse tarbijakrediidi imperatiivseid sätteid, siis on võimalik esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Võiks ju eeldada, et jõustunud kohtulahend on

seaduslik ja võimaldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist kohtulahendile

erandjuhul (kui kontrolli läbiviimist ei ole võimalik tuvastada), mitte vastupidi (s.o lubada alati,

aga piiranguga, et kui kohus siiski kontrollis, ei saa esitada).

Praktikas hakkaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid lahendades olulist rolli

mängima see, millise lõpplahendiga tarbijakrediidiasi lahendati (TSO või lihtmenetluse otsus,

ehkki kummalgi juhul ei tarvitsenud kohus VTL järgimist omal algatusel kontrollida) ning

loomulikult ka see, kas need maagilised sõnad või lause kontrolli teostamise kohta (põhjendava

osata koostatud) lahendisse märgiti või mitte.

Kohtu seisukohalt võib kaaluda, kas paragrahvi 482 täiendamine on vajalik selliselt, et

maksekäsu menetluses esitatakse ka tarbijale võlaõigusseaduse § 403.1 kohaselt esitatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht või sama seaduse § 403.3 kohaselt esitatud

Euroopa standardinfo teabeleht. Mööname, et kohtul on ka maksekäsu kiirmenetluses kohustus

kontrollida tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning standardinfo teabelehe esitamata jätmine on

tehingu tühisuse aluseks, samuti on vajalik kohtul kontrollida krediidikulukuse määra, mille

ületamine on tehingu tühisuse aluseks. Erinevus standardinfo teabelehel oleva krediidikulukuse

määra ja lepingus oleva määra vahel võib juhtida kohtu tähelepanu kergemini sellel küsimusele,

kuid ei muuda kohtu kontrollikohustuse sisu.

Kohus toetab paragrahvi 483 lõikega 1 pikendatud tähtaega, sest lisatõendite kontrollimine

võtab täiendavalt aega. Samas ei ole tähtaja pikendus märkimisväärne ega piira oluliselt

võlausaldaja huve, sest võlausaldajal on võimalk esitada koheselt seadusega kooskõlas

olevamaksekäsu avaldus.

Kohus toetab ka teisi tarbijakrediidi maksekäsu menetluse muudatusi.

Kahjuks on maksekäsuasjade automaatse edastamise lõpetamine (seletuskirja kohaselt arendusi

vajava süsteemi tõttu) eelnõust välja jäänud. Sellega tuleks kiiremas korras edasi liikuda, sest

praegune tehnilinesüsteem, kus maksekäsu osakond lõpetab menetluse ja maakohus alustab

uuesti menetlust ei ole õiguslikult vajalik ja lisab üksnes menetlusele kuluvat aega ja kohtutele

töökoormust.

Kindlasti tasuks kohtute töökoormuse ühtlustamiseks kaaluda ka tarbijakrediidi asjade

jagamist kõikidele maakohtutele üle riigi. Tarbijakrediidi asjades toimub menetlus 95%

ulatuses kirjalikus menetluses ja lihtmenetlusest, eriti pärast lihtmenetluse piiri tõstmist.

Istungite pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab toimuda ka tehniliste lahenduste abil.

Seega ei oleks see ka tarbijatele, kes on menetluses nõrgem osapool, tarbetult koormav.

Tarbijakrediidi vaidlused moodustasid 2025.aasta esimesel poolaastal Harju maakohtus 20 %

tsiviilasjade mahust ja 22% tsiviilasjade koormuspunktide mahust. Olukorras, kus osad Eesti

maakohtud on tsiviilasjade menetlemisel ülekoormatud, võimaldab tarbijakrediidi kohtuasjade

üle-riigiline jagamine kohtute töömahtu märkimisväärselt ühtlustada. Ka on väljakujunenud

ühtlane kohtupraktika kõikides maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid sarnaselt

lahendada ning menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu.

Seadusemuudatuse tegemine ei ole keeruline ning kohtud on seda ettepanekut varasemalt

teinud korduvalt.

Muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ettepanekud

1) Paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe

menetlemise täpsem kord. Kohtul ei ole selle kohta tähelepanekuid.

2) Paragrahvi 150 täienduste kohta tähelepanekuid, kuid tuleb siiski rõhutada, et kohtu

algatusel riigilõivu tagastamine saab toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas tõsikindlad

andmed menetlusosalise kohta, mis võimaldavad seda teha. Kohtu töökoormuse ja

menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul mõistlik tegeleda lõppenud

menetluses nt likvideeritud või surnud menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega.

3) Paragrahvi 178 lõige 2 muudatuse kohta ei ole kohtul tähelepanekuid.

4) Paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja laiendatakse kaebeõigust menetlusabi

saamata jätmisel. Kohtul ei ole muudatuste kohta sisulisi tähelepanekuid. Tuleks

seletuskirjas siiski rõhutada, et kaebeõiguse laiendamine ei taga siiski kaebuse

läbivaatamist Riigikohtu poolt, sest Riigikohtul on õigus menetlusse võtmisest keelduda

TsMS § 679 lg 1 alusel.

5) Paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja pikendatakse hagi tagamise avalduse

läbivaatamise tähtaega. Kohtu arvates on hagi tagamise tähtaja pikendamine väga vajalik.

Niivõrd lühikese tähtajaga hagi tagamise menetlust teistes Euroopa riikides ei eksisteeri.

Kohtud on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimelised reageerima ja hagi tagama väga

kiirest (eelkõige näiteks merinõuete puhul sadamast lahkuvat laeva arestima või

enampakkumisi peatama), kuid tavapäraselt ei ole hagi tagamisel kohtul vaja toimida loetud

tundide jooksul. Hagi tagamine toimub ex parte menetlusena ning kohtul on menetluses

kohustus seista menetluses mitteosaleva isiku õiguste eest. Hagi tagamise tähtaja pikendamine

annab kohtule võimaluse selgitada avalike andmete alusel välja hagi tagamise vajalikkus ning

paremini kaaluda kostja õiguseid.

6) Paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi 405 lõikes 1 muudetakse

lihtmenetluse piiramäära. Kohus toetab esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

7) Paragrahvi 415 lõikega 2 muudetakse tagaseljaotsusele kaja esitamise korda. Kohus toetab

esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

8) Kohus toetab isiku surnuks tunnistamise menetluses tehtavaid muudatusi ( paragrahvi 510

lõige 4 ja paragrahvi 511 lõike 3 muudatused).

9) Kohus toetab pankrotiseaduse muutmise ettepankuid. Maksejõuetusasjade menetlemisel

on kohtupraktika tarbijakrediidilepingust tulenevate jõustunud kohtulahendite

menetlemisel olnud erinev. Kohtupraktikas väljakujunenud menetluse selge seadustamine

annab kõikidele osapooltele õigusselguse. Oluline on ka rakendussätetega määratleda ära

menetlusnormide kehtivus üksnes nendele vaidlustele, milles ei ole veel võlausaldajate

nimekirja kinnitatud.

10) Kohus toetab riigi õigusabi osas esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

Kohtu poolt on eelnõu edasise menetluse osas kontaktisikuks arvamuse koostanud kohtunik

Kai Härmand.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees

Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee

Arvamus tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt

seaduste muutmise eelnõule

Lugupeetud justiits- ja digiminister

Tänan võimaluse eest avaldada arvamust tsiviilkohtumenetluse seadustiku jt seaduste

muutmise eelnõule.

Eelnõuga tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele avamusi mitmelt Harju Maakohtu

kohtunikult.

Tarbijakrediidi nõuete menetluses muudatuste tegemine on hädavajalik, sest võlgnike arv aina

kasvab ning kohtute vaates ei järgita laenude väljastamisel endiselt vastutustundliku laenamise

põhimõtete (VTL). Esitatud muudatused kinnitavad paljuski väljakujunenud kohtupraktikat.

Kohtunikel on siiski mõned tähelepanekud. Esmalt esitame oma tähelepanekud tarbijakrediidi

nõuete osas, seejärel eelnõu teiste sätete kohta ning teeme ka täiendavaid ettepanekuid

kohtumenetluse sujuvamaks muutmiseks.

Tarbijakrediidi nõuete menetlemine

Eelnõusse lisandunud tarbijakrediiti (eelkõige sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

esitamist) puudutav osa seadustab küll teataval määral kohtupraktikas väljakujunenud olukorra,

mis puudutab maksekäsu kiirmenetlust ja pankrotimenetlust, kuid teeb suuremad muudatused

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõuete osas. Mööname, et nende hagide osakaal ei saa

ka tulevikust olla suus, sest tegemist on keeruka õigusvaidlusega, mis nõuab võlgnikult/tarbijalt

Teie 13.07.2025 nr 8-1/8228-10

Meie 22.08.2025 nr 6-3/25-921-2

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

[email protected]

aktiivset tegutsemist, kuid sellegipoolest peab õiguslik regulatsioon olema selge. TMS-s

viidatakse selgelt (ning täitur peab seda ka täitmisteates alati märkima) nagu oleks kõigi

vastuväidete esitamine tarbijakrediidi asjades sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga

alati võimalik. Kohtunike arvates hakkab praktikas suuremat rolli mängima TsMSRS-i säte,

mille kohaselt saab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitada siiski piiratud

olukordades st vaid siis, kui kohus ei kontrollinud tagaseljaotsuse (TSO) tegemisel VTL

järgimist (§ 118 lg 2) või piiratud ulatuses (maksekäsu puhul, § 118 lg 1).

Kujuneks olukord, kus tarbijakrediidiasjades saaks esitada sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagi ükskõik millisel pärast kohtulahendi tegemist tekkinud asjaolul (kui kohtu

poolne VTL kontroll TSO-st ei nähtu, kuid seda on siiski tehtud). Võiks kaaluda, kas maksekäsk

ja TSO tarbijakrediidis ei võiks alluda samale režiimile (TsMSRS § 118 lg 1)? Käesoleval juhul

tekib küsimus, miks maksekäsu puhul on vastuväidete ulatus piiratud, kuid TSO puhul võib

tulla lagedale igasuguste vastuväidetega?

Kui oluline osa TMS § 221 sisulisest rakendusalast soovitakse siiski sätestada TsMSRS-s, kas

siis üldse on vajalik tarbijakrediidi TSO võrdsustamine mitte-kohtulahendist täitedokumendiga

(koos ülal viidatud eranditega TsMSRS-s) või oleks sama tulemus lihtsamini saavutatav TMS-

i/TsMSRS-i täiendamisega selliselt, et nähakse ette erisused TMS § 222 lg 2 suhtes (kui kohus

ei kontrollinud VTL või üldse tarbijakrediidi imperatiivseid sätteid, siis on võimalik esitada

sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi). Võiks ju eeldada, et jõustunud kohtulahend on

seaduslik ja võimaldada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist kohtulahendile

erandjuhul (kui kontrolli läbiviimist ei ole võimalik tuvastada), mitte vastupidi (s.o lubada alati,

aga piiranguga, et kui kohus siiski kontrollis, ei saa esitada).

Praktikas hakkaks sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagisid lahendades olulist rolli

mängima see, millise lõpplahendiga tarbijakrediidiasi lahendati (TSO või lihtmenetluse otsus,

ehkki kummalgi juhul ei tarvitsenud kohus VTL järgimist omal algatusel kontrollida) ning

loomulikult ka see, kas need maagilised sõnad või lause kontrolli teostamise kohta (põhjendava

osata koostatud) lahendisse märgiti või mitte.

Kohtu seisukohalt võib kaaluda, kas paragrahvi 482 täiendamine on vajalik selliselt, et

maksekäsu menetluses esitatakse ka tarbijale võlaõigusseaduse § 403.1 kohaselt esitatud

Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht või sama seaduse § 403.3 kohaselt esitatud

Euroopa standardinfo teabeleht. Mööname, et kohtul on ka maksekäsu kiirmenetluses kohustus

kontrollida tarbijakrediidi lepingu kehtivust ning standardinfo teabelehe esitamata jätmine on

tehingu tühisuse aluseks, samuti on vajalik kohtul kontrollida krediidikulukuse määra, mille

ületamine on tehingu tühisuse aluseks. Erinevus standardinfo teabelehel oleva krediidikulukuse

määra ja lepingus oleva määra vahel võib juhtida kohtu tähelepanu kergemini sellel küsimusele,

kuid ei muuda kohtu kontrollikohustuse sisu.

Kohus toetab paragrahvi 483 lõikega 1 pikendatud tähtaega, sest lisatõendite kontrollimine

võtab täiendavalt aega. Samas ei ole tähtaja pikendus märkimisväärne ega piira oluliselt

võlausaldaja huve, sest võlausaldajal on võimalk esitada koheselt seadusega kooskõlas

olevamaksekäsu avaldus.

Kohus toetab ka teisi tarbijakrediidi maksekäsu menetluse muudatusi.

Kahjuks on maksekäsuasjade automaatse edastamise lõpetamine (seletuskirja kohaselt arendusi

vajava süsteemi tõttu) eelnõust välja jäänud. Sellega tuleks kiiremas korras edasi liikuda, sest

praegune tehnilinesüsteem, kus maksekäsu osakond lõpetab menetluse ja maakohus alustab

uuesti menetlust ei ole õiguslikult vajalik ja lisab üksnes menetlusele kuluvat aega ja kohtutele

töökoormust.

Kindlasti tasuks kohtute töökoormuse ühtlustamiseks kaaluda ka tarbijakrediidi asjade

jagamist kõikidele maakohtutele üle riigi. Tarbijakrediidi asjades toimub menetlus 95%

ulatuses kirjalikus menetluses ja lihtmenetlusest, eriti pärast lihtmenetluse piiri tõstmist.

Istungite pidamine on harv, isiku ärakuulamine saab toimuda ka tehniliste lahenduste abil.

Seega ei oleks see ka tarbijatele, kes on menetluses nõrgem osapool, tarbetult koormav.

Tarbijakrediidi vaidlused moodustasid 2025.aasta esimesel poolaastal Harju maakohtus 20 %

tsiviilasjade mahust ja 22% tsiviilasjade koormuspunktide mahust. Olukorras, kus osad Eesti

maakohtud on tsiviilasjade menetlemisel ülekoormatud, võimaldab tarbijakrediidi kohtuasjade

üle-riigiline jagamine kohtute töömahtu märkimisväärselt ühtlustada. Ka on väljakujunenud

ühtlane kohtupraktika kõikides maakohtutes, mis võimaldab selliseid vaidluseid sarnaselt

lahendada ning menetlusosaliste jaoks kohtumenetluses osalemise kvaliteet ei muutu.

Seadusemuudatuse tegemine ei ole keeruline ning kohtud on seda ettepanekut varasemalt

teinud korduvalt.

Muud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmise ettepanekud

1) Paragrahvi 59 lõige 52 muudetakse ja sõnastatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe

menetlemise täpsem kord. Kohtul ei ole selle kohta tähelepanekuid.

2) Paragrahvi 150 täienduste kohta tähelepanekuid, kuid tuleb siiski rõhutada, et kohtu

algatusel riigilõivu tagastamine saab toimuda vaid siis, kui kohtul on olemas tõsikindlad

andmed menetlusosalise kohta, mis võimaldavad seda teha. Kohtu töökoormuse ja

menetlusökonoomi põhimõttest tulenevalt ei ole kohtul mõistlik tegeleda lõppenud

menetluses nt likvideeritud või surnud menetlusosalise õigusjärglaste otsimisega.

3) Paragrahvi 178 lõige 2 muudatuse kohta ei ole kohtul tähelepanekuid.

4) Paragrahvi 191 lõike 1 esimene lause muudetakse ja laiendatakse kaebeõigust menetlusabi

saamata jätmisel. Kohtul ei ole muudatuste kohta sisulisi tähelepanekuid. Tuleks

seletuskirjas siiski rõhutada, et kaebeõiguse laiendamine ei taga siiski kaebuse

läbivaatamist Riigikohtu poolt, sest Riigikohtul on õigus menetlusse võtmisest keelduda

TsMS § 679 lg 1 alusel.

5) Paragrahvi 384 lõike 1 esimene lause muudetakse ja pikendatakse hagi tagamise avalduse

läbivaatamise tähtaega. Kohtu arvates on hagi tagamise tähtaja pikendamine väga vajalik.

Niivõrd lühikese tähtajaga hagi tagamise menetlust teistes Euroopa riikides ei eksisteeri.

Kohtud on erakorraliste asjaolude ilmnemisel võimelised reageerima ja hagi tagama väga

kiirest (eelkõige näiteks merinõuete puhul sadamast lahkuvat laeva arestima või

enampakkumisi peatama), kuid tavapäraselt ei ole hagi tagamisel kohtul vaja toimida loetud

tundide jooksul. Hagi tagamine toimub ex parte menetlusena ning kohtul on menetluses

kohustus seista menetluses mitteosaleva isiku õiguste eest. Hagi tagamise tähtaja pikendamine

annab kohtule võimaluse selgitada avalike andmete alusel välja hagi tagamise vajalikkus ning

paremini kaaluda kostja õiguseid.

6) Paragrahv 404 tunnistatakse kehtetuks ja paragrahvi 405 lõikes 1 muudetakse

lihtmenetluse piiramäära. Kohus toetab esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

7) Paragrahvi 415 lõikega 2 muudetakse tagaseljaotsusele kaja esitamise korda. Kohus toetab

esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

8) Kohus toetab isiku surnuks tunnistamise menetluses tehtavaid muudatusi ( paragrahvi 510

lõige 4 ja paragrahvi 511 lõike 3 muudatused).

9) Kohus toetab pankrotiseaduse muutmise ettepankuid. Maksejõuetusasjade menetlemisel

on kohtupraktika tarbijakrediidilepingust tulenevate jõustunud kohtulahendite

menetlemisel olnud erinev. Kohtupraktikas väljakujunenud menetluse selge seadustamine

annab kõikidele osapooltele õigusselguse. Oluline on ka rakendussätetega määratleda ära

menetlusnormide kehtivus üksnes nendele vaidlustele, milles ei ole veel võlausaldajate

nimekirja kinnitatud.

10) Kohus toetab riigi õigusabi osas esitatud ettepanekut ja märkuseid ei ole.

Kohtu poolt on eelnõu edasise menetluse osas kontaktisikuks arvamuse koostanud kohtunik

Kai Härmand.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Naaber-Kivisoo

kohtu esimees