Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Kultuuriministeerium

19.06.2018 nr 1-7/228-1

Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja

2017. aasta aruanne ja rakendusplaan 2019−2022

Austatud kolleegid,

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020.

Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna

arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ eelnõu.

„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016. ja 2017.

aasta kohta“ ja „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“

eelnõu ja seletuskiri on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS aadressil

http://eelnoud.valitsus.ee/. Ootame teie ettepanekuid ja kooskõlastust 10 tööpäeva jooksul

pärast EISi lisamisest eelnõude infosüsteemis EIS või e-posti aadressil

[email protected] või

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Anvelt

siseminister

Teadmiseks:

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit

MTÜ Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik

Eesti Külaliikumine Kodukant

Sotsiaalministeerium

Justiitsministeerium

Lisad:

1. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaan 2019–2022“ (6 lk)

2. „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016.

ja 2017. aasta kohta“ (31 lk)

3. Kodanikuühiskonna arengukava 2015−2020 2016. ja 2017. aasta aruanne ja

rakendusplaan 2019−20222 rakendusplaani eelnõu (1 lk)

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

4. „„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020. Rakendusplaani täitmise aruanne 2016.

ja 2017. aasta kohta“ ja „Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ rakendusplaani

2019–2022“ eelnõu seletuskiri (5 lk)

Ursula Kaasik 6125191

[email protected]

Nr Eesmärk / Meede / Tegevus Mõõdik / Tulemus Vastutaja

(organisatsioon) Algtase (aasta) 2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Ajavahemikul

kokku Märkused

SiM x 2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 €

SiM 38% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 42% x 45% 45% 45% x

SiM 31%/63 tundi (2013) Ei seiratud Ei seiratud Ei seiratud 33%/75 tundi x 36%/90 tundi 36%/90 tundi 36%/90 tundi x

SiM 2,0 (2013) 2,00 2,0 2,0 1,9 1,9 1,9 1,9 1,9 x

1. × × 59 260,55 € 17 287,83 € 57 300,00 € 58 650,00 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 60 385,71 € 434 041,24 €

× 42% / 13% (2014) x x 51% / 14% 54% / 14% 56% / 15% 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) 57% / 15% (2020) ×

× 67% (2012) x x 69% 70% 71% 72% 72% 72% ×

1.1 × × 10 000,00 € - € - € - € - € - € - € - € 10 000,00 €

SiM 45% 45% 45% 50% 60% 70% 80% 80% 80% ×

a) Kaasavam poliitikakujundamine keskvalitsuse

tasandil

Valitsuse plaanide kohta info kättesaadavus on

paranenud ja see võimaldab poliitikakujundamisel

varasemat osalemist

Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € AVP tegevuskava tegevus

2.2.

b)

Uudsete koostöövormide ning osalemismeetodite

katsetamine ja hindamine, toimivate ja edukate

praktikate levitamine

Osalemiseks tarviliku info kättesaadavus on paranenud Riigikantselei x - € - € Seotud AVP 2014-2016

tegevusega 2.5

c)

E-osalemise kanalite edasiarendamine

kasutajatele mugavamaks, võimaluse korral

omavaheline integreerimine, teavitamine nende

võimalustest

Kõigil Eesti elanikel on võimalik jälgida oma

osalusvõimalusi erinevates menetlustes Riigikantselei x - € - € AVP 2014-2016 tegevus 1.2

d)

Valitsusvälise internetipõhise arutelukeskkonna

loomine, et võimaldada kodanikel algatada,

kavandada, koostada ja seejärel digitaalselt

allkirjastatuna esitada riigi- ja kohaliku võimu

asutustele kollektiivseid märgukirju

Valitsusväline internetipõhine arutelukeskkond on

loodud Eesti Koostöö Kogu x 10 000,00 € 10 000,00 € AVP 2014-2016 tegevus 2.6

1.2 × × 24 555,55 € 12 085,11 € 12 300,00 € 13 650,00 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 15 385,71 € 124 133,52 €

RaM 97,9% (2013) Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

SiM 40% (prognoos,

2015) 53% 53% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

SiM Uuring tehakse 2017.

aastal N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ×

a) Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks

muutmine kohalikes omavalitsustes

KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid

otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks

muutmiseks

SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

b) Otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks

muutmine kohalikes omavalitsustes KOVides on tagatud protsesside nõustamine SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

c)

Poliitika kujundamises osalevate

kodanikuühenduste osalemissuutlikkuse

arendamine

Arendustegevused on kokku lepitud SiM × - € - € SiM tegevuskuludest

d)

Riigiasutuste kaasamisvõimekuse ja

vabaühenduste osalemisvõimekuse suurendamine

poliitikakujundamisel

Arendustegevused on elluviidud Riigikantselei, SiM × - € - € - € - € - € - € - € - €

SiM tegevuskuludest ja

haldussuutlikkuse

edendamise prioriteetse

suuna „Poliitikakujundamise

kvaliteedi arendamiseˮ

meetme eelarvest AVP

tegevuskava tegevus 2.4.

e)

Riigi ja KOV-i ametnike koolitamine

kaasamisalaste alusteadmiste ja oskuste

parandamiseks, edasijõudnutele meistriklassi

pakkumine ja selle abil sõltumatute

kaasamisvaldkonna ekspertide-protsessijuhtide

koolitamine

Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike koolitamine

kaasamisalaste baasteadmiste ja oskuste

parandamiseks

RaM, Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Kesksest koolituseelarvest

f)

„Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ

tutvustamine, levitamine ja järelevalve selle

kasutamise üle

Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide rahastamiskorrad

ja tingimused vastavad „Ühenduste rahastamise

juhendiˮ põhimõtetele

SiM (strateegiline

partner) × 6 325,80 € 5 403,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 50 976,12 €

g)

Kodanikuühenduste strateegilise koostöö

toetamine ja nende kaasamine küsimustesse, mis

puudutavad kodanikuühiskonda ja selle arengut

Kodanikuühenduste huvid on eri töörühmades ja

komisjonides kaitstud nii Eestis kui rahvusvahelisel

tasandil, nende arvamust ja ettepanekuid küsitud

SiM (strateegiline

partner) × 4 557,44 € 6 681,22 € 6 900,00 € 7 575,00 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 8 442,86 € 59 485,09 €

h) Kaasamise olukorra analüüs Kaasamise olukord ministeeriumites on analüüsitud Riigikantselei, SiM

(strateegiline partner) × 4 557,44 € 4 557,44 €

i)

Kaasamise olukorra analüüsi alusel riigi

kaasamispoliitika elluviimiseks arendustegevuste

plaanimine nii riigi kui KOV tasandil

Ettepanekud kaasamise olukorra parandamiseks on

tehtud

Riigikantselei, SiM

(strateegiline partner) × 4 557,44 € 4 557,44 €

j)

Järelevalve parandamine kaasamise hea tava

järgimise üle ning parimate ja halvimate näidete

levitamine.

Järelevalve kaasamise hea tava järgimise üle on

tagatud, parimad ja halvimad näited on levitatud

Riigikantselei, SiM

(strateegiline partner) × 4 557,44 € 4 557,44 €

k)

Kaasamiskoordinaatorite võrgustiku töö sisuline

arendamine heade kaasamis- ja osaluspraktikate

levitamiseks, ministeeriumite omavahelise

koostöö koordineerimiseks ja kogemuste

vahetamiseks

Kaasamiskoordinaatorite võrgustik kohtub üldjuhul

korra kuus Riigikantselei × - € - € - € - € - € - € - € - € - €

1.2 Osatähtsus elanikkonnast, kes väljendab osalusdemokraatlikke hoiakuid

1.2.3. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega

Üldeesmärk. Tegutsemisvõimekad kodanikuühendused ning ühiskondlikult aktiivsed elanikud

Kodanikuühenduste osakaal, kes saavad toetust kolmest või enamast rahastamisallikast

Vabatahtlikus tegevuses osalemise määr ja keskmine vabatahtliku tegevuse maht

Eesti kodanikuühiskonna üldine elujõulisus

1.2.2. „Ühenduste rahastamise juhendmaterjaliˮ kasutavate ministeeriumite ja KOV-ide osakaal

Alaeesmärk 1. Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja

väärtustatud

1.1 Nende MTÜ-de osatähtsus, kes teevad regulaarset koostööd KOV-i või valitsusasutusega

1.1.1 Osalemist soodustavatest tööriistadest kasu saavate kodanikuühenduste, riigiasutuste ja KOV-ide

osakaal

Meede „TEADLIKKUSˮ. Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ja olemasolevatest

võimalustest teadlikkuse parandamine

Meede „KULTUURˮ. Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja ühtlustamine

1.2.1. Kaasamiskoolitustel osalenute rahulolu koolitustega

1.3 x x 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 €

HTM 37,6% (2012) 83% 83% 72,8% 79,8% 86,9% 89% 89% 89% x

SiM 6,9 (2015) 6,90 6,90 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb x

a)

Õpikäsituse rakendamist toetavate

koostöövormide loomine ja toetamine (Koolide,

noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste

kodanikualgatuslike koostööürituste toetamine)

Igal aastal on toetatud koostööprojekte vähemalt viies

Eesti maakonnas HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm

b) IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu

ICCS 2016 tegemine Eestis

Eestis on tehtud IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse

uuring ICCS 2016 HTM × - € - € - € - € EÕS-i üldharidusprogramm

c) Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja

osalusmotivatsiooni tõstmine

Noortel on rohkem organiseeritud osalusvõimalusi.

Noorte ja kohalike omavalitsuse spetsialistide

teadlikkus osalusvõimalustest ja osaluse mõjudest on

suurenenud. Noored osalevad aktiivselt ühiskonnaelu

korraldamises ja on selleks motiveeritud.

HTM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € Noortevaldkonna programm

d)

Kommunikatsioonitegevused ühiskonna

väärtusorientatsioonide avatumaks muutmiseks

ja ühise kvaliteetset teavet sisaldava teabevälja

tugevdamiseks

Igal aastal on kommunikatsioonitegevusse hõlmatud

vähemalt 18 750 inimest KuM × 24 705,00 € 5 202,72 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 45 000,00 € 299 907,72 €

„Lõimuva Eesti 2020ˮ

eelarvest

2. × × 159 010,64 € 213 219,23 € 203 066,0 € 203 441,0 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 154 308,81 € 1 395 972 €

× 5 5 5 Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

× 70% 70% 70% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

× 23% / 13% Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb Suureneb/ suureneb ×

2.1 × × 12 147,89 € 17 420,38 € 6 723,6 € 4 109,5 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 4 109,50 € 56 839 €

SiM Uuring tehakse 2017.

aastal N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A N/A ×

a) Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse

terminite defineerimine ja täpsustamine

Terminite „sotsiaalne innovatsioonˮ ja „sotsiaalne

ettevõtlusˮ mõistesisu on defineeritud ja täpsustatud

ühinguõiguse revisjoni käigus.

SoM, JuM, SiM

(strateegiline partner) × 8 682,50 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 12 487 €

b)

Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse

kommunikatsioon, et tõsta eri sihtrühmade

arusaamist nende olemusest, väärtusest ja

tulevikupotentsiaalist. Sihtrühmadeks 1) avalik

sektor: rahastajad, ametnikud, MAK-

konsultandid; 2) aktiivsed kodanikud:

potentsiaalsed eestvedajad (sh noored),

sotsiaalsete ettevõtete toodete-teenuste

võimalikud tarbijad, vabatahtlikud

Igale sihtrühmale on toimunud vähemalt üks

eesmärgistatud kommunikatsiooniprojekt, lähtuvalt

konkreetse sihtrühmaga rollist sotsiaalse innovatsiooni

ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel

SoM, SiM (strateegiline

partner) × 4 111,11 € 1 627,27 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 2 576,50 € 18 621 €

c)

Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse

edendamiseks valdkondadeülese koostöö

toetamine, heade praktikate ja kogemuste

jagamine ning kommunikatsioon

Olemas on valdkondadeülene toimiv koostöövõrgustik,

mida hoiab käigus strateegiline partner

SoM, SiM (strateegiline

partner) × 8 036,78 € 7 110,61 € 5 801,8 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 956,50 € 25 732 €

2.2 × × 136 106,10 € 179 250,53 € 187 044,6 € 189 704,0 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 139 703,95 € 1 250 921 €

SiM 7,5 (2015) 8 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

SiM 5% (2015) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

a)

Valdkonna eesmärgistatud ja süsteemseks

arendamiseks vastava strateegilise partneri

tegevuste elluviimise ning võimekuse

suurenemise toetamine

Valdkondade strateegiliste partnerite leidmiseks on

korraldatud konkurss SiM × - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

c)

Kodanikuühenduste avalike teenuste välja

töötamiseks ja osutamiseks vajalike teadmiste ja

oskuste arendamine

KOV-idele pakutakse nõustamisteenust (2015-2017)

ning korraldatakse arendusseminare teenuste

arendamist puudutavate teadmiste ja oskuste

suurendamiseks ja KOV-ide koostöö soodustamiseks

SoM. SiM (strateegiline

partner) × - € - € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 21 660 €

d)

Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt

üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike

teenuste arendamiseks arenguprogrammide

väljatöötamine

Vähemalt üks vastav arenguprogramm on välja

töötatud

SiM (strateegiline

partner) × 2 611,11 € 2 611 €

e)

Kodanikuühenduste ja avaliku sektori poolt

üheskoos avalike teenuste osutajate ja avalike

teenuste arendamiseks arenguprogrammide

elluviimine

Vähemalt üks vastav arenguprogramm on ellu viidud SiM (strateegiline

partner) x 2 611,11 € 3 910,61 € 6 897,8 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 8 802,50 € 57 432 €

f) Kodanikuühenduste avalike teenuste osutamise

kogemuste ja paremate praktikate levitamine

Avalike teenuste osutamise kogemused ja paremad

praktikad on koondatud ja levitatud

SiM (strateegiline

partner) × 5 027,78 € 1 627,27 € 3 897,8 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 3 552,50 € 28 315 €

g) Sotsiaalsete ettevõtete strateegilise koostöö

toetamine ja kaasamine

Sotsiaalsed ettevõtted on kaasatud

otsustusprotsessidesse ja nende huvid on kaitstud

SiM (strateegiline

partner) x 5 027,78 € 5 377,27 € 6 219,8 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 5 874,50 € 45 997 €

h) Toetused kodanikuühendustele avalike teenuste

algatamiseks ja arendamiseks

Tagatud on toetused kodanikuühendustele avalike

teenuste algatamiseks ja arendamiseks

SiM (strateegiline

partner) × - € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 2 883 €

i)

Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks

arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu

viimine

Välja töötatud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse

arendamise arenguprogramm

SoM, SiM (strateegiline

partner) × 3 148,28 € 3 910,61 € 3 921,8 € 5 826,50 € 16 807 €

j)

Sotsiaalse ettevõtluse arendamiseks

arenguprogrammide väljatöötamine ja ellu

viimine

Ellu viidud on vähemalt üks sotsiaalse ettevõtluse

arendamise arenguprogramm

SoM, SiM (strateegiline

partner) x 3 148,28 € 3 910,61 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 5 826,50 € 30 365 €

Meede „KODANIKUHARIDUSˮ: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine koostöös

kodanikuühendustega

1.3.1. Organiseeritud osalusvõimaluste arv (noortevolikogude ja muude noorte osaluskogude osakaal

omavalitsuste koguarvust)

1.3.2. Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustikku kuuluvate kodanikuühenduste rahulolu

võrgustiku tegevusega

Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele

ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja

avalike teenuste osutamisega

Meede „TEADLIKKUSˮ: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite täpsustamine

2.1.1. Rahulolu strateegilise partneri tegevusega

2.2 Teenuste kättesaadavus, kvaliteet, hind ja mõju. Kodulähedaste ja kohalike lihtteenuste hea

kättesaadavus KOV-ides

Meede "VÕIMEKUS": Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse parandamine

2.2.1. Kodanikuühenduste teadlikkus ja rahulolu strateegilise partneri tegevusega

2.2.2. Kodanikuühenduste viimase aasta jooksul teenitud omatulu kasv

2.3 Nende MTÜ-de osakaal, kes on saanud tulu avalike teenuste osutamisest / Nende MTÜ-de osakaal,

2.1 Uute teenuseosutamise viiside arv

k)

Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide

mitmekesistamine: inkubatsiooni-, stardi-,

tootearenduse ja kasvutoetused

Lisandunud on vähemalt üks uus sotsiaalse ettevõtluse

toetusskeem

SiM (strateegiline

partner) × 3 910,61 € 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 7 715 €

l) Kodanikuühenduste sotsiaalse innovatsiooni

suutlikkuse parandamine

Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni õppematerjalid

ja praktilised töövahendid, mis on aluseks koolituste

korraldamiseks ja nõustamise pakkumiseks

SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

m) Sotsiaalse innovatsiooni konkurss ja

katseprojektide toetamine

KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss on ellu viidud,

ideede autoreid on koolitatud ja projekte toetatud SiM (KÜSK) × 64 531,77 € 106 603,56 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 110 365,95 € 833 331 €

n)

Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni

edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja

teised finantsinstrumendid

Valminud on analüüs koos poliitikasoovitustega

finantsinstrumentide kaasamise mehhanismi kohta

SiM (strateegiline

partner) × 921,8 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 576,50 € 3 804 €

o) Vabaühenduste rahvusvahelise koostöö

edendamine

Kodanike Euroopa programmi kontaktpunkt töötab

rahvusvahelise koostöö edendamiseks. SiM (KÜSK) 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € 50 000,00 € - € - € - € - € 200 000 €

Tegevus on 50% ulatuses

rahastatud Euroopa

Komisjoni poolt. 50%

moodustab Siseministeeriumi

kaasfinantseering.

p)

Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni

edendamiseks riskikapitali kaasamine, laenud ja

teised finantsinstrumendid

Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni

analüüsis soovitatud mehhanismi on rakendatud SiM × - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

2.3 × × 10 756,66 € 16 548,33 € 9 297,8 € 9 627,5 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 88 212 €

SiM 61% (2014) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

a)

Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja

maksukeskkonna kujundamiseks debati

algatamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud

on esitatud

JuM, SiM (strateegiline

partner) × 4 921,44 € 6 399,16 € - € - € - € 11 321 €

Ühinguõiguse revisjoni

eelarvest

b) Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus- ja

maksukeskkonna kujundamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on

ette valmistatud JuM x - € - € - € - € - € - € JuM tegevuskuludest

c)

Kvaliteedikriteeriumide, -standardite ja -vormide

ettevalmistamine avalike teenuste

delegeerimiseks ning nende rakendamiseks

poolte teadlikkuse tõstmine

Ette on valmistatud vähemalt kümme avaliku teenuse

kvaliteedikriteeriumit, -standardit ja -vormi MKM × - € - € - € - € - € - € - €

d)

„Ühenduste rahastamise juhendmaterjali”

täiendamine: avalike teenuste delegeerimise

teema lisamine (sh toetusmeetmete eristamine

avalikest teenustest) ning tulemuste ja mõju

hindamise teema täpsustamine (standardid)

Täiendatud "Ühenduste rahastamise juhendmaterjali"

on levitatud ministeeriumides, KOV-ides ja

kodanikuühendustes.

SiM (strateegilised

partnerid) × 4 557,44 € 4 771,89 € 9 297,8 € 9 627,50 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 10 495,36 € 70 236 €

e)

Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike teenuse

pakkujate tegevuste tulemuste ning nende

loodava ühiskondliku mõju (sh rahalise panuse)

kindlaks tegemiseks ja kommunikatsiooniks

avaliku sektori tunnustatud standardi ning sellel

põhineva (veebi)keskkonna loomine

Loodud on ühiskondliku mõju hindamise ja

kommunikatsiooni internetikeskkond

SiM (strateegiline

partner) × 1 277,78 € 5 377,27 € 6 655 €

3. × × 2 679 033,81 € 2 922 259,66 € 3 012 614 € 3 094 809,05 € 3 092 205 € 3 084 207 € 3 047 205 € 3 047 205 € 23 979 540,48 €

× 68% (2014) Ei seiratud Ei seiratud 70% 71% 72% 73% 73% 73% ×

× 16,6 mln (2014) 18,3 mln 19,6 mln 19 mln 20 mln 21 mln 22 mln 22 mln 22 mln ×

× 30,3% (2014) 30,3% 30,3% 31% 31,8% 32,3% 33% 33% 33% ×

3.1 × × 2 612 897,70 € 2 866 980,40 € 2 916 014,05 € 3 040 584,05 € 3 035 376,91 € 3 027 378,91 € 2 990 376,91 € 2 990 376,91 € 23 479 985,83 €

SiM 4,6 (2014) 4,60 4,6 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

SiM 89% 0,89 89% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

SiM 97% 97% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

SiM 8 8,00 8 Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

a)

Rahalised toetused kodanikuühendustele mõju

suurendamiseks, institutsionaalse suutlikkuse

parandamiseks ning organisatsioonipõhiste

arenguvajadustega tegelemiseks

Ette on valmistatud ja avatud vähemalt kaks

taotlusvooru; tagatud on toetused rahvusvahelise

koostöö soodustamiseks ja tugitegevused

kodanikuühiskonna edendamiseks

SiM (KÜSK) × 1 030 773,47 € 1 007 364,88 € 1 045 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 1 120 115,38 € 8 683 831 €

b)

Alustavatele ja tegutsevatele

kodanikuühendustele koolitus- ja

mentorprogrammide korraldamine

Alustavatele ja tegutsevatele kodanikuühendustele

mõeldud koolitus- ja mentorprogrammid on ellu viidud SiM (KÜSK) × - € - € - € - € - € - € - € - €

Osaliselt „Eesti

regionaalarengu strateegia

2014−2020ˮ eelarvest

c)

Piirkondliku ja universaalne info- ja

nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele kui

tegutsevatele kodanikuühendustele

Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de konsultandid

osutavad konsultatsiooniteenuseid MTÜ-dele,

korraldavad maakondades koolitusi ja üritusi

SiM (KÜSK) × 182 600,00 € 303 000,00 € 303 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 368 000 € 2 628 600 €

d) Vabaühenduste arenguprogrammide elluviimine Maakondlikelt arenduskeskustelt tellitavad

vabaühenduste arenguprogrammid on ellu viidud SiM (KÜSK) x 85 282,85 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 85 283 € 596 980 €

e) Kohaliku omaalgatuse programmi elluviimine ja

arendamine

Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus on

tugevdatud RaM (KÜSK) × 1 200 000,00 € 1 200 000,00 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 1 200 000 € 9 600 000 €

„Eesti regionaalarengu

strateegia 2014−2020ˮ

eelarvest

3.1.1. KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal)

2.3.1. KOV-i ametnike rahulolu (on väga või pigem rahul) avalikke teenuseid osutavate

kodanikuühenduste organisatsioonilise võimekusega

3.1.4. Kodanikuühenduste juhtide rahulolu arendusprogrammiga

Meede „VÕIMEKUS JA KESKKONDˮ: Kodanikuühenduste mõju ja arengut toetavate

tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine

3.1. Nende MTÜ-de osatähtsus, kes kaasavad oma tegevusse vabatahtlikke

3.2. Tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuulujatele tehtud annetuste kogusumma

Meede „TEGEVUSKESKKONDˮ: Administratiivse keskkonna edendamine ja strateegilise toe

pakkumine

3.1.3. Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega

3.3. Palgaliste töötajatega MTÜ-de osatähtsus

Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks

tegutsemiseks

3.1.2. Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või

probleemile lahenduse

f)

Vene töökeelega kodanikuühenduste

tegutsemisvõime parandamine (koolitused,

nõustamine, infomaterjalid)

Vene töökeelega kodanikuühenduste arenguprogramm

on koostatud SiM (KÜSK) × 30 458,99 € 30 459 €

g)

Ühiskonna protsessides osalemist toetavad

tegevused (sh kodanikuühenduste ja nende

omavahelise koostöö toetamine)

Ajavahemikul 2015−2020 on koostöötegevustes

osalenud 5000 inimest KuM × 22 500,00 € 45 000 € 45 000 € 45 000 € 37 002 € 194 502 €

„Lõimuv Eesti 2020“

eelarvest

h)

Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi

väljatöötamine, programmi tööga alustamine ja

programmi elluviimine.

Arenguprogramm on välja töötatud. SiM, Riigikantselei

(aastal 2015) × - € - €

Riigikantselei, SiM-i ja

osaliselt Riigikantselei

programmi „Valitsuse töö

pikaajalise planeerimise

süsteemi arendamine ja

korrastamine” eelarvest

i) Kodanikuühenduste juhtide arenguprogrammi

elluviimine. Arenguprogramm ellu viidud.

SiM, Riigikantselei

(aastal 2015) × - € - €

j)

Kodanikuühiskonna trendide ja arengu

analüüsimine probleemide ja vajaduste

hindamiseks, tegevusplaanide kujundamiseks

Kodanikuühiskonna suundumuste ja arengu

analüüsimiseks vajalikud uuringud või analüüsid on

tehtud

SiM, SiM (KÜSK) × 25 812,71 € 25 083,19 € 50 896 €

k) Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse

statistika regulaarne kogumine ja avalikustamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste tegevuse statistikat

avalikustatakse vähemalt kord aastas SiM × 1 764 € 720 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 2 900,00 € 16 984 €

l) Kodanikuühendusi puudutavate registriandmete

tasuta kättesaadavaks tegemine

Äriregistris kodanikuühenduste kohta olevad andmed

on antud vabalt kasutusse JuM × - € Rahaline kate puudub

m) Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse

suurendamine

Valminud on analüüs riigiraha rakendusse

riigieelarvest toetust saanud kodanikuühenduste

lisamise võimalustest, ettepanekud rahastamise

korrastamiseks on tehtud.

SiM, RaM, SiM

(strateegiline partner) × 4 972,59 € 24 360 € 6 075,00 € 35 408 €

AVP tegevuskava tegevus

3.2. RITA 2 projekt, mida

finantseeritakse 50% ulatuses

SF vahenditest.

n)

Kodanikuühiskonna teemalise teabe üleriigiline

koondamine ja jagamine (sh portaalide Hea

Kodanik ja MAKIS tööshoidmine ja nende sisu

arendamine, uudiste levitamine)

Portaali Hea Kodanik külastatakse keskmiselt

vähemalt 9000 korda kuus

SiM (KÜSK, strateegiline

partner) × 7 735,82 € 8 347,36 € 20 300,00 € 20 975,00 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 21 842,86 € 144 730 €

o) Üleriigilise tähtsusega kodanikuühiskonna

sündmuste toetamine

Üleriigilise tähtsusega regulaarsed kodanikuühiskonna

sündmused on toetatud SiM (KÜSK) × 129 063,53 € 181 853,13 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 177 965,10 € 1 378 707 €

p)

Kodanikuühiskonnas osalemisvõimalustest

kättesaadava võõrkeelse teabe kindlaks tegemine

ja ettepanekute tegemine kommunikatsiooni

parandamiseks

Valminud on analüüs vene ja/või inglise keeles teabe

kättesaadavuse kohta ja vajadusest teabe

kättesaadavust neis keeltes parandada

SiM × - € - € - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

q) Üleriigiline kodanikuühenduste tunnustamine Aasta parim kodanikuühendus ning aktiivsed inimesed

on tunnustatud. SiM (KÜSK) x 6 453,18 € 18 812,39 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 6 270,79 € 62 890 €

r) Kogukondade koostöö tugevdamine Külaliikumine on toetatud ja toimib tugevate ja

turvaliste kogukondade võrgustik.

SiM (strateegiline

partner) x 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 8 000,00 € 56 000 €

3.2 × × 52 463,79 € 39 771,89 € 40 400,0 € 36 000,0 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 36 000,00 € 312 635,68 €

SiM 34% (2013) Ei seiratud Ei seiratud Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

SiM 78% (2014) 0,78 0,78 € Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

a)

Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna

kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika,

vabatahtlike kindlustamine)

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud

on esitatud

SiM (strateegilised

partnerid) × 8 903,41 € 10 409,89 € 11 680,8 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 6 280,80 € 62 398,10 €

b)

Vabatahtlikku tegevust toetava õiguskeskkonna

kujundamine (õigusruum ja maksupoliitika,

vabatahtlike kindlustamine)

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on

ette valmistatud SiM x - € - € - € - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

b)

Teavitustöö vabatahtlikust tegevusest

(infoportaal Vabatahtlike Värav, vabatahtlike

kaasamise kampaaniad)

Vabatahtlike Värava infoportaali külastajaid ühes kuus

on vähemalt 3500

SiM (strateegiline

partner) × 5 084,21 € 5 788,72 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 48 557,73 €

c) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste

suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel Vabatahtliku sõbra märgis on välja töötatud

SiM (strateegiline

partner) × 5 345,97 € 5 345,97 €

d) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste

suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel Vabatahtliku sõbra märgis on välja antud

SiM (strateegiline

partner) x 8 904,37 € 9 638,29 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 9 076,8 € 73 003,46 €

e) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste

suutlikkuse tõstmine vabatahtlike kaasamisel

Ühendustele on korraldatud kaks koolitust

vabatahtliku tegevuse teemal

SiM (strateegiline

partner) x 5 645,97 € 7 238,00 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 6 280,8 € 50 568,77 €

f) Vabatahtlikke kaasavate kodanikuühenduste

võrgustikutöö arendamine

Vabatahtlike võrgustik kohtub regulaarselt ning on

esindatud rahvusvahelisel tasandil tagamaks valdkonna

huvikaitse Eestis ja välismaal

SiM (strateegiline

partner) x 5 673,51 € 6 696,99 € 7 080,8 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 8 080,80 € 59 855,30 €

g) Üleriigiline vabatahtlike ja kodanikuühenduste

tegevuse tunnustamine

Üleriigiline vabatahtlike tunnustusüritus on

korraldatud

SiM (KÜSK, strateegiline

partner) x 12 906,35 € 12 906,35 €

3.3 × × 13 672,31 € 15 507,37 € 56 200,00 € 18 225,00 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 20 828,57 € 186 918,97 €

SiM 13,4% (2012) 14% 14% Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib Püsib ×

SiM 57% (2013) 57% 58% Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb Suureneb ×

a)

Annetuste, heategevuse ja filantroopia

edendamise võrgustiku loomine annetuskultuuri

ja annetamist soodustava keskkonna

edendamiseks ettepanekute väljatöötamiseks,

heade praktikate jagamiseks ning

arendustegevuste algatamiseks

Annetajate võrgustik on loodud SiM (strateegiline

partner) × 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 €

b)

Annetuste, heategevuse ja filantroopia

edendamise võrgustiku tegevuse kujundamine

annetuskultuuri ja annetamist soodustava

keskkonna edendamiseks ettepanekute

väljatöötamiseks, heade praktikate jagamiseks

ning arendustegevuste algatamiseks

Tagatud on annetuste kogumise hea tava teemaline

nõustamine ja annetuste kogujate koolitamine,

annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid ja

praktilised töövahendid

SiM (strateegiline

partner) x 4 557,44 € 4 771,89 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 48 575,76 €

3.2.2. Püsivabatahtlike kaasamise kogemusega MTÜ-de osakaal vabatahtlikke kaasavatest MTÜ-dest

Meede „VABATAHTLIK TEGEVUSˮ: Vabatahtlike kaasatuse parandamine

3.2.1. Regulaarsete vabatahtlike osakaal vabatahtlikus tegevuses osalenutest

Meede „RESSURSIDˮ: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda mõjusaks tööks

vajalikke ressursse

3.3.2. Nende kodanikuühenduste osakaal tulumaksusoodustustega ühenduste nimekirja kuuluvatest

kodanikuühendust, kellele on aasta jooksul tehtud annetusi

3.3.1. Kodanikuühenduste osakaal, kes on saanud viimase aasta jooksul toetust riigieelarvest

c) Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist

toetava õiguskeskkonna kujundamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud ettepanekud

on esitatud

SiM (strateegiline

partner) × 4 557,44 € 5 963,59 € 5 400,00 € 6 075,00 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 6 942,86 € 49 767,46 €

d) Annetuste suuruse ja kogumahu suurendamist

toetava õiguskeskkonna kujundamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud eelnõud on

ette valmistatud SiM x - € - € - € - € SiM tegevuskuludest

e)

Kodanikuühenduste omatulu teenimise

võimekuse arendamine (sh äriidee leidmine,

ärimudeli väljatöötamine ja katsetamine,

tootearendus, turundus ja müük)

Koostatud on õppematerjalid / praktilised töövahendid

ning tagatud on koolitused ja nõustamine SiM, SoM × - € - € - € - € - € - € - € - € - €

Osaliselt SiM

tegevuskuludest

f)

Ühiskondliku mõju hindamise ja

kommunikatsioonisuutlikkuse parandamine (sh

arenguprogrammid, standardite ja hea praktika

levitamine)

Tagatud on teemakohased arenguprogrammid,

standardeid ja head praktikat on levitatud SiM (KÜSK) × 40 000,00 € 40 000,00 €

2 897 305,00 € 3 152 766,72 € 3 272 980,00 € 3 356 900,00 € 3 306 900,00 € 3 298 902,00 € 3 261 900,00 € 3 261 900,00 € 25 809 553,72 €

1 637 600,00 € 1 900 064,00 € 1 948 500,00 € 2 041 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 2 016 900,00 € 15 605 144,00 €

Tegevust ei toimu

Kaldkirjas eelarveread Tegevus koos eelarvega kajastub mõnes teises riiklikus arengukavas.

Siseministeeriumi panus rakendusplaani

Rakendusplaani maksumus kokku

1

Tallinn 2015

KODANIKUÜHISKONNA ARENGUKAVA

2015–2020. Rakendusplaani

täitmise aruanne 2016. ja 2017. aasta kohta

Tallinn 2017

2

SISUKORD

Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3

1. Rakendusplaani 2016–2019 eesmärkide saavutamise kokkuvõte 2016. ja 2017. aasta

kohta .......................................................................................................................................... 5

2. Ülevaade 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevustest alaeesmärkide ja meetmete

kaupa ......................................................................................................................................... 9

Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas

loomulik ja väärtustatud“ ........................................................................................................ 9

Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja

lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni,

sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“ ....................................................... 18

Alaeesmärk 3 „Võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavalt ressurssi arenguks ja

mõjusaks tegutsemiseks“ ...................................................................................................... 28

3. Arengukava maksumus 2016. ja 2017. aastal ............................................................... 42

3

SISSEJUHATUS

„Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020“ (edaspidi arengukava) on valdkondlik

arengukava, mis sätestab kodanikuühiskonna arendamise põhimõtted ja eesmärgid.

Arengukava kiideti heaks 15. veebruaril 2015. aastal, „Kodanikuühiskonna arengukava

2015−2020. Rakendusplaan aastateks 2016–2019“ (edaspidi rakendusplaan) kinnitati 1.

septembril 2016. aastal. Kodanikuühiskonna arengukava tegevuste koordineerimise ja

elluviimise eest vastutab siseminister. Valdkonna arengukava viiakse ellu rakendusplaani

alusel, mis on kooskõlas kehtiva riigi eelarvestrateegia ja järgmise aasta riigieelarve seadusega.

Rakendusplaan koostati aastateks 2016‒2019 ning seda pikendatakse igal aastal ühe aasta

võrra. Rakendusplaanis esitatakse üld- ja alaeesmärgid koos mõõdikutega; meetmed koos

eesmärkide, mõõdikute ja tulemustega; tegevused ja nende soovitud tulemused või väljundid;

vastutajad meetmete ja tegevuste kaupa ning rakendamise maksumus alaeesmärkide, meetmete,

tegevuste, vastutavate ministeeriumite ja aastate kaupa riigi eelarvestrateegia perioodil.

Arengukava üldeesmärk on tegutsemisvõimekad vabaühendused ning ühiskondlikult

aktiivsed elanikud, panustades nii riigivalitsemise tulemusvaldkonna eesmärgi

„Kodanikualgatuse ja osalusdemokraatia edendamine kodanikuühenduste ja avaliku võimu

koostöös“ saavutamisse. Tuginedes „Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsioonis“

(edaspidi EKAK) ning eelmises kodanikuühiskonna arengukavas sõnastatud väärtustele, jätkab

arengukava demokraatliku ning avatud ühiskonna traditsiooni kujundamist ja kindlustamist

ning loob toimiva EKAK-i elluviimise süsteemi, millega aidata kaasa selle pikaajaliste

prioriteetide saavutamisele: kodanikualgatuse tugisüsteemi toimimise tagamine ja arendamine,

avaliku võimu ja kodanikualgatuse partnerlusel põhineva koostöökultuuri juurutamine, heade

koostöötavade tutvustamine ja laialdane kasutuselevõtt ning elukestva kodanikuhariduse

aktiivne edendamine.

Üldeesmärgi saavutamiseks on arengukavas seatud kolm alaeesmärki: kodanikuühenduste

poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik ja väärtustatud (alaeesmärk 1);

kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning

inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja

avalike teenuste osutamisega (alaeesmärk 2); võimekad kodanikuühendused, kellel on piisavad

ressursid arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks (alaeesmärk 3).

Arengukava viiakse ellu tihedas koostöös kodanikuühendustega ja panustab valitsusasutuste ja

vabaühenduste koostöö edendamisse valdkonna arendamisel. Arengukava on suunanäitaja ka

kohalikele omavalitsustele (edaspidi ka KOV), kuivõrd neil on oluline roll kohaliku

elukeskkonna kujundamisel, sealhulgas teenuste osutamisel ja delegeerimisel ning

kodanikuühenduste rahastamisel.

Arengukava haakub mitme ministeeriumi valitsemisala valdkonnaga näiteks avalike teenuste

delegeerimise, sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse teemadel. Konkreetsemalt

haakub arengukava Sotsiaalministeeriumi (nt sotsiaal- ja tööturuteenuste osutamiseks

sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus), Haridus- ja Teadusministeeriumi (nt

kodanikuharidus, koolidemokraatia, noorte osalus), Kultuuriministeeriumi (nt eesti keelt

4

mittekõnelevatele inimestele suunatud tegevused, avatud hoiakute ja aktiivse ühiskondliku

osaluse soodustamisele suunatud tegevused keelelis-kultuurilisest taustast sõltumata),

Justiitsministeeriumi (nt laiem õiguskeskkond, äriregistri andmed vabaühenduste kohta) ja

Rahandusministeeriumi (nt kodanikuühendusi puudutav statistika) valitsemisala

valdkondadega ning Siseministeeriumi siseturvalisuse valdkonnaga (nt kogukonnakeskne

turvalisus ja uussisserändajate ühiskonnas osalemise toetamine).

Kodanikuühiskonna edendamise eesmärke viiakse ellu ka teiste arengukavade, nt „Eesti

regionaalarengu strateegia 2014–2020“1, lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti

2020“2, „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2014–2016“3, „Eesti

tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016-2018“ 4 kaudu. Arengukava omab

otseseid ja kaudseid seoseid riigi arenguvisioonidokumentides kinnitatud eesmärkide ja

tegevustega ning teiste valdkondade arengukavade ja dokumentidega, nt Eesti säästva arengu

strateegia „Säästev Eesti 21“, „Eesti elukestva õppe strateegia 2020“, „Eesti julgeolekupoliitika

alused“, „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020“, „Siseturvalisuse arengukava 2015–

2020“, „Heaolu arengukava 2016-2023“, „Eesti konkurentsivõime kava 2020“.

Arengukava kolme alaeesmärgi saavutamist toetavad üheksa meedet. Nende saavutamist

kajastavad 12 arengukava ja 19 arengukava rakendusplaani 2016–2019 mõõdikut. Aruande lisa

1 annab ülevaate kasutatud eelarvevahenditest alaeesmärkide kaupa. Rakendusplaani 2016–

2019 eelarvevahendid Siseministeeriumi haldusalas olid planeeritud aastateks 2016 ja 2017,

lähtudes 2016. ja 2017. aasta riigieelarvetest ja riigieelarve strateegiatest 2016–2019 ja 2017-

2020.

Rakendusplaani aruanne koostati Riigikantselei, sidusministeeriumite, SA Kodanikuühiskonna

Sihtkapital ja Siseministeeriumi strateegiliste partnerite Eesti Mittetulundusühingute ja

Sihtasutuste Liit, Eesti Külaliikumine Kodukant (edaspidi Kodukant), Mittetulundusühingu

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik esitatud andmete ja aruannete põhjal. Aruande punkt 3 annab

ülevaate 2016. aastal kasutatud ja plaanitud rahalistest vahenditest alaeesmärkide kaupa. Riigi

strateegiliste planeerimise põhimõtete kohaselt kajastatakse rakendusplaanis ainult

kodanikuühiskonna arendamise valdkonna jaoks otseselt planeeritud rahalisi vahendeid. Teistes

Vabariigi Valitsuse kinnitatud valdkondlikes või valitsemisalade arengukavades planeeritud

nende tegevuste maksumuseks, mis panustavad valdkonda, kuid teiste arengukavade raames,

on rakendusplaanis märgitud null ning viidatud teistele arengukavadele. Rakendusplaanis

planeeritud tegevuste, mida rakendusplaani kohaselt ei plaanitud 2016. või 2017. aastal ellu viia

ja mille kohta 2016. või 2017. aastal kulud puudusid, maksumuseks on samuti märgitud null.

Aruanne saadeti tutvumiseks sidusministeeriumitele ja EKAK-i ühiskomisjoni liikmetele.

1 Rakendusplaani tegevused 3.1.2; 3.1.4 2 Rakendusplaani tegevused 1.3.6, 3.1.6 3 Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11, 4 Rakendusplaani meetmed 1.1; 1.3 ja rakendusplaani tegevused 1.1.1; 1.1.2; 1.1.3; 1.2.5; 1.2.6; 3.1.11,

5

Aruande on koostanud Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna nõunik

Ursula Kaasik (tel 612 5191, e-post: [email protected]).

1. RAKENDUSPLAANI 2016–2019 EESMÄRKIDE SAAVUTAMISE

KOKKUVÕTE 2016. JA2017. AASTA KOHTA

Kodanikuühiskonna arengukava rakendusplaan kinnitati 2016. aasta septembri alguses. Kahe

aasta jooksul viisid arengukava rakendusplaani tegevusi ellu eri ministeeriumid ja

Siseministeeriumi strateegilised partnerid. Rakendusplaani tegevused viidi ellu kavandatud

mahus, sealjuures suurenes 2016. aastal rakendusplaani eelarve 262 464€ ja 2017. aastal

48 436€ võrra. Siseministeeriumi eelarve suurenes nii teistelt ministeeriumitelt ületulevate

vahendite arvelt (maakondlike arenduskeskuste vabaühenduste konsultantide tööjõukulu ja

arenduse eest vastutab Siseministeeriumi valitsemisala asutus SA Kodanikuühiskonna

Sihtkapital) kui ka uute projektide arvelt (näiteks viidi 2017. aastal ellu ühiskondliku mõju

hindamise ja kommunikatsioonisuutlikkuse parandamise projekt).

Siseministeerium tellis 2016. ja 2017. aastal Statistikaametilt kodanikuühenduste

majandusaasta aruannete andmed, mille põhjal oli 2016. aastal esmakordselt võimalik

analüüsida vabaühenduste tööjõu, tulude ning kulude statistikat. 2017. aastal analüüsiti

vabaühenduste riigipoolset rahastust ning loodi selle visualiseerimiseks vabaühenduste

rahastamise analüüsikeskkond. Viimased suured uuringud tehti 2012.–2014. aastal,

sh „Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014“5, „Vabatahtlikus tegevuses

osalemine Eestis 2013“6, „Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid Eesti

elanikkonnas 2011–2012“7, „Vabaühenduste sisedemokraatia uuring“8.

2016. ja 2017. aasta jooksul on ühtlaselt liigutud strateegiliste eesmärkide täitmise suunas ehk

tegeletud on nii vabaühenduste võimekuse tõstmise, vabatahtliku tegevuse edendamisega

suurendamaks aktiivsete inimeste arvu kui ka vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse

suurendamisega. Suurema osa mõõdikute täitmist ei ole olnud võimalik monitoorida seoses

asjakohaste uuringute läbiviimise aja intervallidega ja uuringute läbiviimiseks mõeldud

vahendite puudumisega. Samas võib välja tuua, et mõned mõõdikud, mille tulemused on teada,

näidanud positiivseid arenguid (näiteks annetamine). Teisalt on mitmete mõõdikute puhul

täheldatav varasema olukorra säilimine (näiteks kodanikuühiskonna üldine elujõulisus) ning

mõne mõõdiku puhul on toimunud näitajate halvenemine (näiteks MTÜde osakaal, kes on

saanud tulu avalike teenuste osutamisest). Need on kindlasti teemad, millele tuleb tähelepanu

pöörata eesseisval rakendamise perioodil. Positiivse arenguna võib välja tuua vabaühenduste

5 Rikmann, E., Keedus, L. jt (2014). Kodanikualgatuse institutsionaliseerumine Eestis 2014. Uuringu raport.

Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus. Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna

Ülikool. 6 Uus, M., Hinsberg, H., Mänd, T., Batueva, V. (2013). Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis 2013. Tallinn,

Poliitikauuringute Keskus Praxis. 7 Kodanikeühiskonna uurimus- ja arenduskeskus (2012). Kodanikualgatust toetavad väärtused ja käitumismustrid

Eesti elanikkonnas 2011−2012. Uuringu raport. Tallinn, Kodanikeühiskonna uurimis- ja arenduskeskus.

Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituut, Tallinna Ülikool. 8 Uus, M., Matt, J., Vallimäe, T. (2014). Vabaühenduste sisedemokraatia uuring. Analüüsiaruanne. Tallinn,

Poliitikauuringute Keskus Praxis.

6

rahastamisvõimaluste mitmekesistamisega seotud ettepanekud Vabariigi Valitsusele, millest

lähtuvad seadusemuudatused on kavas 2018. aastal.

Täpne ülevaate mõõdikute tulemustest on esitatud tabelis 1.

Tabel 1. Rakendusplaani üld- ja alaeesmärkide mõõdikud ja nende tulemused

Mõõdik Algtase 2016 2017 2020

Üldeesmärk

Kodanikuühenduste osakaal,

kes saavad toetust kolmest või

enamast rahastamisallikast9

38%

(2014)

Mõõdikut ei

seiratud10

Mõõdikut

ei

seiratud11

45%

Vabatahtlikus tegevuses

osalemise määr12 ja keskmine

vabatahtliku tegevuse maht13

31%,

63 tundi

(2013)

Mõõdikut ei

seiratud14

Mõõdikut

ei seiratud15 36%,

90 tundi

Eesti kodanikuühiskonna üldine

elujõulisus16 2,0 (2015) 2,1

Tulemused

avaldatakse

2018. aasta

III

kvartalis

1,9

Alaeesmärk 1 „Kodanikuühenduste poliitika kujundamises osalemine on ühiskonnas

loomulik ja väärtustatud“

9 Rahastamisallikad on liikmemaksud, KOV-i toetused, toetused riiklikest fondidest või riigieelarvest, toetused

era- või kohalikest fondidest, tulu majandustegevusest, toetused Eestis elavatelt eraisikutelt või Eesti ettevõtetelt,

välisriikide valitsusasutustelt, ettevõtetelt, eraisikutelt või organisatsioonidelt, loteriid ja heategevus jm. 10 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs“, mis viiakse läbi 2018. aastal. 11 Ibid. 12 Osakaal Eesti elanikkonnast, kes on viimase 12 kuu jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses, kui arvestada nii

teadlikke kui ka mitteteadlikke vabatahtlikke. Vabatahtlikeks loetakse nii need vastajad, kes lugesid end

vabatahtlikuks definitsiooni kohaselt, kui ka need, kes on osalenud vähemalt ühes vabatahtlikus tegevuses, mille

uuringu tegijad välja tõid. 13 Keskmiselt panustatud aeg vabatahtlikku tegevusse viimase 12 kuu jooksul kokku. 14 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 15 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 16 Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuuri (USAID) koostatav indeks moodustub seitsmest osast:

õiguskeskkond, organisatsioonide tegutsemisvõime, majanduslik elujõulisus, eestkoste ja poliitikate mõjutamine,

teenuste osutamine, infrastruktuur ja avalik maine. Hinnatakse skaalal 1–7, kus 1 on kõige parem ning 7 kõige

kehvem näitaja. Mõõdikut seiratakse igal aastal. Eesti poolt on andmete koondajaks vabaühenduste liit EMSL.

7

MTÜ-de osakaal, kes teevad

regulaarset koostööd KOV-iga17

42%

(2014)

Mõõdikuid

ei seiratud

Mõõdikuid

ei seiratud

60%

MTÜ-de osakaal, kes teevad

regulaarset koostööd

valitsusasutusega18

13%

(2014) 15%

Osakaal elanikkonnast, kes

väljendab osalusdemokraatlikke

hoiakuid19

67%

(2012) 72%

Alaeesmärk 2 „Kodanikuühenduste mõju ühiskondlike probleemide ennetamisele ja

lahendamisele ning inimeste heaolu parandamisele on kasvanud sotsiaalse

innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike teenuste osutamisega“

Uute teenuste osutamise viiside

arv20

5

(2015) 5

Mõõdikut

ei seiratud

Suureneb

Teenuste kättesaadavus,

kvaliteet, hind ja mõju.

Kodulähedaste ja kohalike

lihtteenuste hea kättesaadavus

KOV-ides21

70%

(2015) 70% Suureneb

Nende MTÜ-de osakaal, kes on

saanud tulu avalike teenuste

osutamisest

23%

(2014) 17%22

Andmed

saadaval

2018. aasta

III

kvartalis

Suureneb

17 Mõõdikut seiratakse kohalikes omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal.

Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi

eestvedamisel 2019. aastal. 18 Regulaarne koostöö on siin kasutatud samatähenduslikuna aastast aastasse korduva koostööga. 19 Osakaal vastajatest, kes on täiesti või pigem nõus vähemalt ühega järgmistest väidetest: koos tegutsedes saavutab

ühiskondlikes asjades enam kui üksinda, inimesed peaksid aktiivsemalt osalema ka ühiskondlike küsimuste

lahendamisel, inimestel peab olema võrdne võimalus ühiskonnas tegutseda, sõltumata nende poliitilisest

kuuluvusest või eelistustest jne. 20 Mõõdiku seiramisel vaadatakse kui palju Eesti kohalikes omavalitsustes on avalike teenuste pakkumisel

kasutatud näiteks delegeerimist era- ja mittetulundussektorile, uusi tehnoloogiaid. Mõõdikut seiratakse kohalikes

omavalitsustes läbiviidud uuringuga. Viimane uuring telliti 2014. aastal. Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia

avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi eestvedamisel 2019. aastal. 21 Lähtutud on Skytte Instituudi tehtud uuringust, millega muuhulgas analüüsiti teenuste osutamise asukohti,

teenuse osutajat, teenuse kaugust ja teenuspiirkondi. Täpsem teave on aadressil

http://skytte.ut.ee/sites/default/files/ec/teenuskeskuste_uuringu_lopparuanne.pdf. 22 Rahastamise andmebaas. Rahastatud vabaühenduste arv. https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/

Andmed kättesaadavad alates 2017. aastast 2016. aasta kohta.

8

Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused, kellel

on piisavalt ressurssi arenguks ja mõjusaks

tegutsemiseks

Nende MTÜ-de osakaal, kes

kaasavad oma tegevusse

vabatahtlikke

68%

(2014)

Mõõdikut

ei seiratud 23

Mõõdikut

ei seiratud 24

73%

Tulumaksusoodustustega

ühenduste nimekirja kuulujatele

tehtud

annetuste kogusumma25

16,6 mln

eurot

(2014)

19,6 mln

eurot

20,3 mln

eurot 21 mln eurot

Palgaliste töötajatega MTÜ-de

osakaal26

30,3%

(2014)

Mõõdikut

ei seiratud

Mõõdikut

ei seiratud 33%

Kodanikuühiskonna arengukava kõige olulisemad algatused 2016. ja 2017. aastal olid

järgmised:

1. Riikliku statistika tellimine Statistikaametilt vabaühenduste kohta, sealhulgas eraldi

andmed sihtasutuste ja mittetulundusühingute kohta.

2. Riigikantselei tegi kaasamisprojektide hanked, mille eesmärk on toetada kaasamise

süsteemsust, pakkudes lisarahastuse võimalusi kaasamispraktikate tugevdamiseks.

Tegevusega toetatakse 1. alaeesmärgi esimest ja teist meedet.

3. Siseministeeriumi eestvedamisel kutsuti kokku rahastajate võrgustik, kus tutvustati

„Ühenduste rahastamise juhendmaterjali“ ja vabaühenduste liidu EMSL-i koostatud

variraportit Riigikogu eraldatud toetuste kohta.

4. Siseminister kehtestas 19. mail 2016. aastal käskkirja „Riigieelarvelise toetuse andmise

korra“, mille alusel korrastati kogu haldusala vabaühenduste rahastamist.

23 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 24 Mõõdikut seiratakse uuringuga „Vabatahtlikus tegevuses osalemine Eestis“, mis tehakse 2018. aastal. 25 Maksu- ja Tolliametile esitatud INF 4 deklaratsiooni andmed. INF 4 deklaratsiooni esitasid kuni 2011. aastani

kõik tulumaksusoodustusega MTÜ-de, SA-de ja usuliste ühenduste nimekirja kuuluvad isikud, erakonnad, avalik-

õiguslikud ülikoolid ja haiglaid haldavad isikud, kuid pärast seda on INF 4 esitamine kohustuslik vaid sellesse

nimekirja kuuluvatele ühingutele. Need, kes saavad maksustavaid annetusi ehk ei kuulu tulumaksusoodustusega

ühingute nimekirja, saadud annetusi ei deklareeri, annetuste andjad on need juba deklareerinud ja maksustanud. 26 Vähemalt ühe palgalise töötajaga MTÜ-de osakaal majanduslikult aktiivsetest (st Eesti Statistikaameti

kasutatava statistilise profiili kuuluvatest) MTÜ-dest. 2014. aastal mõõdeti antud indikaatori täitmist

kodanikuühiskonna institutsionaliseerumise uuringu raames. 2017. ja 2018. aasta andmeid on võimalik koguda

planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames.

9

5. Valmis vabaühenduste rahastamise andmebaas27 koostöös Tartu Ülikooli ja vabaühenduste

liidu EMSLiga. Rahastamise andmebaasist on leitavad andmed kõigi riigieelarvest toetust

saanud vabaühendused, sh vabaühendused, kellele on delegeeritud avalikke teenuseid.

2. ÜLEVAADE 2016. JA 2017. AASTAL ELLUVIIDUD TEGEVUSTEST

ALAEESMÄRKIDE JA MEETMETE KAUPA

Allpool on esitatud 2016. ja 2017. aastal elluviidud tegevused „Kodanikuühiskonna arengukava

rakendusplaanis 2016–2019“ sätestatud alaeesmärkide ja meetmete kaupa.

ALAEESMÄRK 1 „KODANIKUÜHENDUSTE POLIITIKA KUJUNDAMISES

OSALEMINE ON ÜHISKONNAS LOOMULIK JA VÄÄRTUSTATUD“

Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: osalemis- ja koostöövõimalustest teadlikkuse

suurendamine, osalemis- ja kaasamiskultuuri parandamine ning osalemist toetavate hoiakute

kujundamine koostöös kodanikuühendustega.

Eesmärgi elluviimisesse panustavad Siseministeerium, Riigikantselei, Rahandusministeerium

ning Siseministeeriumi strateegiline partner, kelleks 2016. ja 2017. aastal oli Eesti

Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit (EMSL). Eesmärgi elluviimist toetab kolm meedet

ja 12 tegevust.

Meede 1.1 „TEADLIKKUS“: Osalemis- ja koostöövõimaluste mitmekesistamine ning

olemasolevatest võimalustest teadlikkuse parandamine

Tabel 2. Rakendusplaani meetme 1.1 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1.1.1 Osalemist soodustavatest

tööriistadest kasu saavate

kodanikuühenduste,

riigiasutuste ja KOV-ide

osakaal28

45% Mõõdikut

ei seiratud

Mõõdikut

ei

seiratud 70%

Meetme 1.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019

27 Andmebaas asub aadressil https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ 28 Mõõdikut seiratakse kodanikuühenduste institutsionaliseerumise uuringu käigus. 2017. ja 2018. aasta andmeid

on võimalik koguda planeeritava kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüsi raames.

10

1.1.1 Kaasavam poliitikakujundamine

keskvalitsuse tasandil

Valitsuse plaanide kohta on info kättesaadavus

paranenud ja see võimaldab

poliitikakujundamisel varasemat osalemist

Esimese meetme puhul keskenduti kahel aastal ühele tegevusele, mis aitas osalemis- ja

koostöövõimalusi mitmekesistada. Tegevuse eest vastutaja oli Riigikantselei. Tegevus on

seotud „Eesti tegevuskava avatud valitsemise partnerluses osalemisel 2016–2018“

tegevusega 2.2 ning see viiakse ellu aastatel 2016-2018. Tegevuse eesmärk on parandada

poliitikakujundamise kvaliteeti seeläbi, et kaasamine on muutnud süsteemseks, kuna selleks on

loodud vajalikud tingimused ja vabaühenduste võimekus selles protsessis kaasa lüüa on

paranenud. Selleks võetakse ette kaasamisprojekte, mis eesmärgi saavutamisele kaasa aitavad,

ja sealhulgas toetatakse uute kaasamislahenduste katsetamist ja riigi kaasamispoliitika

arendamist. 2016. aastal alustati esimese projektiga, milleks on Keskkonnaministeeriumi

eestvedamisel koostatav arengudokument „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. 2017.

aastal otsustati põhimõtteliselt toetada Siseministeeriumi esitatud projekti „Strateegilise

partnerluse suurendamine avalikus sektoris“ ja Eesti Noorteühenduste Liidu poolt esitatud

projekti „Noorteühingute mõjukuse kaardistamine“. Mõlemad projektid käivituvad 2018.

aastal.

Tegevuste tulemusel on suurenenud inimeste suutlikkus uudsete osalemismeetodite

(rahvaalgatus.ee) kaudu poliitikas osaleda, sh märgukirju saata ning internetikeskkonnas

arutelusid ja ettepanekuid algatada. Samuti on uuendatud eelnõude infosüsteemi avatud

valitsemise partnerluse raames. Uuendatud infosüsteemis on võimalik tellida teavitus eelnõude

infosüsteemi lisamise kohta.

Meede 1.2 „KULTUUR“: Osalemis- ja kaasamisvõimekuse parandamine ja

ühtlustamine

Tabel 3. Rakendusplaani meetme 1.2 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1 Kaasamiskoolitustel osalenute

rahulolu koolitustega29

97,9%

(2013)

Mõõdikut

ei

seiratud

Püsib

2 „Ühenduste rahastamise

juhendmaterjali“ kasutavate

40%31 53% Suureneb

29 2013. aastal mõõdeti indikaatori täitmist Rahandusministeeriumi poolt kaasamiskoolitustel osalenute tagasiside

põhjal. Mõõdikut on võimalik seirata juhul kui riik tellib kaasamiskoolitusi, kus on osalejate ringiks

vabaühendused ja ametnikud. 31 Tegemist oli rakendusplaani valmimisel kirja pandud prognoosiga.

11

ministeeriumite ja KOV-ide

osakaal30

3 EMSL-i liikmete rahulolu

sellega, kuidas EMSL oma

liikmeid kaasab32

80%

(2015)

100%33

Püsib

Meetme 1.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016–2019

1.2.1

Riigiasutuste

kaasamisvõimekuse ja

vabaühenduste

osalemisvõimekuse

suurendamine

poliitikakujundamisel

Arendustegevused on ellu viidud

1.2.2

Otsustusprotsesside avatumaks ja

kaasavamaks muutmine

kohalikes omavalitsustes (sh

protsesside nõustamine, juhiste

ja tööriistade väljatöötamine,

heade praktikate jagamine ning

järelevalve)

KOV-idele on koostatud juhised ja töövahendid

otsustusprotsesside avatumaks ja kaasavamaks

muutmiseks; 34

koostatud juhiste pinnalt on tagatud protsesside

nõustamine

1.2.3

Riigi ja KOV-i ametnike

koolitamine kaasamisalaste

baasteadmiste ja oskuste

parandamiseks, edasijõudnutele

meistriklassi pakkumine ning

selle abil sõltumatute

kaasamisvaldkonna ekspertide-

protsessijuhtide koolitamine

Korraldatud on riigi- ja KOV-i ametnike

koolitamine kaasamisalaste baasteadmiste ja

oskuste parandamiseks35

1.2.4 „Ühenduste rahastamise

juhendmaterjali“ tutvustamine,

Ministeeriumite ja enamiku KOV-ide

rahastamiskorrad ja -tingimused vastavad

„Ühenduste rahastamise juhendi“ põhimõtetele

30 Mõõdiku seiramiseks viidi 2016. aastal läbi ühekordne uuring kohalikes omavalitsustes, mille käigus uuriti mitu

protsenti kõikidest omavalitsustest juhendmaterjali kasutab. Uuring viidi läbi maakondlike arenduskeskuste

võrgustiku ja SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali koostöös. 32 Mõõdikut seiratakse vabaühenduste liidu EMSLi läbiviidud uuringu abil. 33 Protsent vastanute hulgast, kes on liikmete kaasamisega täiesti või pigem rahul. 34 Tegemist on ühekordselt koostatavate juhistega 35 Koolitused toimuvad jooksvalt ja viiakse läbi muuhulgas Siseministeeriumi strateegiliste partnerite poolt.

12

levitamine ja järelevalve selle

kasutamise üle

1.2.5

Kodanikuühenduste strateegilise

koostöö toetamine ning nende

kaasamine kodanikuühiskonda ja

selle arengut puudutavatesse

küsimustesse

Kodanikuühenduste huvid on erinevates

töörühmades ja komisjonides kaitstud, nende

arvamust ja ettepanekuid küsitud

Teise meetme puhul viisid tegevusi ellu Riigikantselei ja vabaühenduste liit EMSL, kes

keskendusid kaasamispraktikate hindamisele ja selle põhjal arendustegevuste planeerimiseks

nii riigis kui ka KOV-is. Näiteks kaasamispraktikate hindamise puhul kaardistas EMSL

ministeeriumite praktikad tuues välja positiivsed ja negatiivsed näited. Samuti töötati välja

muudatusettepanekud EKAK ühiskomisjoni töökorralduse muutmiseks.36

Vabaühenduste võimekuse tõstmiseks on rakendusplaanis tegevusi nii riigi kui ka KOV-i

ametnike koolitamiseks kaasamisvaldkonna teemal, samuti kaasamisekspertide koolitamiseks.

Vabaühenduste liit EMSL tutvustas „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali”,

Siseministeerium koos vabaühenduste liiduga levitas juhendmaterjali ja ühtlasi seirati selle

kasutamist. Vabaühenduste liit toetas nii 2016. kui 2017. aastal kodanikuühenduste strateegilist

koostööd kaasates neid kodanikuühiskonda ja selle arengut puudutavatesse küsimustesse.

Poliitikakujundamises osalevate kodanikuühenduste osalemissuutlikkust arendab

Riigikantselei haldussuutlikkuse edendamise prioriteetse suuna „Poliitikakujundamise

kvaliteedi arendamine“ meetme eelarvest. Tegevus oli seotud avatud valitsemise partnerluse

tegevuskava 2016−2018 tegevustega 2.4. Sealjuures toetatakse vabaühenduste

poliitikakujundamises osalemise võimekuse arengut, et suudetaks avalikku poliitikat paremini

analüüsida ja kaasata oma liikmesorganisatsioone seisukohtade väljatöötamisse.

Vabaühenduste võimekus osaleda poliitikakujundamises on oluline prioriteet. Näiteks toetas

kaasamisprojektide valikut nõustav komisjon37 arengukavade koostamise protsesse (näiteks

Keskkonnaministeeriumi „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“) ja mõju hindamist

(näiteks Eesti Noorteühenduste Liidu poolt läbiviidava noorteühingute mõjukuse

kaardistamine).

Vabaühenduste huvide, arvamuste ja ettepanekute esindamine on Siseministeeriumi

strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLi ülesanne. Huvikaitsetööst (tegevustest,

36 Muudatused on leitavad aadressilt https://heakodanik.ee/wp-content/uploads/2018/01/Muudatusettepanekud-

U%CC%88hiskomisjoni-to%CC%88o%CC%88korda.pdf 37 Komisjon tegutseb Riigikantselei juures ja sinna kuuluvad vabaühenduste, ministeeriumite ja Riigikantselei

esindajad.

13

protsessi kulgemisest, tulemustest) antakse ülevaade EMSLi kvartaliaruannetes38. Nii 2016. kui

2017. aastal oli EMSL eestvedajaks kolmel teemal: kodanikualgatuseks soodsama õigusruumi

kujundamine, vabaühenduste rahastamine ning EKAKi elluviimine ja selle jälgimine. Lisaks

osaleti aktiivselt aruteludes avatud valitsemise teemal ning töörühmade ja komisjonide kaudu

teisteski aruteludes ja 2017. aastal keskenduti muuhulgas ka Eesti EL Nõukogu eesistumisega

seotud üritustele ja kohtumistele.39 Siseministeeriumi hinnangul on vabaühenduste huvid

strateegiliste partnerite kaudu kodanikuühiskonna valdkonnas olnud varasemast rohkem

kaitstud ja esindatud. Vabaühenduste rahastamise läbipaistvus võiks samas olla suurem ja sel

teemal jätkub koostöö nii vabaühenduste liidu kui ministeeriumitega 2018. ja 2019. aastal.

Justiitsministeerium alustas 2017. aastal ühinguõiguse revisjoniga, mille planeeritav lõpp on

2020. aastal. Revisjoni eesmärk on õigusaktide korrastamine ja sätete ühtlustamine, muuhulgas

mittetulundusühingute ja sihtasutuste seaduse üle vaatamine. Eraldi punktina oli analüüsi

ülesandeks uurida sotsiaalse ettevõtluse kui juriidilise vormi loomise vajalikkust. Kui algse

ajakava kohaselt pidid ühinguõiguse esmane analüüs valmima 2017. aasta sügisel, siis 2018.

aasta alguseks analüüsi partneritele veel saadetud ei ole. Lähteülesande projektis jõuti

järeldusele, et kodifitseerimise raames tuleks võimalikult ulatuslikult lähtuda ühinguõigust

reguleerivate seaduste senisest süstemaatikast ning mitte luua uut, kõiki eraõiguslike juriidiliste

isikute liike hõlmavat koodeksit. Eelkõige tuleks teha olemasolevate õigusaktide põhjalik

revisjon ja need vajaduse korral ühtlustada.

2016. aastal valmis „Variraporti kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise juhendmaterjali

järgimisest 2013−2015”40, mille koostamisega alustati aasta varem. Raport andis rahastamise

praktikatele hinnangud ministeeriumite ja rahastamispõhimõtete kaupa, elavdas arutelu

kodanikeühenduste rahastamise teemal ja tõi esile probleemsed mudelid, millega 2016. aastal

edasi töötati. Raportile said tagasisidet anda kõik selles käsitletud ministeeriumid.

Variraport mõjutas ministeeriumi rahastamispraktikaid analüüsima ning teisalt said

vabaühendused teadlikumaks ühenduste rahastamise juhendmaterjalist ja põhimõtetest.

Meedias laialt kajastuse41 saanud dokumendis analüüsis EMSL lisaks ministeeriumitele

hasartmängumaksu vahenditest vabaühendustele laekunud toetuste eraldamist. Muuhulgas

nähtus, et viimastel aastatel vabaühenduste poolt esitatud taotluste kõrval on suurenenud

avaliku sektori asutuste poolt esitatud taotluste arv ning positiivsete otsuste hulk, mistõttu on

vähenenud otse kodanikuühendustele suunatud toetuste maht. Kuigi seaduse sõnastus ei keela

avaliku sektori projektide rahastamist, siis 2002. aastal leiti Riigikogu liikmete poolt, et

hasartmängumaksust laekuv tulu peab olema eelkõige suunatud just kodanikuühiskonnale ning

vabaühendustele. Veelgi enam, hasartmängumaksuga laekunud vahendite kasutamisest puudub

avalik ülevaade. See tähendab, et taotletud summade ja taotluste hulk ning mis eesmärgil või

38 EMSL avaldab iga kvartal oma koduleheküljel aruande, millega on vastaval perioodil tegelenud. Täpsem info

asub aadressil heakodanik.ee 39 Täpsem info EMSLi seisukohtade kohta leiab aadressilt http://heakodanik.ee/emsli-seisukohad/ 40 http://heakodanik.ee/sites/default/files/files/variraport.pdf (10.04.2017) 41 Eesti Päevaleht (07.06.2016) „Vabaühenduste riiklik rahastamine: kümned miljonid aastas ilma eesmärkide ja

tulemusteta“; Eesti Päevaleht (09.06.2016) „Eks tehke, kui tahate! Eesti ei vaja arengumaa suhtumist“; Kuku

raadio (15.06.2016) „AEF minutid“

14

milliste tegevuste elluviimiseks on toetust määratud, ei ole avalik info. Seega ei ole antud

süsteem rahastamise seisukohalt läbipaistev. 2017. aastal algatati hasartmängumaksu seaduse

muutmine, mis muudab hasartmängumaksust laekuvate projektide rahastamist oluliselt

läbipaistvamaks.

Rahastamise korrastamiseks tegid koostööd Siseministeerium, EMSL, Rahandusministeerium,

Riigikontroll ja Riigikogu kodanikuühiskonna toetusrühmaga. Strateegiline partner EMSL

tegeles 2016. ja 2017. aastal edasi riigieelarve II ja III lugemise käigus tehtud

muudatusettepanekutega, et muuta Riigikogust antavate toetuste praktikat, mida peetakse

vabaühenduste katusorganisatsiooni poolt läbipaistmatuks rahastuspraktikaks, ning korrastati

vabaühenduste riigieelarvest rahastamise andmed. Nii ministeeriumitel kui ka toetuste

vahendajatel ehk rahastajatel ei ole aruannete koostamise ühtset alust, mis eristaks

kodanikualgatuslikud organisatsioonid teistest toetusesaajatest ja võimaldaks eristada

rahastamisliigid, nagu projektitoetus, tegevustoetus, lepinguline töö.

Siseministeerium korraldas 2016. aasta lõpul hanke, et töötada välja nii rahastamise mahtude

kui ka rahastamispõhimõtete järelevalveks senisest tõhusam metoodika. Hanke tulemusel

valmis 2017. aastal esmane riigi poolt vabaühendustele antud vahendite analüüs ning

soovitused ühtse süsteemi loomiseks. Täpsemalt keskendus vabaühenduste rahastamise

põhimõtete uuring:

 teiste riikide meetmetele erinevate rahastusmehhanismide hindamiseks;

 analüüsile, kuidas lihtsustada juhendmaterjalis toodud rahastamispõhimõtete järgimise

hindamist, püüdes kasutada üksnes rahastamise kohta käivaid raamatupidamislikke

andmeid;

 rahastamispõhimõtete hindamise analüüsimetoodika koostamisele;

 vabaühenduste rahastamise esimesele hindamisele, mis põhines väljatöötatud

metoodikal;

 rahastamisandmete analüüsikeskkonna loomisele.

Uuringust selgus, et võrreldes 2016. aastal koostatud variraportiga ei ole vabaühenduste

rahastamise tingimustes 2017. aastaks olulisi muutusi toimunud. Samas on paremaks muutunud

andmete kvaliteet, teabe esitamise viis ja enam rahastajaid soovivad saavutada paremaid

rahastamistulemusi. Samuti rahastatakse rohkem uuenduslikke tegevusi. Probleemidest tõid

uuringu autorid esile võimetuse analüüsida kattuvat rahastust, sealhulgas konkursiväliselt

liikuvaid toetusi. Lisaks ei ole ministeeriumite kodulehekülgedel esitatud teave piisavalt sisukas

ega pööra tähelepanu tulemustele. Sellest ning toetatud organisatsioonide analüüsist järeldavad

uuringu autorid, et rahastajad tegelevad pigem toetuste vahendamise kui tulemuste juhtimisega

toetuste abil. Samas on vaja vabaühenduste võimekuse ja tulemuslikkuse tõstmiseks edendada

just tugimeetmeid rahastamise tulemuste edendamiseks või toetusmeetmeid ümber disainida.

Kokkuvõtvalt toovad Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse poolt läbiviidud

analüüsis autorid välja, et kodanikuühiskonna rahastamise läbipaistvuse suurendamiseks

ei piisa kindlasti vaid rahastamisandmete arendamisest, vaid nõuab paremat juhtimist,

tööjaotust rahastajate vahel ja selgeid eesmärke, mida soovitakse saada.

15

2015. aasta lõpul ja 2016. aasta algul planeeriti järelevalvet EKAKi põhimõtete järgimise üle

teostada kas vabaühenduste või avaliku sektori organisatsiooni pöördumisena. 2016. ega 2017.

aastal ei esitanud seotud osalised EKAKi põhimõtete riivete kohta ametlikke pöördumisi.

Seetõttu korraldati järelevalve põhimõtete järgimise üle kavandatust erinevalt. Avalikkuse

tähelepanu pälvis mitu juhtumit, kus koostööpõhimõtteid ei olnud EMSLi ja EKAK põhimõtete

jälgimise töögrupi hinnangul järgitud. EMSL sõltumatu osalisena hakkas nimetatud juhtumeid

lahendama ennetavalt, enne ametlikku pöördumist. 2016. aasta kevadel valmisid raportid kolme

juhtumi põhjal, mille hindamiseks ja vormistamiseks käis koos töörühm. Juhtumeid ja neist

saadud õppetunde tutvustas töörühma esimees Maris Jõgeva ühiskomisjonis ning juhtumi

osalistele anti töörühmalt kirja teel edasi soovitused, kuidas kaasamis- ja koostööpraktikat

parandada.

Juhtumid, millega EMSLi töörühm töötas, olid järgmised:

 pagulasorganisatsioonide kaasamine varjupaigataotlejate õigusnõustamise teenuse

korraldamisse ja valdkonna arengusse;

 erihoolekandeteenuseid pakkuvate vabaühendustega arvestamine euroraha meetmetes;

 pagulasorganisatsioonide kaasamine karistusseadustiku ja korrakaitseseaduse eelnõu

väljatöötamisse;

 metsapoliitika väljatöötamise koostöö

Töörühma tulevikku analüüsides leidis EKAK ühiskomisjon 2017. aastal, et jäigemat

järelevalvesüsteemi pole vaja, motiveerimiseks on vaja tuua häid näiteid ning tegeleda

ministeeriumite juhtkondadega, vaja on läbipaistvamat ministeeriumite enesehinnangu

süsteemi, kaasamisprotsesside monitoorimine soovituste andmise ja abistamise eesmärgil

oleks sobilik.

2016. aasta 8. novembril toimus põhiseadus-, sotsiaal- ning haridus- ja kultuurikomisjoni ühine

avalik koosolek kodanikuühiskonna teemal. Vabaühenduste esindajatena tegid ettekande

Tarmo Jüristo (Praxis), Hille Hinsberg (avaliku sektori innovatsiooni ja sotsiaalse innovatsiooni

rakkerühm) ja Maris Jõgeva (EMSL). Valitsuse vahetumise tõttu lükkus esialgu 24. novembrile

2016. a plaanitud olulise tähtsusega küsimuse arutelu 2017. aasta 28. septembrile. Riigikogus

esinesid siseminister Andres Anvelt, vabaühenduste liidu nõukogu liige Martin Noorkõiv ja

põhiseaduskomisjoni esimees Marko Pomerants.

EMSL jätkas iganädalaste nädalakirjade koostamist ja vahendamist eesti ja vene keeles. Samuti

arendati edasi teisi infokanaleid – veebi, sotsiaalmeediat –, et paremini vahendada infot

kodanikuühiskonna teemade kohta. Lugejate endi algatatud uudiskirjast loobumisi on üksikuid

ja lugejad saadavad positiivset tagasisidet küsimatagi.

Arendustööna uuendas EMSL 2016. aastal infovärava www.ngo.ee portaaliks Hea Kodanik

(www.heakodanik.ee). Esialgne muudatus algatati, et tulemuslikumalt levitada ajakirja Hea

16

Kodanik materjale, aga ka muul otstarbel koostatud originaalmaterjali, arvamusartikleid jms.

EMSLi infovärava uuendamine portaaliks www.heakodanik.ee on kulgenud plaanipäraselt ning

2017. aastal tuli teha vaid väiksemaid parandus- ja arendustöid. Lugejani jõuavad varasemaga

samamoodi vabakonnale olulised uudised, laiem taustainfo Eesti kodanikuühiskonna kohta,

nõuanded vabaühenduse töö korraldamiseks, ning ülevaade EMSList ja selle tööst. Enim loetud

artikliteks said: Urmo Kübar: Kes on süüdi? ja Mari Öö Sarv: Z-generatsioon ja ennustamatu

tulevik . Infovärava ngo.ee vaatamisi oli 2016. aastal 136 350, millest unikaalseid külastusi oli

66%. Lehel uudised.ngo.ee oli vaatamisi 50 233, neist unikaalseid 56%. Portaalil Hea Kodanik

oli vaatamisi 21 219, neist unikaalseid 73% ja pikemat aega on enim külastatud leht „Kuidas

asutada mittetulundusühingut?“. 2017. aastal on lehtedest enim külastatavad juriidilise abi

rubriigid (juhatuse liikmete vahetamise lehte külastati ligi 6000 korral, vabaühenduse asutamise

oma enam kui 4000 jne), populaarsed on ka EMSLi enda tutvustus, uudised ja aktuaalsematest

tegevustest kogukonnapraktika ning digivõimekuse veebikodud. Kokku kasvas veebi

külastatavus eri näitajates 12-16%.

Olulisem tegevus meetme 1.2 raames on järgmine:

 valminud on variraport kodanikeühenduste riigieelarvest rahastamise

juhendmaterjali järgimise kohta.

 Valmis vabaühenduste riigipoolse rahastamise andmebaas ja analüüs koos

soovitustega rahastamise parendamiseks42.

 Toimus avalik kuulamine Riigikogus EKAK põhimõtete järgimisest.

Meede 1.3 „KODANIKUHARIDUS“: Osalemist toetavate hoiakute kujundamine

koostöös kodanikuühendustega

Tabel 4. Rakendusplaani meetme 1.3 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2015)

Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

Organiseeritud

osalusvõimaluste arv

(noortevolikogud ja muud

noorte osaluskogud)43

85

(2014) 83

85 86

86,9%44

2

Kodanikuhariduslike

kodanikuühenduste

võrgustikku kuuluvate

kodanikuühenduste

Puudub 6,9

7 7

Suureneb

42 https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/ 43 Mõõdetakse Eesti Noorsootöö keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Eesti Noorsootöö Keskuse

kodulehel on andmed kõigi noorte osaluskogude ja nendes osalevate noorte kohta. Täpsem info asub aadressil

http://www.noorteseire.ee/indicators/239# 44 Mõõdetakse osalusvõimaluste arvu osakaaluna omavalitsuste koguarvust.

17

rahulolu võrgustiku

tegevusega45

Meetme 1.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019

1.3.1

Mitteformaalsete

kodanikuharidusprogrammide ulatuse ja

mõju kasvu toetamine

Toetatud on mitteformaalsete

kodanikuharidusprogrammide ulatust ja

mõju suurenemist46

1.3.2

Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste

võrgustikutöö toetamine kogemuste ja

teabe vahetamiseks, üksteiselt õppimiseks,

programmide kvaliteedi ja sisu

parandamiseks, mõjusamaks

kommunikatsiooniks ja huvikaitseks

Kodanikuhariduslike kodanikuühenduste

võrgustik on moodustatud47 ja kohtub

vähemalt kahel korral aastas

1.3.3 Õpikäsituse rakendamist toetavate

koostöövormide loomine ja toetamine

Toetatud on koostööprojekte vähemalt

viies Eesti maakonnas

1.3.4 IEA rahvusvahelise kodanikuhariduse

uuringu ICCS 2016 tegemine Eestis

IEA rahvusvaheline kodanikuhariduse

uuring ICCS 2016 on Eestis ellu viidud

1.3.5 Noorte osalemisvõimaluste arendamine ja

osalusmotivatsiooni tõstmine

Suurenenud on noorte võimalused

osaleda ühiskonnas ja otsustamises

1.3.6

Kommunikatsioonitegevused ühiskonna

väärtusorientatsioonide avatumaks

muutmiseks ja ühise kvaliteetset teavet

sisaldava teabevälja tugevdamiseks

Igal aastal on kommunikatsiooni-

tegevustesse hõlmatud vähemalt

18 750 inimest

Kolmandas meetmes keskendutakse osalemist ja kaasamist toetavate hoiakute kujundamisele

koostöös kodanikuühendustega, st mitteformaalhariduslike programmide ulatuse ja mõju

suurendamisele, kodanikuharidusega tegelevate kodanikuühenduste võrgustikutöö toetamisele

ning koolide, noorsootööasutuste ja kodanikuühenduste koostööprojektide toetamisele.

Meetme elluviimisel on probleemiks olnud hoida osaluskogude arvu. Osaluskogude arvu

suurendamiseks sõlmiti Eesti Noorteühenduste Liiduga (edaspidi ENL) 2015. aastal leping, et

koostada analüüs noorte uute osalusvormide kohta. Analüüs valmis 2016. aastal.

45 Mõõdetakse Domus Dorpatensise Sihtasutuse poolt kodanikuhariduse võrgustikus osalejate tagasiside põhjal

kümne palli skaalal. 46 Tegemist on pideva protsessiga. 47 Võrgustik moodustati 2016. aastal.

18

Kodanikuhariduslike vabaühenduste võrgustik kohtub regulaarselt vastavalt tegevuskavas

kokku lepitule. Võrgustik analüüsib, millist lisaväärtust saavad anda mitteametlikud

kodanikuharidusprogrammid, kuidas kodanikualgatuslikke programme mõjusamalt ja

tulemuslikumalt korraldada. Võrgustiku eesmärk on riiklikes poliitikates vabaühenduste

arvamusega arvestamine eeskättkodanikuhariduse korraldamisel. Koostöövõrgustik alustas

kolme noortele mõeldud programmi (DD Akadeemia, ettevõtlikkuse programm ENTRUM ning

keskkooliõpilastele mõeldud programm Kogukonnapraktika) koostööga, et tugevdada nende

kvaliteeti, mahtu ja elujõulisust. Koalitsioon on märkimisväärselt laienenud Teaduse ja

Kultuuri Sihtasutuse Domus Dorpatensis eestvedamisel, kes on seadnud eesmärgiks, et projekti

tulemusel jõuavad Eesti suured kodanikuhariduse programmid rahalise jätkusuutlikkuseni,

kaasavad vähemalt 30% rohkem Eesti noori ja formaalharidussüsteemi arendamisel

arvestatakse senisest enam mitteformaalse kodanikuhariduse väärtuslikkusega. Üks

töövahendeid on Mittetulundusühingu Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku loodud mõju

hindamise veebiportaal (www.maailmamuutja.ee), mis valmis 2016. aasta kevadel.

Olulisemad tegevused meetme 1.3 raames on:

 kodanikuhariduslike kodanikuühenduste võrgustik kohtub regulaarselt.

 Valminud on mõju hindamise veebiportaal

ALAEESMÄRK 2 „KODANIKUÜHENDUSTE MÕJU ÜHISKONDLIKE

PROBLEEMIDE ENNETAMISELE JA LAHENDAMISELE NING INIMESTE

HEAOLU PARANDAMISELE ON KASVANUD SOTSIAALSE

INNOVATSIOONI, SOTSIAALSE ETTEVÕTLUSE JA AVALIKE TEENUSTE

OSUTAMISEGA“

Teise alaeesmärgi siht on, et kodanikuühendused on võimekad ja mõjusad ühiskondlike

probleemide ennetajad ja lahendajad, kasutades selleks sotsiaalset innovatsiooni, sotsiaalset

ettevõtlust ja/või avalike teenuste osutamist. Selleks on oluline, et kodanikuühenduste

pakutavad teenused on kliendikesksed, kvaliteetsed, ressursisäästlikud ja uuenduslikud.

Seepärast keskenduvad ka alaeesmärgi mõõdikud loetletud kolmele teemale.

2015. aastal koostatud kodanikuühiskonna arengukavas on kirjeldatud, et üks olulisemaid

lahendamist vajavaid ülesandeid selle alaeesmärgi raames on vähene sotsiaalse innovatsiooni

lahenduste ja võimaluste kasutamine. Samuti ei ole olnud selget arusaama sotsiaalse

innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse, avalike teenuste jmt terminitest ega praktikast, mis ei ole

võimaldanud valdkonda süsteemselt arendada. Probleemiks oli ka valdkonna killustatus, st

puudus horisontaalne koostöö valdkonda panustavate riigiasutuste vahel, mistõttu 2015. aastal

korraldati avalik konkurss, et leida Siseministeeriumi strateegiline partner sotsiaalse

innovatsiooni, ettevõtluse ja avalike teenuste delegeerimise valdkonnas. Partneriks valiti MTÜ

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik.

Sageli on kodanikuühenduste suutlikkus osutada näiteks avalikke teenuseid väike,

juhtimis- ega huvikaitsesuutlikkus ei ole piisav ning on arenguruumi majandamis- ja

19

läbirääkimisoskustes. Avalike teenuste delegeerimist kodanikuühendustele takistab puudus

kodanikuühenduste kui võimalike teenuseosutajatele mõeldud praktilistest töövahenditest,

mida saaks koos koolituste, nõustamiste ja muude tugitegevustega kasutada. Selliste

töövahendite loomine ja senisest laiem levitamine aitaks lahendada ka probleemi, et avalike

teenuste delegeerijad ei ole piisavalt teadlikud kodanikuühendustele avalike teenuste

delegeerimise eelistest ja võimalustest. Seetõttu keskenduti teise alaeesmärgi puhul nii

kommunikatsioonile, terminite defineerimisele, parimate praktikate levitamisele ja sotsiaalse

ettevõtluse, innovatsiooni ja avalike teenuse delegeerimise alaste toetuste jagamisele.

Alaeesmärgi meetmed jagunevad kolmeks: teadlikkuse suurendamine sotsiaalse innovatsiooni

ja sotsiaalse ettevõtluse võimalustest, kodanikuühenduste võimekuse parandamine, et aidata

kaasa ühiskondlike probleemide ennetamisele ja lahendamisele ning selleks vajaliku

tegutsemiskeskkonna arendamine.

Meede 2.1 „TEADLIKKUS“: Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse terminite

täpsustamine ning nendega seotud (koostöö)võimalustest teavitamine

Tabel 5. Rakendusplaani meetme 2.1 mõõdikud48

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

Sotsiaalse innovatsiooni

võrgustikku kuulujate rahulolu

võrgustiku tegevusega49

70% 75%

Mõõdikut

ei seiratud 80%

2

Sotsiaalse ettevõtluse

võrgustikku kuulujate rahulolu

võrgustiku tegevusega50

80% 80%

Mõõdikut

ei seiratud 90%

Meetme 2.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019

2.1.1

Sotsiaalse innovatsiooni ja

sotsiaalse ettevõtluse terminite

defineerimine ja täpsustamine

Sotsiaalse innovatsiooni ja

sotsiaalse ettevõtluse on

defineeritud ja täpsustatud, need

on aluseks võimalikule

legaaldefinitsioonile

48 2015. aastal koostatud arengukavas oli tegemist ühe mõõdikuga „Sotsiaalse innovatsiooni ja sotsiaalse

ettevõtluse võrgustikku kuulujate rahulolu võrgustiku tegevusega“. Kuna tegemist on kahe erineva võrgustikuga

mõõdetakse alates 2016. aastast mõõdikuid eraldi. 49 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt loodud võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside

küsitluse abil. 50 Seiratakse Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku poolt võrgustikku kuuluvate organisatsioonide tagasiside küsitluse

abil.

20

2.1.2

Sotsiaalse innovatsiooni ja

sotsiaalse ettevõtluse

kommunikatsioon, et paren-dada

eri sihtrühmade arusaamist

nende olemusest, väärtusest ja

tuleviku-potentsiaalist.

Sihtrühmadeks 1) avalik sektor:

rahastajad, ametnikud,

maakondlike arenduskeskuste

(edaspidi MAK) konsultandid;

2) aktiivsed kodanikud:

potentsiaalsed eestvedajad

(sh noored), sotsiaalsete

ettevõtete toodete-teenuste

võimalikud tarbijad,

vabatahtlikud

Igale sihtrühmale on toimunud

vähemalt üks eesmärgistatud

kommunikatsiooni-projekt

aastatel 2016-2019, lähtudes

konkreetse sihtrühma rollist

sotsiaalse innovatsiooni ja

sotsiaalse ettevõtluse arengu

toetamisel

2.1.3

Sotsiaalse innovatsiooni ja

sotsiaalse ettevõtluse

edendamiseks valdkondade-

ülese koostöö toetamine, heade

praktikate ja kogemuste

jagamine ning kommunikatsioon

Toimib valdkondadeülene

koostöö-võrgustik, mille tööd

hoiab käigus strateegiline partner

Esimese meetmega keskendutakse tegevustele, mis suurendavad teadlikkust eelkõige sotsiaalse

innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse kohta – selleks on esmalt vaja mõlemad terminid selgelt

defineerida ning hiljem võtta need kasutusele ja tutvustada üldsusele. Terminite täpsustamine

toimub aastatel 2016-2019 ning haakub ühinguõiguse kodifitseerimise protsessiga. Lisaks on

meetme puhul vaja toetada valdkondadeülest koostööd ja jagada häid praktikaid, et tagada

valdkonna eestvedaja olemasolu. Nimetatud tegevusi alustati 2016. aastal ning tegevused

jätkuvad järgmistel aastatel.

Meetme 2.1 tegevuste jagunevad kolmeks, nende eest vastutavad organisatsioonid on peale

Siseministeeriumi ka Sotsiaalministeerium ja Justiitsministeerium. Tegevustega

1) täpsustatakse termineid sotsiaalne innovatsioon ja sotsiaalne ettevõtlus,

2) luuakse kommunikatsiooniprojektid sihtrühmadele, lähtudes nende rollist sotsiaalse

innovatsiooni ja sotsiaalse ettevõtluse arengu toetamisel, ning

3) luuakse toimiv koostöövõrgustik, et edendada valdkondadeülest koostööd, jagada häid

praktikaid ja kogemusi ning tagada tõhus teabevahetus.

Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse innovatsiooni termini defineerimisel toimus 2016. ja

2017. aastal kaks olulist edasiminekut. Justiitsministeerium alustas ühinguõiguse revisjoniga,

21

mille lähteülesanne51 sisaldab sotsiaalse ettevõtluse juriidilise korrastamise teemat.

Ühinguõiguse uuendamine kestab aastani 2020. Teiseks kiitis Vabariigi Valitsus heaks

Sotsiaalministeeriumi koostatud „Heaolu arengukava 2016−2023“, milles ühe olulise teemana

on ära märgitud ka defineerida termin sotsiaalne ettevõtlus, sh kaitstud töö, arendada seda

valdkonda. Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik korraldas õppereisi Taani, et

tutvuda sotsiaalse ettevõtluse juriidilise regulatsiooni sealse kogemusega.

Sotsiaalse ettevõtluse kommunikatsiooni suunal on märkimisväärne edasiminek koostöö

tegemine Haridus- ja Teadusministeeriumi, Briti Nõukogu ja Mittetulundusühingu Sotsiaalsete

Ettevõtete Võrgustikuga. Haridus- ja Teadusministeerium toetab noorte sotsiaalse ettevõtluse

valdkonna arengustrateegia koostamist Eesti Noorsootöö Keskuse vahendusel. 2017. aastal

sõnastati sotsiaalse ettevõtluse õpiväljundid esmakordselt nii formaal- kui ka

mitteformaalhariduse kohta, mis tähendab võimalust lõimida see teema noortega tegelevate

asutuste järjepidevasse tegevusse.

Koostöös Eesti Noorsootöö Keskuse ja Haridus- ja Teadusministeeriumiga valmis 2017. aastal

noorte sotsiaalse ettevõtluse valdkonna arendamise strateegia mustand. Strateegia

väljatöötamine toimus osapooli kaasaval moel. Koos Eesti Noorsootöö Keskusega novembris-

detsembris 2017 valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustikul kolm noorteinfo vahendamiseks

mõeldud videot, mis on ühed esimesed eestikeelsed just noorte sihtrühmale mõeldud ja

professionaalselt teostatud sotsiaalse ettevõtluse teemalised audiovisuaalsed materjalid. Lisaks

korraldati Eesti Noorsootöö Keskusega detsembris 2017 sotsiaalse ettevõtluse teemalise

koolitusseminar malevakorraldajatele.

Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik algatas 2016. aastal koostöös Briti

Nõukoguga eesti ja vene keelt kõnelevatele gümnaasiuminoortele mõeldud programmi

„Changemakers’ Academy52“, mille katseprogrammis on 48 osalejat. 2017. aastal osales 60

inimest. Selle käigus toimub konkurss, mille käigus loovad noorte meeskonnad Eesti

sotsiaalsetele ettevõtetele turunduslahendusi. Ühelt poolt saavad noored inspiratsiooni ja

kogemusi, teisalt kasvab sotsiaalsete ettevõtete ja sotsiaalse ettevõtluse tuntus. Avalikku sektori

teavitati sotsiaalsest ettevõtlusest juba hästi toimivate võrgustike kaudu, nagu avaliku sektori ja

sotsiaalse innovatsiooni rakkerühm, avalike teenuste koostöövõrgustik ja sotsiaalse

innovatsiooni võrgustik. Sotsiaalne ettevõtlus oli üks teemasid Riigikogu kolme komisjoni

8. novembri 2016. aasta avalikul istungil kodanikuühiskonna arengust.

Sügisest 2015 suveni 2018 kestva mandaadiga esindab SEV Euroopa Liidu suunal Eestit

Euroopa Komisjoni sotsiaalse ettevõtluse ekspertide töörühmas GECES eesmärgiga anda

sisendit Euroopa Komisjoni valdkondliku poliitikakujundamise jaoks. 2017. aastal osales SEVi

esindaja GECESi kohtumistel ja andis aktiivselt sisendit töörühma lõppraporti rakenduskava

jaoks. See dokument võtab senisest paremini arvesse väikse ja keskmise suurusega Euroopa

Liidu liikmesriikide vajadusi seoses sotsiaalsete ettevõtete sektori arendamisega.

51 Ühinguõiguse revisjoni lähteülesanne. Koostaja Külliki Feldman. Tallinn, 2016.

http://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/uhinguoiguse_revisjoni_lahteulesanne_loplik_10.5.2016.pdf (viimati

vaadatud 10.04.2017) 52 https://www.facebook.com/changemakersacademysev/ (10.04.2017)

22

18. veebruaril 2016. aastal loodi Riigikantselei juurde avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni

rakkerühm53, mille üks kolmest fookusest on arendada sotsiaalset ettevõtlust ühena ühiskonnas

innovatsiooni edendavatest tegevusvormidest. Selle ülesanne on töötada välja ettepanekud,

kuidas paremate teenuste osutamiseks ja poliitika tegemiseks suurendada Eesti avaliku sektori

innovatsioonivõimet ning laiemalt ühiskonna valmidust sotsiaalseks innovatsiooniks.

Rakkerühma rahastusel koostas Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ülevaate

„Sotsiaalsed ettevõtted Eestis: väärtus ühiskonnale ja 14 näidet“54. Aasta lõpus kuulutas

rakkerühm välja kaks hanget: „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“ ja „Sotsiaalse

väärtuse mõiste sisustamine, hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning

juhendmaterjali loomine“. 2017. aastal valmisid lisaks rakkerühma lõpparuandele ka

„Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüs“ ja „Sotsiaalse väärtuse edendamine riigihangete

kaudu: raport ja juhendmaterjal“.

2016. aastal jätkasid Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ja Heateo Sihtasutus

mitteformaalse sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku eestvedamist. Toimus võrgustiku neli suurt

kohtumist, lisaks kuus töötuba ja hulgaliselt väiksemaid kohtumisi võrgustiku eri osaliste vahel.

Võrgustikku värvati kaks uut liiget: Teenusmajanduse Koda ja Mittetulundusühing Eesti

Disainikeskus. Valmis võrgustiku tegevuskava aastateks 2017−2018, mille neli fookust on

järgmised: 1) inimkesksed teenused, 2) koosloome, 3) vabaühenduste tulemuste

eesmärgistamine ja hindamine, 4) vabaühenduse innovatsiooni rahastamine.

2017. aastal jätkas SEV koostöös Heateo Sihtasutusega mitteformaalse Sotsiaalse innovatsiooni

võrgustiku eestvedamist. 2017. aastal toimus kokku viis sotsiaalse innovatsiooni võrgustiku

kohtumist, millest kaks viimast toimusid kogemuste jagamise vormis. Septembris tutvustas

Heateo SA NULA inkubaatori õppetunde ja novembris tutvustas Vabaühenduste Liit EMSL

oma huvikaitselabori kogemusi. Lisaks võrgustiku kohtumistele osales Rasmus Pedanik

võrgustiku esindajana Avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühmas ning selle

rakkerühma esindajana Siseministeeriumi innovatsiooniprogrammis vaatlejana. Sotsiaalse

innovatsiooni võrgustik on mitteformaalne võrgustik, mille kutsus 2014. aastal kokku Rasmus

Pedanik. Võrgustikku kuuluvad hetkel Sotsiaalse Innovatsiooni Labor, Heateo SA, Sotsiaalsete

Ettevõtete Võrgustik, Vabaühenduste Liit EMSL, Eesti Disainikeskus, Kodanikuühiskonna

Sihtkapital, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Praxis, TÜ Ühiskonnateaduste Instituut,

TTÜ Ragnar Nurkse Instituut jt.

Võeti vastu uus Riigihangete seadus. See loob otsesed võimalused avalikule sektorile sotsiaalse

väärtuse hankimiseks sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt avalikes huvides

tegutsevatelt vabaühendustelt. Üks paragrahvidest on „§ 13. Hankelepingute reserveerimine“

(soosib vähemate võimalustega inimestele tööhõive pakkujaid) ja teine „§ 127. Sotsiaal- ja

eriteenuste hankelepingute reserveerimine“ (soosib avalikes huvides ja kasumijaotuseta või

piiratud kasumijaotusega tervishoiu-, sotsiaal- või kultuuriteenuste osutajaid).

53 https://riigikantselei.ee/et/avaliku-sektori-ja-sotsiaalse-innovatsiooni-rakkeruhm (10.03.2018) 54 http://sev.ee/wp-content/uploads/2016/09/Sotsiaalsed-ettev%C3%B5tted-Eestis.pdf (10.03.2018)

23

Olulisem tegevus meetme 2.1 raames on:

 avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma loomine ja koostatud

analüüs muuhulgas sotsiaalse ettevõtluse paremaks levitamiseks Eestis

Meede 2.2 „VÕIMEKUS“. Kodanikuühenduste tegevusvõimekuse ja jätkusuutlikkuse

parandamine

Tabel 6. Rakendusplaani meetme 2.2 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

Kodanikuühenduste teadlikkus ja

rahulolu strateegilise partneri

tegevusega55

Puudub 3,84 Püsib

2 Kodanikuühenduste viimase aasta

jooksul teenitud omatulu kasv56 5%

Mõõdikut

ei seiratud Suureneb

Meetme 2.2 tegevused rakendusplaanis ja eesmärgid aastateks 2016−2019

2.2.1

Valdkonna eesmärgistatud ja

süsteemseks arendamiseks vastava

strateegilise partneri tegevuste

elluviimise ning võimekuse suurenemise

toetamine

Valdkonna strateegilise partneri

leidmiseks on korraldatud konkurss,

valitud strateegilise partneri võimekuse

kasvu ja tegevuste elluviimist toetatakse

2.2.2

Kodanikuühenduste avalike teenuste

väljatöötamiseks ja osutamiseks vajalike

teadmiste ja oskuste arendamine

KOV-idele pakutakse nõustamisteenust

(2015–2017) ning korraldatakse

arendusseminare teenuste arendamist

puudutavate teadmiste ja oskuste

suurendamiseks ja KOV-ide koostöö

soodustamiseks

55 Seiratakse Siseministeeriumi partnerite rahulolu uuringuga, mis koosneb 5 valdkonnast, iga valdkonna all on 4

tegevusnäitajat. Hindamise objektiks on tööprotsess kui väärtust loovate tegevuste kogum. Valdkondade ja

tegevusnäitajate valikul on lähtutud, et need peegeldaks Siseministeeriumis kokkulepitud ühtseid

väärtushinnanguid ning valitsemisala juhtimispõhimõtteid ja oleks partneri jaoks lisaväärtust loovad.

Küsimustik koosnes 20 väitest. Hinnangute andmisel kasutati järgmisi skaalasid:

1) hinnang olulisusele: 1- üldse mitte oluline; 2- väheoluline; 3- olen kahevahel; 4- oluline; 5- väga oluline;

EOÖ- ei oska öelda

2) hinnang praegusele tasemele: 1- ei ole üldse rahul; 2- pigem ei ole rahul; 3- olen kahevahel; 4- pigem

rahul; 5- väga rahul; EOÖ- ei oska öelda. 56 Mõõdik on kasv võrreldes eelneva aastaga. Hinnatakse protsentides kogutulust.

24

2.2.3

Kodanikuühenduste ja avaliku sektori

poolt üheskoos avalike teenuste

osutajate ja avalike teenuste

arendamiseks arenguprogrammide

väljatöötamine ja elluviimine

Vähemalt üks vastav arenguprogramm

on välja töötatud ja teoks tehtud

2.2.4

Kodanikuühenduste avalike teenuste

osutamise kogemuste ja parimate

praktikate levitamine

Avalike teenuste osutamise kogemused

ja parimad praktikad on koondatud ja

levitatud

2.2.5 Toetused kodanikuühendustele avalike

teenuste algatamiseks ja arendamiseks

Tagatud on toetused

kodanikuühendustele avalike teenuste

algatamiseks ja arendamiseks

2.2.6

Sotsiaalse ettevõtluse

arenguprogrammide koostamine ja

elluviimine

Koostatud ja ellu viidud on vähemalt üks

sotsiaalse ettevõtluse arenguprogramm

2.2.7

Sotsiaalse ettevõtluse toetusskeemide

mitmekesistamine, pakkudes

inkubatsiooni-, stardi-, tootearenduse ja

kasvutoetust

Lisandunud on vähemalt üks uus

sotsiaalse ettevõtluse toetusskeem

2.2.8 Kodanikuühenduste sotsiaalse

innovatsiooni võimekuse suurendamine

Koostatud on sotsiaalse innovatsiooni

õppematerjalid ja praktilised

töövahendid, mille on alusel korraldada

koolitusi ja pakkuda nõustamist

2.2.9

Sotsiaalse innovatsiooni konkursi

korraldamine ja katseprojektide

toetamine

KÜSK-i nupukate lahenduste konkurss

on ellu viidud, ideede autoreid on

koolitatud ja nende projekte toetatud

2.2.10

Sotsiaalse ettevõtluse ja sotsiaalse

innovatsiooni edendamiseks riskikapitali

kaasamine, laenude ja teiste

finantsinstrumentide võimaldamine

Valminud on analüüs koos poliitika-

soovitustega finantsinstrumentide

kaasamise mehhanismi kohta, analüüsis

soovitatud mehhanismi on rakendatud

Teise meetmega on aastatel 2015-2020 ette nähtud tegevused, mis puudutavad

kodanikuühenduste võimekuse suurendamist nii sotsiaalse innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse

kui ka avalike teenuste puhul. Seda tehakse näiteks valdkonna strateegilise partneri tegevuse

toetamise, kodanikuühenduste teadmiste ja oskuste arendamise koolituste,

arendusprogrammide ja muu kaudu ning praktiliste juhendite või töövahendite loomisega.

2016. aastal oli oluline jätkata kodanikuühenduste toetamist, et aidata neil algatada ja arendada

25

avalikke teenuseid ning osata suurendada kodanikuühenduste omatulu teenimise võimekust.

Korraldati konkursse sotsiaalse innovatsiooni katseprojektide toetamiseks ja kaasati eri

finantsinstrumente, et edendada sotsiaalset ettevõtlust ja sotsiaalset innovatsiooni.

2016. aastal viis Siseministeeriumi strateegiline partner Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik ellu

sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi, mida rahastas Hasartmängumaksu Nõukogu.

Arenguprogrammi töös osales kuus meeskonda või vabaühendust, 12 ametnikku ja

5 vabatahtlikku, see kestis jaanuarist detsembrini, peeti 10 ühist töötuba ja vabaühendused said

üle 100 tunni nõustamist. Samuti toimus 2016. aastal vabaühenduste juhtidele mõeldud kaks

tegevusõppe (ingl action learning) programmi, milles osales 10 organisatsiooni ja toimus

10 kohtumist. 2017. aastal toimus action learning arenguprogrammi läbiviimine vabaühenduste

juhtidele ja võtmeisikutele, sh kaasati värvati uusi osalejaid. Action learning on maailmas üks

tõhusamaid inimeste arendamise ja probleemide lahendamise metoodikaid. 2017. aastal toimus

kokku 10 action learning kohtumist, kus osales kokku 10 organisatsiooni.

2016. aasta augustis toimus Türgis rahvusvaheline koolituslaager kuni 35-aastastele

sotsiaalsetele ettevõtjatele või ka alustavatele eestvedajatele eesmärkide püstitamise ja

tulemuste mõju hindamise kohta. Treeninglaagrile järgnes 7 kuud kestnud mentorprogramm

(2016−2017), mis pakkus sotsiaalsele ettevõtjale tuge tema eesmärkide elluviimisel. Eestist

osales Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku juhatuse esimees.

Lisaks korraldas Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik aprillis 2016 Sihtasutuse

Kodanikuühiskonna Sihtkapitali tellimusel vabaühendustele kolm kahepäevast teenusedisaini

koolitust, milles osales enam kui 20 vabaühendust.

Kolme olulise teenuse kohta toimusid koostööseminarid järgmiste partnerite vahel:

- Sotsiaalkindlustusameti ja raske ja sügava puudega laste tugiteenuste

(lapsehoiuteenus, tugiisiku teenus. transporditeenus) hankepartnerid;

- Sotsiaalkindlustusameti ja kogukonnas elamise teenuse partnerid;

- Eesti Töötukassa ja lühiajalise kaitstud töö partnerid.

Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik viis läbi arendusprojektiEesti Töötukassa lühiajalise kaitstud

töö teenuse ja Sotsiaalkindlustusameti pikaajalise kaitstud töö teenuse edasiarendamiseks

teenusedisaini meetodil. Arendusprojekt viidi ellu koosloomes avaliku sektori esindajatest

hankijate ning vabaühendustest ja sotsiaalsetest ettevõtetest teenusepakkujate vahel. Avaliku

sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames töötati välja kriteeriumid kaitstud töö

tingimuste rakendamiseks hankeprotsessi.

Sotsiaalse ettevõtluse valdkonna edasise huvikaitse alusena valmisid analüüs „Avalikud

teenused: tegevused ja väljakutsed eri osapoolte silmis“ ja strateegiline tegevuskava

„Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku avalike teenuste suuna huvikaitse tegevuskava

2017−2018“. Tegevuse eesmärk on määratleda sotsiaalsete ettevõtete huvikaitse prioriteet ja

suurendada avalike teenuste delegeerimist vabaühendustele.

26

Riigikantselei korraldas hanke, et koostada analüüs „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi

analüüsimine“, mille tulemused annavad analüütilise ja seadusliku aluse edaspidiseks

huvikaitseks sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi kujundamisel. Nendele on viidatud ka

Vabariigi Valitsuse tegevuskavas seoses avaliku sektori ja sotsiaalse innovatsiooni

rakkerühmaga.

Olulisemad tegevused meetme 2.2 raames on järgmised:

 sotsiaalteenuse koosloome arenguprogrammi elluviimine;

 hange „Sotsiaalse ettevõtluse tugisüsteemi analüüsimine“, mis viidi läbi avaliku

sektori ja sotsiaalse innovatsiooni rakkerühma raames.

Meede 2.3 „TEGEVUSKESKKOND“: Administratiivse keskkonna edendamine ja

strateegilise toe pakkumine

Tabel 7. Rakendusplaani meetme 2.3 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

KOV-i ametnike rahulolu (on

väga või pigem rahul) avalikke

teenuseid osutavate

kodanikuühenduste

organisatsioonilise võimekusega57

61%

(2014)

Mõõdikut

ei seiratud

Mõõdikut

ei seiratud Suureneb

Meetme 2.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019

2.3.1

Sotsiaalset ettevõtlust toetava õigus-

ja maksukeskkonna kujundamine

ning selleks debati algatamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks

on esitatud teemakohased

ettepanekud ja eelnõud on ette

valmistatud

2.3.2

Kvaliteedikriteeriumide, -standardite

ja vormide ettevalmistamine avalike

teenuste delegeerimiseks ning nende

rakendamiseks seotud osaliste

teadlikkuse suurendamine

Ette on valmistatud vähemalt

kümme avaliku teenuse

kvaliteedikriteeriumit, -standardit

ja vormi

57 Järgmine andmekorje on plaanis läbi viia avalike teenuste delegeerimise uuringu raames Siseministeeriumi

eestvedamisel 2019. aastal.

27

2.3.3

„Ühenduste rahastamise

juhendmaterjali“ täiendamine:

avalike teenuste delegeerimise

teema lisamine (sh toetus-meetmete

eristamine avalikest teenustest) ning

tulemuste ja mõju hindamise teema

täpsustamine (standardid)

Täiendatud „Ühenduste

rahastamise juhendmaterjali“ on

levitatud ministeeriumides,

KOV-ides ja

kodanikuühendustes

2.3.4

Avalike teenuste delegeerijate ja

osutajate (kodanikuühenduste)

nõustamine (partnerluse vormi

täpsustamine, maakondlike

arenduskeskuste toe suurendamine,

uued koostöövormid kodanike ja

riigi/KOV-i vahel)

Tagatud on avalikke teenuseid

osutavate kodanikuühenduste ja

avalike teenuste delegeerijate

nõustamine

2.3.5

Sotsiaalsete ettevõtete ja avalike

teenuse pakkujate tegevuste

tulemuste ning nende loodava

ühiskondliku mõju (sh rahalise

panuse) kindlaks tegemiseks ja

kommunikatsiooniks avaliku sektori

tunnustatud standardi ning sellel

põhineva (veebi)keskkonna loomine

Loodud on ühiskondliku mõju

hindamise ja kommunikatsiooni

internetikeskkond

Kolmanda meetmega keskendutakse tegevustele, mis puudutavad tegutsemiskeskkonda.

Selleks tehakse näiteks järgmist: algatatakse arutelu maksu- ja õiguskeskkonna teemadel,

valmistatakse ette ja levitatakse mitmesuguste kvaliteedikriteeriumite, -standardite ja -vormide

ning täiendatakse „Ühenduste rahastamise juhendmaterjali” avalike teenuste delegeerimise

osaga. Koostöös partneritega on oluline pöörata tähelepanu avalike teenuste delegeerijate ja

osutajate nõustamisele ning veebitöövahendite loomisele, et hinnata ühiskondlikku mõju

kodanikuühendustele.

Olulise arenguna on sotsiaalne ettevõtlus lisatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2016-

2019 , mille punkt 3.17 näeb ette soodustada sotsiaalset ettevõtlust. Lisaks on riigihangete

seaduse eelnõuga loodud senisest selgemad võimalused sotsiaalse väärtuse hankimiseks

sotsiaalsetelt ettevõtetelt ja teenuseid pakkuvatelt vabaühendustelt. Uue riigihangete seaduse

rakendamist hakkasid toetama 2017. aastal valminud tulemused Riigikantselei poolt 2016. aasta

28

lõpus välja kuulutatud analüüsihankest „Sotsiaalse väärtuse mõiste sisustamine,

hankekriteeriumite ja hindamismeetodite välja töötamine ning juhendmaterjali loomine“58.

Riigikantselei tellis analüüsi sotsiaalse ettevõtluse turundusmärgise loomise võimalustest.

Analüüsi tulemused valmivad 2017. aastal. Ühisturunduse võimalusest ülevaate saamiseks tegi

Mittetulundusühing Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustik koos mittetulundusühinguga THINK

Eesti uuringu erivajadustega inimeste töövõimaluste kohta (vt „Uuring – millised on

erivajadustega inimeste käsitöökeskused Eestis?”).59

Sügisel 2016 valmis maailmamuutjate registri veebilahendus maailmamuutjad.ee, mida

tutvustab sotsiaalsetele ettevõtetele ja teistele vabaühendustele Mittetulundusühing Sotsiaalsete

Ettevõtete Võrgustik. Veebilahenduse Maailmamuutjad.ee testimise tulemusena toimuvad

viimased arendused I kvartalis 2018. Alates II kvartalist väljub portaal beetaversioonist ning

algab aktiivne vabaühenduste kaasamine (sh maakondlike arenduskeskuste võrgustiku abil).

Koostöös rahvusvaheliste partneritega valmis Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku käsiraamat

„Kuidas saavutada maksimaalset mõju“, mis pakub praktilisi nippe osapoolte vajaduste

kaardistamiseks ja oma edasiminekute hindamiseks just “rohujuure tasandil” tegutsevatele

vabaühendustele. Eelmine eestikeelne käsiraamat keskendus mõju eesmärgistamisele ja

hindamisele organisatsiooni pigem eestvedajate vaatenurgast.

Olulisim tegevus meetme 2.3 raames on

 veebilahenduse maailmamuutjad.ee lõplik valmimine.

ALAEESMÄRK 3 „VÕIMEKAD KODANIKUÜHENDUSED , KELLEL ON

PIISAVALT RESSURSSI ARENGUKS JA MÕJUSAKS TEGUTSEMISEKS“

Kolmanda alaeesmärgi all on tegevused, millega tagatakse võimekate kodanikuühenduste

olemasolu, vabaühenduste arenguks ja mõjusaks tegutsemiseks piisavalt tööjõud ja vahendeid.

Nende tegevustega toetatakse arengukava kahe esimese eesmärgi saavutamist, sest

mittevõimekad kodanikuühendused ei aita kaasa sünergiale, et parandada Eesti ja eestimaalaste

elukvaliteeti.

Kuigi kodanikuühiskond on suuresti iseseisev, saab riik nende tegutsemiseks luua soodsa

keskkonna ja toetada kodanikuühendusi nende eesmärkide saavutamisel. Seda on arengukavas

käsitatud kui tugiteenust kodanikuühendustele. Tugiteenused on nii riigi pakutavad

rahastamisvõimalused või kodanikuühenduste nõustamine kui ka kodanikuühenduste endi

pakutavad koolitused ja tugi oma liikmetele või võrgustikule.

58 https://riigihanked.riik.ee/register/hange/181515 (10.04.2017) 59 http://sev.ee/2016/08/uuring-millised-on-erivajadustega-inimeste-kasitookeskused-eestis/ (10.04.2017)

29

Uue teemana käsitletakse arengukava tegevuste kodanikuühenduste ühiskondliku mõju

hindamise juurutamist, see aitab kodanikuühendustel oma võimalike toetajate, sihtrühma ja

teiste seas selgelt ja arusaadavalt oma ühiskondlikku panust kajastada.

Alaeesmärgi meetmeid on kolm: parandada kodanikuühenduste tegutsemiskeskkonda,

vabatahtlike kaasatust ja kodanikuühenduste suutlikkust vajalikke inimesi kaasata.

Meede 3.1 „VÕIMEKUS JA KESKKOND“: Kodanikuühenduste mõju ja arengut

toetavate tugiteenuste ning arenguprogrammide tagamine

Tabel 8. Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdikud60

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1 KÜSK-ist toetust saanud kodanikuühenduste

rahulolu KÜSK-i tööga (viie palli skaalal) 4,6 4,6

Mõõdikut

ei seiratud Püsib

2

Osakaal MAK-i MTÜ-konsultandi klientidest,

kes said nõustamisel oma küsimusele vastuse

või probleemile lahenduse

89% 89% 96% Suureneb

3 Rahulolu klienti nõustanud MAK-i

MTÜ-konsultandi teenindusoskusega 97% 97% 100% Püsib

4 Kodanikuühenduste juhtide rahulolu

arendusprogrammiga61 8 8

Tulemused

selguvad

juulis

2018

Püsib

Meetme 3.1 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016-2019

3.1.1 Rahalised toetused kodanikuühendustele

mõju suurendamiseks, institutsionaalse

suutlikkuse parandamiseks ning

Ette on valmistatud ja avatud vähemalt

kaks taotlusvooru, tagatud on toetused

rahvusvahelise koostöö soodustamiseks ja

60 Rakendusplaani meetme 3.1 mõõdik 2 väärtust muudeti aruandeaastal ning eespool nimetatud „Maakondlike

arenduskeskuste klientide rahulolu MTÜ-de konsultantide teenindusoskusega (kümne palli skaalal)“ asemel on

kaks mõõdikut: „Osakaal MAK MTÜ konsultandi klientidest, kes sai nõustamisel oma küsimusele vastuse või

probleemile lahenduse“ ning „Rahulolu klienti nõustanud MAK MTÜ konsultandi teenindusoskusega“ Esimese

nimetatud mõõdiku tulemus määratakse vastavalt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapitali läbi viidud küsitlusele,

mille puhul vastati variandiga „Jah, sain“. Teise nimetatud mõõdiku puhul arvestatakse neid vastajaid, kes vastasid

küsitlusele variandiga „Jäin väga rahule“ või „Jäin rahule“. 61 KÜSK viib igal aastal läbi maakonna vabaühenduste juhtide arenguprogrammid. Rahulolu mõõdetakse

arenguprogrammis osalenud juhtide tagasiside ankeediga 10 palli skaalal, kus 10 - väga rahul ja 1 - ei ole üldse

rahul

30

organisatsioonipõhiste arenguvajadustega

tegelemiseks

tugitegevused kodanikuühiskonna

edendamiseks (sh stipendiumid)

3.1.2

Alustavatele ja tegutsevatele kodaniku-

ühendustele koolitus- ja mentor-

programmide korraldamine

Alustavatele ja tegutsevatele

kodanikuühendustele mõeldud koolitus- ja

mentorprogrammid on tehtud

3.1.3

Piirkondliku ja universaalne info- ja

nõustamisteenuse tagamine nii alustavatele

kui ka tegutsevatele kodanikuühendustele

Maakondlike arenduskeskuste MTÜ-de

konsultandid osutavad konsultatsiooni-

teenuseid MTÜ-dele, korraldavad

maakondades koolitusi ja üritusi

3.1.4 Kohaliku omaalgatuse programmi

elluviimine ja arendamine

Kohalik areng ja kogukondade elujõulisus

on tugevdatud

3.1.5

Vene töökeelega kodanikuühenduste

tegutsemisvõime parandamine (koolitused,

nõustamine, infomaterjalid)

Vene töökeelega kodanikuühenduste

arenguprogramm on teoks tehtud

3.1.6

Ühiskonna protsessides osalemist toetav

tegevus, sh kodaniku-ühenduste ja nende

omavahelise koostöö toetamine

Ajavahemikul 2015−2021 on koostöö-

tegevustes osalenud 5000 inimest

3.1.7

Kodanikuühiskonna suundumuste ja

arengu analüüsimine, et hinnata probleeme

ja vajadusi ning kujundada tegevusplaanid

Kodanikuühiskonna trendide ja arengu

analüüsimiseks vajalikud uuringud või

analüüsid on tehtud

3.1.8

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste

tegevuse statistika regulaarne kogumine ja

avalikustamine

Kodanikuühiskonna ja -ühenduste

tegevuse statistikat avalikustatakse

vähemalt kord aastas

3.1.9

Kodanikuühendusi puudutavate

registriandmete tasuta kättesaadavaks

tegemine

Äriregistris kodanikuühenduste kohta

olevad andmed on antud vabalt kasutusse

3.1.10 Vabaühenduste rahastamise läbipaistvuse

suurendamine

Valminud on analüüs riigiraha rakendusse

riigieelarvest toetust saanud

kodanikuühenduste lisamise võimalustest

3.1.11 Kodanikuühiskonna teemalise teabe

üleriigiline koondamine ja jagamine

(sh portaalide Hea Kodanik ja MAKIS

Portaali Hea Kodanik külastatakse

keskmiselt vähemalt 9000 korda kuus

31

tööshoidmine ja nende sisu arendamine,

uudiste levitamine)

3.1.12 Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega

sündmuste toetamine

Kodanikuühiskonna üleriigilise tähtsusega

regulaarsed sündmused on toetatud

3.1.13

Kodanikuühiskonnas osalemis-

võimalustest kättesaadava võõrkeelse teabe

kindlaks tegemine ja ettepanekute

tegemine kommunikatsiooni

parandamiseks

Valminud on analüüs vene ja/või inglise

keeles teabe kättesaadavuse kohta ning

kättesaadavuse parandamise vajadusest

Esimese meetmega keskendutakse tegutsemiskeskkonnale ehk tugiteenustele, mida riik ja

kodanikuühendused ise pakkuda saavad. Jätkatakse rahaliste toetustega kodanikuühendustele,

et suurendada nende mõju ning tõsta nende võimekusi. Jätkatakse ka alustavatele ja

tegutsevatele kodanikuühendustele koolitus- ja mentorprogrammide korraldamisega ning

piirkondliku nõustamisteenusega nii alustavatele kui ka tegutsevatele kodanikühendustele.

Olulisel kohal on analüüsida ja uurida kodanikuühiskonna eri suundumusi ning regulaarne

koguda kodanikuühiskonna ja -ühenduste kohta käivat statistikat, mille alusel kujundada edasisi

poliitikavalikuid. 2018. aastal tellitakse vabatahtliku tegevuse hindamise uuring ja

kodanikuühiskonna arengukava mõjuanalüüs, mis toimuvad perioodiliselt iga 4-5 aasta tagant.

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital valmistas 2016. aastal ette kaks taotlusvooru:

arenguhüppe taotlusvoor ja teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor. Neist esimesest said

toetust 21 piirkondlikku ja 13 üleriigilist ühendust, mis on 23% taotlejaist. Esitatud taotluste

tase oli eelmistest kordadest sisukam arenguvajaduste kindlakstegemise poolest. Probleemiks

on raha vähesus, mis ei võimaldanud toetada rohkemaid taotlusi. Ühendused soovisid arendada

mitmesuguseid võimekusi, enim sooviti tegeleda juhtimisvõimekuse ja

kommunikatsioonivõimekuse, aga ka teenusearenduse, avaliku nähtavuse ja

finantsvõimekusega.

KÜSK hinnangul on kolme aasta (2014−2016) arenguhüppe taotlusvooru võrdlusest näha, et

igas arenguhüpet mõjutavas aspektis on taotluste kvaliteet paranenud ja kõige nõrgemate

taotluste osakaal on märgatavalt vähenenud. Samas ei olnud 2016. aastal suurenenud

eraldatavate toetuste maht, mille tõttu on KÜSK hinnangul mitu tugevat ja toetust väärivat

projekti jäänud taotlusvoorude vahendite vähesuse tõttu toetuseta.

KÜSK palub iga taotlusvooru lõppemise järgselt kahe aasta möödudes toetust saanud ühingutelt

järelaruannet. 2014. aasta arenguhüppe järelaruannetest ilmnes, et 75% ühinguid said tõuke

arengut jätkata ja kinnistada. Ühingud on toetuse saamise järgselt enamasti edasi arenenud,

nende näitajad on KÜSKi hinnangul paranenud (nt palgaliste töötajate arvu kasv, ka

vabatahtlike, liikmete arvu, tulude suurenemine). Lisaks väidavad taotlejad, et omavalitsused

32

on hakanud neid oma partneriks pidama, nende teenuseid kasutama, laienenud on koostöö ka

välispartneritega oma teenuste, oskuste pakkumisel ja suurenenud on tuntus kogukonnas.

2017. aastal viidi ellu kaks vabaühenduste võimekuse tõstmisele suunatud taotlusvooru:

arenguhüppe taotlusvoor ja majandusliku elujõulisuse taotlusvoor. Neist esimene keskendus

inimeste ja organisatsiooni tööprotsesside arendamisele. Teine taotlusvoor keskendus

vabaühenduste võimekuse tugevdamisele iseseisvalt majandada ja olla finantsiliselt

jätkusuutlik. Taotlusvoorudest järeldus, et taotluste probleemiks on üldsõnalisus. Näiteks

endiselt sõnastatakse projekti eesmärke tegevustena, mis ei loogi võimalust konkreetseid

tulemusi saavutada. Samas on analüüsioskused ühingutel edasi arenenud, kuid tihti jäetakse

põhjendamata, miks on valitud just selle ühe võimekuse arendamine. Tihti ei moodusta

eesmärgid, tegevused ja eelarve tervikut ja jätkusuutlikkus on pigem üldsõnaline.

2016. aastal viidi lisaks ellu teenuste osutamise võimekuse taotlusvoor, mis keskendus ühingute

arendamisele nii teenuste osutamise kui ka toodete väljatöötamise ja pakkumise võimekuses.

Esitati 105 taotlust, neist sai rahastust 17 projekti.

Lisaks korraldati turvalisuse taotlusvoor, mille üldtingimused valmisid mais 2016. Vaatamata

sellele, et piirangud taotlejale sama hästi kui ei olnud, oli ikkagi üsna suur hulk neid taotlusi ja

taotlejaid, kes ei vastanud nõuetele. Taotlusi esitati 100, neist tunnistati nõuetele mittevastavaks

11 (11%). Üle poole kõigist toetatud projektidest olid investeeringute või soetuste tegemiseks

esitatud projektid, koostööprojekte oli väga vähe.

Taotlusvoorude järeldused aastatel 2016-2017

1. Senisest parem kvaliteet tuleneb järjest organisatsiooni arenguvajaduste analüüsi järjest

paremast tasemest. Osalt näitab see viimasel ajal suurel hulgal MTÜdele mõeldud ja

neile tehtud arenguprogrammide ja koolituste efektiivsust. Paljudes taotlustes oli

mainitud EMSL-i ja MAK-ide korraldatud koolitusi ja arenguprogramme, milles

osalemine oli ühingu viinud parema arusaamani oma arenguvajadustest.

2. Arenguvajaduste analüüsimiseks kasutatakse senisest rohkem organisatsiooni

analüüsimise meetodeid ja mudeleid, kõige enam taotlusvooru lehel soovitatud

McKinsey organisatsiooni võimekuste hindamise tööriista.

3. Kui eelminevate aastate taotluste põhjal sai erinevate analüüsitud aspektide tulemusi

kokku võttes öelda, et ühingu arenguvajadustega tegelemise tähtsusest

igapäevategevuste kõrval on üha enam aru saadud, kuid praktikas ei osata veel selgeid

arenguhüppeid plaanida, siis nii 2016. kui 2017. aastal on plaanimisoskusedki juba

rohkem arenenud.

4. Oskus projektide vahetulemusi ja mõõdikuid kindlaks määrata on tugevalt paranenud –

projekti samm-sammulist kavandamist ja tulemuste konkreetset mõõtmist peavad

tähtsaks üha enamad taotlejad ning teavad, mis enne taotlemist hoolikalt läbi mõelda ja

kindlaks määrata.

5. Iga aastaga muutuvad projektid konkreetsemateks ja spetsiifilisemateks.

33

Arendamist vajavad aspektid

1. Konkreetsete ja tulemusi toovate tegevuste plaanimine seatud eesmärkide alusel tekitab

veel suurele osale ühingutest raskusi. Eesmärke osatakse paremini seada, kuid raskusi

tekitab jõuda täpsete ja realistlike sammude väljatöötamiseni.

2. Jätkusuutlikkusele keskendumine ja tulevikule suunatud mõtlemine vajab arendamist.

Arenguhüpe ei tohiks olla projektipõhine ettevõtmine, vaid selle mõju peab oskama

hoida ka tulevikus.

3. 2015. aasta taotlusvoorus tehtud muudatus soodustada arenguhüppe tegemiseks ka

suuremate investeeringute tegemist oli küll projektide põhjal õigustatud, kuid

2016. aastal oli taoliste soetusprojektide kvaliteet nõrgem. Soetust teha soovivatele

taotlejatele on vaja senisest selgemini arusaadavaks teha, kuidas investeeringute

kavandamisel pidada silmas, et lähtutaks arenguvajadustest ja jätkusuutlikkusest.

4. KÜSKi järeldus on, et kuigi aasta-aastalt taotluste kvaliteet paraneb, oleks vaja

taotlejate süsteemsemat koolitamist oma arenguvajaduste väljaselgitamisel ja selle

alusel taotluste koostamisel. See on eelduseks taotlemisel ja sellest sõltub kogu projekti

kvaliteet.

KÜSK koordineerib alates 1. juunist 2015 maakondlike arenduskeskuste (MAK) võrgustiku

kodanikuühenduste konsultantide tööd ning vastutab konsultantide elluviidavate ja

kodanikuühendustele mõeldud info- ja kommunikatsiooniteenuste osutamise eest. KÜSK tagab

konsultantide tegevuse koordineerimise, sh infovahetuse korraldamise Siseministeeriumi

(SIM) ja MAK-idega, klienditagasiside kogumise ja analüüsi ning MAK-ide tegevuse kontrolli

kodanikuühenduste suunal.

2017. a lõpu seisuga töötab üle Eesti 18 kodanikuühenduste konsultanti, neist kaks vene

töökeelega. Enamikus maakondades on üks konsultant, erand on Ida-Virumaa ühe eesti- ja ühe

venekeelse ning Harjumaa kahe eesti- ja ühe venekeelse konsultandiga. Oluline on esile tuua,

et need 18 konsultanti ei pruukinud ilmtingimata töötada täiskohaga – koormus sõltub

maakonnast ja MAK-i sisemisest töökorraldusest.

Tellitava teenuse kirjelduses möödunud aastaga võrreldes muutusi ei ole. Jätkuvalt on

MAK-idel kohustus tagada kõigi kokkulepitud teenuste pakkumine arenduskeskuses

kohtumiste, rühmanõustamiste, e-kirja või telefoni teel nõustamiste või ka muudes vormides.

2015. aasta lõpus käivitunud üleminek uuele konsultatsioonide aruandlussüsteemile

jätkus 2016. aasta algul ja rakendati 2016. aasta aprillis. Uus süsteem KIS

(konsultatsioonide infosüsteem) on loodud konsultantide ja KÜSKi vajadusi silmas pidades.

Töö lihtsustamiseks kanti KIS-i üle kõik varem andmebaasis olnud 46 000 nõustamist MTÜ

valdkonnas. Alates 4. aprillist 2016. aastal hakkasid konsultandid sisestama uusi

konsultatsioone. Kuna KIS-ile pääseb ligi mistahes internetiühendusega seadmest, teeb see

nõustamiste sisestamise veelgi mugavamaks. 2017. aastal on süsteem saanud kasutajatelt

34

positiivset tagasisidet. KISi sisestatud kanded on lisaks analüüsile ka aluseks kliendirahulolu

küsitluse korraldamiseks.

2. mail 2017 käivitas KÜSK kodanikuühenduste nõustamisportaali MAKIS uuendatud

kujul aadressil www.makis.ee, sest senine keskkond oli tehniliselt ja sisuliselt aegunud.

Teenuse koordineerimise üleandmisega anti KÜSKile ka üle MAKIS, mis hoogtööna suvel

2015 ajakohastati. Koos tehnilise platvormi uuendamisega ja uue domeeninime

registreerimisega uuendas KÜSK koostöös konsultantidega ka portaali sisu ning juurutas

koordineerimissüsteemi. Igal konsultandil on nüüd kindel või kindlad alamlehed, mille sisu

ajakohasuse eest nad vastutavad. Samuti viis KÜSK sisse rotatsioonisüsteemi veebilehe kaudu

esitatud küsimustele vastamisele – enam ei vasta kõikidele MAKISe kaudu esitatud küsimustele

üks MAK nagu seni, vaid see roteerub kord kuus. Rotatsiooni koordineerib ja küsimustele

vastamise kohta peab ülevaadet KÜSK. 2. novembril avati MAKISe venekeelse osa. Esialgu

on seal kättesaadav vaid baasinfo konsultantide ja ühingu asutamise teemadel, aga järk-järgult

lisab KÜSK teemasid.

KÜSK tellib MAKide konsultantidelt vabaühenduste projektide nõustamise teenust, kuid neil

ei ole selle raames kohustust projektides sisulisteks arenguhüppe ekspertideks/mentoriteks olla.

Kuna ühingud ei leia tihti väljastpoolt organisatsiooni konsultante, kes aitaksid projekti mõju

hinnata, koondas KÜSK kodulehele andmebaasi eraturu konsultantidest, kes sellist teenust

(peamiselt tasuliselt) pakuvad ja kelle töötasu saab olla ka üks projekti eelarve komponentidest.

Andmebaas on üsna hästi rakendunud. Üle poole ühingutest kasutavad projekti juures eksperti,

kellest ehk 60-70% on nimetatud andmebaasist. Samas on ka ühinguid, kes teavad ise

valdkonnas eksperte ning kellega on neil olnud näiteks varasemalt juba hea koostöö. Need

ühendused, kes välispilku oma projektide elluviimisse oma võimekuse analüüsimisel, uue

taseme hindamisel ja projektide eluviimisel kaasavad on edukamad ja jõuavad paremate

tulemusteni.

Meede 3.2. „VABATAHTLIK TEGEVUS“: Vabatahtlike kaasatuse parandamine

Tabel 9. Rakendusplaani meetme 3.2 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

Regulaarsete vabatahtlike

osakaal vabatahtlikus tegevuses

osalenutest62

34%

(2013)

Mõõdikut

ei

seiratud

Mõõdikut

ei seiratud Suureneb

62 Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal.

35

2

Püsivabatahtlike kaasamise

kogemusega MTÜ-de osakaal

vabatahtlikke kaasavatest MTÜ-

dest63

78%

(2014)

Mõõdikut

ei

seiratud

Mõõdikut

ei seiratud Püsib

Meetme 3.2 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastaks 2016–2019

3.2.1

Vabatahtlikku tegevust toetava

õiguskeskkonna kujundamine

(õigusruum ja maksupoliitika,

vabatahtlike kindlustamine)

Õiguskeskkonna kujundamiseks

vajalikud ettepanekud on esitatud ja

eelnõud on ette valmistatud

3.2.2

Teavitustöö vabatahtlikust

tegevusest (Vabatahtlike Värava

infoportaal, vabatahtlike

kaasamise kampaaniad)

Infoportaali Vabatahtlike Värav

külastajaid on ühes kuus

vähemalt 3500

3.2.3

Vabatahtlikke kaasavate

kodanikuühenduste suutlikkuse

parendamine vabatahtlike

kaasamisel (sh vabatahtlikke

kaasavate kodanikuühenduste

võrgustikutöö)

Vabatahtliku sõbra märgi

väljaandmine on ette valmistatud ja

korraldatud

Teise meetme tegevustes keskendutakse üleriigilise vabatahtlike ja vabatahtlikke kaasavate

kodanikuühenduste tunnustamise jätkamisele ja vabatahtliku tegevuse õiguskeskkonna

kujundamisele. Eelkõige tegeleti 2016. ja 2017. aastal vabatahtlike kindlustamise,

maksuküsimuste ja vabatahtliku tegevuse definitsiooni koostamisega. Samuti tegeleti

vabatahtliku tegevuse teavitustööga ning toetati vabatahtlike tugivõrgustikku, et aidata kaasa

vabatahtlike vahendamisele ja kaasamisele.

Siseministeeriumi strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant toetas ühenduste

suutlikkust vabatahtlike kaasamisel. Siseministeerium on kaasa aidatud keskkonna loomisele,

et teha vabatahtlike kaasamistööd kvaliteetselt ja suurendada vabatahtlike arvu Eestis. Loodud

on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm, et ühendused suurendaksid

vabatahtliku tegevuse kvaliteeti.

2016.. ja 2017. aastal tegeles vabatahtlike kaasatuse parandamisega Siseministeeriumi

strateegiline partner Eesti Külaliikumine Kodukant. Aasta jooksul aidati kaasa ühenduste

suutlikkuse kasvatamisele vabatahtlike kaasamisel, kaasa on aidatud toetava keskkonna

63 Mõõdikut seiratakse vabatahtlikus tegevuses osalemise uuringu abil, mis valmib 2018. aastal.

36

loomisele, et vabatahtlike kaasamine oleks ühendustes kvaliteetne ja suurendaks vabatahtlike

arvu Eestis.

2016. aastal loodi on vabatahtliku sõbra märk, mis toimib kui arenguprogramm ühendustele

vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Selle tegevuse eesmärk on tagada ühendustele

nõustamine ja tunnustus, mis aitab kaasa nende suutlikkusele kaasata vabatahtlikku oma

tegevusse. Vabatahtliku sõbra märgi kontseptsiooni töötas välja Kodukant ning selle alusel on

asutud ühendusi hindama ja nõustama. Märgi kriteeriumidele vastanud organisatsioonid on

saanud vabatahtliku sõbra märgi. 33 ühendust on nõustatud, mis aitab neil senisest paremini

oma vabatahtliku tegevust korraldada, vabatahtliku sõbra märk on antud 28 ühendusele. 2017.

aastal avati märgise taotlemine 9. jaanuaril, aasta jooksul laekus 12 sooviavaldust. Nõustati 12

organisatsiooni, märgis anti üle 10 organisatsioonile (Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur,

Eesti NATO Ühing (EATA), Meeri Küla Arendamise Selts, JCI Toomemäe, MTÜ ESTYES,

Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuur, Selts Raeküla, Noorteklubi Active,

Mittetulundusühing Heategevusfond Südamete Soojus ja SA Teaduskeskus AHHAA). Kaks

ühendust loobus. Kolm organisatsiooni loobusid märgisest omal soovil, põhjuseks ressursside

nappus vabatahtlike kaasamisega nii põhjalikult tegelda.

Märgise nõustajateks olid Eha Paas ja Anu Viltrop. Iga nõustatava juures toimus kohtumine,

mille käigus viidi läbi vabatahtlike kaasamise audit. Auditi põhjal koostas nõustaja raporti, kus

anti ülevaade vabatahtlike kaasamise seisust organisatsioonis ning anti soovitusi vabatahtlike

kaasamisel. Märgise üleandmisel anti organisatsioonile üle ka märgise tunnistus ning

seinaplaat.

Märgi saanute nimekiri on esitatud Vabatahtlike Väravas aadressil

http://vabatahtlikud.ee/organisatsioonile/vabatahtliku-sobra-mark/vabatahtliku-sobra-margi-

saanud-organisatsioonid/.

Igal aastal on toimunud neli koolitust vabatahtliku tegevuse teemal, mis on toetanud ühenduste

suutlikust oma vabatahtliku tegevuse korraldamisel. Võrgustikutööga on tagatud valdkonna

huvikaitse ja ühine osalemine valdkonna arendamises Eestis ja välismaal.

Valdkonna seadusloomes vajalike muudatuste ja täienduste tegemisel on alustatud koostööd

EMSL-iga. Sotsiaalvaldkonnas vabatahtlike senisest rohkearvulisemaks kaasamiseks on

hakatud tegema koostööd Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Töötukassa ja veebiplatvormi

Helpific meeskonnaga (Helpific MTÜ). Sotsiaalkaitse ministriga kohtumisel on

ministeeriumile üle antud Kodukandi ettepanekud valdkonnas vabatahtlike senisest paremaks

kaasamiseks. Võrgustiku töö on muutunud meeskonnapõhiseks. Võrgustik on laienenud

35 liikmeni ja ühendused teevad valdkonna edendamisel koostööd, mille tulemusena on kokku

lepitud võrgustiku edasine tegutsemine aastani 2020. Ühisalgatused on vabatahtliku tegevuse

toonud senisest enam meediapilti. Õigusruumi puudutavates küsimustes aga initsiatiivi enda

käes hoidnud EMSL, kes tegeles ettepanekuga kaotada vabatahtlike päevarahalt

maksukohustus, mis seni on vabatahtlike kaasamise võrreldes palgaliste töötajatega pannud

ebavõrdsesse olukorda. Juulis 2017 jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis

võimaldab tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha. See

omakorda on samm vabaühenduste ja ettevõtete võrdse kohtlemise suunas.

37

Taastatud on Eesti osalus Euroopa Vabatahtlike Keskuse (CEV) tegevustes, mis tagab ülevaate

Euroopa vabatahtliku tegevuse kogemustest ja praktikatest, samuti võimaluse luua uusi

koostöökontakte ja teha huvikaitset.

Vabatahtliku tegevuse kohta tehakse laia teavitustööd − Vabatahtlike Värav on kujunenud

vabatahtliku tegevuse keskseks ja laialdast kasutust leidnud infoportaaliks, mida toetavad

sotsiaalmeedia kanalid. Vabatahtlike Värav on uuendatud ja kasutajad on selle hästi vastu

võetud. Keskmiselt külastab Vabatahtlike Väravat 3993 inimest kuus. Vabatahtlike Värava

juures on regulaarselt ilmuv uudiskiri ja blogi, mis kajastab vabatahtlike kaasamise

mitmesuguseid praktikaid ja valdkonna uudiseid. Vabatahtlik tegevus on olnud meediapildis

eelkõige ühisnädala ajal ja seoses vabatahtlike tunnustamissündmusega. Vabatahtlike Värava

uudiste ja kuulutuste osa täiendati jooksvalt ka 2017. aastal. Igal nädalal ilmus uus blogilugu,

mille on enamasti kirjutanud Vabatahtliku Värava toimetaja ning eeldab eelnevat kohtumist ja

intervjuud vabatahtlike kaasaja või vabatahtlikuga. Vabatahtlike Värava külastatvus keskmiselt

kuus on tõusunud ligi 4500 külastajani. FB lehe jälgijate arv on jõudnud 1290 inimeseni.

Ühtlasi teostati Vabatahtliku Värava veebiplatvormi versiooni uuendused ühildamaks värava

platvorm zone serveri uuendustega. Tegevus oli vajalik värava veebilehe tõrgeteta töö

tagamiseks, teisalt turvakaalutlustel, et leht ei muutuks haavatavaks häkkeritele ja viirustele.

2016. aastal korraldati ühendustele kaks koolitust „Vabatahtlike kaasamise ABC”, mis peeti

3. märtsil ja 6. oktoobril 2016. aastal. Koolitusel said osalejad ülevaate vabatahtlike juhtimise

etappidest ja võimaluse mõelda läbi oma ühenduse vabatahtlike kaasamise kavad.2016. aastal

jätkus 2015. aasta septembris alanud vabatahtlike võrgustiku ühisprojekti „Vabatahtlike

kaasajad koovad võrku“ tegevus, mida rahastas Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital.

Projekti põhieesmärk oli luua ja kasvatada võrgustiku meeskonnatunnet. 19.−20. mail toimus

Albus, Jäägri villas kahepäevane koolitus, millel olid fookuses võrgustiku töökorraldusteemad.

Projekti tulemusena lepiti kokku võrgustiku toimimispõhimõtted ja eesmärgid, sündis

koostöökokkulepe, mis määrab ühenduse eesmärgid ja tegevusfookused aastani 2020.

Sümboolne kokkuleppe allkirjastati 23. novembril 2016. aastal Siseministeeriumis. Samuti

valmis võrgustiku kommunikatsioonikava. Projektiga said alguse võrgustiku teemarühmad,

mille tulemusena sündis 4. novembril riigikogu liikmete vabatahtlik päev. Päevast võttis osa

20 riigikogu liiget ja 2 ministrit ning selle kohta saab lähemalt lugeda portaalist Vabatahtlike

Värav64. 2017. aastal toimus 3 kohtumist, Edukaks osutus võrgustiku ühisprojekt Hooandjas

vabatahtlike tegevuse laada korraldamiseks. Raha kogumiseks valmis laada ideed tutvustav

video. Võrgustiku laada teemagrupp kogunes kaheksal korral. Laadal osalenud ühenduste ja

meeskonna kokkuvõtvast analüüsist jäi kõlama, et laat sündmusena oli hea ja seda võiks

korraldada ka järgmisel aastal. Kuid korraldusmeeskonna hinnangul on vaja kindlasti

laiemapõhjalist korraldusmeeskonda ning ühtlasi läbi mõelda, kas korraldada üritus kevadel või

sügisel. Novembris on pime aeg ja kui laat toimuks samal aastaajal, peaks see algama varem ja

lõppema koos päevavalgusega. Samuti tuleb läbi mõelda laada toimumise asukoht.

Lauluväljakule peab inimene ekstra tulema, seega oleks ehk lihtsam minna ise laadaga sinna,

64 http://vabatahtlikud.ee/uudis/riigikogulaste-paev-vabatahtlikena (10.04.2017)

38

kus on inimesed. Samas ka see ei pruugi tagada inimeste osalemist, sest 2011. aastal toimus

sarnane laat Solarises ja ka siis ei olnud külastajaid palju. Ühe võimalusena on välja pakutud

laada korraldamist mõne teise (meelelahutusliku) ürituse raames.

Ühisnädala raames toimus kampaania „Märka naabrit“, mis oli mõeldud linnade kortermajade

elanikele, et nad oskaksid märgata abivajavaid naabreid ja pakuksid neile jõukohast abi.

Kampaania elluviimisele tuli appi mitu meediakanalit ja ühendust (Tallinnas

Mittetulundusühing Lasnaidee, Tartus Annelinna Selts, Pärnus Selts Raeküla, Viljandis Sakala

Keskus ja Narvas Mittetulundusühing Korterühistute Koordinatsioonikeskus) ning EESTI

KORTERIÜHISTUTE LIIT65. Kampaania tegevusi soovitakse edasi arendada ja kampaaniat

jätkata ka 2017. aastal.

Koostöös võrgustikuga korraldati vabatahtlike tunnustusprojekt „Märka vabatahtlikku!“.

2016. aastal tutvustati vabatahtlikku tegevust ja Vabatahtlikku Väravat 12 korral: 18. veebruaril

Pärnus, Interregi projekti sündmusel „Olgem aktiivsed”; 17. märtsil KÜSK-is maakonna

kodanikuühiskonna konsulentidele, 27. aprillil kohtumisel Kaitseministeeriumis vabatahtliku

tegevuse arendamise teemadel, 5. mail uussisserändajate tugivõrgustiku kohtumisel Tallinnas,

23. mail Noorteklubi Active’i koostööprojekti koolitusel „Laiendades piire“ osalejatele,

12. augustil koostöös vabatahtliku tegevuse võrgustikuga arvamusfestivalil, 10. septembril

Kodukandi suveülikoolis avatud ruumis, 9. septembril Tallinnas eakate poliitika kujundamise

töökomisjonis, 5. oktoobril Tallinna Noortekeskuses rahvusvahelisel seminaril osalejatele,

5. novembril Kodukandi üldkogule, 16. novembril TÜ Pärnu Kolledži tudengitele,

22. novembril Pärnumaa kodanikuühiskonna seminaril. Lisaks on kohtutud kampaania „Anneta

aega“ eestvedajate Swedbank AS-i ja Eesti Tööandjate Keskliiduga kahel korral, et teha

koostööd kampaania elluviimisel.

2017. aastal täiendati Vabatahtlike Värava uudiste ja kuulutuste osa jooksvalt. Igal nädalal

ilmus uus blogilugu, mille kirjutas peamiselt Vabatahtliku Värava toimetaja. Vabatahtlike

Värava külastatavus tõusis ligi 4500 külastajani ja sotsiaalmeedia lehe jälgijate arv on jõudnud

1290 inimeseni.

2017. aastal tutvustas Eesti Külaliikumine Kodukant vabatahtlikku tegevust kuuel korral: 15.

veebruaril Tallinnas MTÜde konsultantidele; 15. märtsil kohtuti Euroopa Noorte programmi

esindajaga ja arutati koostöövõimalusi; 29. märtsil ja 30. märtsil tutvustati vabatahtlike

kaasamisvõimaluste tutvustamine Avatud talude infopäevadel; 19. mail tutvustati vabatahtliku

tegevust noorte töömessil Tallinnas; 22. veebruaril kohtuti kohtuti IOMi ja Balti Uuringute

Instituudi eestvedajatega siseministeeriumis ja 3. novembril Tallinna – ja Harjumaa töötukassa

nõustajatega.

Ühenduste suutlikkus kaasata vabatahtlikke ning seeläbi vabatahtliku tegevuse kvaliteedi tõus

Eestis. Tänu vabatahtliku sõbra märgise programmile on 2017. aastal suudetud toetada 12

65 http://vabatahtlikud.ee/marka-naabrit-tule-ja-aita/ (10.04.2017)

39

organisatsiooni ning saame öelda, et vähemalt 10. ühenduses on vabatahtlike kaasamine hästi

läbi mõeldud. Erinevate kohtumiste, koolituste ja teavitustöö kaudu on vabatahtliku tegevuse

kaasamise läbimõelduse vajalikust tutvustatud laiemalt ja tänaseks on selgelt märgata

ühenduste aktiviseerumist vabatahtlike kaasamise läbimõtlemisel. Lisaks ühendustele on

selgelt märgata ka avaliku sektori huvi kasvu vabatahtlike kaasamisel ning teema

läbimõtlemisel: seda näitavad meilt tellitud koolitused, meedia monitooring kui ka kohtumised

sotsiaalministeeriumis.

Vabatahtliku tegevuse võrgustikutööga on tagatud valdkonna huvikaitse ja ühine osalemine

valdkonna arendamises Eestis ning välismaal. Olulisemad teemad on vabatahtliku tegevuse

võrgustikuga läbi arutatud teemagruppides, omapoolsed ettepanekud on esitatud

sotsiaalministeeriumile, Riigikantselei juures töötanud rakkerühmale. Olles märganud

ettevõtjate üha kasvavat huvi vabatahtlike kaasamisel, koostasime juhendmaterjali vabatahtlike

kaasamisel ettevõtetes. Tänu meie senisele osalemisele CEV töös ja kandideerimisel oktoobris

toimunud CEV juhatuse liikmete valmistel on meie esindaja olemas Euroopa tasandil.

Olulisemad tegevused meetme 3.2 raames on järgmised:

 „Märka vabatahtlikku“ tunnustusürituse korraldamine;

 vabatahtliku tegevuse võrgustiku laienemine;

 jõustus tulumaksu- jt seaduste muutmise eelnõu, mis võimaldab

tulumaksusoodustusega vabaühendustel maksta maksuvaba päevaraha.

Meede 3.3. „RESSURSID“: Kodanikuühenduste suutlikkuse parandamine koguda

mõjusaks tööks vajalikke ressursse

Tabel 10. Rakendusplaani meetme 3.3 mõõdikud

Nr Mõõdik Algtase Tulemus

(2016)

Tulemus

(2017)

Sihttase

(2019)

1

Kodanikuühenduste osakaal, kes

on saanud viimase aasta jooksul

toetust riigieelarvest 66

13,4%

(2012)

Mõõdikut

ei

seiratud

17,27% Püsib

2

Nende kodanikuühenduste osakaal

tulumaksusoodustustega

ühenduste nimekirja kuuluvatest

kodanikuühendust, kellele on aasta

jooksul tehtud annetusi

57%

Mõõdikut

ei

seiratud Mõõdikut

ei seiratud Suureneb

Meetme 3.3 tegevused ja eesmärgid rakendusplaanis aastateks 2016–2019

66 Mõõdikut seiratakse Rahandusministeeriumi poolt väljastatavate riigieelarve väljamaksete analüüsi abil.

Täpsem info https://martenveskimae.shinyapps.io/vabahendused/

40

3.3.1

Annetuste, heategevuse ja

filantroopia edendamise

võrgustiku loomine ning tegevuse

kujundamine annetuskultuuri ja

annetamist soodustava keskkonna

edendamiseks ettepanekute

väljatöötamiseks, heade praktikate

jagamiseks ning arendustegevuste

algatamiseks

Tagatud on annetuste kogumise hea tava

teemaline nõustamine ja annetuste kogujate

koolitamine,

annetuste kogujatele on välja töötatud juhendid

ja praktilised töövahendid

3.3.2

Annetuste suuruse ja kogumahu

suurendamist toetava

õiguskeskkonna kujundamine

Õiguskeskkonna kujundamiseks vajalikud

ettepanekud on esitatud ja eelnõud on ette

valmistatud

3.3.3

Kodanikuühenduste omatulu

teenimise võimekuse arendamine

(sh äriidee leidmine, ärimudeli

väljatöötamine ja katsetamine,

tootearendus, turundus ja müük)

Koostatud on õppematerjalid või praktilised

töövahendid ning tagatud on koolitused ja

nõustamine

3.3.4

Ühiskondliku mõju hindamise ja

kommunikatsiooni võimekuse

tõstmine (sh arenguprogrammid,

standardite ja heade praktikate

levitamine)

Tagatud on teemakohased arengu-programmid,

standardid ja head praktikat on levitatud

Kolmanda meetme tegevused puudutavad eelkõige annetuste, heategevuse ja filantroopia

edendamist. Peale annetuste kogumise, nõustamise hea tava teemal ja koolitamise on tähtis

toetada ka leidlike annetusviiside platvormide ja algatuste kasutuselevõttu. Siingi on üks

tegevusi arendada annetuste kogumist soodustavat õiguskeskkonda.

EMSL juhib annetusi koguvate vabaühenduste võrgustikku, millega hinnati praegu kehtivate

piirmäärade võimalikku mõju annetamisele, muuhulgas analüüsiti Maksu- ja Tolliametilt

saadud andmeid annetamise senise praktika kohta ja sõnastati EMSL-i eestvedamisel

ettepanekud maksumuudatuste paketis, mida esitleti Vabariigi Valitsuse ja kodanikeühenduste

esindajate ühiskomisjonis 31. oktoobril 2016. aastal. Vajadusele teha seadusmuudatusi,

võimaldades vabaühendustel senisest rohkem kaasata eraraha, juhtis EMSL tähelepanu

novembris 2016. aasta toimunud kolme komisjoni istungil Riigikogus.

Siseministeerium koos strateegilise partneri vabaühenduste liidu EMSLiga töötas 2016. ja

2017. aastal annetuste soodustamisega. eesmärkidega:

41

I Motiveerida äriühinguid annetama, selleks:

a) loobuda äriühingute tehtud annetuste maksustamisest ehk praegustest

piirmääradest, raha väärkasutuse vältimiseks vajaduse korral täiendada

maksuhalduri nõutavat infot ja järelkontrolli;

b) töötada välja erand suurte annetuste soodustamiseks äriühingutelt. Näiteks, kui

äriühing annetab aastas üle 30 000 euro või lisab kellegi teise panusele sama palju

juurde (ingl matching), ei rakendataks maksustamisel piirmäärasid. Annetades

aastas vähem kui 30 000 eurot jääks kehtima senine kord.


II Muuta eraisikute soodustused annetamisel mõjusamaks, selleks:

a) loobuda eraisikute annetuste mahaarvamisel 1200-eurosest ülemmäärast, vaid

jätta piiranguks kõikide mahaarvamiste korral üksnes 50%;

b) lisavõimalusena kehtestada teiste heaks tehtavaile mahaarvamistele ehk

annetustele eraldi piirmäär, et annetajal oleks selgus ja kindlus, kui palju ta

annetustelt aastas tulumaksu tagasi saab. 




III Lihtsustada vabaühendusel tulumaksusoodustuse saamist ja inimestel raha

annetamist, selleks:

a) lühendada ja lihtsustada tulumaksusoodustuse saamise korda, et enamatel

ühingutel oleks kiire ligipääs maksusoodustusele ja seeläbi eeldus annetusi koguda;

b) viia ellu e-maksuameti arendus, mis teeks võimalikuks tulumaksutagastuse

omakorda annetada.

IV Analüüsida uusi võimalikke lahendusi, selleks:

uurida teistes riikides kasutatavate innovaatiliste viiside ülevõtmist, et soodustada

annetuste tegemist, nagu näiteks Ühendkuningriikide annetuste soodustamise

mudel (ingl gift aid system), kus annetuse saanud ühing võib maksuametilt küsida

juurde 25%, või annetamine otse palgast või pensionist (ingl payroll giving).

Topeltannetamine (ingl matched giving) on osutunud suuremaks motivaatoriks kui

maksutagastuste süsteem, kuivõrd inimesed eelistavad annetada sinna, kus näevad,

et nende panuse automaatselt suureneb.

2017. aastal toimunud EKAK ühiskomisjoni koosolekul jäid kaalumisele maksuvabastus

palgast annetamisel, maksutagastuse suunamine, dividendide maksusoodustused, ühiskondliku

mõju osakud (SIB) ning erinevad viisid toetuste võimendamiseks. Maksusoodustuste

piirmäärade tõstmist ei tõmmatud ka veel nimekirjast maha (26. juuni). 2017. aasta viimases

valitsuskabinetis 28. detsembril arutas valitsus ühiskomisjonis läbiräägitud ettepanekuid

vabaühenduste rahastamise mitmekesistamiseks ja toetust leidsid esialgu nii maksutagastuse

suunamine, nimekirja kandmise lihtsustamine kui ka ühiskondliku mõju osakute kasutuselevõtt.

Olulisem tegevus meetme 3.3. raames on:

42

 Annetamiskeskkonna analüüs ning ettepanekute tegemine annetuskeskkonna

soodustamiseks.

 Vabaühenduste rahastamisvõimaluste mitmekesistamise arutelu Vabariigi

Valitsuse kabinetiistungil.

3. ARENGUKAVA MAKSUMUS 2016. JA 2017. AASTAL

Arengukava tegevuste elluviimiseks nähti 2016. aastal Siseministeeriumi eelarverahast ette

ligikaudu 1,9 miljonit eurot. Tegevused, millele vahendid eraldati muutusid tulenevalt

partnerite täpsustatud tegevuskavadest ning külaliikumise tugevdamiseks suunatud vahendite

liigitamisest kodanikuühiskonna arengukava alla. Seetõttu muutusid eesmärkidele suunatud

vahendite omavahelised proportsioonid. Arengukava elluviimiseks tehtud tegevuse maksumus

on esitatud tabelis 10.

Tabel 10. Arengukava elluviimiseks 2016. aastal Siseministeeriumi kaudu tehtud tegevuse

maksumus eurodes

Alaeesmärgid Plaanitud

(€)

Tegelik aastal

2016 (€)

Tegelik

aastal

2017 (€)

Alaeesmärk 1: Kodanikuühenduste poliitika

kujundamises osalemine on ühiskonnas loomulik

ja väärtustatud

41 800 12 085 12 300

Alaeesmärk 2: Kodanikuühenduste mõju

ühiskondlike probleemide ennetamisele ja

lahendamisele ning inimeste heaolu

parandamisele on kasvanud sotsiaalse

innovatsiooni, sotsiaalse ettevõtluse ja avalike

teenuste osutamisega

223 500 188 219 178 066

Alaeesmärk 3: Võimekad kodanikuühendused,

kellel on piisavad ressursid arenguks ja mõjusaks

tegutsemiseks

1 627 900 1 699 760 1 758 134

Rakendusplaani eelarve kokku 1 893 200 1 900 064 1 948 500