Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 rakenduskava versiooni 5.0 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Tellija ning KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Siseministeerium

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 15.10.2025. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus .......... 5

2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus ning kavandatava seos

strateegiliste ja muude arengudokumentidega ......................................................................... 10

2.1 Eesti 2035 .................................................................................................................. 10

2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030 ....................................................... 11

2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030......................................................................... 13

2.4 Eesti digiühiskond 2030 ............................................................................................ 14

3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................... 15

3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta .......................... 15

3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas ..................................... 15

3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas ................................. 16

3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 17

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 19

4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine ............................................ 19

4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 23

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 24

Summary .................................................................................................................................. 25

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 26

KSH eelhinnangu lisad:

KSHEH lisa 1. Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava,

esmaversiooni, keskkonnamõju strateegiline eelhinnang (Hendrikson & Ko OÜ; 2022);

KSHEH lisa 2. 2022. a otsus rakenduskava KSH hindamise algatamata jätmise osas

(Siseministeerium, nr. 1-3/36; 2022);

KSHEH lisa 3. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud piirilõikude 9-11 asetus (Politsei-

ja Piirivalveamet, 19.08.2025);

KSHEH lisa 4. Rakenduskava versioonis 5 käsitletud kinnipidamiskeskuse asupaik ja

ümbruse maakasutus (Maa- ja Ruumiamet, 2025).

4 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-

2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0

(juuni - … 2025). BMVI rakenduskavaga seonduvaks korraldusasutuseks on Siseministeerium.

Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud

ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete

ebasoodne mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse

algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks

ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud).

Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused,

kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse

järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige Siseministeerium kasutada täiendava töövahendina

rakenduskavaga seonduvates (mh vastuvõtmine) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse lühikirjeldus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on EL 2021-

2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0

(juuni-… 2025). Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk

2022. a koostatud ka KSH eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava

meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH

menetluse algatamise vajadust (vt ka KSHEH lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (20 projekti muutunud). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri (tuvastamaks

ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne mõju Natura 2000 alale on välistatud).

Käesolev KSH eelhinnang fokuseerib tegevusi, millede osas on teada muudatusi. Tegevused,

kus muutusi pole, nende osas kohalduvad varasema eelhinnangu ja selle alusel koostatud otsuse

järeldused (vt KSHEH lisad 1 ja 2).

Käesolev BMVI rakenduskava versiooni 5.0 eelnõu on koostatud Siseministeeriumi poolt

vastavalt:

 EL määrusele nr 2021/1060 ning selle VI lisas toodud programmi vormile;

 EL määrusele nr 2021/1148, millega on sätestatud BMVI poliitikaeesmärk,

erieesmärgid ja meetmed nende erieesmärkide rakendamiseks;

 Euroopa Komisjoni esitatud juhendile.

BMVI rakenduskava kohaselt: „Eesti valvab Schengeni välispiiri. Piirivalvurid tegutsevad,

järgides Schengeni piirieeskirju ja integreeritud piirihalduse põhimõtteid, mille olulised osad

on patrull, riskianalüüs, piirikontroll, piiriülese kuritegevuse uurimine koostöös teiste riikide

sisejulgeoleku asutustega, kontaktametnikud kolmandates riikides ja muu rahvusvaheline

koostöö. Heausksete reisijate seadusliku piiriületuse lihtsustamisel ning samal ajal

ebaseadusliku rände ja julgeolekuriskide vältimisel on piirivalvurite kõrval suur osa ka Eesti

välisesindustel. Schengeni viisad antakse välja kooskõlas ELi viisaeeskirjaga, millega

tagatakse vajalikud kaitsemeetmed ja mehhanismid, et kaitsta reisijate eraelu puutumatust ja

põhiõigusi, eelkõige seoses nende isikuandmetega.“

BMVI rakenduskava poliitikaeesmärk on tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud

piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d

ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on. Rakenduskavas on nimetatud kaks erieesmärki (SO1 ja

SO2). Erieesmärkide all on kokku 20 projektiga toimunud muudatused (nendest 5 on täiesti

uued).

Erieesmärk SO1 on toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiiridel rakendatavat

tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja

Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused, et hõlbustada

seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest

kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge.

6 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Rakenduskavas on nimetatud järgmised esialgsed rakendusmeetmed erieesmärgi

saavutamiseks (alljärgnevalt toodud vaid varem (2022. a) hindamata ja muudatustega seotud

asjaolud).

a) piirikontrolli tugevdamine kooskõlas määruse (EL) 2019/1896 artikli 3 lõike 1 punktiga a:

i) suurendades suutlikkust teha välispiiridel kontrolle ja seiret, sealhulgas tugevdades

meetmeid seadusliku piiriületuse lihtsustamiseks ja, kui see on asjakohane, meetmeid,

mis on seotud piiriülese kuritegevuse, eelkõige rändajate ebaseadusliku üle piiri

toimetamise, inimkaubanduse ja terrorismi ennetamise ja avastamisega välispiiridel;

mis on seotud pidevalt kõrge rändetaseme haldamisega välispiiridel, sealhulgas

tehnilise ja operatiivtoe kaudu, ning mehhanisme ja menetlusi haavatavate isikute ja

saatjata alaealiste tuvastamiseks ning rahvusvahelist kaitset vajavate või seda taotleda

soovivate isikute tuvastamiseks, samuti suutlikkust anda sellistele isikutele teavet ja

neid edasi suunata;

ii) rakendades Schengeni alal piirikontrolliga seotud tehnilisi ja operatiivmeetmeid,

samal ajal säilitades inimeste vaba liikumise selle piires;

iii) analüüsides sisejulgeolekuohte ja selliseid ohte, mis võivad mõjutada välispiiride

toimimist või turvalisust;

b) Euroopa piiri- ja rannikuvalve arendamine, toetades piirihalduse eest vastutavaid riiklikke

ametiasutusi meetmete võtmisel, mis on seotud võimearendusega, ühise suutlikkuse

suurendamisega, ühishangetega ja ühiste standardite kehtestamisega ning muude meetmete

võtmisel, mille eesmärk on ühtlustada liikmesriikide ning Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti vahelist koostööd ja koordineerimist;

e) piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige SISi, ETIASe, EESi ja

Eurodaci loomine, käitamine ja hooldamine piirihalduse eesmärgil vastavalt liidu õigusele,

sealhulgas selliste suuremahuliste IT-süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning

meetmed andmete kvaliteedi ja teabe esitamise parandamiseks;

Meetmete loetelu on rakenduskavas järgmine:

 EUROSURi arendamisega seotud meetmed, näiteks seadmete (monitorid,

juhtimiskonsoolid), juhtimispunkti projekteerimistööd renoveerimiseks;

 koostalitlusvõime paketi ja ELi suuremahuliste IT-süsteemidega seotud meetmed,

näiteks ETIASe, EESi ja SIS-Recasti, EURODAC arendustööd;

 meetmed, mille eesmärk on arendada Euroopa piiri- ja rannikuvalve riiklikke

komponente, näiteks ekspertide lähetamine Frontexisse;

 piirihalduse koolitused IBMi rakendamiseks ja Schengeni õigustiku ühetaolise

elluviimise tagamiseks, sh põhiõiguste tagamine;

 investeeringud Frontexi standarditele vastavasse piirivalvevarustusse, näiteks

patrullsõidukid, UTVd, kaamerad ning mehitamata õhusõidukid ja nende detektorid –

kogu suuremahuline varustus tehakse Frontexile kättesaadavaks;

 investeeringud piirikontrolli- ja migratsioonijärelevalve seadmetesse koos tootetoega,

näiteks dokumendilugejad, biomeetriliste andmete tehnoloogia ja mikroskoobid;

 III lisa punkti 1 alapunktiga i seotud meetmed taustakontrolli suutlikkuse loomiseks

(praeguse kinnipidamiskeskuse renoveerimine ja ümberehitamine, soojakute ostmine,

taustakontrolli läbinud isikutele elamiskulude, majutuse ja teenuste pakkumine,

sealhulgas kvalifitseeritud ja spetsialiseerunud personalilt, IT-arendused taustakontrolli

võimaldamiseks ja koostalitlusvõime tagamiseks asjakohaste IT-süsteemidega jne);

7 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO1 alla on lisandunud järgnevad 4 projekti (mh p 2, erimeede nr 9):

1. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (uus projekt MTR ja

SAC eraldise arvelt) - täiendatakse olemas olevat piiri ala (KSHEH lisa 3) seadmetega.

Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid seadmeid, väheneb

planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada, avastada ja

tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust. Piirilõiguga seonduvat vt ka

eelhinnangu ptk 3;

2. Rändepaketi rakendamine - taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine,

infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja piirimenetluses ning tõlkevõimekuse

arendamine. Tegevuse „Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse pakkumine“

raames ehitatakse ümber kinnipidamisekeskuse hoone vastavalt EL rände ja varjupaiga

paketile. Kinnipidamiskeskus avati 2018. a. Peamiselt toimuvad olemas oleva hoone

sees tööd. Alale lisanduvad moodul majad, toimuvad pinnastööd ja lahendatakse

sademeveesüsteem. Taustakontrollis olevatele isikutele tagatakse elamisväärsed

tingimused, sh toitlustus ning esmane meditsiiniline ja juriidiline nõustamine.

Piirkonda (KSHEH lisa 4) jäävad tootmismaad, ärimaad ja maatulundusmaad. Projekti

ala vahetus (ca 1 km raadiuses) ümbruskonnas olulisi Euroopa Liidu või riiklike

looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevuse „Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja

piirimenetluses“ eesmärki on välispiiri ületavate kolmandate riikide kodanike kontrolli

tugevdamine. Arendatakse taustakontrollimoodul ja täiendatakse olemasolevaid

infosüsteeme. Kõik kolmandate riikide kodanikud, kelle suhtes tuleb läbi viia

taustakontroll, tuvastatakse ja kontrollitakse asjakohaste andmebaaside alusel.

Tegevuse „Tõlkevõimekuse arendamine“ eesmärk on tõlkevõimekuse tõstmine.

Projekti raames töötatakse välja tõlkemoodul ning soetatakse tõlkeseadmed.

Taustakontrollis olevatele kolmanda riikide kodanikele tagatakse tõlketeenus.

Erieesmärk SO1 alla on ka selle põhieesmärgiga seotud erimeetmed (8 tk):

1. BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 - autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine - eesmärk on saada parem olukorrapilt Euroopa Liidu välispiirilõikudest, kuhu

ei ole majanduslikult mõistlik ehitada statsionaarset taristut. PPA hangib 4

uuenduslikku mobiilset kaugseiresüsteemikomplekti, testib ja kohandab neid erineva

keerukusega maastikul piiri valvamiseks;

2. BMVI/2021/SA/1.5.4/008 - koostalitlusvõime määruse rakendamise toetamine -

eesmärk on tuvastada paremini isikuid ja identiteedipettusi erinevate Euroopa Liidu

infosüsteemides olevate isikuandmete koondamise ja automaatse võrdlemise abil.

Projekti raames luuakse kollaste linkide käsitsi lahendamise võimekus vastavalt

koostalitlusvõime õiguslikule raamistikule ning koolitatakse identiteedi andmeid

töötlevaid ametnikke;

3. BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC + analüüs – eesmärk analüüsida SIRENE töövoo

süsteemi (iSPOC) ning kaardistatakse tööprotsesside automatiseerimise võimalused;

4. BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01- Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine - soetatavate

piiripatrullsõidukitega tõhustatakse välispiiridel rakendatavat Euroopa integreeritud

piirihaldust, eesmärgiga ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest

kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge;

5. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS - Smart Borders

2024+, I osa: EES/ETIAS) projektis arendatakse ja seadistatakse riiklikud süsteemid ja

8 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

biomeetriahõive seadmed vahetama infot ELi-üleste riiki sisenemise ja riigist

lahkumise (EES) ja Euroopa reisiinfo ja -lubade (ETIAS) süsteemidega;

6. BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart Borders 2024+, II osa:SIS - eesmärk on realiseerida

Schengeni ala riikide infovahetuse parandamine siseturvalisuse tagamiseks. Paraneb

infovahetus Schengeni ala liikmesriikide vahel;

7. BMVI/2024/SA/1.4.2/002 - Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril -

paigaldatakse (varem ettevalmistatud taristusse) fiiberoptiline kaabelvõrk, mille

tulemusel tagatakse turvaline ja töökindel andmesideühendus välispiiril asuvate

piiripunktide ja andmekeskuste vahel. Teise tegevusena arendatakse ja ehitatakse

droonituvastussüsteem ning soetatakse droonitõrjeseadmed, mille tulemusel tekib

droonide tuvastamise ja tõrjumise esmane võimekus, mis omakorda suurendab

välispiiri valvamise tehnilist võimekust;

8. BMVI/2024/SA/1.1.5/001 - Mitmekihilise droonituvastuse- ja -tõrjepositsiooni

piloteerimine - eesmärk on tõsta Politsei- ja Piirivalveameti võimekust tuvastada ja

tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid droone. Selle jaoks ehitatakse statsionaarne

positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008; vt ka eelhinnangu ptk

3), kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi.

Täiendavalt saab siinkohal esile tuua, et erieesmärk SO1 alla on ellu viidud või rakendamisel

(rakenduskava perioodi lõpuni, mh täiendavate Euroopa Komisjoni poolt määratud eraldiste

abil) järgnevad 6 projekti:

1. Droonide soetamine;

2. Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4-6;

3. Seiretehnikute värbamine ja koolitamine (seos ka tehnika ülalpidamise ja

hooldamisega);

4. Seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril;

5. Automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides;

6. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja

Interlyysi arendamine.

Erieesmärk SO2 on toetada ühist viisapoliitikat, et tagada ühtlustatud lähenemisviis viisade

väljastamisele ja hõlbustada õiguspärast reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja

julgeolekuriske. Rakendusmeetmed erieesmärgi saavutamiseks esitatud allpool (toodud vaid

muudatustega seotud).

b) liikmesriikide toetamine viisade väljastamisel, sealhulgas määruse (EÜ) nr 810/2009 artiklis

25 osutatud piiratud territoriaalse kehtivusega viisade puhul, mida väljastatakse

humanitaarkaalutlustel, riiklikes huvides või rahvusvaheliste kohustuste tõttu;

e) ühise viisapoliitika valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide ja eelkõige VISi loomine,

käitamine ja hooldamine vastavalt liidu õigusele, sealhulgas selliste suuremahuliste IT-

süsteemide ja nende sidetaristu koostalitlusvõime, ning meetmed andmete kvaliteedi ja teabe

esitamise parandamiseks.

c) viisasid käsitleva liidu acquis’ ühetaolise kohaldamise tagamine, sealhulgas ühise

viisapoliitika edasiarendamine ja ajakohastamine.

Võimalike meetmete esialgne loetelu on rakenduskavas järgmine:

 VISi arendus (prioriteet);

9 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Digitaalse viisa ja e-rakenduse arendamine koostöös Euroopa Komisjoniga;

 Konsulaartöötajate koolitus ja praktika; väliste teenuseosutajate auditid;

 Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste täitmiseks võetavad meetmed, kui

tuvastatud puudused nõuavad kõrvaldamiseks rahastust.

Erieesmärk SO2 alla on lisandunud/muutunud järgnevad projektid:

1. Tegevustoetus - viisamenetluse tõhustamine (Varem skännerite projekt), mh võetakse

tööle täiendavad konsulaartöötajad, et parandada Schengeni viisade menetlemise

suutlikkust ja viisadega seotud töö tõhusamat korraldamist;

2. Riikliku viisaregistri ja VIS arendused (Suurenes MTR eraldise arvelt).

10 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Strateegilise planeerimisdokumendi kava rakendusulatus

ning kavandatava seos strateegiliste ja muude

arengudokumentidega

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava

jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka

praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik ning üksikasjalik

teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei ole ka käesolevas

eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet kavaga hõlmatava territooriumi

loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega on käesoleva peatüki alampeatükkides

toodud esile need strateegilised dokumendid, mis on aluseks BMVI rakenduskava

poliitikaeesmärkide ja erieesmärkide täitmiseks. Käsitletud dokumentide juures on vajadusel

kirjeldatud seoseid ka üldiste raamdokumentidega vms andmeallikatega.

2.1 Eesti 2035

Strateegia "Eesti 2035" (2021) on riigi pikaajaline arengustrateegia. Selle eesmärk on

kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik

elamiseks ja töötamiseks. Strateegia annab ühtse suuna erinevate valdkondade

poliitikakujundajatele ja otsustajatele ning EL rahade kasutamisele.

Pikaajalised sihid on 5 valdkonnas: inimene, ühiskond, elukeskkond, majandus ja

riigivalitsemine. Valdkonna inimene sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene.

Valdkonna ühiskond sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Valdkonna majandus

sihiks on tugev, uuendusmeelne ja teadmiste põhine ning vastutustundlik majandus. Valdkonna

elukeskkond sihiks on kõigi inimeste vajadustega arvestav, turvaline ning kvaliteetne

elukeskkond. Valdkonna riigivalitsemine sihiks on see, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste

loomist ning kasutamist väärtustav riik. Sihtideni jõudmise aluseks on demokraatlik ja

turvaline riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Kõik riiklikud strateegiad ja

tegevuskavad tuginevad „Eesti 2035“ sihtidele.

Strateegias on esile toodud üheksa võrdselt tähtsat arenguvajadust. Käesolevas kontekstis

oluline arenguvajadus on julgeolek ja turvalisus. Nimetatu tagamiseks tuleb süvendatult

rakendada riigikaitse laia käsitust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning

nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus

toimimine. Samuti on turvalisuse seisukohast oluline valdkondade vaheline koostöö.

Eesti aluspõhimõtete hoidmiseks, strateegiliste sihtide saavutamiseks ja arenguvajadustele

vastamiseks on tarvis muudatusi eri valdkondades. Käesoleva töö suhtes olulised muudatused

on toodud riigivalitsemise valdkonnas – riigi rahvusvaheline positsioon ning

julgeolek/turvalisus:

 Eesti tugevuste jagamisele maailmaga, toetudes Eesti saavutustele digi-, kultuuri-,

spordi- ja teistes valdkondades;

 Suurendame arengukoostöö tõhusust rahumeelsete ühiskondade ülesehitamiseks

maailmas;

 Arendame riigikaitse laia käsitlust ning parandame ühiskonna valmisolekut kriisideks

ning hübriidohtudele vastupanu võimet;

11 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Eesti teeb kõik endast oleneva lepingupõhiste rahvusvaheliste suhete arendamiseks,

Euroopa Liidu ja NATO tugevdamiseks ning sõbralike suhete arendamiseks

liitlasriikidega, et tagada Eesti ja liitlaste igakülgne julgeolek;

 Koostöös era- ja vabasektoriga tõhustame ebaseadusliku rände ennetamist, avastamist

ja menetlemist.

2.2 Siseturvalisuse arengukava (STAK) 2020-2030

Siseturvalisuse arengukavas 2020–2030 (2019; aluseks mh Riigikaitse arengukavale 2022–

2031 (2021)) on kokku lepitud siseturvalisuse valdkonna eesmärgid, põhimõtted ja olulisemad

tegevussuunad ning eri poolte rollid aastani 2030. Üldeesmärk - Eesti inimesed tunnevad, et

nad elavad vabas ja turvalises ühiskonnas, kus igaühe väärtus, kaasatus ja panus kogukonna

turvalisusesse loovad ühe turvalisima riigi Euroopas. Koostöös parandatakse elukeskkonda,

vähendatakse ohtu elule, tervisele, varale ja põhiseaduslikule korrale ning tagatakse kiire ja

asjatundlik abi. Arengukava alaeesmärgid (lähtuvad toonastest ja tänastest julgeolekupoliitika

aluspõhimõtetest) on fikseeritud järgnevates tegevussuundades (esitatud asjakohaseimad):

 Ennetava ja turvalise elukeskkonna kujundamine ̶ Eesti on ohutu elukeskkonna ja

turvaliste kogukondadega ühiskond, kus elanikud oskavad turvalisusriske märgata, neid

vältida ja vajadusel neile adekvaatselt reageerida. Tehakse mitmekesist ennetustööd,

mida iseloomustab valdkondade ülesus, kogukonnakesksus ja eri partnerite koostöö.

Igaühe kaasatus ja panus iseenda ning kogukonna turvalisusesse vähendab ohtu elule,

tervisele, keskkonnale ja varale;

 Kindel sisejulgeolek ̶ Eesti sisejulgeolek on kindel ning seda ohustavad tegurid on hästi

teadvustatud ja maandatud mitmesuguste riigisiseste tegevuste ja rahvusvahelise

koostöö kaudu. Eesti elanikud ning avalik, kolmas ja erasektor on valmis tulema toime

erinevate Eestit ohustavate kriisidega;

 Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika – vastavad

poliitikad on usaldusväärsed, innovaatilised ja inimesekesksed, toetades Eesti arengut,

ühiskonna sidusust ja toimimist ning tagades siseturvalisust;

 Tark ja innovaatiline siseturvalisus ̶ siseturvalisuse asutused on atraktiivsed tööandjad

ja inimesed teevad tähendusrikast tööd. Siseturvalisuse valdkonnas tegutsevad

asjatundlikud, võimekad ja pühendunud inimesed. Siseturvalisuse tagamisel ollakse

uuendusmeelsed, kasutatakse tarku ja innovaatilisi lahendusi.

Kajastatud on vajadust paremaks andmevahetuseks Schengeni riikide vahel ning väga tähtis on

IKT süsteemide arendamine ja nende toimepidevus. Schengeni piiride senisest parem

kindlustamine on oluline ka muutunud julgeolekukeskkonna tõttu. Piirikontroll, riigipiiri

valvamine ja kaitse, piiriolukorra info haldamine ning operatiivkoostöö on käsitletu peamiselt

tegevussuundades „Kindel sisejulgeolek“ ja „Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika“. Lähtudes siseturvalisuse arengukavast on BMVI rakenduskavaga

seonduvad tegevused järgnevad:

 Jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 Kasutada piiri valvamiseks uusimaid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele;

 Tagada Eesti piiri kui EL välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 Pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka

reisijasõbralikkust ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust;

 Suurendada valmisolekut välispiiril kontrolli tugevdamiseks ja sisepiiridel kontrolli

taastamiseks;

12 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Arendada IT-lahendusi tagasisaatmis- ja tagasivõtumenetluste tõhusamaks

läbiviimiseks ning tagasisaatmisalast koostööd EL liikmesriikide ja kolmandate

riikidega;

 Suurendada võimekust tuvastada seaduslikus rändes ohtlikke ja kuritegevusega seotud

isikuid;

 Võtta rände valdkonnas senisest enam kasutusele infotehnoloogilisi ja innovaatilisi

lahendusi;

 Arendada edasi tõsikindla füüsilise isikutuvastamise, isikule identiteediloomise ja

isikusamasuse kontrollimise protsessi;

BMVI rakenduskavast nähtub, et piirihalduse ja viisapoliitikaga seotud tegevused on

kirjeldatud programmides “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika”, “Kindel sisejulgeolek” ja “Kiire ja asjatundlik abi” ehk siis STAK

lisades.

Näiteks STAK lisas 1 kirjeldatakse, et infosüsteemid peavad olema omavahel liidestatud,

olulise info kiireks liigutamiseks. STAK lisa 3 programmi „Kindel sisejulgeolek“ on tegevus 4

ehk piirihaldus, kus on toodud eesmärk ̶ Eesti piir kui EL välispiir on valvatud ja kaitstud.

Tagatud on piirirežiimi nõuete täitmine, tõkestatud on piiri ebaseaduslik ületamine,

ebaseaduslikud toimingud piiri lähedal, inimkaubandus ja salakaubavedu. Eesti piiril on

tagatud reisijasõbralik piirikontroll, mis vastab Schengeni ühtse viisaruumi nõuetele.

Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Suurendatud on automatiseeritud piirikontrolli kasutajate osakaalu ning tagatud on

automaatsete piirikontrolliväravate jätkusuutlik haldamine;

 Kasutusele on võetud innovaatilised IT lahendused (sh usaldusväärse reisija programm)

ning tagatud nende jätkusuutlikkus;

 Piirikontrolli vahendeid on täiendatud;

 Valmis on ehitatud idapiiri maismaaosa ja Narva jõepiiri valvamiseks vajalik taristu.

Taristu on varustatud tehniliste seiresüsteemidega ning korraldatud on nende hooldus;

 Idapiiril on välja ehitatud kaasaegsed juhtimiskeskused;

 Mehitamata õhusõidukite tuvastamise süsteem ja tõrjumise vahendid on kasutusele

võetud;

 Piiri valvamise tehnikat ja varustust on täiendatud;

 Peipsi järvistul on loodud tehnilise kaldavaatlus- ja riigipiirivaatlusvõimekus;

 Arendatud on piirihalduseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks vajalikke

infosüsteeme, tagatud on nende koostalitlusvõime ning jätkusuutlikkus (EES, ETIAS,

PIKO, PNR, ESIS, ESIS_ADMIN, SIS Recast II etapp jms).

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika” on tegevus 1 ehk rände- ja kodakondsuspoliitika kujundamine ning

elluviimine, kus on toodud eesmärk - rändepoliitika arvestab Eesti arenguvajadustega ning

Eesti kodakondsus on väärtustatud. Rände- ja kodakondsuspoliitika on suunatud rahvuse ja

riigi kestlikkusele, avaliku korra ning riigi julgeoleku tagamisele. Toetutakse kaasaegsetele ja

innovaatilistele lahendustele, mis tagavad kliendikesksed teenused ning tõhusa eel- ja

järelkontrolli. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Koostöös partneritega ning tuginedes kvaliteetsetele prognoosidele ja analüüsidele, on

koostatud õigusaktide eelnõud seadusliku rändemenetluste tõhustamiseks, kvaliteedi

tõstmiseks ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks;

13 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Seadusliku rände menetluste tõhustamiseks, kvaliteedi- ja toimepidevuse tõstmiseks

ning kliendikeskse lähenemise tagamiseks on loodud uusi ja täiendatud olemasolevaid

IKT lahendusi;

 Eestis on rakendatud Euroopa Liidu ülese varjupaigasüsteemi reformiga kaasnevad

muudatused sh on vastu võetud uus rahvusvahelise kaitse andmise seadus ja vastavad

rakendusaktid ning juhised;

 Tagatud on rahvusvahelise kaitse taotlejate ning saajate profiilide mitmekesistumisele

ja hulgale vastav vastuvõtuvõimekus, sh iseseisvat toimetulekut toetavad teenused ja

vajalikud koolitused haavatavat gruppide toetamiseks;

 Loodud ja rakendatud on uus PPA massilise sisserände rahvusvahelise kaitse

reservametnike kaasamise ja koolitamise süsteem.

STAK lisa 4 programmi “Eesti arengut toetav kodakondsus-, rände- ja

identiteedihalduspoliitika” on ka tegevus 2 ehk migratsioonijärelevalve, kus on toodud

eesmärk ̶migratsioonijärelevalve tagab tõhusa järelevalve välismaalaste Eestisse saabumise,

Eestis ajutise viibimise, elamise ja töötamise üle. Tõhus tagasisaatmispoliitika panustab

avaliku korra või riigi julgeoleku tagamisse, võttes kasutusele erinevad meetmed, et

ebaseaduslikult riigis viibivad välismaalased kiiresti ja inimväärikalt oma päritoluriiki tagasi

saata. Tegevused, mis seostuvad BMVI rakenduskavaga:

 Ebaseadusliku rände ennetamiseks, avastamiseks ja menetlemiseks on loodud uusi ja

täiendatud olemasolevad IKT lahendusi (MIGIS) ning tagatud koostalitusvõime

siseriiklike ja rahvusvaheliste infosüsteemidega;

 Ebaseadusliku läbirände avastamiseks ja tõkestamiseks on ellu viidud tegevusi

Schengeni kompensatsioonimeetmete paremaks rakendamiseks.

2.3 Eesti välispoliitika arengukava 2030

Eesti välispoliitika arengukava 2030 (2020) hõlmab riigi välispoliitilist tegevust aastani

2030. Arengukava on välja töötatud selleks, et tagada Eesti huvide elluviimine muutuvas

keskkonnas. Vastava arengukava põhiprintsiipe järgib ka nt Riigikaitse arengukava 2022-2031.

Eesti välispoliitika arengukava üldeesmärgid on:

 Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade, Eesti Vabariigi iseseisvuse ja

sõltumatuse kindlustatus rahvusvahelistes suhetes;

 Eesti kodanike kaitse ja heaolu kasv ning panus üleilmsesse kestlikku arengusse.

Üldeesmärk viiakse ellu läbi välispoliitika kolme samba:

 Julgeolek, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja kestlik areng;

 Välismajandus;

 Eestlaskond võõrsil (sh konsulaarteenuste osutamine).

Välispoliitika strateegilised suunad on ja nende eesmärgid (mh BMVI rakenduskavaga

seostatult):

 Suund 1. Julgeoleku kindlustamine, rahvusvaheliste suhete stabiilsus, kestlik areng;

o Eesti inimeste ja riigi julgeolek on tagatud ning heaolu kasvab;

o Välispoliitika ja välissuhtlemine on sidusam ning teadlikkus välispoliitikast on

kasvanud;

 Suund 3. Eestlaskonna kaasamine võõrsil ja tõhusad konsulaarteenused - kodanikele

hästi kättesaadavad ning inimesed on teadlikumad reisijad. Eesti side eestlaskonnaga

võõrsil on tugev;

14 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Suund 4 (läbiv suund). Tugev välisteenistus - teenistus on asjatundlik ja motiveeritud

ning välisesinduste võrgustik ja teenused on kooskõlas välispoliitika prioriteetidega.

2.4 Eesti digiühiskond 2030

Eesti digiühiskonna arengukava 2030 (2021) sisaldab visiooni ja tegevusplaani, kuidas Eesti

majandust, riiki ja ühiskonda digitehnoloogia abil järgmise kümnendi jooksul edasi arendada.

Arengukava lähtub suunistes „Eesti 2035“ dokumendis ehk pikaajalisest strateegiast.

Peamiseks suunanäitajaks on strateegias seatud eesmärk, et avalikud teenused on kvaliteetsed,

etteaimavad ja kättesaadavad igas piirkonnas, tagades inimeste põhiõigused.

Digiühiskonna 2030. aasta visioon on, et Eesti oleks täis digiväge. See kätkeb järgnevat:

 meie elukorraldus on vägev – on lihtne teha asju, mida vajame või tahame;

 oleme digiväega kaitstud – meie digielu on turvaline ja lähme digiarengus julgelt edasi;

 meie majandus on digiväeline – digilahendused on kogu majanduse mootor;

 digiväel väärtustame iga inimest ja loome ühist;

 Eestis on väetatud pind tulevikulahenduste loomiseks.

Arengukava on jaotatud kolmeks valdkonnaks (alaeesmärgiks): digiriik, ühenduvus ning

küberturvalisus. Valdkonna digiriik põhieesmärk on saada avalike teenuste kasutamisel parim

kogemus, et meie elukorraldus olekski vägev, nagu visioonis on esile toodud. Valdkonna

„ühenduvus“ põhieesmärk on see, et kiire side jõuaks taskukohaselt kõikjale Eestis. Valdkonna

küberturvalisus põhieesmärk on hoida Eesti küberruum usaldusväärne ja turvaline.

Valdkondade suunad on järgnevad:

 Digiriik:

o Avalike teenuste juhtimise ja kasutajakesksuse juurutamine;

o Andmepõhine riigivalitsemine ja andmete taaskasutus;

o Tulevikukindlad digiriigi platvormid;

o Keskselt osutatud IT-alusteenused;

o Uute lähenemisviiside pidev katsetamine;

o Avatud innovatsioon ja digiriigi kogukonna arendamine;

o Avaliku sektori digimuutuste võimendamine;

o Sihitud väliskoostöö;

 Ühenduvus:

o Ajakohane ja ettevaatav õigusruum;

o Juurdepääsuvõrkude väljaarendamine;

o 5G- ja 6G-baastaristu arendamine;

o Uudsete sisu- ja äriteenuste arendus;

 Küberturvalisus:

o Ajakohane küberturvalisuse riiklik korraldus;

o Suundumuste, riskide ja mõjude analüüsivõime;

o Suurem küberturvalisuse tagamise võimekus.

15 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Rakenduskava ning Natura 2000 alade eelhindamine

3.1. Informatsioon kavandatava kava ja hindamise parameetrite kohta

Kavandatav tegevus (ptk 1) ei ole jätkuvalt seotud ega vajalik ühegi Natura 2000 võrgustiku

alade (üle euroopaliselt kaitstavate alade võrgustik) kaitsekorraldamisega ning ei aita otseselt

ega kaudselt kaasa alade kaitse-eesmärkide saavutamisele. Varasemalt ehk 2022. a on Natura

2000 alade mõjutamise eeldustega haakuvaid seoseid juba kontrollinud eelhindamise

protseduur (vt KSHEH lisad 1 ja 2). Käesolev eelhinnang järgib samu tehnilisi lähenemisi,

arvestades mh samu juhendeid:

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

Võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja 2) ning rakenduskava

jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt varasemale protsessile, puudub ka

praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste (avatud ptk 1) kohta põhjalik ning

üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust). Natura 2000 alade

hindamise võimaliku ulatuse ja täpsusastme määrab ära strateegilise

planeerimisdokumendi/kava täpsusaste, st hindamise täpsusaste ja põhjalikkus peavad olema

proportsionaalsed strateegilise hinnatava dokumendi sisuga. Kavade puhul, mille puhul ei ole

võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis miinimumnõudena keskenduda

võimalikule mõjule ja peamistele riskidele, alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide

tasandil (nt „Narva jõe äärde kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“,

Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva rakenduskava eelhinnangu raames viiakse läbi seega kava täpsusastmele vastav

eelhindamise protsess (vt ptk 3.2 – 3.4) Natura 2000 aladele, mille tulemusena saab otsustada,

kas ja millises mahus/projekti etapis on vajalik liikuda asjakohase (ehk täis)hindamise faasi.

3.2. Informatsioon kavaga seostatavate Natura 2000 alade osas

Rakenduskava hindamisel 2022. a oli Natura 2000 alade osas fookus Eesti Vabariigi ja

Venemaa Föderatsiooni piiri äärsel alal. Olukord ei ole selles osas muutunud ning seos on

jätkuvalt (vt ka KSHEH lisa 1, ptk 4, joonis 4-1) järgnevate Natura 2000 aladega:

 Lahepera loodusala (RAH0000155; EE0080319);

 Lüübnitsa loodusala (RAH0000231; EE0080231);

 Misso linnuala (RAH0000116; EE0080672);

 Mustoja loodusala (RAH0000234; EE0080234);

 Pabra järve loodusala (RAH0000188; EE0080625);

 Parmu loodusala (RAH0000202; EE008061);

 Peipsiveere linnuala (RAH0000690; EE0080323);

 Peipsiveere loodusala (RAH0000692; EE0080323);

 Piusa-Võmmorski loodusala (RAH0000200; EE0080621);

 Puhatu linnuala (RAH0000115; EE0070106);

 Puhatu loodusala (RAH0000545; EE0070106);

16 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Räpina poldri linnuala (RAH0000102; EE0080271);

 Sahmeni loodusala (RAH0000172; EE0070126);

 Struuga linnuala (RAH0000114; EE0070107);

 Struuga loodusala (RAH0000602; EE0070128).

Kuna toona ühegi rakenduskava tegevuse puhul ei tuvastatud üheseid seoseid Natura

võrgustiku aladega ega võimalikku mõju, siis ei olnud 2022. a, ega ka praegu proportsionaalne

esile tuua iga konkreetsete linnu- ja loodusalade kirjeldusi. Eelnevalt loetletud loodus ja –

linnualade info on vajadusel siiski leitav infoportaalidest - https://register.keskkonnaportaal.ee

ja/või https://natura2000.eea.europa.eu/ (2025).

3.3. Kavandatava mõju eelduste prognoos Natura 2000 alade osas

Johtuvalt ptk 3.1 ja 3.2 esitatust, antakse esmalt ülevaade 2022. a Natura eelhindamise

tulemustest. Toonaste tulemusteni jõuti lähtudes sellest, et Natura 2000 võrgustikele võivad

potentsiaalselt mõju avaldada tegevused, mida kavandatakse läbi viia looduses, Natura

võrgustiku aladel või nende mõjualas. Potentsiaalsed mõjud sellistel tegevustel võiksid olla

otsesed füüsilise keskkonna muutused (elupaikade vähendamine ja kahjustamine

tariostuobjektide rajamise tõttu Natura aladel) või ka näiteks objektide rajamisel tekkiv häiriv

mõju liikidele jms. Rakenduskavaga ette nähtud rahastatavate tegevuste ja projektide osas viidi

2022. a (vt KSHEH lisa 1, ptk 4, tabel 4-1) läbi analüüs, mis tuvastas kavandatu ja Natura 2000

võrgustiku alade omavahelise seose ning prognoosis, kas ja milliste alade puhul on tõenäoline

kava rakendamisega kaasnevate ebasoodsa mõjude teke. Ühtegi negatiivset eeldust ei

tuvastatud, järgnevatel põhjustel:

 Piirikontrolli seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga ning need

kavandatakse kasutusele võtta piiripunktides;

 Droonide soetamine tagab maismaapiiri kordonites operatiivse vaatlusvõimekuse.

Tegevusel puudub seos looduskeskkonnaga ning muutusi looduses ei kaasne;

 Piirivalve maismaavarustuseks seiretehnika soetamisel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Piirivalve maismaavarustuseks sõidukite soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga.

Kasutamine on eeldatav füüsiliselt väljaehitatud piiritaristul;

 Toetab kagupiiri väljaehitamist. Tegevused Luhamaa juhtimispunktis on lokaalse

iseloomuga ning nende mõjualasse Natura alasid ei jää. Juhtimispunkt asub enam kui 3

km kaugusel lähimast Natura 2000 võrgustiku alast (Pabra järve loodusala);

 Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate (IKT) jätkuarenduste arendamisel puudub

seos looduskeskkonnaga;

 Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

 Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja avariide

ohtu, mis toimib põhimõtteliselt kaudselt soodsa mõjuna nii looduskeskkonnale

üldisemalt kui ka Natura 2000 võrgustikule;

 Tegevusega kavandatakse piiripunktide jaoks seadmeid

(süsteemide/iseteenindussüsteemide/e-väravad). Seadmete paigaldamine ja kasutamine

toimub olemasolevates piiripunktides (nt Tallinn, Narva, Saatse) ja on lokaalse

iseloomuga;

 Projekti vahendite kasutamisel koolituskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

17 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 Projekti vahendite kasutamisel ametniku lähetuskulude katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga;

 Tegevus sisaldab suuremahuliste IT-süsteemide

väljatöötamist/hooldamist/ajakohastamist;

 Viisamenetluse digitaliseerimist toetavate seadmete soetamisel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Viisamenetluse digitaliseerimist toetavad IT-lahendused, millel puudub seos

looduskeskkonnaga;

 Viisamenetluse ja auditite läbiviimisel ei ole seost looduskeskkonnaga;

 IKT arendustel puudub seos looduskeskkonnaga.

EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu

versioon 5.0 (juuni-… 2025) sisaldab jätkuvalt tegevusi, milledele eelnevalt esitatud mõju

prognoosid kohalduvad. Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI

mahtu ning rakenduskavasse on lisandunud/lisandumas ka uusi tegevusi (20 projekti

muutunud). Neist tegevustest (vt ka ptk 1) kaks on ellu viidavad Natura 2000 alade lähistel:

 Esimene - maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 9-11 (vt ka

KMHEH lisa 3). Olemasolevale taristule lisatakse kaitsevõimekust suurendavaid

seadmeid, väheneb planeeritud patrulltegevus vahetult piiril. Tegevus seondub mh

Mustoja loodusalaga (3520 ha, millest maismaa pindala 3519,38 ha). Ühtegi ala kaitse-

eesmärgiks olevat elupaigatüüpi ei asu vastava piirilõigu vahetus läheduses. Lähim

kaitse-eesmärgiks olev liik nõmmnelk (Dianthus arenarius subsp. arenarius;

KLO9316075) ohuteguriks on loodustingimuste muutumine kasvukohtades, tallamine

(alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava tegevused vähendaksid

patrullitegevust ja ei kujunda ümber ka loodustingimusi. St rakendub samuti järeldus

„ebasoodsad mõjud on välistatud“.

 Teine - statsionaarne positsioon (esialgne valikuala - Jõesuu tn 175, 51103:001:0008),

kuhu integreeritakse erinevaid seire- ja tõrjevõimekusi. Eesmärk on tõsta Politsei- ja

Piirivalveameti võimekust tuvastada ja tõrjuda ebaseaduslikke piiriületusi tegevaid

droone. Tegevus seondub mh Struuga loodusala (1759,5 ha, millest veeosa pindala on

603,39 ha). Lähim ala elupaigatüüp - jõed ja ojad (3260), kus elunevad ka kaitse-

eesmärgiks olevad liigid (soodus defineeritud elupaigatüübi soodsa seisundi ja selle

mitte mõjutamise kaudu). Elupaigatüübi ohutegurid rändetõkked ja loodusliku

veerežiimi muutmine, heitvesi, maaparandusobjektid, kaevandusvee juurdevool ja

elektrijaamade mõju, ujuvsaarte kontrollimatu suunamine jõkke, settereostus ja

elupaikade risustamine (alus, ala osas rakenduv kaitsekorralduskava). Rakenduskava

tegevus (maismaal) ei seostu ega ka võimenda eelnevalt nimetatud elupaigaga seostatud

ohutegureid. St rakendub samuti järeldus „ebasoodsad mõjud on välistatud“.

3.4. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 - 3.3 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade kaitse-

eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000 alade kohast täis-

ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju eeldusi loodus-

ja linnualade kaitse eesmärkidele ei ole.

Siiski toob käesoleva töö koostaja siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000

aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest

18 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

nähtub, et hinnangud tuleb üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus

muudetakse või täiendatakse. Nt senisega võrreldes muudetakse juba tegevuste elluviimise

käigus tegevusi nii, et need ulatuvad Natura 2000 alade väärtusteni ja kaitse-eesmärkide

mõjueelduste suurenemist võib seega eeldada ehk ilmneb vajadus nende taaskordseks

kontrolliks. Vastav suunis oli antud ka 2022. a töös, järgnevas sõnastuses – „Rakenduskava

elluviimine ei tohi Natura 2000 alasid ega nende kaitse-eesmärke kahjustada. Kava tegevuste

rakendajal tuleb igakordselt kaaluda tegevuse võimalikku ebasoodsat mõju mõjualasse

jäävatele Natura 2000 võrgustiku aladele ning vajadusel algatada keskkonnamõju hindamise

menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes. Võimaliku ebasoodsa mõju

ilmnemise tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada planeeringutes ja projektides

Natura kaitse-eesmärkidega arvestamisega ning vajadusel leevendusmeetmete

rakendamisega.“.

19 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Käesolev ptk järgneb Natura 2000 alade ptk-le, kuivõrd mõju eelduste ilmnemisel Natura 2000

aladele, oleks järgnenud kohustuslik Natura 2000 alade asjakohase hindamise etapp, mis

omakorda oleks tulnud lahendada juba KSH menetluse protsessis.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda

KSH algatamisel või mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk rakenduskava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seonduda võivad

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust,

kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise

võimalikkust);

Alljärgnevalt (ptk 4.1) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Siiski tuleb

siinkohal rõhutada, et võttes arvesse 2022. a koostatud eelhinnangut (vt KSHEH lisa 1 ja

2) ning rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis sarnaselt varasemale protsessile,

puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste kohta põhjalik

ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust), mistõttu ei

ole ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku analüüsi kavaga

hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast. Seega kavade

puhul, mille puhul ei ole võimalik kindlaks teha mõju üksikutele aladele, tuleb analüüsis

miinimumnõudena keskenduda võimalikule mõjule ja peamistele riskidele (kvalitatiivselt ja

üldistavalt), alapõhist mõju tuleb seejärel analüüsida projektide tasandil (nt „Narva jõe äärde

kavandatavate seirepositsioonide keskkonnamõju hindamine“, Lemma OÜ, 2022).

Käesoleva töö ptk 4.2 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (läbitud andmekogumise

põhjal) ja annab suuniseid lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade

küsimiseks.

4.1. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoosimine

Käesolevas peatükis viiakse rakenduskava mõjude eelduste prognoosimist läbi ptk 4

sissejuhatavas osas esitatud põhimõtete alusel, mis omakorda järgivad juba 2022. a teostatud

eelhinnangu baaspõhimõtteid (vt toonase eelhindamise protsessi tulemusi ja otsust KSHEH

lisadest 1 ja 2). Rakenduskava poliitika eesmärk - tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud

piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal

20 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d

ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on.

Eelhinnangus käsitletav rakenduskava (vt ptk 1) on jätkuvalt kooskõlas kõrgemate

strateegiliste planeerimis ja arengudokumentidega (vt ka ptk 2), fokuseerides ühiskonnale

(sh EL tasand) tähtsaid tegevussuundi ja luues alused nende jätkamiseks, rakendamiseks/ellu

kutsumiseks Eesti territooriumil. Rahastus on mh tagatud EL vahenditest, mida omakorda

toetab ka siseriiklik tegevus (riigi eelarve põhine). Rakenduskava ei mõjuta negatiivselt ühtegi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ja seoseid ptk 2

esitatud dokumentidega. St, et KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale,

puudub.

Rakenduskava menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse. Rakenduskava eelnõu protsessi tasandit arvestades

ei ole vastava kava otseseks vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas

arvestatakse rakenduskava järgsete tegevuste puhul riiklike normatiividega, mis tulenevad

keskkonnakaalutlustest. See tähendab mh ka seda, et näiteks kõrgemates strateegilistes

dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh keskkonnakaalutluste

edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist (mille on loonud rakenduskava

rakendamine). Seega KSH menetluse algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Rakenduskavaga seotud menetlus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega

Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja

ka arvestab (õiguslikult reguleeritud projekteerimis-/tegevuslubade menetlused) käesoleva

rakenduskava elluviimise protsess riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest),

toetudes sh Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule. St, et KSH menetluse

algatamisvajadus, rakenduskavale, puudub.

Projekte, mis rakenduskavas võrreldes eelmise hindamisega (vt KSHEH lisa 1) ei ole

muutunud, järgnevalt ehk tabelis 4.1, ei käsitleta, kuivõrd Eesti riigis elukeskkond ei ole

oluliselt muutunud. Tabeli 4.1 sisustamisel on silmas peetud (vt ka ptk-i sissejuhatav osas),

sarnaselt varasemale eelhindamisele, ka seda, et hetkel on tegemist strateegilise tasandi

dokumendiga, mis ei too kaasa koheseid muutusi (füüsilises) keskkonnas. Vastavalt kehtivale

seadusandlusele on vaja keskkonnas reaalseid muudatusi ja koormuse tõusu põhjustavate

tegevuste (kui need tulevikus peaksid selguma) jaoks enne muudatuste elluviimist koostada

ehitusprojekt või hankida vastav luba, millele KeHJSes sätestatud juhtudel antakse täiendavalt

(sõltumatult strateegilisest tasemest) eelhinnang ja/või viiakse läbi keskkonnamõju hindamine.

Käesoleval juhul tabel 4.1 põhjal oluliste negatiivsete mõjude ilmnemise eeldusi ei

tuvastatud ehk KSH menetluse protsessi osas vajadus, rakenduskavale, puudub.

21 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tabel 4.1. BMVI rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (juuni - … 2025) eelneva KSH eelhinnanguga (vt KSHEH lisa 1) võrreldes muutunud või lisandunud

tegevuste (vt ka ptk 1) mõjude prognoosimine.

Erieesmärk BMVI-s muutunud või lisandunud projekt Mõjude prognooshinnang

SO1 - toetada

Euroopa piiri- ja

rannikuvalve poolt

välispiiridel

rakendatavat

tõhusat Euroopa

integreeritud

piirihaldust, mille

eest jagavad

vastutust Euroopa

Piiri- ja

Rannikuvalve

Amet ning

piirihalduse eest

vastutavad

riiklikud asutused,

et hõlbustada

seaduslikku

piiriületust,

ennetada ja

avastada

ebaseaduslikku

sisserännet ja

piiriülest

kuritegevust ning

hallata tõhusalt

rändevooge

Droonide soetamine Puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda jätkuvalt otsest mõju

keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 4-6

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnikute värbamine ja

koolitamine

Projekti vahendite kasutamisel tööjõu- ja koolituskulu katmiseks ei ole seost

looduskeskkonnaga. Seiretehnika hooldamine vähendab vajadust uut tehnikat

muretseda, st kaudne positiivne mõju ressursside kasutusele. Tegevus ei avalda olulist

otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: Seiretehnika ülalpidamine ja

hooldamine välispiiril

Seadmete korrektne toimimine ja hooldus vähendavad potentsiaalset rikete ja

avariide ohtu, seega kaudselt on mõju looduskeskkonnale positiivne. Tegevused

füüsilises keskkonnas ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale, st varasem hinnang

ei muutunud

Tegevustoetus: Automatiseeritud piiriületuse

toimivuse tagamine piiripunktides

Kavandatavad ei too kaasa muutusi füüsilises keskkonnas ja ei avalda olulist otsest

mõju keskkonnale. Varasem hinnang ei muutunud

SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni

infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyysi

arendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem

hinnang ei muutunud

Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 9-11

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse

olemasoleval piiritaristul. Ei avalda (vt ka ptk 3) negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 1: BMVI/2021-2022/SA/1.2.1/003 -

Autonoomse ja mobiilse kaugseire võimekuse

tõstmine

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 2: BMVI/2021/SA/1.5.4/008 -

Koostalitlusvõime määruse rakendamise

toetamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 3: BMVI/2021/SA/1.5.7/003- iSPoC +

analüüs

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 4: BMVI/2023-2024/SA/1.2.2/01-

Maismaapiiri patrullivõimekuse tõstmine

Seadmete soetamisel ja integreerimisel sõidukitele puudub seos looduskeskkonnaga.

Varasemalt soetatud sõidukeid kasutatakse piiril olemasoleval piiritaristul. Tegevus

ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

22 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025) KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Erieesmärk BMVI-s muutunud või lisandunud projekt Mõjude prognooshinnang

Erimeede 5: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart

Borders 2024+, I osa: EES/ETIAS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 6: BMVI/2024/SA/1.5.1/001 - Smart

Borders 2024+, II osa:SIS

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 7: BMVI/2024/SA/1.4.2/002 -

Piirivalvevõimekuse suurendamine välispiiril

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 8: BMVI/2024/SA/1.1.5/001 -

Mitmekihilise droonituvastuse- ja -

tõrjepositsiooni piloteerimine

Seadmete soetamisel puudub seos looduskeskkonnaga, seadmeid kasutatakse piiril

olemasoleval piiritaristul. Ei avalda otsest mõju keskkonnale, vt ka ptk 3

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Taustakontrolli võimekuse loomine ja teenuse

pakkumine

Projekti ala (vt ka KSHEH lisa 4) ümbruskonnas (ca 1 km raadiuses) olulisi Euroopa

Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei asu. Tegevus ei avalda olulist otsest

negatiivset mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Infovahetuse tõhustamine taustakontrollis ja

piirimenetluses

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

Erimeede 9: Rändepaketi rakendamine:

Tõlkevõimekuse arendamine

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate jätkuarenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Seadmete välja arendamisega puudub otsene seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale

SO2 - toetada ühist

viisapoliitikat, et

tagada ühtlustatud

lähenemisviis

viisade

väljastamisele ja

hõlbustada

õiguspärast

reisimist, aidates

samal ajal

ennetada rände- ja

julgeolekuriske

Riikliku viisaregistri ja VIS arendused Info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate arenduste tegemisel puudub seos

looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda olulist otsest mõju keskkonnale. Varasem

hinnang ei muutunud

Tegevustoetus: viisamenetluse tõhustamine Viisamenetluse tõhustamisel puudub seos looduskeskkonnaga. Tegevus ei avalda

olulist otsest mõju keskkonnale

23 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

4.2. KSH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel

asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust KSH protsessi

algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal

asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana Keskkonnaameti. Seisukohtade

küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sh asutuste määratlemine) on siinkohal

Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi saab otsustaja kajastada vähemalt

lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab Siseministeerium kaalutluse alusel.

Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks

ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh seisukohtade küsimine KSH-ga

seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

24 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu objektiks oli Euroopa Liidu 2021-2027

perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versioon 5.0.

Vastavale rakenduskavale ehk selle toonasele versioonile on varasemalt ehk 2022. a koostatud

ka eelhindamise protseduur (tuvastamaks ennekõike, kas rakenduskava meetmete ebasoodne

mõju Natura 2000 aladele on välistatud). Toona ei tuvastatud KSH menetluse algatamise

vajadust (vt ka eelhinnangu lisad 1 ja 2).

Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu

on rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi (vt eelhinnangu ptk 1). Seega

otsustas Siseministeerium läbi viia uue KSH eelhindamise protseduuri. Rakenduskava täitmise

aluseks olevad strateegilised dokumendid on kajastatud ptk 2. Võttes arvesse 2022. a koostatud

eelhinnangut rakenduskava jätkuvat strateegilist taset, siis tuleb märkida, et sarnaselt

varasemale protsessile, puudub ka praeguses etapis rakenduskavaga kavandatavate tegevuste

kohta põhjalik ning üksikasjalik teave (tulenevalt mh rakenduskava dokumendi iseloomust),

mistõttu ei olnud ka käesolevas eelhinnangus asjakohane pakkuda üksikasjalikku ülevaadet

kavaga hõlmatava territooriumi loodus- ja sotsiaal-majanduslikust keskkonnast.

Lähtudes eelhinnangu ptk-des 3 ja 4 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et Siseministeeriumil ei ole vajadust

strateegilise mõju hindamise protsessi algatada. Eraldi ja täiendavate suuniste ja

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest

teavitamine toimub KeHJS § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida

asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonnana

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise lõplik korraldamine (sealhulgas

asutuste määratlemine) on siinkohal Siseministeeriumi pädevuses. Laekuva tagasiside tulemusi

saab otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse

vastuvõtmist.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise või mittealgatamise otsustab

Siseministeerium kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid

töövahendiks lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks –

otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on Siseministeeriumi pädevuses.

25 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Summary

The subject of the Strategic Environmental Assessment (SEA) preliminary assessment was the

draft version 5.0 of the implementation plan for the European Union’s 2021–2027 Border

Management and Visa Instrument (BMVI). A preliminary assessment procedure had

previously been carried out in 2022 for the corresponding implementation plan (i.e. the version

at that time), primarily to determine whether any adverse impacts of the plan’s measures on

Natura 2000 sites could be ruled out. At that time, no need to initiate a SEA procedure was

identified (see also preliminary assessment Annexes 1 and 2).

During the period 2023–2025, the European Commission significantly increased the scope of

the BMVI, leading to the inclusion of several new activities in the implementation plan (see

preliminary assessment Chapter 1). Therefore, the Ministry of the Interior decided to undertake

a new SEA preliminary assessment procedure. The strategic documents underpinning the

implementation of the plan are outlined in Chapter 2. In view of the preliminary assessment

prepared in 2022 regarding the plan’s continued high-level (strategic) nature, it should be noted

that, similar to the earlier process, at the current stage there is still no thorough or detailed

information available on the activities planned under the implementation plan (due in part to

the nature of the implementation plan document itself). For this reason, it was not considered

appropriate in the present preliminary assessment to provide a detailed overview of the natural

and socio-economic environment of the territory covered by the plan.

Based on the information presented in Chapters 3 and 4 of the preliminary assessment, no

significant negative environmental impact is anticipated in the drafting or implementation of

the strategic document. On the basis of the above, Alkranel OÜ (the consultant) is of the

view that the Ministry of the Interior does not need to initiate a Strategic Environmental

Assessment process. Determining any separate or additional guidelines or monitoring

measures is not deemed necessary in this context.

Decisions on whether to initiate a Strategic Environmental Assessment, and the notification of

such decisions, are carried out pursuant to § 35 of the Environmental Impact Assessment and

Environmental Management System Act (abbreviated in Estonian as KeHJS). Prior to making

this decision, opinions on the draft decision must be sought from the relevant authorities

(KeHJS § 33). Alkranel OÜ identified the Environmental Board (Keskkonnaamet) as the

pertinent authority to be consulted. Ultimately, organising the consultation process (including

determining which institutions to involve) falls within the competence of the Ministry of the

Interior. The results of any feedback received can be incorporated by the decision-maker into

the wording of the final decision, before the decision is adopted.

Whether or not to initiate a Strategic Environmental Assessment is decided by the

Ministry of the Interior at its discretion. This document serves merely as a working tool

for the decision-makers in forming their final positions. Finally, the precise guidance and

arrangement of the decision-making process remain within the authority of the Ministry of the

Interior.

26 EL 2021-2027 perioodi piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (BMVI) rakenduskava eelnõu versiooni 5.0 (2025)

KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Arengukava "Eesti digiühiskond 2030". Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,

2021.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (29.09.2025).

 Eesti Välispoliitika Arengukava 2030. Välisministeerium, 2020.

 Mustoja maastikukaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaamet, 2024.

 Narva jõe ülemjooksu hoiuala, Struuga maastikukaitseala ja Narva jõe alamjooksu

hoiuala kaitsekorralduskava 2015‒2024. Keskkonnaamet, 2015.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a

 Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021-2027 projektid. Siseministeerium, seisuga

02.09.2025.

 Siseturvalisuse arengukava 2020–2030. Siseministeerium, 2019.

 Strateegia "Eesti 2035" (Riigikogu poolt vastu võetud 12. mail 2021).

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Keskkonnaamet

28.10.2025 nr 14-13.1/156-1

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–

2027 rakenduskava versiooni 5.0

keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmine

Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikele 6 palume Teil esitada oma seisukoht piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi

BMVI) rakenduskava versiooni 5.0 keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelhinnangu alusel koostatud otsuse eelnõu kohta.

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 48 lõike 1 kohaselt on Siseministeerium BMVI korraldusasutus ja

vastutab BMVI rakenduskava eest. BMVI rakenduskava on strateegiline raamistik, mille alusel planeeritakse ja viiakse ellu BMVI tegevusi Eestis.

Rakenduskava keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise eelhinnangu üldeesmärk on teha kindlaks, kas BMVI rakenduskava elluviimisega võib tõenäoliselt kaasneda oluline

keskkonnamõju ja oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile ning võimaldada otsustada keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle vastavalt

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivile 2001/42/EÜ2. OÜ Hendrikson & Ko koostas 14.03.2022 piirihalduse ja viispoliitika rahastu (BMVI)

rakenduskava 2021–2027 keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ning jõudis järeldusele, et täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik. Ajavahemikus 2023–2025 on Euroopa Komisjon suurendanud BMVI mahtu oluliselt, mistõttu on

rakenduskavasse lisandunud/lisandumas mitmeid tegevusi olulisi tegevusi. Sellega seoses tellis Siseministeerium BMVI rakenduskavale uue keskkonnamõju strateegilise hindamise

eelhinnangu osaühingult Alkranel. Eelhinnangu aruande eelnõu ning keskkonnamõju strateegilise hindamise tegemata jätmise

otsuse eelnõu vaadatakse vajadusel üle pärast asjaomaste asutuste seisukohtade esitamist. Palume Teil esitada oma seisukoht hiljemalt 30 päeva jooksul e-posti aadressil

[email protected]. Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

2 (2)

Igor Taro siseminister

Lisa: 1. BMVI rakenduskva versiooni 5.0 KSH algatamata jätmise otsuse eelnõu 2. BMVI rakenduskava versioon 5.0 KSH eelhinnangu aruande eelnõu arvamuse

avaldamiseks

Sama: Kliimaministeerium

Piret Loorand, 612 5044 [email protected]