Dokumendiregister | Siseministeerium |
Viit | 1-13/139-1 |
Registreeritud | 27.05.2020 |
Sünkroonitud | 30.12.2024 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
Sari | 1-13 Siseministeeriumi valdkondlike arengukavadega seotud kirjavahetus (AV) |
Toimik | 1-13 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | EKAK ühiskomisjonis, Programmi juhtrühm |
Saabumis/saatmisviis | EKAK ühiskomisjonis, Programmi juhtrühm |
Vastutaja | Marten Lauri (kantsleri juhtimisala, rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsleri valdkond, kodanikuühiskonna ja kohanemispoliitika osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EKAK ühiskomisjon
Kodanikuühiskonna programmi
2021–2024 juhtrühm
27.05.2020 nr 1-13/139-1
Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024
esitamine kooskõlastamiseks
Austatud ühiskomisjoni ja juhtrühma liikmed
Esitan kooskõlastusringilt laekunud tagasisidega täiendatud „Kodanikuühiskonna programmi
2021–2024“ kooskõlastamiseks. Pärast teie kooskõlastust läheb programm Siseministeeriumis
kinnitamisele.
Programmi ja eelmise aasta aruannet on kavas arutada järgmisel vabaühenduste ja avaliku
sektori ühiskomisjoni laiendatud istungil 17. juunil ja mille kutse saadetakse teile eraldi.
Palume teie tagasisidet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul kirjalikult aadressil
[email protected], et saaksime neid käsitleda järgmisel ühiskomisjoni istungil,
mis toimub juuni keskel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Raivo Küüt
rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja
perepoliitika asekantsler
Lisa:
1. „Kodanikuühiskonna programm 2021–2024“, 21 lk.
2. Programmile kooskõlastusringil tehtud märkused ja nendega arvestamise tabel, 27 lk.
Marten Lauri, 6125203
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 1/21
Kodanikuühiskonna programm „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024 Siseministeerium jätkab 2002. aastal Riigikogus heaks kiidetud Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni (EKAK) eesmärkide ja põhimõtete elluviimist. Selleks koostati kodanikuühiskonna programm aastateks 2021–2024, mis on jätkuks1 hetkel kehtivale Kodanikuühiskonna arengukavale 2015–2020 ja varasematele arengukavadele.
Programmis täpsustatakse nelja-aastast eelarvevaadet, mis vastab tegevuspõhise riigieelarve põhimõtetele ning mis seotakse pakutavate teenustega. Programmi, meetmete ja programmi tegevuste üldosa on koostatud 2030. aastani.
Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond ning see lähtub riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidest „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“, „Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud“ ning „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud üks meede ja viis programmi tegevust. Programmis keskendutakse kodanikuühiskonna mõju suurendamisele ja arengu toetamisele, et aastaks 2030:
● osalevad eri vanuses Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses ● on kogukonnad võimekad ja hoolivad ● on vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted oma eesmärkide saavutamisel võimekad
ja jätkusuutlikud ● on poliitika kujundamine läbipaistev ja kaasav ● on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud.
Programmi peamine erinevus eelmiste valdkonna arengudokumentidega on poliitika kujundamises osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade aktiivsusele. Joonis 1. Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024 ülesehitus.
PROGRAMM Tugev kodanikuühiskond
MEEDE Kodanikuühiskonna mõju suurendamine
ja arengu toetamine
PROGRAMMI TEGEVUS 1.1
Teadlikud ja
aktiivsed elanikud
PROGRAMMI TEGEVUS 1.2
Võimekad ja
hoolivad kogukonnad
PROGRAMMI TEGEVUS 1.3
Võimekad
vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted
PROGRAMMI TEGEVUS 1.4
Läbipaistev ja
kaasav poliitika kujundamine
PROGRAMMI TEGEVUS 1.5
Usuvabadus on
kehtiva õiguskorra raames tagatud
1 Hetkel lähtutakse programmi koostamisel kehtivast „Kodanikuühiskonna arengukavast 2015–2020“ ja EKAKist ning „Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava“ valmimisel viiakse kodanikuühiskonna programm sellega vastavaks. Lisainfo programmist ja selle koostamisest www.siseministeerium.ee/kodar2030.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 2/21
Programmi visioon aastaks 2030 Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida.
Programmi eesmärk ja mõõdikud
Programmi eesmärk: Tugev kodanikuühiskond
Programmi üldmõõdikud:
Mõõdiku nimi Algtase (2018)
Sihttase 2024
Sihttase 2030 Allikas
Poliitika kujundamise kvaliteet täpsustub Uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine“
Osakaal elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses
49% 50% 50% Uuring „Vabatahtlikus tegevuses osalemine“
Eesti kodanikuühenduste üldine elujõulisus 7-palli skaalal (1 - kõrgeim, 7 - madalaim)
2.1 2.0 1.9 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur (USAID)
Poliitika kujundamise kvaliteedi mõõdik on väljatöötamisel Siseministeeriumi vastutamisel koostöös asjassepuutuvate riigiasutustega.
Osakaalu elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses uuriti viimati 2019. a. Uuringust selgus, et kuue aastaga on vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal tõusnud 18% võrra ning tänane tase on Eesti puhul väga hea. Kuna tulemusi mõjutas elanikke aktiviseerinud Eesti Vabariik 100 sündmused ja haldusreform, on programmis sihiks taseme hoidmine.
Eesti kodanikuühenduste2 üldine elujõulisus on Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) indeks, mille aluseks on seitse mõõdet: seadusandlik keskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, huvikaitse ja poliitikate mõjutamine, teenuste osutamine, taristu ja avalik maine. Eesti tase on püsinud aastaid samal tasemel, mistõttu on programmis sihiks elujõulisuse märkimisväärne parandamine aastaks.
Kodanikuühiskonnana mõistetakse inimeste omaalgatuslikku koostööd oma huvide järgimiseks ning avalike asjade arutamises ja otsustamises osalemiseks, samuti seda koostööd võimaldavaid ühendusi, võrgustikke ja institutsioone. Kodanikuühiskonna tähtis osa on mittetulundussektor, aga vahel loetakse selle osaks ka ajakirjandust, erakondi, kohalikke omavalitsusi, usulisi ühendusi, ametiühinguid jne.
2 Kodanikuühendust on programmis käsitletud sünonüümina vabaühendusele. Kodanikuühendused on kodanikualgatuslikud mittetulundusühingud.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 3/21
Meede: Kodanikuühiskonna mõju suurendamine ja arengu toetamine Meede on suunatud vabatahtlikus tegevuses osalevate elanike osakaalu säilitamisele, kogukondlike algatuste toetamisele, vabaühenduste tegutsemisvõimekuse tõstmisele ning Eesti kodanikuühiskonna üldise elujõulisuse parandamisele. Selleks pööratakse rõhku kodanikuhariduse pakkumisele ning vabatahtliku tegevuse ja annetamise edendamisele. Täiendavalt tegeletakse kogukondades ühiskondlikus elus osalemise toetamisega, et luua kodanikualgatusele lai kandepind ja panustada riigi kestlikkuse. Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Lisaks tegeletakse kaasamise, riigi ja vabaühenduste strateegilise partnerluse edendamisega ning vabaühenduste rahastamise korrastamisega.
Meede panustab „Eesti 2035“ reformi „Suurendame valitsemise ühtsust ja tagame sujuva riigi toimimise“ elluviimisesse, võimestades Eesti inimesi ja kodanikuühendusi ning toetades neid valitsemises osalemisel.
Eestis on umbes 22 500 mittetulundusühendust ehk mittetulundusühingut (MTÜ) ja sihtasutust (SA)3. Neist umbes 800 on sihtasutused ning üle 500 usulised ühendused. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse. MTÜ-de arv muutus 2018. aastal, kui korteriomandi- ja korteriühistuseaduse jõustumisega sai ligikaudu 10 000 korteriühistut omaette eraõiguslikeks juriidilisteks isikuteks ega sisaldu enam MTÜ-de ja SA-de registris.
Samal ajal on iga teine Eesti elanik osalenud viimase aasta jooksul vabatahtlikus tegevuses4 ning 2018. aastal oli MTÜ-de ja SA-de deklareeritud füüsiliste ja juriidiliste isikute annetuste maht koos anonüümsete ja välismaiste annetustega 41 miljonit euro5 ning jätkab kasvu.
Meetme mõõdikud:
Mõõdiku nimi Algtase (2018)
2021 2022 2023 Sihttase (2024)
Allikas
Osakaal MTÜ-dest, kellel on rohkem kui kolm rahastamisallikat
33% (2017)
33% 33% 33% 33%
Uuring „Kodanikualgatuse institutsionaliseeru mine“
Tulumaksusoodustusega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma
41 mln € 42 mln € 43 mln € 44 mln € 45 mln € Maksu- ja Tolliamet, INF 9
Palgaliste töötajatega MTÜ-de arv ja osakaal
9625 / 24%
(2019)
9625 / 24%
9800 / 25%
9800 / 25%
10 200 / 26%
Majandusaasta aruanded, sh korteriühistud
Osakaal Eesti elanikest, kes väljendavad postmaterialistlikke väärtusi6
14% (2017)
täpsustub European Values Survey
3 Mittetulundusühingute ja sihtasutuste register 1. jaanuari 2020 seisuga. 4 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 5 Kingituste, annetuste ja muude tulude kasutamise deklaratsiooni (INF 9) märgitud kingitused ja annetused. 6 Postmaterialistlik suhtumine on see kui inimesed arvavad, et oluline on sõnavabaduse kaitsmine ja et neil lastakse rohkem kaasa rääkida tähtsates riigiasjades. Allikas: Ainsaar, M., Strenze, T. (toim) (2019) Väärtused kui inimvara ja nende seos ühiskonna arenguga. Tallinn, Tartu: Arenguseire Keskus, Tartu Ülikool. U.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 4/21
Programmi tegevus 1.1: Teadlikud ja aktiivsed elanikud
Demokraatliku riigina on Eestis oluline inimeste võimestamine kodanikuna toimimise teadmistest ja oskustest. Inimeste võimestamine kodanikena algab sellest, kuidas on inimestel võimalik oma elu kujundada, poliitikat mõjutada ning kuidas on täidetud selle eeldused ja praktikas kasutamise võimalused.7 Mida rohkem inimesi oma kodanikurolli pädevalt täidab, seda tugevam on demokraatia rohujuuretasandil. Kodanikualgatus võib olla ka ühekordne individuaalne initsiatiiv. Hea kodanik on ka patrioot, kes on valmis oma riigi ja kaaskodanike nimel panustama. Piisav teadmiste pagas ja silmaring aitab seda teha mõjusalt, osates arvestada rahvusvahelist konteksti ja huvide mitmekesisust.
Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus8, mis aitab kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja oluliste otsuste langetamises. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika programm, Ettevõtlik kool, Changemakers Academy programm, Kaubandus-Tööstuskoja programm „Tööle kaasa“, Junior Achievementi ettevõtlusõpe jpt. Samuti tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis“. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada ka osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja - volikogude töös. Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemad vähe kaetud ning kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga. Oma roll kodanikuhariduse pakkumisel on ka kauni kodu, aasta küla, aasta teo, sädeinimeste, kogukondade jt tunnustamistel, mis toovad esile kogukondade rolli väärtuskasvatuses ja hoiakute kujundamisel.
Eesti elanike kodanikuaktiivsuse peamine probleem on vanemaealiste ja noorte ühiskondlikus elus osalemise potentsiaali vähene kasutamine. Nii on Eesti noored vabatahtlikus tegevuses osalemisel teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega keskmisest pisut passiivsemad (27% võrreldes Euroopa Liidu keskmisega 31%).9 Samal ajal moodustavad Eesti elanikest suurima vanuserühma 50-aastased ja vanemad, kuid 55-aastaste ja vanemate kaasatus vabatahtlikku tegevusse on Eestis üks väiksemaid. Viimase 12 kuu jooksul oli vabatahtliku tegevusega seotud 4% antud vanuserühmast.10 Just ühiskondlikus elus osalemisel on Eesti vanemaealised vähemaktiivsed võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Eestist madalam on näitaja veel Poolas ja Bulgaarias.11
Positiivse algatusena viib MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant aastatel 2018-2020 Sotsiaalministeeriumi tellimusel ellu projekti „Vabatahtlike rakendamise koostöömudeli testimine hoolekandesüsteemis ja üle-eestiliselt rakendatava koostöömudeli väljatöötamine“,
7 „Kodanikusubjektsus inimeste võimestamisel“, Leif Kalev 2018;. „Education for Democratic Citizenship: Development of the Theoretical Framework for Estonia and European Union, Kaarel Haav, 2010. 8 Kodanikuharidus on oskuste, teadmiste ja väärtushinnangute kujunemise protsess, mis toetab aktiivset ja vastutustundlikku ühiskonnaelus osalemist. Kodanikuks haritud inimene soovib, saab ja oskab oma elu juhtida, ühiskonnaelu mõjutada ja otsustes kaasa rääkida ning on seeläbi otseselt seotud vabatahtliku tegevusega. Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena. Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on toetada kogu riigi elanikkonna valmisolekut õppimiseks, elamiseks ja töötamiseks demokraatliku ühiskonna liikmena. Kodanikuhariduse kaudu taastoodetakse kodanikuühiskonda, tagades keskkonna, kus aktiivseks kodanikuks olemist väärtustatakse. Avatud Eesti Fond, 2008. Ülevaade kodanikuhariduse hetkeseisust ja arengusuundadest. 9 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017. 10 Tambaum, T. (2016), 55+ rahvastiku internetikasutus ja sotsiaalne aktiivsus. SHARE Eesti uuringu esimene ülevaade ja soovitused eakate poliitika kujundamiseks, Tallinna Ülikool. 11 Active Ageing Index 2018.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 5/21
kus koolitatakse vabatahtlikke, jagatakse häid kogemusi ning pakutakse abivajajatele tuge. Projekti tulemusena valmivad ettepanekud vabatahtlike töö korraldamiseks hoolekandes12.
Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile vanuserühmadele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele – Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu.
Jätkuvalt on oluline tegeleda eesti keelt mittekõnelevate elanike ühiskondliku aktiivsusega. Nii on eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr jätkuvalt kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel13 ning vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna- alaste teadmiste tase jääb alla eesti õppekeelega koolide omale14. Samuti on leitud, et kuigi suhteliselt suur hulk uussisserändajaid juba osaleb vabatahtlikuna mitmesugustes tegevustes, pole 45% uussisserändajatest seda teinud, kuid sooviks.15 Kaudsemalt on probleemiga seotud ka see, et võrreldes eestikeelsete ühingutega on venekeelsed passiivsemad - neil on vähem koostöösuhteid, vähem kogemusi ühiskonnale suunatud tegevustes; nad on passiivsemad toetuste taotlemisel ning nende seas on vähem omatuluteenijaid. 10% ühingutest kasutab igapäevase töökeelena inglise keelt, kuid nende võimekust ei ole eraldi seni uuritud.
Vabaühendustes tegutsevad eestvedajad väsivad ning uute järelkasv ei ole piisav. Piirkondlikelt mõttetalgutelt jooksis mustrina läbi kodanikuühiskonna liidrite väsimine ning vajadus tegeleda järelkasvuga. Seda toetab ka vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring16, kust selgus, et need, kes osalevad, teevad seda paljudes tegevustes, kuid teised mitte kuskil. Kuigi eestvedajate väsimine on sarnaselt hoiakute ja käitumise erinevusele paratamatu, saab programmiga võtta fookuse juhtimise järjepidevuse tagamiseks ning järelkasvu arendamiseks. Suure panuse järelkasvu tekkeks annab Avatud Eesti Fondi ja Vabaühenduste Liidu koordineeritav Aktiivsete Kodanike Fond (ACF).
Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised ja kooli tegevused ning tähelepanu tuleb pöörata demokraatlike jt kodanikupädevuste terviklikule arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste, läbivate teemade ning praktikavõimaluste koostoimes. Teisisõnu, koolid peaksid aine- ja õppekavade kaudu praktiseerima kodanikuharidust ja osalemist ühiskonnas teadliku ja aktiivse kodanikuna. Poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused peaksid ulatuma ka tänase keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse ülikoolide panus.
Aktiivne osalemine ühiskonnas puudutab ka annetamist. Püsiannetajate osakaal elanikkonnast on 12%17, kuid 18-60aastastest on valmis raha annetama üheksa inimest kümnest18. Iga teine Eesti elanik teinud kampaaniate käigus ühekordseid annetusi ning 40% on teinud viimase aasta jooksul mõne heategevusliku annetuse19. Viimase kuu jooksul on Eestis heategevuseks raha andnud 27% inimestest, jäädes sellega siiski maha Soomest (39%) ja Rootsist (57%)20.
12 Lisainfo https://vabatahtlikud.ee/sotsiaal/ 13 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 14 Noorte kodanikukultuur muutuvas maailmas. Eesti tulemused IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringus ICCS 2016. 15 Eesti Integratsiooni Monitooring 2017. 16 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019. 17 “Eestimaalaste valmisolek heategevuseks 2017”, Kantar Emor. 18 “Heategevusalaste hoiakute uuring 2013”, TNS Emor. 19 Saar Poll, 2016. 20 CAF World Giving Index 2018.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 6/21
Annetamise soodustamine aitab ühelt poolt kaasa elanike osalemisele, kuid pakub ka vabaühendustele täiendavat tuluallikat. Annetuste soodustamine aitab vabaühendustel tõsta huvikaitsesuutlikkust ja viia paremini ellu huvikaitsetegevusi, sest eraldi huvikaitsetegevustele on annetusi hetkel pigem keeruline leida. Annetuste hulk, mis vabaühendused koguvad, kasvab pidevalt ning mitmed annetusi koguvad organisatsioonid on liitunud annetuste kogumise hea tavaga21. Vabaühenduste Liidu juhtimisel tegutseb temaatiline võrgustik, mis toetab annetuste kogujaid heade praktikate jagamisel. Hea näitena annetuskultuuri edendamiseks käivitusid 2019. a üle-eestilised annetamistalgud, kus koguti ühe päevaga ligi 130 000 eurot. Suur roll on ka Tööandjate Keskliidu algatusel „Annetame Aega“.
Annetamist aitavad lihtsustada mitmed keskkonnad nagu armastanaidata.ee ja hooandja.ee, mis on kogunud kokku üle 5 miljoni euro. Positiivne areng on ka uute filantroopiafondide teke– 2018. aastal pandi alus Heateo Mõjufondile, esimesele strateegilise filantroopia fondile Eestis22, mida haldab Heateo Sihtasutus. Annetuste kogumise propageerimiseks on aga vaja enam tegeleda annetamise populariseerimisega ehk nii ühekordsete annetajate kui ka püsiannetajate arvu suurendamisega nii eraisikute, ettevõtjate kui ettevõtete seas.
Viie aastaga on lisandunud vabatahtlikus tegevuses osalevaid Eesti elanikke, kuid üha enam otsitakse nn tööampse. See eeldab Eesti vabaühendustelt ja kogukondadelt kohanemist. Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on aastatel 2013-2018 küll kasvanud 31%- lt 49%-ni, kuid regulaarsete vabatahtlike osakaal on langenud samal perioodil 34%-lt 26%-ni23. Ka trendid mujal maailmas näitavad, et nõudlus lühiajaliste panustamisvõimaluste järele kasvab. Seega on vabaühendustel ja teistel vabatahtlike kaasajatel vaja kohaneda nn mikrovabatahtlikkusega. Samas ei saa aga unustada püsivabatahtlikke, kes on organisatsioonidele ja kogukondadele väärtuslikuks ressursiks.
On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutumine, rahastustingimuste selgus, aruandluse nõuete leebus jm jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisulisteks tegevusteks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal vabatahtliku tegevuse tutvustamisel oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi töötajate aja annetamiseks vabatahtlikus tegevuses oma töö ajast. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisse otsustusprotsessides, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.
Vabatahtlike kaasamise puhul on oluline järgmisel perioodil leida ka lahendus vabatahtlike kindlustamisele ravi- ja õnnetusjuhtumite vastu nagu on tehtud vabatahtlike päästjate, abipolitseinike ja vabatahtlike merepäästjatega.
Programmi tegevuse oodatav tulemus
Teadlikud ja aktiivsed elanikud Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles alaprogrammis): Haridus- ja Teadusministeerium,
21 https://heakodanik.ee/annetuste-kogumise-hea-tava/ 22 Heateo Mõjufond 23 „Vabatahtlikus tegevuses osalemise uuring 2018“. Balti Uuringute Instituut 2019.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 7/21
Kultuuriministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Kaitseministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Mõõdiku nimi Algtase
2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
Püsivabatahtlike osakaal elanikkonnast
26% N/A N/A N/A N/A 33%
Uuring „Vabatahtli kus tegevuses osalemine“
Püsiannetajate osakaal elanikkonnast
12% (2017)
X X X X 20% Annetamis hoiakute uuring
Teiskeelsete elanike osalemine vabatahtlikus tegevuses
täpsustub täpsustub
Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks 2021–2024
Vastutaja Seotud osapooled Seosed teiste programmidega24
Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega
Haridus- ja Teadusministeerium
Koostatud on analüüs ja ettepanekud tervikliku kodanikuhariduse väljaarendamiseks
Siseministeerium Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium
Sidustatud on noorsootöö, vabaühenduste, koolide ja ülikoolide tegevusi kodanikuhariduses
Haridus- ja Teadusministeerium
Kogukonnapraktika programmi on levitatud koolides üle Eesti
Haridus- ja Teadusministeerium
Erinevaid töötajate vabatahtlikku tegevust soodustavaid meetmeid on tutvustatud ja levitatud tööandjate seas
Siseministeerium Kaitseliit
Silmapaistvad kodanikud on tunnustatud kodanikupäeva aumärgiga
Siseministeerium
Aasta Kodaniku aunimetus on välja antud
Kultuuriministeerium
24 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid käesoleva programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 8/21
Vabatahtlikke, nende tegevusi ja vabaühendusi on tunnustatud üleriigiliselt ja maakondlikult
Siseministeerium Maakondlikud arenduskeskused, Kaitseliit
Vabatahtlikku tegevust ja annetamist on mängustatud25, sh arendatud vabatahtliku tegevuse infoportaali
Siseministeerium
Suurendatud on muukeelsete elanike valmisolekut osaleda kodanikuühiskonnas
Siseministeerium Kultuuriministeerium
Suurendatud on vabaühenduste valmisolekut muukeelsete elanike kaasamiseks vabatahtlikena
Siseministeerium Kultuuriministeerium
Analüüsitud on võimalusi vabatahtliku tegevuse arvestamiseks asendusteenistuses
Siseministeerium Kaitseministeerium, Sotsiaalministeerium
Vabaühenduste püsivabatahtlike ja liikmete kaasamise mudeleid on uuendatud ning levitatud vabaühenduste seas
Siseministeerium
Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö formaati on levitatud tööandjate seas
Siseministeerium
Vabatahtliku tegevuse õiguslike takistuste (sh kindlustamist puudutav) analüüs ja ettepanekud on koostatud
Siseministeerium Rahandus- ministeerium, Sotsiaalministeerium
Annetamise kogemusi on jagatud ja annetuste kogumise oskusi arendatud
Siseministeerium
Ettevõtete ja investorite annetuste soodustamiseks on läbi viidud maksupoliitika muutmise analüüs ja sõnastatud ettepanekud
Siseministeerium Rahandus- ministeerium
Annetusi koguvatele vabaühendustele on pakutud tuge ja nõustamist
Siseministeerium
25 Mängustamine on mänguelementide kasutamine mittemängulises keskkonnas. Enamasti on mängustamise eesmärgiks suurendada osalejate motivatsiooni ja aktiivsust.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 9/21
Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad
Kogukond on enamasti teatud piirkonnas elav teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühm. Kogukonnad võivad olla ka valdkonna- või huvipõhised. Kogukonnakeskne lähenemine on arusaam ja tööviis, mille kohaselt selgitatakse välja probleeme ja leitakse neile lahendus koos sihtrühmadega (kogukondadega). Kesksel kohal on kogukondade tunnustamine oluliste osapooltena, nende võimestamine otsustusprotsessides aktiivselt osalema ning oma elu- ja toimekeskkonda kujundama. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata kogukondade võrgustamisele ja eri osapoolte koostööle.
Paljud kodanikualgatused toimuvad kogukondades, sõprus-, tutvus- ja naabruskondades. Kogukondadel on suur roll inimestevahelistes suhetes, arutelus ja ühistegevustes ning tervist toetava elukeskkonna kujundamisel. Selline tegutsemine panustab kodanikusubjektsusse, elukvaliteeti, demokraatiasse, sotsiaalsesse ja paikkondlikku sidususse, turvalisusesse jm. Kogukondadesse panustamise lisandväärtus on hea elukeskkonna kujundamine selliseks, et Eestis soovitakse elada, peret luua, lapsi kasvatada ja välismaalt kodukohta tagasi tulla. Sidusus ning vastastikune teineteisemõistmine, hoolivus ja toetamine aitavad kaasa vaimsele ja emotsionaalsele heaolule, vabatahtlikule panustamisele ja kogukondade suuremale enesesuutlikkusele. Hea elukeskkond on oluline eeldus sündivuse tõusuks, laste arenguks ning väärikalt vananemiseks..
Enamikes kohalikes omavalitsustes juba toetatakse vabaühendusi ja vabatahtlike tegevust, ent süsteemne ja võrgustikupõhine kaasamine ning (e-)kogukondade võimestamine vajab jätkuvat arendamist ja juurutamist. Kodanikuühiskonna võimestamiseks ja mitmekesistamiseks kohalikul tasandil on tähtis jõuda suurema hulga inimesteni. Eesti MTÜdel oli 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu panustatakse nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisse. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses.
Liikmelisus pole aga ainus kogukondade aktiivsuse näitaja, sest enamasti tegutsetakse koosloomes ja võrgustikupõhiselt. Kogukondliku omaalgatuse soodustamine võimaldab toetada ettevõtmisi, mis ei vaja ilmtingimata juriidilise keha loomist ning selle kaasnevat asjaajamist. Aktiivsete ja võimekate kogukondade tekkele aitab kaasa pere- ja lapsesõbralike eluviiside, tervete peresuhete ja põlvkondadevahelise sidususe edendamine, koostöökultuuri, tasakaaluka poliitilise ja arutelukultuuri soodustamine, samuti eestikeelse elukeskkonna püsimine ja areng, lõimumine ning sallimatuse ja tõrjutuse vähendamine.
Ka #kuidasmekestame arutelusarjas26 leiti, et mida tugevam on kohalik demokraatia ja võimekamad on kogukonnad, seda vähem inimesed maapiirkondadest linna või välismaale rändavad. Programmi raames on vaja mh pöörata tähelepanu, kuidas inimeste osalemine mõjutab kohaliku tasandi otsuseid, sest 2017. a läbi viidud uuring27 toob välja trendi, kus mõne aastaga on vähenenud noorte osakaal, kes tunnevad, et nende osalemine mõjutab kohalikku tasandit ning samal ajal tõusnud nende noorte osakaal, kes näevad, et nende osalemine aitab kaasa riigi tasandi otsustele.
26 Kogukondlikud arutelud #kuidasmekestame 27 Flash Eurobarometer 455. European Youth. September 2017.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 10/21
Konkreetsemalt juhiti programmi koostamisel toimunud piirkondlikel mõttetalgutel tähelepanu kohalikul tasandil levivale usaldamatusele, kapseldumisele ning vastandumisele. Rahvastiku vähenemine toob kaasa potentsiaalsete aktiivsete elanike vähenemise. Positiivse trendina saab välja tuua postmaterialistlikke väärusi kandvate inimeste osakaalu tõusu perioodil 2011-2018, s.o nende inimeste, kes peavad oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ning kaitsta sõnavabadust. Samas jääb Eesti oma näitajaga kuue Euroopa riigi võrdluses madalaimale kohale. Näiteks Saksamaal oli vastav tulemus 35% ja Sloveenias, Soomes ja Rootsis 26% kuni 24%, kuid Eestis vaid 14%.28
Mitmed selle suuna tegevustest kajastuvad teistes arengukavades ja programmides. Näiteks panustavad elukvaliteeti paljud Heaolu arengukava tegevused, kogukondade suunal aga Maaeluministeeriumi koordineeritav LEADER meede ja Põllumajanduse ja kalanduse arengukava 2030, Rahandusministeeriumi koordineeritav „Kohaliku omaalgatuse programm“, Sotsiaalministeeriumi koordineeritav „Rahvastiku tervise arengukava“ ja Siseministeeriumi „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“, kus on olulisele kohale seatud igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna turvalisusesse.
Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et kohalik omavalitsus määratleks ja kaardistaks koos kohalike elanikega oma kogukonnad, kogukonnad valiskid oma esindajad ning KOV kaasaks neid otsustusprotsessidesse. Nii tekib platvorm mitmel tasandi koostööks, kus üheskoos kaardistatakse probleeme ning töötatakse välja lahendusi. Lisaks eelmainitule on allolevas tabelis käsitletud kogukondliku kodanikualgatuse tugevdamist ning mujal arengukavades katmata küsimusi.
Programmi tegevuse oodatav tulemus
Võimekad ja hoolivad kogukonnad
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha selles alaprogrammis): Maaeluministeerium, Sotsiaalministeerium, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Mõõdiku nimi Algtase 2019
2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
KOVide arv, kus kaasatakse küla- ja alevikuvanemaid ning toetatakse elanike enda organiseeritud tegevusi
täpsustub
Rahandus ministeeri um, KOVide küsitlus
Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi.
28 World Values Survey ja European Values Survey, Realo 2019.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 11/21
Olulised alatulemused perioodiks 2021–2024
Vastutaja Seotud osapooled Seosed teiste programmidega29
Linnaliste asumiseltside tegevus on toetatud
Siseministeerium
Külaseltside tegevus on toetatud Maaeluministeerium, Rahandus- ministeerium
Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030, Kohaliku omaalgatuse programm
(Peresõbralikud) kogukonnad on esile tõstetud ja tunnustatud
Siseministeerium Sotsiaalministeerium
Kogukondades on katsetatud uusi osalemisvõimalusi, rakendatud ja levitatud on kogukonnaprojekte
Siseministeerium Maaeluministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium
Kogukonnakoordinaatori profiiliga ametikoht on loodud igasse maakonda
Siseministeerium Rahandus- ministerium
Ida-Virumaa puhul Ida-Viru programm 2021-2030
Parimad põlvkondadevahelised ja kogukondade aktiviseerimise koostöövormid on kaardistatud ja levitatud kogukondades
Siseministeerium Sotsiaalministeerium
Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks
Siseministeerium Rahandus- ministeerium
Hoolivust tõstvad tegevused on kaardistatud ning nende levitamise võimalusi analüüsitud
Siseministeerium
Läbi on viidud idee- või esseekonkursse kogukondliku aktiivsuse edendamiseks
Siseministeerium
Kaardistatud ja analüüsitud on kogukondlike algatuste ühisrahastusvõimalusi
Siseministeerium
Analüüsitud ja laiendatud on kogukondliku lähenemise (CLLD, kaasav eelarve) kasutamise võimalusi riigieelarveliste toetuste jagamiseks
Rahandus- ministeerium
Ministeeriumid
Tagatud on nõustamisteenus juriidilise vormita tegutsevatele kodanikualgatustele
Siseministeerium
Jätkatud on väärikate ülikooli vm vanemaealiste
Haridus- ja Teadus- ministeerium
29 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 12/21
kooskäimiskohtadega koostööd ühistegevuse leidmiseks
Kohalikul tasandil on arendatud noorte osalust
Haridus- ja Teadus- ministeerium
KOVid
Arukate külade (smart villages)30 algatust on levitatud kogukondades
Maaeluministeerium
Põllumajanduse ja Kalanduse arengukava 2030
Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt on Ida-Virumaal korraldatud
Siseministeerium
Programmi tegevus 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted
Demokraatlikus ühiskonnas on oluline roll võimekatel vabaühendustel. Nende võimekust iseloomustab elujõulisus, sõltumatus, tulemuslikkus ja mõju ning rolli mängib välimine ja sisemine tegevuskeskkond.
Vabaühendused saab eesmärgi järgi liigitada järgmiselt: sotsiaalset sidusust loovad ja hoidvad ühendused, uudseid mõtteviise ja lahendusi rakendavad vabaühendused, ennetusega tegelevad ja probleeme leevendavad ning lahendavad (sotsiaalsed ettevõtted, teenuste osutajad, riskirühmade, vanemaealiste sotsiaalne kaasamine jt) ühendused.
Trendidest ilmneb, et tulevikus muutub vabaühendustes prioriteetsemaks üheskoos lahenduste väljatöötamine, koostöö erinevate osapooltega, koosloome ja disainmõtlemise kasutamine. Kasvab ka rahvusvahelise koostöö olulisus vabaühenduste töös, sest 30% vabaühendustest tegi 2018. aastal koostööd rahvusvahelises ulatuses ja üle 80% vabaühendustest tegutseb kohalikul tasandil.31 Samas kasvab juriidilise vormita ja võrgustikupõhiselt tegutsevate kodanikualgatuste tähtsus ja roll, mida on kajastatud aktiivsete ja võimekate kogukondade teema juures.
Vabaühenduste rolli suurenemine huvikaitses, sotsiaalses ettevõtluses jm tegevustes toob kaasa kõrgendatud nõudmised professionaalsusele, tegevusele ja teenuste kvaliteedile. Näiteks on selgunud ministeeriumite ja vabaühenduste vahel strateegilise partnerluse edendamise programmis, et mitmel juhul on partnerluse tekke takistuseks just võimeka valdkondliku vabaühenduse puudumine. Rahastajatel on suuremad ootused ka vabaühenduste aruandluse korrektsusele ja sisule, läbipaistvusele ja sisemisele demokraatiale. Suurem kaasatus poliitikakujundamisse eeldab ühenduste suutlikkust tõestada, et vabaühendused tegutsevad sihtrühma huvides ja neil on ühiskonnas mõju.
Trend näitab, et toetuste osakaal ühenduste rahastamisel väheneb, seetõttu on vajalik vabaühenduste finantsmajandusliku oskusteabe tõstmine ja tegevuste tõhustamine, rahastamisallikate jätkuv mitmekesistamine. Senisest rohkem tuleb vabaühendustel leida lahendusi eratoetuste ja -annetuste enamaks kaasamiseks, energilisemaks avalike teenuste pakkumiseks, suuremaks omatulu teenimiseks ning liikmemaksude kogumiseks. Tähtis on ka
30 Arukas küla on kombinatsioon digitaalsusest, mobiilsusest, innovatsioonist ja kohapealsete väärtuste parimast kasutamisest. Vt lisa https://www.maainfo.ee/index.php?article_id=6554&page=3265&action=article& 31 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 13/21
edaspidi pöörata rõhku sotsiaalsele innovatsioonile, s.o. vabaühenduste oskustele leida ühiskondlikele probleemidele loovaid ja uuenduslikke lahendusi. Rahastamisvõimaluste mitmekesistamise suunal võib üks lahendus olla ühiskondliku mõju osakute (social investment bonds) kasutuselevõtt Eestis, ent olulisem on analüüsida ja leida lahendusi, kuidas senisest enam eraraha vabakonda juurde tuua.
Liikmelisust ei peeta enam esmatähtsaks eelduseks organisatsiooni tegevustesse panustamisel. Uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem näitaja kui kunagi varem.32 Samas tuleb senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja oma usaldusväärsuse säilitada. Üha tähtsamaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevusse ning vabatahtlikele tegevusvõimaluste pakkumine ning valdkondlike võrgustike loomine.
Annetamise ja annetuste kogumise roll kasvab. Annetamiskultuuri edendamine kui ka vabaühenduste annetuste kogumise võimekuse (teadmised, oskused, rakendused) tõstmine vajab sihipärast tööd ja tegutsemist. Hoiakute, suhtumiste ja nendest tuleneva käitumise kujunemine eeldab süsteemsust ning on aeganõudev, kuid sarnane probleem iseloomustab enamikke endisi Kesk- ja Ida-Euroopa riike.
Olgugi, et sotsiaalsel ettevõtlusel ega sotsiaalsetel ettevõtetel pole täna Eestis ametlikku definitsiooni33, on teada, et valdkonnas tegutseb enamik ehk 93% MTÜ vormis. Enamasti tegutsetakse Tallinnas ja Tartus, pakkudes valdavalt teenuseid ja vähem tooteid. Organisatsioonide mõistes on tegemist mikroorganisatsioonidega, kus on kuni neli inimest. Majanduslikult edukamad sotsiaalsed ettevõtted on OÜd, mis palkavad rohkem inimesi34. Sotsiaalsete ettevõtete valimi kogutulu kasvas 2016. a 47% võrreldes nelja aasta taguse ajaga, ettevõtlustulu suurenes 57% ja töötajate arv 23%35.
Peamised probleemid sotsiaalses ettevõtluses ei erine avalikes huvides tegutsevate vabaühenduste probleemidest. Esiteks ei ole vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted jätkusuutlikud, sest neil puuduvad piisavad rahastusvõimalused ning rahaline võimekus spetsialistide palkamiseks või konsultantide teenuste tarbimiseks. Teiseks näevad vähesed vabaühendused organisatsioonivälise eksperdi või konsultandi kaasamisel lisandväärtust ning panustavad vaid märgataval määral professionaalsetesse koolitustesse ja paremasse varustusse, kuigi üha enam oodatakse vabaühendustelt professionaalset teenust.36 Samuti ei ole vabaühenduste ega sotsiaalsete ettevõtete eesmärgid alati mõõdetavad ning organisatsioonide enda mõju hindamine pole piisav.
Sotsiaalsete ettevõtete tugisüsteemid ja tehnoloogiaga kaasaskäimine on piiratud. Nii ei pruugi igast piirkonnast saada sotsiaalse ettevõtluse teemal ühtlase tasemega nõustamist, sest vastavad kogemused puuduvad. Vajadus on selleteemaliste toetuste ja rahastusvõimaluste
32 „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. 33 Sotsiaalsed ettevõtted on ühiskondliku eesmärgiga organisatsioonid, mis kasutavad oma sihi saavutamiseks ettevõtlust. Sotsiaalsete ettevõtete ühiskondlik eesmärk tähendab nende otsest panustamist inimeste toimetulekusse ja heaolusse ning loodus- ja elukeskkonna soovitava seisundi püsimisse. Ettevõtlus tähendab tegutsemist majandusüksusena, st kaupade või teenuste pakkumist tasu eest püsiva tegevusena. Sotsiaalne ettevõte võib tegutseda nii MTÜ kui OÜ vormis. 34 Lepa, Naarits 2014; Euroopa Komisjoni uuring 2019. 35 Andmed põhinevad konkreetsel valimil. 2016. a valimisse kuulus 121 organisatsiooni. 36 Vabaühenduste elujõulisuse indeks 2017.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 14/21
ning abimaterjalide koondamiseks kesksesse portaali (näiteks vabaühenduste nõustamisportaal MAKIS)37.
Probleeme on riigi või kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenuse osutaja koostöös, mis ei ole sageli piisavalt paindlik, kui teenuse osutamise keskkond peaks muutuma. Ka on riigihangetel jätkuvalt probleemiks hinnakriteeriumi eelistamine kvaliteedi asemel. Puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust ja kasutatud meetmete mõju- ja tõenduspõhisust adekvaatselt hinnata – näiteks kui suurt muutust ühe või teise meetodi kasutamine kaasa tuua võiks.
Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse potentsiaal ühiskonnale piisavalt tuntud. Sotsiaalsetest ettevõtetest vaid viiendik mõistab sotsiaalset ettevõtlust kui positiivse mõjuga ettevõtlust, kuid enamasti seostatakse teemat sotsiaaltöö ja vahel ka sotsiaalmeediaga. Nii ei ole ka järelkasv teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust.
Oluline roll vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete võimekuse tõstmisel on Siseministeeriumi valitsemisalas tegutseval SA-l Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK), kes pakub nii rahalist kui mitterahalist tuge kodanikuühendustele, et suurendada nende tegutsemisvõimet. Lisaks pakub KÜSK tuge kodanikuühiskonda ja kodanikuühendusi arendavate tugitegevuste ning kodanikuühiskonda toetavate suursündmuste korraldamiseks. Tegutsemisajal on KÜSK andnud hoogu enam kui tuhandele algatusele ja aidanud sadadel eestvedajatel luua ühiskonnas muutusi.
Programmi tegevuse oodatav tulemus
Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri oma teenuste raha selles alaprogrammis): Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, Justiitsministeerium Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE
Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Mõõdiku nimi Algtase
2019 2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
Vabaühenduste panus SKP-sse
2% 2% 2% 2% 2% 2% Majandus aasta aruanded
Sotsiaalsete ettevõtete müügitulu
45,6 mln € (2018)
täpsustub Majandus aasta aruanded
Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks 2021–2024
Vastutaja Seotud osapooled
Seosed teiste programmidega38
37 Sellega tegeleb riigi innovatsioonitiim projektis „Ettevõtja kontaktpunkt“. Lisainfo: https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/ettevotja_kontaktpunkt.pdf 38 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 15/21
Korraldatud on üleriigilisi ja piirkondlikke projektikonkursse organisatsioonide võimekuse tõstmiseks
Siseministeerium
Korraldatud on kodanikuühendusi toetavaid tugitegevusi (sündmused, koolitused, tunnustamised, teavitustegevused)
Siseministeerium
Vabaühenduste juhtide järelkasvu programm on ellu viidud maakondlikul ja üleriigilisel tasandil
Siseministeerium Avatud Eesti Fond ja Vabaühenduste Liit (Aktiivsete Kodanike Fond)
Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõber“ arenguprogramm on ellu viidud
Siseministeerium
Toetusmeetmetes on katsetatud ja kasutatud uudseid lahendusi (ettevõtlus- või äriinkubaatorid, koosloome, disainmõtlemine, osalev või kaasav rahastamine, sektorite koostöö)
Siseministeerium
Pakutud on konsultatsiooni- ja nõustamisteenust, sh ärimentorlust vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele
Siseministeerium
Ellu on viidud kodanikuühenduste nõustajate kvalifikatsiooni tõstvaid tegevusi
Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo niministeerium
Välja on töötatud ja katsetatud vabaühenduste ja sotsiaalsete ettevõtete jätkusuutlikkust toetavaid finantsinstrumente (näiteks eritingimustel või soodsad laenud)
Siseministeerium Majandus- ja Kommunikatsioo niministeerium
Ühiskondliku mõju osakute (social impact bonds) kasutamine jm eraraha kaasamise viisid on Eestis rakendatud
Siseministeerium Rahandus- ministeerium
Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise (digitaalsetele) tööriistadele ja koolitustele, et tõsta tõenduspõhiste meetodite kasutamist
Siseministeerium
Ühiskondlike probleemide mõju hindamise katseprojekt on käivitatud
Siseministeerium Justiits- ministeerium, Majandus- ja Kommunikatsioo niministeerium
Sotsiaalse ettevõtluse mõiste on täpsustatud, juriidilised takistused analüüsitud ja ettepanekud nende lahendamiseks sõnastatud
Siseministeerium Justiits- ministeerium
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 16/21
Korraldatud on noortele mõeldud sotsiaalse ettevõtluse arenguprogrammid järelkasvu loomiseks
Siseministeerium
Korraldatud on sotsiaalsete ettevõtete ühiskondliku mõju tuntust tõstvaid tegevusi
Siseministeerium
Valdkondlik statistika ja muud vabaühendusi ja sotsiaalseid ettevõtteid puudutavad andmed on kogutud, analüüsitud ja avalikustatud
Siseministeerium
Programmi tegevus 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine
Kaasamine on otsuste tegemine koos huvigruppidega, keda antud otsus mõjutab või kes panustavad vastava valdkonna arengusse. Tihti esindava huvigruppe just valdkondlikud vabaühendused ning nende võrgustikud ja liidud. Eestis on järgimiseks kaasamise hea tava39, mis kirjeldab, milline on osapoolte roll kaasamise protsessis. Lisaks on ka välja antud kaasamise käsiraamat40, mis annab suuniseid, kuidas tulemuslikult kaasata. Igas ministeeriumis tegutseb kaasamiskoordinaator, kes aitab kaasamisprotsesse kavandada ja ellu viia. Kaasamise edendamiseks toimub mitmeid koolitusi riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja vabaühenduste töötajatele.
Peamised kitsaskohad kaasamises on formaalsus ja ajaline kiirustamine, pealiskaudne eelnõude mõjude hindamine ning vabaühenduste vähene suutlikkus kiirelt reageerida ja mahukat infot töödelda41. Nii ongi probleemiks vabaühenduste erinev võimekus huvikaitsetegevusi ellu viia, kuigi huvikaitse valdkonnas ehk eesmärgiga mõjutada kedagi mingil viisil toimima tegutseb palju vabaühendusi. Huvikaitsevõimekus on samas oluline, sest vabaühendustesse koondub ekspertteadmist ja –kogemust ning mida rohkem organisatsioone, asutusi või inimesi vabaühendus oma eesmärgi nimel tööle paneb, seda mõjusamad on vabaühendused oma tegemistes.
Eesti vabaühenduste huvikaitsevõimekus on võrreldes teiste organisatsioonidega piirkonnas hea ning püsinud viimased viis aastat muutusteta42. Selleks, et valdkonda edendada ja ühinguid oma huvikaitse tegevuste elluviimisel toetada, veab Vabaühenduste Liit huvikaitsevõrgustikku. KOV tasandil teostavad huvikaitset vabaühenduste ja külade ümarlauad, kogukonna- vm komisjonid, maakonna tasandil ka maakondlikes arenduskeskustes töötavad vabaühenduste konsultandid. Nii on vabaühenduste erihuvide kaitse kõrval otstarbekas tähelepanu pöörata ühenduste võimele näha ja mõista üldhuve, neid oma tegevustes arvestada ja neisse panustada. Huvikaitsesuutlikkust aitavad tõsta ka annetused. Annetamist ja annetuste kogumist on kajastatud programmi tegevuses “Aktiivsed ja hoolivad kogukonnad”.
39 https://www.riigikantselei.ee/et/kaasamise-hea-tava 40 https://heakodanik.ee/sites/default/files/files/Kaasamine%20avalikus%20sektoris%20ja%20vabakonnas.pdf 41 https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/kaasamise_ja_mojude_hindamise_uuringu_raport_ 2018.pdf. Vt ka „Kodanikuühiskonna arengukava mõjude vahehindamine“, juuni 2019. ja Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika 2014- 2020 fondide rakenduskava 2014-2020 vahehindamine. 42 https://www.fhi360.org/sites/default/files/media/documents/resource-csosi-2018-report-europe-eurasia.pdf
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 17/21
Strateegiline partnerlus on pikemaajalisem koostöövorm ministeeriumi, allasutuse või kohaliku omavalitsuse ja vabaühenduse vahel. Strateegiline partnerlus eeldab, et sellise koostöövormiga kaasneb stabiilne rahastus, kui vabaühendus panustab vastava valdkonna arengusse või pakub kokkulepitavat teenust. Kuigi strateegiline partnerlus on järjest enam leviv ühenduste rahastamisviis – näiteks on värskelt vastavat rahastusviisi hakanud kasutama Sotsiaalministeerium ning hoo on sisse saanud strateegilise partnerluse arenguprogramm – puudub täna süsteemne analüüs strateegilise partnerluse kasutamisest ja selle kitsaskohtadest. Samuti on Sotsiaalministeerium 2019. aastal läinud üle strateegilise partnerluse mudelile. Varem on strateegilist partnerlust juurutanud Siseministeerium kodanikuühiskonna43 ja usuasjade44 valdkonnas. Täiendavalt oleks aga vaja strateegilise partnerluse vorm lahti mõtestada, vajadusel kohandada ja jagada häid näiteid ka teistes ministeeriumides, allasutustes ja kohalikes omavalitsustes.45
Vabaühenduste toetamisel on oluline, et rahastus oleks läbipaistev, mõjus, ligipääsetav ja mõistliku halduskoormusega. Vabaühenduste rahastamise korrastamiseks loodi 2013. aastal juhend, mis annab põhimõtted ja suunised, kuidas vabaühendusi mõistlikul viisil rahastada. Vabakonna rahastamisest ja selle läbipaistvamaks muutmisest saab ka ülevaate vastavas keskkonnas aadressil mtyraha.heakodanik.ee. Peamised katsumused rahastamisel on seotud rahastuse eesmärgi ebaselguse, tulemuslikkuse hindamise, läbipaistvusega taotluste hindamise ja rahastusotsuste protsessides jms46.
Järgmisel perioodil on oluline pöörata tähelepanu ka rahastamise läbipaistvuse teemadele kohalikul tasandil lisaks senisele ning jätkuvale tööle ministeeriumite ja riigiasutustega.
Programmi tegevuse oodatav tulemus
Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine
Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada järgmised asutused (ei planeeri teenuste raha selles alaprogrammis): Riigikantselei, ministeeriumid
Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Mõõdiku nimi Algtase 2019
2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
Ministeeriumite strateegiliste partnerite rahulolu poliitika kujundamisega
täpsustub
Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi.
43 Koostöökokkulepped Siseministeeriumi ja Vabaühenduste Liidu, Eesti Külaliikumise Kodukant ning Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku vahel, 20.12.2018. 44 Koostöökokkulepe Siseministeeriumi ja Eesti Kirikute Nõukogu vahel, 21.01.2015. 45 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015. 46 Variraport vabaühenduste riigieelarvest rahastamise juhendi järgimisest 2013-2015.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 18/21
Olulised alatulemused perioodiks 2021–2024
Vastutaja Seotud osapooled
Seosed teiste programmidega47
Kaardistatud on kodanikuühiskonna kaasamise hetkeolukord KOV tasemel
Täpsustub 2021 Avatud valitsemise partnerluse tegevuskava
Suurendatud on ministeeriumites töötavate kaasamiskoordinaatorite rolli ja kompetentsi
Riigikantselei
Tõstetud on huvikaitseorganisatsioonide võimekust huvikaitsetegevusi ellu viia ja üldhuvidesse panustada
Siseministeerium
Kaardistatud ja analüüsitud on vabaühenduste rahastamist ministeeriumites ja KOVides ning rahastajate tegevuse vastavust rahastamise korraga
Siseministeerium Kõik ministeeriumid
Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri vorme ministeeriumites ja KOVides
Siseministeerium
Korraldatud on strateegilise partnerluse koolitusi ja nõustamisi vabaühendusi rahastavatele ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele
Siseministeerium
Vabaühenduste rahastamiskeskkonna andmebaas on iga-aastaselt uuendatud
Siseministeerium
Uuendatud ja levitatud on ühenduste rahastamise juhendmaterjali ministeeriumite, allasutuste ja kohalike omavalitsuste töötajatele
Siseministeerium
Edendatud on vabaühenduste rahastajate koostööd
Siseministeerium
Analüüsitud ja kaardistatud on kodanikuühiskonna rahastamispraktikad kohalikul tasandil
Siseministeerium
Vabaühenduste ümarlaua töö on käivitatud ja avatud taotlusvoor koosloomeprojektide elluviimiseks
Siseministeerium Ida-Virumaa puhul Ida-Viru programm 2021-2030
Programmi tegevus 1.5: Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud
Eesti Vabariigis on usuvabadus nii individuaalsel kui kollektiivsel tasandil tagatud nii seadusandlikul kui praktilisel tasandil ning see on leidnud kajastamist erinevates
47 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 19/21
rahvusvahelistes mõõdikutes. Eestis tegutseb umbes 500 usulist ühendust. Usulistest ühendustest enamik kuulub kirikutesse või koguduste liitudesse.
Käesoleva sajandi jooksul on Eestis aset leidnud mitmed religiooni puudutavad muutused. Üks selline muutus on eestlaste tagasihoidlikkus end mõne usutraditsiooniga samastada. 2000 ja 2011 rahvaloenduste andmete võrdlus osutab, et enamik kindlat usku omaks pidavatest inimestest olid rahvusvähemuste esindajad. Jätkuv on ka trend, et nooremate eestlaste vanuserühmades ei peeta usku üldiselt omaks. Usuline radikaliseerumine ei ole tänases Eestis probleem, kuid viimaste aastate vältel on kohus tuvastanud terrorismi toetamist ja rahastamist.
Usuvabaduse tagamise tegevus võtab arvesse ja rakendab teadmistepõhist poliitikat ning arvestab ühiskonnas toimuvate muutustega ja seniste positiivsete praktikate kohandamisega uuenevasse olukorda. Programmi tegevus hõlmab usulisi ühendusi puudutava poliitika väljatöötamist ja elluviimist, usulistele ühendustele eraldatud toetuste kasutamise üle järelevalve teostamist ja usuelu küsimuste analüüsimist ning muude usuliste ühendustega seotud tegevuste korraldamist.
Programmi tegevuse oodatav tulemus
Võimekad usulised ühendused Oodatava tulemuse saavutamiseks ei ole vajalik teiste asutuste programmidesse tegevuste planeerimine
Võimekuse oodatava tulemuse saavutamise vahendid: RE Mõõdikud eesmärgi täitmise hindamiseks
Mõõdiku nimi Algtase 2019
2020 2021 2022 2023 2024 Allikas
Usulistele ühendustele Siseministeeriumi eelarvest läbipaistvalt eraldatud ja sihipäraselt kasutatud toetuste määr
100% 100% 100% 100% 100% 100% Siseminis teerium
Oodatava tulemuse saavutamiseks võtavad asutused seda arvesse oma teenuste kujundamisel. Programmis on kokku lepitud järgmised alatulemused, kuid osapooled võivad seada ka täpsemaid väljundeesmärke või ellu viia täiendavaid olulisi arendustegevusi. Olulised alatulemused perioodiks 2021–2024
Vastutaja Seotud osapooled
Seosed teiste programmidega48
Riiklikke ja omavalitsusinstitutsioone on nõustatud Eesti religioonisituatsiooni küsimustes
Siseministeerium
48 Need on arengudokumendid, mille raames selle programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Märgitud on vaid need teistes arengudokumentides planeeritavad alatulemused, mille saavutamata jätmisel jääksid kodanikuühiskonna programmi eesmärgid saavutamata, ja mille puhul on seetõttu vaja teha enam koostööd.
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 20/21
Vastavate lepingute alusel on korraldatud kirikuvaradega seotud küsimusi
Siseministeerium
Usuühendusi on abistatud enesekorralduse teostamisel
Siseministeerium
Usuelu küsimused on analüüsitud ja üldistatud
Siseministeerium
Korraldatud on koolitused vaimulikele ja usulistele ühendustele (abielu sõlmimine, muinsuskaitse, võimekuse tõstmine)
Siseministeerium
Edendatud on usuühenduste koostööd Siseministeerium
Osaletud on Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises
Siseministeerium
Programmi juhtimiskorraldus Programmi ajakohastatakse igal aastal riigieelarve koostamise protsessi käigus, et tagada kooskõla riigi eelarvestrateegia ning riigi rahaliste võimalustega. Programmi eelnõu esitatakse igal aastal 1. märtsiks Rahandusministeeriumile ning seda uuendatakse peale seda lähtudes riigieelarve otsustest. Programmi kooskõlastavad programmi vastutaja ja kaasvastutajad ning selle kinnitab käskkirjaga valdkonna eest vastutav minister või ministrid pärast riigieelarve seaduse vastuvõtmist.
Siseministeeriumi rahvastiku-, kodanikuühiskonna- ja perepoliitika asekantsler koordineerib programmi elluviimist ja teostab järelevalvet programmi elluviimise üle.
Programmi elluviimises osalev ministeerium koostab igal aastal oma vastutusalasse jäävate meetmete ja tegevuste rakendamise kohta ülevaate ja esitab selle lähtudes kokkulepitud tähtajast Siseministeeriumile. Siseministeerium koostab tulemusaruande tervikdokumendi ja sh ülevaate oma vastutusalasse jäävate võimekuste, oodatavate tulemuste ja alatulemuste kohta. Arengukava ja selle programmid vaadatakse läbi ning ajakohastatakse vajaduse korral kord aastas riigieelarve koostamise protsessi käigus. Arengukava täitmise aruandluse ja lõpparuande koostamisel lähtutakse seda reguleerivatest Vabariigi Valitsuse määrustest.
Programmis kajastatakse ka nende asutuste vastutusi, kes oma teenuste raha siin programmis ei planeeri, kuid kelle konkreetse panuseta jääks programmis nimetatud eesmärk saavutamata. Laiemate tegevuste väljatoomine, mida ministeeriumid oma haldusalas ellu viivad, võimaldab luua valdkonnast terviklikumat arusaamist ja tõhustab koostööd.
Programm avalikustatakse Siseministeeriumi kodulehel.
Programmi koostamine Kodanikuühiskonna programmi koostamisega alustati kevadel 2018 ning seda tehti tihedas koostöös partneritega. Programmi koostamist nõustas juhtrühm, kuhu kuuluvad peale
Programmi eelnõu kinnitamiseks 25.05.2020
lk 21/21
Siseministeeriumi Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Riigikantselei, MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused, Balti Uuringute Instituut, Mõttekoda Praxis, Tallinna Ülikool, Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE, Eesti Leader Liit, Junior Achievement ja Heateo Sihtasutus.
Programmi koostamiseks on toimunud järgmised kaasamistegevused: ● aprill-mai 2018: tegevuskeskkonna ning aruteluseminarid ● mai-august 2018: moodustati juhtrühm ja töörühmad, töötati läbi maakondlikud
arengukavad ning käivitati kahe uuringu tellimine ● september-oktoober 2018: töögruppide kohtumised probleemide kaardistamiseks ● november-detsember 2018: piirkondlikud mõttetalgud seitsmes paigas üle Eesti ● november 2018-mai 2019: töögruppide kohtumised lahendusteede leidmiseks, selgusid
uuringute tulemused ● september 2019: programmi avalikustamine ja avalik arutelu ● detsember 2019-märts 2020: programmi tegevuste kahepoolsed arutelud ● aprill 2020: programmi kooskõlastamine ministeeriumite ja partneritega ● juuni 2020: programmi lõplik kooskõlastamine programmi juhtrühmas ja EKAK
ühiskomisjonis, kinnitamine Siseministeeriumis
Lisa 1. Kooskõlastusringil tehtud märkused ja nendega arvestamine
Ettepaneku tegija Märkused Märkusega arvestamine Heli Koit Minu kahe lähiküla külaseltsidest üks on just likvideeritud ja teine
likvideerimisel. Entusiasm on raugenud. Külas elaval inimesel on muidki muresid, kui kevadest sügiseni külaplatsi niita oma muruniidukiga. Toetusrahaga ostetud külakiik on peagi lääpas ja plats võssa kasvanud. Meie vallas vajab praegu toiduabipakke 120 perekonda, kus kasvab 300 last. Kas kujutate ette, et nemad käivad ringi ja teevad annetusi siia ja sinna MTÜdele? Vabatahtlik töö? Andke andeks, mul tuleb oma elektriarve siiski pärisrahaga kinni maksta ja naisena on mul tasustamata tööd oma kodus hommikust õhtuni.
Üldine kommentaar Eestvedajate väsimine ja järelkasvu tekitamine on oluline teema, mis on programmi fookuses ka. Eesmärk ei ole, et kõik inimesed annetaksid, oleksite vabatahtlikud jne. Küll aga soovime inimesi innustada olema aktiivsed, et nad suudaksid vajadusel olla abiks kasvõi nendele samadele perekondadele.
MTÜ Estorada, Nikolai Pavlenko
1. Ei saa olla normaalset tegevust ilma aruandluseta. Käesoleval ajal ei ole nii Riigikogu kui ka kohaliku omavalitsuse volikogu liikmetel kohustust oma valijate ees kasvõi kord aastas aru anda. Juhtimissüsteem ei saa olla efektiivne, kui ei ole personaalset vastutust.
2. Täna kahjuks ei ole ka suured omavalitsused (Tallinn ja Tartu ehk välja arvatud) võrdväärsed partnerid üldriiklikele struktuuride ja organisatsioonidele küllap ei ole vaja tagasi pöörduda endise maavalitsuste süsteemi juurde, aga mingis vormis võiks maakondade administratiivse staatuse taastada küll.
3. Paljuski ei ole täna selge esmatasandi ühiskondlike organisatsioonide roll (korteriühistud, kogukonna-,küla-, tänava-, majannõukogud). Ei ole selged näiteks külavanema volituste piirid. Nendes organisatsioonides peegelduvad nagu veetilgas kõik ühiskondlikud ja riiklikud probleemid. Arvate võib, et just see on riigihaldusministri tegevusala.
1. Üldine kommentaar, ei ole asjakohane 2. Üldine kommentaar, ei ole asjakohane 3. Arvestatud
Küla- ja alevikuvanemate kaasamine on üks programmi tegevuste mõõdikutest. Samuti on üks alatulemus sõnastatud „Külaseltside tegevus on toetatud“
Eesti Kirikute Nõukogu 1. Teeme ettepaneku sõnastada programmi eelnõu lk 3 esimesed kaks lauset järgmiselt: „Eestis on umbes 22 500 mittetulundusühendust. Neist umbes 800 on sihtasutused (SA) ning üle 500 usulised ühendused.“
2. Teeme ettepaneku asendada programmi eelnõu lk 7 lause kolme lausega järgmiselt: „Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel enam kui 420 000 liiget. Usuliste ühenduste liikmetest umbes 400 000 kuuluvad Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutesse ning nende omaalgatusliku ja suures osas vabatahtliku tegevuse kaudu panustatakse nii kogukonna kultuurilise, haridusliku, sotsiaal- kui noorsootöö edendamisse. Kogukonna- ja valdkonnaüleseid küsimusi arutatakse ja lahendatakse ning tehakse koostööd sõltumata liikmelisusest MTÜs või usulises ühenduses.“
3. Teeme ettepaneku jätta Programmi eelnõu lk 14 tegevuse 1.5 kirjeldusest välja teine lõik („Käesoleva sajandi jooksul ...“). Seal sisalduvate hinnangute esitamine, kuivõrd see on osaliselt vaieldav, ei ole hädavajalik programmitegevuse kirjeldamisel, mis puudutab usuvabaduse tagamist. Lõigu viimase lause, mis puudutab usulist radikaliseerumist, säilitamine võiks siiski olla asjakohane, kui Programmi koostajad leiavad sellele sobiva koha (võib säilitadagi senise lõigu teksti asemel ainult selle viimase lause).
4. Teeme ettepaneku täiendada oluliste alatulemuste loetelu ka punktiga „Vabariigi Valitsuse ja Eesti Kirikute Nõukogu ühishuvide saavutamiseks vajalike strateegiate väljatöötamises osalemine“ (vastutajaks Siseministeerium), mis on samuti üks nendest tegevustest, mis usuliste ühendustega seotud asjade korraldamisega seonduvalt on Siseministeeriumi põhimääruse §-s 20 nimetatud.
1. Arvestatud 2. Arvestatud 3. Mitte arvestatud
Tegemist on usuvabaduse tagamise olukorrakirjelduse osaga.
4. Arvestatud
Martin Noorkõiv Lisada alatulemusena e-kogukondade toetamine näiteks järgmises sõnastuses: "E-kogukondade tegevus on toetatud“
Arvestatud Programmi tegevuse kirjeldust on täiendatud e- kogukondadega.
Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Helen Mikkov
1. Ettepanek lisada näitena ka Changemakers Academy programmid lk 3 lõigus „Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika algatus, Ettevõtlik kool ja Junior Achievementi ettevõtlusõpe.“
2. Programmi visioon: Eestis on aktiivsed, avatud, haritud ja ettevõtlikud inimesed, kes kogukondade ja vabaühenduste kaudu seisavad demokraatlike väärtuste, sidusa ning vaba ja turvalise ühiskonna eest ning võtavad vastutust ja panustavad riigi kestlikkusse. Riigis on mitmekesised läbipaistvad kodanikualgatuse ja sotsiaalse ettevõtluse toetamise võimalused ja toetatakse uusi lähenemisi ja lahendusi ning võimaldatakse kogukondadel otsuste tegemisel kaasa rääkida. Siia lisan "sotsiaalse ettevõtluse" eraldi juurde, sest kodanikualgatus võib viidata ka üksikisikutele ja ühendustele, mitte registreeritud organisatsioonidele. Sotsiaalne ettevõtlus kui formaalne juriidiline tegevus võiks seetõttu eraldi olla välja toodud.
3. Punktis 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted tegevuste all - Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise digitaalsetele tööriistadele ja koolitustele. Siia lisan sõna "digitaalsetele", sest mõju mõõtmise ja selle hindamise juures on oluline tööriistad võimalikult paljude huvilisteni toimetada. Digitaalne on selleks kõige skaleeritavam viis
1. Arvestatud 2. Mitte arvestatud
Programmi visioon on kokku lepitud programmi koostamise juhtrühmas ja kooskõlastatud EKAK ühiskomisjoniga. Kodanikualgatuse mõiste ei välista sotsiaalseid ettevõtteid.
3. Arvestatud
Kaarel Haav 1. Üldeesmärk aastaks 2030: SM kodulehele www.siseministeerium.ee/kodar2030 on koostatud aktiivsete kodanike ja nende ühenduste kujunemiseks vajalik mõistesüsteem ja õppematerjalid. Aktiivsetel kodanikel ja nende ühendustel on piisavalt võimalusi selle kaasaegse kodanikuhariduse teadmiste, mõistete, nende kasutamise oskuste ja hoiakute omandamiseks.
2. Sõnastada programmi neli tegevust konkreetsemalt ja täpsemalt: Eestis on piisavalt palju eri vanusegruppide inimesi, kes on tutvunud kaasaegse kodanikuharidusega ja kasutavad seda kogukonna, ühiskonna ja riigi ees seisvate probleemide lahendamisel.
1. Mitte arvestatud Programmi üldeesmärk on tugev kodanikuühiskond, mis ei välista ettepanekus kirjeldatut.
2. Arvestatud
Programmi tegevused on kokku lepitud programmi juhtrühmas ja need katavad kogu kodanikuühiskonna arendamise maastiku. Ettepanek on programmi tegevusteks liiga
KOV-ides on kodanikuharidust ja osalusdemokraatiat tundvaid ja arendavaid ametnikke, kes arendavad viljakat ja tihedat koostööd aktiivsete kodanike, ekspertide ja nende ühendustega. Vabaühendustes ja sotsiaalsetes ettevõtetes on mitmeid aktiviste, kes tunnevad huvi kaasaegse demokraatia ja kodanikuhariduse vastu ja kes on saanud sellega tutvuda ja kes taotlevad selle kasutamist oma koostöös KOV, riigiasutuste ja Riigikoguga. Riigikogu, valitsusasutused ja KOV soovivad järgida kaasava poliitika eetikakoodeksit ja annavad kõigile aktiivsetele kodanikele, ekspertidele, huvigruppidele ja ühendustele piisavalt võimalusi nende abistamiseks ühiste probleemide lahendamisel.
3. Hetkeolukord. Lisada tekst: Eestis on sotsiaalteadlasi, nii ülikoolides kui ka vabatahtlikena ja vabaühendustes, kes on kodanikualgatuse korras uurinud osalusdemokraatiat ja kaasamist avalikus, äri ja mittetulundussektoris, Eesti ja Euroopa Liidu demokraatia arengu tendentse ja demokraatlikku kodanikuharidust. Eestis on välja töötatud demokraatiahariduse põhimõistete süsteem, mida oleks vaja levitada ka vabaühenduste hulgas. See kontseptsioon täiendab ja arendab Euroopa Nõukogu demokraatliku kodaniku käsitluse printsiipe, samuti M. Lagerspetzi Kodanikuühiskonna lühisõnastiku (2004, 2006, 2007) ja kodanikuhariduse ülevaate (2008) seisukohti. Kõike seda hakatakse kasutama aktiivsete kodanike ja nende ühenduste harimisel. Nad varustatakse põhimõistete süsteemiga, arendatakse nende teadmiste kasutamise oskusi Eesti demokraatia analüüsimisel ja oma tegevuste kavandamisel. See võimaldaks viia kodanike ja riigi koostöö uuele tasemele.
4. Visioon aastaks 2030: Kasutada senise sõnastuse (lk. 1) asemel konkreetsemat väljendusviisi: „Eestis toimub aktiivsete kodanike, nende ühenduste ja riigi ning teiste avalike sektori asutuste koostöö Eesti riigi, majanduse, poliitika, hariduse ja ühiskonna teiste sektorite probleemide ühiseks ja kooskõlastatud lahendamiseks. Riik toetab aktiivsete kodanike, ekspertide ja nende ühenduste tegevust, kes panustavad riigi ja ühiskonna ees seisvate ülesannete lahendamisele.“
detailne, kuid need põhimõtted on osa alatulemustest.
3. Arvestatud
Programmi alatulemus on „Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega“, mis sisaldab ettepanekus kirjeldatud põhimõtteid.
4. Mitte arvestatud
Programmi visioon on kokku lepitud programmi juhtrühmas ja kooskõlastatud EKAK ühiskomisjonis. Visioon ei välista ettepanekus kirjeldatut.
5. Kodanikuühiskonna määratlus, lk. 2. Kodanikuühiskonda (KÜ) võib määratleda kitsalt, riigikeskselt ja laialt, ühiskonnakeskselt. Kitsas määratlus isoleerib KÜ avalikust ja ärisektorist. See on ka senises tekstis („Kodanikuühiskonnana mõistetakse riigist ja ärielust suhteliselt sõltumatut ühiskonnasfääri, kus üksikisikud ja rühmad teevad oma huvide ja väärtuste edendamiseks koostööd“.) Kuna avalik sektor peaks tegutsema ühiskonna heaks, siis peaks see olema ka kodanikuühiskonna osa. Laiemas tähenduses on KÜ avaliku sektori asutuste ja töötajate koostöö aktiivsete kodanike ja nende ühendustega riigi ja ühiskonna ees seisvate probleemide lahendamisel. Kui „üksikisikud ja rühmad teevad oma huvide ja väärtuste edendamiseks koostööd“, ja teevad seda ainult omavahel, siis see ei ole seotud kodanike ja riigi mõistega. Avaliku sektori teenistujad teevad seda tööd teenistuslepingu alusel tasu eest, vabatahtlikud aga kodanikualgatuse korras ilma regulaarse tasuta. Kodanikeühiskonnaga selle sõna tõelises tähenduses on tegemist siis, kui avalik sektor ja vabatahtlikud teevad koostööd. Kõik aktiivsed kodanikud ja nende ühendused on saanud oma võimaluste piires panustada riigi ja ühiskonna arengusse. Kõik avaliku sektori asutused ja nende ametnikud võtavad head ettepanekud vastu ja realiseerivad need. Sellega saavad riigiametnikud ja -asutused oma ülesandeid kõige paremini täita, pealegi veel odavamalt. Sellega seostuvad ka annetused. Need kodanikud, ühendused ja firmad, kel pole endal ideesid riigi ja KOV asutuste abistamiseks, need võiksid annetada nendele kodanikele ja ühendustele, kes abistavad riigi ja KOV asutusi vabatahtlikult ja ilma tasuta.
6. Asendada lõik lk. 2: „Vabaühendustele pakutakse toetusi ja tugiteenuseid ning tegeletakse keskkonna loomisega, et võimaldada vabaühendustel ja sotsiaalsetel ettevõtetel osutada (avalikke) teenuseid. Lisaks tegeletakse kaasamise, riigi ja vabaühenduste strateegilise partnerluse edendamisega ning vabaühenduste rahastamise korrastamisega“. Sõnastada see lõik lk. 2 selgemalt:
5. Arvestatud Kodanikuühiskonna mõistet on täpsustatud vastavalt Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis toodule. Definitsioon ei välista ettepanekus kirjeldatut.
6. Üldine kommentaar
Ettepanekus kirjeldatud aktiivsete kodanike, ekspertide ja nende ühenduste osalemine käib kirjeldatud kaasamise mõiste alla.
Aktiivsetele kodanikele, ekspertidele ja nende ühendustele võimaldatakse osalusdemokraatia ja partnerluse kaudu osaleda KOV ja riigiasutuste plaanide koostamisel ja täitmisel, tulemuste analüüsimisel ja hindamisel, riigi ja ühiskonna arendamisel. Nähakse ette selle tegevuse õiglast rahastamist ja toetuste pakkumist. Toetusi ja tugiteenuseid pakutakse ka teistele vabaühendustele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, kes osutavad riigile, KOV ja ühiskonnale vajalikke avalikke teenuseid.
7. Meetme mõõdikud. Lk. 3.Lisada: MTÜ-de arv, kes tegelevad kodanikuühiskonna uurimisega ja kodanikuhariduse arendamisega. Vabatahtlike ekspertide arv, kes tegelevad kodanikuühiskonna uurimisega ja kodanikuhariduse arendamisega. Kodanike, ühenduste ja firmade arv, kes annetavad KOV ja riigiasutusi abistavatele vabatahtlikele ekspertidele ja nende ühendustele. Nendele vabatahtlikele ekspertidele ja nende ühendustele annetatud summa.
8. Mõõdik: poliitika kujundamise kvaliteet. Mõõdikuks võiks olla vabatahtlike ekspertide ja ühenduste poolt Riigikogule, ministeeriumitele ja teistele riigiasutustele esitatud ettepanekute arv, nendest vastu võetud ettepanekute arv, tagasi või kõrvale lükatud ettepanekute arv, viimaste kõrvale lükkamise põhjendamiste arv.
9. Lisada tegevuse 1.1 lk 3 teise lõiku järgnev täiendav tekst: Vajadus on arvestada EN demokraatiahariduse ja demokraatliku kultuuri käsitlusi, kaasamise käsitlusi, seniseid uurimusi ja artikleid demokraatiahariduse käsitlemise kohta ühiskonnaõpetuse ainekavades ja õpikutes Eestis ja Euroopa Liidus. Tuleb lähtuda aktiivse kodaniku kujundamise eesmärgist õppekavades ja sotsiaalainete kavades ja varasemates EKAK-des. Kasutada aktiivse kodaniku sotsiaalteaduslikku kontseptsiooni ja tugevdada sotsiaalse ning kodanikupädevuse käsitlemise ja kujundamise sotsiaalteaduslikke ja pedagoogilisi aluseid, sealhulgas uurimusi ja juhendeid kaasamise kohta. Selleks on vaja välja töötada vajalikud materjalid, mõisted ja mõistesüsteemid. Need materjalid on vaja digitaliseerida ja avada
7. Mitte arvestatud
MTÜ-de arv, kes tegelevad kodanikuühiskonna uurimise ja kodanikuhariduse arendamisega, ei ole otseselt programmi tegevuse mõõdik.
8. Mitte arvestatud
Ettepanekute arv ei ole programmi mõõdikutesse sobilik. Oluline on kvaliteet ja ettepanekute sisu, mida mõõta on paraku keeruline.
9. Mitte arvestatud
Programmi alatulemus on „Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega“, mis sisaldab ettepanekus kirjeldatud põhimõtteid.
avalikuks kasutamiseks Siseministeeriumi kodulehel. Selliselt ulatuvad poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused ka tänase keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse nii ülikoolide kui ka vabaühenduste vabatahtlike sotsiaalteaduste ja demokraatiahariduse ekspertide ja ühenduste panus.
10. Asendada kodanikuhariduse määratlust järgnevaga: Kodanikuharidus on teadmiste (mõistete) ning nende kasutamise soovide (väärtushinnangute) ja oskuste kogu, mis on vajalik aktiivseks ja vastutustundlikuks osalemiseks ühiskonnaelus, nii tööorganisatsioonides ja kohalikus kogukonnas kui ka riigis. Selliselt haritud inimene teab oma võimalusi ühiskonnaelu mõjutamiseks ja otsustes kaasa rääkimiseks. (Teisisõnu on tal nii tahe, võimalused kui ka pädevus teostada end täieõigusliku kogukonnaliikmena.) Kodanikuharidus ei võrdu kodakondsusharidusega, vaid selle eesmärk on võimaldada kogu riigi elanikkonnale riigi demokraatliku arengu jälgimiseks ja toetamiseks vajalike teadmiste, mõistete, oskuste ja hoiakute süsteem. Siin peaks viitama peale Leif Kalevi (2018) ja Piret Taluri (2008) ka Maie Kiiseli (2017 ja 2018) ja Kaarel Haava artiklitele (2010, 2018 jt.). Neis on esitatud aktiivsetele kodanikele vajalik ja piisav mõistete süsteem. Need viited on ettepanekute lõpus.
11. Asendada lk 4 lõik „Vajadus on tugevamalt lõimida koolivälised…“ uue sõnastusega: Vajadus on arvestada EN demokraatiahariduse ja demokraatliku kultuuri käsitlusi, seniseid uurimusi ja artikleid kaasamise, osalusdemokraatia ja demokraatiahariduse kohta, samuti nende käsitlemise kohta ühiskonnaõpetuse ainekavades ja õpikutes Eestis ja Euroopa Liidus. Aktiivse kodaniku kujundamise eesmärki õppekavades ja sotsiaalainete kavades tuleb täita. Selleks on vaja tugevdada sotsiaalse ning kodanikupädevuse käsitlemise ja kujundamise sotsiaalteaduslikke aluseid ning kasutada aktiivse kodaniku sotsiaalteaduslikku kontseptsiooni. Selleks on vaja välja töötada vajalikud materjalid, mõisted ja mõistesüsteemid. Need materjalid on
10. Arvestatud
Viide lisatud. 11. Mitte arvestatud
Sõnastus ei välista ettepanekus kirjeldatut.
vaja digitaliseerida ja avada avalikuks kasutamiseks Siseministeeriumi kodulehel. Selliselt ulatuvad poliitilist osalust toetava kodanikuhariduse võimalused ka tänase keskealise ja vanema põlvkonnani. Kodanikuhariduse teadmiste levitamisse ja õppematerjalide arendamisse kaasatakse mitte ainult ülikoolide, vaid ka vabatahtlike sotsiaalteaduste ja demokraatiahariduse ekspertide ja ühenduste panus.
12. Olulised alatulemused 2021-2024. Lk. 6. Esitada tegevus 1 uues sõnastuses. „Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega“. -> Analüüsitud on ühiskonnaõpetuse ainekavu, õpikuid ja õppematerjale ning nende vastavust aktiivsete kodanike kujunemise eesmärgile. Neid materjale on täiendatud vajalike mõistete ja mõistesüsteemidega, mis tagavad selle eesmärgi saavutamise nii haridussüsteemis kui ka väljaspool seda. Vastutaja: TÜ RAKE. Seotud osapool: Eesti Ajaloo ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Selts (EAÜS).
13. Muuta teise tegevuse sõnastus: „Koostatud on analüüs ja ettepanekud tervikliku kodanikuhariduse väljaarendamiseks“. -> Koostatud on kodanikuhariduse õppematerjalid „Kodanikuhariduse alused“ aktiivsete kodanike kujunemise, selleks vajalike mõistete, oskuste ja väärtuste kohta. Vastutaja: TÜ RAKE. Seotud osapool: EAÜS.
14. Lisada järgmised tegevused: SM kodulehele on koostatud aktiivsete kodanike ja nende
ühenduste kujunemise kontseptsioon, mis sisaldavad vajalike mõistete ja oskuste süsteemi ning nende omandamiseks vajalikud õppematerjalid. Vastutaja: TÜ RAKE. Seotud osapool: Eesti Ajaloo ja Ühiskonna Õpetajate Selts.
/SM kodulehele www.siseministeerium.ee/kodar2030 on koostatud aktiivsete kodanike ja nende ühenduste kujunemiseks vajalik mõistesüsteem ja õppematerjalid. Aktiivsetel kodanikel ja nende ühendustel on piisavalt võimalusi selle kaasaegse kodanikuhariduse teadmiste,
12. Mitte arvestatud
Programmi alatulemus on „Analüüsitud ja uuendatud on sotsiaalainete õppekavasid demokraatia ja kodanikupädevustega“, mis sisaldab ettepanekus kirjeldatud põhimõtteid.
13. Mitte arvestatud
Programmi alatulemuses ei saa tuua välja konkreetset õppematerjali, kui sellist plaani teadaolevalt ei ole.
14. Üldine kommentaar
Ettepanekud sisalduvad programmi alatulemustes.
mõistete, nende kasutamise oskuste ja hoiakute omandamiseks.
Kodanikuhariduse aluseid on täiendatud aktiivsete kodanike ja töötajate kaasamise käsitlusega tööorganisatsioonides. Vastutaja: Eesti Vabahariduse Liit (EVHL). Seotud osapool: EAÜS.
Kodanikeühendustele võimaldatakse täiendõpet kaasaegse kodanikuhariduse omandamiseks Kodanikuhariduse aluste, kaasaegsete ühiskonnaõpikute ja muude materjalide abil. Vastutaja: EVHL. Seotud osapool: Eesti Ajaloo ja Ühiskonnaõpetuse Õpetajate Selts.
Kodanikuhariduse eksperte ja aktiviste tunnustatakse kodanikupäeva aumärgiga. Vastutaja: Siseministeerium.
Vabatahtlike kodanikuhariduse ekspertide ja aktivistide panust tunnustatakse ja tasustatakse. Vastutaja: Siseministeerium.
15. Üldine kommentaar: Tegevus 1.4. Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine. Strateegiline partnerlus.
Strateegiline partnerlus tähendab sageli seda, et asutusel on endal voli valida endale partnereid ja otsustada, millist osa need mängivad. Kas nad peamiselt õigustavad ja kiidavad asutuse tegevust või analüüsivad seda kriitiliselt ja pakuvad enda abi puuduste ja vigade kõrvaldamisel.
Kaardistatud on ekspertide ja ühenduste kaasamise olukord Riigikogu ja Valitsuse tasemel.
Kaardistatud ja analüüsitud on strateegilise partnerluse mõistet ja kasutusel olevaid eri vorme, kas selle eesmärk on peamiselt leida partnereid, kes õigustaksid ja kiidaksid asutuse tegevust või kes analüüsivad seda kriitiliselt ja pakuvad enda abi puuduste ja vigade kõrvaldamisel.
Kaardistatud on juhtumid, kus mõne eksperdi või ühenduse ettepanekud asutuse töö eesmärkide saavutamiseks on kõrvale lükatud ja seda pole põhjendatud.
15. Mitte arvestatud
Strateegilise partnerluse definitsioon on toodud Siseministeeriumi kodulehel, tuginedes kodanikuühenduste riigieelarvelise rahastamise korrastamise kontseptsioonile ja „Ühenduste rahastamise juhendmaterjalile“.
MTÜ Maakondlikud Arenduskeskused
1. Täpsustada programmi üldmõõdikut „Siseministeeriumi partnerite rahulolu poliitika kujundamisega“ ja selle sihttaset 100%
2. Analüüsida, kas esimese meetme mõõdikud (vähemalt kolm
rahastusallikat, annetuste kogusumma ja palgaliste töötajatega MTÜ- de osakaal) on tänases majandusolukorras asjakohased.
3. Analüüsida, kas palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaalu võiks võtta
majandusaasta aruannete asemel töötamise registrist
4. Lisada tegevuse 1.1 hea näitena „aasta teo“ konkursid. 5. Lisada viide, millele tugineb väide „Kuigi noortest on vene keelt
kõnelevad noored rohkemgi kodanikuühiskonda kaasatud kui eesti keelt kõnelevad, jäädes siiski rahvusvahelises võrdluses teistele riikidele alla, teeb edasine elu korrektuure“
6. Ühtlustada läbi dokumendi linkide lisamine – mõnes kohas on viited teksti sees, mõnes joone all, mõnes puudu.
7. Sõnastada lk 5 lõik „Eelnevaga seonduvalt on jätkuvalt…“ järgmiselt: On oluline, et vabaühendused hoiaksid oma sisedemokraatia tervise ja juhtimise korras, mõtestaksid vabatahtlike kaasamise vajaduse ning oleksid suutelised neid mistahes hetkel kaasama. Vabaühenduste rahastamise korrastatumaks muutumine, rahastustingimuste selgus, aruandluse nõuete leebus jm jätavad vabaühenduste juhtidele rohkem aega sisulisteks tegevusteks ja organisatsiooni arendustööks. Kasutamata on tööandjate potentsiaal vabatahtliku tegevuse tutvustamisel oma töötajatele. Senisest enam tuleks tööandjatel väärtustada töötajate osalemist vabaühenduste tegevustes ja erinevates kampaaniates väljaspool tööaega või luua tingimusi töötajate aja annetamiseks vabatahtlikus tegevuses. Oluline on pöörata tööandjate tähelepanu töötajate kaasamisse otsustusprotsessides, pakkudes nii töötajatele osalusdemokraatia kogemust.
1. Arvestatud Siseministeeriumi partnerite rahulolu on programmi üldmõõdikutest välja võetud.
2. Arvestatud Annetuste kogusumma sihttasemete puhul on lähtud Rahandusministeeriumi pikaaegsest majandusprognoosist aastani 2070.
3. Mitte arvestatud Majandusaasta aruannetes on töötajate arv taandatuna täistööajale, töötamise registrist ei saa infot osakoormusega töötajate koormusest.
4. Arvestatud 5. Arvestatud
6. Üldine kommentaar
Arvestatud 7. Üldine kommentaar
Arvestatud
8. Jätta ära lk 5 lause teine pool „kui nad ei tegutse vabatahtlike päästjate, abipolitseinike või vabatahtlike merepäästjatena.“
9. Täiendada programmi tegevuse 1.1. oodatavaid tulemusi järgmiselt: Vabatahtlikke ja nende tegevusi on tunnustatud üleriigiliselt ja
maakondlikult Suurenenud on muukeelsete elanike valmisolek osaleda
vabatahtlikus tegevuses Pakutud on tuge annetuste kogujatele, kes seda soovivad,
mitte ainult võrgustiku liikmetele 10. Esitada kogukonna definitsioon programmi tegevuse 1.2 peatüki
alguses. 11. Keelelised kommentaarid PT 1.2 ja PT 1.3 kohta 12. MTÜde liikmelisust puudutav osa PT 1.2 tekstis sobib ka PT 1.3 või 1.5
alla. Ettepanek kasutada kogukondade kohta käivat statistikat PT 1.2 juures.
13. Täpsustada PT 1.2 kogukonnakeskse lähenemise lõigu mõtet. 14. Lisada PT 1.2 mõõdikutesse lisaks külavanematele ka alevikuvanemad 15. Täpsustada PT 1.2 mõõdikut „KOVide arv, kus kaasatakse
külavanemaid ning toetatakse elanike enda organiseeritud tegevusi“. Kuidas saab ühe näitajaga mõõta kahte asja?
16. Tõsta linnaliste asumiseltside ja külaseltside toetamine PT 1.3 alla.
17. Laiendada PT 1.2 alatulemust „Peresõbralikud kogukonnad on esile tõstetud ja tunnustatud“ kõigile kogukondadele.
18. Selgitada, kust tuleneb vajadus kogukonnakoordinaatori profiiliga ametikoha loomiseks igasse maakonda. Täpsustada koordinaatori rolli ja eesmärki.
19. Täiendada PT 1.3 teksti liikmelisuse osas järgmiselt: Uute liikmete otsimisega ei tegele 41% MTÜ-dest, mis on suurem
8. Üldine kommentaar Mõtet täpsustatud.
9. Arvestatud 10. Arvestatud 11. Arvestatud 12. Mitte arvestatud
Dubleerimise vältimiseks on tekstis ühte mõtet kasutatud ühes kohas.
13. Üldine kommentaar 14. Arvestatud 15. Mitte arvestatud
Mõõdik on välja töötamisel, tuginedes Rahandusministeeriumi KOVide teenustasemete analüüsile.
16. Mitte arvestatud Linnaliste asumiseltside ja külaseltside toetamine sobi olemuslikult paremini kogukondade teemasse.
17. Arvestatud
18. Üldine kommentaar Kogukonnakoordinaatori vajadus tuleneb kogukondade võimestamise probleemikirjeldusest. Koordinaatori roll ja eesmärk täpsustuvad edasise töö käigus.
19. Arvestatud
näitaja kui kui kunagi varem. Samas tuleb senisest aktiivsemalt tegeleda oma praeguse liikmeskonnaga, et ühendus suudaks ajaga kaasas käia ja oma usaldusväärsuse säilitada. Üha olulisemaks muutub vabatahtlike kaasamine vabaühenduste tegevustesse ning vabatahtlikele tegevusvõimaluste pakkumine ja valdkonnapõhiste võrgustike loomine.
20. Täiendada PT 1.3 viimast lõiku „Laiemalt ei ole sotsiaalse ettevõtluse…“ mõttega, et järelkasv ei ole teadlik vabaühendustest ja sotsiaalsest ettevõttest kui karjäärivalikust.
21. Laiendada PT 1.3 sotsiaalsete ettevõtete müügitulu indikaatorit kõigi vabaühenduste ettevõtlustulule.
22. Täpsustada, kas sotsiaalse ettevõtluse all peame silmas ainult MTÜ- sid või ka OÜ-sid
23. Lisada mõõdikutesse kliendi rahulolu, töötajate arv ja/või mõju saavutamine
24. Täpsustada PT 1.3 alatulemust „Vabaühenduste juhtide järelkasvu programm on ellu viidud“ -> Vabaühenduste arengu- ja järelkasvu programmid on ellu viidud nii maakondlikul kui ka üleriigilisel tasandil
25. Täpsustada, mida on mõeldud alatulemuse „Loodud on ligipääs mõjust lähtuva juhtimise tööriistadele ja koolitustele“
26. Asendada PT 1.4 strateegilise partnerluse mõiste järgmisega: Strateegiline partnerlus tähendab, et ministeerium või selle allasutus võimaldab stabiilse ja pikemaajalise rahastuse kodanikeühendustele, kes panustavad vastava valdkonna arengu kavandamisse ja eesmärkide saavutamisse kokkulepitud tegevuste rakendamisel.
27. Lisa PT 1.4 mõõdikutesse strateegiliste partnerite arv ja rahaline maht.
20. Arvestatud 21. Mitte arvestatud
Kuna üks programmi fookus on sotsiaalne ettevõtlus, soovime mõõta eraldi sotsiaalsete ettevõtete müügitulu. Samas on vabaühenduste osa laiemalt käsitletud panusena SKP-sse programmi mõõdikutes.
22. Arvestatud
23. Arvestatud Töötajate arv sisaldub mõõdikutes, kliendi rahulolu ja mõju saavutamise kohta puudub hea mõõdik.
24. Arvestatud 25. Arvestatud 26. Mitte arvestatud
Olemasolev definitsioon annab sama mõtte edasi.
27. Mitte arvestatud
Strateegiliste partnerite arv ei ole sobiv mõõdik,
28. Täpsustada, milles erinevad PT 1.4 Ida-Virumaa kogukonnakoordineerija ja PT 1.2 kogukonnakoordinaatori alatulemused
29. Laiendada PT 1.4 ümarlaua töö käivitamist kõigisse maakondadesse 30. Lisada PT 1.5 usuliste ühenduste statistikat ja analüüsi, mis võiks siin
tausta avada. 31. PT 1.5 Kas kõik ususektid käivad siia alla või räägime kristlikest
väärtustest? Kas toetusi ja tuge saavad taotleda kõik usulised ühendused, sest ühiskond on ju muutunud ja me arvestame sellega?
32. Täpsustada PT 1.5 Usuühenduste abistamist - milles seisneb enesekorralduses teostamise abistamine.
seepärast on ka rahaline maht sõltuvuses partnerite arvuga ega anna edasi soovitud mõtet.
28. Üldine kommentaar Dubleerinud tegevused on ühendatud üheks.
29. Arvestatud 30. Arvestatud 31. Üldine kommentaar
Usulised ühendused on kirikud, kogudused, koguduste liidud ja kloostrid. Riiklikke toetusi saava taotleda kõik Eestis tegutsevad ja registreeritud usulised ühendused.
32. Üldine kommentaar Enesekorralduse teostamisel abistamine on eelkõige usulise ühenduse nõustamine põhikirja küsimustes, et usuliste ühenduste põhikiri ja tegevus oleksid kooskõlas kehtiva õigusruumiga.
Rahandusministeerium 1. Poliitika kujundamise all on tegevuseks seatud kaardistada kodanikuühiskonna kaasamise hetkeolukord KOV tasemel (täpsustub 2021). Seal ei ole vastutajat märgitud. Soovime teada, kas Siseministeerium plaanib läbi viia vastavat uuringut või on soov kasutada KOV teenustasemete andmeid?
2. Kodanikuühiskonna programmi elluviimisel palume kavandatavate kodanikuühiskonda puudutavate uuringute kaardistuste jms. tegemisel võimalusel koguda andmeid moel, mis võimaldaks teha järeldusi ka regionaalsete erinevuste kohta kodanikuühiskonna arengus. See aitab toetusmeetmeid paremini sihistada ning seada vajadusel täiendavaid alaeesmärke teistes toetusmeetmetes.
3. Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad, üheks oluliseks alatulemuseks perioodiks 2021–2024 on märgitud „Külaseltside tegevus on toetatud“. Tegevuse eest vastutavaks on märgitud Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium. Tegevusega seotud programmideks on märgitud Põllumajanduse ja Kalanduse
1. Üldine kommentaar Soovime kasutada KOV teenustasemete andmeid, vajadusel teha ettepanekuid andmete kogumise täiendamiseks
2. Üldine kommentaar
Võtame arvesse edaspidi vastavalt võimalustele.
3. Arvestatud
Vastutajaks on lisatud Maaeluministeerium.
arengukava 2030 ning kohaliku omaalgatuse programm. Kuigi Rahandusministeerium vastutab kohaliku omaalgatuse programmi (toetusmeede), elluviimise eest, mis kindlasti panustab ka oodatava tulemuse saavutamisse, ei saa Rahandusministeerium olla kogu alatulemuse eest vastutajaks.
4. Kogukondade võimestamise tegevusena on seatud „Analüüsitud on õigusakte ning sõnastatud ettepanekud kohaliku tasandi algatuse tegutsemise lihtsustamiseks“ kaasvastutajaks Rahandusministeerium – Soovime teada, kas siin on eesmärk analüüsida kogukonna kaasamise võimalusi reguleerimiseks KOKSis? Kuna Rahandusministeerium on märgitud kaasvastutajaks, siis palume tegevuse tausta enam selgitada.
5. On toodud, et „Selleks, et kogukonnakeskset lähenemist ka kodanikuühiskonna arendamisel juurutada, on vajalik, et kohalik omavalitsus määratleks koos kohalike elanikega oma kogukonnad, kogukonnad määratleksid oma esindajad ning KOV kaasaks need esindajad“. Saame aru, et see on erinevas vormis kogukondade kaasamine kohalikku otsustusprotsessi (nt külavanemad, kogukonna esindajad, osavallakogud jne). Soovime teada, kas eesmärk on teavitustegevuste läbiviimine või see on seotud eelpool väljatoodud õigusaktide muudatusega?
6. Programmi tegevus 1.4: Läbipaistev ja kaasav poliitika kujundamine, olulisteks alatulemusteks perioodiks 2021–2024 on märgitud „Ida- Virumaale on loodud kogukonnakoordineerija profiiliga töökoht ning laiendatud vabaühenduste nõustamis- ja tugiteenuseid“ ja „Ida- Virumaa vabaühenduste ümarlaua töö on käivitatud ja avatud taotlusvoor koosloomeprojektide elluviimiseks“. Tegevuse eest vastutavaks on märgitud Siseministeerium. Seosena teiste programmidega on märgitud Ida-Virumaa programm, milles allmärkuse kohaselt Kodanikuühiskonna programmi elluviimist toetavad tegevused ja raha planeeritakse. Juhime tähelepanu, et kuigi Siseministeeriumi poolt on Rahandusministeeriumile vastavasisuline ettepanek (leida Ida-Virumaa programmi raames toodud tegevustele lisaraha) tehtud, ei ole Ida-Virumaa programmi ega Ida-Virumaa
4. Üldine kommentaar
Kavas on analüüsida nii kogukonna kaasamise võimalusi KOKSis reguleerimiseks kui ka laiemalt, kuidas riigieelarvelisi toetusi kogukondadele sihitumalt suunata. Täpsem sisu täpsustub edasise analüüsi käigus.
5. Üldine kommentaar
Eesmärk on pigem teavitustegevuse läbiviimine ja kogukondade toetamine selles protsessis. Samas ka õigusaktide muudatustega, millest eelmises kommentaaris juttu oli.
6. Üldine kommentaar
Oleme teadlikud, et Ida-Virumaa programmi ega Ida-Virumaa tegevuskavasse ei ole otsuseid tehtud, kuid soovime juhtida tähelepanu, et need tegevused on programmi otsustega seotud ning saavad ellu viidud, kui vastav rahastus eraldatakse.
tegevuskavasse nende tegevuste lisamiseks otsuseid tehtud ega vahendeid planeeritud. Seega ei oleks õige Ida-Virumaa programmi nende tegevuste osas rahastusallikana näidata.
7. Rahandusministeerium ei pea otstarbekaks täiendavat maksupoliitika uurimist. Aastast 1995 augusti kuust alates on regulaarselt tegeletud annetuste maksusoodustuste küsimusega sealhulgas vähendades vabaühenduste halduskoormust ha annetuste kogumise lihtsustamist. Viimasena jõustus võimalus annetada oma tulumaksu enammakse kohe tuludeklaratsiooni kinnitamisel valida annetuse võimalus heategevuslikule ühingule.
7. Üldine kommentaar
Seni tehtud muudatused on alustuseks head, ent siiski on mitmed kitsaskohad, mis puudutavad näiteks juriidiliste isikute ja eraisikute tehtavate annetuste maksusoodustusi.
Riigikantselei 1. On tervitatav, et programmi on seostatud pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidega. Juhime tähelepanu, et programm peaks panustama ka sihti „Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik“, sest nii praegu kui ka tõenäoliselt 2024. ja 2030. aastal on Eesti inimestel võimalik tugevate kodanikuühenduste kaudu osaleda oluliste otsuste tegemisel kõige hõlpsamini ja mõjusamalt. Samuti palume programmis täpsemalt kirjeldada, kuidas programm strateegiliste sihtide saavutamisse panustab, sest praegu ei ole programmil katuseks valdkonna arengukava, mille kaudu oleks võimalik seoseid sihtidega paremini mõista.
2. Programmis on esitatud üks meede ja viis programmi tegevust. Kuna programmis on ainult üks meede, siis tasub kaaluda sellele eraldi eesmärgi ja mõõdikute seadmisest loobumist, sest programmi eesmärgi saavutamisse teisi panustavaid meetmeid ei ole.
3. Programmi juhtimiskorralduses on seatud aruandekohustus ka programmi „eesmärkidele kaasa aitavatele ministeeriumidele“. Kuigi Riigikantselei meelest on info jagamine ministeeriumide vahel igati tervitatav, siis juhime tähelepanu, et tulemusaruandluse kohustust ei saa laiendada ministeeriumidele, kes programmis ei osale. Seega palume lk 16 kolmandat lõiku parandada.
1. Arvestatud Seos lisatud. Täpsemad seosed kirjeldatakse koostatavas rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukavas.
2. Üldine kommentaar
Kaalume edaspidi arvestamist. 3. Arvestatud
Haridus- ja Teadusministeerium
1. Palume korrastada sõnastust seoses arengukavade/programmide jätkuvusega. Programm ei saa olla antud juhul jätkuks kehtivale arengukavale. Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020 jätkustrateegiaks koostatakse Rahvastiku ja sidususe arengukava,
1. Arvestatud
mille all on üheks programmiks kodanikuühiskonna programm. Kuivõrd nimetatud arengukava on koostamisel, soovitame lisada täienduse, et hetkel lähtutakse programmi koostamisel kuni 2020 kehtivast arengukavast ja Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonist (EKAK) ning Rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava valmimisel viiakse kodanikuühiskonna programm sellele vastavaks.
2. Palume lisada puuduolev rahastamiskava programmi planeerimistasandite lõikes, ilma nii olulise programmi koostisosata on raske programmi terviklikult hinnata.
3. Soovitame üle vaadata programmi eesmärgi, hetkel on programmi eesmärgiks sattunud programmi nimi. Küll aga on programmi eesmärgile viidatud sissejuhatuses ning heaks aluseks on ka sõnastatud visioon.
4. Arusaadavuse huvides soovitame tegevuste nimetused sõnastada tegevuste sisust lähtudes. Hetkel kasutatavad nimetused on enamuses märksõnad vastavate tegevuste oodatavatest tulemustest ning vormistuslikult dubleeritavad vastava tegevuse eesmärki.
5. Palume lisada iga tegevuse juurde ka kirjelduse ehk info selle kohta, mida selle TERE tegevuse raames sisuliselt tehakse - mida rahastatakse, milliseid sisulisi tegevusi ellu viiakse ning arendatakse. Hetkel ei anna sellist infot ei tegevuse nimetus, olukorra lühianalüüs ega ka alatulemuste tabel, mis toob välja üksikud erineva tasemega ülesanded. (Tegevuse kirjelduse nõude sätestab ka vastavat valdkonda reguleeriv VV määrus.)
6. Juhime tähelepanu, et programm on konkreetse arengukava rakendusdokumendiks ja ei saa sisaldada teisele valitsemisalale suunatud ülesandeid ega suuniseid. Seetõttu ei saa Kodanikuühiskonna programm sisaldada suuniseid haridusvaldkonna arengukava rakendamiseks, näiteks lk 4 „vajadus on tugevamalt lõimida kooliväliseid ja kooli tegevusi“, „tähelepanu tuleb pöörata… arendamisele ühiskonnaõpetuse, õppekava üldpädevuste ning praktikavõimaluste koostoimes“ ja lk 5 „koolid peaksid… „. Kui on soovi neid teemaid programmis kajastada, tuleb need koos vastava valdkonna HTMi
2. Üldine kommentaar
Programmi kinnitamisel lisame ka rahastamiskava.
3. Üldine kommentaar Programmi üldeesmärk ongi tugev kodanikuühiskond, mis on ka programmi nimi.
4. Mitte arvestatud
Siseministeerium kasutab oma programmides oodatavatest tulemustest lähtuvat sõnastust.
5. Mitte arvestatud
Üldine kirjeldus, mida TERE tegevuse raames sisuliselt tehakse, on esitatud iga programmi tegevuse sissejuhatuses. Detailsemalt kirjeldades kaob programmilt fookus ja piisav üldistusaste.
6. Üldine kommentaar
Teiste valitsemisalade tegevused on programmi toodud tervikpildi andmiseks. Oleme esitanud need viitega, millises haldusalas ja millise programmi raames neid rahadega planeeritakse, vastavalt Rahandusministeeriumi ja Riigikantselei juhistele.
spetsialistidega koos sõnastada. Käesolevas sõnastuses need aga programmis kajastuda ei saa.
7. Juhime tähelepanu, et Haridus- ja Teadusministeerium (HTM) ei saa olla vastutaja kõnealuse programmi eesmärkide täitmisel, kuid hetkel on HTM pandud vastutama nii tegevuse 1.1. kui ka 1.2. tulemuse saavutamise eest. Nii on välja toodud lk 6-7 ja lk 9-10 tabelites pealkirjaga ’Programmi tegevuse oodatav tulemus’. Õppekavade arendus või ka teised HTMi programmide raames elluviidavad tegevused/tulemused ei saa mitte kuidagi olla käesoleva programmi tegevuste alatulemuseks. Siinkohal tuleb piirduda antud programmi alatulemustega ning teiste ministeeriumite tegevused tuleb soovi korral kajastada teisiti.
8. Toetame tervikpildi andmiseks teiste ministeeriumide haldusalas elluviidavate olulisemate tegevuste väljatoomist, kui need on esitatud kirjeldavalt koos selge viitega, millises haldusalas ja millise programmi raames neid ellu viiakse. Ülesannete ja/või tegevustena teiste ministeeriumite programmides elluviidavaid tegevusi kodanikuühiskonna programmis dubleerida vastavalt TERE metoodikale ei tohi.
Näiteks tegevuse 1.1. puhul tuleb eemaldada tabelist HTMi vastutada olevad tegevused ning selle asemel lisada peale tabelit alljärgmine lõik: Lisaks Siseministeeriumi tegevustele on ka Haridus- ja Teadusministeerium oma programmides kavandanud tegevusi, mis on suunatud kodanikukasvatuse ja -aktiivsuse suurendamisele. Üldharidusprogrammi raames on uuendamisel sotsiaalainete ainekavad, millega toetatakse demokraatia ja kodanikupädevuste tõhusamat kujundamist koolis (mh arvestades ka kodanikuühiskonna arengukava ja avatud valitsemise partnerluse tegevusi). Noortevaldkonna programmi raames toetab HTM tegevusi, mis aitavad kaasa noorte osalusvõimaluste tagamisele kohalikul tasandil ja vabatahtlikule tegutsemisele kogukonnas.
7. Üldine kommentaar Vt kommentaar p 6.
8. Üldine kommentaar
Vt kommentaar p 6. Lisaks kinnitame, et tegevusi ei ole mõeldud rahadega dubleerivalt programmis planeerida.
Kogukonnapraktika on üks kodanikuhariduse programmidest, mille raames on noortel võimalik osaleda vabaühenduste töös ning mis seob kohalikul tasandil formaalhariduse ja vabaühenduste koostöö. Täiendavalt toetavad õpilaste teadlikkuse kasvu ühiskonnaõpetuse tunnid ning koolide poolt pakutavad projektid.
Tegevus 1.2 puhul vastavalt: Lisaks Siseministeeriumi tegevustele programmi raames tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium Noortevaldkonna programmi raames kohalikul tasandil noorte osaluse arendamisega. Noorte otsustusprotsessidesse kaasamise ja osalusvõimaluste laiendamise kaudu toetatakse aktiivse kodanikkonna kujunemist. Täiskasvanuhariduse programmi raames toetatakse täiskasvanute (sh vanemaealiste) aktiivset osalemist elukestvas õppes.
9. Lk 18 välja toodud programmi juhtimiskorralduse osas soovime juhtida tähelepanu, et Haridus- ja Teadusministeerium on valmis ka tulevikus toetama oma tegevustega kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamist, kuid me ei toeta programmide ametlikku kooskõlastamist ministeeriumite vahel, v.a. ühisprogrammide puhul. See tekitab juurde olulisel määral iga-aastast halduskoormust ning seda ei näe ette ka vastavat valdkonda reguleeriv Valitsuse määrus.
10. Samuti soovime juhtida tähelepanu, et kui tulemusaruandluse raames oodatakse infot ka Haridus- ja Teadusministeeriumi programmide raames elluviidavate tegevuste kohta, mis toetavad kodanikuühiskonna eesmärkide saavutamist, ei ole seda kindlasti võimalik esitada 1. veebruariks. Nimetatud tegevusi käsitletakse vastavates HTMi tulemusvaldkondade aruannetes, mille projektid valmivad vastavalt Rahandusministeeriumi poolt edastatavale ajakavale (eeldatavalt 1. märtsiks) ning oleme valmis seda infot siis jagama.
Detailsemad märkused 1. Lk 1 palume kaaluda ümbersõnastamist lauses „osalevad eri vanuses
Eesti elanikud ühiskondlikus elus ja kodanikuhariduses“, kuna hetkel ei tule
9. Arvestatud
Sõnastust kohendatud. 10. Arvestatud.
Muudame aruandluse korraldust, et saaks aruannet puudutavates tähtaegades paindlikumalt kokku leppida aasta jooksul. Samas juhime tähelepanu, et läbipaistva planeerimise huvides on oluline, et info ka HTMi panusest siseturvalisuse valdkonda oleks võimalik kindlate ajavahemike tagant terviklikult saada näiteks HTMi enda aruannetest.
lause mõte, arvestades kodanikuhariduse definitsiooni lk 3 alamärkuses, välja. Alternatiivina võiks definitsiooni lisada lk 1 kodanikuhariduse esmakordse mainimise juurde, et vältida eksliku seose tekkimist (formaal)haridusega.
2. Lk 3-4 on tegevuse 1.1. all välja toodud kodanikuhariduse teema. Hetkel jääb kodanikuhariduse definitsioonist lähtudes arusaamatuks, miks on välja toodud vaid koolidega seonduv ning vaid HTMiga seotud algatused ja programmid. Palun täiendada programmi vastavalt Siseministeeriumi poolt kavandatavate tegevustega.
3. Lk 4 jääb tekstist „Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse“ arusaamatuks, kes pakub nimetatud võimalusi ja millisele sihtgrupile. Palume selles osas teksti täiendada.
4. Samuti jääb lk 4 väljatoodud programmide osas arusaamatuks, miks on just need programmid välja toodud. Nimekirja võiks täiendada näiteks Kaubandus-Tööstuskoja programmiga ''Tööle kaasa'', Balti Suveakadeemia jne algatustega.
5. Palume selgitada, millele põhineb väide lk 4: „Samal ajal on paljud koolivälised programmid killustunud, poliitilise kodanikuosaluse teemad vähe kaetud ning kodanikuhariduse pakkumine pole seotud kooli igapäevaeluga" ning milline peaks olema sellele vastavalt soovitud olukord tulevikus. Kuna lauses on koos 3 väidet, palume selgitada, kas on läbi viidud mõni uuring/analüüs, mis antud väiteid kinnitaks.
6. Palume üle vaadata kodanikuharidust puudutava teksti struktureerimise (lk 4), kuna arusaamatuks jääb hüpe kooliga seotud teemadelt kauni kodu ja aasta küla konkurssidele.
7. Lk 4 ja lk 8 on kasutatud 2017.a eurobaromeetri uuringu tulemusi. Juhime tähelepanu, et programmis kajastatud trendid võivad olla moonutatud ning seetõttu soovitame kasutada uuemaid siseriiklikke uuringuid kodanikuaktiivsuse ja kaasatuse osas. Eurobaromeetri andmetel on 2017.aastal võrreldes 2014. aastaga vähenenud 9 protsendipunkti võrra nende noorte osakaal, kes ütlesid, et nende vabatahtlikuna osalemine mõjutab KOV tasandit aga 18 protsendipunkti võrra kasvanud nende noorte osakaal, kes ütlesid, et nende osalus mõjutab muutusi riigi tasandil. Selle taustaks võib olla
1. Arvestatud
Sõnastust täpsustatud. 2. Arvestatud
Sõnastust täpsustatud. 3. Arvestatud
Sõnastust täpsustatud. 4. Arvestatud
Sõnastust täpsustatud. 5. Üldine kommentaar
Tegemist on programmi koostamise käigus aktiivse elaniku töörühmast välja tulnud järeldusega, kus osales ka HTMi esindaja.
6. Arvestatud
Sõnastust täpsustatud.
asjaolu, et 2017 II poolaasta oli Eesti EL eesistuja, mis aktiivsed noored tõmbas üle-eestiliste ettevõtmiste juurde. Ning lisaks võis noorte taju oma osaluse mõjust muuta eesseisev haldusreform, kui ei olnud selge, mis ja kuidas KOV tasandil edaspidi toimub. Seega saab alles järgmise samalaadse baromeetri tulemustest teada, kas muutus on ühekordne või püsiv. Vabatahtlikus tegevuses noorte osakaalu suurendamiseks on vajalikud ja olulised mõlemad suunad - nii KOV tasandi kui üleriigilist mõju avaldavate tegevuste rakendamine.
8. Lk 4 on viidatud Balti Uuringute Instituudi uuringule, tuues välja, et „eesti suhtluskeelega inimeste hulgas on vabatahtlikus tegevuses osalemise määr jätkuvalt oluliselt kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel“. Rahvusvaheline kodanikuhariduse uuring ICCS 2016 ja ka varasemad ICCS uuringud on näidanud väga suurt erinevust ja lõhet eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste arusaamades. Vene õppekeelega koolide õpilaste ühiskonna-alaste teadmiste tase jääb madalamale eesti õppekeelega koolide omast. Kui Eesti õpilaste hoiakud soolise võrdõiguslikkuse osas on aastatega pidevalt paranenud, siis vene õppekeelega noortel püsivad soolised stereotüübid visamalt. Soovitame kaaluna ka nimetatud uuringud viidatud peamiste probleemide kajastamist.
9. Juhime tähelepanu, et lk 5 puuduvad perioodi täpsustavad aastaarvud järgnevas lauses: „Vabatahtlikus tegevuses osalenud inimeste osakaal on samal perioodil küll 31%-lt kasvanud 49%-ni, kuid samal ajal on regulaarsete vabatahtlike osakaal 34%-lt langenud 26%-ni“.
7. Arvestatud Sõnastust täpsustatud, kus võimalik. Kuna selles küsimuses pole paremaid siseriiklikke andmeid, on olukorrakirjelduse juures asjakohane kasutada Eurobaromeetri andmeid.
8. Arvestatud 9. Arvestatud
Tartu linnavalitsus 1. Selgelt esitleda programmi tekstis kasutatud mõisted. Programmis kasutatakse läbivalt mõistet vabaühendus, kuid ei ole näidatud selle
1. Arvestatud
seost kehtivate õigusaktidega, kus on kasutusel mõisted mittetulundusühing (mittetulundusühingute seadus), sihtasutus (sihtasutuste seadus), seltsing (võlaõigusseadus). Seejuures mõistet seltsing ei kasutata dokumendis kordagi, kuigi noorsootöö ja kultuuri valdkonnas on see aktsepteeritud kohaliku omaalgatuse struktureerimise viis. Ka Siseministeeriumi koduleheküljel on väidetud, et Eestis tegutseb ligikaudu 500 seltsingut.1 Mõnel juhul on dokumendis kasutusel kodanikuühenduse mõiste. Ei selgu, kuidas kodanikuühendus erineb vabaühendusest ja kuidas need mõisted on seotud mittetulundusühingu mõistega.
2. Programmi teksti osas märkida ära, et kogukondlik aktiivsus avaldub mitte üldisel tasandil poliitikakujundamises, vaid valdkondlikult, nt kultuuris, keskkonnakaitses, sotsiaalhoolekandes jm. Arvestades, et programmi sissejuhatavas osas tõstetakse esile, et programmi peamine erinevus eelmiste valdkonna arengudokumentidega on poliitika kujundamises osalemise asemel keskendumine inimeste ja kogukondade aktiivsusele, on oluline, et programmi olukorda kirjeldavates tekstiosades tuuakse esile kogukondliku aktiivsuse tähtis tunnus: valdkondlik suunatus.
3. Kajastada programmi üldosas, programmi tegevuste taustainfos ja programmi tegevustes (alatulemustes) selgelt tõsiasi, et kodanikualgatus ei avaldu mitte üksnes institutsioonides või vabatahtlikuna töötamises institutsioonide juures, vaid on sageli individuaalne ühekordne initsiatiiv. Seetõttu tuleks pöörata programmis tähelepanu järgmistele aspektidele:
individuaalset initsiatiivi võimaldavate veebikeskkondade nagu rahvaalgatus.ee ja osale.ee arendamine;
individuaalsete või mitteformaalsete väikegruppide kohalike algatuste toetamine (näitena vt väga madala institutsionaliseeritusse nõudega noorteprojektide programmi Nopi Üles!, Tartu Noorsootöö Keskuse noorte omaalgatusprojektide programm vm);
kodanike pädevuse arendamine meeleavaldustel vms avalikul viisil oma seisukohti ühiskonnas esile tuua.
2. Arvestatud 3. Arvestatud
4. Täpsustada programmi teksti mõnedes ebaselgetes aspektides: „Loodud on võimalused vabatahtliku tegevuse arvestamiseks
asendusteenistuses“ – ei ole selge, kuidas on kavas muuta praegu toimivat regulatsiooni;
„Arukate külade (smart villages) algatust on levitatud“ – ei ole selge, miks ei peeta võrdväärselt oluliseks arukate linnade (smart cities) liikumist;
„Vabatahtliku sõbra arenguprogramm on ellu viidud“ – soovitame asendada „Kvaliteedimärgise „Vabatahtliku sõbra märk“ arenguprogramm on ellu viidud“ vältimaks teemaga mitte kursis oleva lugeja arusaamatust;
„Nn ühiskondliku aktiivsuse kooli katseprojekt on Ida-Virumaal korraldatud“ – ei selgu, millega on tegu ja miks see peaks toimuma Ida-Virumaal;
„Linnaliste asumiseltside tegevus on toetatud“, „Külaseltside tegevus on toetatud“ – nii linnaosaselts kui külaselts on ilmselt asumiseltside alaliigid, soovitame mõisted täpsustada;
„Palgaliste töötajatega MTÜ-de osakaal“ - meetme mõõdikuna viitab see soovile arendada mittetulundusühinguid kui ettevõtlusvormi, mida ülejäänud programmi tekst ja sihiseaded esile ei too, seega on selle mõõdiku kasutamine kaheldava väärtusega. Kui mõõdikut kasutada, siis peaks olema selge, kas oluline on palgaliste töötajate arv taandatuna täistööajale, kas täistööajale taandatuna peab olema vähemalt üks palgaline töökoht ning kas on tähtsust lepingu vormil (tööleping või võlaõiguslik leping).
5. Muuta põhjalikumaks programmi tegevuse 1.5 „Usuvabadus on kehtiva õiguskorra raames tagatud“ tekstiosa, mõõdikuid ja tegevusi (alatulemusi). Hetkel langeb see programmi osa hetkeolukorra statistika puudumise ning üldise lühiduse tõttu programmi stiilist välja.
6. Kaaluda programmi tekstis toodud hinnangute asjakohasust. Näited: „Eesti tase on püsinud aastaid samal 2.0-2.1 punkti tasemel, mistõttu on programmis sihiks elujõulisuse märkimisväärne parandamine aastaks 2030.“ – märkimisväärseks peetakse tabeli põhjal liikumist
4. Osaliselt arvestatud Tarkade linnade algatus ei keskendu teadaolevalt kogukondade võimestamise teemale, küll aga keskendub tarkade külade algatus. Muus osas ettepanekutega arvestatud, sõnastust täpsustatud.
5. Arvestatud 6. Osaliselt arvestatud
Teksti on täiendatud seal, kus võimalik ja asjakohane. Mõõdikuid täpsustatud.
hinnangult 2,1 hinnangule 1,9; „Siht on partnerite sajaprotsendiline rahulolu poliitika kujundamisega.“ – rahuloluhinnang sõltub partneri ootusest, sajaprotsendilise rahulolu ei ole objektiivse rahuloluküsitluse puhul realistlik; „/---/ eesti suhtluskeelega inimeste hulgas vabatahtlikus tegevuses osalemise määr jätkuvalt oluliselt kõrgem (52% vs. 44%) kui venekeelsetel“ – 8 % vahe hindamine oluliseks erinevuseks on liialdus; jts.
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
1. Kui võrrelda 2015-2020 arengukavaga, siis seekord on lisandunud üks keskne eesmärk/tegevus (üks viiest), mida varasemalt pole üldse markeeritud, "...on usuvabadus kehtiva õiguskorra raames tagatud." Paluks küsida, kas uue programmi koostamisel on mingist analüüsist selgunud, et usuvabaduse tagamisega on olukord halvemaks läinud, et seda eraldi peaks rõhutama? Sealsamas lk 14 öeldakse, et usuvabaduse tagamisega probleeme pole.
2. Lk 7, kus on liikmelisuse statistika, tekitab see lause segadust "Eesti MTÜdel on 2018. a lõpu seisuga kokku ligi 736 000 (sisaldab korduvaid liikmeid), usulistel ühendustel 246 000 (sisaldab korduvaid liikmeid) ning Eesti Evangeelsel Luterlikul Kirikul (EELK) umbes 160 000, koos väliseestlastega 180 000 liiget". Selle 736 000 sees on ilmselt korteri- ja garaaziühistute liikmed, nende liikmete arvu võiks sulgudes eraldi välja tuua, et näha "päris" MTÜde arvu. EELK (mis on juriidiliselt MTÜ) tuleks arvata teiste usuliste ühenduste sekka, ei näe põhjust, miks neid eraldi välja tuua - statistikas ei peaks kajastama väliseestlastest liikmeid.
3. Peale selle katke "30% vabaühendustest teeb täna koostööd rahvusvahelises ulatuses" ei paista kavas kusagil, et võiks soosida seda, et Eesti kodanikuühiskond võiks globaalset panustada ja rahvusvahelist- ja arengukoostööd teha, meie teadmisi ja kogemusi eksportida, et riik võiks kaasrahastusega appi tulla, kui välismaalt raha "tuuakse" jne.
1. Üldine kommentaar Usuvabaduse programmiline tegevus lisandus ühelt poolt tegevuspõhise eelarve (TERE) planeerimisega. Teiselt poolt on usuliste ühenduste tegevus samuti kodanikuühiskonna osa, seega on ka kodanikuühiskonna programm nende tegevuse kajastamiseks loogiline koht.
2. Arvestatud
3. Üldine kommentaar Rahvusvahelise koostöö olulisus on kirjeldatud programmi tegevuse 1.3 olukorrakirjelduses.
Kaitseliit 1. Lisada lk 4 peale MTÜ Eesti Külaliikumine näidet lõik järgmises sõnastuses : “Kaitseliit, sealhulgas Naiskodukaitse, Kodutütred ja Noored Kotkad, pakub oma arengukavas 2030 ettenähtud eesmärkide suunas liikudes pikaajalise kaasumise võimalusi riigikaitsesse kõigile
1. Osaliselt arvestatud
elanikkonna eagruppidele. Kaitseliidu tegevus on suunatud laiale spektrile tegevustele, see on kogukondi väärtustav. Kaitseliidu vabatahtlikud on ühiskonna tegusad liikmed, kelle kompetentside kaasamisel on võimalik tagada ühiskonna stabiilsust ja suurendada turvalisust ning heaolu. Tegevust ei pakuta ainult liikmetele, vaid paljud üritused ja ettevõtmised tehakse koostöös ja avatult sotsiaalsete partneritega, ning vabatahtlike panusel tehtud töö vilju saab ühiskond tagasi. Paljude koolitus-, spordi- jmt ürituste kõrval on eristuv ettevõtmine Naiskodukaitse initsiatiivil loodud äpp “Alati valmis!”.
2. Lisada lk 6 alalõiku “Erinevaid töötajate vabatatahtlikku tegevust soodustavaid meetmeid on tutvustatud ja levitatud” seotud osapooleks Kaitseliit, kuivõrd kogu meie tegevus ja sellega seotud teavitustöö loob Eesti elanikele võimalus kaasumiseks vabatahtliku tegevusega.
3. Lisada lk 6 alalõiku “Vabatahtlikke on tunnustatud üleriigiliselt ja maakondlikult” samuti seotud osapoolena Kaitseliit, sest meil on tunnustusüritused muutunud traditsioonideks.
4. Lisada lk 6 alaõiku” Vabatahtlikus tegevuses ja annetamiskampaaniates osalemist kui meeskonnatöö formaati on levitatud” ka seotud osapoolena Katseliit, sest meil on nii Anname Au kampaaniat kui vabatahtliku tegevuse meeskonnatöö formaati viljeletud ning see on jätkuv tegevus.
7. Arvestatud 8. Arvestatud 9. Mitte arvestatud
Siin on seotud osapoolte all mõeldud mitte neid organisatsioone, kes oma meeskonnas vabatahtlikku tegevust meeskonnatöö formaadina kasutavad, vaid neid osapooli, kes (kaas)vastutavad selle meetodi laiendamise eest.
Eesti Leader Liit Teeme ettepaneku, et kogukonnalähenemise (CLLD) kasutamine peaks olema siin vähemalt samasuguse oodatava tulemusena välja toodud nagu smart village algatus, aga ilmselt mitte sama eesmärgi all (Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad), vaid pigem 1.4 Läbipaistev ja kaasav poliitikakujundamine näiteks nii: Mõõdik - kogukonnameetodil (ja kaasava eelarve meetodil) jagatava avaliku raha %
Osaliselt arvestatud Lisatud alatulemus „Analüüsitud ja laiendatud on kogukondliku lähenemise (CLLD, kaasav eelarve) kasutamise võimalusi riigieelarveliste toetuste jagamiseks“
Olulisemad alatulemused perioodiks 2021-2024: Kogukonnameetod on lisaks Maaelu arengu ja Kalandusfondile võetud kasutusele ka teiste rahastusmeetmete puhuks
Vastutaja: Rahandusministeerium / Seotud osapooled: teised ministeeriumid
Vabaühenduste Liit 1. Täpsustada, kes tegeleb poliitika kujundamise kvaliteedi mõõdiku välja töötamisega
2. Täpsustada kodanikuühiskonna definitsiooni: sõnastikus oli "vahel loetakse", see lause siin on pigem segadusseajav. mina eelistaks sõnastikust teist tähendust kui ühiskonnakorraldust, mitte et KÜd samastada vabakonnaga.
3. Lisada programmi viide Aktiivsete Kodanike Fondile järelkasvu arendamisel
4. Lisada programmi seos Annetame Aega algatusega
1. Arvestatud 2. Arvestatud
3. Arvestatud 4. Arvestatud
Sotsiaalministeerium 1. Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad sissejuhatavas lauses kirjeldate kogukonnakeskse lähenemise mõistet ning keskendute sealjuures kogukonnale kui teatud piirkonnas elavale teatud sotsiaalsete suhete võrgustikuga seotud inimeste rühmale (allmärkus 21). Pöörame tähelepanu, et on ka muudel alustel seotud inimeste rühmi, kellel on ühiseid probleeme ja ootusi nende lahendamise suhtes (nt spetsiifiliste erivajadustega/puudega inimesed, eakad, seksuaalvähemused, naised jm). Teeme ettepaneku käsitleda kogukondade teemat toodust avaramas tähenduses, seda nii tegevuste kui mõõdikute planeerimisel.
2. Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad kirjeldate ka kogukondadesse panustamise olulisust ning selle lisandväärtusi (lk 7). Arvame, et oluline oleks välja tuua ka tervist toetava elukeskkonna tekke toetamise. Läbi selle luuakse eeldused rahvastiku tervise seisundi paranemisele, mis omakorda aitab kaasa aktiivsete ja võimekate kogukondade tekkele.
3. Programmi tegevus 1.2: Võimekad ja hoolivad kogukonnad juures märgite, et mitmed selle suuna tegevused on kaetud teistes
1. Arvestatud
2. Arvestatud 3. Arvestatud
arengukavades ja programmides ning panustavad näiteks elukvaliteeti (lk 8). Palume sealhulgas ära märkida ka rahvastiku tervise arengukava (RTA), mille eesmärk on samuti toetada tervist toetavat elukeskkonda ning tervislikke valikuid. RTA koostamisel on kohaliku tasandi kaasamine olnud oluliseks märksõnaks ning nende vajadustega tuleb arvestada ka tervisedenduse arendamisel. Sotsiaalministeerium on juba aastaid tunnustanud igast maakonnast ühte isikut, organisatsiooni või ettevõtmist, kelle tegevuse näol on kohalikus kogukonnas olnud tegu olulise tervist edendava tegevusega. Eeldatavasti jätkub tunnustamine ka tulevikus.
4. Programmi tegevuses 1.3: Võimekad vabaühendused ja sotsiaalsed ettevõtted olete lk 11 paksus kirjas välja toonud, et puudub üleüldine statistika, mis võimaldaks ühiskondlike probleemide ulatust adekvaatselt hinnata – näiteks kui suurt muutust ühe või teise meetodi kasutamine kaasa tuua võiks. Juhime tähelepanu, et lause teises pooles kirjeldatu iseloomustab pigem probleeme meetmete mõju- ja tõenduspõhisusega, mitte ei ole seotud ühiskondlike probleemide ulatust iseloomustava statistika puudumisega. Palume sõnastust täpsustada, et oleks arusaadav, mida täpsemalt probleemiks peetakse.
5. Kuna mõned programmi mõõdikud on alles väljatöötamisel, siis pole selge, mida ja kuidas mõõtma hakatakse. Palume meid kursis hoida väljatöötamisel ja täpsustamisel olevate mõõdikute edasise protsessiga või saata need enne programmi kinnitamist tagasiside saamiseks. Võttes arvesse ka asjaolu, et kodanikuühiskonna organisatsioonid tegutsevad kõigis poliitikavaldkondades, oleme seisukohal, et mõõdikute valikul tuleks eelistada laiema hõlmavusega mõõdikuid ühe ministeeriumi (nt Siseministeeriumi) põhistele ning vajaduse korral luua (lisa)võimalused nende regulaarseks seireks (nt regulaarsete küsitlusuuringute kaudu).
6. Kahjuks ei saa hinnata planeeritavate tegevuste rakendamise tõenäosust, sest programmi juurde ei ole lisatud rahastamiskava. Hetkel puudub ülevaade, kui palju sõltub programmi elluviimine eelarvest ning kui suur on tõenäosus, et vajaliku eelarve mittesaamisel jäävad programmi eesmärgid saavutamata.
4. Arvestatud 5. Üldine kommentaar 6. Üldine kommentaar
Programmi kinnitamisel lisame ka rahastamiskava.
Eesti Noorteühenduste Liit
1. Leiame, et usuühendustel on tähtis roll vabaühenduste valdkonnas, pakkudes olulisi teenuseid. Usuvabaduse tagamine on ühes mõtte- ja südametunnistusvabadusega avatud ja kaasava demokraatliku ühiskonna üks alusväärtusi. Usuvabaduse kaitsel seisab ka Eesti ühiskond silmitsi mitmete probleemidega nagu ebavõrdne kohtlemine, ühe religiooni eelistamine teistele, usuline sallimatus jne. ENL on seisukohal, et uue tegevusvaldkonna lisamine eeldab põhjalikku ning sisulist arutelu ja konsulteerimist kõikide dokumendi ettevalmistamisega seotud osapooltega. ENL avaldab täiendavat soovi olla edaspidi teadlik ja kaasatud sarnaste muudatuste protsessi.
2. ENL soovib teha täiendusettepaneku täiendada lk 3 lõiku allajoonitud lausega: “Oluline teema on Eesti inimeste riigiidentiteet ja kodanikuteadmised ning neid edendav kodanikuharidus, mis aitab kaasa kodanike paremale osalemisele poliitikas ja oluliste otsuste langetamises. Väljaspool kooli ja koolidega koostöös pakutakse teatud võimalusi kodanikuhariduse omandamiseks – nii toimib näiteks Kogukonnapraktika algatus, Ettevõtlik kool ja Junior Achievementi ettevõtlusõpe. Samuti tegeleb kodanikuharidusega oma valdkonnas Kaitseministeerium koos Kaitseliiduga „Isamaalise hariduse programmis. Väljaspool kooli on võimalik kodanikuharidust omandada ka osaledes noorteorganisatsioonide, -ühingute ja -volikogude töös.”
3. ENL soovib teha parandusettepaneku lk 5 lausesse ja sõnastada see järgmiselt: “Annetused aitavad vabaühendustel tõsta huvikaitsetegevust, sest eraldi huvikaitsesuutlikkusele on rahastust pigem keeruline leida.”
4. Asendusteenistuse võimaluste laiendamine on positiivne, kuid ENLil tekib küsimus - kas loodavate vabatahtlike tegevuste suurendamine tähendab võimalust teostada asendusteenistust rohkemates asutustes nagu näiteks noorsootöökeskused, Euroopa vabatahtlik teenistus, teised riigiasutused jne?
1. Üldine kommentaar Usuvabaduse programmiline tegevus lisandus ühelt poolt tegevuspõhise eelarve (TERE) planeerimisega. Teiselt poolt on usuliste ühenduste tegevus samuti kodanikuühiskonna osa, seega on ka kodanikuühiskonna programm nende tegevuse kajastamiseks loogiline koht.
2. Arvestatud
3. Arvestatud 4. Üldine kommentaar
Täpsem sisu selgub edasise analüüsi käigus.
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
"Sidusa Eesti arengukava 2021-2030" 2025-2028 programmide kinnitamine | 27.12.2024 | 3 | 1-3/133 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Erakondade rahastamine 2024–2027“ kinnitamine | 21.12.2023 | 375 | 1-3/148 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2024–2027“ kinnitamine | 21.12.2023 | 375 | 1-3/146 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Kogukondlik Eesti 2024–2027“ kinnitamine | 21.12.2023 | 375 | 1-3/145 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Kogukondlik Eesti 2023–2026“ kinnitamine | 19.01.2023 | 711 | 1-3/7 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Erakondade rahastamine 2023–2026“ kinnitamine | 04.01.2023 | 726 | 1-3/2 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2023–2026“ kinnitamine | 04.01.2023 | 726 | 1-3/1 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Riigieelarvelise toetuse lepingu muutmine (SiLab AVP arenguprogramm) | 06.12.2022 | 755 | 7-4/2246-1 | Leping | sisemin | |
Siseministri 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-3/90 "Projektikonkursi läbiviimine kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks" muutmine | 23.11.2022 | 768 | 1-3/86 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Riigieelarvelise toetuse lepingu muutmine (SiLab AVP arenguprogramm) | 31.08.2022 | 852 | 7-4/2125-2 | Leping | sisemin | |
Siseministri 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-3/90 "Projektikonkursi läbiviimine kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks" muutmine | 22.08.2022 | 861 | 1-3/66 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Avaldus projekti pikendamiseks | 12.07.2022 | 902 | 1-21/639-1 | Sissetulev kiri | sisemin | MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor (Si-Lab) |
Programmi „Kogukondlik Eesti 2022–2025“ kinnitamine | 18.01.2022 | 1077 | 1-3/6 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Programmi „Nutikas rahvastikuarvestus 2021–2025“ kinnitamine | 18.01.2022 | 1077 | 1-3/5 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Riigieelarvelise toetuse leping (SiLab AVP arenguprogramm) | 12.01.2022 | 1083 | 7-4/2125-1 | Leping | sisemin | |
Programmi „Erakondade rahastamine 2021–2025“ kinnitamine | 05.01.2022 | 1090 | 1-3/2 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projektikonkursile esitatud taotluse rahuldamata jätmine | 04.01.2022 | 1091 | 1-5/3 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projektikonkursile esitatud taotluse rahuldamata jätmine | 04.01.2022 | 1091 | 1-5/4 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Projektikonkursile esitatud taotluse rahuldamine | 04.01.2022 | 1091 | 1-5/2 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Hindamiskomisjoni moodustamine kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks | 14.12.2021 | 1112 | 1-3/104 | Üldkäskkiri | sisemin | |
Domus Dorpatensis - Taotlus: kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogramm | 29.11.2021 | 1127 | 1-21/584-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Teaduse ja Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis, Vabaühenduste Liit |
Keskkonnaõiguse Keskuse taotlus osalemaks projektikonkurssil kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviimiseks | 29.11.2021 | 1127 | 1-21/583-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | Sihtasutus Keskkonnaõiguse Keskus |
Si-Lab - Kohalike omavalitsuste ja kogukondade koosloome koolitusprogramm | 29.11.2021 | 1127 | 1-21/582-1 🔒 | Sissetulev kiri | sisemin | MTÜ Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, MTÜ Eesti Külaliikumine Kodukant |
Projektikonkursi läbiviimine kohaliku omavalitsuse üksuste ja kogukondade koosloome arenguprogrammi läbiviija leidmiseks | 03.11.2021 | 1153 | 1-3/90 | Üldkäskkiri | sisemin | |
"Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020" 2019. aasta aruande esitamine | 28.07.2020 | 1616 | 1-6/2103-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
„Kodanikuühiskonna programmi 2021–2024“ kinnitamine | 10.07.2020 | 1634 | 1-3/71 | Üldkäskkiri | sisemin | |
"Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020" 2019. aasta aruande kooskõlastamine | 12.06.2020 | 1662 | 1-6/2103-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit , MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Maakondlikud arenduskeskused, EKAK ühiskomisjon |
Eesti Noorteühenduste Liidu tagasiside Siseministeeriumi Kodanikuühiskonna programmile „Tugev kodanikuühiskond“ 2021–2024. | 28.04.2020 | 1707 | 1-13/137-5 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Noorteühenduste Liit |
Tartu LV - Arvamuse avaldamiseks kuni 27.04.2020: Kodanikuühiskonna programm 2021-2024 | 28.04.2020 | 1707 | 1-13/137-4 | Sissetulev kiri | sisemin | Tartu Linnavalitsus |
SEV - Sisend 2021-2024 kodanikuühiskonna programmi | 27.04.2020 | 1708 | 1-13/137-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik/Estonian Social Enterprise Network |
EKN - Arvamus Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 eelnõu kohta | 24.04.2020 | 1711 | 1-13/137-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Kirikute Nõukogu |
Kodanikuühiskonna programmi 2021-2024 esitamine kooskõlastamiseks | 13.04.2020 | 1722 | 1-13/137-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Vabaühenduste Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Külaliikumine Kodukant, Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Kirikute Nõukogu |
Kodanikuühiskonna programmi 2021-2030 esitamine kinnitamiseks | 05.02.2020 | 1790 | 1-13/134-1 | Väljaminev kiri | sisemin | EKAK ühiskomisjon |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 09.05.2019 | 2062 | 1-13/121-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
"Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020" 2018. aasta aruande kooskõlastamine | 05.04.2019 | 2096 | 1-6/1806-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Vabaühenduste Liit , MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Maakondlikud arenduskeskused |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 25.09.2018 | 2288 | 1-13/115-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022 | 19.06.2018 | 2386 | 1-6/228-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei, Rahandusministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Kultuuriministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik, Eesti Külaliikumine Kodukant, Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 13.02.2015 | 3608 | 1-6/5-4 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
Arengukava esitamine | 05.02.2015 | 3616 | 1-6/5-3 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikogu |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 19.01.2015 | 3633 | 1-6/5-2 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
"Kodanikuühiskonna arengukava 2015-2020" ja selle rakendusplaani 2015-2018 kooskõlastamiseks esitamine | 07.01.2015 | 3645 | 1-6/5-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Ministeeriumid, Riigikantselei, Eesti Maaomavalitsuste Liit, Eesti Linnade Liit, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Külaliikumine Kodukant, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Kirikute Nõukogu, EKAK ühiskomisjon |
SiM siseturvalisuse valdkonna kommentaarid "Kodanikuühiskonna valdkonna arengukava aastateks 2015-2020" koostamise ettepanekule | 07.01.2015 | 3645 | 1-6/678-3 | Sissetulev kiri | sisemin | Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 21.04.2014 | 3906 | 1-6/704-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |
EMSL - Vabariigi Valitsuse korralduse “Kodanikuühiskonna valdkonna arengukava aastateks 2015-20 koostamise ettepaneku heakskiitmine” eelnõule arvamuse avaldamine | 24.03.2014 | 3934 | 1-6/678-2 | Sissetulev kiri | sisemin | Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit |
Vabariigi Valitsuse korralduse "Kodanikuühiskonna valdkonna arengukava aastateks 2015-2020 koostamise ettepaneku heakskiitmine" eelnõu edastamine | 07.03.2014 | 3951 | 1-6/678-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Rahandusministeerium, Riigikantselei, Sotsiaalministeerium, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital, Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant, EKAK ühiskomisjon |
Eelnõu edastamine Vabariigi Valitsuse istungile | 17.07.2013 | 4184 | 1-6/553-1 | Väljaminev kiri | sisemin | Riigikantselei |