Käskkiri

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 1/8

SISUKORD

1 ÜLDSÄTTED .................................................................................................................................. 1

2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TAGAMINE ................................................................. 2

1 ÜLDSÄTTED

1.1. Eesmärk

Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhendi (edaspidi üldjuhend) eesmärgiks on anda Transpordiameti

teenistujatele üldisi teadmisi kehtivate töötervishoiu ja tööohutuse (edaspidi TTO) nõuete ja

korraldamise kohta asutuses.

1.2. Käsitlusala

Üldjuhend annab teenistujatele esmased teadmised TTO nõuetest Transpordiametis. Üldjuhendis ei

kirjeldata protseduurilisi tegevusi töötervishoiu ja tööohutuse tagamisel.

1.3. Juhendi sihtgrupp

Üldjuhendiga tutvumine on kohustuslik kõigile teenistujatele teenistusse asumisel või üldjuhendi

uuendamisel, sõltumata nende erialast, kvalifikatsioonist ja positsioonist.

1.4. Seotud dokumendid

1.4.1. Õigusaktid

 Töötervishoiu ja tööohutuse seadus. (1999) RT I 1999, 60, 616.

 Meretöö seadus. (2014) RT I, 29.06.2014, 108

 Meresõiduohutuse seadus. (2001) RT I 2002, 1, 1

 Tuleohutuse seadus. (2010) RT I 2010, 24, 116

 Jäätmeseadus. (2004) RT I 2004, 9, 52

1.4.2. Seotud juhised, lisad, vormid.

 Transpordiameti töökorralduse reeglid

 Transpordiameti tuleohutusjuhendid

 Ohutusjuhendid tööde ja töövahendite kohta

1.4.3. Viited

Tööinspektsiooni portaal Tööelu tooelu.ee

1.5. Mõisted

1.5.1. Töötervishoiu all mõistetakse teenistuja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja

meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist teenistuja võimetele ning teenistuja

füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

1.5.2. Tööohutusena mõistetakse töökorraldusabinõude ja tehnikavahendite süsteemi sellise

töökeskkonna seisundi saavutamiseks, mis võimaldab teenistujal teha tööd oma tervist ohtu

seadmata.

1.5.3. Töökeskkonnavolinik on teenistujate valitud esindaja TTO küsimustes.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 2/8

1.5.4. Töökeskkonnanõukogu on tööandja ja teenistujate esindajate koostöökogu, kus

lahendatakse ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusega seotud küsimusi.

1.6. Kaasatud osapooled ja vastutus

Osapooled Vastutus antud juhendi raames

Teenistujad Juhendi nõuete järgimine.

Personaliosakonna peaspetsialist (töökeskkond) Teenistujale juhendi tutvustamise korraldamine.

Juhendi uuendamine.

Töökeskkonnavolinik Jälgib juhendi nõuete järgimist, teatab

puudustest.

Teenistuja otsene juht Jälgib juhendi nõuete järgimist, teatab

puudustest.

1.7. Üldreeglid

1.7.1. Töötervishoiu ja tööohutuse alane tegevus on reguleeritud töötervishoiu ja tööohutuse

seadusega ning teiste seadusest tulenevate määruste, normatiivide ja eeskirjadega, mille

täitmist kontrollib Tööinspektsioon.

1.7.2. Kõik üldjuhendis kirjeldamata TTO nõuded ja juhised on kirjeldatud tehtavate tööde ja

kasutatavate töövahendite ohutusjuhendites, kui nende töödega või töövahenditega võib

kaasneda risk teenistujate tervisele või ohutusele.

1.7.3. Ameti laevades läbiviidavad protseduurid tööde ja tegevuste ohutu täitmise tagamiseks on

kirjeldatud laevastiku osakonna koostatud ohutuse juhtimise protseduurides ja vastavates

ohutusjuhendites.

2 TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE TAGAMINE

2.1 Töötervishoiu ja tööohutuse korraldus

2.1.1 Ametis korraldab töötervishoiu- ja tööohutusalast tööd töökeskkonnaspetsialist.

2.1.2 Ohutu töökeskkonna loomiseks ning teenistujate töövõime säilitamiseks teeb

töökeskkonnaspetsialist koostööd teenistujatega, töökeskkonnavolinikega,

töökeskkonnanõukoguga ja töötervishoiuteenuse osutajaga.

2.1.3 Suhtlemiseks tööandjaga ja järelevalvet teostava organiga valitakse teenistujate poolt

töökeskkonnavolinikud, kelle volituste tähtaeg otsustatakse valimiskoosolekul.

2.1.4 Töökeskkonnavolinike põhikohustus on regulaarselt jälgida oma

töölõigus/vahetuses/struktuuriüksuses:

 töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, koostatud eeskirjade ja juhendite täitmist nii

tööandja kui ka teenistujate poolt;

 osaleda vajaduse korral töökeskkonnaohutuse kontrollimistes;

 osaleda kutsehaiguste ja õnnetusjuhtumite uurimisel;

 et teenistujatel on olemas ja nad kasutavad vajalikke isikukaitsevahendeid;

 et teenistujad saaksid töötervishoiu- ja tööohutuse valdkonnas vajalikud teadmised,

juhendamise ja väljaõppe.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 3/8

2.1.5 Töökeskkonnanõukogu:

 analüüsib korrapäraselt ettevõtte töötingimusi, registreerib tekkivad probleemid ja teeb

tööandjale ettepanekuid nende lahendamiseks ning jälgib vastuvõetud otsuste täitmist;

 osaleb ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse arenduskava ning ettevõtte

rekonstrueerimise, remondi, tehnoloogiliste uuenduste ja muude plaanide koostamisel;

 tutvub ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning vajaduse korral teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;

 analüüsib tööõnnetusi ning kutsehaigestumisi ja muid tööga seotud haigestumisi ning

jälgib, et tööandja rakendab abinõusid nende ennetamiseks;

 aitab luua naistöötajatele ning alaealistele ja puudega töötajatele sobivad töötingimused

ja töökorralduse.

2.1.6 Töökeskkonnaspetsialisti, töökeskkonnavolinike, töökeskkonnanõukogu liikmete nimed ja

kontaktandmed on välja pandud infostendidele ja avaldatud siseveebis.

2.1.7 Tööandja on kohustatud:

 andma teenistujale selgelt ja õigeaegselt vajalikke korraldusi ning tagama pideva töö kogu

tööpäevaks;

 tutvustama töölevõtmisel, samuti töötamise ajal teenistujatele töösisekorra, töötervishoiu

ja tööohutuse, ning tuleohutuse nõudeid, selgitama teenistujale tema töö võimalikke

ohtusid ja kahjulikke mõjusid, korraldama töötervishoiu ja tööohutuse alast väljaõpet;

 väljastama teenistujale enne tema tööle asumist isikukaitsevahendid, tööriietuse ning

puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab;

 tagama töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavad töötingimused,

 tagama töötervishoiu ja tööohutuse juhendite ja eeskirjade nõuete järgimise kõigil töödel;

 kõrvalekaldumatult järgima tööseadusandluse töötervishoiu ja tööohutuse alaseid sätteid,

võtma tarvitusele meetmeid tööõnnetuste ja kutsehaiguste vältimiseks;

 tagama teenistuja tööõnnetuste ja tervisekahjustuste vastu kindlustamisega seadusega

sätestatud korras.

2.2 Teenistuja õigused ja kohustused

2.2.1 Tööandja ja teenistuja on kohustatud töölepingu sõlmimisel või teenistusse nimetamisel

jälgima, et kokkulepe sõlmitaks ainult nende tööde kohta, mille tegemiseks on teenistuja välja

õppinud.

2.2.2 Teenistuja on kohustatud:

 osalema ohutu töökeskkonna loomisel, järgides töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid;

 järgima tööandja kehtestatud töö- ja puhkeaja korraldust;

 läbima tervisekontrolli vastavalt kehtestatud korrale;

 kasutama ettenähtud isikukaitsevahendeid ning hoidma neid töökorras;

 tagama vastavalt väljaõppele ja tööandja antud juhistele, et tema töö ei ohustaks tema

enda ega teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda;

 kohe teatama vahetule juhile ja töökeskkonnaspetsialistile õnnetusjuhtumist või selle

tekkimise ohust, tööõnnetusest või tööülesande täitmist takistavast tervisehäirest;

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 4/8

 täitma tööandja, töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti, tööinspektori ja

töökeskkonnavoliniku töötervishoiu- ja tööohutusalase korraldusi;

 kasutama töövahendeid ja ohtlikke kemikaale nõuetekohaselt

 hoiduma omavoliliselt lahti ühendamast, muutmast või eemaldamast töövahenditele või

ehitisele paigaldatud ohutusseadiseid;

 kinni pidama isikliku hügieeni nõuetest;

 tagama vahetu töökoha puhtuse ja korrasoleku.

 Laevadel tuleb täita määrust Laeva vahiteenistuse kord, tagamaks nii laeva, töötajate kui

keskkonna ohutus.

2.2.3 Teenistujal on keelatud töötada alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või

psühhotroopse aine mõju all.

2.2.4 Teenistujal on õigus:

 nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis-

ja isikukaitsevahendeid;

 saada teavet töökeskkonna ohuteguritest, töökeskkonna riskianalüüsi tulemustest,

tervisekahjustuste vältimiseks rakendatavatest abinõudest, tervisekontrolli tulemustest

ja tööinspektori ettekirjutusest tööandjale;

 tõsise, ähvardava või vältimatu õnnetusohu korral peatada töö ning lahkuda oma

töökohalt või ohtlikult alalt;

 keelduda tööst või peatada töö, mille täitmine seab ohtu tema või teiste isikute tervise

või ei võimalda täita keskkonnaohutuse nõudeid, teatades sellest viivitamata tööandjale

või tema esindajale ja töökeskkonnavolinikule;

 nõuda tööandjalt arsti otsuse alusel enda üleviimist ajutiselt või alaliselt teisele tööle või

oma töötingimuste ajutist kergendamist;

 nõuda enda üleviimist sobivale päevasele tööle, kui ööajal töötamine on isikule arsti

otsuse alusel tervise tõttu vastunäidustatud ning tööandjal on võimalik teenistujat

vastavale tööle üle viia;

 saada tööst põhjustatud tervisekahjustuse eest hüvitist võlaõigusseaduses sätestatud

ulatuses;

 pöörduda töökeskkonnavoliniku, töökeskkonnanõukogu liikmete ja teiste teenistujate

esindajate ning Tööinspektsiooni poole, kui tema arvates tööandja poolt rakendatavad

abinõud ja antud vahendid ei taga töökeskkonna ohutust.

2.3 Töökeskkonna ohutegurid ja riskide maandamine

2.3.1 Töökeskkond võib sisaldada füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja

psühhosotsiaalseid ohutegureid.

2.3.2 Tööandja ülesandeks on korraldada töökohtadel riskianalüüs, mida teevad vastava

ettevalmistuse saanud spetsialistid. Tehakse kindlaks, millised on ohutegurid ning hinnatakse

nende mõju suurust, arvestades teenistuja individuaalseid omadusi ja tervislikku seisundit.

2.3.3 Ohutegurite negatiivse mõju ärahoidmiseks kujundab tööandja töökeskkonna lähtudes

kehtestatud normidest ja nõuetest.

2.3.4 Riski vähendamiseks on oluline korraldada töökeskkonna ülevaatusi, mille käigus

tuvastatakse puudused töökeskkonnas ja planeeritakse parendustegevused.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 5/8

2.3.5 Tööõnnetuste ja tervisekahjustuse vältimiseks on tööandja koostanud tehtava töö ja

kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid.

2.3.6 Tööandja on kohustatud omal kulul andma teenistujale isikukaitsevahendid, tööriietuse ning

puhastus- ja pesemisvahendid, kui töö laad seda nõuab ja ohuteguri mõju ei ole võimalik

muul viisil ära hoida.

2.3.7 Teenistujale, kelle tervist võib töökeskkonna riskide hindamise tulemusel ohustada

töökeskkonna ohutegur või töölaad, korraldab tööandja regulaarse tervisekontrolli

töötervishoiuteenuse pakkuja juures.

2.4 Teenistuja tervisekontroll

2.4.1 Teenistuja tervisekontrolli korraldab tööandja, see viiakse läbi tööajal ja tööandja kulul.

2.4.2 Teenistuja tervisekontroll algab esmase tervisekontrolliga nelja kuu jooksul tööle asumisest

arvates ning edaspidi töötervishoiuarsti näidatud ajavahemiku järel, kuid mitte harvem kui

üks kord 3 aasta jooksul.

2.4.3 Teenistuja, kes asub tööle öötöötajana, läbib tervisekontrolli enne öötööle asumist. Öötööks

loetakse töötamist öisel ajal ajavahemikus 22:00-06:00. Öötöötajaks loetakse inimest, kelle

tööaeg ulatub regulaarselt vähemalt kolme tunni ulatuses öisesse aega või moodustab

vähemalt kolmandiku tema iga-aastasest tööajast.

2.4.4 Tervisekontrolli käigus täidab teenistuja tervisekontrolli kaardil tervisedeklaratsiooni osa ja

kinnitab andmete õigsust allkirjaga.

2.4.5 Töötervishoiuarst, olles tutvunud tervisekontrolli alusdokumentidega ning töökohal

teenistuja töökeskkonna ja töökorraldusega, määrab vajalikud terviseuuringud, kaasates

vajadusel eriarste.

2.4.6 Töötervishoiuarst kannab terviseuuringute tulemused tervisekontrolli kaardile, annab

hinnangu teenistuja terviseseisundile ning teeb otsuse töökeskkonna või töökorralduse

teenistujale sobivuse kohta.

2.4.7 Töötervishoiuarst teeb teenistujale teatavaks tema terviseuuringute tulemused ja

tervisekontrolli otsuse.

2.4.8 Meremehe tervisetõend

Laevapere liikmed läbivad perioodilise tervisekontrolli iga kahe aasta järel. Kui ilmnevad

vastunäidustused, võib tervisekontrolli tegija lühendada perioodi.

Erakorraliselt peab laevapere liige läbima tervisekontrolli, kui ta:

 läheb üle teisele ametikohale, millele on kehtestatud rangemad tervisenõuded;

 on olnud järjest haiguselehel 30 päeva või kauem.

2.5 Ergonoomika ja füüsilise ülekoormuse vältimine

2.5.1 Ebaõiged tööasendid, samatüübiliste liigutuste kordumine ja füüsilise töö raskus võivad

põhjustada ülekoormust ja viia tervisekahjustuseni.

Ülekoormushaiguse põhjuseks võivad olla töö ebaratsionaalne organiseerimine, pikaajaline

viibimine sundasendis, üksikute lihasrühmade pidev staatiline pinge, korduvad samalaadsed

kiired liigutused, äkilised töörütmi muutused, ebaõiged töövõtted, vead raskuste käsitsi

teisaldamisel, väikesed vigastused (mikrotraumad) ja liigväsimus.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 6/8

2.5.2 Haigestumisriski suurendavad ebasoodsad töökeskkonna tegurid (vibratsioon, müra, libe või

konarlik põrand, tuuletõmbus, ebasobiv mikrokliima), samuti teenistuja füüsilised

iseärasused (treenimata lihased, lülisamba anomaaliad), stress, alkoholi kuritarvitamine ja

suitsetamine.

2.5.3 Ülekoormuse ja tervisekahjustuse vältimiseks on oluline:

 kasutada õigeid töövõtteid ja kehaasendeid;

 teha töös piisavalt puhkepause, ennetada kehas ebamugavustunde tekkimist;

 teenistuja ja tööandja koostöös valida võimalikult ergonoomilised töövahendid.

2.6 Õnnetusjuhtumite vältimine

2.6.1 Töövahendite kasutamisel tuleb lähtuda vahendi tootja kasutusjuhendi ja ohutusjuhendi

nõuetest. Töövahendeid võib kasutada vaid tootja poolt ette nähtud otstarbel.

2.6.2 Enne igasuguse töövahendi kasutamist või töö alustamist on teenistuja kohustatud

tutvuma asjakohase kasutusjuhendi ja/või ohutusjuhendiga ning veenduma, et tema

teadmised ja oskused on piisavad ohutult töötamiseks. Sellisteks töövahenditeks või

töödeks võivad olla näiteks redelid, elektrilised tööriistad, kemikaalide kasutamine,

töötamine kõrgustes.

2.6.3 Transpordiameti õuealadel tuleb sõidukitega liikudes kinni pidada territooriumil kehtestatud

kiiruspiirangust, pöörata tähelepanu jalakäijatele.

2.6.4 Treppidel liikudes on komistamise ja kukkumise oht. Treppidest liikudes hoida kinni

käsipuust ja mitte kanda süles suuri esemeid, mis võivad trepil liikumist takistada.

2.6.5 Talvisel ajal libeda korral liikuge parklas ja teedel ning välitreppidel ettevaatlikult, et vältida

libisemisest tingitud kukkumist.

2.6.6 Õnnetusjuhtumite vältimise protseduurid laevadel on kirjeldatud laevastiku osakonna

ohutuse juhtimise protseduurides ja vastavates ohutusjuhendites.

2.7 Tegutsemine tööõnnetuse või õnnetusjuhtumi korral

2.7.1 Igast töökohal toimunud õnnetusjuhtumist peab kannatanu, pealtnägija või vahetu juht

teavitama esimesel võimalusel töökeskkonnaspetsialisti.

2.7.2 Õnnetusjuhtumi korral tuleb kannatanule anda esmaabi, vajadusel kutsuda kiirabi või

toimetada kannatanu lähimasse tervishoiuasutusse.

2.7.3 Raske trauma ja/või õnnetusjuhtumi puhul tuleb õnnetuskohal säilitada juhtumi toimumise

olukord kuni juhtumi uurijate saabumiseni (v.a juhul, kui see ei kutsu esile täiendavaid ohte).

2.8 Esmaabi

2.8.1 Esmaabivahendid asuvad hoonetes ja laevades vastavalt märgistatud kohtades.

Esmaabivahendite olemasolu on tagatud kõikides Transpordiameti sõidukites.

2.8.2 Koolitatud esmaabiandjate nimed ja nende kontaktid on toodud esmaabivahendite juures või

infotahvlitel.

2.8.3 Hädaolukorras kutsuge esmaabiandja ning helistage 112.

2.8.4 Esmaabivahendite olemasolu ja säilivustähtaegu kontrollivad selleks määratud

esmaabiandjad.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 7/8

2.8.5 Esmaabiandjad läbivad täiendkoolituse vähemalt iga 3 aasta tagant.

2.8.6 Laevade personalile toimub esmaabialane täiendkoolitus vastavalt meresõiduohutuse

seadusele §28.

2.8.7 Suuremates büroohoonetes ja teenindusbüroodes ning laevades (B-kategooria) on lisaks

esmaabivahenditele olemas ka elustamise (AED) seadmed abi osutamiseks südame

seiskumise korral. Seadmete kasutamisel järgige seadme kiirjuhendit ja häälkäsklusi.

2.9 Tuleohutus ja tegutsemine tulekahju korral

2.9.1 Tuleohutuse nõuded on kirjeldatud hoonete tulekahju korral tegutsemise plaanides ja

Transpordiameti tuleohutusjuhendis.

2.9.2 Tulekahju tekkimisel tuleb tagada inimeste ohutus ja nende kiire evakueerimine ohualalt.

2.9.3 Tulekahju avastanud isik on kohustatud:

 teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112) ja tegutsema sealt saadud juhiste

põhjal;

 hoiatama lähedal asuvaid inimesi;

 sulgema uksed ja aknad tõkestamaks tule levikut;

 rakendama võimalusel tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks

esmaseid meetmeid;

 teavitama vahetut juhti või haldustalituse juhatajat.

2.10 Elektriohutuse nõuded

2.10.1 Mitte kasutada rikkis elektriseadet, vaid teatada sellest oma vahetule juhile ja/või seadmete

korrashoiu eest vastutavasse struktuuriüksusesse.

2.10.2 Elektritöödele võib lubada ainult vastava elektriohutuse kvalifikatsiooniga teenistujaid,

elektripersonali teadmiste perioodiline kontroll peab toimuma ettenähtud tähtajal.

2.10.3 Elektrikäsitööriistu tohivad kasutada vaid teenistujad, kes on läbinud vastava väljaõppe ja

tunnevad hästi kasutatavate tööriistade ohutu kasutamise nõudeid.

2.10.4 Kõik elektriseadmed peavad kaitseaparaatide abil olema kaitstud (automaatlülitid,

releekaitsmed).

2.10.5 Kõik elektriseadmed peavad olema vajaduse korral nullitud ja maandatud (keelatud on sega

süsteemide kasutamine). Nulljuhe peab olema erinev (värvus, ristlõike erinevus) teistest

juhtmetest.

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM TT_16_K1_J1_r1

TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE ÜLDJUHEND

Koostamise kuupäev: 07.04.2021 Juhendi koostaja: Janne Udeküll 8/8

2.10.6 Elektriseadmete kasutamisel on keelatud:

 kasutada vigastatud või isolatsioonita juhtmeid;

 kasutada elektrilisi soojendusriistu ilma tulekindla aluseta ning jätta elektriseadmeid

järelevalveta;

 katta kinni elektrilisi küttekehasid, kuivatada nende peal esemeid, kui need ei ole tootja

poolt selleks ette nähtud;

 kasutada katkisi pistikupesi, jätku-, ja ühenduskarpe, vinnaklüliteid ning muid

elektriinstallatsioonimaterjale;

 avada elektrikilpide uksi, kõrvaldada elektriseadmetel kaitsekatteid ja asuda ise rikkeid

kõrvaldama;

 kasutada pikendusjuhtmeid jadamisi, kui tootja ei ole nii ette näinud;

 ühendada mitu suure voolutarbega elektriseadet ühte pikendusjuhtmesse.

2.10.7 Elektritrauma korral tegutsemine:

 Lülita välja elektriseade või katkesta vool ja eemalda kannatanu vooluringist vältides

enda sattumist vooluahelasse. Kui voolu ei ole võimalik kohe katkestada, tuleb kannatanu

vabastada vooluringist, kasutades isoleerivat eset (kuiv riie, kuiv nöör, kuiv puidust ese).

 teatama viivitamatult häirekeskusele (telefonil 112) ja tegutsema sealt saadud juhiste

põhjal

 jälgige pidevalt kannatanu elutähtsaid funktsioone.

2.11 Kemikaalide ja jäätmete käitlemine

2.11.1 Enne kemikaali kasutamist on teenistuja kohustatud tutvuma selle kemikaali ohutuskaardiga.

2.11.2 Kemikaali ohutuskaardi annab kemikaali tarnija tootega kaasa.

2.11.3 Kemikaali võib kasutada vaid tootja poolt määratud otstarbel.

2.11.4 Ohtlike kemikaalide käitlemisel tuleb kasutada isiku- või ühiskaitsevahendeid vastavalt

kemikaali tootja soovitustele, mis on toodud kemikaali ohutuskaardil.

2.11.5 Ohtlikud jäätmed tuleb panna vastavalt märgistatud konteinerisse või utiliseerida muul

kokkulepitud viisil.

2.11.6 Ohtlikud jäätmed võivad olla kemikaalid ja nende anumad, elektroonikajäätmed või muud

jäätmed, mis võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale.

2.11.7 Kui teenistuja ei tea, kuidas käidelda ohtlikke või mitte ohtlikke kemikaale, nende jääke või

muid jäätmeid, siis on ta kohustatud küsima vastavad juhised oma otseselt juhilt,

töökeskkonnaspetsialistilt või muu tööandja esindaja käest.

2.11.8 Muu jäätmete sorteerimine toimub vastavalt loodud võimalustele – jäätmed kogutakse liigiti

lähtudes tähistusest konteineril.

KÄSKKIRI

20.04.2021 nr 1.1-1/21/234

Transpordiameti töötervishoiu ja tööohutuse

üldjuhendi kinnitamine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 13 lg 1 p 14 ja Majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a

määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6 punkti 4 alusel:

1. Kinnitan Transpordiameti töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhendi (lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Maanteeameti peadirektori 18.09.2018 käskkirja nr 1-2/18/333

„Maanteeameti töötervishoiu ja tööohutuse juhendite kinnitamine" punkti 1.1, millega on

kinnitatud „Sissejuhatav töötervishoiu ja tööohutuse juhend“.

3. Tunnistan kehtetuks Veeteede Ameti peadirektori 13.04.2019 käskkiti nr 17-VA

„Sissejuhatava töötervishoiu ja tööohutuse juhendi nr 1 muutmine".

4. Tunnistan kehtetuks Lennuameti peadirektori 27.10.2016 käskkirjaga nr 1.1-1/16/58

„Juhtimissüsteemi dokumentide kinnitamine“ punkti 1.1, millega on kinnitatud „Esmaabi

andmise ning töötervishoiu ja -ohutuse kord“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Padar