Programmi kavand arvamuse avaldamiseks 04.02.2020
lk 13/18
Programmi tegevus 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine
Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda antud otsus mõjutab või kes panustavad
vastava valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende
võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava, mis kirjeldab, milline on osapoolte roll
kaasamise protsessis. Lisaks on ka välja antud kaasamise käsiraamat, mis annab suuniseid, kuidas
tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse
kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks toimub mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike
omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.
Riigikantselei 2018. aastal koostatud analüüsist selgus, et peamiselt on kaasamise puhul kitsaskohtadeks
formaalne ja ajaliselt kiirustav kaasamine, pealiskaudne eelnõude mõjude hindamine ning
vabaühenduste vähene suutlikkus reageerida kiirelt ja mahukat infot töödelda. Teemat on kajastanud ka
mitmed hiljutised uuringud.35 Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi
ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb
palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub
ekspertteadmist ja –kogemust ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma
eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusamad on vabaühendused oma tegemistes.
USAID raporti järgi on Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus võrreldes teiste organisatsioonidega
piirkonnas hea ning püsinud viimased viis aastat muutusteta. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid
oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, veab Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV
tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid,
maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on
vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista
üldhuve, neid oma tegevustes arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad tõsta ka
annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses “Aktiivsed ja hoolivad
kogukonnad”.
Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku
omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb
ka stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab vastava valdkonna arengusse või pakub kokkulepitavat
teenust. Kuigi strateegiline partnerlus on järjest enam leviv ühenduste rahastamisviis – näiteks on
värskelt vastavat rahastusviisi hakanud kasutama Haridus- ja Teadusministeerium ning hoo on sisse
saanud strateegilise partnerluse arenguprogramm – puudub täna veel süsteemne analüüs strateegilise
partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest. Samuti on Sotsiaalministeerium 2019. aastal läinud üle
strateegilise partnerluse mudelile. Varem on strateegilist partnerlust juurutanud Siseministeerium
kodanikuühiskonna36 ja usuasjade37 valdkonnas. Täiendavalt oleks aga vaja strateegilise partnerluse
vorm lahti mõtestada, vajadusel kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides,
allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.38
Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku
halduskoormusega. Vabaühenduste rahastamise korrastamiseks loodi 2013. aastal juhend, mis annab
põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja
selle läbipaistvamaks muutmisest saab ka ülevaate vastavas keskkonnas. Peamised katsumused
rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselgusega, tulemuslikkuse puuduliku hindamisega,
vajakajäämistega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides jms39.
Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvuse teemadele kohalikul
tasandil lisaks senisele ning jätkuvale tööle ministeeriumite ja riigiasutustega.
35 Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 fondide
rakenduskava 2014-2020 vahehindamine.
36 Koostöökokkulepped Siseministeeriumi ja Vabaühenduste Liidu, Eesti Külaliikumise Kodukant ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku
vahel, 20.12.2018.
37 Koostöökokkulepe Siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel, 21.01.2015.
38 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.
39 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.