"Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020" 2018. aasta aruande kooskõlastamine

EELNÕU

20.03.2019

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja märts 2019 nr

Päevakorrapunkt nr …

„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ 2018. aasta aruanne

1. Võtta teadmiseks siseministri esitatud „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ 2018.

aasta aruanne.

2. Siseministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud dokument Siseministeeriumi veebilehel.

Jüri Ratas Taimar Peterkop

Peaminister Riigisekretär

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“

2018. aasta aruanne“ teadmiseks võtmise eelnõu seletuskiri

1. SISSEJUHATUS

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“

2018. aasta aruanne“ teadmiseks võtmise aluseks on riigieelarve seaduse § 20 lõige 2.

Vabariigi Valitsus kiitis kõnealuse arengukava koostamise ettepaneku heaks 8. mai 2014. aasta

korraldusega nr 200 ning arengukava Vabariigi Valitsuse istungil 19. veebruaril 2015. aastal.

„Kodanikuühiskonna arengukavaga 2015–2020“ panustatakse kodanikuühiskonna arendamise

tulemusvaldkonna eesmärgi „Teotahtelised kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed

elanikud“ saavutamisse. Praegu kehtiva rakendusplaani on kinnitanud Vabariigi Valitsus

11. oktoobri 2018. a korraldusega nr 253 aastateks 2019–2022.

Eelnõu ja selle seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika

osakonna nõunik Marten Lauri (tel 612 5203, e-post [email protected]).

Eelnõu on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi

Kapanen (tel 612 5241, e-post [email protected]).

2. EELNÕU EESMÄRK

Eelnõu järgi võetakse teadmiseks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ aruanne

2018. aasta kohta (edaspidi aruanne) ja pannakse Siseministeeriumile kohustus avaldada

arengukava aruanne ministeeriumi veebilehel.

3. EELNÕU SISU

Siinne arengukava on valdkondlik arengukava, mille eesmärk on luua eeldused, et Eestis

oleksid tegutsemisvõimekad vabaühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud.

Arengukavaga

1) aidatakse kaasa kodanikuühiskonna arendamise tulemusvaldkonna eesmärgi

„Teotahtelised kodanikuühendused ja ühiskondlikult aktiivsed elanikud“ saavutamisse.

2) jätkatakse Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (EKAK) ning eelmistes

strateegiates1 sihiks seatud demokraatliku ja avatud ühiskonna kujundamist.

Arengukava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutab siseminister ning tegevusi

viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis on kooskõlas riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta

riigieelarve seadusega.

Arengukava elluviimise ja aruannete koostamise alus möödunud aastal oli rakendusplaan

aastateks 2016–2019, mille kinnitas Vabariigi Valitsus 2. septembri 2016. aasta korraldusega

nr 295.

Aruande koostamisse on andnud oma panuse Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital,

maakondlikud arenduskeskused ning Siseministeeriumi strateegilised partnerid Vabaühenduste

1 „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007–2010“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014“

Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Peale nende saadeti

aruanne tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka EKAK-i ühiskomisjoni liikmetele.

2018. aasta silmapaistvamad tulemused

1. Eesti elanikud annetavad rohkem

Perioodil 2014–2018 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele

ühingutele tehtud isikustatud annetuste kogumaht kasvanud 6,7 mln eurolt 23,3 mln

euroni ehk 40% võrra.

Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht aastatel 2014–2017

kasvanud 8 mln euro võrra, ulatudes 35 mln euroni.

2020. aastast saavad kõik Eesti elanikud tuludeklaratsiooni esitamisel e-võimaluse

suunata oma tulumaksutagastus vabaühendusele. Selle võimaluse loomisega lisandub

uus ja mugav annetamisviis.

2. Iga teine Eesti inimene on olnud vabatahtlik

Siseministeeriumi tellitud, kuid veel avaldamata uuringu „Vabatahtlikus tegevuses

osalemine Eestis 2018“ andmetel on vabatahtlikus tegevuses viimase aasta jooksul

osalenud 49% Eesti elanikke. 2013. aastal oli selliseid inimesi 31%.

3. Sotsiaalsed ettevõtjad on võimekamad

Statistikaameti andmetel on sotsiaalsete ettevõtete töötajate arv 2014. aastaga võrreldes

kasvanud 23%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulu 47%.

Nii töötas 2016. a lõpus sotsiaalse ettevõtluse valimisse võetud organisatsioonides2

1603 inimest ja selliste ettevõtete kogutulu ulatus 52,4 mln euroni, sh oli ettevõtlustulu

37,7 mln eurot.

4. Vabaühendused saavad senisest kiirema ligipääsu tulumaksusoodustustele

Kui seni pidi vabaühendus ootama tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kandmist

4–10 kuud, kulub selleks alates 1. juulist 2019 vaid 30 päeva. Nimelt kiitis Riigikogu heaks

Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt hakkab Maksu-

ja Tolliamet uuendama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja üks kord kuus.

Suure tõenäosusega lisandub lähiaastatel nii annetuste kogumisele mõtlevaid vabaühendusi

kui ka ettevõtjaid ja eraisikuid, kes vabaühendustele annetavad.

Nimetatud seadusmuudatus on üks võimalus, kuidas vabaühenduste rahastamise võimalusi

mitmekesistada. Kõik võimalused on esitatud memorandumis, mille koostasid

Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit ning mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks

2017. aasta detsembris.

5. Vabaühenduste rahastamine muutub läbipaistvamaks

2019. aastast ei jaotata vabaühendustele toetusi enam Hasartmängumaksu Nõukogu

kaudu, vaid neid hakkavad jagama Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning

2 Andmed põhinevad konkreetsel valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni.

Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab, et vabaühendustele jagatavad toetused

on seotud riigi eesmärkidega ja nende jagamise käik läbipaistvam.

Vabaühenduste Liidu eestvedamisel esitati Riigikogule kollektiivne pöördumine

katuserahade kaotamiseks. Seda hakkab menetlema Riigikogu rahanduskomisjon.

Siseministeeriumi eestvedamisel jätkab tööd vabaühenduste rahastajate võrgustik, kelle

sisuline töö jääb 2019. aastasse.

6. Sõnastati ettepanekud, millega lihtsustatakse vabaühenduste tegutsemist

Justiitsministeeriumi juhtimisel toimuva ühinguõiguse revisjoni käigus jõudis

ekspertide töörühm oktoobris 2018 ettepanekute sõnastamiseni. Tänavu jätkatakse

nende sisulise arutamisega. Töö jätkub avalike arutelude pidamise ning mõjuanalüüside

ja eelnõude koostamisega lõpptähtajaga 2020. aasta september.

2018. aasta oktoobris hakkas koos käima ministeeriumite innovatsioonitiim, mille üks

eesmärke on visandada e-õigusloome tulevik ehk see, kuidas huvirühmad saaksid

senisest mugavamini riigi otsustes kaasa rääkida.

Aruandega koos ei esitata kinnitamiseks rakendusplaani, sest see kiideti aastateks 2019–2022

heaks Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2018. aasta korraldusega nr 253.

EELNÕU MÕJU

Arengukava ja rakendusplaani mõju hinnati enne arengukava vastuvõtmist 2015. aastal ning

see on kajastatud Vabariigi Valitsuse korralduse „„Kodanikuühiskonna arengukava

2015–2020“ ja selle rakendusplaani 2015–2018 heakskiitmine“ eelnõu seletuskirjas.

Edasises on esitatud arengukava ja rakendusplaani mõju kokkuvõte.

Keskkonnahoid ja kliima – seos neutraalne, ei kahjusta. Rakendusplaanis esitatud tegevused

ei avalda keskkonnahoiule märkimisväärset mõju.

Võrdsed võimalused – seotud. Rakendusplaanis ei ole otse ette nähtud tegevust võrdsete

võimaluste suurendamiseks, kuid rakendusplaaniga mõjutatakse võrdsete võimaluste

edendamist.

Lähtudes kodanikuühiskonna arengukavast ja rakendusplaanist on kodanikualgatuslikku

tegevusse tähtis kaasata nii mehi kui ka naisi, samuti puudega, eri vanuses ja eri

rahvuskuuluvusega elanikke.

Võimaluse korral arvestatakse ürituste korraldamisel, et neid peetaks ruumides, kuhu pääseb ka

liikumispuudega inimene.

Kodanikuühendused võiksid võimalust mööda aidata parandada elukeskkonda ja kujundada

inimeste suhtumist sel moel, et Eesti ühiskond kaasaks senisest enam ka neid

elanikkonnarühmi, kellele on oluline eri kohtadele ligipääsetavus – puudega inimesed, eakad,

lastega pered jm.

Samuti on oluline järgida naiste ja meeste võrdsuse ning võrdse kohtlemise põhimõtteid

kodanikuühenduste osalemisel poliitika kujundamises, avalike teenuste osutamisel ja muudes

valdkondades.

Infoühiskond – seotud. IKT lahenduste kasutamine on üks viis, kuidas kodanikuühendused

end nähtavamaks teha saavad. IKT lahendused annavad võimaluse kaasata uusi inimesi või

suhelda olemasolevatega. Seni on koostöös maakondlike arenduskeskustega korraldatud

kodanikuühendustele koolitusi, kuidas vabavaralise sisuhaldusüsteemiga luua koduleht ja seda

hallata. Arengukava rakendusplaan on seotud eri e-keskkondadest kogutavate andmetega.

Nimelt on tähtis võimalikult palju kasutada kodanikuühendustelt kogutavaid andmeid ja vältida

võimaluse korral andmete uuesti küsimist, kui ühendus on need juba esitanud.

Regionaalareng – seotud. Igas maakonnas tegutsevad maakondlikud arenduskeskused, kus

nõustatakse ja koolitatakse kohalikke alustavaid ja tegutsevaid kodanikuühendusi eri

küsimustes, näiteks kodanikuühenduse asutamine, juhtimine, projektide kirjutamine, annetuste

kogumine, vabatahtlike kaasamine jpm. Suur osa kodanikuühiskonnast tegutseb kohalikul

tasandil, näiteks küla- või asumiseltsidena, seega mõjutatakse rakendusplaani tegevusega ka

regionaalarengut.

Riigivalitsemine – tugevalt seotud. Rakendusplaaniga aidatakse kaasa tõhusamale

riigivalitsemisele. Kodanikuühendused saavad olla riigi partner näiteks (avalike) teenuste

osutamisel, et mõnesid (avalikke) teenuseid tõhusamalt ja mõjusamalt osutada. Arengukavas ja

selle rakendusplaanis on muu hulgas käsitletud osalemist, sealhulgas kaasamise hea tava

senisest ulatuslikumat rakendamist. Tähtis on parandada koostööd ministeeriumide ja eri

valitsustasandite vahel, kuna kodanikuühiskond on horisontaalne valdkond, mille arendamisse

annavad oma osa eri ministeeriumite valitsemisalade asutused. Arengukavas ja rakendusplaanis

ei ole ette nähtud luua ühtegi uut struktuuri ega struktuuriüksust.

4. RAKENDAMISEKS VAJALIKUD KULUTUSED

Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2018. aastal Siseministeeriumi eelarvest ette

1,8 mln eurot. Arengukava rakendusplaani tegevuste maksumus on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Arengukava elluviimiseks 2018. a Siseministeeriumi kaudu tehtud tegevuste maksumus

Alaeesmärgid Plaanitud (€) Tegelik 2018 (€)

Alaeesmärk 1: Kodanikuühenduste poliitika kujundamises

osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud

13 650 13 650

Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike

probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste

heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega

178 441 178 441

Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on

piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks

1 614 809 1 614 809

Rakendusplaani eelarve kokku 1 806 900 1 806 900

5. KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE

Arengukava aruanne on esitatud eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks Riigikantseleile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Justiitsministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, SA-le Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liidule, Eesti

Külaliikumisele Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikule ning maakondlike

arenduskeskuste võrgustikule.

1

Tallinn 2015

„KODANIKUÜHISKONNA ARENGUKAVA 2015–2020“

rakendusplaani täitmise aruanne 2018. aasta kohta

Tallinn 2019

2

SISUKORD

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Rakendusplaani elluviimise kokkuvõte 2018. aasta kohta ............................................ 5

2. Ülevaade 2018. aastal ellu viidud tegevustest ................................................................. 9

Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas

loomulik ja väärtustatud“ ........................................................................................................ 9

Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja

lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“ ....................................................... 13

Alaeesmärk 3 „Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja

mõjusaks tegutsemiseks“ ...................................................................................................... 18

3. Arengukava maksumus 2018. aastal ............................................................................. 23

3

SISSEJUHATUS

„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ (edaspidi arengukava) on 19. veebruaril 2015. a

Vabariigi Valitsuse korraldusega nr 83 heaks kiidetud valdkondlik arengukava, mille eesmärk

on luua eeldused, et Eestis oleks tegutsemisvõimekad vabaühendused ja ühiskondlikult

aktiivsed elanikud.

Arengukavaga

1) aidatakse kaasa kodanikuühiskonna arendamise tulemusvaldkonna eesmärgi

„Teotahtelised kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud“

saavutamisse;

2) jätkatakse Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis (EKAK) ning eelmistes

strateegiates1 sihiks seatud demokraatliku ja avatud ühiskonna kujundamist.

Tuginedes EKAKi ja eelmises kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab

arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist ning

loob toimiva EKAKi elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa pikaajaliste prioriteetide

saavutamisele.

Arengukava tegevuste koordineerimise ja elluviimise eest vastutab siseminister ning tegevusi

viiakse ellu rakendusplaani alusel, mis on kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegia ja järgmise

aasta riigieelarve seadusega. Praegu kehtiv rakendusplaan on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

11. oktoobri 2018. a korraldusega nr 253 aastateks 2019–2022.

Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki:

Arengukava viiakse ellu koostöös kodanikuühendustega ning sellega aidatakse kaasa

valitsusasutuste ja vabaühenduste koostöö edendamisele valdkonna arendamisel. Arengukava

on suunanäitaja ka kohalikele omavalitsustele (edaspidi KOV), kellel oluline roll kohaliku

elukeskkonna kujundamisel, sh teenuste osutamisel ja delegeerimisel ning kodanikuühenduste

1 „Kodanikualgatuse toetamise arengukava 2007–2010“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014“

Tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud

ALAEESMÄRK 1

Kodanikuühenduste osalemine poliitika kujundamises on

ühiskonnas loomulik ja väärtustatud

ALAEESMÄRK 2

Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide

ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste heaolu

parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega

ALAEESMÄRK 3

Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavad ressursid

arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks

4

rahastamisel. 2018. aastal kasutatud ja plaanitud eelarvest alaeesmärkide kaupa on antud

ülevaade aruande 3. peatükis.

Arengukava haakub ka mitme ministeeriumi valitsemisala valdkonnaga:

 Sotsiaalministeerium (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutamiseks sotsiaalne

innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus),

 Haridus- ja Teadusministeerium (nt kodanikuharidus, koolidemokraatia, noorte osalus),

 Kultuuriministeerium (nt eesti keelt mittekõnelevatele inimestele mõeldud tegevused,

avatud hoiakute ja aktiivse ühiskondliku osaluse soodustamisele mõeldud tegevused

keele- ja kultuuritaustast sõltumata),

 Justiitsministeerium (nt laiem õiguskeskkond, äriregistri andmed vabaühenduste kohta),

 Rahandusministeerium (nt kodanikuühendusi puudutav statistika),

 Siseministeeriumi siseturvalisuse valdkond (nt kogukonnakeskne turvalisus ja

uussisserändajate toetamine ühiskonnas osalemisel).

Kodanikuühiskonna edendamise eesmärke viiakse ellu ka teiste arengukavade kaudu, näiteks

1. „Eesti regionaalarengu strateegia 2014–2020“,

2. „Lõimuv Eesti 2020“ ja

3. „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2018–2020“.

Arengukaval on otseseid ja kaudseid seoseid riigi arenguvisioonidokumentides kinnitatud

eesmärkide ja tegevustega ning teiste valdkondade arengukavade ja dokumentidega, näiteks

1. Eesti säästva arengu strateegiaga „Säästev Eesti 21“,

2. „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“,

3. „Eesti julgeolekupoliitika alused“,

4. „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“,

5. „Siseturvalisuse arengukava 2015–2020“,

6. „Heaolu arengukava 2016–2023“ ja

7. „Eesti konkurentsivõime kava 2020“.

Rakendusplaani 2018. aasta aruande koostamisse on andnud oma panuse Riigikantselei,

Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, SA Kodaniku-

ühiskonna Sihtkapital, maakondlikud arenduskeskused ning Siseministeeriumi strateegilised

partnerid Vabaühenduste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant ja Sotsiaalsete Ettevõtete

Võrgustik. Peale loetletud osaliste saadeti aruanne tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ka

EKAK-i ühiskomisjoni liikmetele.

Aruande on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

Marten Lauri (tel 612 5203, e-post [email protected]).

5

1. RAKENDUSPLAANI ELLUVIIMISE KOKKUVÕTE 2018. AASTA KOHTA

2018. aasta oli Eestile eriline aasta, sest tähistasime riigi 100. sünnipäeva. Sama aasta alguses

tähistas SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) 10. tegutsemisaastat ja 26. novembril

täitus 100 aastat Eesti kodakondsuse kehtestamisest. Kõik see annab hea põhjuse möödunud

aastale tagasi vaadata.

Statistika kodanikuühenduste kohta muutus möödunud aastal palju, sest 2018. a alguses

jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadusega said korteriühistud eraõiguslikeks

juriidilisteks isikuteks. See tähendas, et registreeritud mittetulundusühingute (MTÜ) ja

sihtasutuste (SA) arv vähenes umbes 33 000-lt ligikaudu 22 500-ni. Kümnest tegutsevast

vabaühendusest üheksas kasutatakse töökeelena iga päev eesti keelt, igas viiendas vene keelt ja

igas kümnendas inglise keelt.

Üldiselt on MTÜ-de areng olnud stabiilne ja 2018. aastal suuri muutusi ei saa täheldada.

Enamik MTÜ-sid tegutseb kohalikul tasandil, populaarseimad tegevusalad on vaba aja

sisustamine ja huvitegevus. Palgatöötajaid on 36%-s MTÜ-dest ja see trend on kergelt tõusvas

joones. Vabatahtlikke kaasab oma tegevusse üle poole vabaühendustest, kuid neis, kes

kaasavad, on vabatahtlike arv aastate jooksul vähenenud. Samal ajal on kasvanud väikese

liikmeskonnaga MTÜ-de osakaal, viimasel kaheksal aastal 32%-lt 44%-ni. Vähenenud on

MTÜ-de keskmine liikmearv, mis kinnitab trendi, et inimesed soovivad olla vabaühenduste

tegemistega seotud, ent liikmesust valdavalt ei peeta enam oluliseks.

Vabaühenduste tegutsemiskeskkonnas olulisi muutusi 2018. aastal ei toimunud, kuid üheks

suuremaks muudatuseks võib pidada Hasartmängumaksu Nõukogu kaotamist ja

tulumaksuseaduse muudatusi, millega muutub 2019. aasta juulist kiiremaks

tulumaksusoodustusega vabaühenduste nimekirja koostamine. Peale tavapäraste

rahastusvõimaluste, millest olulisim on KÜSKi pakutavad toetusvõimalused, jagati mitmeid

toetusi Eesti Vabariik 100 raames Riigikantselei ja KÜSKi koostöös. 2019. aastal alustab nelja-

aastase pausi järel tööd Norra Vabaühenduste Fond, mida hakkavad koordineerima Avatud

Eesti Fond ja Vabaühenduste Liit.

Ka edaspidi on olulisel kohal vabaühenduste jaoks hästi toimivad riiklikud tugistruktuurid, kus

on tähtis roll Eesti ainsal kodanikuühenduste võimekuse arendajal KÜSKil, vabaühendustele

nõustamis- ja tugiteenuseid pakkuvatel maakondlikel arenduskeskustel ning programmil

Leader. Oluline on seegi, et 2018. aastal hakkas Siseministeerium koos partneritega koostama

kodanikuühiskonna uue perioodi strateegiadokumenti „Kodanikuühiskonna programm

2021–2030“. Kaasatud on sadakond vabaühendust, avaliku ja ärisektori esindajat.

Kodanikuühiskonna arengukava tegevusi viidi möödunud aastal ellu aastateks 2016–2019

koostatud rakendusplaani2 alusel ja seda tehti kavandatud mahus.

2 Vabariigi Valitsuse 2. septembri 2016. a korraldus nr 295.

6

2018. aasta silmapaistvamad tulemused

1. Eesti elanikud annetavad rohkem

Perioodil 2014–2018 on tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuuluvatele

ühingutele tehtud isikustatud annetuste kogumaht kasvanud 6,7 mln eurolt 23,3 mln

euroni ehk 40% võrra. Koos anonüümsete ja välismaiste annetustega on annetuste maht

aastatel 2014–2017 kasvanud 8 mln euro võrra, ulatudes 35 mln euroni.

2020. aastast lisandub kõigile Eesti elanikele e-võimalus suunata oma

tulumaksutagastus deklaratsiooni esitades otse vabaühendusele. Selle e-võimaluse

loomisega lisandub uus ja mugav annetamisviis.

2. Iga teine Eesti inimene on olnud vabatahtlik

Siseministeeriumi tellitud, kuid veel avaldamata uuringu „Vabatahtlikus tegevuses

osalemine Eestis 2018“ andmetel on vabatahtlikus tegevuses viimase aasta jooksul

osalenud 49% Eesti elanikke. 2013. aastal oli selliseid inimesi 31%.

3. Sotsiaalsed ettevõtjad on võimekamad

Statistikaameti andmetel on sotsiaalsete ettevõtete töötajate arv 2014. aastaga võrreldes

kasvanud 23%, ettevõtlustulu 57% ja kogutulu 47%.

Nii töötas 2016. a lõpus sotsiaalse ettevõtluse valimisse võetud organisatsioonides3

1603 inimest ja selliste ettevõtete kogutulu ulatus 52,4 mln euroni, sh oli ettevõtlustulu

37,7 mln eurot.

4. Vabaühendused saavad senisest kiirema ligipääsu tulumaksusoodustustele

Kui seni pidi vabaühendus ootama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kandmist

4–10 kuud, kulub selleks alates 1. juulist 2019 vaid 30 päeva. Nimelt kiitis Riigikogu heaks

Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muudatuse, mille kohaselt hakkab Maksu-

ja Tolliamet uuendama tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja üks kord kuus. Suure

tõenäosusega lisandub lähiaastatel nii annetuste kogumisele mõtlevaid vabaühendusi kui ka

ettevõtjaid ja eraisikuid, kes vabaühendustele annetavad.

Nimetatud seadusmuudatus on üks võimalus, kuidas vabaühenduste rahastamise võimalusi

mitmekesistada. Kõik võimalused on esitatud memorandumis, mille koostasid

Siseministeerium ja Vabaühenduste Liit ning mille Vabariigi Valitsus kiitis heaks

2017. aasta detsembris.

5. Vabaühenduste rahastamine muutub läbipaistvamaks

2019. aastast ei jaotata vabaühendustele enam toetusi Hasartmängumaksu Nõukogu

kaudu, vaid neid hakkavad jagama Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium ning

Haridus- ja Teadusministeerium. See tähendab, et vabaühendustele jagatavad toetused

on seotud riigi eesmärkidega ja nende jagamise käik läbipaistvam.

Vabaühenduste Liidu eestvedamisel esitati Riigikogule kollektiivne pöördumine

katuserahade kaotamiseks. Seda hakkab menetlema Riigikogu rahanduskomisjon.

3 Andmed põhinevad konkreetsel valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni.

7

Siseministeeriumi eestvedamisel jätkab tööd vabaühenduste rahastajate võrgustik, kelle

sisuline töö jääb 2019. aastasse.

6. Sõnastati ettepanekud, millega lihtsustatakse vabaühenduste tegutsemist

Justiitsministeeriumi juhtimisel toimuva ühinguõiguse revisjoni käigus jõudis

ekspertide töörühm oktoobris 2018 ettepanekute sõnastamiseni. Tänavu jätkatakse

nende sisulise arutamisega. Töö jätkub mõjuanalüüside, avalike arutelude ja eelnõude

koostamisega lõpptähtajaga 2020. a september.

2018. aasta oktoobris hakkas koos käima ministeeriumite innovatsioonitiim, mille üks

eesmärk on visandada e-õigusloome tulevik ehk see, kuidas huvirühmad saaksid

senisest mugavamini riigi otsustes kaasa rääkida.

2018. aastal hakati tegema kaht olulist kodanikuühiskonna valdkonna uuringut, nagu

„Vabatahtlikus tegevuses osalemine“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs“, milles

ühtlasi antakse ülevaade kodanikuühenduste hetkeseisust ja laiemalt kodanikuühiskonna olukorrast.

Vaadeldes rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikuid, võib esialgsete tulemuste põhjal

öelda, et mitme näitaja kohaselt on areng liikunud kavandatud suunas või on eesmärk juba

saavutatud (näiteks annetamist, vabatahtlikus tegevuses osalemist, vabaühenduste omatulu

teenimist ja MTÜ-de palgalisi töötajaid puudutav).

Samal ajal ei ole soovitud arengut olnud vabaühenduste rahastusallikate mitmekesisemaks

muutmisel. Valdkonna rahastamine pole käinud kaasas vabaühenduste arenguvajadustega ja

vähenenud on MTÜ-de osakaal, kes kaasavad vabatahtlikke. Kuivõrd uuringu lõppraportid ei ole

veel valmis, ei saa aruandes ammendavaid selgitusi muutuste kohta anda, kuid hetkeseisu

fikseerimiseks on värskete andmete kajastamine siiski oluline. Täpsem ülevaade on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikud ja nende tulemused

Mõõdik Algtase 2018 2020

Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad

toetust kolmest või enamast

rahastamisallikast4

38%

(2014)

33% ▼

(2017) 45%

Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr5

ja keskmine vabatahtliku tegevuse maht6

31% / 63 tundi (2013)

49% / ▲ ei mõõdeta7

(2018)

36% / 90 tundi

Eesti kodanikuühenduste

üldine elujõulisus8

2,0

(2015)

2,1 ▼

(2017) 1,9

4 Rahastamisallikad on liikmemaksud, KOV-i toetused, toetused riiklikest fondidest või riigieelarvest, toetused

era- või kohalikest fondidest, tulu majandustegevusest, toetused Eestis elavatelt eraisikutelt või Eesti ettevõtetelt,

välisriikide valitsusasutustelt, ettevõtetelt, eraisikutelt või organisatsioonidelt, loteriid ja heategevus jm.

Allikas: „Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs“, avaldatakse mais 2019. 5 Osakaal Eesti elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses.

Allikas: „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2018“, avaldatakse märtsis 2019. 6 Keskmiselt panustatud aeg vabatahtlikku tegevusse viimase 12 kuu jooksul kokku.

Allikas: „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2018“, avaldatakse märtsis 2019. 7 Vabatahtlikus tegevuses osalemise kestust 2018. a tehtud uuringus ei küsitud, kuna 2013. a korraldatud

telefoniküsitlusest kogutud info võis olla mitmeti tõlgendatav ega pruukinud näidata tegelikku olukorda. SIM

mõtleb uue perioodi mõõdikute juures läbi, kuidas seda infot edaspidi koguda. 8 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatav indeks. Hinnatakse skaalal 1–7, kus 1 on

kõige parem ja 7 kõige kehvem näitaja. 2018. a tulemused selguvad 2019. a III kvartalis.

8

Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas

loomulik ja väärtustatud“

Mõõdik Algtase 2018 2020

MTÜ-de osakaal, kes teevad regulaarset

koostööd KOV-iga9

42%

(2014)

40% ═

(2018) 60%

MTÜ-de osakaal, kes teevad regulaarset

koostööd valitsusasutusega10

13%

(2014)

10% ▼

(2018) 15%

Osakaal elanikkonnast, kes väljendab

osalusdemokraatlikke hoiakuid11

67%

(2012) – 72%

Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja

lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse

innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“

Mõõdik Algtase 2018 2020

Teenuste osutamise uute viiside arv12 5

(2015) – suureneb

Teenuste kättesaadavus, kvaliteet, hind ja

mõju. Kodulähedaste ja kohalike

lihtteenuste hea kättesaadavus KOV-ides13

70%

(2015) – suureneb

MTÜ-de osakaal, kes on saanud tulu

avalike teenuste osutamisest või

teeninud viimasel aastal omatulu

23% /

49%

(2013)

16% / ▼

57% ▲

(2017)

suureneb

Alaeesmärk 3 „Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks

ja mõjusaks tegutsemiseks“

Mõõdik Algtase 2018 2020

MTÜ-de osakaal, kes kaasavad oma

tegevusse vabatahtlikke

68%

(2014)

53% ▼

(2018) 73%

Tulumaksusoodustusega ühenduste

nimekirja kuulujatele tehtud annetuste

kogusumma14 (eurodes)

16,6 mln

(2014)

20,3 mln ▲

(2017) 21 mln

Palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal15 30%

(2014)

36% ▲

(2017) 33%

9 Uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis“. 10 Uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis“. 11 Osakaal vastajatest, kes on täiesti või pigem nõus vähemalt ühega järgmistest väidetest: koos tegutsedes saavutab

ühiskondlikes asjades enam kui üksinda, inimesed peaksid aktiivsemalt osalema ka ühiskondlike küsimuste lahendamisel,

inimestel peab olema võrdne võimalus ühiskonnas tegutseda, sõltumata nende poliitilisest kuuluvusest või eelistustest jne. 12 Vaadatakse, kui paljud Eesti KOV-id on avalike teenuste pakkumisel kasutanud delegeerimist era- ja

mittetulundussektorile, uusi tehnoloogiaid. Mõõdikut seiratakse KOV-ide kohta tehtud uuringuga. 13 Skytte Instituudi uuring, millega muu hulgas analüüsiti teenuste osutamise asukohti, teenuse osutajat, teenuse

kaugust ja teenuspiirkondi. http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/teenuskeskuste_uuringu_lopparuanne.pdf 14 Maksu- ja Tolliametile esitatud INF 4 deklaratsiooni andmed 15 Vähemalt ühe palgalise töötajaga MTÜ-de osakaal majanduslikult aktiivsetest (st Eesti Statistikaameti

kasutatava statistilise profiili kuuluvatest) MTÜ-dest.

9

2. ÜLEVAADE 2018. AASTAL ELLU VIIDUD TEGEVUSTEST

Edasises on esitatud 2018. aastal elluviidud tegevused arengukava rakendusplaani 2016–2019

struktuuri järgi. Keskendutud on peamistele ja olulisematele tegevustele.

ALAEESMÄRK 1. „KODANIKUÜHENDUSTE POLIITIKA KUJUNDAMISES OSALEMINE

ON ÜHISKONNAS LOOMULIK JA VÄÄRTUSTATUD“

Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks:

1) osalemis- ja koostöövõimalustest teadlikkuse suurendamine,

2) osalemis- ja kaasamiskultuuri parandamine ning

3) osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös kodanikuühendustega.

Alaeesmärgi saavutamisele aitavad kaasa Siseministeerium ja tema strateegiline partner

Vabaühenduste Liit, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Riigikantselei

ning Rahandusministeerium.

Peamised tulemused, et muuta kodanikuühenduste osalemine poliitikakujundamises

ühiskonnas loomulikuks ja väärtustatuks

1. Vabaühenduste osalemisvõimekus ja riigiasutuste kaasamisvõimekus on paranenud.

2. Ministeeriumite kaasamisveebides on info ühtlustatud ja kättesaadav.

3. Kohalikele omavalitsustele on valminud soovitused, kuidas suurendada avatud

valitsemist.

Meede 1.1. „TEADLIKKUS“: Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ning

olemasolevatest võimalustest teadlikkuse parandamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

Osalemist soodustavatest tööriistadest kasu

saavate kodanikuühenduste, riigiasutuste ja

KOV-ide osakaal16

45% Selgub mais

2019 80%

Põhipanuse osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamisse on andnud Riigikantselei, kelle

eestvedamisel on ministeeriumite kaasamisveebides info ühtlustatud ja muudetud kõigile

kättesaadavaks. Kaasamiskoordinaatorite abiga jälgitakse, et info suuremates protsessides

osalemise kohta oleks senisest kättesaadavam.

2018. a II poolel hakkas aktiivselt tööle ministeeriumite innovatsioonitiim, kelle eesmärk on

anda võimalus osaleda poliitikakujundamises e-kanalite kaudu. Innovatsioonitiimi tegevus

jätkub ja tõenäoliselt jõutakse esimeste tulemusteni 2019. aastal.

16 uuring „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020 mõjuanalüüs“, avaldamata.

10

Meede 1.2. „KULTUUR“: Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja

ühtlustamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

Kaasamiskoolitustel osalenute rahulolu

koolitustega17

98%

(2013)

96% / 98% ═

(2018) püsib

„Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“

kasutavate ministeeriumite ja KOVide

osakaal18

40%

(2013)

53% ▲

(2016) suureneb

Vabaühenduste Liidu liikmete rahulolu

sellega, kuidas liikmeid kaasatakse19

80%

(2015)

78% ═

(2017) püsib

Osalemis- ja kaasamisvõime parandamisse ja ühtlustamisse panustas Eesti avatud valitsemise

partnerluse tegevuskava 2016–2018 raames e-Riigi Akadeemia, kes nõustas ja toetas kahe

ühinemispiirkonna – Elva ja Lääneranna valla – omavalitsusüksusi. Töö tulemusena valmisid

üldised soovitused, kuidas suurendada KOVides avatud valitsemist.

Riigi tasandil aidati parendada riigiasutuste kaasamisvõimet ja vabaühenduste osalemisvõimet

konkreetsete protsesside ehk nn kaasamisprojektide raames. Nii on praeguseks eelnõude

infosüsteemi juures võimalus tellida teavitus, on arendatud 25 huvikaitsega tegeleva

vabaühenduse ja neis töötavate inimeste suutlikkust arenguprogrammi „Huvikaitselabor“

raames, toetatud kliimapoliitika põhialuste arengudokumendi kaasamisprotsessi ning koostatud

ülevaade noorteühingute mõjust. Peale nende on töös põllumajanduse ja kalanduse valdkonna

arengukava 2030 kaasamisprotsessi toetamine ning peagi algab programm, millega suurendada

strateegilist partnerlust avalikus sektoris. Jätkusid kesksed koolitused, mis andsid võimaluse

parandada alusteadmisi ja oskusi kaasamise kohta. Neil koolitustel osalesid riigi- ja KOVide

ametnikud 152 korral.

Riigiasutuste kaasamisvõimet aitab suurendada ka ministeeriumite kaasamiskoordinaatorite

koostöövõrgustik. 2018. aastal käisid kaasamiskoordinaatorid koos neljal korral, et arendada

enda oskusi ja jagada kaasamisalast kogemust. Peale selle otsiti võrgustikus lahendusi, kuidas

kaasamist tõhustada. Suurt tähelepanu pöörati ka sellele, mismoodi tuvastada

kaasamiskoordinaatori rolli tugevdamiseks vajalikud sammud ja tema tööd planeerida.

Kaasamiskoordinaatorite võrgustiku kõrval on kogunenud ka strateegiadokumentide koostajate

võrgustik, kus muu hulgas jagatakse kogemusi ka huvirühmade kaasamise kohta.

Töö „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ tutvustamise, levitamise ja järelevalvega selle

kasutamise üle aga jätkub. Möödunud aastal ei olnud suurt edasiminekut, ent aruande

koostamise ajaks 2019. aastal on tööga taas alustanud vabaühenduste rahastajate ümarlaud, kus

17 Kaasamist puudutavatel kesksetel koolitustel osalenute üldine rahulolu moodulitega „Poliitika kujundamise

ABC“ ja „Protsessi juhtimine ja kaasamine“. 18 Mõõdiku seiramiseks tehti 2016. aastal ühekordne uuring kohalikes omavalitsustes, mille käigus uuriti mitu

protsenti kõikidest omavalitsustest juhendmaterjali kasutab. Uuring tehti maakondlike arenduskeskuste võrgustiku

kaudu koostöös SA-ga Kodanikuühiskonna Sihtkapital. 19 Vabaühenduste Liidu liikmeküsitlus. Osakaal vastajatest, kes on täielikult või pigem rahul sellega, kuidas

liikmed seni kaasa rääkida on saanud.

11

peamised rahastajad vahetavad parimaid praktikaid ning töötavad selle nimel, et juhend

ajakohastada ja toetada selle järjest laiemat kasutamist ka KOVides. Nüüd, kui elu pärast

haldusreformi hakkab stabiliseeruma, on võimalik järk-järgult hakata tegelema sellega, et

KOVide rahastamiskorrad ja -tingimused vastaksid „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“

põhimõtetele.

Üksikasjalikult on väärt esiletoomist kodanikuühenduste strateegilise koostöö toetamine.

Nimelt uuendas Siseministeerium 2018. aasta sügisel avalike konkursside tulemusena

koostöölepinguid kolme kodanikuühiskonna strateegilise partneriga.

Aastatel 2019–2020 jätkavad senised partnerid ja järgmistes valdkondades:

1. Vabaühenduste Liit – vabaühenduste tegutsemissuutlikkuse parendamine;

2. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik – sotsiaalne innovatsioon, sotsiaalse ettevõtluse ja

avalike teenuste osutamine;

3. Eesti Külaliikumine Kodukant – vabatahtlik tegevus.

Meede 1.3. „KODANIKUHARIDUS“: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine

koostöös kodanikuühendustega

Mõõdik Algtase 2018 2020

Organiseeritud osalusvõimaluste arv

(noortevolikogud ja

muud noorte osaluskogud)20

38%

(2012)

54% ▲ koos aktiiv-

gruppidega

75%

89%21

Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste

võrgustikku kuuluvate kodanikuühenduste

rahulolu võrgustiku tegevusega

6,9

(2015)

Mõõdik pole asjakohane,

sest võrgustik

ei käi enam koos

Osalemist toetavate hoiakute kujundamisse on andnud suure panuse Haridus- ja

Teadusministeerium ning Eesti Noorteühenduste Liit. Nii on 2019. a jaanuari alguse seisuga

Eestis 6 maakondlikku noortekogu, 37 noortevolikogu ja 22 aktiivgruppi (noortevolikogu

algatusgrupid, mis pole veel põhikirja kinnitamiseni jõudnud ega pole ametlikud

noortevolikogud). Osaluskogudes saavad noored harjutada aktiivseks elanikuks olemist ja

kaasa rääkida neid endid mõjutavate tulevikusuundumuste kohta.

Haridus- ja Teadusministeerium on toetanud üldhariduskoolide õppekava arendamist ja

rakendamist koostöös kogukonnaga Raplamaal, Harjumaal, Läänemaal ja Pärnumaal. Eesmärk

oli tugevdada kooli ja kogukonna sidusust erinevate tegevuste kaudu, mis aitavad

mitmekesistada kooli õppekava teemade käsitlemist ja õpilasi enam kaasata ning toetada

muutunud õpikäsituse rakendamist koolikeskkonnas.

20 Mõõdavad Eesti Noorsootöö keskus ja Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel

on andmed kõigi noorte osaluskogude ja nendes osalevate noorte kohta. Täpne info asub aadressil

http://www.noorteseire.ee/indicators/239# (19.03.2019). 21 Mõõdetakse osalusvõimaluste arvu ja arvutatakse nende osatähtsus omavalitsuste koguarvust.

12

Samuti on Haridus- ja Teadusministeerium noortevaldkonnas toetanud kogukonnapraktikat ehk

kogemusõpet, mille käigus lähevad õpilased vabaühenduste lühipraktikale. Õpilane saab

praktilise õpikogemuse, kool saab sisukama ja sisulisema õppekava ja vabaühendusel tekib

kontakt kohalike noorte ja tõenäoliste tuleviku tegijatega. Kogukonnapraktikat viib ellu

Vabaühenduste Liit ning see toimub 2018. a lõpu seisuga 39 koolis ja enam kui

150 vabaühenduses üle kogu Eesti. Programmis osalenud õpetajate, juhendajate ja õpilaste

tagasisideküsitluste vastustele tuginedes on kogukonnapraktika programm väga väärtuslik, et

laiendada noorte silmaringi, arendada sotsiaalseid oskusi, anda neile praktilise töö kogemus ja

innustada kogukonnaelus aktiivselt kaasa lööma.

Oma roll osalemist toetavate hoiakute kujundamisel on ka Kultuuriministeeriumil, kes viis

2018. aastal ellu kommunikatsioonitegevusi, et muuta ühiskonna väärtused avatumaks. Nii

valmis Integratsiooni Sihtasutuse uus koduleht ning töötati välja eesti keele maja

teavituskampaaniad ja loovlahendused. 15.–16. novembrini toimus Tallinnas rahvusvaheline

lõimumiskonverents, mille peateema oli „Minu kodu, meie kodu: mis meid ühendab

mitmekultuurilises ühiskonnas?“. Sellel osales ligi 230 osalejat ja veebi vahendusel üle

3500 vaataja.

Kultuuriministeerium aga on toetanud kodanikuühenduste ja elanike osalemist ühiskonna

protsessides. Nimelt moodustati koostöötegevuste kontaktvõrgustik ning korraldati noorte ja

täiskasvanute mitmesuguseid ühistegevusi, nagu näiteks avatud arutelud, mälumängud ja

seminarid nii eesti kui ka vene keelt kõnelevatele noortele. Sellistes tegevustes osales

2500 inimest.

Tulevikku vaadates on oluline seegi, et Haridus- ja Teadusministeeriumis jätkatakse

üldõppekavade uuendamist. Nende kavadega aidatakse suurendada õpilaste kodanikupädevusi.

Selle töö raames võeti Haridus- ja Teadusministeeriumis vastu ka otsus, et Eesti jätkab

2020. aastal osalemist rahvusvahelises kodanikuhariduse uuringus „IEA International Civic

and Citizenship Education Study” (ICCS), et jälgida Eesti õpilaste osalusdemokraatlike

hoiakute ja oskuste muutumist.

13

ALAEESMÄRK 2. „KODANIKUÜHENDUSTE MÕJU ÜHISKONDLIKE PROBLEEMIDE

ENNETAMISELE JA LAHENDAMISELE NING INIMESTE HEAOLU PARANDAMISELE ON

KASVANUD SOTSIAALSE INNOVATSIOONI, SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE JA AVALIKE

TEENUSTE OSUTAMISEGA“

Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks:

1) teadlikkuse suurendamine sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse

võimalustest,

2) kodanikuühenduste suutlikkuse parendamine, et aidata kaasa ühiskondlike probleemide

ennetamisele ja lahendamisele ning

3) eelnimetatuks vajaliku tegutsemiskeskkonna arendamine.

Eesmärgi saavutamisele aitavad kaasa Siseministeerium ja tema strateegiline partner

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ning Sotsiaalministeerium.

Peamised tulemused kodanikuühenduste mõju kasvatamisel sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega

1. Sotsiaalsete ettevõtete majandustulemused on paranenud. Sotsiaalsete ettevõtete

valimi kogutulu on 2014. ja 2016. aasta võrdluses kasvanud 47% ja töötajate arv

23%.22

2. Ühiskondlike algatuste inkubaator NULA on kolme hooajaga andnud hoo sisse üheksale

uuenduslikule algatusele, mis lahendavad ühiskondlikke probleeme (vt lk 16).

3. Algas töö KOVide ja vabaühendustega, et arendada avalike teenuste osutamist.

Meede 2.1. „TEADLIKKUS“: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite

täpsustamine ning nendega seotud (koostöö)võimalustest teavitamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

Sotsiaalse innovatsiooni võrgustikku kuulujate

rahulolu võrgustiku tegevusega23 70%

Mõõdikut

ei seiratud 80%

Sotsiaalse ettevõtluse võrgustikku kuulujate

rahulolu võrgustiku tegevusega24 80%

Mõõdikut

ei seiratud 90%

Selleks, et edendada teadlikkust sotsiaalsest innovatsioonist ja sotsiaalsest ettevõtlusest,

on Siseministeerium valinud konkursiga partneriks Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku

(SEV), kes jätkab tööd strateegilise partnerina ka perioodil 2019–2020.

Nii on Eesti sotsiaalsete ettevõtete huvid esindatud riigisisesel ja rahvusvahelisel tasandil ning

Eesti saab osa rahvusvahelistest kogemustest.

Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite defineerimine ja täpsustamine

jätkus 2018. aastal Justiitsministeeriumi eestvedamisel toimuvas ühinguõiguse revisjoni

22 Andmed põhinevad kindlal valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni. 23 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku loodud võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasisideküsitluse abil. 24 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku loodud võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasisideküsitluse abil.

14

käigus. Selle tulemusena ühtlustatakse ja lihtsustatakse 2020. aastaks vabaühendusi ja

sotsiaalseid ettevõtjaid puudutavaid õigusakte ning soodustatakse nende tegutsemiskeskkonda.

Selleks, et tõsta eri sihtrühmade arusaama sotsiaalsest innovatsioonist ja sotsiaalsest

ettevõtlusest, algas 2018. aastal strateegiline kommunikatsioonikoostöö KÜSKi, Sotsiaalsete

Ettevõtete Võrgustiku ning maakondlike arenduskeskuste MTÜ konsultantidega, mis jätkub ka

2019. aastal. Selle raames on igas maakonnas kindlaks tehtud silmapaistvamad näited

sotsiaalsetest ettevõtetest ning koostatud ajakirja Hea Kodanik ülevaade sotsiaalse ettevõtluse

olukorrast Eestis. Novembri lõpus ja detsembri alguses toimunud kodanikuühiskonda

tutvustaval Ühisnädalal toimus mitmes maakonnas hulganisti sündmusi sotsiaalse ettevõtluse

teemal, et tõsta esile kohalikke sotsiaalseid ettevõtjaid.

Sotsiaalse innovatsiooni arengule andis hoogu 2018. aasta kevadel alguse saanud koosloome

arenguprogramm, kus neljapäevase programmi jooksul viidi kokku seitse paari KOV-e ja

vabaühendusi, et aidata neil koosloome meetodil luua uusi teenuste kontseptsioone, mida

seejärel ka pakkuma hakata. Näiteks, MTÜ Lilleoru hakkas koos Rae vallavalitsusega looma

eraüldhariduskooli, milles õpitegevuse kõrval õpetatakse lapsele, kuidas arendada tähelepanu,

ja keskendumisvõimet, tulla toime emotsioonidega ja kasvada iseseisvaks inimeseks. 2018. a

lõpu seisuga on kooliteed alustanud esimene lend ja tihe koostöö vallaga jätkub.

Kommunikatsiooni mõttes on tähtis maailmamuutjate registri veebileht, mida 2018. aastal

uuendati nii sisult kui ka vormilt. Maailmamuutjate register esitleb infot ühiskondliku

eesmärgiga organisatsioonide eesmärkide, tegevuste ja tulemuste kohta. Teisisõnu on see

tööriist, mis aitab vabaühendustel oma mõjust selgemalt rääkida.

Koostöös SEB Eestiga jätkus 2018. aastal partnerlus äriideede konkursi Ajujaht raames, kus

antakse välja sotsiaalse ettevõtluse eriauhind. Möödunud aastal oli sotsiaalne ettevõtlus sellel

konkursil populaarsuselt teine kategooria, jäädes alla vaid info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia valdkonna ideedele. See näitab, et võimalus tegeleda sotsiaalse

ettevõtlusega kogub Eestis üha enam populaarsust ja noored ettevõtjad on sellisest võimalusest

teadlikud.

Tähelepanu jagus ka noortele. Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik viis Briti Nõukogu rahastusel

eesti ja vene keelt kõnelevad noored osalema gümnaasiuminoortele mõeldud programmi

Changemakers Academy, mille käigus gümnaasiuminoorte segatiimid võistlevad

turunduslahenduste loomisel. Viimasel hooajal osales põhiprogrammis 60 noort, kandideerijaid

oli kolm korda rohkem. Programmi raames loodi rahaliselt mõõdetavat väärtust üheskoos

86 000 euro ulatuses.

Meede 2.2. „VÕIMEKUS“. Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse

parandamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

15

Kodanikuühenduste teadlikkus ja rahulolu

strateegilise partneri tegevusega25 puudub

3,84 ═

(2017) püsib

Kodanikuühenduste viimase aasta jooksul

teenitud omatulu kasv26

5%

(2014)

9% ▲

(2017) suureneb

2018. aasta kõige erakordsem tulemus on SEVi, Tallinna Ülikooli ja Statistikaameti

koostöös tehtud analüüs sotsiaalsete ettevõtete majandustulemustest. Analüüsi järgi on

sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu kasvanud 47%, sh ettevõtlustulu 57% ja töötajate

arv 23%. Nii on 2016. a lõpu seisuga valimisse kuuluvate sotsiaalsete ettevõtjate kogutulu

52,4 mln eurot, sh ettevõtlustulu 37,7 mln eurot, ja töötajaid 160327. Seega on sotsiaalsetel

ettevõtetel Eesti majanduses üha suurem roll.

Vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete arendamiseks jätkus SEVi eestvedamisel

arenguprogramm, et toetada kolme valdkonna sotsiaalsete ettevõtete ja omatulu teenivate

vabaühenduste turundus- ja müügitegevust. Programmist ajendatuna ilmus käsiraamat „Kuidas

saada ärihundiks? Aktiivse turunduse ja müügi nipid“, mis on seni ainus juhend sotsiaalsetele

ettevõtetele ja omatulu teenimisele mõtlevatele vabaühendustele.

Vabaühenduste ja avaliku sektori valdkonnas tegid tihedat koostööd SEV ja sellest välja

kasvanud Sotsiaalse Innovatsiooni Labori (Si-Lab). Olulisim tegevus – Rahandusministeeriumi

hangitud projekt avalike teenuste osutamine KOVide ja kodanikuühenduste koostöös – seisab

ees 2019. aastal. Selle eesmärk on koolitada ligi 100 inimest ning nõustada umbes kümne

teenuse väljatöötamist ja delegeerimist.

Lõpule viidi sotsiaalse ettevõtluse koosloome arenguprogramm, mille teine hooaeg algab

2019. aastal. Programmi raames aidati Tallinna noortekeskustel kujundada noortetöö teenuseid,

vabaühendustel luua teenuseid ning oldi toeks ka kultuuriasutustele, et kaasata kolmandate

riikide kodanikke.

Sotsiaalse innovatsiooni edendamiseks tegid SEV ja Si-Lab tihedat koostööd, mille käigus

mitut tegevust kaasrahastas SEV. Näiteks korraldati sotsiaalse innovatsiooni ja koosloome

teemal ligi 9 koolitust 30 ametnikule, 3 koolitust vabaühendustele, 2 Tallinna linna töötajatele

ning teistele organisatsioonidele. Samuti jätkab kooskäimist sotsiaalse innovatsiooni võrgustik,

mille eesmärk on parendada teadlikkust sotsiaalse innovatsiooni kohta ja levitada uuenduslikke

praktikaid.

Sotsiaalse innovatsiooni arengusse annab panuse ka KÜSKi ja Heateo Sihtasutuse koostöös

korraldatav ja 2018. aastal kolmandat hooaega alustanud nupukate lahenduste ehk NULA

inkubaator, mis on mõeldud ühiskondlike algatuste väljatöötamiseks või nende rakendamiseks.

2018. aastal esitati inkubaatorisse 79 ideed, kuidas lahendada mõnda Eesti ühiskonna olulist

probleemi keskkonna, hariduse, vaimse tervise jpt teemadel. Inkubaatorisse pääses 7 , kellest 3

25 Siseministeeriumi partnerite rahulolu uuring. 26 MTÜ-de ja SA-de (v.a erakonnad, garaaži- jm ühistud ning avalikku sektorisse kuuluvad või selle valitseva

mõju all olevad organisatsioonid) majandusaasta aruanderida „Tulu ettevõtlusest“. Muutus võrreldes eelmise

aastaga protsentides. 27 Andmed põhinevad kindlal valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni.

16

– Spark Markerlab, Seniorship ning Tugitakso – said KÜSKi nõukogult 25 000 eurot

starditoetust.

NULA kahest lõppenud hooajast on hoo sisse saanud kuus suurepärast ühiskondlikku algatust,

kes toimetavad edasi iseseisvalt. Need on järgmised:

1. MTÜ Topsiring aitab ühiskonnas vähendada harjumust kasutada ühekordset plasttaarat.

Nii on 2018. a keskpaiga seisuga jäänud kasutamata u 200 000 topsi ja see arv kasvab;

2. Kalamaja Avatud Kool katsetab kogukonnaõpet kolmes Eesti koolis ning valmistab ette

materjale kogukonnaprojektide süsteemseks elluviimiseks ja nende mõju hindamiseks;

3. MTÜ Vaikuseminutit, kes pakub praktilisi harjutusi õpetajatele, et kujundada laste

enesejuhtimise oskusi. Statistika järgi on see algatus 2018. a keskpaigaks jõudnud

igasse neljandasse kooli;

4. MTÜ Käpp ja Käsi viib kokku varjupaigakoerad ja kinnipeetavad. Nii aidatakse

kinnipeetaval kergemini ühiskonda tagasi lõimuda ja suurendada tõenäosust, et

varjupaigakoer leiab uue kodu. 2018. a toimus kolm treeningprogrammi kogumahus

171 tundi, kus osales 9 koera ja 14 kinnipeetavat;

5. MTÜ ASÕP loob koolijuhtidele infosüsteemi asendusopetaja.ee, et üle Eesti oleks

mugav ja lihtne leida asendusõpetaja. Mullu liitus programmiga 17 koolist 226

asendusõpetajat, kes andsid 1324 asendustundi. Programmi kaudu on leitud

asendusõpetaja üheksal juhul kümnest;

6. MTÜ Alustavat Õpetajat Toetav Kool toetab alustavate õpetajate õppimist ja kogemuste

jagamist ning pakub alustavaid õpetajaid toetavaid juhendamis-, konsultatsiooni- ja

muid teenuseid nii õpetajatele kui ka direktoritele. Programmiga on liitunud 68 kooli,

supervisioonikohtumistel osalenud 58 õpetajat 29 koolist ning juhendatud on 11 õpetajat.

Et innustada Eesti vabaühendusi osalema rahvusvahelises koostöös, pakub KÜSK mitut

toetusvõimalust. Üks neist on Euroopa Liidu rahvusvahelise koostöö toetusprogramm

„Kodanike Euroopa 2014–2020“, kus KÜSKi kui kontaktpunkti põhiülesanne on vahendada

programmiga seonduvat infot võimalike taotlejate, osalejate ja laiemalt kasusaajate seas, et

suurendada Eesti taotlejate aktiivsust ning tulemuslikkust osaleda üle-euroopalises koostöös.

Selleks korraldatakse rahvusvahelise koostöö hommikuid koos programmidega Loov Euroopa

ja Erasmus+: Euroopa Noored ning veebiseminare ja kontaktseminare teiste riikide

kontaktpunktidega, et soodustada rahvusvahelist koostööd ja aidata koostööpartnereid leida.

Aasta jooksul osales mitmesugustes tegevustes u 300 inimest. Kuigi esitatud taotluste maht

2017. aastaga võrreldes kasvas, ei saanud Eesti organisatsioonide taotlused toetust. See-eest

osalesid Eesti organisatsioonid aktiivselt partnerprojektides, partneritena osales

15 organisatsiooni. Projektide kogumaht ulatus 1,7 mln euroni.

Teine KÜSKi pakutav toetusvõimalus on KÜSKi reisitoetuste konkurss, kust 2018. aastal

toetati 28 eksperdi osalemist rahvusvahelistel kodanikuühiskonna sündmustel ja 8 välis-

eksperdi osalemist Eestis toimunud üritustel teadmiste jagamiseks. Nii näiteks sai MTÜ Eesti

Päästeliidu esindaja võimaluse osaleda Pariisis International Association of Fire and Rescue

Services (CTIF) korraldatud vabatahtlike tuletõrjeteenuse komisjoni töös.

Vabaühenduste tegevusvõimet ja rahvusvahelise tegevuse ulatust on suurendanud ühendustele

eraldatud reisitoetused, mis otse või kaude on suurendanud Eesti kodanikuühiskonna tuntust

kogemuste ja teadmiste jagamise kaudu teiste riikidega.

17

Peale nende toetuste pakutakse välisprojektide omafinantseeringu toetust välisfondist toetust

saanud vabaühendustele.

Valdkond, kus 2018. aastal käegakatsutavaid edusamme ei olnud, on toetuste väljatöötamine ja

pakkumine vabaühendustele avalike teenuste väljatöötamiseks või arendamiseks. Nii ei ole

saanud teoks sotsiaalsetele ettevõtetele mõeldud toetusskeem, riskikapitali kaasamine ega

finantsinstrumentide juurutamine. Nende teemadega jätkatakse aastatel 2019–2020.

Meede 2.3. „TEGEVUSKESKKOND“: Administratiivse keskkonna edendamine ja

strateegilise toe pakkumine

Mõõdik Algtase 2018 2020

KOVi ametnike rahulolu (on väga või pigem

rahul) avalikke teenuseid osutavate

kodanikuühenduste organisatsioonilise

võimekusega28

61%

(2014)

Mõõdikut

ei seiratud suureneb

Vabaühenduste ja avaliku sektori valdkonnas hakati Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ja

Si-Labi eestvedamisel ning Rahandusministeeriumi toel edendama kohalike omavalitsuste ja

vabaühenduste koostööd, millest oli juttu ka eespool. Siinkohal on tähtis, et 2019. a lõpuks

valmib avalike teenuste delegeerimise juhend, mis aitab parandada teadlikkust nii

delegeerimisest kui ka kvaliteedikriteeriumite rakendamisest.

Töö „Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliga“ ei edenenud 2018. aastal plaanipäraselt.

Vajadust tööga jätkata kinnitab praegu veel avaldamata „Kodanikuühiskonna arengukava

2015–2020 mõjuanalüüsi” tulemus, mille järgi on nelja aastaga vähenenud 50%-lt 39%-ni

nende ühenduste osakaal, kes sellisest juhendist on kuulnud. 13%-ni on vähenenud nende

osakaal, kes on juhendiga tutvunud (vähenemine samal ajavahemikul 2%).

Samas on aruande koostamise ajaks alustanud taas tööd vabaühenduste rahastajate

ümarlaud, kus soovitakse 1) sõnastada ettepanekud antud toetuste mõju paremaks

hindamiseks; 2) uurida võimalusi koondada riigi toetusvõimalused ühele platvormile; 3) hakata

nüüdisajastama „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ ja 4) sõnastada ettepanekud, kuidas

korraldada vabaühenduste rahastamist KOVides.

Sotsiaalset ettevõtlust toetava õiguskeskkonda kujundatakse eespool mainitud ühinguõiguse

revisjoni tegemise käigus. Seda tööd juhib Justiitsministeerium.

28 Kavandatud avalike teenuste delegeerimise uuringut ei korraldatud. Mõõdikut plaanitakse seirata

Rahandusministeeriumi hanke „Avalike teenuste osutamine KOVide ja kodanikuühenduste koostöös” tulemuste

põhjal 2019. a lõpus.

18

ALAEESMÄRK 3. „VÕIMEKAD KODANIKUÜHENDUSED, KELLEL ON PIISAVALT

RESSURSSI ARENGUKS JA MÕJUSAKS TEGUTSEMISEKS“

Kolmanda alaeesmärgi all on tegevused, millega tagatakse võimekate kodanikuühenduste

olemasolu ning vabaühenduste arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks piisavalt tööjõudu ja raha.

Nende tegevustega toetatakse arengukava kahe esimese eesmärgi saavutamist.

Kolmanda alaeesmärgi saavutamisse annavad panuse Siseministeerium, KÜSK ning

Siseministeeriumi strateegilised partnerid Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete

Võrgustik ja Eesti Külaliikumine Kodukant.

Võimekate kodanikuühenduste arendamise põhitulemused

1. KÜSK on kümne tegutsemisaastaga tõestanud end vabaühenduste võimeka

rahastajana.

2. Kliendid hindavad kõrgelt kogu Eestis tegutsevate vabaühenduste konsultantide

tasuta nõustamisteenust.

3. Igas maakonnas arendatakse piirkondlike vabaühenduste juhte, arvestades

seejuures regionaalsete eripäradega.

Meede 3.1. „VÕIMEKUS JA KESKKOND“: Kodanikuühenduste mõju ja arengut

toetavate tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

KÜSKist toetust saanud kodanikuühenduste

rahulolu KÜSKi tööga (viiepalliskaalal)29

4,6

(2015)

4,6 ═

(2018) Püsib

Osakaal MAKi MTÜ konsultandi klientidest, kes

said nõustamisel oma küsimusele vastuse või

probleemile lahenduse30

89%

(2016)

97% ▲

(2018) Suureneb

Rahulolu klienti nõustanud MAKi MTÜ

konsultandi teenindusoskusega31

87%

(2016)

90% ▲

(2018) Püsib

Kodanikuühenduste juhtide rahulolu

arendusprogrammiga32

8

(2015) - Püsib

Vabaühenduste rahastamine riigieelarvest ei ole eesmärk omaette, vaid annab riigile ja

kodanikuühendustele võimaluse teineteise rolle täiendada, s.o riik saab tänu vabaühendustele

kiiremini oma seatud eesmärkide poole liikuda ja vabaühendus riigi toel oma eesmärke ellu

viia.

Üks oluline rahastaja on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutsev KÜSK, kes pakub

rahalisi toetusi kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet ja tegeleda

kodanikuühenduste arenguvajadustega.

29 Toetuse saajate tagasiside aritmeetiline keskmine kõigi hinnatavate kriteeriumite kohta kokku. 30 Osakaal klientidest, kes vastas küsimusele „jah, sain“. 31 Osakaal klientidest, kes vastas küsimusele „jäin väga rahule“. 32 Mõõdiku aluseks olnud arenguprogramm jäi ühekordseks. Alates 2016. a korraldab KÜSK igal aastal maakonna

vabaühenduste juhtide arenguprogramme, mille kohta ei ole universaalset rahulolumõõdikut seni välja töötatud.

19

2018. aastal korraldas KÜSK kaks taotlusvooru. Esimene oli mõeldud vabaühendustes

tegutsevate inimeste võimestamisele, teisega sooviti suurendada vabaühenduste majanduslikku

elujõulisust. Peale selle pakkus KÜSK tuge, et lahendada ühiskondlikke probleeme (NULA

inkubaator) ja soodustada rahvusvahelist koostööd (neist on pikemalt kirjutatud teise

alaeesmärgi all). Märkimiväärne on, et KÜSKist toetuse saajad on sihtasutuse tööga juba

aastaid väga rahul: viiepalliskaalal on rahulolunäitaja endiselt 4,6 palli.

KÜSK tähistas 2018. aastal oma kümnendat tegutsemisaastat. Selle aja vältel on KÜSK

toetanud Eesti kodanikuühiskonda 14,9 mln euroga, rahastades 1551 projekti ja

772 organisatsiooni. Taotlusi on kümnel aastal aga esitatud üle kahe korra rohkem kui neid on

toetatud.

Rahastusallikana on suur roll ka Rahandusministeeriumi elluviidaval kohaliku omaalgatuse

programmil, millega tugevdatakse kohalikku arengut ja kogukondade elujõulisust. Et tuua

otsustamine taotlejatele lähemale, rakendavad seda programmi 2018. aastast, pärast

maavalitsuste kaotamist, maakondlikud arendusorganisatsioonid, kes oskavad paremini

arvestada kohaliku eluoluga. Kuigi taotlusi esitati 2018. aastal vähem kui 2017. aastal, on

taotlejad endiselt aktiivsed. Möödunud aastal esitati 1093 taotlust, millest toetuse sai

701 kogusummas ligi 1,1 mln eurot. Toetuse saajaid oli seejuures 530. Aasta varem esitati

1216 taotlust, toetatud projekte oli 739 ja toetuse saajaid 598 (vt tabel 2).

Tabel 2. Taotlused ja toetused kohaliku omaalgatuse programmist

Taotlused Toetuse

saajaid Esitatud Toetatud

2018. aastal 1093 701 530

2017. aastal 1216 739 598

Lisaks pakkus KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste

ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks, kust toetati 2018. aastal

olulisi kodanikuühiskonna sündmusi, nagu arvamusfestival, talgupäev „Teeme Ära“,

üleriigiline vabatahtlike tunnustussündmus ning maakondlikud kodanikuühiskonna

tänuüritused jpm, aga ka näiteks vabaühenduste digioskusi parandavaid veebiseminare.

Seda, et tunnustamine on vajalik ja oluline, näitab riigi toel korraldatavate kodanikuühiskonna

või -ühenduste tunnustamissündmuste mitmekesisus. Peale üleriigilise vabatahtlike

tunnustussündmuse, kus mullu pärjati 15 vabatahtlikku, 5 kaasajat ja 2 ettevõtet, tõsteti tegijaid

usinalt esile ka maakondades. 26. novembrist 2. detsembrini aset leidnud Ühisnädala raames

tunnustati 542 kandidaadi seast eri kategooriates 141 inimest või organisatsiooni.

Tunnustussündmusi täiendab Vabaühenduste Liidu korraldatav aasta tegijate konkurss, kus

2018. aasta vabaühenduseks valiti Lootuse Küla, kes abistab sotsiaalselt vähekaitstud ja

omadega pahuksisse sattunud mehi ja naisi. Samal sündmusel tunnustatakse ka

missiooniinimesi, tegusid ja algatusi, innustajaid ning avaliku võimu esindajaid. Parimale

vabaühendusele annab 5000 euro suuruse stipendiumi KÜSK.

20

Tugiteenusena on ka edaspidi tähtis Eesti kodanikuühendustele ja aktiivsetele elanikele

pakutav tasuta nõustamisteenus, mida Siseministeeriumi tellimusel koordineerib KÜSK ja

osutavad maakondlikud arenduskeskused. 2018. a lõpu seisuga töötab 18 konsultanti, neist

kaks nõustavad vene keeles. Nõu antakse organisatsiooni kogu arengutsükli kohta ja peale selle

keskendutakse ka kodanikuühenduste tegutsemiseks soodsa keskkonna loomisele. Teenuse

järele on endiselt suur nõudlus, kuigi nõustamiste hulk aastas on pisut vähenenud (2098, –5%

võrreldes 2017. aastaga,), samas pole unikaalsete klientide arv perioodil 2016–2018 muutunud.

Enim sooviti 2018. aastal nõustamist projektide koostamise teemal (43%) ning kõige levinum

on nõustamine e-kirja või telefoni teel (66% nõustamisi). Iga viies nõustamine anti seejuures

vene keeles ja ingliskeelset nõu pakuti alates 2018. a oktoobrist kuuel korral.

35–40% vastamise määrani ulatunud klienditagasiside küsitluste andmetel on rahulolu nii

konsultantide kui ka teenusega väga suur – nõustamisel oma küsimusele vastuse või

probleemile lahenduse 97% vastajaid. See on protsendi võrra rohkemgi kui 2017. aastal.

90% vastajaid, jäid konsultandi teenindusoskusega väga rahule. Neid tulemusi kinnitab veel

avaldamata ankeetküsitlus, mis tehti „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“

mõjuanalüüsi raames. Küsitlusest selgus, et 92% kliente, kes kasutas maakondlike

arenduskeskuste MTÜde konsultantide nõustamist, hindas saadud abi kasulikuks.

Peale nõustamisteenuse tellib KÜSK maakondlikelt arenduskeskustelt maakonna

vabaühenduste juhtide arendamist ehk maakondlikke arenguprogramme.

Arendustegevuste eesmärk on suurendada maakonna piires või -üleselt tegutsevate

vabaühenduste juhtide suutlikkust organisatsiooni eesmärkide saavutamisel nii üksikute

koolituste, koolitusprogrammide, õppereiside kui ka ümarlaudade formaadis. Vabaühendustele

arendustegevusi viidi ellu u 600 akadeemilise tunni ulatuses. Osaluskordi oli 849.

Kuna üha enam inimesi leiab oma info internetist, on tugiteenusena tähtis roll ka kahel

riigi toel hallataval veebiportaalil.

Esiteks, veebipõhine nõustamisportaal MAKIS aadressil www.makis.ee, kust saab vastused

kõigile vabaühenduse juhtimisega seotud küsimustele. Selle külastajate arv on 2017. aastaga

võrreldes keskmiselt 69% kasvanud ja ulatub 1125 külastuseni kuus. Nii veebiportaali

vaatamiste kui ka külastuste arv on suurenenud (vastavalt 49% ja 59% võrra), ulatudes

1560 külastuseni kuus. Kõige populaarsemad teemad, mille vastu veebis huvi tuntakse, on

mittetulundusühingu asutamine (nii eesti kui ka vene keeles), mittetulundusühingu lõpetamine

ning juhatuse töö ja üldkoosolekuga seonduv. Alates 2018. aastast on MAKISe põhilised

materjalid kättesaadavad ka inglis- ja venekeelsena.

Teiseks ja eelmisele täienduseks kasutatakse aktiivselt ka Vabaühenduste Liidu portaali

Hea Kodanik aadressil www.heakodanik.ee, millel on ühes kuus keskmiselt 5000 unikaalset

külastajat ja 7300 külastust. Külastajate arv on aastaga suurenenud umbes 11% ja külastuste

arv 8%. Portaalis jagatakse algupäraseid artikleid ja uudiseid kodanikuühiskonna teemal. Kõige

populaarsemad uudised olid seaduste ja rahastamist puudutava kohta.

21

Meede 3.2. „VABATAHTLIK TEGEVUS“: Vabatahtlike kaasatuse parandamine

Mõõdik Algtase 2018 2020

Regulaarsete vabatahtlike osakaal vabatahtlikus

tegevuses osalenutest33

34%

(2013)

25% ▼

(2018) Suureneb

Püsivabatahtlike kaasamise kogemusega

MTÜ-de osakaal vabatahtlikke kaasavatest

MTÜ-dest34

78%

(2014)

70% ▼

(2018) Püsib

Vabatahtlikku tegevust puudutavad mõõdikud näitavad küll algselt seatuga langustrendi, ent

see võib tähendada, et need, kes vabatahtlikke kaasavad, teevad seda aktiivsemalt ja

läbimõeldumalt. Täpsemad tõlgendused aitab leida 2019. aastal valmiv vabatahtliku tegevuse

uuring. Teisalt, need, kes varem kaasasid vabatahtlikke ehk vähe, on oma tegevuse ümber

mõelnud ja panustavad ressursse mujale. Samuti võivad küsitluse tulemused näidata seda, et

Eesti elanikud otsivad vabatahtliku töö ampse, kuid ei soovi end pikemalt organisatsiooniga

siduda. Mõlemat suundumust on vaja täpsemini mõtestada ja seada strateegiadokumendi

„Kodanikuühiskonna programm 2021–2030“ koostamise käigus tegevussuunad.

Vabatahtliku tegevuse võimaluse tutvustamiseks ning abimaterjalina vabatahtlike

kaasajatele on loodud portaal Vabatahtlike Värav aadressil www.vabatahtlikud.ee.

2018. aastal külastas portaali u 4000 külastajat kuus, mis on 14% prognoositust suurem ning

näitab, et teema vastu on huvi. 2019. aasta 1. märtsil kuulutas Siseministeerium välja

projektikonkursi, mille võitja hakkab toetama uussisserändajate osalemist vabatahtlikus

tegevuses. Muu hulgas on sama projekti üks osa tutvustada vabatahtlikuna tegutsemise

võimalusi vene ja inglise keeles. Seega peaks 2019. aasta lõpuks info vabatahtlikuna

tegutsemise kohta olema peale eesti keele kättesaadav teisteski keeltes. Oodatavasti toob see

lehele www.vabatahtlikud.ee veel rohkem külastajaid ja neid, kes soovivad olla vabatahtlikud.

Esimest korda toimus 2018. aasta lõpus Eesti Külaliikumise Kodukant ja vabatahtliku tegevuse

võrgustiku eestvedamisel nelja nädala pikkune sotsiaalmeediakampaania „Aga mina olen

vabatahtlik“, mida nägi keskmiselt 26 000 inimest nädalas.

Vabaühenduste suutlikkust kaasata vabatahtlikke on aidanud suurendada vabatahtliku

sõbra märgise programm, mille raames toetati 2018. aastal kaheksat organisatsiooni.

Programm sisaldas kohtumisi, koolitusi ja teavitustööd ning perioodil 2015–2018 nõustati

45 organisatsiooni, kes pälvisid ka vabatahtliku sõbra märgise. Samuti korraldab Eesti

Külaliikumine Kodukant koolitusi vabatahtlike kaasajatele.

Oluline on teha võrgustikutööd nii riiklikul kui ka üleriigilisel tasandil. Selleks on Eesti

Külaliikumine Kodukant vabatahtlikke kaasavate organisatsioonide võrgustiku eestvedaja ja

osaleb rahvusvahelises European Volunteer Centre (CEV) tegevuses, mis võimaldab tekkinud

ideede kohta koguda tagasisidet ka mujalt riikidest.

33 uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2018”, avaldamata. 34 uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2018”, avaldamata.

22

Muudatusi õiguskeskkonnas vabatahtliku tegevuse valdkonnas 2018. aastal polnud.

„Kodanikuühiskonna programmi 2021–2030“ koostamisel on arutluse all olnud vabatahtlike

võimaliku kindlustamise teema, ent tõenäoliselt ei takista seda õiguskeskkond ja selles vallas

teeb Siseministeerium koos Eesti Külaliikumisega Kodukant tööd eraldi edasi.

Meede 3.3. „RESSURSID“: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine, koguda

mõjusaks tööks vajalikke ressursse

Mõõdik Algtase 2018 2020

Kodanikuühenduste osakaal, kes on saanud

viimase aasta jooksul toetust riigieelarvest35

13,4%

(2012)

17,3% ▲

(2016) Püsib

Nende kodanikuühenduste osakaal

tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja

kuuluvatest kodanikuühendustest, kellele on

aasta jooksul tehtud annetusi

57%

(2013)

56% ═

(2017) Suureneb

Kuigi annetuste maht on viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud, on ka edaspidi

vajalik jätkata tööd annetuste kogujate suutlikkuse suurendamise ja annetuskultuuri

kujundamisega. Annetuste kogumaht on küll suurenenud, ent aastaid on püsinud samal

tasemel nende kodanikuühenduste osakaal, kellele on aasta jooksul tehtud annetusi.

Annetuste kogujatega tegeleb Vabaühenduste Liit, kelle eestvedamisel koguneb annetuste

kogujate võrgustik, et omavahel jagada parimaid praktikaid nii Eestist kui ka välismaalt. Nii on

võrgustikku kuulujatele tagatud nõustamine ja tugi. Võrgustik jätkab tööd 2019. aastal.

Õiguskeskkonnas suuri muudatusi 2018. aastal ei toimunud, kuigi jõustus

tulumaksuseaduse muudatus, millega saavad annetusi koguvad vabaühendused kiirema

ligipääsu maksusoodustustele. Nimelt hakkab Maksu- ja Tolliamet uuendama

tulumaksusoodustusega ühenduste üks kord kuus. Seni tehti seda kaks korda aastas. Samuti

lisandub 2020. aastast maksumaksjatele võimalus enammakstud tulumaks annetada mõnele

vabaühendusele. Töö jätkub aga teiste teemadega, näiteks on endiselt probleemiks madal

maksuvabastuse piirmäär annetustele.

35 Vabaühendustele riigieelarvest tehtud väljamaksed, vt vabaühenduste avalikku rahastamist

analüüsivad veebikeskkonda aadressil http://mtyraha.heakodanik.ee (18.03.2019).

23

3. ARENGUKAVA MAKSUMUS 2018. AASTAL

Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2018. aastal Siseministeeriumi eelarvest ette 1,8 mln

eurot. Arengukava rakendusplaani tegevuse maksumus on esitatud tabelis 3.

Riigi strateegiliste planeerimise põhimõtete kohaselt kajastatakse rakendusplaanis üksnes

kodanikuühiskonna arendamise valdkonnale kavandatud raha. Teised tegevused, mille

maksumus on plaanitud valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades, on rakendusplaanis

märgitud nulleelarvega koos viitega arengukavale. Samuti on nulleelarvega märgitud

rakendusplaanis need tegevused, mida ei plaanitud 2018. aastal ellu viia või mille elluviimisega

ei kaasnenud kulusid.

Tabel 3. Arengukava elluviimiseks 2018. a Siseministeeriumi kaudu tehtud tegevuste maksumus

Alaeesmärgid Plaanitud

(€) Tegelik

2018

(€)

Alaeesmärk 1: Kodanikuühenduste poliitika kujundamises

osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud

13 650 13 650

Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike

probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning inimeste

heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega

178 441 178 441

Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on

piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks

1 614 809 1 614 809

Rakendusplaani eelarve kokku 1 806 900 1 806 900

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

05.04.2019 nr 1-6/1806-1

"Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020"

2018. aasta aruande kooskõlastamine

Austatud kolleegid

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse

„„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ 2018. aasta aruanne“ eelnõu. Aruanne koos

selle juurde kuuluvaga on kättesaadav eelnõude infosüsteemis.

Palume teie kooskõlastust kümne tööpäeva jooksul alates dokumentide lisamisest eelnõude

infosüsteemi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Katri Raik

siseminister

Teadmiseks:

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Vabaühenduste Liit

MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Eesti Külaliikumine Kodukant

Maakondlikud arenduskeskused

Justiitsministeerium

Sotsiaalministeerium

Lisad:

1. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani täitmise aruanne 2018. aasta

kohta, 23 lk;

2. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „“Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“

2018. aasta aruanne“ eelnõu, 1 lk;

3. Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „“Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“

2018. aasta aruanne“ seletuskiri, 4 lk.

Marten Lauri, 6125203

[email protected]