Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“ kinnitamine

1

Programm „Kogukondlik Eesti 2023–2026“ Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.

Lisa 1. Siseministri käskkirja „Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“ kinnitamine“ juurde

2

SISUKORD

PROGRAMMI SISU LÜHIKOKKUVÕTE 3

PROGRAMMI EESMÄRK, MÕÕDIKUD JA EELARVE 4

Programmi eesmärk 4

Programmi eelarve 4

Programmi mõõdikud 4

OLUKORRA ANALÜÜS 5

Teadlikud ja aktiivsed elanikud 5

Võimekad ja hoolivad kogukonnad 7

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 8

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 10

Võimekad usulised ühendused 11

OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE 12

MEETMED JA PROGRAMMI TEGEVUSED 13

MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng 13

Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 14

Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud 14

Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad 17

Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted 19

Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine 21

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 23

Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused 23

PROGRAMMI JUHTIMISKORRALDUS JA PROGRAMMI KOOSTAMISEST 24

Programmi juhtimiskorraldus 24

Programmi seosed teiste arengudokumentidega 24

Programmi koostamine 24

3

Programmi sisu lühikokkuvõte

Programmi nimetus Kogukondlik Eesti

Tulemusvaldkond Sidus ühiskond

Valdkonna arengukava Sidusa Eesti arengukava 2021–2030

Programmi periood 2023–2026

Programmi eesmärk Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

Peavastutaja Siseministeerium

Kaasvastutajad või teised partnerid, kes aitavad programmi eesmärkide saavutamisele kaasa, kuid ei planeeri oma teenuste raha selles programmis

Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium Nimetatud pooltega seonduv on lisatud dokumenti informatiivselt, et anda valdkonnast terviklikum ülevaade, kuid nende täpsemad tegevused, teenused ja raha on kavandatud mujal.

Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati kodanikuühiskonna programm aastateks 2022– 2025, mida uuendatakse igal aastal ja mis on jätkuks varem kehtinud „Kodanikuühiskonna arengukavale 2015– 2020“ ja varasematele arengukavadele. Sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse pakutavate teenustega. Programm aitab ellu viia „Sidusa Eesti arengukava“1. Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Programmi peamine erinevus valdkonna eelmiste arengudokumentidega on poliitika kujundamises osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade aktiivsusele. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030:

● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses, ● on kogukonnad võimekad ja hoolivad, ● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja jätkusuutlikud, ● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav, ● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud.

Programmil on üks meede „Kodanikuühiskonna mõju ja areng“ ja kaks programmi tegevust (programmi tegevuste eesmärgid on arusaadavuse huvides liigendatud alaeesmärkideks):

1 Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030.

PROGRAMMI TEGEVUS 1: Kogukondliku arengu toetamine PROGRAMMI TEGEVUS

2: Usuvabaduse tagamine

Alaeesmärk 1.1

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Alaeesmärk 1.2

Võimekad ja hoolivad

kogukonnad

Alaeesmärk 1.3

Võimekad vabaühendused ja

sotsiaalsed ettevõtted

Alaeesmärk 1.4

Läbipaistev ja kaasav poliitika

kujundamine

Alaeesmärk 2.1

Võimekad usulised ühendused

4

Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve

Programmi eesmärk

Eesti on inimesekeskne ning kogukondade ja kodanikuühiskonna arengut soosiv riik, kus inimesed on väärtustatud ja kaasatud, jagavad demokraatlikke väärtusi ning aktiivse osalusega kogukondlikus ja ühiskondlikus tegevuses parandavad elukeskkonda.

Programmi eelarve

Eelarve jaotus (eurodes) 2023 2024 2025 2026

Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine 8 794 016 3 928 299 4 269 269 3 960 012

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine 992 491 792 807 795 536 798 065

KOKKU 9 786 507 4 721 107 5 064 805 4 758 077

Programmi mõõdikud

Mõõdiku nimi Algtase (2019/2020)

2021 (tegelik)

2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr 49%

≥ 49% (-)

≥ 49% ≥ 49% ≥ 49% 50% 50% Vabatahtlikus

tegevuses osalemise uuring

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)

48% < 48%

(-) < 48% < 48% < 48% < 48% < 48%

Eesti ühiskonna integratsiooni

monitooring

Eesti vabaühenduste elujõulisuse indeks 2.1

≤ 2,1 (-)

≤ 2,1 ≤ 2,1 ≤ 2,1 2.0 2.0

Ameerika Ühendriikide

arengukoostöö agentuur (USAID)

Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. aastal. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal suurenenud ligi viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi mõjutasid nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid elanikke, on programmis sihiks seatud seda taset hoida.

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda – uuringus paluti väitele „Teil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda“ valida sobivaim vastus. Variandid olid: „täiesti nõus“, „pigem nõus“, „pigem ei ole nõus“, „ei ole üldse nõus“ ja „ei oska öelda / soovi vastata“. Arengukava elluviimisel on sihiks, et väheneks nende inimeste osakaal, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust ühiskonda mõjutada. See mõõdik aitab seega kaudsemalt hinnata nii riigi inimesekesksust, inimeste väärtustatust ja ka nende kaasatust ühiskondlikku tegevusse.

Eesti vabaühenduste üldist elujõulisust mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi siht kodanikuühenduste elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada. (Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.)

Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne.

5

Olukorra analüüs

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et mõjutada neid tegutsema kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.2 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Kodanikualgatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaaskodanike heaks oma osa andma. Piisav teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt, osates sealjuures arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust.

Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus3, mis aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida oluliste otsuste langetamisel. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, Ettevõtlik kool, Changemakers Academy programm, Kaubandus- Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe jpt. Peale nende tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“ ning Kultuuriministeerium muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemasid vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu ja aasta küla valimisel ning sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel.

Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali ühiskondlikus elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on 31%).4 Ning kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase 12 kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast.5 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed. Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias.6

Positiivse algatusena viis MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle- eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames koolitati vabatahtlikke, jagati häid kogemusi ning pakuti abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmisid ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes7. Projekti jätkuna viiakse koostöös Sotsiaalministeeriumiga ellu projekti „Vabatahtlike kaasamise

2 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 3 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. 4 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 5 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 6 Active Ageing Index 2018. 7 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/

6

koostöömudeli rakendamine hoolekandesüsteemis“, et toetada vabatahtlike abiga eakaid ja täisealisi erivajadustega inimesi, kes vajavad igapäevase eluga toimetulekul kõrvalabi, tuge või seltsi8.

Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu.

Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Vajadust suurendab ka 2022. a Eestisse saabunud Ukraina sõjapõgenike suur arv, mis 2022. a mais ulatub üle 35 000. Eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endiselt suurem kui venekeelsetel (52% vs. 44%)9 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb alla eesti õppekeelega koolide omale10. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% neist seda teinud, kuid sooviksid.11 Kaudselt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid. Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole seni uuritud.

Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite väsimine ja vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring12, kust selgus, et need, kes juba osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi nii eestvedajate väsimine kui hoiakute ja käitumise erinevus on paratamatu, saab programmiga võtta fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse annab Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF).

Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike ja teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud.

Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka heategevuseks annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on kasvanud ja ulatub küll 19%-ni13, samas on 18–60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest14. Iga teine Eesti elanik (51%) on uuringule eelnenud 12 kuu jooksul rahalisi annetusi, esemeid on annetanud 47% vastajatest ja heategevustooteid ostnud 4215. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 29% inimesi, kuid Norrast (49%) ja Rootsist (49%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha16.

Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja mitu annetusi koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga17. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri

8 Lisainfo: https://www.seltsilised.ee/tutvustus/ 9 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 10 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 11 „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“. 12 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 13 “Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021”, Kantar Emor. 14 “Heategevusalaste hoiakute uuring 2013”, TNS Emor. 15 “Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2021”, Kantar Emor. 16 CAF World Giving Index 2021. 17 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/

7

edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised annetamistalgud, kus on kolme aastaga kogutud vabaühendustele üle 400 000 euro annetusi. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame aega“, mis julgustab tööandjaid andma oma töötajatele vaba päeva tööajast vabatahtlikuna panustamiseks

Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu on kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine – 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis18, mida haldab Heateo Sihtasutus, ja mis jätkub tänaseni. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega eraisikute, ettevõtjate ja ettevõtete seas.

Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni19. Ka mujal maailmas näitavad trendid, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda mikrovabatahtlikkusega20. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslik tööjõud.

On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete leebus jms jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.

Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline järgmisel perioodil leida lahendus vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega.

Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle.

Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti, demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja väärikalt vananemiseks.

Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis

18 Heateo Mõjufond 19 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 20 Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/

8

jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 liiget (sisaldab korduvaid liikmeid) ning usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetööd. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest MTÜs või usulises ühenduses.

Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille tegevuseks ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist ettevõtlusvormi. Aktiivsete ja võimekate kogukondade kujundamisele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine.21

Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“22 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. aastal tehtud uuring23 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste tegemist.

Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärtusi kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka. Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis vaid 14%.24

Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse elukvaliteeti paljude heaolu arengukava25 tegevustega ning kogukondade elu aitab hoogustada meede LEADER ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Maaeluministeerium), „Kohaliku omaalgatuse programm“ (koordineerib Rahandusministeerium), „Rahvastiku tervise arengukava“ (koordineerib Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse.

Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et KOV koos kohalike elanikega koostaks ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valiksid oma esindajad ja KOV kaasaks neid otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi koostööplatvorm, kus üheskoos uuritakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale eelmainitu on antud programmis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida mujal arengukavades ei ole kajastatud.

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond.

Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt:

1. sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused,

21 Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata. 22 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 23 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 24 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 25 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

9

2. uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused,

3. ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused.

Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.26 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures.

Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul takistab partnerluse teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju.

Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine , rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et rahastada tegevust eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem teenida omatulu ja koguda liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (ingl social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam tuua vabakonda juurde eraraha.

Liikmesust ei peeta enam esmatähtsaks, et oleks võimalik organisatsiooni tegevustesse panustada. Uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem.27 Samas tuleb senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ja neile tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine.

Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ja on aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike.

Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku definitsiooni28, on teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on need mikroorganisatsioonid, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi29. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu ulatus 2019. a 63,3 mln euroni (2012. a 35,5 mln), sellest ettevõtlustulu 44,8 mln euroni. Sotsiaalsetes ettevõtetes töötab 1759 töötajat30.

Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad

26 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 27 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 28 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 29 Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019. 30 Andmed põhinevad kindlal valimil, kuhu kuulub ca 120 organisatsiooni.

10

piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada konsultantide teenuseid. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisaväärtust ning vähesed neist panustavad märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust.31 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav.

Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid kogemusi. Vajadus on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal MAKIS)32.

Probleeme on riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöös, mis ei ole sageli piisavalt paindlik, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt probleem hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja kasutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks.

Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust.

Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi.

Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa kindla valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava33, mis kirjeldab, milline on osaliste roll kaasamise käigus. Peale selle on välja antud kaasamise käsiraamat34, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.

Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda35. Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust, ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusam on vabaühenduste tegevus.

Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja püsinud viimased viis aastat muutusteta36. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil teostavad huvikaitset

31 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. 32 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf 33 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 34 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 35 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_ 2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014- 2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 36 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf

11

vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”.

Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud teenust. Strateegiline partnerlus on ühenduste rahastamise järjest levinum viis – sellesse on panustanud strateegilise partnerluse arenguprogramm ja programmi raames koostatud juhendmaterjal. Samas on jätkuvalt puudulik süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest, millest tingituna on Siseministeerium kavandanud tegevusi 2022. aastaks, et uuendada vabaühenduste rahastamise juhendmaterjali ja selle raames mõtestada lahti strateegilise partnerluse vorm, vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.37

Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku halduskoormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides38.

Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning jätkata senist tööd ministeeriumite ja teiste riigiasutustega.

Võimekad usulised ühendused

Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui ka praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse.39

Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste tagasihoidlikkus end mõne usutraditsiooniga samastada. 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkub ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks.40 Usuline radikaliseerumine ei ole praeguses Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist41.

Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.

37 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 38 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 39 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf 40 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. 41 Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt

12

OLUKORRA ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Keskne probleem

Kodanikuühiskonna tegutsemiskeskkond ei toeta piisavalt selle elujõulisust: vabaühenduste rahastamismudelid, oskused osaleda ja sihtrühma kaasata, üldine heategevuskultuur, vabatahtlikud ei toeta piisavalt jätkusuutlikkust; kohalikul tasandil pole sobivaid osalusvõimalusi ning ei kaasata ega võimestata piirkondlikke kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt; elanikud pole kodanikuühiskonnas osalemisest teadlikud (soov osaleda on tunduvalt suurem kui tegelik osalemine).

Programmiga keskendutakse järgmiste küsimuste lahendamisele

❶

Kuidas toetada vanemaealiste, noorte ja eesti keelest erineva emakeele ning määratlemata kodakondsusega inimeste ühiskondlikus elus osalemist?

❷

Kuidas väärtustada kogukondi kui elu- ja toimekeskkonna kujundamise ja ühistegevuste pakkumise keskseid osalisi ning neid võimestada?

❸

Kuidas suurendada vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekust ning majanduslikku jätkusuutlikkust?

❹

Kuidas tagada läbipaistev otsuste tegemine kodanikuühiskonna aktiivsel osavõtul ning vabaühenduste suutlikkus oma liikmete huve süsteemselt esindades kaasa rääkida?

❺

Kuidas suurendada usuliste ühenduste rolli kogukondlikus tegevuses sotsiaalsete probleemide ennetamisel ja lahendamisel?

Olulisimad väljakutsed perioodil 2023–2026

• Kogukonnakeskse lähenemisviisi kui rohujuure demokraatiat viljelevat valitsemisviisi juurutamine. Plaanis on kaasa aidata kohalike omavalitsuste koostööle kohalike elanike ja piirkondlike kogukondadega ning elanike rahulolu kasvule kohaliku omavalitsuse valitsemisega. Kasutusele võetakse kogukonnakeskne lähenemisviis ja kujundatakse maakondlik kodanikuühiskonna nõustamisteenus ümber. Selle tulemusena saavad kohalikul tasandil tegutsevad kogukonnad kogukonnakeskseks lähenemisviisiks senisest enam tuge.

• Kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste fondi loomine. Kaks aastat kestnud COVID- viirusest tingitud muutused on välja toonud kodanikuühiskonna tegutsemisvormide innovaatilisuse ja võimekuse. Samuti selge vajaduse luua pidevalt toimiv kodanikuühiskonna uuenduslike ja innovaatiliste algatuste toetamise fond. See aitab riigil kodanikuühiskonna kaudu paindlikult ja kiiresti ennetada ning lahendada kogukondlikke ja ühiskondlikke probleeme. Sellega kasvab 1) kodanikuühiskonna roll ühiskondlike probleemide ennetamisel ja lahendamisel 2) innovaatiline mõtteviis ning 3) pikas plaanis väheneb ühiskondlike probleemidega tegelemise kulu riigieelarvele.

• Keskkonna loomine, mis soosib sotsiaalset ettevõtlust ja omatulu teenivaid vabaühendusi. Kavas on sotsiaalse ettevõtluse tuntust tõsta, selgitada selle olemust ja võimalusi, et parandada sotsiaalsete ettevõtete majandusnäitajaid, kasvatada loodud töökohtade arvu ja selle kaudu suurendada riigieelarve maksulaekumisi. Kõrvaldada tuleb piirangud, mis takistavad sotsiaalsetel ettevõtetel võrreldes tavaliste ettevõtetega ettevõtluse toetamiseks mõeldud meetmetest ühiskondlikult innovaatilisteks tegevusteks tuge saada.

• Heategevuse arendamiseks võimaluste loomine eraraha paremaks kaasamiseks annetamisel. Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on plaanis teha maksupoliitika muutmise analüüs ning koostada ettepanekud. Ukraina sõda on tekitanud vajaduse luua ettevõtetele tulumaksuvabalt annetamise võimalus Eestis tegutsevatele Ukraina kriisiga tegelevatele vabaühendustele.

• Riigi demokraatia ja säilenõtkuse tagamiseks vabatahtlike võrgustiku käivitamine ja arendamine. Võrgustiku eesmärk on adekvaatse ja kontrollitud info jõudmine keskvõimu tasandilt rohujuure tasandini ja rohujuure tasandilt keskvõimu tasandile otsuste tegemiseks. Siseministeeriumi koordineerimisel on katsetatud sellist võrgustikku nii COVID kui Ukraina sõjapõgenike kriisis. Vabatahtlike võrgustik aitab kaasa kohaliku tasandi demokraatia ja kodanikuühiskonna arengule ja on osa kogukonnakesksest lähenemisviisist.

• Saabunud põgenike ühiskonda kaasamise soodustamine, sh vabatahtliku tegevuse võimaluste pakkumine.

13

Meetmed ja programmi tegevused

MEEDE: Kodanikuühiskonna mõju ja areng

Meetme mõõdikud ja eesmärk on samad, mis programmil, kuna programmis on ainult üks meede.

Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste rahastamist.

Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel.

Eestis on 23 457 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)42. Neist 813 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. Enamik usulistest ühendustest kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. Kõige levinumad kodanikuühenduste tegevusvaldkonnad on vaba aja sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst ning enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid on endiselt 36%-s MTÜ-dest. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, mil korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ning nende olemasolu ei kajastata enam MTÜ-de ja SA-de registris.

Vabatahtlikus tegevuses on viimase aasta jooksul osalenud iga teine Eesti elanik43 ning 2020. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja välismaiste annetustega 48,9 miljonit eurot44 ning see jätkab kasvu.

42 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. veebruari 2021.a seisuga. 43 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 44 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused.

14

Programmi tegevus 1: Kogukondliku arengu toetamine

EESMÄRK: Elanike teadlikkus ja kodanikuaktiivsus on suurenenud. Kogukonnad, vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted on võimekad. Poliitikat kujundatakse

läbipaistvalt ja kaasavalt.

Programmi tegevuse arusaadavuse huvides on see järgnevalt liigendatud neljaks alaeesmärgiks, mis kattuvad sisult programmi eesmärgiga. Täpsemad mõõdikud on esitatud iga alaeesmärgi juures. Programmi tegevuse üldise edukuse seiramiseks kasutatakse ka meetme mõõdikuid.

PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Perioodil 2023–2026 keskendutakse kogukonnakeskse lähenemisviisi juurutamisele, st 2023. aastast uueneva regionaalse kodanikuühiskonna nõustamisteenuse käivitamisele ja töös hoidmisele. Samuti tegeletakse ettevõtluse toetamise instrumentide ligipääsetavamaks tegemisega vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele. Pikemas plaanis on kavas tegeleda uussisserändajate, sh Ukraina sõjapõgenike, kaasamisega vabatahtlikusse tegevusse. 2023. aastast avanev Euroopa Sotsiaalfond annab võimaluse laste ja noorte seniseks suuremaks kaasamiseks kodanikuühiskonda ja kodanikuühiskonna järelkasvuga tegelemiseks, Eesti-Šveitsi koostööprogramm annab võimaluse sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks Eestis sektorite vaheliselt ja -üleselt.

Alaeesmärk 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Vanemaealiste, noorte ja teiskeelsete soov osaleda vabatahtlikus tegevuses

on suurem kui nende tegelik osalus

Eraisikud ja ettevõtted annetavad kodaniku-

ühiskonnale vähe 45% uussisserändajaid pole vabatahtlikus tegevuses osalenud, kuid sooviks seda teha

Eesti noored on vabatahtlikus tegevuses osalemisel passiivsemad võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide noortega (Eestis 27%, EL-i keskmine 31%)

55-aastaste ja vanemate elanike kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid

Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on 12%, kuid 18–60 aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest

Kõigile pole sobivaid osalusvõimalusi

Teiskeelsetel pole piisavalt infot

Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta

Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium

Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve

15

Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase 2021

(tegelik) 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast

26% (2020) - - 29,5% - 33% 33%

Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“

Püsiannetajate osakaal elanikkonnast

12% (2017) (19%) - 20% . 25% 25%

Annetamis-hoiakute uuring

Osakaal elanikest, kes tunnevad, et neil ei ole võimalust mõjutada ühiskonda (täiesti nõus ja pigem nõus)

48% (2020)

< 48% (-) < 48% < 48% < 48% < 48% < 48%

Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring

Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026

Vastutaja Seotud pooled Programm, milles planeeritakse45

Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega

Haridus- ja Teadusministeerium Üldharidusprogramm

Koostatud on analüüs ja ettepanekud tervikliku kodanikuhariduse väljaarendamiseks

Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Sidustatud on noorsootöö, vabaühenduste, koolide ja ülikoolide tegevust kodanikuhariduses

Haridus- ja Teadusministeerium

Noortevaldkonna programm

Kogukonnapraktika programmi on levitatud koolides üle Eesti

Haridus- ja Teadusministeerium Noortevaldkonna programm

Erinevaid töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavaid meetmeid on tutvustatud ja levitatud tööandjate seas

Siseministeerium

Vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid ja vabaühendused

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Silmapaistvad kodanikud on tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Aasta kodaniku aunimetus on välja antud

Kultuuriministeerium Lõimumisprogramm

Vabatahtlikke, nende tegevusi ja vabaühendusi on tunnustatud üleriigiliselt ja maakondlikult

Siseministeerium

Vabatahtlikke kaasavad organisatsioonid ja vabaühendused

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Vabatahtlikku tegevust ja annetamist on mängustatud46, sh arendatud vabatahtliku tegevuse infoportaali

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

45 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 46 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust.

16

Suurendatud on muukeelsete elanike valmisolekut osaleda kodanikuühiskonnas

Siseministeerium Kultuuriministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“, Lõimumisprogramm

Suurendatud on vabaühenduste valmisolekut muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena

Siseministeerium Kultuuriministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“, Lõimumisprogramm

Analüüsitud on võimalusi vabatahtliku tegevuse arvestamiseks asendusteenistuses

Siseministeerium Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Vabaühenduste püsivabatahtlike ja liikmete kaasamise mudeleid on uuendatud ning levitatud vabaühenduste seas

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö vormi on levitatud tööandjate seas

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Vabatahtliku tegevuse õiguslike takistuste (sh kindlustamist puudutav) analüüs ja ettepanekud on koostatud

Siseministeerium Rahandus- ministeerium, Sotsiaalministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Annetamise kogemusi on jagatud ja annetuste kogumise oskusi arendatud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on tehtud maksupoliitika muutmise analüüs ja sõnastatud ettepanekud

Siseministeerium Rahandus- ministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Annetusi koguvatele vabaühendustele on pakutud tuge ja nõustamist

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

17

Alaeesmärk 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

14% inimesi peab oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust

Kohalikes omavalitsustes ei kaasata ega võimestata

kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt

Riiklikult ei ole seni kogukondade võimestamisega süsteemselt tegeletud

Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta

Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve

Mõõdikud programmi tegevuse alaeesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2020 2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul)

38% > 38% (-) > 38% > 38% > 38% > 38% > 38%

Rahandus- ministee-riumi tellitud rahuloluuuring

Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026

Vastutaja Seotud pooled Programm, milles planeeritakse 47

Linnaliste asumiseltside ja külaseltside tegevus on toetatud

Maaeluministeeriu m, Rahandus- ministeerium, Siseministeerium

Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030, Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020

(Peresõbralikud) kogukonnad on esile tõstetud ja tunnustatud

Siseministeerium Sotsiaalministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Kogukondades on katsetatud uusi osalemisvõimalusi, rakendatud ja levitatud on kogukonnaprojekte

Siseministeerium Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Kogukonnakoordinaatori profiiliga ametikoht on loodud igasse maakonda

Siseministeerium Rahandus- ministeerium

Ida-Virumaa puhul „Ida-Viru programm 2021–2030“

Parimad põlvkondade vahelised ja kogukondade aktiviseerimise koostöövormid on kaardistatud ja levitatud kogukondades

Siseministeerium Sotsiaalministeerium, Kultuuriministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks

Siseministeerium Rahandus- ministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

47 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

18

Hoolivust suurendavad tegevused on kaardistatud ning analüüsitud võimalusi neid levitada

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Ellu on viidud idee- või esseekonkursse kogukondliku aktiivsuse edendamiseks

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

On koostatud ülevaade ja kogukondlike algatuste ühisrahastusvõimalustest ja neid analüüsitud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Analüüsitud ja laiendatud on kogukondliku lähenemise (CLLD48, kaasav eelarve) kasutamise võimalusi riigieelarveliste toetuste jagamiseks

Rahandus- ministeerium Ministeeriumid „Eesti regionaalarengu strateegia

2014–2020“

Tagatud on nõustamisteenus juriidilise vormita tegutsevatele kodanikualgatustele

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Jätkatud on väärikate ülikooli vm vanemaealiste kooskäimis- kohtadega koostööd ühistegevuse leidmiseks

Haridus- ja Teadus- ministeerium

Täiskasvanuhariduse programm

Kohalikul tasandil on arendatud noorte osalust

Haridus- ja Teadus- ministeerium

KOVid Noortevaldkonna programm

Arukate külade (smart villages)49 algatust on levitatud kogukondades

Maaelu- ministeerium

„Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030“ elluviimiseks suunatud programm

Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt on Ida-Virumaal korraldatud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

48 CLLD (ingl community led local development) on kohaliku arengu kogukondlik juhtimine. 49 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article&

19

Alaeesmärk 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Otsuste tegemisse kaasamine ei ole

piisavalt võimaldatud, huvirühmade oskus

osaleda on kasin

1/3 MTÜ-dest on rohkem kui kolm rahastamisallikat Omatulu teenivaid MTÜ-sid oli

2017. aastal 57%

Palgalisi töötajaid on 36% MTÜ-del ja see on aastatega veidi kasvanud

Juriidiliste isikute tehtud annetuste summa ei ole eri aastatel kasvanud

Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta

Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve

Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase 2021 (tegelik)

2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Vabaühenduste panus SKP-sse

2% (2019)

2% (2020)

2% 2% 2% 2% 2% Majandusaasta aruanded

Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu

44,8 mln € (2019) (-) kasvab kasvab kasvab kasvab kasvab

Majandusaasta aruanded

Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026

Vastutaja Seotud pooled Programm, milles planeeritakse 50

Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke projektikonkursse organisatsioonide võimekuse parandamiseks

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (sündmused, koolitused, tunnustamised, teavitustegevused)

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Vabaühenduste juhtide järelkasvu programm on ellu viidud maakondlikul ja üleriigilisel tasandil

Siseministeerium Avatud Eesti Fond ja Vabaühenduste Liit (Aktiivsete Kodanike Fond)

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ arenguprogramm on ellu viidud Siseministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

50 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

20

Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud uudseid lahendusi (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, koosloome, disainmõtlemine, osalev või kaasav rahastamine, sektorite koostöö)

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Pakutud on konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, sh ärimentorlust vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate kvalifikatsiooni parandavaid tegevusi

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente (näiteks eritingimustel või soodsad laenud)

Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Ühiskondliku mõju osakute (social impact bonds) kasutamine jm eraraha kaasamise viisid on Eestis rakendatud

Siseministeerium Rahandus-ministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele ja koolitustele, et suurendada tõenduspõhiste meetodite kasutamist

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Ühiskondlike probleemide mõju hindamise katseprojektiga on algust tehtud

Siseministeerium

Justiitsministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on täpsustatud, juriidilised takistused analüüsitud ja ettepanekud nende lahendamiseks sõnastatud

Siseministeerium Justiitsministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammid järelkasvu loomiseks

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023–2026“

21

Alaeesmärk 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Poliitikakujundamisse kaasamine on tihti

formaalne ja selleks ei anta piisavalt aega

Vabaühenduste riigieelarveline rahastamine ei ole piisavalt läbipaistev, mõjus ega kõigile võimalik

Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on hea võrreldes piirkonna teiste organisatsioonidega, ent see on püsinud viimased viis aastat muutumatuna

Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta

Alaeesmärki aitavad saavutada Siseministeerium ja samuti asutused, kes oma raha selles programmis ei planeeri: Riigikantselei, kõik teised ministeeriumid Alaeesmärgi saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase 2020

2021 2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Rahulolu elanike kaasamisega kohalikus omavalitsuses (pigem rahul ja väga rahul)

38% > 38% (-) > 38% > 38% > 38% > 38% > 38%

Rahandus- ministee-riumi

tellitud rahulolu- uuring

Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026

Vastutaja Seotud pooled Programm, milles planeeritakse 51

Kaardistatud on kodanikuühiskonna kaasamise hetkeolukord KOV tasemel

Siseministeerium „Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava“

Suurendatud on ministeeriumites töötavate kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi

Riigikantselei Riigikantselei programm (väljatöötamisel)

Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja üldhuvidesse panustada

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Kaardistatud ja analüüsitud on vaba- ühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOV-ides ning rahastajate tegevuse vastavust rahastamise korrale

Siseministeerium Kõik ministeeriumid

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri vorme ministeeriumites ja KOV-ides

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja KOV-ide töötajatele

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

51 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

22

Vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on igal aastal uuendatud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Uuendatud ja levitatud on ühenduste rahastamise juhendmaterjali ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Edendatud on vabaühenduste rahastajate koostööd

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Kaardistatud on kodanikuühiskonna rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja neid on analüüsitud

Siseministeerium „Kogukondlik Eesti 2023– 2026“

Vabaühenduste ümarlaua tööga on alustatud ja on avatud taotlusvoor koosloomeprojektide elluviimiseks

Siseministeerium

„Kogukondlik Eesti 2023– 2026“, Ida-Virumaa puhul „Ida-Viru programm 2021– 2030“

23

Programmi tegevus 2: Usuvabaduse tagamine

EESMÄRK: Võimekad usulised ühendused.

PROGRAMMI TEGEVUSE SISU KIRJELDUS: Usuvabaduse kindlustamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.

Alaeesmärk 2.1: Võimekad usulised ühendused

Probleemide ja olukorra kirjelduse kokkuvõte

Usuliste ühenduste rolli tugevdamine kogukonnatöös

vajab enam tuge ja tähelepanu

Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse

2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse järgi enamik kindlat usku omavaid inimesi olid rahvusvähemuste esindajad

Usuline radikaliseerumine ei ole praegu Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist

Asutused, kes alaeesmärki aitavad saavutada ja info rahastuse kohta Alaeesmärki aitab oma teenuste kaudu saavutada Siseministeerium Alaeesmärgi saavutamise vahendid: riigieelarve Mõõdikud programmi tegevuse oodatava tulemuse täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi 2020 (tegelik)

2021 (tegelik)

2022 2023 2024 2025 2026 Allikas

Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelarvest läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud toetuste määr

100% / 100% (100% / 100%)

100% / 100% (100% / 100%)

100% / 100%

100% / 100%

100% / 100%

100% / 100%

100% / 100%

Sise- minist eerium

Olulised alatulemused perioodiks 2023–2026 Vastutaja Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti religioonisituatsiooni küsimustes

Siseministeerium

Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud küsimusi

Siseministeerium

Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel Siseministeerium Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud Siseministeerium Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse suurendamine)

Siseministeerium

Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises

Siseministeerium

24

Programmi juhtimiskorraldus ja programmi

koostamisest

Programmi juhtimiskorraldus

Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja see esitatakse teadmiseks või arvamuse avaldamiseks teistele programmi eesmärkidesse panustavatele pooltele.

Programmi kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler.

Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon nõustab Siseministeeriumit programmi elluviimise osas ning hindab ja teeb ettepanekuid programmi elluviimiseks. Vajaduse korral moodustatakse Siseministeeriumi poolt täiendavaid töörühmi ja korraldatakse arutelusid programmi elluviimisega seotud poolte ja huvirühmadega.

Programmi elluviimises osalevad ministeeriumid ja programmi eesmärkidele kaasa aitavad ministeeriumid esitavad oma vastutusalas programmi elluviimise kohta ülevaate või täpsustava info Siseministeeriumile vastavalt kokkulepetele ja aruandlust reguleerivatele määrustele.

Programmi seosed teiste arengudokumentidega

Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd. Programmi on lisatud viited teiste valitsemisalade arengudokumentidele.

Programmil on olulisim seos „Noortevaldkonna arengukavaga 2021–2035“, mille eesmärgid „noored on loov ja ühiskonda hoogsalt edasiviiv jõud – hariduse, kultuuri, majanduse, keskkonna ja teiste valdkondade edendamise nügijad ja eestvedajad“ ja „noorte õiguste kaitsmine riigis on järjepidev ning noorte aktiivne kodanikuosalus toetatud“ aitavad noori võimestada.

Samuti on programm seotud „Siseturvalisuse arengukavaga 2020–2030“, mis aitab kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamisele kaasa vabatahtliku tegevuse populariseerimise, omaalgatuse suhtes positiivse hoiaku kujundamise ning kogukondliku lähenemisviisi juurutamise kaudu, ning „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030“ , mille tegevussuund „Maa- ja rannapiirkonna areng“ aitab kaasa aktiivse kodanikuühiskonnaga seotud eesmärkide saavutamisele. Maa- ja rannapiirkonna arengu tegevussuuna eesmärkideks on seatud nimelt maapiirkondade elanikkonna aktiivsus ning maapiirkondades kasvav lisandväärtusega ettevõtlus.

Programmi koostamine

Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus.

25

Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused:

aprill–mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid

mai–august 2018 moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud arengukavad ning telliti kaks uuringut

september–oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad probleemid

november–detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti

november 2018–mai 2019 töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid kahe uuringu tulemused

september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu

detsember 2019–märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud

aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega

juuni 2020 programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK ühiskomisjonis (Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjon)

juuli 2020 programmi aastate 2021–2024 kinnitamine Siseministeeriumis

veebruar 2022 EKAK valitsuskomisjonis programmi ja edasise juhtimiskorralduse tutvustamine

september 2022 strateegiliste partnerite informeerimine programmi 2023–2026 perioodi muudatuste ja edasise koostööloogika osas

november 2022 ülevaade Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni rakendamise valitsuskomisjonile programmi 2023. aasta olulisematest tegevustest

26

Lisainfo www.siseministeerium.ee/sidest2030

KÄSKKIRI

19.01.2023 nr 1-3/7

Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–

2026“ kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 23 alusel 1. Kinnitan programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“.

2. Tunnistan kehtetuks siseministri 18. jaanuari 2022. a käskkirja nr 1-3/6 „Programmi

„Kogukondlik Eesti 2022–2025“ kinnitamine“. 3. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuar 2023. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister

Lisa. Programm „Kogukondlik Eesti 2023–2026“