Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused

KINNITATUD Siseministri 21.02.2023 käskkirjaga nr 1-3/33 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja kasutamise

kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel" toetuse andmise tingimused“

LISA 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirja alusel antava toetusega suurendatakse Politsei- ja Piirivalveameti (edaspidi PPA) võimet toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreer itud

piirihalduse rakendamisel. Toetuse andmise tingimuste käskkirja (edaspidi TAT) alusel toetatavad tegevused panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1148 1 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 sätestatud poliitikaeesmärgi täitmisesse „Tagada

tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piirihaldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning

järgides täielikult asjaomast liidu acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahe lis i kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärki „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuva lve

poolt välispiiridel rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud

asutused, et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“. Tegevusi toetatakse ajavahemikus 01.01.2023–31.12.2029. TATi tegevuste elluviijateks on Politsei- ja

Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edaspidi SMIT). PPA elluviidavate projektide puhul on partneriks SMIT. TATi eelarve on

9 862 882,87 eurot, millest piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) toetus on 75% ja riiklik kaasfinantseering 25%.

TATi eelnõu väljatöötamiseks loodi siseministri käskkirjaga töörühm, kuhu kuulus id teenistujad Siseministeeriumi (edaspidi SiM) erinevatest struktuuriüksustest ning PPA ja

SMITi esindajad. Eelnõu on koostanud SiMi välisvahendite osakonna nõunik Aivi Kuivonen (tel 612 5179, [email protected]) koostöös kaasatud partneritega. Käskkirja juriidilise ekspertiisi on teinud SiMi õigusosakonna õigusnõunik Liisa Olesk (tel 612 5073,

[email protected]).

Toetatavad tegevused on osaliselt seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja IV osas.

II Käskkirja sisu

BMVI kasutamisel on aluseks „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud, arvestades BMVI määruse nõudeid, ning mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud

Piirihalduse Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

2 (11)

Rakenduskava viiakse ellu „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse“ (edaspidi ÜSS2021_2027)2 § 1 lõike 1 punkti 5 alusel. ÜSS2021_2027 § 48 kohaselt on SiM korraldusasutus (edaspidi KA), kes

täidab ÜSS2021_2027 ja selle alusel kehtestatud rakendusaktide mõistes ka rakendusasutuse (edaspidi RA) ja rakendusüksuse (edaspidi RÜ) rolli. ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt ja

kooskõlas lõikega 4 võib SiM rakenduskavas ja rahastamiskavas märgitud eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks koostada meetme rakendamiseks TATi ning määrata selle elluviija(d).

TAT sisaldab tegevuste seost riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ 3 sihtide ja

arengukava eesmärkidega, projektide eesmärke, kirjeldust, eelarvet, sihtrühma ning rakendamise tingimusi.

TATis on 13 punkti: 1. punkt „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“;

2. punkt „Toetatavad projektid“; 3. punkt „Riigiabi“; 4. punkt „Eelarve ja tulemused“;

5. punkt „Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus“; 6. punkt „Kulude abikõlblikkus“;

7. punkt „Toetuse maksmise tingimused ja kord“; 8. punkt „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“; 9. punkt „Aruandlus“;

10. punkt „TATi muutmine“; 11. punkt „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“;

12. punkt „Vaiete lahendamine“; 13. punkt „Rakendussätted“.

Punkt 1 „Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega“

Punktis 1 sätestatakse meetme nimetus, TATi eesmärgid ja seosed riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtide ja valdkondliku arengudokumendiga „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“4. Samuti on TAT eesmärgid seotud muude dokumentidega nagu „PPA 2030“ ning Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

strateegia“, mis omakorda arvestab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeer iumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“5 põhimõtteid.

TATi vajalikkuse põhjendus Eesti valvab Schengeni välispiiri. Ametiasutused kogu ELis jagavad teavet suuremahuliste IT-

süsteemide kaudu, et kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid. TATi projektidega täidetakse BMVI määruse põhjenduspunktis nr 19 toodud suunist :

„Selleks et parandada välispiiride haldamist, hõlbustada õiguspärast reisimist, aidata kaasa ebaseaduslike piiriületuste ennetamisele ja nende vastasele võitlusele, rakendada ühist viisapoliitikat ning anda panus kõrgetasemelise julgeoleku saavutamisse liidu vabadusel,

turvalisusel ja õigusel rajaneval alal, tuleks rahastust toetada piirihalduse valdkonnas suuremahuliste IT-süsteemide arendamist liidu õiguse kohaselt. Samuti tuleks rahastust

toetada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2019/8176 ja (EL) 2019/8187 loodud

2 ÜSS2021_2027 3 „Eesti 2035“ 4 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 5 „Eesti digiühiskond 2030“ 6 Koostalitlusvõime määrus (piirideja viisad) – ELT L 135, 22.5.2019, lk 27. 7 Koostalitlusvõime määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) – ELT L 135, 22.5.2109, lk 85.

3 (11)

koostalitlusvõime arendamist liikmesriikides liidu infosüsteemide vahel, nimelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2017/22268 loodud riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteem, määrusega (EÜ) nr 767/20089 loodud viisainfosüsteem (VIS), Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/124010 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 603/201311 loodud

Eurodac, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2018/186012, (EL) 2018/186113 ja (EL) 2018/186214 loodud Schengeni infosüsteem (SIS) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/81615 loodud kesksüsteem nende liikmesriikide väljaselgitamiseks,

kellel on teavet kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes tehtud süüdimõistvate kohtuotsuste kohta, et täiendada Euroopa karistusregistrite infosüsteemi

(ECRIS-TCN), et kõnealused liidu infosüsteemid ja nende andmed oleksid vastastikku täiendavad. Lisaks peaks rahastu pärast seda, kui koostalitlusvõime komponendid, nimelt Euroopa otsinguportaal, ühine biomeetrilise võrdlemise teenus, ühine isikuandmete hoidla ja

mitme identiteedi detektor, on kesktasandil rakendatud, andma panuse nende vajalikku

arendamisse liikmesriigi tasandil.“

Eestis vastutab integreeritud piirihalduse arendamise ja rakendamise eest peamiselt PPA. Põhilised partnerid on SMIT, Välisministeerium, Maksu- ja Tolliamet, Keskkonnaamet,

Kaitsevägi, Kaitseliit ja Kaitsepolitseiamet. Infosüsteemide arenduste eest SiMi

valitsemisalas vastutab SMIT.

Punkt 2 „Toetatavad projektid“

Punkt 2 viitab ÜSS2021_2027 § 2 punkti 7 mõistes Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise

arengustrateegia strateegiliste sihtide ja aluspõhimõtete täitmisele. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/106016 (edaspidi ELi ühissätete määrus) artiklis 9 on sätestatud horisontaalsed põhimõtted, mida tuleb tegevuste elluviimisel arvestada. Tegevuste

elluviimisel järgitakse põhiõiguseid, sealhulgas andmekaitse, sooline võrdõiguslikkus, mittediskrimineerimine, rahvusvaheline kaitse ning haavatavate isikute, sealhulgas laste ja

puuetega isikute erivajadused, arvestades sealjuures riigipiiri kaitsmisega seotud turvalisuse tagamise meetmeid. TATi koostamisel on arvestatud Euroopa Liidu põhiõiguste hartas ja puuetega inimeste õiguste konventsioonis sätestatuga. IT süsteemide arendajatele ja

kasutajatele korraldatavatel koolitustel käsitletakse põhiõiguste kaitsega seotud teemasid. Euroopa Komisjoni poolt läbiviidavate Schengeni hindamiste raames ja järelevalve

teostamisel pööratakse erilist tähelepanu sellele, kuidas Schengeni acquis’ kohaldamise l järgitakse põhiõigusi.

Järgitakse ELi ühissätete määruse artiklis 9 toodud „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi DNSH)

põhimõtet. DNSH hindamiskriteeriumid tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/85217 artiklist 17. Sellele lisaks tuleb arvesse võtta ka ELi jätkusuutliku arenduse

8 Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrus – ELT L 327, 9.12.2017, lk 20. 9 VIS määrus – ELT L 218, 13.8.2008, lk 60. 10 ETIAS määrus – ELT L 236, 19.9.2018, lk 1. 11 EURODAC määrus – ELT L 180, 29.6.2013, lk 1. 12 SIS määrus (tagasisaatmine) – ELT L 312, 7.12.2018, lk 1. 13 SIS määrus ( piirikontroll) – ELT L 312, 7.12.2018, lk 14. 14 SIS määrus (politseikoostöö) ELT L 312, 7.12.2018, lk 56. 15 ECRIS-TCN määrus – ELT L 135, 22.5.2019, lk 1. 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted

Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid – ELT L 231,

30.6.2021, lk 159–706. 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike

investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13-43.

4 (11)

ja Pariisi kliimapakti eesmärke. Projektide rakendamisel järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte ja keskkonnahoidlike hangete põhimõtteid. Tegevusi viiakse ellu keskkonnasäästlikult.

TATi tegevused viiakse ellu riigiasutuste tavapärase tegevuse raames, mille puhul ei ole ette

näha olulist keskkonnamõju järgmistele ELi keskkonnaeesmärkidele: – kliimamuutuste leevendamine; – kliimamuutustega kohanemine;

– vee- ja mereressursside säästev kasutamine ja kaitse; – ringmajandus;

– reostuse vältimine ja kontroll; – bioloogilise mitmekesisuse ja ökosüsteemise kaitse ning taastamine.

Lähtuvalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)18 § 41 lõike 1 punktist 7 kehtestatakse asjakohasel juhul nõuded, mille kohaselt ei tekitata määruse (EL) 2020/852 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju eelhinnangu aruandes19 jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused

ei tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete kehtestamiseks vajadus puudub.

Erinevalt ELi ühtekuuluvuspoliitikast, mis on osa ELi majanduse juhtimise raamistikust ning kuulub seega vahetult ELi majandus-, eelarve-, töö- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise tsükli

ehk Euroopa poolaasta protsessi, ei ole BMVI loodud ELi ühtekuuluvuspoliitika eesmärkide täitmiseks vaid adresseerib ELi piirihalduse ja viisapoliitika eesmärke.

TATi sihtrühm on Eesti avalikkus ning mõju on üleriigiline ja laiemas plaanis kogu Schengeni ala, kuna TATi projektide elluviimisel säilib ja kohati paraneb Eesti suutlikkus toetada

Euroopa piiri- ja rannikuvalvet välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. Sellest ning BMVI määruses sätestatud toetuse kohaldamisalast tulenevalt, ei lahendata toetusega regionaalse arengu juurprobleeme vaid üksnes aidatakse kaasa riigi

pikaajalises arengustrateegias kinnitatud strateegiliste sihtide ja aluspõhimõ tete saavutamisele.

Punktis 2.3 kirjeldatakse projekte TATi eesmärkide ja tulemuste saavutamiseks. Iga projekti juures näidatakse tegevuse eesmärk ja sisu, abikõlblikkuse periood, elluviija, partner ning

kitsam sihtrühm.

Abikõlblikkuse periood näitab, millal võib tegevustega alustada ning mis ajaks peavad olema tegevused lõpetatud. Abikõlblikud on kulud, mis on tekkinud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul.

Punkt 3 „Riigiabi“

Sätestatakse, et TATi raames eraldatav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. TATi eesmärk on Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine integreeritud piirihalduse rakendamisel ning heausksete reisijate piiriületuse lihtsustamine. Riigiabi reguleerivad ELi

õigusaktid ning riigisisesel tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi

18 Ühendmäärus 19 „BMVI rakenduskava keskkonna mõju eelhinnangu aruanne“

5 (11)

toimimise lepingu artikli 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurents i, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu

niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Seega on esimeseks oluliseks komponendiks enne nelja riigiabi kriteeriumi hindamist teha selgeks, kas abi saaja

on ettevõtja. Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt tuleb riigiabi kontekstis lugeda ettevõtjaks kõiki üksusi, mis tegelevad järjekindlalt majandustegevusega; seda siiski vaid eeldusel, et isik pakub vastutasu eest mingit kaupa või teenust, mida vähemalt potentsiaalselt võiks

turumajanduse tingimustes pakkuda ka konkurendid.

Toetatavad tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega, toetust ei anta majandustegevuse toetamiseks ning punktis 2 nimetatud projektide elluviijad ja partner on valitud sellised riigi valitsemisala asutused, kes saavad olla ainuvõimalikud tegevuste elluviijad. Politsei ja

piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning piirihalduse korraldamine PPA ülesanne ning SMIT on põhimääruse kohaselt vastutav valdkonna IKT-lahenduste ja -

süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest, seetõttu saavad vaid nimetatud asutused olla ainuvõimalikud projektide elluviijad.

Võib möönda, et kaudseteks abi saajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt elluviija või selleks

volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellivad. Oluline on siinkohal, et sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub abi saaja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

Punkt 4 „Eelarve ja tulemused“

Punktis 4.1 on toodud TATi kogueelarve ning BMVI ja riikliku kaasfinantseeringu määr. Omafinantseeringut elluviijalt ei nõuta. Projektide eelarve, seal hulgas lubatud kaudsete kulude määr on toodud eraldi tabelis punktis 4.3. Lisaks on tabelis esitatud projektide

väljundinäitajad ning seatud sihttasemed aastateks 2024 ja 2029. Samuti on esitatud näitajate sisu ning teave näitajate saavutamistaseme tõendite kogumise kohta. Projektid ei panusta

BMVI määruse tulemusnäitajatesse. Projekti eelarve ja sihttasemed on seatud sisendi alusel, mille PPA ja SMIT esitasid BMVI rakenduskava koostamiseks 2020. aastal. Sisendi aluseks on eelnevad turu-uuringud ning varem ellu viidud projektid. Majanduslik keskkond on küll

oluliselt muutunud seoses COVID-19 puhangu ning sõjaga Ukrainas, kuid Euroopa Komisjoni kinnitatud näitajaid ei ole võimalik rakenduskavas vähendada. Juhul, kui sihttaset

ei saavutata, peab elluviija seda põhjendama hilisemas aruandluses. TAT panustab järgmistesse BMVI määruse ühistesse näitajatesse:

Väljundnäitajad:

– „BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud IT-funktsioonide arv“ – „BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide

arv“

– „BMVI O.1.11.1 Välja töötatud/hooldatud/ajakohastatud suuremahuliste IT-süsteemide arv, millest omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-süsteemide arv.“

Punkt 5 „Korraldusasutust, rakendusasutus ja rakendusüksus“

Punktis 5 on vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 48 toodud, et TATi KA, RA ja RÜ ülesande id

täidab SiM.

Punkt 6 „Kulude abikõlblikkus“

Abikõlblike kulude, sh mitteabikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb lähtuda

6 (11)

ühendmäärusest. Ühendmääruse § 1 lõige 2 lubab ühendmääruses sätestatud tingimusi jätta kohaldamata, kui see tuleneb ELi õigusaktidest ja määruses ei ole sätestatud teisit i. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

järgida BMVI määruse lisa VII lõikes a sätestatut, seega rakendatakse tegevustoetuse erisuste loomisel ühendmääruse §1 lõiget 2.

TATis sätestatakse abikõlblikud kulud. Kulu taha sulgudesse märgitud loetelu on näitlik. Elluviijal ja partneril on kohustus tõendada TATis nimetamata kulu vajalikkust ning seotust

tegevusega, kui projekti kontrollijad seda nõuavad.

Tegevuste elluviimisega kaasnevad personalikulud, mis on abikõlblikud vastavalt ühendmääruse §-le 16. Projekti juhtimise ning tegevuste läbiviimisesse kaasatud ekspertidega seotud personalikulu on otsene kulu. Selleks, et järgida projektide üldist valikukriteer iumi

„projekti kuluefektiivsus“, on käskkirjas sätestatud, et projekti juhtimisega seotud kulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest. Kui projekti heaks töötav isik täidab projektis või

asutuses mitmeid ülesandeid, peab projekti töö kohta täitma tööajatabelit või sätestama projekti vastava ametikoha ülesannete täitmiseks töötatud proportsiooni ametisse määramise käskkirjas või muus sellekohases dokumendis. Näiteks, kui projektijuhil on projektis lisaks

ka analüütiku ülesanded ja selle eest soovitakse töötasu, peab eraldi ülesanded ja osakaal palgast olema sätestatud ametisse nimetamise käskkirjas või muus dokumendis

TAT-is on lubatud välislähetused ja -koolitused olenemata asukohast, kui nende vajalikkus tegevuste elluviimiseks on põhjendatud. Kolmandates riikides toimuvatel koolituste l,

seminaridel ja konverentsidel osalemine ning neisse õppevisiidi korraldamine tuleb eelnevalt kooskõlastada SiMiga, kes BMVI määruse artikli 13 punkti 12 kohaselt peab sellis tes t

tegevustest eelnevalt teavitama Euroopa Komisjoni. Vastavalt ühendmääruse § 17 punktile 8 on kaudsed kulud abikõlblikud ainult ühtse määra

alusel. Ühtse määra rakendamisel ei tule tõendada ega esitada SiMile kaudsete kulude kuludokumente, kulude tasumist tõendavaid dokumente ega kulu aluseks olevaid

arvestusmetoodikaid. Seetõttu ei kontrollita ka kaudsete kulude aluseks olevaid kulus id kohapealse kontrolli ega projektiauditi käigus. Samuti ei tule osalise tööajaga administreer iva personali üle pidada arvestust ega raamatupidamisarvestuses eristada ühtse määra alusel

hüvitatud kaudseid kulusid. Kaudsed kulud moodustavad kuni 7% projekti otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudne kulu on sätestatud TATi punkti 4.3 tabelis. Kaudsete kulude protsent

jääb samaks kogu tegevuse ajal, v.a juhul kui muudetakse TATi. Kui kontrolli või auditi tulemusel kuulutatakse otsene kulu osaliselt või täielikult abikõlbmatuks, väheneb proportsionaalselt ka kaudne kulu. Oluline on silmas pidada, et kaudset kulu saab kasutada

alles siis, kui otsene kulu on tehtud vastavalt ühendmääruse § 28 lõikele 3. E-toetuste keskkond lisab maksetaotluse esitamisel kaudse kulu kindlaksmääratud protsendi alusel

automaatselt. BMVI määruse lisa VII lõike c kohaselt kaetakse BMVI määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud

poliitikaeesmärgi raames suuremahulistele IT-süsteemidele antava tegevustoetusega personalikulud, sealhulgas koolituskulud ning suuremahuliste IT-süsteemide ja nende

sideinfrastruktuuride operatiivjuhtimise ja hoolduse, sealhulgas nende süsteemide koostalitlusvõime ja turvaliste ruumide rendi kulud. Kuna kaudseid kulusid ei kontrollita, ei ole võimalik kindlaks teha, et tegevustoetust on kasutatud lubatud eesmärgil, seetõttu ei ole

võimalik tegevustoetuse puhul kaudseid kulusid kasutada ning kõik kulud kajastatakse otseste kuludena.

Punktis 6.4 tuuakse välja BMVI määruse artikli 13 punkti 14 a) nõue arvestada seadmete ja

7 (11)

IT-süsteemide ostumenetluse algatamisel kehtivate Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti standardeid. Hankija kohustub enne tehnilise kirjelduse koostamist kontrollima, kas hangitavale seadmele on kehtestatud vastav standard.

Punkt 6.5 sätestab soetatud seadmete ja süsteemide minimaalse sihtotstarbelise kasutamise

perioodi. Minimaalse sihtotstarbelise kasutusaja sätestamisel võttis KA aluseks perioodil 2007–2013 Välispiirifondile ning perioodil 2014–2020 Sisejulgeolekufondi piiride ja viisade instrumendile kehtinud nõuded.

Punktis 6.6 sätestatakse BMVI määruse artikli 13 punktis 14 loodud võimalus kasutada teatud

tingimustel BMVIst soetatud varustust ja IKT-süsteeme tollikontrollis, mereoperatsioonide l ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Oluline on silmas pidada, et sellist ristkasutust peab olema võimalik tõendada.

Punkt 7 „Toetuse maksmise tingimused ja kord“

Makse saamiseks esitatavate dokumentide kord on sätestatud ühendmääruse § 24 ning makse menetlemine kirjeldatud ühendmääruse § 25. Toetuse väljamaksmine toimub ühendmääruse § 27 lõike 1 punkti 1 alusel, v.a kaudsete kulude hüvitamine. Toetust makstakse tegelike

kulude alusel, mis tähendab, et kulude maksmine toimub siis, kui töö tulemus on kätte saadud ja kulu on täies ulatuses makstud. Ettemakseid (sh sõlmitud lepingute raames ette nähtud

ettemakseid) toetusest ei hüvitata. Kaudsed kulud hüvitatakse ühtse määra alusel. Elluviija peab esitama maksetaotlusi vähemalt kord kuue kuu jooksul, kuid maksimaalselt üks

kord kvartalis. Kui kuue kuu jooksul makseid ei tehta, siis null-reaga maksetaotlust esitada ei tule. Kuna riigiasutused saavad kulude tasumiseks enne toetuse saamist käibevahende id

riigieelarve seaduse alusel, on nende taastamiseks vaja võimalikult kiiresti esitada SiMile makseid, et abikõlblikud kulud saaks omakorda lisada Euroopa Komisjonile esitatavasse maksetaotlusse.

Punkt 8 „Elluviija ja partneri õigused ja kohustused“

Lisaks TATis sätestatule kohalduvad elluviijale kõik ühendmääruse §-des 10–11 toetuse saajale sätestatud kohustused ning partnerile ühendmääruse § 10 lõike 1 punktides 2–6, 8–10 ja 13−16 ning §-s 11 nimetatud kohustused. Muu hulgas tuleb erilist tähelepanu pöörata

riigihangete seaduse järgimisele, seal hulgas tuleb järgida asutuse riigihangete korda. Avalikustamisel tuleb lähtuda ÜSS2021_2027 alusel kehtestatud Vabariigi Valituse 12. mai

2022. a määrusest nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“20 ning kasutada sama määruse lisas 2 toodud logo. Kui projekti maksumus on üle 100 000 euro, tuleb investeeringu või seadme asukohta

püstitada tahvel kohe pärast investeeringuga seotud toimingu või ostetud seadme paigaldamisega alustamist. Tahvel peab vastama avalikustamise määruse § 6 toodud nõuetele.

Kooskõlas ELi ühissätete määruse artikli 50 punktiga e ei pea tahvlit püstitama, kui ELi või riikliku õiguse kohaselt ei ole selline avaldamine lubatud julgeoleku, avaliku korra, kriminaaluurimiste või isikuandmete kaitsega seotud põhjustel kooskõlas määrusega (EL)

2016/67921. Kui projekti maksumus on üle kümne miljoni euro, on elluviija kohustatud korraldama teavitusürituse eesmärgiga informeerida avalikkust toetuse saamisest, kaasates

ürituse läbiviimisse SiMi, kes kaasab Euroopa Komisjoni. Teavitustegevustes tuleks tõsta esile ELi põhiväärtusi ja jälgida, et teavitustekstid ja pildid ei sisaldaks soostereotüüpe ja eelarvamusi ning rääkida ka horisontaalsete põhimõtete rakendamisest ja saadavast kasust.

20 Avalikustamise määrus 21 Euroopa parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrus (EL) 2016/679, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus) - ELT L 119 4.5.2016, lk 1.

8 (11)

SiM sisestab projektid struktuuritoetuste registrisse. Selleks peab elluviija lisaks TATis sisalduvale informatsioonile esitama ametlikult 15. tööpäeva jooksul pärast TATi kinnitamis t iga projekti kohta partneriga kooskõlastatud projekti kirjelduse ja projekti eelarve jagunemise

aastate kaupa eelarveridade (alategevuste) vahel. Kui tegevuste eluviimise käigus tekib vajadus jaotist muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud taotluse. Et elluviija

ja partner mõtleksid oma tegevused korralikult läbi ja oleks võimalikul väike halduskoormus, on projekti eelarvejaotust lubatud muuta maksimaalselt kaks korda aastas – 15. jaanuar ja/või 15. juuni). Punktis 8.3.1 on toodud olukorrad, mil ametlikku muudatust taotlema ei pea.

Kuna BMVI toetus planeeritakse riigieelarve ja riigieelarve strateegia koostamise käigus,

peab SiM selle kasutamise kavandamiseks esitama riigieelarve strateegia protsessis kassapõhise maksete prognoosi. Maksete prognoosi koostamiseks peab projekti elluviija TATi kinnitamisest alates andma sisendi iga projekti elluviimise aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks.

Üritustest teavitamine 14 kalendripäeva enne selle toimumist on vajalik selleks, et SiM saaks vajadusel läbi viia kohapealseid kontrolle. Punkt 9 „Aruandlus“

Punktis sätestatakse vahearuannete, lõpparuande ja teatud tingimustel järelaruande esitamise

kohustus ja tähtajad ning aruannetes puuduste esinemise korral nende menetlemise kord. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida TATi projektide edenemist ja tulemuste täitmist ning võimaldavad vajaduse korral tähelepanu juhtida vajakajäämistele, samuti teha

tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi.

Punkt 10 „TATi muutmine“

Punktis sätestatakse TATi muutmise kord. Muudatusvajadused peavad olema motiveeritud ja aitama kaasa TATi edukale elluviimisele. Sagedamini kui üks kord kuue kuu jooksul ei ole

TATi muutmine mõistlik, arvestades muutmisprotsessi ajamahukust ning sellega kaasnevat halduskoormust. TATid peavad põhinema põhjalikel analüüsidel ja planeerimisel, välistades

sagedaste paranduste vajaduse. Samuti peavad vajalikud muudatused olema põhjendatud ja läbi kaalutud. SiMil on õigus TATi muuta, kui selgub, et see on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või TATi elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik

jätkata. Kui TATi rakendamisel tekib eelarveliste vahendite jääk, võib SiM vähendada TATi eelarvet tingimusel, et see ei takista TATi eesmärkide täitmist. Vastav säte on vajalik olukorras,

kui on näha, et TATi projektide elluviimiseks kulub oluliselt vähem vahendeid, kui oli esialgu planeeritud.

Punkt 11 „Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord“

Viidatakse finantskorrektsiooni otsuste ja tagasimaksete tegemise reeglistikule.

Punkt 12 „Vaiete lahendamine“

Nimetatakse SiM otsuse või toimingu vaide menetleja.

Punkt 13 „Rakendussätted“

TAT jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele

Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) ELi ühissätete määrus; 2) BMVI määrus; 3) Koostalitlusvõime määrus (piirid ja viisad);

9 (11)

4) Koostalitlusvõime määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne); 5) Riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES) määrus; 6) VIS määrus;

7) ETIAS määrus; 8) EURODAC määrus;

9) SIS määrus (tagasisaatmine); 10) SIS määrus ( piirikontroll); 11) SIS määrus (politseikoostöö);

IV TATi mõju

TAT avaldab positiivset mõju Eesti elanikkonna turvatundele ning seaduskuulekate inimeste piiriületuse lihtsamaks muutmisele. TATi raames elluviidavad projektid on kõik suunatud välispiiri haldamisele. TATis nimetatud ELi suuremahuliste IT-süsteemide rakendamine on

Eestile kohustuslik.

Andmekaitsealane mõjuhinnang Haldusmenetluse käigus töötleb haldusorgan isikuandmeid oma ülesannete täitmiseks. Avalik ülesanne tekib ÜSS2021_2027 § 10 lõike 2 kohaselt rakendusasutuse juhi kinnitatud toetuse

andmise tingimuste käskkirja alusel. Seetõttu kohalduvad kõik asjakohased muud avalikku õigust puudutavad sätted nimetatud asutustele. Nii vastutab iga protsessis osaleja

andmetöötlemise nõuete eest vastavalt isikuandmete kaitset reguleerivatele õigusaktide le (isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus ja valdkondlikud eriseadused). Samuti peab olema tagatud andmete kaitse ja turvalisus. Tegevuste puhul, mis panustavad

näitajatesse „Toetatud osalejate arv“ ning „Toetatud osalejate arv, millest omakorda koolitustegevuses osalejate arv“ kogub elluviija tegevuse raames osalejatelt järgmisi andmeid :

eesnimi, perekonnanimi, isikukood, e-posti aadress. Andmeid kogub isik, kes konkreetset tegevust läbi viib. Andmeid kasutab elluviija selleks, et küsida osalejatelt tagasisidet ning esitada näitajate täitmise kohta info SiMile.

V TATi kooskõla rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud BMVI üldiste

valikukriteeriumitega

1. TATi mõju erieesmärgi saavutamisele TATi panust BVMI erieesmärgi väljund- ja tulemusnäitajatesse on kirjeldatud seletuskirja

punktis 3.

2. TATi põhjendatus TATi projektid aitavad kaasa BMVI 1. erieesmärgi saavutamisele. TATi eesmärgi ja

vajalikkuse ning eesmärgi saavutamiseks tehtavate tegevuste kirjeldus on esitatud käskkirja punktis 2 ja seletuskirja I ja II peatükis.

3. Kuluefektiivsus Planeeritud eelarve kujunemist on kirjeldatud eelarve seletuskirja punktides 4 ja 6.

4. Elluviija ja partneri suutlikkus projekti ellu viia

TATi elluviijad ja partnerid on riigiasutused – PPA ja SMIT. TATis nimetatud IT-süsteemide rakendamise, töös hoidmise ja kasutamise eest vastutavad selleks pädevad isikud. Piirikontro ll ja -valve ning migratsioonijärelevalve on nimetatud politsei ja piirivalve seaduses PPA

ülesandena. SiMi valisemisalas vastutab IKT-lahenduste ja -süsteemide hankimise, arendamise ja haldamise ning IKT-teenuste osutamise ja nende toimepidevuse tagamise eest

SMIT.

10 (11)

5. TATi mõju Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on selgita tud eelnõu punktis 1.

TAT mõjutab:

Regionaalareng ☐jah ☒ei

TATi projektid ei panusta otseselt regionaalarengusse. Küll aga aitab IT-süsteemide kaudu toimuv infovahetus kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid, tagades seeläbi arenguvõimalused üle Eesti.

Keskkonnahoid ja kliima ☐jah ☒ei BMVI rakenduskava kohta viis OÜ Hendrikson & Ko läbi keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhindamise, mille tulemusel jõuti järeldusele, et BMVI tegevuste elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima

eesmärgile. Kuna TAT on kooskõlas „Eesti 2035“ strateegiaga ja ei oma selget kokkupuudet kliima ega

keskkonnahoiu eesmärgiga (ELi ühissätete määruse art 9 ja 73), ei ole sellele näha ka olulis t negatiivset mõju.

Samas on PPA liitunud Rohetiigri Akadeemia22 programmiga, mistõttu on põhjendatud eeldus, et oma tegevuste läbiviimisel lähtub PPA keskkonnahoiu põhimõtetest, ning propageerib ja

rakendab tehnoloogia soetamisel ning kasutamisel rohelist mõtteviisi.

Infoühiskond ☒jah ☐ei TATi projektide elluviimisel on mõju infoühiskonnale. TATi raames tagatakse ELi suuremahuliste piirikontrolli infosüsteemide (EES, ETIAS, SIS) töö ning tagatakse

koostalitlusvõime. IT-süsteemide kasutajateks on ainult selleks volitatud isikud. Avalikkuse l nimetatud süsteemidele juurdepääs puudub, kuid süsteemide kaudu toimuv infovahetus aitab kaitsta kodanikke, võidelda kuritegevuse vastu ja tagada turvalised piirid. IT-süsteemide

arendamisel arvestatakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi väljatöötatud digiühiskonna arengukava „Eesti digiühiskond 2030“ põhimõtetega.

Riigivalitsemine ☒jah ☐ei TAT toetab tõhusa ja tervikliku riigivalitsemise edendamise eesmärki. Projektide elluviijateks

saavad nende spetsiifilisuse tõttu olla vaid riigiasutused. Kohustuslike IT-arenduste teostamiseks kasutav BMVI raha kergendab riigieelarve koormat ja selle võrra on võimalik

teha teisi riigile olulisi investeeringuid. Kas TATid viivad osaliselt või täielikult ellu sotsiaalpartnerid või vabaühendused?

☐jah ☒ei Kas TATi üheks eesmärgiks on naiste jätkusuutliku osaluse ja edu tagamine tööhõives?

☐jah ☒ei Kas TAT on suunatud riigi, piirkonna või kohaliku tasandi haldus- ja ametiasutustele või

avalike teenuste osutamisele? ☒jah ☐ei

TATi projektid on suunatud PPA ja SMITi võimekuse säilitamisele ja osalisele suurendamise le varustuse ja IT-süsteemide soetamise ja tööshoidmise kaudu.

22 https://rohetiiger.ee/akadeemia/

11 (11)

Võrdsed võimalused Sooline võrdsus (kas TATi lõpptulemus mõjutab meeste ja naiste olukorda ühiskonnas)

☐jah ☒ei

TAT sisaldab tegevusi, mis panustavad otseselt soolise võrdõiguslikkuse edendamisse

☐jah ☒ei TAT panustab soolise võrdõiguslikkuse edendamisse läbi sooküsimuste lõimimise TATi

ettevalmistamisse, rakendamisse ja seiresse

☐jah ☒ei

Võrdne kohtlemine

☒jah ☐ei TATi ettevalmistamisel ja elluviimisel rakendatakse abinõusid mis tagavad, et inimese vanuse,

soo, rassi või rahvusliku kuuluvuse, usu ega seksuaalse sättumuse tõttu ei diskrimineeritak s ühtegi TATi sihtrühma liiget. Piiriturvalisuse tagamisel lähtutakse inimõigustest ning

seadmete, IT-süsteemide arendamine ja kasutamine toimub kooskõlas ELi Põhiõiguste Hartaga. IT-süsteemide arendajad ja kasutajad omavad põhjalikke teadmisi põhiõiguste kaitsest ja algoritmide loomisel välditakse lubamatut profileerimist kaitstud tunnuste alusel.

Avalikkusele suunatud teavitustegevustes tagatakse ligipääsetavus erivajadusega inimestele.

VI TATi kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastas eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Keskkonnaministeerium märkusteta ning Rahandusministeerium ja Sotsiaalministeerium vaikimisi.

1

KÄSKKIRI

21.02.2023 nr 1-3/33

Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu

meetme nr 1.2 "IKT-süsteemide loomise ja

kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel" toetuse andmise tingimused

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel.

Toetuse andmise tingimuste abikõlblikkuse periood

01.01.2022–31.12.2029

Elluviija

Politsei- ja Piirivalveamet

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus

Korraldusasutus, rakendusasutus, rakendusüksus

Siseministeerium

2

1. Reguleerimisala ja seosed Eesti riigi eesmärkidega

Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 12. detsembri 2022. a käskkirjaga nr 1-3/96 kinnitatud

piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava meetme nr 1.2 „IKT-süsteemide loomise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks

toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

1.1. Seosed BMVI ja Eesti riigi eesmärkidega

1.1.1. Toetuse andmise tingimused (edaspidi TAT) on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/11481 (edaspidi BMVI määrus) artikli 3 punktis 1 toodud BMVI

poliitikaeesmärgiga „Tagada tugev ja tõhus Euroopa integreeritud piiriha ldus välispiiridel, aidates seeläbi tagada liidus kõrgetasemelise sisejulgeoleku, samal ajal kaitstes inimeste vaba liikumist liidu piires, ning järgides täielikult asjaomast liidu

acquis’d ning liidu ja liikmesriikide rahvusvahelisi kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelistest lepingutest, mille osalised nad on“ ning BMVI määruse artikli 3 punktis

2 a) toodud erieesmärgiga „Toetada Euroopa piiri- ja rannikuvalve poolt välispiir ide l rakendatavat tõhusat Euroopa integreeritud piirihaldust, mille eest jagavad vastutust Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet ning piirihalduse eest vastutavad riiklikud asutused,

et hõlbustada seaduslikku piiriületust, ennetada ja avastada ebaseaduslikku sisserännet ja piiriülest kuritegevust ning hallata tõhusalt rändevooge“.

1.1.2. Eesti riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“2 eesmärk on kasvatada ja toetada

meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks

ja töötamiseks. TATi tegevused on seotud strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihtidega, aidates kaasa riigi sujuva toimimise ning riigi julgeoleku ja turvalisuse

parandamise eesmärkide täitmisele. Strateegia üheks sihiks on, et võimu teostatakse avalikes huvides ausalt ja läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid ning tagades inimeste põhiõigused ja vabadused. Eesti on valvatud ja kaitstud. TATi tegevused

panustavad „Eesti 2035“ mõõdikutesse: „Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal“, „Usaldus riigi institutsioonide vastu“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“

ja „Ligipääsetavuse mõõdik“. Projektide elluviija vastutab, et projektide tegevused aitavad lahendada „Eesti 2035“ toodud arenguvajadusi.

1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“3 programmi „Siseturvalisus 2023–2026“ meetme 3 „Kindel sisejulgeolek“ tegevuse 5 „Piirihaldus“ eesmärgi

täitmisesse, „Integreeritud piirihalduse strateegia 2019–2023“ eesmärkide täitmisesse ning on seotud PPA strateegia „PPA 2030“4 eesmärgiga „Piir peab“. TAT on kooskõlas Siseministeeriumi valitsemisala info- ja kommunikatsioonitehnoloogia strateegiaga.

1.1.4. TATi ettevalmistamisel on arvesse võetud BMVI kasutamiseks tehtud Euroopa

Komisjoni soovitusi Eestile.

2. Toetatavad projektid

2.1.Meetmest toetatakse projekte, mis:

- aitavad kaasa BMVI poliitikaeesmärgi ning BMVI määruse artikli 3 punktis 2 a) toodud erieesmärgi täitmisesse;

- panustavad punktis 1.1.2 nimetatud Eesti 2035 sihtidesse ja mõõdikutesse;

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93. 2 „Eesti 2035“ 3 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 4 „PPA 2030“

3

- on kooskõlas BMVI seirekomitee kinnitatud üldiste valikukriteeriumidega, sh on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2021/1060 (edaspidi ELi ühissätete määrus)5 artiklis 9 sätestatud horisontaalseid põhimõtteid ning lähtuvad põhiõiguste hartast ning arvestavad võrdsete

võimaluste põhimõttega sh välditakse diskmineerimist ja tagatakse ligipääsetavus; - on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata Euroopa Parlamend i

ja nõukogu määruse (EL) 2020/8526 artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 nimetatud keskkonnaeesmärgile;

- on vastavuses BMVI rakenduskava horisontaalsete tingimustega.

2.2. TATi projektide mõju ja ulatus on üleriigiline.

2.3. TATi eesmärgid saavutatakse alljärgnevate toetatavate projektide elluviimise tulemusel:

2.3.1. SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC), Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja

Interlyys arendamine (sekkumise kood: 024 Suuremahulised IT-süsteemid – Schengeni infosüsteem (SIS))

2.3.1.1.Projekti eesmärk ja sisu: SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC) osaline arendamine (sh

liidestumine väliste andmekogudega/rakendustega) ja tööprotsesside automatiseerimine, Schengeni infosüsteemi (ESIS, ESIS_ADMIN) ja Interlyys i

arendamine ning nendele süsteemidele jätku- ja hoolduskulude tagamine süsteemide toimimiseks. Partner vastutab arenduste teostamise eest ning osaleb koolitustel ja väliskohtumistel. Arenduste teostamiseks vajaliku sisendi, sh ärianalüüsi eest vastutab

elluviija. 2.3.1.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.1.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.1.4.Projekti partner: SMIT 2.3.1.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.2. InterOperability ehk koostalitlusvõime arendamine Eestis (sekkumise kood: 025

Suuremahulised IT-süsteemid - koostalitlusvõime) 2.3.2.1.Projekti eesmärk ja sisu: Rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruste (EL)

2019/8177 ja (EL) 2019/8188 nõuded, mille tulemusena paraneb kolmanda riikide

kodanike isikutuvastamine, samasuse kontroll ja identiteedipettuste avastamine ühisest isikuandmete hoidlast päringute tegemise- ja isiku (sh biomeetria ja dokumendi)

andmete võrdlemisega. Täiendavalt paraneb andmekvaliteet erinevate ELi ja riigisiseste rakenduste vahel. Projekti raames luuakse koostalitlusvõimet käsitlevate määruste nõuetest tulenevad funktsionaalsused ning luuakse võimekus lahendada kollaseid linke.

Andmete pärimise eesmärgil ning kollaste linkide lahendamise võimekuse loomiseks luuakse ühendus ELi süsteemidega Euroopa otsinguportaali kaudu. Projekti partner

analüüsib koostalitlusvõime määrustest tulenevaid IT nõudeid ja vastutab arenduste eest, osaleb koolitustel ja väliskohtumistel.

2.3.2.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029

2.3.2.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.2.4.Projekti partner: SMIT

2.3.2.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa

Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus -,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid - ELT L 231, 30.6.2021, lk 159–706. 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2020/852, 18. juuni 2020, millega kehtestatakse kestlike investeeringute

hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 – ELT L 198, 22.6.2020, lk 13—43. 7 Koostalitlusvõimet käsitlev määrus (piirideja viisad) – ELT L 135, 22.5.2019, lk 27. 8 Koostalitlusvõimet käsitlev määrus (politsei- ja õiguskoostöö, varjupaik ja ränne) – ELT L 135, 22.5.2109, lk 85.

4

2.3.3. ETIAS riiklik üksus (sekkumise kood: 022 Suuremahulised IT-süsteemid

piirihalduseks – ETIAS Art 85 (2)) 2.3.3.1.Projekti eesmärk ja sisu: ETIAS riikliku üksuse ülalpidamine. ETIAS riikliku üksuse

ülesandeks on reisilubade menetlemine, ETIAS riskiprofiilide ja jälgimisnimek irja

haldamine, teiste liikmesriikide infopäringutele vastamine ja nendega konsulteerimine. Projekti raames kaetakse ETIAS riikliku üksuse tööjõukulud, lähetus- ja koolituskulu.

2.3.3.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.11.2023–30.09.2027 2.3.3.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.3.4.Projekti sihtrühm: ETIAS riikliku üksuse töötajad

2.3.4. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide andmekeskuse rent (sekkumise kood: 027

tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) 2.3.4.1.Projekti eesmärk ja sisu: ELi suuremahuliste infosüsteemide haldamise andmekeskuse

ülalpidamine. Projektiga tagatakse EESi, viisainfosüsteemi, SISi jne andmeühenduseks

vajalike serverite jm seadmete ruumi ülalpidamiskulu sh nt elekter ja kaetakse rikete korral seadmeruumi toimimiseks vajalike seadmete kulu.

2.3.4.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2029 2.3.4.3.Projekti elluviija: SMIT 2.3.4.4.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.5. TEGEVUSTOETUS: EKSPO rakenduse ülalhoidmine ja jätkuarendused

(sekkumise kood: 027 Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks)

2.3.5.1.Projekti eesmärk ja sisu: EES ja ETIAS juurutamise projekti käigus loodud EKSPO rakenduse ülalhoidmine ning EES, ETIAS ja koostalitlusvõime vajadustest lähtuvate

jätkuarenduste realiseerimine ning tekkivate puuduste kõrvaldamine. Partner vastutab EKSPO arenduste teostamise eest.

2.3.5.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2029

2.3.5.3.Projekti elluviija: PPA 2.3.5.4.Projekti partner: SMIT

2.3.5.5.Projekti sihtrühm: PPA ja SMIT

2.3.6. TEGEVUSTOETUS: ELi infosüsteemide koordineerimine (sekkumise kood: 027

Tegevustoetus – suuremahulised IT-süsteemid piirihalduseks) 2.3.6.1.Projekti eesmärk ja sisu: Siseturvalisuse valdkonna Euroopa Liidu üleste

infosüsteemide arenduste ning juurutamiste sh koostalitlusvõime koordineerimine Eestis. Projekti raames palgatakse 3 koordinaatorit (ELi projektide üldkoordinaa tor, PPA ELi projektide koordinaator ja SMITi ELi projektide koordinaator) ning kaetakse

töökohtade loomise ja nõupidamiste, koolituste ja seminaride kulud. Partner vastutab PPA ELi projektide koordineerimise eest ning osaleb nõupidamistel, koolitustel ja

seminaridel. 2.3.6.2.Projekti abikõlblikkuse periood: 01.06.2023–31.12.2026 2.3.6.3.Projekti elluviija: SMIT

2.3.6.4.Projekti partner: PPA 2.3.6.5.Projekti sihtrühm: SMIT ja PPA

3. Riigiabi

Antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi.

5

4. Eelarve ja tulemused9

4.1. TAT eelarve on 9 862 882,87 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja riiklikust

kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve sisaldab käibemaksu.

4.2. Punktis 2 nimetatud projektide tulemusena toetab Eesti Euroopa piiri- ja rannikuva lvet

välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel. 4.3. Eelarve jagunemine ning projektide seireks ja hindamiseks kasutatavad kohustuslikud

näitajad on toodud allolevas tabelis. Kõikide näitajate algtase on 0.

9 Näitajad kõik kokku moodustavadki tulemused.

6

Projekt Projekti eelarve

kokku (koos

käibemaksuga),

sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Kohustusliku näitaja kood

ja nimetus

Näitaja

mõõtühik

Sihttase

2024

Sihttase

2029

Selgitav teave

SIRENE töövoo süsteemi (iSpoC),

Schengeni infosüsteemi (ESIS,

ESIS_ADMIN) ja Interlyysi arendamine

1 815 457,00 sh kaudsed kulud

0,7%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohas

tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 1 1 O.1.11 ja O.1.11.1

hõlmavad EL- i

suuremahuliste IT- süsteemide (EES, ETIAS,

SIS, IO) arendust, hooldust, ülalpidamist ja uuendamist.

Toetuse saaja peab aruandes esitama teabe, millised

infosüsteemid on mõõdikute all raporteeritud.

O.1.10 hõlmab kõiki piirihalduse IT-süsteemide

ja IT-seadmete aspekte, sealhulgas suuremahulisi IT- süsteeme, välja arvatud VIS.

Arendatav funktsioon tähendab uut funktsiooni või äsja valvesüsteemidega

kaetud territooriumi, nt piirilõik.

Hooldatud/täiendatud funktsioon tähendab mis

InterOperability ehk koostalitlusvõime

arendamine Eestis

4 020 000,00, sh kaudsed kulud

1,3%

BMVI O.1.11 Välja töötatud/hooldatud/ajakohas

tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.11.1 Välja

töötatud/hooldatud/ajakohas tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv, mille st

omakorda välja töötatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

arv 1 1

BMVI O.1.10 Välja töötatud/hooldatud/ajakohas tatud IT-funktsioonide arv

arv 1 3

ETIAS riiklik üksus 1 549 180,87, sh kaudsed kulud 3,9%

BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohas tatud suuremahuliste IT-

süsteemide arv

arv 1 1

7

TEGEVUSTOETUS

EKSPO rakenduse

ülalhoidmine ja

jätkuarendused

1 300 000,00,

kaudsed kulud on abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja

töötatud/hooldatud/ajakohas tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv.

arv 2 2 tahes muudatust pärast selle

tarnimist vigade või jõudluse parandamiseks. Funktsioonide näited:

• CIR: loo, värskenda ja kustuta

• sBMS: registreerimiste arv, kontrollimine, tuvastamine

• MID: loodud link ide arv, lahendatud kollaste

linkide arv Arvesse võib võtta ka riiklike le infosüsteemidele lisatud

funktsionaalsused, nt päringukiiruse või

salvestusruumi suurenemine. Toetuse saaja peab aruandes

esitama teabe, millised IT- funktsionaalsused on

raporteeritud.

TEGEVUSTOETUS EL infosüsteemide

andmekeskuse rent

628 245,00 kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohas

tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 4 4

TEGEVUSTOETUS:

ELi infosüsteemide

koordineerimine

550 000,00, kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.11. Välja töötatud/hooldatud/ajakohas

tatud suuremahuliste IT- süsteemide arv

arv 2 4

KOKKU 9 862 882,87

5. Korraldusasutus, rakendusasutus ja rakendusüksus

5.1. Korraldusasutuse, rakendusasutuse ja rakendusüksuse ülesandeid täidab SiM. Ülesandeid

ei delegeerita.

5.2. SiM sisestab elluviija edastatud teabe alusel käesolevas TATis sätestatud projektide info

struktuuritoetuste registrisse ja avab projekti.

6. Kulude abikõlblikkus 6.1. Abikõlblike kulude kindlaks määramisel lähtutakse Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)10 §-dest 15–17 ja 21.

6.2. Tegevustoetusena elluviidavate projektide abikõlblike kulude kindlaks määramisel tuleb

lisaks ühendmäärusele lähtuda BMVI määruse lisa VII lõikes c sätestatust.

6.3. Otsesed kulud

6.3.1. Abikõlblikud otsesed kulud on tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, muu hulgas: 6.3.2. personalikulu (sh projekti juhtimisega seotud tööjõukulu). Projekti juhtimisega seotud

tööjõukulu võib moodustada kuni 10% projekti eelarvest;

6.3.3. koolituskulu (sh ruumirent, koolitusmaterjalid, koolitajate töötasu, toitlustus, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud);

6.3.4. lähetuskulu (sh transport, majutus, reisikindlustus, päevaraha); 6.3.5. avalikustamiskulu (sh vajalike märgistuste kulu, toitlustuskulu, ruumi ja seadmete rent

ligipääsetavuse tagamisega seotud kulu avalikustamise ürituste korraldamiseks);

6.3.6. piirivaldkonna seadmete ning IT-süsteemide soetuse, analüüsi, arendamise, testimise, ülalpidamise ja hoolduse ja kasutamisega seotud kulu (sh rendikulu, tootetugi ja

litsentsid);

6.4. BMVI toel arendatavate seadmete ja IT-süsteemide ostumenetluste algatamisel on

kohustus järgida määruse (EL) 2019/1896 (edaspidi Euroopa ranniku- ja piirivalve määrus)11 artiklite 16 ja 64 kohaselt kehtestatud standardeid.

6.5. Elluviija peab tagama seadmete, varustuse, taristu ja süsteemide sihtotstarbe lise

kasutamise pärast üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:

 IKT-seadmed ja süsteemid vähemalt kolm aastat;

 muud seadmed ja varustus vähemalt viis aastat;

6.6. Soetatud varustust on lubatud kasutada aastas 30% ulatuses tollikontroll iks,

mereoperatsioonidel ning Varjupaiga-, Rände ja Integratsioonifondi ning Sisejulgeolekufondi eesmärkide täitmiseks. Ristkasutatavad IT-süsteemid peavad edastama piirihaldussüsteemidele andmeid ja osutama teenuseid riiklikul või ELi

tasandil. Ristkasutust tuleb kirjeldada tegevusaruandes ja tõendada.

6.7. Kaudsed kulud

10 Ühendmäärus 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/1896, 13. november 2019, mis käsitleb Euroopa piiri- ja rannikuvalvet

ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1052/2013 ning (EL) 2016/1624 –

ELT L 295, 14.11.2019, lk 1—131.

9 (12)

6.7.1. TATi alusel jagatava toetuse puhul hüvitatakse kaudseid kulusid ainult ühtse määra alusel, mis on kuni 7% tegevuste abikõlblikest otsestest kuludest. Iga projekti täpne kaudsete kulude määr sätestatakse punktis 4.3;

6.7.2. Kooskõlas ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga c) on tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud lubatud

otsese kuluna; 6.7.3. Kaudseid kulusid ei pea tõendama;

6.8. Mitteabikõlblikud on ühendmääruse § 17 sätestatud kulud.

7. Toetuse maksmise tingimused ja kord

7.1. Toetust makstakse vastavalt ühendmääruse §-des 24 ja 26 sätestatud tingimustele.

7.2. Toetust makstakse tegelike kulude alusel, kui abikõlblik kulu on tekkinud ja see on tasutud. Kaudseid kulusid hüvitatakse punkti 6.7.1 kohaselt.

7.3. Enne esimese makse saamist peavad elluviija ja partner esitama SiMile: 7.3.1. väljavõtte oma raamatupidamise sise-eeskirjast, milles on kirjeldatud, kuidas projekti

kulusid ja nende tasumist eristatakse raamatupidamises muudest projekti elluviija ja partneri kuludest;

7.3.2. asutuse riigihangete korra või selle asutuse riigihangete korra, kes elluviija nimel hankeid korraldab;

7.3.3. edasivolitatud õiguste korral esindusõigusliku isiku antud volituse koopia.

7.3.4. Punktides 7.3.1–7.3.3 nimetatud dokumente ei pea esitama, kui elluviija või partner on varem SiM välisvahendite osakonnale nimetatud dokumendid esitanud ja neid ei ole enne

projekti rakendamist muudetud. Elluviija või partner esitab SiMile sellekohase kirjaliku kinnituse.

7.4. Elluviija esitab SiMile e-toetuste keskkonna kaudu maksetaotluse vähemalt kord poolaastas, kuid mitte tihedamini kui kord kvartalis projekti elluviimise algusajast

arvates.

7.5. Makse aluseks olevate dokumentide menetlusaeg on kuni 80 kalendripäeva dokumentide

saamisest arvates.

7.6. SiMi õigused ja kohustused makse menetlemise peatamisel ja maksest keeldumisel on sätestatud ühendmääruse §-s 33.

7.7. Lõppmakse saamiseks esitatavad dokumendid esitatakse koos projekti lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast tingimuste ja kohustuste täitmist ning SiMi kontrollitud

lõpparuande kinnitamist.

8. Elluviija ja partneri õigused ja kohustused

8.1. Elluviijale kohalduvad kõik perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027)12 ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides toetuse saajale sätestatud kohustused.

8.2. Elluviija peab tagama, et lisaks TATis sätestatud kohustustele oleks täidetud ka

ühendmääruse §-des 10 ja 11 toetuse saajale kehtestatud kohustused, sh ostumenetluse

12 ÜSS2021_2027

10 (12)

läbiviimise nõuete järgimine. Partner peab täitma lisaks TATis sätestatud nõuetele ka ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 ning § 11 nimetaud kohustusi.

8.3. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 8.3.1. esitama SiMile 15 tööpäeva jooksul TATi kinnitamisest SiMi väljatöötatud vormidel:

8.3.1.1.projekti kirjelduse; 8.3.1.2.projekti eelarve jagunemise alategevuste ja aastate kaupa. Elluviijal on õigus muuta

tegevuskava ja eelarveridade vahelist jaotust kuni kaks korda aastas (taotlus esitada

SiMile 15. jaanuariks ja/või 15. juuniks). Tegevuskava ja eelarve muutmist ei ole vaja taotleda järgmistel juhtudel:

 eelarverida suureneb vähem kui 15% kinnitatud eelarvereale plaanitud summast;

 eelarvereale planeeritud summa jaotus muutub aastate lõikes;

 täpsustub detailne kirjeldus. 8.3.2. rakendama projekti vastavalt kinnitatud tegevuste kirjeldusele ja eelarvele;

8.3.3. esitama TATi kinnitamisest alates projekti maksete prognoosi iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks SiMi väljatöötatud vormil;

8.3.4. teavitama SiMi, kui toetatava tegevusega samalaadsele tegevusele on taotletud toetust

teistest meetmetest või muudest välisabi vahenditest; 8.3.5. teavitama SiMi ürituse (sh koolituse, seminari, konverentsi, infopäeva, õppevisiid i)

toimumisest e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt 14 kalendripäeva enne ürituse toimumist;

8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid koolituste l

osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas iga kvartali lõpu seisuga hiljemalt

kvartalile järgneva teise nädala lõpuks; 8.3.7. säilitatama dokumente vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 18 ja ELi ühissätete määruse

artikli 82 lõikele 1 viis aastat toetuse saajale tehtud lõppmakse tegemise aasta

31. detsembrist arvates, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest tuleneb teisiti; 8.3.8. andma igakülgse sisulise panuse seiresse, kontrolli, auditisse või hindamisse.

8.3.9. viivitamatult teavitama SiMi kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis: 8.3.9.1. asjaoludest, mis takistavad täitmast elluviija ülesandeid; 8.3.9.2. TATi muutmise vajalikkusest;

8.3.9.3. projekti elluviimisel esinevatest probleemidest, mis võivad mõjutada tulemuse saavutamist.

9. Aruandlus

9.1. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate

saavutamise edenemise vahearuande SiMi väljatöötatud vormil e-toetuste keskkonna kaudu üldjuhul iga aasta 15. jaanuariks ja 15. juuniks vastavalt 31. detsembri ja 31. mai

seisuga projekti elluviimise algusajast arvates. Kui projekti alguse ja esimese vahearuande esitamise tähtpäeva vahe on vähem kui neli kuud, esitatakse vahearuanne järgmiseks tähtpäevaks.

9.2. Elluviija esitab SiMile partneriga kooskõlastatud projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate

saavutamise edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu, tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva

jooksul tegevuste lõppemisest arvates.

9.3. Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise tähtaja vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse ainult lõpparuanne.

11 (12)

9.4. Projekti vahe- ja lõpparuandes (edaspidi projekti aruanne) kajastatakse info vastavalt e-toetuste keskkonna aruande andmeväljades nõutule.

9.5. Kui keskkonna töös esineb tehniline viga, mis takistab projekti aruande tähtaegset esitamist, loetakse projekti aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev peale vea

kõrvaldamist.

9.6. SiM kontrollib üldjuhul 15 tööpäeva jooksul projekti aruande laekumisest, kas aruanne

on nõuetekohaselt täidetud ja annab ülevaate tehtud tegevustest.

9.7. Kui projekti aruandes puudusi ei esine, kinnitab SiM projekti aruande.

9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale vähemalt kümme

tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.

9.9. Projektide puhul, mis sisaldavad koolitusi, mis toimuvad vähem kui kolm kuud enne

projekti lõppu, esitab elluviija e-toetuste keskkonnas partneriga kooskõlastatud

järelaruande.

9.10. SiMil on õigus küsida tegevuse elluviijalt lisainfot projekti tegevuse käigu ja tulemuste kohta.

10. TATi muutmine

10.1. SiMil on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda või elluviija algatusel.

10.2. Kui ilmneb vajadus projekti tegevusi, tulemusi, eelarvet, näitajaid abikõlblikkuse

perioodi muuta, esitab elluviija SiMile partneriga kooskõlastatud põhjendatud taotluse

(edaspidi TATi muutmise taotlus).

10.3. SiM vaatab TATi muutmise taotluse läbi 25 tööpäeva jooksul alates selle kättesaamisest ja annab hinnangu TATi muutmise taotluse kohta.

10.4. Puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. TATi muutmise taotluse menetlemise tähtaega võib pikendada puuduste kõrvaldamiseks

ettenähtud tähtaja võrra.

10.5. Elluviijal on võimalik TATi muutmist taotleda üks kord kuue kuu jooksul. SiMi eelneval

nõusolekul on lubatud TAT muutmist taotleda sagedamini.

10.6. SiM võib TATi muuta, kui selgub, et muudatuste tegemine on vajalik TATi edukaks elluviimiseks või elluviijal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata. SiM teavitab sellest elluviijat mõistliku aja jooksul.

10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada

ühendmääruse § 13 lõikes 1 toodud tingimuste kohaselt.

10.8. TATi muutmise eelnõu kooskõlastatakse vastavalt ühendmääruse §-le 48.

11. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

11.1. Finantskorrektsioone teeb SiM vastavalt ühendmääruse §-dele 34–37.

12 (12)

11.2. Kui abikõlbmatud kulud jäävad elluviija enda tasuda vastavalt ühendmääruse § 37 lõikele 4, väheneb projekti eelarve finantskorrektsiooni võrra.

12. Vaiete lahendamine

SiM otsuse või toimingu vaide vaidluse menetleja on SiM, määrates vaide/vaid luse

lahendajaks teenistuja, kes ei ole vaidlusaluses küsimuses otsuseid või toiminguid teinud või nende tegemist nõustanud. Vaide esitamisele ja menetlemisele kohalduvad ÜSS2021_2027 § 60 nimetatud erisused haldusmenetluse seaduses sätestatud vaide

esitamise regulatsioonile. Vaidlused riigiasutuste, sh valitsusasutuste vahel lahendatakse Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud korras.

13. Rakendussätted

Käskkiri jõustub tagasiulatuvalt alates 01.01.2023.

(allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll- leht