Käskkiri

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 1/6

Sisukord 1 Juhtimise aluspõhimõtted ............................................................................................................. 1

1.1 Meie visioon .......................................................................................................................... 1

1.2 Meie missioon........................................................................................................................ 1

1.3 Meie väärtused ....................................................................................................................... 1

2 Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus ....................................................................... 2

2.1 Merenduse ja veeteede teenistuse eesmärk ........................................................................... 3

2.2 Merenduse ja veeteede teenistuse kliendid ............................................................................ 3

2.3 Merenduse ja veeteede teenistuse põhiülesanded .................................................................. 3

2.4 Juhtpõhimõtted ja eesmärgid ................................................................................................. 3

2.5 Merenduse ja veeteede teenistuse sertifitseeritud juhtimissüsteemi käsitlusala .................... 4

3 Juhtimissüsteemi dokumentatsioon .............................................................................................. 5

1 Juhtimise aluspõhimõtted

1.1 Meie visioon

Mereriik - teejuht merenduses.  Oleme usaldusväärne ja juhtiv asutus merendusküsimustes.

 Tehnoloogia abil leiame nutikaid viise teenuste osutamiseks ning oleme avatud kogemuste

jagamisel.

 Räägime kaasa merenduse arengus ning panustame merekeskkonna hoidmisse.

1.2 Meie missioon

Loome tingimused ohutuks veeliikluseks ja panustame merenduse arengusse.  Veeliikluses osalejad on teadlikud ja vastutustundlikud ning veetee taristu aitab laevadel

ohutult liigelda.

 Aktiivse dialoogi ja koostöö kaudu hoiame head kontakti merenduse huvigruppidega,

tunneme oma klienti ja teame, kuidas nende ootusi täita.

 Oma tegevustes lähtume keskkonna säästmisest ja kestlikust arengust ning võimalusel

eelistame alati rohelisi valikuid.

 Nõustame oma kliente ja pöörame senisest enam tähelepanu ennetus- ja teavitustööle.

1.3 Meie väärtused

 Oleme usaldusväärsed.

Oleme pädevad ja professionaalsed, näeme suurt pilti ning oleme kursis valdkonna arengutega.

Tegutseme ennetavalt ja teeme otsuseid läbimõeldult. Täidame antud lubadused õigeaegselt ning

peame kokkuleppeid siduvaks. Oleme ausad, tegutseme läbipaistvalt ning tugineme oma töös

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 2/6

faktidele. Lähtume selge sõnumi põhimõtetest.

 Oleme uuendusmeelsed.

Oleme õpihimulised ning loovad. Rakendame parimaid praktikaid ning arendame oma

valdkonda. Oleme oma tegevustes nähtavad ja eeskujuks teistele ning püüdleme alati väärtust

loova tulemuse poole. Oleme kaasaaegsed ja keskkonnasõbralikud.

 Oleme meeskondlikud.

Töötame ühiselt seatud eesmärkide nimel. Teenust osutava organisatsioonina on meie suurim

ressurss töötaja, seetõttu tunnustame iga inimese panust ja pühendumist. Anname üksteisele

õigeaegset ja asjakohast tagasisidet. Jagame õnnestumisi ja õpime vigadest. Teeme oma tööd

lugupidavalt ja taktitundega nii oma kolleegide kui ka klientide suhtes.

 Oleme vastutustundlikud.

Me teeme oma tööd põhjalikult. Teame, et meie tegevustest sõltub palju ja tegevusetusel

võivad olla tõsised tagajärjed.

2 Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus

Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistus on Veeteede Ameti õigusjärglane, mis sai alguse

Eesti Vabariigi algaastatel ning tegutses erinevate nimetuste all Teedeministeeriumi alluvuses.

Nõukogude okupatsiooni ajal aastal 1940 amet likvideeriti ning veeteid haldasid NSV Liidu

riigiorganid. Veeteede Amet taasloodi 1990. a Eesti NSV Transpordiministeeriumi haldusalas.

Ministeerium nimetati ümber aprillis 1991 Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumiks ning

oktoobris 1992 Teede- ja Sideministeeriumiks. Ajavahemikul 1. novembrist 2002 kuni 31.

detsembrini 2020 on Veeteede Amet tegutsenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalas.. Transpordiamet loodi 1. jaanuaril 2021 seniste Lennu-, Maantee- ja Veeteede Ameti

ühendamisega. Transpordiametist saab transpordiliikide ülene kompetentsikeskus ning ohutu,

mugava ja kiire liiklemiskeskkonna arendaja. Amet lähtub oma tegevuses liikuvuse terviklikust

kujundamisest, mille eesmärk on pakkuda inimestele ja kaupadele võimalikult mugavaid ja kiireid

liikumislahendusi, kasutades ka erinevaid transpordiliike. Transpordiamet tegutseb põhimääruse

alusel ning struktuur on kättesaadav ameti koduleheküljel.

Merenduse ja veeteede teenistuse juhtimissüsteemi loomisel oleme lähtunud ISO 9001:2015

standardi nõuetest. Juhtimissüsteemi väljatöötamisel on arvestatud ka meremeeste väljaõppe,

diplomeerimise ja vahiteenistuse aluste rahvusvahelise konventsiooni 1978, koos muudatustega

(STCW), meresõiduohutuse korraldamise rahvusvahelise koodeksi (ISM Code) ning muude

rahvusvaheliste konventsioonide ja Eesti Vabariigi õigusaktide nõudeid ning klientide tagasisidet.

Transpordiameti peamaja asub aadressil Valge 4, 11413 Tallinn. Merenduse ja veeteede teenistuse

struktuuriüksusi asub ka järgmistel aadressidel:

 Tallinnas Valge 3/1;

 Tallinnas Lume 9 (büroohoone ja Hundipea sadam);

 Pärnus Merekalda 16;

 Haapsalus Uus-Sadama 2;

 Kuressaares Pärna 6;

 Tartus Väike-Turu 4 (büroohoone ja sadam);

 Haapsalus Rohuküla sadam 8 (hooldusbaas koos kaiga).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 3/6

2.1 Merenduse ja veeteede teenistuse eesmärk

Merenduse ja veeteede teenistuse tegevuse eesmärgiks on riigi majanduspoliitika elluviimine,

ohutuse ja turvalisuse tagamine merenduses. Merenduse ja veeteede teenistus korraldab veeteede

korrashoidu, jäämurret ja ohutut ning turvalist veeliiklust ning kujundab ohutuid veeliiklusharjumusi.

2.2 Merenduse ja veeteede teenistuse kliendid

 Riigiasutused;

 rahvusvahelised merendusorganisatsioonid ja mereadministratsioonid;

 teenistuse teenistujad;

 mereõppeasutused;

 veeliiklejad;

 laevaomanikud ning laevu teenindavate ettevõtete omanikud;

 sadamapidajad ning sadama ohutuse ja turvalisuse eest vastutavad inimesed.

2.3 Merenduse ja veeteede teenistuse põhiülesanded

 merealadel ja laevatatavatel siseveeteedel navigatsioonitingimuste informatsiooni kogumine,

selle töötlemine ja levitamine;

 tingimuste loomine ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks üldkasutataval veeteel;

 laevade ohutus- ja turvalisusnõuete korraldamine;

 merenduspersonali väljaõppe ja kvalifikatsiooni tõendamise korraldamine;

 valdkonna andmekogude pidamine;

 laevaliikluse korraldamise süsteemi haldamine;

 ameti veesõidukite haldamine ja jäämurdeteenuse korraldamine.

Rahvusvahelisel tasandil täidab merenduse ja veeteede teenistus Eesti Vabariigi

mereadministratsiooni ülesandeid ning haldab meresõiduohutuse alaseid rahvusvahelisi kontakte.

Eesti on alates 31. jaanuarist 1992. a Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) liige ning on

ühinenud tähtsamate merendusalaste rahvusvaheliste konventsioonidega. 1994. a jaanuaris ühineti

Rahvusvahelise Meremärkide ja Tuletornide Administratsioonide Liiduga (IALA), 1997. a

veebruaris Rahvusvahelise Hüdrograafia organisatsiooniga (IHO) ja 2001. a märtsis Rahvusvahelise

Navigatsiooni Liiduga (PIANC).

2005. aasta juulist on Eesti Pariisi vastastikuse mõistmise memorandumi (Paris MOU – riiklik

sadamakontroll) täisliige.

2.4 Juhtpõhimõtted ja eesmärgid

 Tagame tingimuste loomise ohutuks ja turvaliseks veeliikluseks Eesti Vabariigi merealadel

ning laevatatavatel siseveekogudel.

 Tagame oma tegevuse läbipaistvuse ja usaldusväärsuse juhtimissüsteemi pideva parendamise

kaudu.

 Tegutseme kliendikeskselt, mõistes ja täites klientide vajadusi ning püüdes ületada nende

ootusi. Oleme klientide jaoks, mitte kliendid meie jaoks.

 Tagame riikliku järelevalve merenduses ning vajadusel riikliku sunni kohaldamise seadusega

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 4/6

ettenähtud alusel ja ulatuses.

Merenduse ja veeteede teenistuse juhtlause on: OHUTUM MERESÕIT.

Merenduse ja veeteede teenistuse juhtkond vaatab juhtimissüsteemiga seonduva üle regulaarsetel

juhtkonna koosolekutel (EDHS 1-1-4).

Merenduse ja veeteede teenistuse eesmärkide saavutamiseks on kinnitatud strateegilised peasuunad

ja mõõdikud ning teenuste eesmärgid ja mõõdikud.

Strateegilised peasuunad käsitlevad:

 ohutut veeliiklust;

 mugavaid avalikke teenuseid;

 professionaalset, tõhusat ja kliendikeskset organisatsiooni.

On kehtestatud järgmiste teenuste eesmärgid ja mõõdikud:

 veetee ja navigatsioonimärgistuse haldamine;

 hüdrograafilise info kogumine, navigatsiooniteabe koostamine ja levitamine;

 jäämurdeteenus;

 riigile kuuluvate parvlaevade haldus;

 laevade järelevalve;

 sadamate järelevalve;

 meremeeste väljaõpe;

 laevaliikluse korraldamine;

 laevastiku teenus;

 teenistuse juhtimine.

2.5 Merenduse ja veeteede teenistuse sertifitseeritud juhtimissüsteemi käsitlusala

1) Meremeeste väljaõppe ja täiendusõppe üle järelevalve teostamine ning diplomeerimise alane

tegevus vastavalt rahvusvahelise konventsiooni „Meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja

vahiteenistuse aluste rahvusvaheline konventsioon, 1978, koos muudatustega

(STCW konventsioon)“ ja rahvuslike õigusaktide nõuetele.

2) Laevade järelevalve.

3) Sadamate järelevalve.

Juhtimissüsteemi käsiraamat ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni ja on kättesaadav merenduse

ja veeteede teenistuse teenistujatele juhtimissüsteemi dokumentatsiooni registris ehk

„dokumentatsioonimajas“. Kuni uue dokumentatsiooni registri kasutuselevõtuni on Transpordiameti

kinnitatud juhtimissüsteemi dokumendid kättesaadavad serveris T-kettalt. Alates 01. jaanuarist 2021

kõik kinnitatud dokumendid on kättesaadavad ka Transpordiameti dokumendihaldussüsteemis

„Delta”, varasemad dokumendid on leitavad Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemist „Delta“.

Klientidele ja koostööpartneritele on merenduse ja veeteede teenistuse juhtimissüsteemiga seonduv

kättesaadav ameti koduleheküljel.

Juhtimissüsteemi käsiraamatut ohjab Transpordiameti arendusosakonna kvaliteedijuht.

Sertifitseeritud valdkondades oleme klientidelt tagasiside saamiseks välja töötanud küsitlusankeedid

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 5/6

meremeeste diplomeerimise, sadamate järelevalve ja laevade (sh väike- ja siseveelaevade) järelevalve

kohta, kus saab anda hinnangu klienditeenindusele ning esitada omapoolseid ettepanekuid.

Saadud tulemusi analüüsitakse vastavas struktuuriüksuses ja vaadatakse üle juhtkonnapoolsel

ülevaatusel ning planeeritakse täiendavad tegevused kliendirahulolu suurendamiseks.

Klientidel ja koostööpartneritel on võimalik anda tagasisidet või küsida informatsiooni ka kirjalikult

aadressil Valge 4, 11413 Tallinn, e-posti aadressil [email protected] ning Transpordiameti

koduleheküljel rubriigi „Pöördu Transpordiameti poole“ kaudu.

Juhtimissüsteemi toimimist hinnatakse seire ja mõõtmise alla kuuluvate komponentide kaudu:

 klientide tagasiside;

 töötajate arenguvestlused;

 sise- ja välisauditid;

 riskide hindamine;

 eesmärkide, tegevuskavade/tööplaanide täitmine;

 juhtkonnapoolsed ülevaatused.

3 Juhtimissüsteemi dokumentatsioon

Oleme jaotanud juhtimissüsteemi dokumendid temaatilisteks gruppideks ehk valdkondadeks, mis

jagunevad omakorda alamgruppideks.

Meil on järgmised temaatilised valdkonnad:

VA 01 „Tippjuhtimine“ – siia alla on koondatud merenduse ja veeteede teenistuse töökorraldust

reguleerivad dokumendid (Juhtimissüsteemi käsiraamat, eesmärgid ja mõõdikud, põhimäärused,

ameti- ja tööjuhendid) ehk küsimused: kes teeb? mida teeb? millal teeb?

VA 02 „Funktsionaalne juhtimine“ (tugiprotsessid) – siia alla on koondatud tugiprotsessidega

seonduvad dokumendid (asjaajamine; sisekorra, turvalisuse ja tuleohutuse tagamine; personalitöö;

infotöö ja avalikud suhted; planeerimine, arvestus ja finantstöö; majandustegevus; juhtimine;

infoturve; töötervishoiu ja tööohutuse tagamine, riigisaladuse ja salastatud välisteabe kaitse).

VA 03 „Meresõiduohutuse tagamine“ (põhiprotsessid) – siia alla on koondatud riikliku järelevalve

teostamisega seonduvad dokumendid (meremeeste diplomeerimine ja arvestus, laevade järelevalve,

sadamate järelevalve, ettevõtjate järelevalve, meresõiduohutuse alase teabe käitlemine,

meresõiduohutuse üldprobleemid).

VA 04 „Hüdrograafia ja veeteede märgistamine“ (põhiprotsessid) – siia alla on koondatud

dokumendid, mis käsitlevad järgmisi teemasid: Eesti merealadel ja laevatatavatel sisevetel

navigatsioonitingimuste kohta informatsiooni kogumine, selle töötlemine ja levitamine ning

tingimuste loomine ohutuks veeliikluseks üldkasutataval veeteel, sealhulgas järelevalve veetee

vastavuse üle õigusaktide nõuetele; laevastiku tööde korraldamine (teenistus haldab veesõidukeid,

mille suhtes amet on volitatud asutuseks riigivaraseaduse mõistes).

TRANSPORDIAMETI JUHTIMISSÜSTEEM AO_1_v1

JUHTIMISSÜSTEEMI KÄSIRAAMAT

Koostamise kuupäev: ….2021 Koostaja: Inna Koit 6/6

VA 05 „Meresõiduohutuse korraldamise süsteem“ (põhiprotsessid) – siia alla on koondatud

dokumenteeritud meresõiduohutuse korraldamise süsteem, mis võimaldab ameti personalil tõhusalt

rakendada ameti ohutus- ja keskkonnakaitse põhimõtteid (meresõiduohutuse korraldamise süsteem).

VA 06 „Laevaliikluse korraldamine“ (spetsiifiline ülesanne) – siia alla on koondatud laevaliikluse

korraldamise seonduvad dokumendid (laevaliikluse korraldamine).

Merenduse ja veeteede teenistuse toimuvate oluliste protsesside kirjeldamine on vajalik selleks, et

täitjatel oleks alati võimalik nende põhjal oma teadmisi vajalikul tasemel hoida ja uutel teenistujatel

oleks lihtsam oma töökohustustesse sisse elada ning kontrollijatel oleks kindel alus protsesside

kulgemise õigsuse hindamiseks.

Protsesside kirjeldamine toimub teenistujate endi poolt või osavõtul, järgides põhimõtet „pane kirja,

nagu teed, ja tee, nagu kirjas on”. Seejuures peavad olema rahuldatud kõik merenduse ja veeteede

teenistuse sisesed vajadused ning täidetud kõik Eesti Vabariigi õigusaktidest tulenevad ning Eestile

kohustuslike rahvusvaheliste konventsioonide nõuded.

Teenuse omanik vastutab, et teenusega seotud protsessid on kirjeldatud, ajakohased ja kõik vajalikud

osapooled omavad piisavalt tööks vajalikku informatsiooni. Juhtimissüsteemi dokumentide

koostamist, identifitseerimist, kinnitamist, muutmist ja teenistujate informeerimist reguleerib

dokumendiohje juhend.

Teenustega seotud hanketegevus on reguleeritud hankekorraga, asjaajamiskorraga ja muude

juhenddokumentidega.

Standardi punkti 8.4 kohasele ohjele on allutatud volitatud klassifikatsiooniühingute ja

turvalisusorganisatsioonide poolt osutatud teenused.

Kuna juhtimissüsteemi dokumente on kogunenud suhteliselt palju, oleme nende leidmise

lihtsustamiseks kujundanud oma juhtimissüsteemi dokumentatsiooniregistri niinimetatud

„dokumentatsioonimajana“, mis sisaldab erinevate valdkondade dokumentide (juhendmaterjalid,

vormid jms) registreid ja need on teenistujatele kättesaadavad ameti sisevõrgus Almare 2007. Kõik

dokumendid on kättesaadavad ka dokumendihaldussüsteemis „Delta”. Peale Transpordiameti ühtse

keskkonna struktuuri kokkuleppimist ja loomist, võtab merenduse ja veeteede teenistus selle

kasutusele.

KÄSKKIRI

18.03.2021 nr 1.1-1/21/187

Merenduse ja veeteede teenistuse juhtimissüsteemi

käsiraamatu kinnitamine

Majandus- ja taristuministri 03.12.2020.a määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 6

punktide 1 ja 5 alusel:

1. Kinnitan „Merenduse ja veeteede teenistuse juhtimissüsteemi käsiraamatu“ (käskkirjale

lisatud).

2. Tunnistan kehtetuks Veeteede Ameti peadirektori 26.03.2019 käskkirja nr 14-VA

“Kvaliteedikäsiraamatu muutmine”.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Padar

peadirektor