Lp pr Riina Solman Teie 13.04.2020 nr 1-13/137-1
Rahvastikuminister Meie 24.04.2020 nr 1-10.1/147
Arvamus Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu kohta
Austatud rahvastikuminister proua Solman
Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) tänab Teid Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu (edaspidi Programmi eelnõu) arvamuse avaldamiseks saatmise eest. Tunnustame otsustust, millega on Programmi eelnõusse lülitatud eraldi programmitegevusena usuvabaduse tagamine.
Programmi eelnõu käsitleti EKN-i töökoosolekul 23. aprillil k.a ning otsustati esitada alljärgnevad ettepanekud ja märkused:
1. Programmi eelnõu lk 3 esimeses kahes lauses on statistika vabaühenduste kohta: „Eestis umbes 22 500 mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA). Neist umbes 800 on sihtasutused ning üle 500 usulised ühendused.“
Peame oluliseks, et statistikas kajastuks selgemalt mittetulunduslike ühenduste kolmikjaotus – mittetulundusühingud, sihtasutused ja usulised ühendused. Sellest põhimõttest lähtuvalt on olnud sõnastatud ka kehtiv Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 (lk 5; „Eestis on kokku 31 581 mittetulundusühendust, sealhulgas 813 sihtasutust (SA) ja 579 usulist ühendust.“). Selline kolmikjaotus on sätestatud ka nt tulumaksuseaduse §-s 11.
Seega teeme ettepaneku sõnastada Programmi eelnõu lk 3 esimesed kaks lauset järgmiselt: „Eestis on umbes 22 500 mittetulundusühendust. Neist umbes 800 on sihtasutused (SA) ning üle 500 usulised ühendused.“
Alternatiividena esimeses lauses kasutatud mõiste „mittetulundusühendused“ asemel on kindlasti kaalutavad ka mõisted „vabaühendused“ või „kodanikuühendused“.
Siiani esimeses lauses olnud lühendi „MTÜ“ võiks sisse tuua tekstis mõnes järgmises kohas, kus on sõna „mittetulundusühing“ kasutatud.
2. Programmi eelnõu lk 7 on järgmine lause: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) umbes 160 000, koos väliseestlastega 180 000 liiget ent sõltumata liikmelisusest suhtleb eeldatavasti enamik Eesti inimesi kellegi teisega, arutab huvipakkuvaid küsimusi ja võtab midagi koos ette.“
Peame informatsiooni sellist ülesehitust problemaatiliseks, kuivõrd erinevad usulised ühendused lähtuvad liikmeskonna määratlemisel erinevatest kriteeriumidest (osad on esitanud jooksva aasta liikmemaksu maksjate/liikmeannetuse teinute andmed, osad arvestavad liikmeskonda kõik need, kellel on olnud seotus konkreetse usulise ühendusega). Seetõttu ei ole ka statistiliselt korrektne, kui näidata, et usulistel ühendustel on kokku 246 000 liiget, millest EELK-sse kuulub 160 või 180 tuhat. EKNi töökoosolekul leiti ühiselt, et EELK liikmeskonna suuruse asemel võiks tuua välja kümne EKN-i kuuluva kiriku ja koguduste liidu liikmete koguarvu koos üldkirjeldusega koguduste poolt ühiskonna suunas tehtavast tööst.
Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku asendada kõnealune ülalpool kursiivis toodud lause kolme lausega järgmiselt: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu panustatakse nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisse. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses.“
3. Programmi eelnõu lk 14 on programmi tegevuse 1.5 kirjeldus. Oleme nõus esimese ja kolmanda lõiguga selles alljaotuses, kuid peame suure osa teises lõigus sisalduva esiletoomist selles programmis problemaatiliseks ja mittevajalikuks. Eeskätt peame siinjuures silmas järgmisi lauseid: „2000 ja 2011 rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavatest inimestest olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkuv on ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks.“ Olgugi et rahvaloenduste tulemuste võrdlus on küll üheks indikatsiooniks teatud suundumustest, tuleb siiski silmas pidada lisaks ajalisele distantsile (viimased andmed ligi 10 aastat tagasi) ka seda, et vastamine küsimusele mõne usu omaks tunnistamise kohta oli rahvaloendusel vabatahtlik ning sellele küsimusele ei saanud vastata alla 15-aastased inimesed. Viimatinimetatud asjaolu ei võimalda sisuliselt teha järeldusi praeguste suundumuste kohta noorte hulgas. Mitmes EKN-i liikmeskirikus on kindlasti täheldatav just noorte aktiivsuse tõus kirikuelust osavõtmisel.
Eeltoodust lähtudes teeme ettepaneku jätta Programmi eelnõu lk 14 tegevuse 1.5 kirjeldusest välja teine lõik („Käesoleva sajandi jooksul ...“). Seal sisalduvate hinnangute esitamine, kuivõrd see on osaliselt vaieldav, ei ole hädavajalik programmitegevuse kirjeldamisel, mis puudutab usuvabaduse tagamist. Lõigu viimase lause, mis puudutab usulist radikaliseerumist, säilitamine võiks siiski olla asjakohane, kui Programmi koostajad leiavad sellele sobiva koha (võib säilitadagi senise lõigu teksti asemel ainult selle viimase lause).
4. Programmi eelnõu lk 15 on toodud olulised alatulemused perioodiks 2021-2024, millede esitamisel on lähtutud, nagu aru saame, Siseministeeriumi põhimääruse §-st 20.
Teeme ettepaneku täiendada oluliste alatulemuste loetelu ka punktiga „Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises osalemine“ (vastutajaks Siseministeerium), mis on ju samuti üks nendest tegevustest, mis usuliste ühendustega seotud asjade korraldamisega seonduvalt on Siseministeeriumi põhimääruse §-s 20 nimetatud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Peapiiskop emeeritus Andres Põder
Eesti Kirikute Nõukogu president