Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse piirihalduse ja viisapoliitika rakendamiseks koostatud siseministri

14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2

„IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi TAT).

Eelnõuga suurendatakse TATi eelarvet, liidetakse halduskoormuse vähendamiseks kaks TATi

tegevust ning täpsustatakse selguse huvides osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Eelnõule

kehtib kõik algsete käskkirjade seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on

leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse

viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal

uued, mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.

2) Punktis 2.2 täpsustatakse TATi laiemat sihtrühma ja selgitatakse sihtrühmale saadavat

kasu.

3) TATi punktis 2.4 liidetakse omavahel seotud tegevused, et lihtsustada projektide haldamist

ning riigihangete läbiviimist. Ühendprojektile määratakse uus abikõlblikkuse perioodi

lõpp, 31.12.2029. Punktiga 4.1 suurendatakse TATi eelarvet BMVI vahehindamise järgselt

saadud eraldise arvelt. Viisavaldkonna süsteemid ja rakendused on sõltuvuses Euroopa

Liidu tasandi projektidest, mille ajakava ja skoop sageli muutub. Maksimaalse

abikõlblikkuse perioodi seadmine ning suurem eelarve aitab muudatustele paindlikult

reageerida ning leida lahendusi riskide maandamiseks ja juhtimiseks – näiteks muuta

projektiplaanis arenduste tegevuste järjekorda. Ühe projekti alt hanke tegemine võimaldab

Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskuse arendustiimil leida püsivam väline

arenduspartner kuni abikõlbulikkuse perioodi lõpuni, millega väheneb oluliselt ka uute

tiimide koolitamisele ja sisse elamisele kuluv aeg.

4) TATi punktis 4.3 toodud tabelist kustutatakse eraldiseisev projekt „Euroopa Liidu ühtne

e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ ja viiakse ülejäänud projektide sihtväärtused

kooskõlla uuendatud rahastamiskavaga. Ühendprojekti loomisest tulenevalt märgitakse

projekt 2.4.1 „Euroopa Liidu ühtse e-viisa ja e-taotluskeskkonna rakendamine“ SFOSis

katkestatuks.

5) Selguse huvides täiendatakse punkti 6.2.4 abikõlblike kulude loetelu viisavaldkonna

rakendustega.

6) Abikõlblike otseste kulude näitlikku loetellu lisatakse punkt 6.2.5. Algselt oli plaanitud

seadmed soetada eraldi TATi alt, kuid erinvate projektide koondamisega tuuakse viisade

väljastamise ja kontrollimisega seotud seadmete, nende kasutamiseks vajalike litsentside

ning tootetoe kulu IKT-süsteemide TATi, kuna see moodustab ühtse terviku. Infosüsteemis

on vaja käivitada erinevaid rakendusi, et seadmed saaksid tööd teha. Hõiveseadmete kaudu

liiguvad viisataotleja biomeetrilised andmed infosüsteemi ning kontrolliseadmetega

kontrollitakse viisakleebise elektroonilisi kandeid ja QR koodi toimimist.

7) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul

kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav

paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse

hajutamiseks.

8) TATi punktide 7.5 ja 7.6 täiendused on tingitud projektide elluviimisel tekkinud

küsimustest. Seetõttu on eraldi välja toodud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse

nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 33 nimetatud

võimalus makse menetlemise pikendamiseks ja peatamiseks kulude osas, mille

abikõlblikkuses ei ole võimalik toodud alustel veenduda.

9) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäevalt

30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Tegevused

kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja maksta kuni

31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on SiMil vaja

piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude abikõlblikkuses.

10) Kuna elluviijad vastutavad, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“

arenguvajadusi ning arvestavad määruse nr 2021/10601 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid

põhimõtteid, lisatakse TATi punktiga 9.4 elluviijale kohustus kirjeldada lõpparuandes

„Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamiseks

ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

11) Punkt 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa Komisjonile

esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on vajalik, et

elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad elluviijad

aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda parandamiseks

vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.

Muudatused on kooskõlas vastavate seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumite ja

– metoodikaga ning horisontaalsete põhimõtete täitmisega.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Viisavaldkonna IKT-arendusi on teoreetiliselt võimalik

rahastada riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus

(edaspidi VV) andnud suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Lisaks BMVI-

le oleksid viisavaldkonna IKT-süsteemid ning rakendused abikõlblikud 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmest nr 21.1.2.1 „Digilahenduste ja uuenduste

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid. - ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706.

väljatöötamine ja kasutuselevõtt avalikus sektoris“2. Korraldusasutus kontrollis toetust saanud

projektide nimekirja ning veendus, et TATis nimetatud tegevustele meetme 21.1.2.1 raha

eraldatud ei ole.

Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui

elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest

hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Projektide liitmise ja eelarve suurendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole

riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei

anta majandustegevuse toetamiseks.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/10603;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11484;

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa otsekohalduva ELi viisaeeskirja, Viisainfosüsteemi määruse ja

viisaregistri põhimäärusest tulenevate nõuete täitmisele, et tagada üldsusele pakutava teenuse

piisav ja ühtlustatud kvaliteet ning parandada ühise viisapoliitika rakendamist.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkiri kooskõlastati eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning

Kliimaministeeriumiga.

2 VV 9. jaanuari 2025. a korralduse nr 15 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja kinnitamine“ lisa 1 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse Fondi

osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

KÄSKKIRI

27.11.2025 nr 1-3/84

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2

„IKT-süsteemide ja rakenduste loomise

ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika

toetamine“ toetuse andmise tingimused“

muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, kooskõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja

rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise

tingimused“ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29.09.2025 kirjast

nr 1.13-2.13/946-1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/30 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ toetuse andmise tingimused“ alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava

meetme nr 2.2 „IKT-süsteemide ja rakenduste loomise ning kasutamise kaudu ühise

viisapoliitika toetamine“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi

ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Eesti arengut

toetav kodakondsus-, rände- ja identiteedihalduspoliitika“ olulisse tegevussuunda

„Tasakaalustatud rändepoliitika“ ning on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala

info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.2. TATi laiem sihtrühm on kolmandate viisanõudega riikide kodanikud, kellele muutub

viisa taotlemine mugavamaks ja kiiremaks ning kogu Eesti avalikkus, kellele on

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“

2 (5)

tagatud turvalisem ühiskond, kuna viisataotlejad on läbinud nõuetele vastavuse

kontrolli.“.

4. Tunnistan kehtetuks käskkirja punkti 2.4.1.

5. Muudan käskkirja punkti 2.4.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.4.3. Viisaregistri ja viisainfosüsteemi (VIS) arendused

2.4.3.1. Projekti eesmärk ja sisu: ELi-üleste otsekohalduvate viisavaldkonna

muudatuste ja riigisiseste algatuste etapiviisiline realiseerimine ning vastava

andmevahetuse loomine. Projekti raames luuakse valmisolek realiseerida

viisaregistris VIS määruse2 ja ELi ühtse e-viisaga3 seotud muudatused ning

rakendada ELi ülene C-viisade taotlusportaal. Arendatakse edasi

siseriiklikku viisaregistrit (nt vaidemenetluse integreerimine infosüsteemi)

ja kõrvaldatakse Schengeni hindamisel esinenud puudused nii viisaregistris

kui selle alamsüsteemis. Samuti arendatakse uus D-viisade taotlusportaal

ning soetatakse viisamenetluses kasutatavaid hõive- ja kontrolliseadmeid.

2.4.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029

2.4.3.3. Projekti elluviija: PPA

2.4.3.4. Projekti sihtrühm: PPA, VäM ja SMIT“.

6. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. TATi eelarve on 2 050 000 eurot (koos käibemaksuga). Eelarve koosneb BMVI

toetusest (75%) ja riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole

ette nähtud.“.

7. Muudan käskkirja punkti 4.2 ja sõnastan selle järgnevalt:

„4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa ühist viisapoliitikat,

tagades ühtlustatud lähenemisviisi viisade väljastamisele ja hõlbustades õiguspärast

reisimist, aidates samal ajal ennetada rände- ja julgeolekuriske.“.

8. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabelit ja kehtestan selle uues redaktsioonis:

2 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60 ja VIS määruse muudatus – ELT L 248 13.7.2021, lk 11 3 Euroopa Komisjoni 27. aprilli 2022 ettepanek nr COM/2022/658 final.

3 (5)

Tegevus Tegevuse

eelarve (koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

Näitaja kood ja

nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihtta

se

2024

Sihttas

e

2029

Selgitav teave

Riigisisese

viisaregistri

arenduste II

etapp

499 885, 00

kaudseid kulusid

ei ole ette

nähtud

BMVI O.2.5

Välja

töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu

d

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1

Välja

töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu

d

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv, millest

omakorda

välja töötatud

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.1

Viisade

menetlemise

digitaliseerimist

toetavate

projektide arv

arv 1 1

Viisaregistri

ja

viisainfosüste

emi (VIS)

arendused

1 550 115, 00,

kaudsed kulud

puuduvad

BMVI O.2.5.

Välja

töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu

d

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

BMVI O.2.5.1 Välja

töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu

d

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv, millest

omakorda

arv 1 1 Selle näitaja all

raporteerida VIS.

4 (5)

9. Muudan käskkirja punkti 6.2.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.4. viisavaldkonna infosüsteemide ja rakenduste analüüsi, arenduse ja testimiskulu (sh

turvatestimise kulu).“.

10. Täiendan käskkirja punktiga 6.2.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.2.5. viisa hõive- ja kontrolliseadmete soetamise kulu (sh tootetoe ja litsentside kulu).“.

11. Muudan käskkirja punkti 7.4 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord

poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates. Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui

poolaastas makseid ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.

12. Muudan käskkirja punkti 7.5 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva

dokumentide saamisest arvates. Kui makse tõendamise aluseks olevates

dokumentides on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja

lisateavet, võib SiM pikendada nimetatud tähtaega puuduste kõrvaldamise või

dokumentide või teabe esitamise aja võrra, teavitades sellest elluviijat.“.

välja töötatud

suuremahuliste

IT-süsteemide

arv.

BMVI O.2.4

Välja

töötatud/hooldat

ud/ajakohastatu

d IT-

funktsioonide

arv

arv 0 4 Iga funktsioon

raporteeritakse

kord projekti

jooksul. Aruandes

peab välja tooma

funktsiooni

nimetuse või

kirjelduse

BMVI O.2.1

Viisade

menetlemise

digitaliseerimist

toetavate

projektide arv

arv 1 1

R.2.9 Ühise

viisapoliitika

valdkonnas läbi

viidud

Schengeni

hindamiste

raames esitatud

soovituste arv,

mida on arvesse

võetud.

arv ei

kohal

du

6 Soovitus

raporteeritakse ühe

korra projekti

jooksul, tuues välja

soovituse number.

KOKKU 2 050 000

5 (5)

13. Muudan käskkirja punkti 7.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel

on sätestatud ühendmääruse §-s 33. SiM võib toetuse maksmise aluseks olevate

dokumentide tõendamise menetluse osaliselt või täielikult peatada või peatada

edasiste maksete menetlemise, kui maksetaotluse esitamisele eelnevad toetuse

kasutamisega seotud kohustused on täitmata, sh aruanne esitamata ning SiMi poolt

kinnitamata ja kui kulude kontrollimise valimisse kuuluvad tõendavad dokumendid

on esitamata.“.

14. Muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 30 kalendripäeva jooksul alates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad

enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva

jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

15. Muudan käskkirja punkti 9.4 ja täiendan seda teise lausega järgmiselt:

„Lõpparuandes kirjeldab projekti elluviija „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.“.

16. Muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:_

„9.8. Aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab aruande kümne tööpäeva

jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

17. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ uue versiooniga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht