„Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“ kinnitamine

KÄSKKIRI

10.07.2020 nr 1-3/71

„Kodanikuühiskonna programmi

2021–2024“ kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 31. mai 2012. a määruse nr 39 „Siseministeeriumi põhimäärus“ § 23 lõike 2

punktide 2 ja 23 ning peaministri 1. mai 2019. a korralduse nr 33 „Ministrite pädevus

ministeeriumi juhtimisel ja ministrite vastutusvaldkonnad“ punkti 9 alusel

kinnitan „Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Riina Solman

rahvastikuminister

Lisa. „Kodanikuühiskonna programm 2021–2024“

Lisa 1. Rahvastikuministri käskkirja

„Kodanikuühiskonna programm 2021–2024“

juurde

lk 1/19

Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024

Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu

kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati

kodanikuühiskonna programm aastateks 2021–2024, mis on jätkuks1 praegu kehtivale

„Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020“ ja varasematele arengukavadele.

Rahvastiku ja sidusa ühiskonna tulemusvaldkonda panustavas programmis täpsustatakse nelja-

aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ja mis seotakse

pakutavate teenustega. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste üldosa on koostatud 2030.

aastani ning saab koostatava „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava“2 osaks.

Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“,

„Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ja „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja

inimesekeskne riik“. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud üks meede ja viis programmi tegevust.

Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks

2030:

● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses,

● on kogukonnad võimekad ja hoolivad,

● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad ja

jätkusuutlikud,

● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav,

● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud.

Programmi peamine erinevus valdkonna eelmiste arengudokumentidega on poliitika kujundamises

osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade aktiivsusele.

PROGRAMM

Tugev kodanikuühiskond

MEEDE

Kodanikuühiskonna mõju suurendamine

ja arengu toetamine

PROGRAMMI

TEGEVUS 1.1

Teadlikud ja

aktiivsed elanikud

PROGRAMMI

TEGEVUS 1.2

Võimekad ja

hoolivad kogukonnad

PROGRAMMI

TEGEVUS 1.3

Võimekad

vabaühendused ja

sotsiaalsed ettevõtted

PROGRAMMI

TEGEVUS 1.4

Läbipaistev ja kaasav

poliitika

kujundamine

PROGRAMMI

TEGEVUS 1.5

Usuvabadus on

kehtiva õiguskorra

raames tagatud

Joonis 1. „Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“ ülesehitus.

Programmi visioon aastaks 2030

Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja

vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning

võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse

toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste

tegemisel kaasa rääkida.

1 Praegu lähtutakse programmi koostamisel kehtivast „Kodanikuühiskonna arengukavast 2015–2020“ ja EKAKist ning „Rahvastiku ja sidusa

ühiskonna arengukava“ valmimisel viiakse kodanikuühiskonna programm sellega vastavaks. Lisainfo programmist ja selle koostamisest leiab

aadressilt www.siseministeerium.ee/kodar2030. 2 Lisainfot leiab aadressilt https://www.siseministeerium.ee/et/rahvastiku-ja-sidusa-uhiskonna-arengukava-2021-2030.

lk 2/19

Programmi eesmärk ja mõõdikud

Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond

Programmi üldmõõdikud:

Mõõdiku nimi Algtase

(2018)

Sihttase

2024

Sihttase

2030 Allikas

Poliitika kujundamise kvaliteet täpsustub Uuring „Kodanikualgatuse

institutsionaliseerumine“

Osakaal elanikkonnast, kes on

viimase 12 kuu jooksul osalenud

vabatahtlikus tegevuses

49% 50% 50% Uuring „Vabatahtlikus tegevuses

osalemine“

Eesti kodanikuühiskonna üldine

elujõulisus 7-palli skaalal

(1 – suurim, 7 – väikseim)

2.1 2.0 1.9 Ameerika Ühendriikide

arengukoostöö agentuur (USAID)

Poliitika kujundamise kvaliteedi mõõdik on väljatöötamisel Siseministeeriumi vastutamisel koostöös

asjassepuutuvate riigiasutustega.

Seda, kui palju elanikke osales viimase 12 kuu jooksul vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019.

aastal. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal

suurenenud ligi viiendiku võrra (18%) ja praegune tase on Eesti puhul väga hea. Arvestades, et tulemusi

mõjutasid nii Eesti Vabariigi 100. aastapäeva sündmused kui ka haldusreform, kuna need aktiveerisid

elanikke, on programmis sihiks seatud seda taset hoida.

Eesti kodanikuühiskonna üldist elujõulisust mõõdetakse Ameerika Ühendriikide arengukoostöö

agentuuri (USAID) indeksiga järgmise seitsme mõõtme alusel: seadusandlik keskkond,

organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine,

teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid sama ja seetõttu on programmi

siht kodanikuühenduste3 elujõulisust aastaks 2030 märkimisväärselt parandada.

Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd, et ellu viia oma huve ning

osaleda avalike asjade arutamises ja nende üle otsustamises, ent ka sellist koostööd võimaldavaid

ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel

loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid

jne.

Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine

Meede on suunatud sellele, et säilitada vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu, toetada

kogukondlikke algatusi, suurendada vabaühenduste tegutsemisvõimet ja parandada Eesti

kodanikuühiskonna üldist elujõulisust. Nende eesmärkide saavutamiseks pööratakse rõhku

kodanikuhariduse pakkumisele ning edendatakse vabatahtlikku tegevust ja annetamist. Lisaks toetatakse

osalemist kogukondade ühiskondlikus elus, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi

kestlikkusse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega,

et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Peale selle

edendatakse kaasamist, riigi ja vabaühenduste strateegilist partnerlust ning korrastatakse vabaühenduste

rahastamist.

Meetmega aidatakse kaasa „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi

toimimise“ elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises

osalemisel.

3 Kodanikuühendust on programmis käsitletud vabaühendusele sünonüümina. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.

lk 3/19

Eestis on 22 868 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)4. Neist

805 on sihtasutused ja üle 500 usulised ühendused. Enamik usulistest ühendustest kuulub kirikutesse

või koguduste liitudesse. Kõige levinumad kodanikuühenduste tegevusvaldkonnad on vaba aja

sisustamine ja huvitegevus, sport ja kehakultuur ning kultuur ja kunst ning enamik MTÜ-sid tegutseb

kohalikul (valla, küla, linna või linnaosa) tasandil. Võrreldes varasemate uuringutega on vabatahtlikke

kaasavate MTÜ-de osakaal vähenenud, langedes viie aasta taguse ajaga 68%-lt 53%-ni. Palgatöötajaid

on endiselt 36%-s MTÜ-dest. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, mil korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks

juriidilisteks isikuteks ning nende olemasolu ei kajastata enam MTÜ-de ja SA-de registris.

Vabatahtlikus tegevuses on viimase aasta jooksul osalenud iga teine Eesti elanik5 ning 2018. aastal oli

MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja

välismaiste annetustega 41 miljonit eurot6 ning see jätkab kasvu.

Meetme mõõdikud:

Mõõdiku nimi Algtase

(2018) 2021 2022 2023

Sihttase

(2024) Allikas

Osakaal MTÜ-dest, kellel on

rohkem kui kolm

rahastamisallikat

33%

(2017) 33% 33% 33% 33%

Uuring „Kodaniku-

algatuse institutsio-

naliseerumine“

Tulumaksusoodustusega

ühenduste nimekirja

kuulujatele tehtud annetuste

kogusumma

41 mln € 42 mln € 43 mln € 44 mln € 45 mln € Maksu- ja Tolliamet,

INF 9

Palgaliste töötajatega MTÜ-

de arv ja osakaal

9625 / 24%

(2019)

9625 /

24%

9800 /

25%

9800 /

25%

10 200 /

26%

Majandusaasta aruanded, sh korteriühistud

Osakaal Eesti elanikest, kes

väljendavad postmaterialistlikke

väärtusi7

14%

(2017) täpsustub

European Values

Survey

Programmi tegevus 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Demokraatliku riigina on Eestis oluline anda inimestele teadmisi ja oskused, et mõjutada neid

tegutsema kodanikuna. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik

oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise

võimalused.8 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli asjatundlikult täidab, seda tugevam on

demokraatia rohujuuretasandil. Kodanikualgatus võib olla ka ühekordne individuaalne algatus. Hea

kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaaskodanike heaks oma osa andma. Piisav

teadmistepagas ja silmaring aitavad seda teha mõjusalt, osates sealjuures arvestada rahvusvahelist

konteksti ja huvide mitmekesisust.

Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav

kodanikuharidus9, mis aitavad kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja neil kaasa rääkida

oluliste otsuste langetamisel. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi

kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, Ettevõtlik kool,

4 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. juuni 2020 seisuga. 5 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 6 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 7 Postmaterialistlik suhtumine on see, kui inimesed arvavad, et oluline on sõnavabaduse kaitsmine ja et neil lastakse rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades. Allikas: Ainsaar, M., Strenze, T. (toim) (2019) Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu:

Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. 8 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 9 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus

osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena.

Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks

ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest.

lk 4/19

Changemakers Academy programm, Kaubandus-Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior

Achievementi ettevõtlusõpe jpt. Peale nende tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas

Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“ ning Kultuuriministeerium

muuseumite kaudu. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada osaledes

noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid

killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemasid vähe kaetud ja kodanikuhariduse pakkumine pole

seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on kauni kodu, aasta küla, aasta teo

valimine ning sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel. Need toovad esile kogukondade rolli

väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel.

Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on see, et vanemaealiste ja noorte potentsiaali

ühiskondlikus elus osaleda kasutatakse vähe. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel

teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27%, Euroopa Liidu keskmine on

31%).10 Ning kuigi Eesti elanikest moodustavad suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, on 55-

aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse Eestis üks väiksemaid. Viimase 12 kuu jooksul

oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% sellest vanuserühmast.11 Just ühiskondlikus elus osalemisel on

Eesti vanemaealised võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vanemaealistega väheaktiivsed.

Eestist väiksem on see näitaja Poolas ja Bulgaarias.12

Positiivse algatusena viib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018–2020

Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine

hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“, mille raames

koolitatakse vabatahtlikke, jagatakse häid kogemusi ning pakutakse abivajajatele tuge. Projekti

tulemusena valmivad ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes13.

Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise

võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile

tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel

on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu.

Ka edaspidi on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Eesti

suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr endiselt suurem kui

venekeelsetel (52% vs. 44%)14 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase

jääb alla eesti õppekeelega koolide omale15. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk

uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% neist seda teinud,

kuid sooviksid.16 Kaudselt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on

venekeelsed passiivsemad – neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi viia ellu ühiskonnale

mõeldud tegevusi, nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ja nende seas on vähem omatulu teenijaid.

Kümnendik ühinguid kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende tegevuse võimekust ei ole

seni uuritud.

Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ja uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt

mõttetalgutelt kerkis esile vajadus pöörata tähelepanu kahele teemale: kodanikuühiskonna liidrite

väsimine ja vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda kinnitab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring17,

kust selgus, et need, kes juba osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kusagil. Kuigi

nii eestvedajate väsimine kui hoiakute ja käitumise erinevus on paratamatu, saab programmiga võtta

fookuse tagada juhtimise järjepidevus ja arendada järelkasvu. Suure panuse järelkasvu kujundamisse

annab Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF).

10 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 11 Tambaum, T. (2016). 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 12 Active Ageing Index 2018. 13 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ 14 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 15 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 16 „Eesti ühiskonna integratsiooni monitooring 2017“. 17 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.

lk 5/19

Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata

demokraatlike ja teiste kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava

üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja

õppekavade kaudu praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse

kodanikuna. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka praeguse

keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide

arendamisse kaasatakse ülikoolid ja raamatukogud.

Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on vaid

12%18, samas on 18–60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest19. Iga teine Eesti

elanik on teinud kampaaniate käigus ühekordseid annetusi ja 40% on teinud viimase aasta jooksul mõne

heategevusliku annetuse20. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 27% inimesi, kuid

Soomest (39%) ja Rootsist (57%) jääb Eesti selle näitaja poolest siiski maha21.

Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele ühiskondlikus elus, teisalt pakub

vabaühendustele veel üht tuluallikat. Annetamise soodustamine aitab vabaühendustel parendada

huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on

annetusi praegu pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ja

mitu annetusi koguvat organisatsiooni on liitunud annetuste kogumise hea tavaga22. Vabaühenduste

Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate

jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamisest said 2019. aastal hoo sisse üle-eestilised

annetamistalgud, kus ühe päevaga koguti ligi 130 000 eurot. Suur roll annetamiskultuuri edendamisel

on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame aega“.

Annetamist aitavad lihtsustada mitu e-keskkonda, nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mille kaudu

on kogutud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide loomine –

2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis23, mida

haldab Heateo Sihtasutus. Et annetuste kogumine oleks senisest levinum, on aga vaja enam tegeleda

annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu

suurendamisega eraisikute, ettevõtjate ja ettevõtete seas.

Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse

nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses

osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013–2018 küll kasvanud 31%-lt 49%-ni, kuid regulaarsete

vabatahtlike osakaal on vähenenud samal ajavahemikul 34%-lt 26%-ni24. Ka mujal maailmas näitavad

trendid, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel

vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda mikrovabatahtlikkusega25. Samas ei saa aga unustada

püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslik tööjõud.

On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid

vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama.

Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutmine, rahastustingimuste selgus, aruannete nõuete

leebus jms jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisuliseks tegevuseks ja organisatsiooni

arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal tutvustada vabatahtlikku tegevust oma töötajatele.

Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool

tööaega või luua tingimusi, et töötajad saaksid vabatahtlikus tegevuses osalemiseks annetada aega oma

tööajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisele otsustusprotsessidesse,

pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.

18 “Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2017”, Kantar Emor. 19 “Heategevusalaste hoiakute uuring 2013”, TNS Emor. 20 Saar Poll, 2016. 21 CAF World Giving Index 2018. 22 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ 23 Heateo Mõjufond 24 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 25 Näiteks https://vabatahtlikud.ee/muudame-maailma-kasvoi-hommikumantlis/

lk 6/19

Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline järgmisel perioodil leida lahendus vabatahtlike kindlustamisele

ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu, nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike

merepäästjatega.

Programmi tegevuse oodatav tulemus

Teadlikud ja aktiivsed elanikud

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada

järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles

alaprogrammis): Haridus- ja Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium,

Kaitseministeerium

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas

Püsivabatahtlike

osakaal elanikkonnast 26% N/A N/A N/A N/A 33%

Uuring

„Vabatahtlikus

tegevuses

osalemine“

Püsiannetajate

osakaal elanikkonnast

12%

(2017) X X X X 20%

Annetamishoia

kute uuring

Erinevus

kodanikuühiskonna

organisatsioonides

osalemises eestlaste

ja teistest rahvusest

elanike vahel

täpsustub Kultuuri-

ministeerium

Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on

kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid eesmärke või täiendavaid

olulisi arendustegevusi ellu viia.

Olulised alatulemused perioodiks

2021–2024 Vastutaja Seotud pooled

Seosed teiste

programmidega26

Analüüsitud ja uuendatud on

sotsiaalainete õppekavasid demokraatia

ja kodanikupädevustega

Haridus- ja

Teadusministeerium

Üldharidusprogramm

2020–2023

Koostatud on analüüs ja ettepanekud

tervikliku kodanikuhariduse

väljaarendamiseks

Siseministeerium Haridus- ja

Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium

Sidustatud on noorsootöö,

vabaühenduste, koolide ja ülikoolide

tegevust kodanikuhariduses

Haridus- ja

Teadusministeerium Noortevaldkonna

programm 2020–2023

Kogukonnapraktika programmi on

levitatud koolides üle Eesti

Haridus- ja

Teadusministeerium Noortevaldkonna

programm 2020–2023

Erinevaid töötajate vabatahtlikku

tegevust soodustavaid meetmeid on

tutvustatud ja levitatud tööandjate seas

Siseministeerium Vabatahtlikke kaasavad

organisatsioonid ja

vabaühendused

Silmapaistvad kodanikud on

tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga

Siseministeerium

Aasta kodaniku aunimetus on välja

antud

Kultuuriministeerium

Lõimumisprogramm

2020–2023

Vabatahtlikke, nende tegevusi ja

vabaühendusi on tunnustatud

üleriigiliselt ja maakondlikult

Siseministeerium Vabatahtlikke kaasavad

organisatsioonid ja

vabaühendused

26 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need

teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

lk 7/19

Vabatahtlikku tegevust ja annetamist

on mängustatud27, sh arendatud

vabatahtliku tegevuse infoportaali

Siseministeerium

Suurendatud on muukeelsete elanike

valmisolekut osaleda

kodanikuühiskonnas

Siseministeerium Kultuuriministeerium Lõimumisprogramm

2020–2023

Suurendatud on vabaühenduste

valmisolekut muukeelsete elanike

kaasamiseks vabatahtlikena

Siseministeerium Kultuuriministeerium Lõimumisprogramm

2020–2023

Analüüsitud on võimalusi vabatahtliku

tegevuse arvestamiseks

asendusteenistuses

Siseministeerium Kaitseministeerium,

Sotsiaalministeerium

Vabaühenduste püsivabatahtlike ja

liikmete kaasamise mudeleid on

uuendatud ning levitatud

vabaühenduste seas

Siseministeerium

Vabatahtlikus tegevuses ja

annetamiskampaaniates osalemist kui

meeskonnatöö vormi on levitatud

tööandjate seas

Siseministeerium

Vabatahtliku tegevuse õiguslike

takistuste (sh kindlustamist puudutav)

analüüs ja ettepanekud on koostatud

Siseministeerium Rahandus-ministeerium,

Sotsiaalministeerium

Annetamise kogemusi on jagatud ja

annetuste kogumise oskusi arendatud

Siseministeerium

Ettevõtete ja investorite annetuste

soodustamiseks on tehtud

maksupoliitika muutmise analüüs ja

sõnastatud ettepanekud

Siseministeerium Rahandus-

ministeerium

Annetusi koguvatele vabaühendustele

on pakutud tuge ja nõustamist

Siseministeerium

Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav kindlat tüüpi sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud

inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine

on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos

sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine tähtsate osalistena,

nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda

kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osaliste koostööle.

Paljud kodanikualgatused sünnivad ja leiavad aset kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades.

Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava

elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine tugevdab kodanikusubjektsust, elukvaliteeti,

demokraatiat, sotsiaalset ja paikkondlikku sidusust, turvalisust jm. Kogukondade edendamise

lisaväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi

kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus, teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine

aitavad kaasa, et emotsionaalne heaolu ja vabatahtlik panustamine suureneksid ning kogukonnad oleksid

senisest enesesuutlikumad. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündimuse kasvuks, laste arenguks ja

väärikalt vananemiseks.

27 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust.

lk 8/19

Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent

süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab sellise

tegevuse juurutamist ja arendamist ka edaspidi. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja

mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli

2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 liiget (sisaldab korduvaid liikmeid) ning usulistel ühendustel

enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute

Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu

edendatakse kogukonna kultuuri-, haridus-, sotsiaal- ja noortetöö edendamisse. Kogukonna- ja

valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmesusest

MTÜs või usulises ühenduses.

Liikmesus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetaksegi koosloomes ja

võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mille

tegevuseks ei ole ilmtingimata vaja luua juriidilist ettevõtlusvormi. Aktiivsete ja võimekate

kogukondade kujundamisele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja

põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri

soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja

tõrjutuse vähendamine.28

Ka arutelusarjas „#kuidasmekestame“29 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad

on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi

raames on vaja muu hulgas pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi

otsuseid, sest 2017. aastal tehtud uuring30 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte

osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab elu kohalikul tasandil, ning samal ajal

suurenenud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine mõjutab riigi tasandi otsuste

tegemist.

Konkreetsemalt juhiti programmi koostamise käigus peetud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu

kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ja vastandumisele. Rahvastiku

vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja

tuua postmaterialistlikke väärusi kandvate inimeste osakaalu suurenemise ajavahemikul 2011–

2018, s.o suurenes nende inimeste arv, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja

kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses viimaste hulka.

Näiteks, Saksamaal oli selliseid inimesi 35% ning Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26–24%, kuid Eestis

vaid 14%.31

Mitu selle suuna tegevust on kajastatud teistes arengukavades ja programmides. Näiteks mõjutatakse

elukvaliteeti paljude heaolu arengukava32 tegevustega ning kogukondade elu aitab hoogustada meede

LEADER ja „Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030“ (koordineerib Maaeluministeerium),

„Kohaliku omaalgatuse programm“ (koordineerib Rahandusministeerium), „Rahvastiku tervise

arengukava“ (koordineerib Sotsiaalministeerium), kultuuri- ja spordiprogrammid (koordineerib

Kultuuriministeerium) ja Siseministeeriumi koostatav „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on

olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse.

Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et

KOV koos kohalike elanikega koostaks ülevaate oma kogukondadest, kogukonnad valiksid oma

esindajad ja KOV kaasaks neid otsustusprotsessidesse. Nii oleks loodud mitme tasandi

koostööplatvorm, kus üheskoos uuritakse välja probleemid ja töötatakse välja lahendused. Peale

eelmainitu on allolevas tabelis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ja küsimusi, mida

mujal arengukavades ei ole kajastatud.

Programmi tegevuse oodatav tulemus

28 Leif Kalevi ekspertarvamus. Avaldamata. 29 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 30 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 31 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019. 32 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023

lk 9/19

Võimekad ja hoolivad kogukonnad

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada

järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha selles

alaprogrammis): Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium,

Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas

KOVide arv, kus

kaasatakse küla- ja

alevikuvanemaid

ning toetatakse

elanike enda

organiseeritud

tegevusi

täpsustub

Rahandus

ministeeriu

m,

KOVide

küsitlus

Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on

kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid eesmärke või täiendavaid

olulisi arendustegevusi ellu viia.

Olulised alatulemused perioodiks

2021–2024 Vastutaja Seotud pooled

Seosed teiste

programmidega33

Linnaliste asumiseltside ja külaseltside

tegevus on toetatud

Maaeluministeerium,

Rahandus-

ministeerium,

Siseministeerium

Põllumajanduse ja

Kalanduse arengukava

2030, Eesti

regionaalarengu

strateegia 2014–2020

(Peresõbralikud) kogukonnad on esile

tõstetud ja tunnustatud

Siseministeerium Sotsiaalministeerium

Kogukondades on katsetatud uusi

osalemisvõimalusi, rakendatud ja

levitatud on kogukonnaprojekte

Siseministeerium Maaeluministeerium,

Haridus- ja

Teadusministeerium

Kogukonnakoordinaatori profiiliga

ametikoht on loodud igasse maakonda

Siseministeerium Rahandus-ministerium Ida-Virumaa puhul Ida-

Viru programm 2021-

2030

Parimad põlvkondadevahelised ja

kogukondade aktiviseerimise

koostöövormid on kaardistatud ja

levitatud kogukondades

Siseministeerium Sotsiaalministeerium,

Kultuuriministeerium

Analüüsitud on õigusakte ning

sõnastatud ettepanekud kohaliku

tasandi algatuse tegutsemise

lihtsustamiseks

Siseministeerium Rahandus-

ministeerium

Hoolivust suurendavad tegevused on

kaardistatud ning analüüsitud

võimalusi neid levitada

Siseministeerium

Ellu on viidud idee- või esseekonkursse

kogukondliku aktiivsuse edendamiseks

Siseministeerium

On koostatud ülevaade ja kogukondlike

algatuste ühisrahastusvõimalustest ja

neid analüüsitud

Siseministeerium

Analüüsitud ja laiendatud on

kogukondliku lähenemise (CLLD34,

Rahandus-

ministeerium

Ministeeriumid Eesti regionaalarengu

strateegia 2014–2020

33 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need

teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid

saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd. 34 CLLD (ingl community led local development) on kohaliku arengu kogukondlik juhtimine.

lk 10/19

kaasav eelarve) kasutamise võimalusi

riigieelarveliste toetuste jagamiseks

Tagatud on nõustamisteenus juriidilise

vormita tegutsevatele

kodanikualgatustele

Siseministeerium

Jätkatud on väärikate ülikooli vm

vanemaealiste kooskäimiskohtadega

koostööd ühistegevuse leidmiseks

Haridus- ja Teadus-

ministeerium

Täiskasvanuhariduse

programm 2020–2023

Kohalikul tasandil on arendatud noorte

osalust

Haridus- ja Teadus-

ministeerium

KOVid Noortevaldkonna

programm 2020–2023

Arukate külade (smart villages)35

algatust on levitatud kogukondades

Maaeluministeerium

Põllumajanduse ja

Kalanduse arengukava

2030

Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli

katseprojekt on Ida-Virumaal

korraldatud

Siseministeerium

Programmi tegevus 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted

Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Selliseid vabaühendusi

iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine

tegevuskeskkond.

Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt:

1) sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused,

2) uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused,

3) ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted,

teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused.

Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste

väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab

ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal

koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.36 Samas

kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on

kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures.

Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa

kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on

selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et

mitmel juhul takistab partnerluse teket võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel

on suuremad ootused ka vabaühenduste aruannete korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele

demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust näidata, et

vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju.

Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste

finantsmajanduslike oskuste ja teadmiste parendamine ja nende tegevuste tõhustamine,

rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi, et

rahastada tegevust eratoetustest ja -annetustest, energilisemalt pakkuda avalikke teenuseid, rohkem

teenida omatulu ja koguda liikmemaksusid. Tähtis on ka edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele

innovatsioonile, s.o vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja

uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamisel võib üks lahendus olla

35 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa

https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article& 36 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019.

lk 11/19

ühiskondliku mõju osakute (ingl social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on

analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam tuua vabakonda juurde eraraha.

Liikmesust ei peeta enam esmatähtsaks, et oleks võimalik organisatsiooni tegevustesse panustada. Uute

liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem.37 Samas tuleb

senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja

usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse

ja neile tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine.

Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Nii annetamiskultuuri edendamine kui ka

vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) parendamine vajab

sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab

süsteemsust ja on aeganõudev, kuid sama probleem iseloomustab enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa

riike.

Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole praegu Eestis ametlikku

definitsiooni38, on teada, et valdkonnas tegutseb suurem osa neist MTÜ-na (93%). Enamasti tegutsetakse

Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsiooni suuruse poolest on

need mikroorganisatsioonid, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted

on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi39. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu kasvas 2016. a 47%

võrreldes nelja aasta taguse ajaga, ettevõtlustulu suurenes 57% ja töötajate arv 23%40.

Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste

probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil

puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline suutlikkus palgata spetsialiste või kasutada

konsultantide teenuseid. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või

konsultandi kaasamisel lisaväärtust ning vähesed neist panustavad märgataval määral

professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt

professionaalset teenust.41 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati

mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav.

Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast

piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest ei ole asjakohaseid

kogemusi. Vajadus on koondada selleteemalised toetused ja rahastusvõimalused ning abimaterjalid

kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal MAKIS)42.

Probleeme on riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöös, mis ei ole sageli

piisavalt paindlik, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel endiselt

probleem hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Puudub üleüldine statistika, mis

võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja kasutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust

adekvaatselt hinnata – näiteks, kui suur muutus ühe või teise meetodi kasutamisega kaasneks.

Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest

ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti

seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik

vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust.

Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi

valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui ka

mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK

37 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 38 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete

ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena.

Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 39 Lepa, Naarits (2014). Euroopa Komisjoni uuring 2019. 40 Andmed põhinevad kindlal valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni. 41 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017. 42 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf

lk 12/19

tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda

toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele

algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi.

Programmi tegevuse oodatav tulemus

Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed

ettevõtted

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu

saavutada järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha

selles alaprogrammis): Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium,

Justiitsministeerium

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas

Vabaühenduste panus

SKP-sse 2% 2% 2% 2% 2% 2%

Majandusa

asta

aruanded

Sotsiaalsete

ettevõtete müügitulu

45,6 mln €

(2018) täpsustub

Majandusaa

sta

aruanded

Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on

kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid eesmärke või täiendavaid

olulisi arendustegevusi ellu viia.

Olulised alatulemused perioodiks

2021–2024 Vastutaja Seotud pooled

Seosed teiste

programmidega43

Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke

projektikonkursse organisatsioonide

võimekuse parandamiseks

Siseministeerium

Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid

tugitegevusi (sündmused, koolitused,

tunnustamised, teavitustegevused)

Siseministeerium

Vabaühenduste juhtide järelkasvu programm

on ellu viidud maakondlikul ja üleriigilisel

tasandil

Siseministeerium Avatud Eesti Fond

ja Vabaühenduste

Liit (Aktiivsete

Kodanike Fond)

Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“

arenguprogramm on ellu viidud

Siseministeerium

Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud

uudseid lahendusi (ettevõtlus- või

äriinkubaatorid, koosloome, disainmõtlemine,

osalev või kaasav rahastamine, sektorite

koostöö)

Siseministeerium

Pakutud on konsultatsiooni- ja

nõustamisteenust, sh ärimentorlust

vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele

Siseministeerium

Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate

kvalifikatsiooni parandavaid tegevusi

Siseministeerium Majandus- ja

Kommuni-

katsiooni-

ministeerium

Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste

ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust

Siseministeerium Majandus- ja

Kommuni-

43 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need

teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

lk 13/19

toetavaid finantsinstrumente (näiteks

eritingimustel või soodsad laenud)

katsiooni-

ministeerium

Ühiskondliku mõju osakute (social impact

bonds) kasutamine jm eraraha kaasamise

viisid on Eestis rakendatud

Siseministeerium Rahandus-

ministeerium

Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise

(digitaalsetele) tööriistadele ja koolitustele, et

suurendada tõenduspõhiste meetodite

kasutamist

Siseministeerium

lk 14/19

Ühiskondlike probleemide mõju hindamise

katseprojektiga on algust tehtud

Siseministeerium Justiits-

ministeerium,

Majandus- ja

Kommuni-

katsiooni-

ministeerium

Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on täpsustatud,

juriidilised takistused analüüsitud ja

ettepanekud nende lahendamiseks sõnastatud

Siseministeerium Justiits-

ministeerium

Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse

ettevõtluse arenguprogrammid järelkasvu

loomiseks

Siseministeerium

Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete

ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi

Siseministeerium

Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi

ja sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad andmed

on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud

Siseministeerium

Programmi tegevus 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine

Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda see otsus mõjutab või kes annavad oma osa

kindla valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende

võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava44, mis kirjeldab, milline on osaliste roll

kaasamise käigus. Peale selle on välja antud kaasamise käsiraamat45, mis annab suuniseid, kuidas

tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse

kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks tehakse mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike

omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.

Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, eelnõude mõju pealiskaudne

hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda46. Nii ongi

probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas

ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi.

Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub eksperditeadmisi ja -kogemust,

ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb,

seda mõjusam on vabaühenduste tegevus.

Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ja

püsinud viimased viis aastat muutusteta47. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse

tegevuste elluviimisel toetada, juhib Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV-i tasandil

teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna

tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on

vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista

üldhuve, neid oma tegevuses arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad suurendada

ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses „Aktiivsed ja

hoolivad kogukonnad”.

Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku

omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb

stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab kindla valdkonna arengusse või pakub kokkulepitud

teenust. Kuigi strateegiline partnerlus on ühenduste rahastamise järjest levinum viis – näiteks on värskelt

44 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 45 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 46 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_2018.pdf.

Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014-2020 fondide

rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 47 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf

lk 15/19

sellist rahastusviisi hakanud kasutama Sotsiaalministeerium ning hoo on sisse saanud strateegilise

partnerluse arenguprogramm – puudub praegu süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest

ja selle kitsaskohtadest. Samuti on Sotsiaalministeerium 2019. aastal läinud üle strateegilise partnerluse

mudelile. Varem on strateegilist partnerlust juurutanud Siseministeerium kodanikuühiskonna48 ja

usuasjade49 valdkonnas. Edasipidi oleks aga vaja strateegilise partnerluse vorm lahti mõtestada,

vajaduse korral seda kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja

kohalikes omavalitsustes.50

Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku

halduskoormusega. Et vabaühenduste rahastamist korrastada, loodi 2013. aastal juhend, mis annab

põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja

selle läbipaistvamaks muutmisest saab ülevaate ka keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee.

Peamised katsumused rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise,

läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides jms51.

Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvusele kohalikul tasandil ning

jätkata senist tööd ministeeriumite ja riigiasutustega.

Programmi tegevuse oodatav tulemus

Läbipaistev ja kaasav poliitika

kujundamine

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada

järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles

alaprogrammis): Riigikantselei, ministeeriumid

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas

Ministeeriumite

strateegiliste

partnerite rahulolu

poliitika

kujundamisega

täpsustub

Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on

kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid eesmärke või täiendavaid

olulisi arendustegevusi ellu viia.

Olulised alatulemused perioodiks

2021–2024 Vastutaja Seotud pooled

Seosed teiste

programmidega52

Kaardistatud on kodanikuühiskonna

kaasamise hetkeolukord KOV tasemel

Täpsustub 2021 Avatud valitsemise

partnerluse

tegevuskava

Suurendatud on ministeeriumites töötavate

kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi

Riigikantselei Riigikantselei

programm

(väljatöötamisel)

Parendatud on huvikaitseorganisatsioonide

võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja

üldhuvidesse panustada

Siseministeerium

Kaardistatud ja analüüsitud on

vabaühenduste rahastamist ministeeriumites

Siseministeerium Kõik ministeeriumid

48 Koostöölepped Siseministeeriumi ja Vabaühenduste Liidu, Eesti Külaliikumise Kodukant ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku vahel, 20.12.2018. 49 21. jaanuari 2015. a koostöölepe Siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel. 50 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 51 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 52 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need

teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

lk 16/19

ja KOV-ides ning rahastajate tegevuse

vastavust rahastamise korrale

Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise

partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri

vorme ministeeriumites ja KOV-ides

Siseministeerium

Korraldatud on strateegilise partnerluse

koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi

rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja

KOV-ide töötajatele

Siseministeerium

Vabaühenduste rahastamiskeskkonna

andmebaas on igal aastal uuendatud

Siseministeerium

Uuendatud ja levitatud on ühenduste

rahastamise juhendmaterjali ministeeriumite,

allasutuste ja kohalike omavalitsuste

töötajatele

Siseministeerium

Edendatud on vabaühenduste rahastajate

koostööd

Siseministeerium

Kaardistatud on kodanikuühiskonna

rahastamispraktikad kohalikul tasandil ja

neid on analüüsitud

Siseministeerium

Vabaühenduste ümarlaua tööga on alustatud

ja on avatud taotlusvoor

koosloomeprojektide elluviimiseks

Siseministeerium Ida-Virumaa puhul

Ida-Viru programm

2021-2030

Programmi tegevus 1.5: Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud

Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui ka kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul

kui ka praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis

tegutseb umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste

liitudesse.53

Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline

muutus on eestlaste tagasihoidlikkus end mõne usutraditsiooniga samastada. 2000. ja 2011. aasta

rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavaid inimesi olid

rahvusvähemuste esindajad. Jätkub ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku

üldiselt omaks.54 Usuline radikaliseerumine ei ole praeguses Eestis probleem, kuid viimaste aastate

vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist55.

Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab

ühiskonnas toimuvate muutustega ja kohandab seniseid positiivseid praktikaid uuenevasse olukorda.

Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele

ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve tegemist, usuelu küsimuste analüüsimist ning

muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.

53 https://www.siseministeerium.ee/sites/default/files/dokumendid/usuasjad/eestis_registreeritud_usulised_uhendused_.pdf 54 Statistikaamet. Rahva ja eluruumide loendus 2011. Rahvastiku demograafilised ja etno-kultuurilised näitajad. 55 Lisainfo aadressil https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/kohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatavad-vangi ja https://www.kohus.ee/et/ajakirjanikule/uudised/ringkonnakohus-moistis-terrorismi-toetamises-suudistatud-mehed-osaliselt

lk 17/19

Programmi tegevuse oodatav tulemus

Võimekad usulised ühendused

Oodatava tulemuse saavutamiseks ei ole vajalik teiste asutuste

programmidesse tegevuste planeerimine

Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE

Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks

Mõõdiku nimi Algtase

2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas

Usulistele

ühendustele

Siseministeeriumi

eelarvest läbipaistvalt

eraldatud ja

sihipäraselt kasutatud

toetuste määr

100% /

100%

100% /

100%

100% /

100%

100% /

100%

100% /

100%

100% /

100% Siseminist

eerium

Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on

kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid eesmärke või täiendavaid

olulisi arendustegevusi ellu viia.

Olulised alatulemused perioodiks

2021–2024 Vastutaja Seotud pooled

Seosed teiste

programmidega56

Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on

nõustatud Eesti religioonisituatsiooni

küsimustes

Siseministeerium

Asjakohaste lepingute alusel on korraldatud

kirikuvaradega seotud küsimusi

Siseministeerium

Usuühendusi on abistatud enesekorralduse

teostamisel

Siseministeerium

Usuelu küsimused on analüüsitud ja

üldistatud

Siseministeerium

Korraldatud on koolitused vaimulikele ja

usulistele ühendustele (abielu sõlmimine,

muinsuskaitse, võimekuse suurendamine)

Siseministeerium

Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium

Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti

Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks

vajalike strateegiate väljatöötamises

Siseministeerium

Programmi juhtimiskorraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise käigus, et tagada kooskõla riigi

eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse igal aastal 1. märtsiks

Rahandusministeeriumile. Pärast seda uuendatakse programmi eelnõu lähtudes riigieelarve kohta tehtud

otsustest. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab

käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.

Programmi elluviimist koordineerib ja selle täitmise üle teeb järelevalvet Siseministeeriumi rahvastiku-

, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler.

56 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need

teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.

lk 18/19

Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete

ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle kokkulepitud tähtajal Siseministeeriumile.

Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi, sh ülevaate oma vastutusalasse jäävate

võimekuste, oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta. Programm vaadatakse läbi ning vajaduse korral

ajakohastatakse kord aastas riigieelarve koostamise käigus. Programmi täitmise aruandluse ja

lõpparuande koostamisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse asjakohastest määrustest.

Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri,

kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste

väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast

terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.

Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.

Programmi koostamine Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning see koostati tihedas koostöös

partneritega.

Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale Siseministeeriumi järgmiste

organisatsioonide esindajad: Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete

Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium,

Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium,

Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis,

Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit,

Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus.

Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused:

aprill – mai 2018 tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid

mai – august 2018 moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud

arengukavad ning telliti kaks uuringut

september – oktoober 2018 töögruppide kohtumised, et teha kindlaks lahendamist vajavad

probleemid

november – detsember 2018 piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti

november 2018 – mai 2019 töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks,

selgusid kahe uuringu tulemused

september 2019 programmi avalikustamine ja avalik arutelu

detsember 2019 – märts 2020 programmi tegevuste kahepoolsed arutelud

aprill 2020 programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega

juuni 2020 programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja

EKAK ühiskomisjonis

juuli 2020 programmi kinnitamine Siseministeeriumis

Programmi eelarve

Programm - Tugev

kodanikuühiskond

2021 2022 2023 2024

Kulud 3 009 992 3 022 603 3 013 814 2 989 266

Investeeringud 3 222 3 403 3 061 3 061

Kokku* 3 013 213 3 026 006 3 016 875 2 992 327

lk 19/19

* Alates 2020. aastast planeeritakse eelarve ilma käibemaksuta. Valitsemisala eelarves kajastatakse käibemaks ühe

reaga programmideülese arvestusliku kuluna.