Riigieelarvelise toetuse leping (SiLab AVP arenguprogramm)

Dimensiooni Projekt detailne aruanne Periood 01.01.2022 kuni 31.12.2022 Dimensioonid Projekt Dimensiooni väärtus KOV koosloome koolit Aruande liik Kõik Järjestus Dimensioonid .

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

Projekt KOV koosloome koolitusprogramm Konto 4210 Ruumide rent/toitlustus 06.04.2022 22347 OA-177 ROSENI MAJAD OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -813,00 06.04.2022 22096 OA-184 Tehaseköök OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -363,75 07.04.2022 221448 OA-179 Sihtasutus Tartu

Keskkonnahariduse Keskus Ruumide rent/toitlustus 1,00 -370,00

19.04.2022 360697-22CAT2 OA-172 Gustav Cafe OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -506,58 20.04.2022 221514 OA-180 Sihtasutus Tartu

Keskkonnahariduse Keskus Ruumide rent/toitlustus 1,00 -350,00

21.04.2022 22387 OA-178 ROSENI MAJAD OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -897,80 11.05.2022 22494 OA-242 ROSENI MAJAD OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -845,00 13.05.2022 2205023 OA-215 Spargel OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -384,17 13.05.2022 222046 OA-243 Sihtasutus Tartu

Keskkonnahariduse Keskus Ruumide rent/toitlustus 1,00 -350,00

25.05.2022 22538 OA-240 ROSENI MAJAD OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -912,80 01.06.2022 222083 OA-281 Sihtasutus Tartu

Keskkonnahariduse Keskus Ruumide rent/toitlustus 1,00 -350,00

02.06.2022 2205055 OA-283 Spargel OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -506,67 17.06.2022 22181 OA-285 Tehaseköök OÜ Ruumide rent/toitlustus 1,00 -281,67 01.07.2022 22663 OA-303 ROSENI MAJAD OÜ Catering teenus 1,00 -929,05 23.11.2022 1489803 OA-542 OÜ Swissotel Estonia Ruumide rent/toitlustus 1,00 -1 840,83

Konto kokku -9 701,32 Konto 4337 Transpordikulu 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0519, 31/08 1,00 -67,71 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 2661, 21/07 1,00 -37,03 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0883, 26/07 1,00 -58,45 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0707, 27/09 1,00 -87,42 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0133, 08/10 1,00 -68,07 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0408, 04/12 1,00 -60,52 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0051, 30/05 1,00 -51,32 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 3252, 29/11 1,00 -73,17 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0832, 19/07 1,00 -76,81 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0265, 13/07 1,00 -44,05 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0803, 03/06 1,00 -70,07 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0143. 05/11 1,00 -63,87 12.12.2022 12/12 AR-8 Krista Pegolainen- Saar Circle K Eesti AS, 0958, 28/08 1,00 -70,71 12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr.

160039-6271, 11/11 1,00 -68,88

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 096831-6272, 10/10

1,00 -69,48

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 096831-6272, 29/10

1,00 -60,29

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 162136-6271, 29/11

1,00 -65,20

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 152789-6271, 09/09

1,00 -70,91

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 161180-6271, 21/11

1,00 -66,84

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

1/3 27.01.2023 08:08:59

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 096831-6272, 10/10

1,00 -69,48

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 097472-6272, 21/10

1,00 -75,38

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 091603-6272, 30/07

1,00 -71,38

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 092704-6272, 13/08

1,00 -72,17

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 096356-6272, 03/10

1,00 -73,87

12.12.2022 12121 AR-10 Ivika Nõgel. Alexela AS arve nr. 094658-6272, 07/09

1,00 -70,28

Konto kokku -1 663,36 Konto 4342 Koolitusvahendid 14.02.2022 220059 OA-98 osaühing KAANONI

KOOPIAKESKUS Koolitusvahendid 1,00 -153,00

01.04.2022 5220373 OA-146 OÜ Grano Digital Koolitusvahendid 1,00 -21,00 04.04.2022 220171 OA-181 osaühing KAANONI

KOOPIAKESKUS Koolitusvahendid 1,00 -45,00

05.04.2022 032469 OA-197 CHARLOT OÜ Koolitusvahendid 1,00 -15,76 19.04.2022 5220468 OA-147 OÜ Grano Digital Koolitusvahendid 1,00 -36,15 17.05.2022 9643002 OA-246 CHARLOT OÜ Koolitusvahendid 1,00 -20,88 09.06.2022 5220766 OA-262 OÜ Grano Digital Koolitusvahendid 1,00 -58,17 14.06.2022 9676003 OA-294 CHARLOT OÜ Koolitusvahendid 1,00 -13,13

Konto kokku -363,09 Konto 4370 Konsultatioonid, koolitused 01.01.2022 21-69 OA-47 OÜ Kujunduskuurort Konsultatsioonid 1,00 -900,00 08.02.2022 22-02 OA-57 OÜ Kujunduskuurort Konsultatsioonid 1,00 -756,00 21.04.2022 1015 OA-174 OÜ Neli Venda Konsultatsioon 1,00 -3 000,00 28.05.2022 08/2022 OA-241 Ivika Nõgel Konsultatsioon 1,00 -3 200,00 02.06.2022 12/22 OA-282 Krista Pegolainen-Saar Konsultatsioon 1,00 -3 200,00 11.07.2022 1023 OA-328 OÜ Neli Venda Konsultatsioon 1,00 -1 500,00 01.12.2022 A-22045 OA-574 OÜ Padmare Konsultatsioon 1,00 -4 000,00 01.12.2022 10/2022 OA-623 FIE Maris Jõgeva Konsultatsioon 1,00 -800,00 01.12.2022 11/2022 OA-625 FIE Maris Jõgeva Konsultatsioon 1,00 -2 400,00 07.12.2022 1043 OA-647 OÜ Neli Venda Konsultatsioon 1,00 -1 500,00 12.12.2022 13/2022 OA-664 Ivika Nõgel Konsultatsioon 1,00 -1 600,00 12.12.2022 24/22 OA-666 Krista Pegolainen-Saar Konsultatsioon 1,00 -1 600,00 14.12.2022 6/2022 OA-637 MTÜ Kogukonnateritajad Konsultatsioon 1,00 -4 000,00

Konto kokku -28 456,00 Konto 4430 Autode kütus 15.02.2022 0268 OA-71 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -75,55 20.03.2022 0352 OA-128 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -80,58 28.03.2022 0523 OA-127 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -91,50 10.04.2022 0687 OA-196 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -105,58 28.04.2022 0674 OA-199 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -108,55 22.05.2022 0093 OA-248 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -89,48 17.06.2022 0565 OA-293 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -110,13 08.07.2022 0788 OA-318 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -75,54 16.07.2022 32422-544618 OA-314 aktsiaselts Olerex Autode kütus 1,00 ltr -94,45 22.07.2022 0715 OA-315 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -99,46 03.08.2022 0923 OA-343 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -32,51 13.08.2022 0911 OA-340 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -91,93 01.10.2022 0933. OA-532 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -86,78 22.10.2022 0911-1 OA-498 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -41,67

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

2/3 27.01.2023 08:08:59

Kuupäev Dokument Kande nr Klient/Tarnija Kirjeldus Kogus Ühik Summa

29.10.2022 0005 OA-501 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -84,52 13.11.2022 0948 OA-587 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -64,18 26.11.2022 0447 OA-592 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -52,62 08.12.2022 0767 OA-629 Circle K Eesti Aktsiaselts Autode kütus 1,00 ltr -70,37

Konto kokku -1 455,40 Konto 4710 Palgakulu 31.01.2022 01/22 KOV PR-18 Palgakulu 0,00 -1 700,00 28.02.2022 02/22 KOV PR-19 Palgakulu 0,00 -1 700,00 31.03.2022 03/22 KOV PR-20 Palgakulu 0,00 -1 700,00 30.04.2022 04/22 KOV PR-21 Palgakulu 0,00 -3 429,88 31.05.2022 05/22 KOV PR-22 Palgakulu 0,00 -1 524,39 30.06.2022 06/22 KOV PR-23 Palgakulu 0,00 -1 778,46 30.12.2022 12/22 KOV PR-24 Palgakulu 0,00 -4 000,00

Konto kokku -15 832,73 Konto 4720 Sotsiaalmaksukulu 31.01.2022 01/22 KOV PR-18 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -13,60 31.01.2022 01/22 KOV PR-18 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -561,00 28.02.2022 02/22 KOV PR-19 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -561,00 28.02.2022 02/22 KOV PR-19 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -13,60 31.03.2022 03/22 KOV PR-20 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -13,60 31.03.2022 03/22 KOV PR-20 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -561,00 30.04.2022 04/22 KOV PR-21 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -1 131,86 30.04.2022 04/22 KOV PR-21 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -27,44 31.05.2022 05/22 KOV PR-22 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -12,20 31.05.2022 05/22 KOV PR-22 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -503,05 30.06.2022 06/22 KOV PR-23 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -586,89 30.06.2022 06/22 KOV PR-23 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -14,23 30.12.2022 12/22 KOV PR-24 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -32,00 30.12.2022 12/22 KOV PR-24 Sotsiaalmaksukulu 0,00 -1 320,00

Konto kokku -5 351,47 KOV koosloome koolitusprogramm kokku

-62 823,37

Projekt kokku -62 823,37

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor Rg-kood 80411303

3/3 27.01.2023 08:08:59

„Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogramm“

Hankija: Siseministeerium

Pakkumus

MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant

1

Sisukord Pakkuja tutvustus 2 Pakkuja arusaam lähteülesandest 3 Pakkumuse sisu: koosloome koolitusprogrammi kontseptsioon 3 Koosloomeprogrammi väärtuspakkumine osalistele 5 Koosloomeprogrammi metoodika ja sisu 6 Koolitusprogrammi värbamine 7 Koolitusprogrammi kommunikatsioon 7 Koolitusprogrammi kava 8 Koolituste toimumiskohad 17 Nõustamine 17 Kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli kirjeldamine 17 Ühine kogemuste jagamise ja edasiste sammude üritus 18 Koolitusprogrammi tulemused 18 Projektijuhtimine 18 Riskid ja nende maandamine 19 Arenguprogrammi aja- ja tegevuskava 21 Arenguprogrammi eelarve 21 Meeskonna rollid 22 Projekti meeskond 24 Meie pakkumisega seotud kogemus 26

2

Pakkuja tutvustus MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab). Si-Lab on sotsiaalne ettevõte eesmärgiga arendada ja rakendada koosloomet, disainmõtlemist ja sotsiaalset innovatsiooni kogukondlike ja ühiskondlike probleemide lahendamisel. Si-Lab tegutseb kolmes üksteist täiendavas ja toetavas suunas:

1. koolitus- ja nõustamisteenuste loomine, pakkumine ning vahendamine

2. arenguprogrammide loomine, pakkumine ning vahendamine

3. teaduslike ja praktiliste uuringute korraldamine, rahvusvaheline koostöö ja avalik teavitustöö.

Si-Lab asutati 2017. aasta jaanuaris. Si-Labi seniste tegevustega saab tutvuda siit: http://www.koosloome.ee/projektid. Sotsiaalse Innovatsiooni Laboril on Eestis suurim kogemus disainmõtlemisel põhinevate koosloome arenguprogrammide disainimisel ja elluviimisel. Si-Lab teeb koosloome metoodika arendamisel koostööd Tartu Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudiga. Si-Labi peamisteks klientideks on avalik sektor, kohalikud omavalitsused ja vabaühendused.

Tänaseks oleme korraldanud 10 koosloome arenguprogrammi, juhtinud üle 200 koosloome töötoa ja viinud ellu üle 20 koosloome projekti. Kokku oleme aidanud disainida üle 70 erineva lahenduse.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant

Eesti Külaliikumine Kodukant on rahvaliikumine, mille missioon on ühendada oma kodukoha eluskeskkonda ja külakogukondi arendavaid ühendusi, toetades kohalikku algatust, kodanikuaktiivsust ja ettevõtlikkust ning teostada riigi tasandil valdkondlikku huvikaitset.

MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant asutati aastal 1997. Meiel tegevuste kohta läbi 24 tegevusaasta saab tutvuda kodulehel kodukant.ee.

Kodukandi kõige märgilisemad tegevused on Eesti Külade Maapäeva korraldamine, mille tulemina edastatakse valitsusasutustele ja partneritele Maapäeva Manifest, mis toob üldistatud kujul esile külade elanike peamised ootused. Samuti korraldab Kodukant iga kahe aasta tagant Eestimaa Aasta Küla valimist. Alates aastast 2019 koordineerib Kodukant mitmete maaelu organisatsioonide koostöö üritust „Maal elamise päev“.

Oma pika tegevusaja jooksul ja läbi arvukate arendusprojektide on Kodukant kujunenud omalaadseks kompetentsikeskuseks kogukondliku arendustegevuse alal. Neid teadmisi levitab organisatsioon Kodukandi koolituskeskuse kaudu.

3

Eesti Külaliikumise Kodukant eesmärkideks on kogukondliku tegevuse edendamine Eesti maapiirkondades:

1. olles ühiskonnas arvamusliider maaelu teemadel 2. kujundades maal elamise positiivset kuvandit 3. soodustades kogukondades ja omavalitsustes demokraatiat, koostööd ja kaasamist ning 4. aidates kaasa kogukonna ettevõtluse ja –teenuste arengule.

Pakkuja arusaam lähteülesandest Programmi kontseptsioon kirjeldab Pakkuja arusaamist hanke lähteülesandest ehk seda, kuidas Pakkuja mõistab Hankija vajadusi ja soove, sihtgrupi väljakutseid ja vajadusi ning pakkujapoolset lahendust programmi läbiviimiseks, et parimal viisil tagada hanke eesmärgi täitmine ning kasu osalejatele.

Arenguprogrammi eesmärk on suunata KOV-e oma territooriumi elanikke ning seal tegutsevaid kogukondi ja vabaühendusi koosloomelisele koostööle.

Arenguprogrammi läbiviimisega saavutatakse järgmised tulemused:

1. paraneb arenguprogrammis osalenud KOV-i töötajate ja teenistujate oskus korraldada koosloomet kohalike elanike, kogukondade ja vabaühendustega;

2. arenguprogrammis osalenud KOV-ides on läbi mõeldud kohaliku elu korraldamisse kohalike elanike, kogukondade ja vabaühenduste kaasamine;

3. arenguprogrammi raames on välja töötatud kogukonnakeskse lähenemisviisi mudel, mida arenguprogrammis osalenud KOV-id ja kogukonnad juurutavad.

Pakkuja saab eelnevat arvesse võttes aru, et Siseministeerium soovib tellida koolitusprogrammi, mille eesmärgiks on eelkõige õpetada KOV-i töötajad ja teenistujad korraldama kaasamist ja koosloomet koos kohalike kogukondade esindajatega. Koolitusprogrammis toimunud töötubade, arutelude ja nõustamise tulemusena valmib kogukonnakeskse lähenemisviisi mudel, mille elluviimist programmis osalejad alustavad.

Pakkumuse sisu: koosloome koolitusprogrammi kontseptsioon Lähtuvalt pakkumuskutse sisust oleme välja töötanud praktilise kaasamise ja koosloome (inglise keeles co-creation) 5-päevase koolitusprogrammi. 5-päevase koolitusprogrammi jooksul töötatakse läbi kohaliku omavalitsuse ja kogukonna koostöö olulised valdkonnad (kaasamine, koosloome, teenuste disain ja delegeerimine, vabaühenduse ja kogukondade toetamine ning arendamine) ja nende edendamisega seotud etapid.

4

Oleme koolitusprogrammi kavandanud lähtuvalt oma eelnevast edukast arenguprogrammide disainimise ja pakkumise kogemusest ja rakendades kaasaegseid täiskasvanuhariduse põhimõtteid.

Täiskasvanud õpivad kõige paremini, kui:

● õppimine algab probleemist/kogemusest; ● õppimine on vabatahtlik ja eesmärgipärane; ● õppimine on korraga kognitiivne, emotsionaalne ja sotsiaalne tegevus; ● õppimine on episoodiline ja enamasti praktiline; ● tulemusi probleemi lahendamisel saab näha kohe.

Koosloome on kõige üldisemalt probleemi osapooli kaasav ja probleemi lahendamise meeskonna liikmeid jõustav avatud innovatsiooniprotsess, milles osalised ühiselt defineerivad probleeme, leiavad neile uusi lahendusi, juurutavad ja hindavad neid. Enamik tänapäeva ühiskondlikke probleeme on komplekssed ja nende lahendamine ületab ühe organisatsiooni piirid, eeldades erinevate osapoolte koostööd ja tarka katsetamist. Koosloome eelised võrreldes tavalise disainiprotsessiga:

● võimaldab mitme osapoolega koostööprotsesse tõhusalt ellu viia ning loob osapoolte vahel konstruktiivsed suhted. ● aitab projekti meeskonnal ja partneritel leida uusi lahendusi, kuna põhineb eriarvamuste sünteesil ja kollektiivsel loovusel. ● soodustab arvamuste paljusust ja võimaldab tänu erinevatele perspektiividele jõuda praktilistele lahendusteni. ● tänu ühiselt loodud lahendustele tekitab jagatud vastutuse ja omanditunde, mis omakorda soodustab lahenduste sujuvamat elluviimist.

Koosloome on hetkel aktuaalne nii kogukondade arendamisel, teenuste disainimisel ja pakkumisel kui poliitikakujundamises (kaasamine, nurjatute probleemide lahendamine, avaliku sektori innovatsioon). Koosloome kuulub selliste avaliku sektori juhtimiskontseptsioonide juurde New Public Governance, Network Governance, Collaborative Governance, Interactive Government. Koosloomelised ja kaasavad formaadid aitavad eri osapooli laiapõhjaliselt kokku tuua ning leida üles ja rakendada eri osapooltel või kogukonnas olevaid ressursse. Koosloome on loomulik osa osalusest juurde ja võib toimida ka ilma koosloomele kui lähenemisele eraldi tähelepanu pööramiseta. Paljud protsessid (vähehierarhilistes gruppides) on loomupäraselt koosloomelised. Keerulisemate protsesside ning suuremate ja hierarhilisemate gruppide puhul kaldub võim ja vastutus kindlatele osaleja(te)le ning inimeste taju kaasatusest väheneb. Koosloome (co-creation) mõistet kasutatakse väga erinevates kontekstides ja tähendustes: äriettevõtete jaoks võib tegu olla näiteks tootearenduses klientide tagasiside arvestamisega. Kogukonna arendamisel tähendab koosloome jagatud vastutust ja võimalust panustada ühise hüve loomisesse. Koosloome on katusmõiste, mille alla paigutatakse erinevate eesmärkide ja olemusega protsesse. Koosloome võib kaasata väga erinevaid osapooli (rahvusvaheline ja riiklik

5

kuni väikeste kohalike kogukondadeni). Sageli räägitakse koosloomest just avalike probleemide lahendamisel või teenuste kujundamisel ja delegeerimisel professionaalsetelt teenuseosutajatelt laiemale ringile inimestele/ organisatsioonidele. Seda, et koosloome on sobilik kogukondade arendamiseks, teenuste delegeerimiseks ning koostöö ja kaasamise arendamiseks kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduste/kogukonna vahel on tõestanud partnerite senine praktika ja kogemus. Silabi 2019. aasta kohalike omavalitsuste ja vabaühendustele mõeldud koosloome arenguprogramm täitus kiiresti ja paljud soovijad ei saanud ühel või teisel põhjusel osaleda. Paraku ei ole riigil meie teada kavas selliseid programme süsteemsemalt rahastada, kuid koosloome metoodika järgi vajadus kasvab. Seega on mõistlik töötada metoodikate ja mudelite arendamisega, mida kohalikud omavalitsused ja vabaühendused saavad oma töös koosloome edendamiseks kasutada.

Koosloomeprogrammi väärtuspakkumine osalistele Koosloomeprogrammi läbinud teavad:

● milline on koosloomeline kogukonna kaasamine ● milline on koosloomes juhitud koostööprotsess ● millised on koosloome ja teenusedisaini olulisemad tööriistad ● kuidas hinnata kogukonna ja vabaühenduste arenguvajadusi ● kuidas korraldada koostööd erinevate osapoolte vahel

Koolitusprogrammi läbinud oskavad:

● kasutada erinevaid koosloome tööriistu olemasolevate koostööprotsesside parandamisel või uute disainimisel ● korraldada koosloome ja koostöö protsesse ● kaardistada KOV territooriumil tegutsevaid kogukondi, analüüsida nende vajadusi ● leppida kogukonnaga kokku koostöö- ja esindamise põhimõtetes ● viia läbi disainmõtlemisel/teenusedisainil põhinevat koosloome sprinti ● kavandada tegevusi kogukondade jõustamiseks ja arendamiseks

Miks osalised peaksid meie koolitusprogrammis osalema?

● teadmisi edastavad oma valdkonna parimad, tugeva teoreetilise taustaga praktikud ● osalised saavad praktilised tööriistad koosloome korraldamiseks ● osalised saavad state-of-the-art teadmised kaasamisest ja koosloomest

6

● arutatakse ja õpitakse disainides reaalseid koostööprotsesse ● programm pakub võimaluse õppida kogukondade vaatest ja teistelt omavalitsustelt ● oleme tõestanud meie poolt arendatud metoodika tulemuslikkust ● koostööprogramm pakub võimaluse luua koostöösuhteid erinevate osapooltega ● programm pakub osalejatele võimaluse saada konsultatsioone ● programmi tulemusena valmib piirkondlik kogukonna kaasamise ja arendamise mudel, mida osalejatel on võimalus kohe ka katsetada.

Koosloomeprogrammi metoodika ja sisu Koosloomeprogramm lähtub iteratiivsest koosloome, disainisprindi ja aktiivõppe metoodikast, kus 25% on teoreetiline õpe ja 75% õpitud oskuste praktiline rakendamine. Programmi väljatöötamisel oleme lähtunud põhimõttest, et see toetaks tellija seatud eesmärki ning soodustaks osaliste omavahelist koostööd ja õppimist. Koosloome tähendab seda, et töötubades arutatakse läbi kaasamise ja koosloome rakendamisega seotud etapid. Kogu programm on oma olemuselt interaktiivne ja eeldab osaliste aktiivset panustamist.

Koolituste jooksul käsitletakse järgnevaid teemasid:

● KOV-i ja kohalike elanike koostöö vormid, sh kaasamise võimalused ja mudelid

● kohalike elanike ja kohaliku omavalitsuse piires tegutsevate vabaühenduste ning küla- ja alevikuvanemate roll ning osalemise võimalused kohaliku elu korraldamises

● KOV-i territooriumil tegutsevate kogukondade määratlemise ja tunnustamise võimalused

● koosloome ja teenusedisaini võimalused ja praktilised tööriistad kohaliku elu korraldamisel

● kogukondade ja vabaühenduste võimekuse hindamise ja arendamise võimalused. ̃

Vajadusel saab pakkuja korraldada kõiki töötubasid/kohtumisi virtuaalselt, kasutades selleks ZOOM ja MIRO keskkondasid. Meil on valitud keskkondades varasem sarnaste koosloomeprotsesside edukas kogemus.

ZOOM keskkond sobib hästi virtuaalseteks kohtumisteks ja rühmatöödeks/aruteludeks. MIRO keskkond võimaldab hästi virtuaalset koostööd. Mõlemad keskkonnad on lihtsad ja osakused nendes hakkama saamiseks kiiresti omandatavad. Vajalikud funktsioonid saab selgeks 15 minutiga. Virtuaalsetel kohtumistel/koolitustel kasutame mõlemat keskkonda samaaegselt. MIRO keskkonnas saavad osalised töötada ka koolituste vahelisel ajal.

7

Koolitusprogrammi värbamine Jaanuar 2022 – märts 2022. Värbamine toimub peamiselt läbi otsepakkumiste kohalikele omavalitsustele (helistame läbi kuni 60 omavalitsust) - pakkumine kirja teel, millele järgneb telefonikõne ning individuaalne koolitusprogrammi tutvustus. Lisaks toimub avalik kutsumine ja koolitusprogrammi tutvustus sotsiaalmeedia vahendusel, läbi erinevate (sotsiaal)võrgustike (MAK, KÜSK, Külaliikumine Kodukant, ELVL, omavalitsuste liidud jm). Kõigi kandideerijatega toimub vajadusel lisaintervjuu telefoni teel või Skype/ZOOM vahendusel. Kandideerimiseks on vaja täita veebiankeet hiljemalt 28.02.2022. Ankeediga kirjeldatakse koolitusprogrammi kandideerivat meeskonda. Selle ankeedi esitamisega kinnitavad kõik meeskonnaliikmed, et:

a. Nende KOV ametnike tööandjad on teadlikud osavõtja koolitusprogrammis kaasalöömisest. b. KOV kinnitab oma valmisolekut korraldada peale programmi läbimist kohalikku elu koosloomeliselt koos kohalike elanike, kogukondade ja

vabaühendustega. c. Osalejad on teadlikud eesootavast töömahust ja programmi läbimise tingimustest.

Ankeedis küsime järgmist:

● kohaliku omavalitsuse nimi ● meeskonnaliikmete nimed, ametid ning roll meeskonnas ● varasemat koostöökogemus kogukondadega ● kinnitus, et osalejad osalevad kõigis töötubades, mentorprogrammis ja teevad kodutöö

Koolitusprogrammi valime need meeskonnad, kellel on motivatsioon kogukonnakeskset mudelit rakendada. Lisaks aktiivsele värbamiskampaaniale korraldame enne programmiga alustamist ja kandideerimise tähtaega huvilistele virtuaalse infopäeva. Infopäev eesmärgiks on tutvustada koolitus- ja mentorprogrammi sisu ja eesmärke ning jagada huvilistega teenuste ideid või lahendusi probleemidele, milleni jõudmisele võiks programmis osalemine ja koosloome kasutamine kohalikul tasandil kaasa aidata.

Koolitusprogrammi kommunikatsioon Teavitustegevused ja kanalid Otseturundus- ja müük kohalikele omavalitsustele üle Eesti.

• programmi partnerid levitavad programmi infot oma kanalites ja Facebookis • otsepakkumised e-posti teel • otsemüük ja e-kirja saajate üle helistamine

8

Suhte- ja soovitusturundussõnumi levitamine läbi korraldajate võrgustike (partnerid, koolitajad, mentorid jmt) • korraldajad, koolitajad ja mentorid pöörduvad oma võrgustike poole ning paluvad soovitada osalejaid või edastada sobivatele kandidaatidele info

üleskutsega kandideerida • palume programmi infot jagada erinevatel maakondlikel organisatsioonidel (nt MAK).

Virtuaalne infopäev – programmi tutvustav veebiüritus

● Infopäeval tutvustame koolitusprogrammi sisu ja eesmärke. Lisaks jagame huvilistega teenuste ideid, millega võiks tulla programmi kandideerima, aga räägime ka probleemidest kogukonna kaasamisel, millele koosloomeline lähenemine koostööle võib lahendusi pakkuda.

● Virtuaalsest infopäevast teeme salvestise, mida saavad järele vaadata need, kes infopäeval mingi põhjusel osaleda ei saanud. Sotsiaalmeedia

• Facebookis sündmuse(event) lehekülje loomine, erinevad sisupostitused • Palume teiste asjakohaste FB võrgustike ja lehtede administraatoritel infot jagada

Kodulehekülg

• Programmi ajakohane, selge ja kergesti leitav info koondatakse www.kodukant.ee ja www.koosloome.ee veebilehtede vastavale alalehele

Programmi tegevustest ja tulemustest teavitamine laiemale avalikkusele • Hoiame programmi tegevustest ja tulemustest avalikkust kursis FB sündmuse lehe kaudu, kuhu paneme jooksvalt infot toimuvatest koolitustest ja

arendatavatest teenustest • Programmi jooksev info ja hilisem kokkuvõte on kättesaadav www.kodukant.ee ja www.koosloome.ee kodulehtedel.

Koolitusprogrammi kava I töötuba 5. aprill 2022 (I rühm)/ 6.aprill 2022 (II rühm)

Algus Lõpp Kestvus ak/h

Teema Õppemeetodid Oodatav tulemus Läbiviijad

9:00 9:30 Tervituskohv

9

9:30 11:00 2 ak/h Sissejuhatus, tutvumine, osaliste ootuste kaardistamine

Teooria: Koosloome kui uus juhtimisviis.

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades

Osalistel on ülevaade koolitusprogrammi sisust ja eesmärkidest

Selgitatud on osaliste ootused programmile

Osalised on üksteisega tutvunud

Osalised teavad, mis on koosloome ja kuidas see eristub teistest koostööprotsessidest.

Rasmus Pedanik, Maris Jõgeva

11:00 11:15 kohvipaus

11:15 12:45 2 ak/h Praktika: Avaliku väärtuse defineerimine.

Osalised täidavad rühmades avaliku väärtuse tööpõhja, mõtteid jagatakse suures grupis.

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited ja harjutused meeskondades

Osapooled on defineerinud, millist väärtust kohalik omavalitsus koos kogukondadega vastavas piirkonnas soovib luua.

Rasmus Pedanik

12:45 13:30 Lõunapaus

13:30 15:00 2 ak/h Teooria: Kaasamine

Praktika: kaasamise vormide analüüs ja erinevate KOV-kogukonna koostöö ülesannetega sobitamine.

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited ja harjutused meeskondades

Osalised teavad mis on kaasamise väärtus ja millised selle erinevad eesmärgid, erinevad vormid.

Maris Jõgeva

10

15:00 15:15 kohvipaus

15:15 16:45 2 ak/h Teooria: Teenuse delegeerimine ja teised koostöö võimalused

Praktika: vabaühenduse/kogukonna võimekuse hindamine kogukonnale teenuste pakkumiseks

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited ja harjutused meeskondades

Osalistel on ülevaade sellest, kuidas hinnata teenuste vajadust kogukonnas, avalike teenuste kogukonnale delegeerimisega kaasnevast, nagu ka teistest koostöövõimalustest kogukonnaliikmetele teenuste pakkumisel

Maris Jõgeva

II töötuba 19. aprill (I rühm) / 20. aprill 2022 (II rühm)

Algus Lõpp Kestvus ak/h Teema Õppemeetodid Oodatav tulemus Läbiviijad

9:00 9:30 Tervituskohv

9:30 11:00 2 ak/h Teooria: Osapoolte kaardistamine ja kaasamine

Praktika: täidetakse osapoolte tööpõhi.

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades

Osapooltelt on kaardistatud strateegilised partnerid avaliku väärtuse loomiseks.

Rasmus Pedanik

11:00 11:15 kohvipaus

11

11:15 12:45 2 ak/h Teooria: koosloomeline koostööprotsessi disain

Praktika: koosloomeprotsessi tegevuskava koostamise harjutus

Arutelud, lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades

Osalised tunnevad koosloomeprotsessi disainimise kriteeriume ja oskavad neid omavahel kombineerides kavandada tegevuskava, mis arvestab kaasamise eesmärgi, osapoolte eripärade jm olulisega.

Maris Jõgeva

12:45 13:30 lõunapaus

13:30 15:00 2 ak/h Teooria: Kaasamise ja koosloome vormid

Praktika: harjutus erinevate kaasamise vormide kasutamisest samal ülesandel koostöö korraldamisel.

Arutelu ja praktiliste näidete põhjal harjutus meeskondades.

Osalised tunnevad kaasamise erinevaid vorme ja oskavad valida nendest sobivama lähtuvalt ülesandest.

Maris Jõgeva

15:00 15:15 Kohvipaus

15:15 16:45 2 ak/h Teooria: Disainmõtlemine ja teenusedisain; koosloomeprindi korraldamine piirkondliku probleemi lahendamiseks

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused- vastused

Osalised teavad, kuidas korraldada koosloomelist disaini sprinti piirkondlike probleemide lahendamiseks.

Rasmus Pedanik

12

Praktika: Osalised valmistavad ette koosloomeprotsessi.

III töötuba 3. mai 2022 (I rühm) / 4. mai 2022

Algus Lõpp Kestvus ak/h

Teema Õppemeetodid Oodatav tulemus Läbiviijad

9:00 9:30 Tervituskohv

9:30 11:00 2 ak/h Praktika: Persoona ja klienditeekondade koostamine

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalised teavad, miks alustada probleemi lahendamist sihtrühma vajaduste kaardistamisest ja kuidas persoona kaardi täitmine aitab seda teha.

Rasmus Pedanik,

Evelin Kostabi

11:00 11:15 kohvipaus

13

11:15 12:45 2 ak/h Praktika: disaini fookuse valik, probleemi defineerimine.

Praktika: Lahenduste loomine. Osalised rakendavad loovmeetodeid alternatiivsete lahenduse loomiseks.

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Rasmus Pedanik, Evelin Kostabi

12:45 13:30 lõunapaus

13:30 15:00 2 ak/h Praktika: Lahenduste valik ja lahenduse stsenaariumi loomine

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Rasmus Pedanik,

Evelin Kostabi

15:00 15:15 kohvipaus

15:15 16:45 2 ak/h Praktika: Teenuseplaani koostamine. Osalised koostavad teenusmudeli, mida oleks võimalik vastavas piirkonnas rakendada.

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Rasmus Pedanik,

Evelin Kostabi

14

IV töötuba 17. mai (I rühm)/18. mai 2022 (II rühm)

Algus Lõpp Kestvus ak/h

Teema Õppemeetodid Oodatav tulemus Läbiviijad

9:00 9:30 Tervituskohv

9:30 11:00 2 ak/h Kogukondade arengufaasid - kuidas märgata ja hinnata, kuidas arvestada kogukondade kaasamisel, arendamisel ja tunnustamisel.

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalised teavad kuidas mõjutab kogukonna arengufaas nende suutlikkust koosloome protsessides osaleda ning suutlikkust seda tõsta.

Krista Pegolainen- Saar

11:00 11:15 kohvipaus

11:15 12:45 2 ak/h Omavalitsuses tegutsevate kogukondade arengufaaside kaardistamine ning vastavalt kaasamistegevuste planeerimine.

Praktiline harjutus: kogukonna arengufaasi kaardistamine.

Praktiline harjutus meeskondades, tagasiside, küsimused- vastused

Harjutuse tulemusena saavad osalejad kogemuse diagnostika tööriistast ning parema ülevaate oma kogukondade suutlikkusest.

Ivika Nõgel

12:45 13:30 lõunapaus

15

13:30 15:00 2 ak/h Kaasamine kogukonnas – millised on kaasamise mehhanismid kogukonna sees ja kuidas arengufaas seda mõjutab.

Praktiline harjutus: muutuste loogilised tasandid ja kaasaja poolsed toetusrollid

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalised teavad, millised on kaasamise eelised ja väljakutsed vaadatuna kogukonna perspektiivist.

Krista Pegolainen- Saar

15:00 15:15 kohvipaus

15:15 16:45 2 ak/h Praktiline harjutus: kaasamise parim praktika ja väljakutsed. Milline on minu isiklik arenguruum kaasajana?

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalised oskavad end analüüsida kaasamise praktikast lähtuvalt ning määratleda oma arenguvajaduse.

Ivika Nõgel

V töötuba 31. mai I rühm / 1. juuni 2022 II rühm.

Algus Lõpp Kestvus ak/h

Teema Õppemeetodid Oodatav tulemus Läbiviijad

9:00 9:30 Tervituskohv

16

9:30 11:00 2 ak/h Huvikaitse ning koostöö kogukondade vahel. Avatud valitsemise põhimõtted.

Millist kasu loob see kogukondadele ja KOVidele.

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalised teavad, miks on oluline tõsta kogukondade huvikaitse võimekust ning rakendada avatud valitsemise printsiipe.

Krista Pegolainen- Saar

11:00 11:15 kohvipaus

11:15 12:45 2 ak/h Dialoog omavalitsusega. Usalduse loomine ja tulemuslik osalemine otsustusprotsessides.

Praktiline harjutus: usalduse loomine.

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Krista Pegolainen- Saar

12:45 13:30 lõunapaus

13:30 15:00 2 ak/h Näited erinevatest koostöömudelitest, sealhulgas külavanematepõhine mudel. (Põlva vald, Lääne-Harju, Otepää, Valga vald, mõni osavallakogu jne.)

Lühiloengud, praktilised näited, praktilised harjutused meeskondades, küsimused-vastused

Osalejad saavad ülevaate erinevatest Eestis kasutatavatest koostöö lahendustest.

Ivika Nõgel

17

15:00 15:15 kohvipaus

15:15 16:45 2 ak/h Praktiline ülesanne: arutelu meeskondades, millised on nende mudelite plussid ja miinused rakendatavuse seisukohalt nende omavalitsuses.

Arutelu meeskondades Osalejad on mõtestanud näidete sobivuse nende situatsiooni.

Ivika Nõgel

Koolituste toimumiskohad Koolitused toimuvad erinevates Eesti linnades: Tallinnas, Rakveres, Tartus ja Pärnus.

Nõustamine (aprill 2022 – oktoober 2022)

Arenguprogrammis osalistele tagatakse kogu koolitusprogrammi jooksul nõustamine 16 tunni ulatuses iga meeskonna kohta, millest vähemalt kaheksa tundi on järelnõustamist. Nõustamise tulemusena valmib kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli rakendamise plaan. Meeskonnaliikmetest osalevad nõustajatena koolitusprogrammi koolitajad: Rasmus Pedanik, Maris Jõgeva, Evelin Kostabi, Krista Pegolainen-Saar, Ivika Nõgel.

Kogukonnakeskse lähenemisviisi mudeli kirjeldamine (aprill 2022 – oktoober 2022)

Mudel kogukonnakeskse lähenemisviisi kasutamiseks kaasamisel valmib koolitusprogrammi ja programmis osalevate meeskondade nõustamise kogemuse tulemusena. Koolituste ja töötubade materjalide põhjal kirjeldatakse mudeli kontseptsioon, mis tugineb koostöö, kaasamise ja kogukonna arengu teooriatele. Kontseptsiooni täiendatakse osalejate kogemuste ja nõustamise, sh nõustamise reflektsiooni põhjal.

Mudel kirjeldab muuhulgas eeltingimusi koostööks, koostöö ettevalmistamiseks vajalikke tegevusi, erinevaid koostöö vorme ning soovitusi nende kasutussevõtmiseks, koostöö peamisi edutegureid. Selle osasid testitakse projekti meeskondade ja nõustajate poolt, et lõppraporti tarbeks seda täpsustada

Kogukonnakeskse kaasamise ja koostöö mudelit kirjeldav raport sisaldab vähemalt järgmiseid elemente:

18

- kohaliku omavalitsuse roll ja ülesanded kogukonnaga koostöö algatamisel ja selle korraldamisel - viisid kogukonnaga koostöö algatamiseks, sh kogukondade kaardistamine, nende arenguetappide hindamine ja kogukonna arendamiseks tegevuste

planeerimine - erinevad võimalused koostöös kogukonnaga ja koosloomeliselt kohalikele elanikele pakutavate teenuste arendamiseks - pikemaajaliste koostöölepete ja/või tavade kokkuleppimine - kaasamise ja koostöö hindamine

Koostöömudeli kirjeldamiseks vajalike tegevuste läbiviimine toimub nii programmi töötubade raames kui paralleelselt nendega.

Ühine kogemuste jagamise ja edasiste sammude üritus (august 2022)

Programmi kokku võtmiseks toimub poolepäevane kokkusaamine programmis osalenud meeskondadele edulugude ja kogemuste ning samas valdkonnas tegutsevatele partneritele (Siseministeerium, Kodanikuühiskonna Sihtkapital, maakondlikud arenduskeskused, jt) õppetundide jagamiseks.

Koolitusprogrammi tulemused ● koolitusprogrammi on värvatud 10 meeskonda (erinevat kohaliku omavalitsust koos kogukonna esindajatega) ● kokku viiakse läbi viis koolituspäeva kahes rühmas (ühes rühmas 5 meeskonda) ● iga meeskond saab kuni 16 tunni ulatuses mudeli rakendamiseks mentoritelt nõustamist ● igal meeskonnal valmib mudeli rakendamise plaan ● valmib kogukonnakeskse kaasamise ja koostöö mudel ● toimub kogemuste jagamise ja edasiste sammude lõpuüritus

Projektijuhtimine Projektijuht vastutab tellijaga läbirääkimiste ja kogu koolitusprogrammi ettevalmistamise ja läbiviimise eest. Projekti kommunikatsioonijuht suhtleb koolitusprogrammis osalistega kaastates vajadusel suhtlusesse projektijuhi ja koolitajad. Kommunikatsioonijuht vastutab koolitusprogrammi osaliste registreerimise ees: korraldab nii elektroonilise eelregistreerimisee kui kohapeal allkirjade võtmise. Projektijuht esitab vajadusel viis päeva enne koolituspäevade toimumist koolitusmaterjalid (slaidid, tööpõhjad) tellijale kinnitamiseks. Projektimeeskond kohtub regulaarselt kogu projekti jooksul.

19

Riskid ja nende maandamine

Olulisemad projekti riskid Riskide esinemise tõenäosus

Riskide maandamine

Potentsiaalsetes osalejates ei teki huvi ja neid ei õnnestu arenguprogrammi piisavas mahus värvata.

Keskmine Pakkuja panustab strateegiliselt värbamistegevusse, et see oleks edukas, sh argumentide andmine programmi praktilisuse ja kvaliteedi kohta. Üheks peamiseks riskifaktoriks võib olla inimeste suur hõivatus, ent seda saab adresseerida argumendiga, et tegemist on olulisi teadmisi ja sarnases tööalases olukorras olevate professionaalidega kogemuste vahetamist võimaldava koolitusega, mis aitab täita igapäevaseid tööülesandeid. .

Pakkuja arusaam projekti teostamise vajadustest ja eesmärkidest on ebapiisav.

Madal Pakkuja on kursis tellija ootuste ja arusaamadega nii koolitusprogrammile kui kogukonnakeskse mudeli väljatöötamisele.

Lisaks toimub ootuste täpsustamine nii projekti avakohtumisel kui programmi elluviimise käigus.

20

Mõni meeskonnaliige haigestub või ei suuda enda rolli projektis täita mõnel muul põhjusel, sh juhtudel, kui üks ja sama meeskonnaliige täidab mitut rolli.

Keskmine Vastavalt ilmnenud asjaoludele reageeritakse operatiivselt (sh täiendava ressursi kaasamine, pakkumuskutsega kooskõlas olevate muudatuste tegemine). Pakkujal on olemas ka piisav kontaktvõrgustik, et vajadusel samaväärselt kompetentseid meeskonnaliikmeid juurde kaasata. Kui üks ja sama meeskonnaliige täidab mitut rolli, saab jaotada neid rolle ka erinevate inimeste vahel, nt koolitamise/nõustamise roll vastava pädevusega inimesele ja administratiivne roll teisele asjakohase kogemusega spetsialistile.

Vajadus viia koolitusi läbi virtuaalkeskkonnas vähendab programmi läbiviimise tehnilist ja tulemuste sisulist kvaliteeti.

Madal Pakkujal on COVID-19 kriisi perioodil kogunenud tugev kogemustepagas koosloome ja teenusedisaini töötubade läbiviimisest virtuaalselt (nt Zoom + Miro) erinevat tüüpi gruppidega (sh töötoad ja arenguprogrammid, mis olid algselt planeeritud toimuma füüsilises ruumis). Seega on pakkuja võimeline viima läbi kõrge kvaliteediga töötubasid virtuaalselt nii pikaajaliselt ette planeeritult kui ka algselt füüsilises keskkonnas toimuma kavandatud töötubasid lühikese etteteatamisega virtuaalsesse ruumi ümber tõstes.

Osalejate haigestumise tõttu osaleb mõnes töötoas väga vähe inimesi või tuleb mõni töötubadest üldse edasi lükata

Keskmine Töötubades vähese osalemise üldiseks maandustaktikaks on kõigi kuupäevade ette teatamine juba koolitusprogrammi registreerumise etapis, samuti palume kõigil osalistel registreerimise käigus lisada asendusliikmed.

Osalevad meeskonnad ei ole valmis oma KOVi- kogukonna koostööpraktikaid koolitusel avatult jagama, mis raskendab teooria sobitamist praktilisteks lahendusteks, hiljem ka koostatava mudeli testimist.

Keskmine Pakkuja meeskonnal on olemas kogemus taolistes olukordades lahenduste leidmisega, et mudeli kirjeldamise eesmärk siiski täidetud saaks. Üheks võimaluseks on kasutada osalejate näiteid anonüümsetena, muutes sealjuures mõningaid detaile, et tegeliku näite äratundmine oleks keerulisem.

21

Arenguprogrammi aja- ja tegevuskava

Jaanuar 2022 - oktoober 2022: projekti juhtimine Jaanuar 2022 – märts 2022: osaliste värbamine, teavituskampaania Märts 2022 – oktoober 2022: osalistega suhtlemine Aprill 2022 – juuni 2022: koolituste korraldamine Aprill 2022 – oktoober 2022: meeskondade nõustamine Aprill 2022 – oktoober 2022: kogukonnapõhise mudeli väljatöötamine ja kirjeldamine August 2022: ühine kogemuste jagamise ja edasiste sammude üritus

Arenguprogrammi eelarve

Projektijuhtimine 6000

Kommunikatsioonijuhtimine sh värbamine 6000

Kogukonnapõhise mudeli kirjeldamine 8000

Koolitajate tasu 16000

Nõustamine 4000

Ruum ja toitlustus 14000

Koolitusmaterjal ja kujundus 2000

Transport 4000

Kokku 60000

22

Meeskonna rollid

Roll Vastutus

Projektijuht / Rasmus Pedanik

● Tagab õigeaegse ja kvaliteetse täitmise, sh koolitusprogrammi kooskõlastamise tellijaga. ● Tagab tellija antud juhiste järgimise ja koordineerib vajadusel muudatuste sisseviimist. ● Vastutab koolitusprogrammi valmimise ja elluviimise eest ● Vastutab kogu projekti sujuva ja eesmärgipärase kulgemise eest.

Kaasamise ekspert/ Maris Jõgeva

● Vastutab kogukonnakeskse kaasamise ja koostöö mudeli kirjeldamise ja valmimise eest tihedas koostöös ülejäänud projektimeeskonnaga.

Kogukondade ekspert/ Ivika Nõgel

● Vastutab kogukonnapõhise mudeli kirjelduses kogukondade arendamisega seotud osa (külavanemad jne) valmimise eest.

Projektijuhi assistent ● Tagab koolituste tarbeks ruumide broneerimise, tehnilised lahendused ja töövahendid, koolitusmaterjalide kvaliteetse printimise, paljundamise ja kohvipauside korraldamise, vajadusel paberkandjal tagasisidelehtede kogumise, registreerimislehtede täitmise, teavituse tagamise jms).

23

Kommunikatsioonijuht

Kati-Katri Koppel

● Vastutab osapoolte värbamise ja otsesuhtluse eest ● Vastutab koolitusprogrammi kommunikatsiooni eest ● Vastutab programmi infopäeva korraldamise eest

Koolitajad: Rasmus Pedanik,

Maris Jõgeva, Evelin Kostabi,

Krista Pegolainen-Saar, Ivika Nõgel

Koolitajate ülesandeks on:

● Sihtgrupi vajadustele ja hanke tingimustele vastava koolitusprogrammi väljatöötamine (sh ajaline planeerimine, kasutatavate metoodikate valik ja nende kirjeldamine, koolitusmaterjalide ettevalmistamine). Koolituse rakendatavuse tagamine.

● Koolitusprogrammi ettevalmistamine ja läbiviimine, kasutades teoreetilisi ja praktilisi teadmisi. Õppeprotsessi kvaliteedi tagamine.

● Koolituste vahele jäävate iseseisvate tööde lähteülesannete koostamine ja selgitamine osalejatele. Ülesannete juhendamine ja tagasisidestamine.

● Tiimijuhtide määramise tagamine koolitusel osalejate seast, sh tellija ettepanekute arvestamine. Tiimijuhtide ja nõustajate õigeaegne informeerimine koolitusel kasutatavatest metoodikatest ja muust korralduslikust infost.

● Tiimide kogemuste, hetkeolukordade ja tulemuste jagamise tagamine. ● Koolitusprogrammi tulemuste saavutamise tagamine. Tellijale ettepanekute esitamine samalaadse

programmi läbiviimiseks tulevikus.

Nõustajad: Maris Jõgeva, Evelin Kostabi, Rasmus Pedanik, Krista

Pegolainen-Saar, Ivika Nõgel

● Tiimide mentorlus koolitusprogrammi vältel ja peale koolitusprogrammi. Juhendatavate tööde ja edenemise tagasisidestamine.

24

Projekti meeskond

Rasmus Pedanik –Rasmusel on üle 10 aasta kogemust arendusprogrammide disainimisel ja koolitamisel. Olles disaininud ja juhtinud koolitusprogramme sellistele ettevõtetele nagu Swedbank, Tallinna Sadam, Eesti Energia, Omniva jt. Viimased viis aastat on Rasmus peamiselt juhtinud disainmõtlemise ja koosloome töötubasid, olles juhtinud üle 200 koosloome töötoa. Rasmus on algatanud ja juhtinud kahestat disainmõtlemisel põhinevat koosloome arendusprogrammi. Rasmus on täiendanud ennast probleemi lahendamise ja meeskondade juhtimise fassilitaatorina Londonis, teenusedisaini koosloome fassilitaatorina DesignThinkers Akadeemias Amsterdamis ja avaliku sektori teenuste disainimise koolitusprogrammis Cardiffis. Rasmusel on action learning protsessi-, meeskonna coachingu-, protsessijuhi- ja Lego Serious Play fassilitaatori sertifikaadid. Rasmus õpib Tartu Ülikoolis doktorantuuris ja tema uurimistöö teemaks on erinevad probleemide lahendamise metoodikad. See teema on tihedalt seotud sotsiaalse innovatsiooni, koosloome ja disainmõtlemisega. Liskas on Rasmus läbinud koosloome teemalisi kursuseid Aalto, Helsinki ja Oxfordi ülikoolide juures. Rasmus õpetab Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni magistrantidele disainmõtlemist ja meeskonnajuhtimist. Rasmus on Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutaja ja juht. Lisaks arendusprogrammidele juhib Rasmus mitteformaalset Koosloome klubi. Rasmus osales Riigikantselei poolt juhitud Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas. Varem on Rasmus töötanud Siseministeeriumis regionaalministri nõunikuna ja Riigikontrollis projektijuhina. Rasmus on ka väikeettevõtja ja partner Muhu pagarites.

Evelin Kostabi - Evelin osaleb Sotsiaalse Innovatsiooni Labori erinevates programmides osalevate osapoolte vahelise kommunikatsioonijuhina. Üle kümne aasta on Evelin püüdnud maailma paremaks muuta lasteintensiivravi õena. Tundes, et tal on pikaaegse kogemuse najal anda rohkem, kui ta seda õena teha saab, lõpetas Evelin magistrantuuri Tartu Ülikooli kommunikatsioonijuhtimise erialal. Oma magistritöös uuris ta meditsiinipersonali ja lapsega haiglas viibivate lapsevanemate vahelist kommunikatsiooni, et läbi uurimuse ja kogemuse pakkuda antud teemale vaadet ka kvalitatiivsel suunal. Evelinil on Sotsiaalse Innovatsiooni labori poolt läbi viidud arenguprogrammidest kogemus meeskondade kaasamiseks ja vajalike kommunikatsioonide loomiseks ja hoidmiseks olles kuues koosloome arenguprogrammis projektijuhi assistent.

Maris Jõgeva - Maris on osalenud Sotsiaalse Innovatsiooni Labori erinevates projektides töötubade läbiviija ja koolitajana. Viimasel aastal on ta valmistanud ette kohalike omavalitsuste võrgustikupõhise kogukondade kaadsamise mudeli väljatöötamist, varem tegelenud põhjalikumalt koosloome lõimimisega poliitikakujundamisse ja selleks algatatud kaasamispraktikatesse. Varasemalt on Maris töötanud vabaühenduste võimestamise, võrgustike arendamise ning avatud valitsemise teemadega. Tal on pikaajaline kogemus koolitaja ning nõustajana ja töökogemus Eestimaa Looduse Fondist, Vabaühenduste Liidust, Avatud Eesti Fondist, Siseministeeriumist, Vormsi Vallavalitsusest. Marisel on magistrikraad sotsiaaltöös Tartu Ülikoolist ning õpingute ajal keskendus ta kogukonnapõhise sotsiaaltöö meetoditele.

25

Kati-Katri Koppel - Turunduskommunikatsiooniga on Kati-Katri tööalaselt kokku puutunud viimased 15 aastat, planeerides reklaami erinevatesse meediakanalitesse ning hallates näiteks Viljandi Vallavalitsuse, Mulgimaa Peremängu ja Külaliikumise Kodukant sotsiaalmeediat ja kodulehti. MTÜ Mulgimaa Peremängu juures on Kati-Katri tegev turundusjuhina, kelle vastutada on kogu sotsiaalmeedia sisuloome, artiklid, reklaamide tellimine (tele, raadio, print) ning planeerimine erinevates reklaamikanalites ning sihtgruppideni jõudmine. Viimasel kahel aastal on Mulgimaa Peremängu külastajate arv kasvanud tänu täpselt sihitud ning professionaalselt planeeritud reklaamile 1500 külastajalt ligi 5000 külastajani hooajal. Kati-Katri on kogemustega projektijuht, olles kirjutanud ja juhtinud nii kohaliku tasandi kui rahvusvahelise osalusega projekte Viljandi Vallavalitsuses ning erinevates MTÜdes. 2019. aastal sai Kati-Katri poolt juhitud Eesti-Läti koostööprojekt “Rohelised Rööpad” Muinsuskaitseameti “Pärandi hoidja” aastapreemia ning samal aastal auhinna “9th European Greenways Award “Excellence” Category First Prize”. 2021. aastal oli Kati-Katri Mulgi Kultuuri Instituudi juures projektijuht Mulgimaa turismi strateegia koostamisel. Varem on Kati-Katri töötanud Viljandi Vallavalitsuses kuus aastat arenguspetsialistina, olles samal ajal ka valla ajalehe toimetaja ning vastutav väljaandja. Praegu on Kati-Katri tegev Kodukandi Koolituskeskuse juhina, kirjutades projekte ning toimetades täiskasvanute täienduskoolituse maastikul.

Krista Pegolainen-Saar - Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikmena on Krista olnud maaelu valdkonna huvikaitseliste tegevuste arendaja ja eestkõneleja. Krista osaleb Siseministeeriumi poolt ellu kutsutud EKAK komisjoni ning “Vabatahtlike kaasamine kriisides” töörühma töös.

Kaasamist on Krista õppinud Art of Hosting koolkonda kuuluva andragoogi Piret Jeedase käe all “Kaasava juhtimise arenguprogrammi” raames. Lisaks on Krista läbinud ANSE standardile vastava superviisori 2,5 aasta väljaõppeprogrammi Eesti Supervisiooni Instituudi poolt.

Alates 2019 aastast on Krista külastuspäeva “Maal elamise päev” korraldustoimkonna juht. Kodukandi tegevuste väliselt on ta koolitajana partneriks Tervise Arengu Instituudile ning KOVidele suunatud rahvatervise valdkonnas protsessi mentoriks Haljala, Rakvere ja Tõrva vallale. Arukate külade programmi raames, mida koordineerib Eesti Leader Liit on Krista mentoriks Uuesalu, Kose-Uuemõisa ja Luunja kogukondadele.

Ivika Nõgel - Ivika Nõgel on suurte kogemustega kogukonnatöö ja kaasamise praktik, koolitaja ning osalusplaneerimise ekspert. Lisaks on tal kogemusi komplekssete projektide juhtimisel maaelu ning kogukondade arendamise valdkonnas. Kaasamist on Ivika õppinud Art of Hosting koolkonda kuuluva andragoogi Piret Jeedase ning rahvusvaheliste fassilitaatorite Toke Paludan Molleri ja Chris Corrigani käe all “Kaasava juhtimise arenguprorgammi” raames. Kaasamise ja koosloome oskusi praktiseerib ta koolitaja ning arenguprotsesside juhina.

Ivika on algatanud “Maale elama” liikumise, mis tänaseni inspireerib inimesi maaelu propageeriva külastusürituse “Maal elamise päev” nime all. Eesti Külaliikumise Kodukant juhatuse liikmena on Ivika eelkõige pühendunud omavalitsuste ning külakogukondade koostööoskuste ning -mudelite arendamisele. Väljaspool Kodukandi tegevust on Ivika juhtinud arvukalt kolmanda sektori strateegiaprotsesse, mille tellijateks on muuhulgas olnud Mulgi Kultuuri Instituut,

26

Saarte Koostöökogu, Vapramäe-Vellavere-Vitipalu Sihtasutus, MTÜ Seto Küük, Eesti Rahvaülikoolide Liit, Urvaste Külade Selts, Taheva valla külade ühendus jt.

Meie pakkumisega seotud kogemus

MTÜ Sotsiaalse innovatsiooni labor

Koolitusprogramm on üles ehitatud koolitajate eelneva kaheksa teenusedisaini ja koosloome arenguprogrammide ja koolituste kogemustele, sh 2019. aasta kultuuriasutuste teenusedisaini ja mentorprogrammi elluviimise kogemusele. Lisaks sellele on SiLabil pikaajalised kogemused koosloome metoodika kasutamisel. 2014-2015 aasta teenusedisaini pilootprogrammis katsetasime koosloome metoodikat edukalt kuue vabaühenduse peal (toetajad: Siseministeerium ja Sotsiaalministeerium; projekti kogumaksumus 50 000 eurot, läbiviija Heateo SA. Rasmus Pedanik kavandas pilootprogrammi ja osales hiljem projektis vabatahtliku mentorina nii projektijuhile kui osalevatele meeskondadele). 2015. aasta arenguprogrammis (toetaja Hasartmängumaksu Nõukogu, projekti kogumaksumus 64 500 eurot, teostaja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Rasmus Pedanik disainis ja juhtis arenguprogrammi ning osales koolitajana) kasutasime uute teenuste disainimisel ühes rühmas teenusedisaini tööriistu ja teises rühmas katsetasime sotsiaalset praktikate keskset lähenemist. 2015. aasta arenguprogrammis osales 12 meeskonda üle Eesti. Koolitajate ja mentoritena osalesid veel Marko Uibu ja Evelin Kostabi. 2016. aasta koosloome arenguprogrammis osales kuus meeskonda/vabaühendust, kokku disainiti neli uut teenust ja re-disainiti kaks teenust (toetaja Hasartmängumaksu Nõukogu, projekti maksumus 37 000 eurot, teostaja Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik. Rasmus Pedanik disainis ja juhtis arenguprogrammi, viis läbi töötoad ja koolitas). Ühes meeskonnas osales lisaks vabaühendusele vastava piirkonna kohaliku omavalituse sotsiaaltöötaja ja sotsiaalministeeriumi esindaja. Koolitajate ja mentoritena osalesid veel Marko Uibu, Jaan Aps ja Evelin Kostabi. 2018. aastal viis Sotsiaalse Innovastiooni Labor ellu sotsiaalse ettevõtluse koosloome arenguprogrammi (www.koosloomelabor.ee), kus disainiti koosloome meetodil kuus uut teenuse kontseptsiooni (programmi rahastaja Kodanikuühiskonna Sihtkapital, programmi maksumus 20 000 eurot. Rasmus Pedanik disainis ja juhtis arenguprogrammi, viis läbi töötoad ja koolitas). Programmis osales kuus vabaühendust ja vastava piirkonna kohalik omavalitsus. Kokku kuus meeskonna ja ligi 30 inimest. 2018. viis Sotsiaalse Innovastiooni Labor ellu Tallinna noortekeskuste disainilabori (rahastaja Tallinna linn. Rasmus Pedanik disainis ja juhtis arenguprogrammi, viis läbi töötoad ja koolitas), kus osales 10 Tallinna linna noortekeskust. Disainilaboris disainiti koosloome meetodil 10 uut avatud noorsootöö teenust. Paremad teenuse kontseptsioonid said ENTK-st 6000 euro ulatuses toetust teenuse katsetamiseks. 2019. aastal disainis ja viis ellu Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ellu kohalikele omavalitsuste teenusedisaini ja koosloome arenguprogrammi, mille raames toimus 96 osalisele 12 töötuba neljas Eesti linnas. Kokku osales programm 24 omavalitsuse meeskonda ja disainiti 24 uut teenuse prototüüpi. Programm lõppes 4 kuud

27

kestva nõustamisprogrammiga, mille raames nõustati 10 omavalitsust. Nõustamisprogrammi tulemusena jõuti 10 erineva teenuse delegeerimise lepinguni. Programmi tellis Rahandusministeerium, riigihanke korraldas RTK. Kogu programmi maksumus kokku 149 000 eurot. https://koosloome.ee/avalike-teenuste-koosloomeprogramm/ 2019. viisid Sotsiaalse innovatsiooni Labor, MTÜ Eesti Pagulasabi ja OÜ DesignMinds ellu kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogrammi. Koolitusprogrammis osales 10 kultuuriasutust. Kultuuriasutustele korraldati 8 koolituspäeva (4 Tallinnas ja 4 Tartus). Peale koolitusprogrammi, mille raames valmis 10 teenuse prototüüpi valiti 5 kultuuriasutust, kes pääsesid edasi mentorprogrammi, mille jooksul asutused piloteerisid oma teenuseid. Kokku kaasati 270 kolmandatest riikidest pärit kodanikku. https://koosloome.ee/kultuuriasutuste-teenusedisaini-koolitus-ja-mentorprogramm/ 2020. viis Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ellu kohalike omavalitsuste ja noortekeskuste virtuaalse koosloome arenguprogrammi, mille raames disainiti koosloome meetodil kuuele omavalitsusele uus noorsootöö arengukava ja arengukava sihte toetav teenus. Kokku toimus kahe kuu jooksul 8 virtuaalset töötuba. Koosloome programmi rahastas Teadus- ja teadusministeerium.

2021. aastal koostas Sotsiaalse Innovatsiooni Labor koostöös Stories of Impact ja Rakendusliku Antropoloogia Keskusega HARNO tellimusel valdkondadeülene NEET-olukorras noorte toetamise ja teenuste koostöömudel kohalikele omavalitsustele.

Eesti Külaliikumise Kodukant pakkumisega seotud kogemus

2002-2003 viidi ellu projekt „E-Village“ PHARE Access toetusega ning koostöös Põllumajandusministeeriumiga, mis tõi esmakordselt päevakorda kogukondliku tegevuse arengu planeerimise teema. Projekti tulemusena uuenes küla arengukava mõiste ja kasulikuks väljundiks said valminud küla arengukava koostamise käsiraamat, loodud külavanemate võrgustik ning kõrgetasemeliselt läbi viidud koolituste materjalid. 105 külakogukonda koostasid projekti raames oma esimese kogukonna arengukava, selleks et olla valmis EL toetuse taotlemiseks nõutud tasemel. Küla arengu planeerimine on jäänud kestma ka nüüd, kuigi seda otseselt ei nõuta.

2004/2006 toimunud „Säde küladesse“ projekt võttis fookusesse „uinuvad külad“, kus innustati läbi eestvedaja võimestamise kogukondliku tegevuse käivitamist. Projekti raames tegutseti 124 külas, kellest 80% õnnestus käivitada oma paikkonna külaliikumine. Selles projektis sõnastati ka kogukonna arengu tasemete esialgne kontseptsioon.

2005/2006 toimunud projektis „Kogukonnateenused külas“ toetati 25 külaseltsis kogukonnateenuse käivitamist koolituste ja nõustamisega ning teenuseid tutvustava voldikuga. Tegemist oli esimese korraga, kui külade omatulu teenimise võimekusega tegeleti.

28

2018/2019 projekti „Külavanemate institutsionaalse koostöömudeli väljatöötamine kohalikele omavalitsustele“ fookuses oli külavanema institutsiooni täpsustamine ning külavanemate ja kohalike omavalitsuste koostöömudeli loomine. Korraldasime külavanemate uuringu, kogukonnatöö mudeli tutvustamise seminaridel ning koostasime uuendatud ja kommenteeritud külavanema statuudi näidise. Projekt käivitas 20 kohalikus omavalitsuses haldusreformi muutusi arvestava külavanema statuudi koostamise ning külavanema institutsiooni uue mõtestamise.

2020/2021 viis Kodukant ellu ACF projekti „Õmblusteta maaühiskonna programm“, mille fookuses oli küla kogukondade ja omavalitsuste koostöö toetamine. Projekti raames viidi läbi külaliikumise ja tugisüsteemi kaardistuse, korraldati piirkondlikud koostööseminarid omavalitsuste ametnikele ja kogukondade esindajatele. Märtsis toimus veebikonverents „Kogukonna roll ja võimalused kohalikus omavalitsuses“, mille peamiseks sihtgrupiks olid kohalikud omavalitsused.

2018/2020 viis Kodukant läbi Sotsiaalministeeriumi piloothanke “Vabatahlike seltsiliste kaasamise mudeli väljatöötamine omavalitsuste poolt pakutavate hoolekandeteenustes”, mille fookuses oli välja töötada omavalitsustega koostöös vabatahtlike kaasamise mudel. Tegevused viidi läbi piloot omavalitsuses, kus kaasati üle 600 vabatahtliku.

Alates 2021 aastast osaleb Kodukant koostöös Leader Liidu ja maaelu võrgustikuga “Arukate külade arenguprogrammis” koolitajate ning kogukondade mentoritena. Arenguprogrammi eesmärgiks on toetada 24 kogukonna õppimise ja kaasamise protsessi, mille tulemusena valmib aruka kogukonna strateegia ning käivitatakse vähemalt üks innovaatiline algatus.

2021/ 2023 viib Kodukant ellu Sotsiaalministeeriumi hankeprojekti “Vabatalike seltsilist kaasamismudeli rakendamine hoolekandesüsteemis”, mille eesmärk on edasi arendada pilootmidelit ja seda rakenda vähemalt 60 omavalituses. Hanke maht on 1, 2 miljonit ning peamised arendustegevused toimuvad valdade ja kogukondade koostöös.

LISA 3

Riigieelarvelise toetuse lepingu juurde

RIIGIEELARVELISE TOETUSE KASUTAMISE TEGEVUS- JA TULEMUSARUANNE

Lepingu nr:

Aruande esitaja:

Tegevuste läbiviimise aeg:

Aruande koostamise kuupäev:

Läbiviidud tegevuste kirjeldus (toimumise aeg, kulg, osalejad, olulisemad tähelepanekud,

jms)

Tegevuste olulisemad tulemused vastavalt esitatud taotlusele, sh väljundid

Kas tegevuste läbiviimisel/tulemustes oli erinevusi/kõrvalekaldeid võrreldes kavandatuga

(millest tulenevalt)?

Aruandele lisatud tegevuste läbiviimise raames välja töötatud materjalid

Soovitused edaspidiseks taoliste arenguprogrammide läbiviimisel

Aruande koostamise kuupäev: Aruande koostanud:

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU NR {VIIT}

ERITINGIMUSED

12.01.2022

Eesti Vabariik Siseministeeriumi kaudu, keda esindab siseministri 15. veebruari 2016. a

käskkirja nr 1-3/36 alusel kodanikuühiskonna osakonnajuhataja ülesannetes rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt (edaspidi toetuse andja), ja

Mittetulundusühing Sotsiaalse Innovatsiooni Labor ja MTÜ Eesti Külaliikumine

Kodukant, keda esindab põhikirja ja volituse alusel Rasmus Pedanik (edaspidi toetuse saaja),

keda nimetatakse lepingus ka eraldi pool ja koos pooled, lähtudes siseministri 3. novembri 2021. a käskkirjast nr 1-3/90 „Projektikonkursi läbiviimine

kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks“, kantsleri 4. jaanuari 2022. a käskkirjast nr 1-5/2 „Projektikonkursile esitatud

taotluse rahuldamine“ ja toetuse saaja 28. novembril 2021. a esitatud taotlusest ning poolte ühisest huvist viia ellu kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogramm, leppisid kokku järgmises.

1. Üldsätted

1.1. Leping koosneb eri- ja üldtingimustest. 1.2. Lepingu üldtingimused on kehtestatud siseministri 28. märtsi 2018.a käskkirjaga nr 1-3/32

„Riigieelarvelise toetuse andmise kord“ (edaspidi üldtingimused).

1.3. Lepingu sõlmimisega kinnitab toetuse saaja, et juhindub lisaks eritingimustele ka üldtingimustest ja need on talle arusaadavad.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale 2021. aasta riigieelarve seaduse § 1 osa 6 jaos 10

„Siseministeeriumi valitsemisala“ eelarvekontolt 45 (SAP projektikood S10-K-KODAR) ette nähtud toetuse (edaspidi toetus) riigieelarvest summas 60 000 (kuuskümmend tuhat)

eurot. 2.2. Toetus on määratud kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome

arenguprogrammi läbiviimiseks vastavalt lisale 1.

2.3. Toetuse andja kannab toetuse saaja arvelduskontole EE027700771002406601 punktis 2.1 määratud summa hiljemalt 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui pooled on lepingu

allkirjastanud. 2.4. Punktis 2.2 nimetatud tegevus peab olema tehtud hiljemalt 15. oktoobril 2022. a.

3. Aruannete koostamine ja esitamine

Toetuse saaja kohustub esitama järgmised toetuse kasutamise aruanded:

3.1. finantsaruanne ajavahemiku 15. oktoobri 2022. a seisuga hiljemalt 31. oktoobril 2022. a lisa 2 „Toetuse kasutamise finantsaruanne“ kohaselt;

3.2. tegevus- ja tulemusaruanne ajavahemiku 15. oktoobri 2022. a seisuga hiljemalt

31. oktoobril 2022. a lisa 3 „Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne“ kohaselt.

4. Poolte kontaktisikud

4.1. Toetuse andja kontaktisik lepingu täitmisel on Marten Lauri, telefon 6125203, e-post [email protected].

4.2. Toetuse andja kontaktisik on lepingus määratud aruannete ja tegevuse tulemuslikkuse

hindamisega seotud õiguste ja kohustuste vahetu teostaja. 4.3. Toetuse saaja kontaktisik lepingu täitmisel on Rasmus Pedanik, telefon 5556 6489, e-post

[email protected].

5. Lepingu dokumendid

5.1. Lepingu lahutamatud dokumendid on: 5.1.1. Lisa 1. Taotlus;

5.1.2. Lisa 2. Toetuse kasutamise finantsaruanne; 5.1.3. Lisa 3. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruanne.

5.2. Lepingudokumentide tähtsuse järjekord on järgmine: I. Eritingimused, II. Lepingu lisad,

III. Üldtingimused. Vastuolude korral lähtutakse dokumendist, mis on esimene. 5.3. Toetuse saaja on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud lepingu osad, milles esitatud info

on avaliku teabe seaduse kohaselt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. 6. Lepingu kehtivus

6.1. Leping jõustub, kui sellele on alla kirjutanud mõlemad pooled, ja kehtib kuni pooled on lepingukohustused nõuetekohaselt täitnud.

6.2. Leping on allkirjastatud digitaalselt. 7. Erisätted

7.1. Toetuse saajal on kooskõlastatult toetuse andja kontaktisikuga õigus suurendada või vähendada lisas nr 1 olevaid summasid eelarveartiklite vahel, muutmata lepingu kogumaksumust.

7.2. Toetuse saaja kohustub toetuse kasutamise ajavahemikul koostatud infomaterjal ide l (veebilehtedel, trükistel, esitlusmaterjalidel jts) ning elluviidavate tegevuste esitlemise l

kasutama Siseministeeriumi logo või viidet „Projekti/tegevust rahastab Siseministeerium “. Enne infomaterjalide trükkimist või avalikustamist on toetuse saaja kohustatud Siseministeeriumi logo kasutuskohad ja kujunduse kooskõlastama toetuse andja

kontaktisikuga.

8. Poolte allkirjad ja rekvisiidid:

Toetuse andja

(allkirjastatud digitaalsel) Raivo Küüt

Toetuse saaja

(allkirjastatud digitaalselt) Rasmus Pedanik

RIIGIEELARVELISE TOETUSE LEPINGU ÜLDTINGIMUSED

1. Üldsätted

1.1. Riigieelarvelise toetuse lepingu eri- ja üldtingimuste (edaspidi ühiselt leping) eesmärk on

reguleerida Siseministeeriumi (edaspidi toetuse andja) ja toetust saava juriidilise isiku (edaspidi toetuse saaja) vahel lepingu alusel ja sellega seoses tekkivaid õigussuhteid.

1.2. Poolte õiguste ja kohustuste aluseks on Eestis kehtivad õigusaktid, toetuse saaja taotlus ning leping ja selle lisad.

1.3. Toetuse saaja kinnitab, et on teavitanud toetuse andjat enne lepingu sõlmimist, kui sama

riigieelarvelise toetuse kasutamise eesmärgi saavutamiseks on riigieelarvelist toetust juba saadud.

1.4. Toetuse andja ja toetuse saaja, ühiselt nimetatud kui pooled, kinnitavad, et lepingu sõlmimisega ei ole nad rikkunud ühtegi enda suhtes kehtiva seaduse, põhikirja või muu normatiivakti sätet ega ühtegi endale varem sõlmitud lepingute ja kokkulepetega võetud

kohustust.

2. Lepingu ese

Lepingu ese on lepingu eritingimustes nimetatud eesmärgi toetamiseks toetuse saajale rahaliste vahendite eraldamine (edaspidi toetus).

3. Poolte õigused ja kohustused

3.1. Toetuse saajal on õigus:

3.1.1. kasutada toetust lepingus ja selle lisades nimetatud eesmärgil; 3.1.2. saada toetuse andjalt vajaduse korral kirjalikke juhiseid, kuidas toetust kasutada.

3.2. Toetuse saajal on kohustus: 3.2.1. kasutada toetust lepingus määratud kulude katmisel eesmärgipäraselt ja

säästlikult ning vastavuses lepingu ja selle lisadega;

3.2.2. kasutada toetust avalikes huvides ja mitte tulu teenimiseks; 3.2.3. järgida toetuse kasutamisel riigihangete seaduse nõudeid;

3.2.4. kasutada toetust mittemajanduslikuks tegevuseks riigiabi mõiste tähenduses. Toetuse saaja on teadlik, et selle nõude täitmata jätmisel võib olla tegemist riigiabiga Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lg 1 mõttes, ja

ebaseaduslik või väärkasutatud riigiabi tuleb riigiabi saajal tagastada; 3.2.5. pidada eraldi arvestust toetusest tehtavate kulutuste kohta raamatupida mise

seaduse nõuete kohaselt; 3.2.6. esitada õigeks ajaks lepingus nimetatud aruanded; 3.2.7. tagastada lepingus määratud toetuse kasutamise ajavahemikul kasutamata jäänud

toetuse või selle osa toetuse andjale 10 tööpäeva jooksul finantsaruande kinnitamisest arvates. Kui toetusest jääb kasutamata vähem kui 7 eurot, siis

kasutamata jäävat osa ei tagastata; 3.2.8. tagastada toetus punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.2.9. võimaldada toetuse andjal või tema määratud isikul ja Rahandusministeeriumil

kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust ja esitatud aruannete õigsust; 3.2.10. vastata toetuse andja arupärimistele lepingu täitmise kohta ja esitada vajalikud

dokumendid tutvumiseks 10 tööpäeva jooksul arupärimise esitamisest arvates; 3.2.11. teavitada toetuse andjat viivitamata asjaoludest, mis takistavad või mõjutavad või

mis võivad takistada või mõjutada toetuse lepingujärgset kasutamist;

3.2.12. teavitada toetuse andjat viivitamata toetuse kasutamise vajaduse muudatusest, kui toetuse kasutamise tegelik vajadus erineb lepingus määratust, ja teha toetuse

andjale ettepanek lepingut muuta.

3.3. Toetuse andjal on õigus: 3.3.1. kontrollida igal ajal toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist;

3.3.2. nõuda toetus tagasi punktide 5 ja 10.3 kohaselt; 3.3.3. kohaldada lepingus ette nähtud sanktsioone, kui toetuse saaja ei täida

lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt;

3.3.4. esitada kirjalikke soovitusi toetuse eesmärgipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks; 3.3.5. saada lepingukohustuste täitmiseks toetuse saajalt infot toetuse kasutamisest ja

tutvuda dokumentidega, sealhulgas esitada lisaks lepingus ette nähtud aruannetele arupärimisi toetuse kasutamise kohta;

3.3.6. kontrollida toetuse kasutamist toetuse kasutamisega seotud asukohas kohapeal.

3.4. Toetuse andjal on kohustus: 3.4.1. maksta toetuse saajale toetust lepingus määratud korras;

3.4.2. teha lepingu raames järelevalvet lepingu nõuetekohase täitmise üle; 3.4.3. hinnata toetuse eesmärgipärast ja säästlikku kasutamist.

4. Aruannete koostamine ja esitamine

4.1. Toetuse saaja on kohustatud esitama finantsaruande, toetuse kasutamise tegevus- ja

tulemusaruande ning vajaduse korral teisi lepingus ette nähtud aruandeid. Toetuse kasutamise finantsaruanne peab andma ülevaate tegevuskuludest, sh kululiikidest kalkulatsiooni ja tegelikkuse järgi. Toetuse kasutamise tegevus- ja tulemusaruandes peab

olema ülevaade elluviidud tegevustest ja nende olulisematest tulemustest ning kirjeldatud, kas tegevuste elluviimisel esines kõrvalekaldeid, ja kui esines, siis millise id.

4.2. Toetuse andja kontaktisik annab lepingu kohaselt esitatud aruande kohta hinnangu

hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. 4.3. Kui aruandes ei ole piisavalt infot lepingus nimetatud tegevuste kohta, nõuab toetuse

andja kontaktisik toetuse saajalt aruandes esinevate puuduste kõrvaldamist. Toetuse saajal tuleb puudused kõrvaldada hiljemalt 10 tööpäeva jooksul.

4.4. Kui toetuse andja kontaktisikul on põhjendatud kahtlus, et toetuse saaja ei ole esitanud

aruandes kõiki nõutud andmeid või on aruandes esitanud eksitavat infot, võib kokku kutsuda poolte kontaktisikute koosoleku. Koosolekul on toetuse saaja kohustatud andma

aru vajaliku info mitteesitamise või eksitava info esitamise kohta või lükkama ümber toetuse andja kontaktisiku kahtlused andmete õigsuse ja täielikkuse või kogu vajaliku info mitteesitamise kohta.

4.5. Kui toetuse andja kontaktisik ei kiida aruannet heaks, täiendab või parandab toetuse saaja aruannet ja esitab selle toetuse andjale uuesti hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Toetuse

andja kontaktisik annab täiendatud või parandatud aruandele hinnangu hiljemalt 10 tööpäeva jooksul aruande saamisest arvates. Kui lepingus on toetuse väljamakse seotud aruande heakskiitmisega, on toetuse andjal õigus kuni aruande heakskiitmiseni

toetuse väljamakse tegemine peatada. 4.6. Toetuse saaja esitatud aruannete õigsust, toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude

paikapidavust ja toetuse lepingukohast kasutamist on igal ajal õigus kontrollida toetuse andjal või tema määratud isikul või Rahandusministeeriumil.

5. Poolte vastutus 5.1. Toetuse andjal on õigus nõuda tagasi kogu toetus, kui selgub, et toetuse saaja ei kasutanud

toetust lepingus ette nähtud tegevuseks, jättis lepingukohustuse täitmata või esitas toetuse saamiseks valeandmeid.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetus tagasi osas, mida toetuse saaja ei ole kasutanud

lepingus ette nähtud tegevusteks. 5.3. Toetuse täielikul või osalisel tagasinõudmise korral on toetuse saaja kohustatud nõutud

summa määratud tähtpäevaks tagasi maksma. Kui nõutud summat tähtpäevaks ei tagastata, võib toetuse andja nõuda toetuse saajalt maksetähtpäevale järgnevast

kalendripäevast viivist 0,2% tasumata summast iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest.

5.4. Pooled on teadlikud, et lepingukohustuste täitmata jätmisel või mittenõuetekohase l täitmisel vastutavad nad teise poole ees lepingus ja õigusaktides sätestatud ulatuses. Teisele poolele lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitab kahju tekitanud pool

30 kalendripäeva jooksul nõude esitamisest arvates. 5.5. Kui toetuse saaja ei täida lepingukohustusi või ei täida neid nõuetekohaselt, on toetuse

andjal õigus: 5.5.1. nõuda leppetrahvi kuni 10% toetusest. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta toetuse

andja õigust nõuda toetuse saajalt ka kahju hüvitamist. Toetuse saaja kohustub

leppetrahvi tasuma 10 tööpäeva jooksul, arvates toetuse andja kirjaliku nõude kättesaamisest;

5.5.2. teha toetuse saajale hoiatus ja ettepanek lepingu rikkumine mõistliku aja jooksul lõpetada. Kui toetuse saaja ei lõpeta toetuse andja määratud aja jooksul lepingu rikkumist või ei teata rikkumist vabandavatest asjaoludest, on toetuse andjal õigus

lepingust taganeda või leping üles öelda, teatades sellest toetuse saajale kirjalikult, ja nõuda toetuse saajalt toetuse tagastamist osaliselt või täies mahus. Lepingus t

taganemine või ülesütlemine ei välista leppetrahvi kohaldamist.

6. Toetuse kasutamise tulemuslikkuse hindamiskriteeriumid

6.1. Lepingu eesmärgi täitmise tulemuslikkuse hindamisel arvestatakse järgmist: 6.1.1. lepingus määratud eesmärk on kavandatud ulatuses saavutatud; 6.1.2. lepingus määratud tegevus on ellu viidud lepingus ettenähtud tingimustel ja

korras; 6.1.3. toetuse andjal ei ole pretensioone lepingu täitmise ega aruannete kohta.

7. Vääramatu jõud

7.1. Pooled käsitavad vääramatu jõuna võlaõigusseaduse § 103 lõikes 2 nimetatud asjaolusid.

7.2. Pooled vabanevad lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmisest osaliselt või täielikult, kui seda takistavad vääramatu jõuna käsitatavad asjaolud, kusjuures pooled

on kohustatud rakendama meetmeid, et ära hoida teisele poolele kahju tekitamine ning tagada võimaluste piires oma lepingust tulenevate ja sellega seotud kohustuste täitmine.

7.3. Pool, kelle tegevust lepingujärgsete kohustuste täitmisel takistavad vääramatu jõu

põhjustatud asjaolud, on kohustatud sellest kohe teisele poolele teatama vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

7.4. Vääramatu jõuna käsitatavate asjaolude esinemist tõendab pool, kes vääramatu jõu esinemisele viitab.

7.5. Kui vääramatu jõu tõttu on poole lepingukohustuste täitmine takistatud enam kui

90 päeva järjest, võivad pooled lepingust taganeda või lepingu üles öelda. Lepingust taganemise korral toimub lepingu alusel üleantu tagasitäitmine.

8. Lepinguga seotud teated

8.1. Lepinguga seotud teated peavad olema esitatud vähemalt kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis, välja arvatud juhtudel, kui sellised teated on informatsioonilise iseloomuga, ning teadete sisu ja nende edastamisega ei kaasne teisele poolele õiguslikke

tagajärgi. 8.2. Lepinguga seotud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teateid võivad esitada ka

poolte kontaktisikud.

8.3. Pooled on kohustatud teatama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu kontaktisiku, kontaktandmete, pangarekvisiitide või muude andmete muutumisest.

Vastasel korral on õigus eeldada, et kõik varem teada antud poolte andmed kehtivad ja nende kohaselt edastatud teated on pooled kätte saanud.

8.4. Pooled vastutavad teisele poolele edastatud lepingu täitmist puudutavate andmete õigsuse eest.

9. Lepingu muutmine 9.1. Lepingut muudetakse poolte kokkuleppel.

9.2. Kõik lepingumuudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

9.3. Kui mõlemad pooled on nõus lepingut muutma, vormistatakse lepingumuuda tus kirjalikult lepingu lisana. Vastasel korral on lepingumuudatused tühised.

9.4. Tegevust, mis on tehtud lepingus määratud tähtajast hiljem ja mille kohta ei ole

vormistatud lepingu muutmist, ei rahastata toetuse arvelt.

10. Lepingu lõpetamine

10.1. Lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada poolte kokkuleppel. Pool esitab lepingu ennetähtaegse lõpetamise ettepanekus lepingu lõpetamise põhjuse ja kõik vajalikud

dokumendid. Kui mõlemad pooled on nõus lepingu lõpetamisega, vormistatakse lepingu lõpetamine kirjalikult.

10.2. Poolel on õigus lepingust taganeda või leping üles öelda sellest teisele poolele kirjalikult 14 kalendripäeva ette teatades järgmistel juhtudel: 10.2.1. teine pool on lepingukohustusi oluliselt rikkunud;

10.2.2. lepingukohustuste täitmise võimatuse korral punktis 7 sätestatu järgi. 10.3. Lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel on toetuse saaja kohustatud 10 tööpäeva jooksul

tagastama toetuse andjale toetuse selle osa, mida lepingu lõpetamise seisuga ei ole

kasutatud.

11. Lõppsätted

11.1. Pooled kohustuvad võtma meetmeid, et lahendada lepinguvaidlused läbirääkimiste teel, mitte kahjustades seejuures teise poole lepingust tulenevaid ja seaduslikke huve. Kui

kokkuleppele ei jõuta, lahendatakse lepingust tulenevad vaidlused Eesti seaduste kohaselt.

11.2. Kui mõni lepingusäte on vastuolus Eesti õigusaktidega, ei mõjuta see teiste lepingusäte te kehtivust.