Siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ muutmine

Lisa 1

Seletuskiri

I Sissejuhatus

Käskkirjaga muudetakse neljandat korda siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirjaga

nr 1-3/29 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT).

Eelnõuga lisatakse käskkirja välispiiri valvamise parandamiseks täiendavad tegevused.

Eelnõule kehtib kõik algse käskkirja seletuskirjas ja käskkirja muudatuste seletuskirjas

nimetatu. Tegevuste eelarvetega seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja

seletuskirjades.

Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen

([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.

II Käskkirja sisu

Eelnõu paneb ette kahte tüüpi TATi muudatused – tehnilised ja eelarvelised:

1. Tehnilised muudatused:

1.1. Käskkirja punktides 1, 1.13, 6.8.2 ja 8.2 uuendatakse viiteid alusdokumentidele ning

täpsustatakse sõnastust tulenevalt korduma kippuvatest küsimustest;

1.2. Käskkirja punktide 8.4.6, 9.2 ja 9.8 muudatused on vajalikud selleks, et Siseministeeriumil

oleks õigeaegselt olemas info Euroopa Komisjonile esitatavate aruannete tarbeks, mis

koostatakse elluviijate edastatud aruannete põhjal. Programmperioodi lõpus lõppevate

projektide lõpparuande esitamise tähtaega on vaja lühendada, sest elluviijale saab toetust

välja maksta kuni 31. märtsini 2030. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist,

mistõttu on Siseministeeriumil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses

ja tehtud kulude abikõlblikkuses

2. Eelarvelised muudatused:

2.1. Euroopa Komisjon eraldas piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu Eestile täiendava

raha vahehindamise ning Schengeniga ühinenud riikide sissemaksete arvelt. Raha tuleb

suunata Schengeni hindamise tulemusel tehtud soovituste rakendamiseks. Sellest

tulenevalt eraldatakse täiendav raha osaliselt idapiiri seireseadmetele olukorrateadlikkuse

suurendamiseks välispiiril ning elektrooniliste piirikontrolli väravate uuendamiseks, et

muuta seaduslik piiriületus sujuvamaks. Lisaks on mõnes projektis kasutamata vahendeid,

mille arvelt suurendatakse nende projektide eelarveid, kus on tekkinud puudujääk.

Täiendava rahaga on võimalik liita TATi täiendavaid tegevusi, nt lisatakse projekt

seadmete soetamiseks piirilõikudesse 9–11 ning pikendatakse projekte „Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3, 7 ja 8" aasta võrra, s.o kuni 31.12.2027 ja

projekti „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirlõikudele 4-6“ abikõlblikkuse

perioodi kahe aasta võrra, s.o kuni 31.12.2028.

Projektide vahelised ümbertõsted:

Projekt

KEHTIV TAT UUS

EELARVEJAOTUS Muutus Selgitused

DROONIDE SOETAMINE 191 597,04 191 590,59 -6,45 Projekt lõppenud, kasutamata jäägi

viime PL 4-6 projekti

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

4-6

7 199 201,08 8 115 191,44 915 990,36

Droonide projekti jäägi lisandumine

6,45 eurot + eelarve suurenemine

lõigu 4-6 väljajäänud (Võmmorski

lõik ja Marinova mets) lõikude

lisandumine 915 983,91

SEIRETEHNIKA Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

1-3, 7 ja 8

8 668 961,70 9 163 176,68 494 214,98 Eelarve suurenemine lõigu 7-8

eelarve osas

SEIRETEHNIKA maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele

9-11

0 3 238 389,79 3 238 389,79 Uus projekt vahehindamise

eraldisest

TEGEVUSTOETUS Seiretehnikute

värbamine ja koolitamine 1 123 670,27 1 147 372,20 23 701,93

Lisatud seiretehnika ülalpidamise ja

hooldamise projekti

finantskorrektsiooni otsusega seotud

raha (16043,8+7658,13)

TEGEVUSTOETUS Seiretehnika

ülalpidamine ja hooldamine välispiiril 5 078 447,00 5 054 745,07 -23 701,93

Finantskorrektsiooni ostsuega

eelarve vähendamine RHSi

rikkumise tõttu (16043,8+7658,13

eurot)

Tegevustoetus: automatiseeritud

toimivuse tagamine piiripunktides 4 940 897 3 000 000

Eelarve suurendus 3 mln

vahehindamise eraldise arvelt

Luhamaa juhtimiskeskuse

projekteerimine ja ekspertiis 292 259,38 -47 395,48

Eelarve vähendamine, plaanitud

tegevused on ellu viidud

Narva jõe seire ja juhtimiskeskuse

tehnika soetus 604 580,59 47 395,48

Eelarve suurendamine Luhamaa

juhtimiskeskuse projekti jäägi arvelt

Lisatud tegevused vastavad seirekomisjoni kinnitatud valikukriteeriumitele ja

- metoodikale.

Projektid panustavad Euroopa Liidu integreeritud piirhaldusstrateegia täitmisesse ja aitavad

seega kaasa piirihalduse ja viisapoliitika rahastu poliitikaeesmärgi ning erieesmärgi a)

täitmisesse ning „Eesti 2035“ näitajatesse: Eestit turvaliseks riigiks pidavate elanike osakaal, ja

usaldus riigi institutsioonide vastu.

Projektid on kooskõlas siseturvalisuse arengukava 2020-2030 tegevussuundadega:

 jätkata idapiiri taristu ja tehnilise seiresüsteemi valmisehitamist;

 kasutada piiri valvamiseks kaasaegseid innovaatilisi lahendusi, mis vastavad Schengeni

õigustiku nõuetele;

 tagada Eesti piiri kui Euroopa Liidu välispiiri pidev elektrooniline valve kogu piiri ulatuses;

 pidada piirikontrolli tegemisel peale julgeoleku ja turvalisuse silmas ka reisijasõbralikkust

ning arvestada piiriliikluse mahtu ja intensiivsust.

Projektid on seotud strateegilise dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022 – 2031“1

peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas

seire- ja vaatlusvõimet“.

1 „Riigikaitse arengukva 2022 – 2031“

25.04.2022. a kinnitatud Hendrikson & Ko läbiviidud rakenduskva keskkonnamõju

eelhinnangu aruandes jõudsid sõltumatud eksperdid järeldusele, et rakenduskava tegevused ei

tekita potentsiaalselt olulist kahju keskkonnaeesmärkidele ning seega täiendavate nõuete

kehtestamiseks vajadus puudub. TATi lisatavad tegevused on kooskõlas rakenduskavaga, kuid

ei sisaldunud keskkonnamõju eelhinnagu läbiviimise ajal kehtinud rahastamiskavas.

Siseministeerium tellitud uus keskkonnamõju eelhinnang ettevõttelt Alkranel OÜ on valmimas.

Kuivõrd TATi lisatavad tegevused on sarnased neile, mis võeti arvesse esimese eelhinnangu

andmisel, saab neile ekstrapoleerida eelmise eelhinnangu tulemusi ning suure tõenäosusega ei

ole vaja täiemahulist keskkonnamõju hindamist läbi viia. Projekti tegevuste läbiviimisel

järgitakse asjakohaseid keskkonnaalaseid õigusakte, juhendeid ja keskkonnahoidlike hangete

põhimõtteid. Kuna piiritsoon ei ole avalikkusele ligipääsetav, siis arvestatakse uute piirilõikude

projekteerimisel universaalse disaini põhimõtet sellises ulatuses, mis ei sea ohtu piiri turvalisust

ja julgeolekut. Elluviija kohustub ka uute tegevuste läbiviimisel järgima võrdõiguslikkuse põhimõtet, kedagi

ei diskrimineerita soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse, veendumuste, vanuse või

seksuaalse sättumuse tõttu. Projekti tutvustamisel üldsusele arvestatakse ligipääsetavuse

nõudeid.

Topeltrahastamise riski analüüs

Topeltrahastamise risk on madal. Määruse (EL) 2021/1060 artikli 63 lõike 9 kohaselt võib

tegevus saada toetust ühest või mitmest fondist või ühest või mitmest programmist ning

muudest liidu vahenditest. Hüvitada ei tohi sama kulu.

Välispiiri seiramise ja kontrolliga seotud varustust on võimalik rahastada riigieelarvest, kuid

arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud suunise katta

võimalikult palju kulusid välisvahenditest. Korraldusasutus kontrollis VV 9. jaanuari 2025. a

korraldusega nr 15 kinnitatud Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmete nimekirja

ning veendus, et ühtegi sellist meedet, kust saaks rahastada TATi tegevustega sarnaseid

tegevusi, ei ole. Samas on PPA-l võimalik taotleda otse Euroopa Komisjonist toetust välispiiri

valvamisega seotud projektidele. Topeltrahastamise riski täielikuks maandamiseks teeb

Siseministeerium detaile kulude analüüsi siis, kui elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst

hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest hüvitatud ei ole.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi

Lisanduvatele tegevustele antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi. Toetatavad

tegevused on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei anta majandustegevuse

toetamiseks. Politsei ja piirivalve seaduse kohaselt on migratsiooni valdkonna asjade ning

piirihalduse korraldamine PPA ülesanne, seetõttu saab vaid nimetatud asutus olla ainuvõimalik

projektide elluviija. Võib möönda, et kaudseteks abisaajateks on ka teatud ettevõtjad, kellelt

elluviija või selleks volitatud esindaja tooteid ja teenuseid tellib. Oluline on siinkohal, et

sellistel puhkudel on teenuseosutajad leitud hankemenetlusega, mille tulemusena pakub hanke

võitja vastu teenust turuhinnaga ning ta ei saavuta sellega eelist. Seega ei ole tegemist riigiabiga.

III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste

Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;

2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11482;

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse

Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.

IV Käskkirja mõju

TAT muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste

täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju

elanikkonna turvatundele.

V Käskkirja rakendamine

Käskkiri jõustub allkirjastamisel.

VI Käskkirja kooskõlastamine

Käskkirja eelnõu on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja

Kliimaministeeriumiga.

KÄSKKIRI

24.11.2025 nr 1-3/81

Siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja

viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1

„Asjakohase varustuse uuendamise ja

kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja

rannikuvalve toetamine välispiiridel

tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse

rakendamisel“ toetuse andmise

tingimused“ muutmine

Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 14. veebruari 2023. a

käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse

uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa

Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused“ punktidega 10.1

ja 10.5 ning lähtudes Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast

nr 1.13-2.13/946- 1

Muudan siseministri 14. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/29 „Piirihalduse ja viisapoliitika

rahastu meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu Euroopa piiri-

ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“

toetuse andmise tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:

1. Muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:

„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025. a käskkirjaga nr 1-3/65

kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI)

rahastamiskava meetme nr 1.1 „Asjakohase varustuse uuendamise ja kasutamise kaudu

Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud

piirihalduse rakendamisel“ tulemuste saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise

tingimusi ja korda.“.

2. Muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:

„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel

sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“ ning on kooskõlas strateegilise

dokumendiga „Riigikaitse arengukava 2022–2031“2 peatükis 7 „Sisekaitse“ toodud

1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“ 2 „Riigikaitse arengukva 2022–2031“

2 (9)

olulise arendustegevusega „Arendame piiritaristut, sealhulgas seire- ja

vaatlusvõimet.“.

3. Muudan käskkirja punkti 2.3.3.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.3.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2023–31.12.2027“.

4. Muudan käskkirja punkti 2.3.4.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.4.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2028“.

5. Muudan käskkirja punkti 2.3.9.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.9.1. Projekti eesmärk ja sisu: Automaatse piirikontrolli süsteemi kasutamise abil on

Schengeni alale saabuvate ja alalt lahkuvate reisijate voog sujuv ja piiriületus

kiirem. Projektist kaetakse piiripunktide ABC-väravate rentimise ja töös

hoidmisega seotud kulud.“.

6. Täiendan käskkirja punktiga 2.3.12 ja sõnastan selle järgmiselt:

„2.3.12. MAISMAAVARUSTUSE SOETAMINE JA PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE 9–11 (sekkumise kood 003 Piirivalve – maismaavarustus)

2.3.12.1 Projekti eesmärk ja sisu: Seiretehnika soetamise ja paigaldamisega tekib

PPA-l parem ülevaade piirilõikudel 9–11 toimuvast. Projekti raames

ostetakse ja paigaldatakse lõikudele 9–11 kaasaaegsed seadmed, mille

tõttu piirivalvamise taktika riigipiiril muutub enam tehniliseks, väheneb

planeeritud patrulltegevus vahetult piiril ning suudetakse ennetada,

avastada ja tõkestada optimaalse ressursiga piiriülest kuritegevust.

2.3.12.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2026–31.12.2028.

2.3.12.3. Projekti sihtrühm: PPA“.

7. Muudan käskkirja punkti 4.1 ja sõnastan selle järgmiselt:

„4.1. TAT eelarve on 36 989 485,69 eurot. Eelarve koosneb BMVI toetusest (75%) ja

riiklikust kaasfinantseeringust (25%). Omafinantseeringut ei ole ette nähtud. Eelarve

sisaldab käibemaksu.“.

8. Muudan käskkirja punktis 4.3 toodud tabeli ridu „Droonide soetamine“,

„Maisamaavarustuse soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 4–6“, „Maismaavarustuse

soetamine ja paigaldamine piirilõikudele 1–3 ,7 ja 8“, Luhamaa juhtimiskeskuse

projekteerimine ja ekspertiis“, „Tegevustoetus: seiretehnikute värbamine ja koolitamine“,

„Tegevustoetus: seiretehnika ülalpidamine ja hooldamine välispiiril“, „Tegevustoetus:

automatiseeritud piiriületuse toimivuse tagamine piiripunktides“, „Narva jõe seire ja

juhtimiskeskuse tehnika soetus“; lisan rea „Maismaavarustuse soetamine ja paigaldamine

piirilõikudele 9– 1“ ning sõnastan need järgmiselt:

3 (9)

Projekt Projekti

eelarve (koos

käibemaksuga)

, sh kaudsete

kulude määr

kogu projekti

eelarvest

Näitaja kood ja nimetus Näitaja

mõõtü

hik

Sihttase

2024

Sihttas

e 2029

Selgitav teave

DROONIDE

SOETAMINE

191 590,59, sh

kaudsed kulud

3%

BMVI O.1.5 Ostetud

õhusõidukite arv

arv 26 26 Õhusõiduk on mis

tahes mehitatud või

mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

Toetuse saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, kus on

ära toodud

raporteeritud

õhusõidukite

inventarinumbrid

või muud

unikaalsed koodid.

BMVI O.1.5.1 Ostetud

õhusõidukite arv, millest

omakorda ostetud

mehitamata õhusõidukite

arv

arv 26 26 Mehitamata sõiduk

piirikontrolli ja-

valve ülesannete

täitmiseks õhus

kooskõlas

Schengeni

piirieeskirja ja

EUROSURiga.

Sõiduk peab

vastama

olemasolevatele

Frontexi

standarditele.

BMVI R.1.14 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti tehniliste seadmete

reservis registreeritud

seadmete arv.

arv Ei kohaldu 26 Sõiduk tuleb 5

päeva jooksul pärast

tarnet Frontexis

arvele võtta.

BMVI R.1.15 Euroopa

Piiri- ja Rannikuvalve

Ameti käsutusse antud

seadmete arv

arv Ei kohaldu 26 Iga sõiduki

saatmine Forntexi

missioonile

raporteeritakse

inventari numbri

alusel ühe korra

kogu rakenduskava

ellu viimise jooksul

aruandes, mille

periood jääb

esimesele

missioonile

saatmise aega.

4 (9)

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

4–6

8 115 191,44, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 46 86 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

MAISMAAVARU

STUSE

SOETAMINE JA

PAIGALDAMINE

PIIRILÕIKUDELE

1–3, 7 JA 8

9 163 176,68, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 54 155 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin ei

raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

LUHAMAA

JUHTIMISKESKU

SE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

292 259,38, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

5 (9)

atribuutide

parandamist.

Seadmete

uuendamine

esitatakse selle

näitaja all. Kui

projekt hõlmab

mitme hoone

ehitamist/täiendami

st, raporteeritakse

iga hoone eraldi.

Varustuse ost ja rent

raporteeritakse

indikaatori

"Piiriületuspunktide

sse ostetud

varustuse arv" all.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKUT

E VÄRBAMINE

JA

KOOLITAMINE

1 147 372,20,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.8 Toetatud

osalejate arv

arv 2 4 Osaleja on

integreeritud

piirihalduse

elluviimisse

panustav isik

füüsiline isik, kes

saab projekti

tegevustest otsest

kasu, ilma et ta

vastutaks tegevuste

algatamise või

elluviimise eest.

Selle mõõdiku all ei

loeta projektijuhte,

raamatupidajaid jm

administratiivülesan

deid täitvaid isikuid.

Osalejate toetus

hõlmab, kuid ei

piirdu:

• töötasu

saaja,

• lähetusel

käija,

• koolitusel

osaleja.

Toetus tähendab

igasugust toetust

osalejatele, mida

muud näitajad ei

hõlma.

Tegevuse alguses

kannab toetuse saaja

osalejate andmed

sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Iga osalejat loetakse

üks kord projekti

jooksul ka siis, kui

sama osaleja osaleb

6 (9)

mitmes projekti

tegevuses.

BMVI O.1.8.1 Toetatud

osalejate arv, millest

omakorda

koolitustegevuses osalejate

arv

arv 2 4 Toetuse saaja

kannab koolituste

alguses osalejate

info sündmuste

infosüsteemi.

Aruandega

esitatakse

isikustamata

agregeeritud info.

Kui sama isik osaleb

sama projekti

raames mitmel

koolitusel,

raporteeritakse ta

ühe isikuna.

BMVI R.1.19 Nende

osalejate arv, kes teatavad

kolm kuud pärast koolitust,

et nad kasutavad koolituse

käigus omandatud oskusi

ja

pädevust.

arv Ei kohaldu 4 Toetuse saaja esitab

mõõdiku 4 kuud

pärast projekti

lõppu.

• Toetuse

saaja küsib kolm

kuud pärast iga

koolituse lõppu

koolituse

lõpetanutelt

tagasiside (kas on

kasutanud saadud

teadmisi ja oskusi?).

• Projekti

lõpus arvutab iga

osaleja tagasiside

alusel osaleja

üldtulemuse:

a) kui üle 50%

juhtudel on selle

osaleja vastus

jaatav, arvestatakse,

et osaleja on

kasutanud saadud

oskusi;

b) kui üldtulemus on

50 „jah“ /50 „ei“ (nt

kaks positiivset ja

kaks negatiivset

vastust), läheb

arvesse

registreeritud

viimane tulemus;

c) kui üle 50%

juhtudel on osaleja

vastus eitav, osalejat

selle mõõdiku all ei

raporteerita.

TEGEVUSTOETU

S:

SEIRETEHNIKA

ÜLALPIDAMINE

JA HOOLDAMINE

VÄLISPIIRIL

5 054 745,07,

kaudsed kulud

on abikõlbmatud

BMVI O.1.2

Hooldatud/parandatud

taristuosade arv

arv 1 1 Taristu on püsiv

materiaalne vara,

mis on:

• liikumatu,

• tavalistes

kasutustingimustes,

sh mõistliku

7 (9)

hoolduse korral, on

selle kasutusiga

piiramatu,

• kasutamisel

säilitab see oma

esialgse kuju ja

välimuse.

Hooldus ja remont

hõlmab nii taristu

töökorras

hoidmiseks

tehtavaid töid (nt

värvimine, torustiku

remont) kui ka palju

raha nõudvat

kapitaalremonti ja

vara eluea

pikendamist.

Indikaatori all

raporteeritakse ida-

ja kagupiiri

seiresüsteemi

(antennid,

kaamerad, radarid,

mastid, toitekaablid

jne) hooldus ja

remont ning

välispiiri

kontrolljoone

korrashoid ühe

taristuosana.

TEGEVUSTOETU

S:

AUTOMATISEER

ITUD

PIIRIÜLETUSE

TOIMIVUSE

TAGAMINE

PIIRIPUNKTIDES

4 940 897 ,

kaudsed kulud

on

abikõlbmatud

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 18 20 Alamnäitaja BMVI

O.1.1.1

raporteeritakse ka

siin

BMVI O1.1.1

Piiripunktide jaoks ostetud

seadmete arv, millest

omakorda

ostetud automaatse

piirikontrolli

süsteemide/iseteenindussüs

teemide/e-väravate arv.

arv 18 20 Automaatse

piirikontrolli

süsteemide/

iseteenindussüstee

mide/ e-väravate all

raporteeritakse

renditud ABC-

väravad. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

väravate inventari

numbrid.

BMVI R.1.17 Automaatse

piirikontrolli süsteemide ja

e-väravate kaudu toimunud

piiriületuste arv

arv Ei kohaldu 2 200 0

00

E-väravate kaudu

piiriületajate arv

esitatakse

aruandlusperioodi

kohta ja hõlmab

kõiki välispiiril

kasutusel olevate e-

väravate statistikat.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

arv Ei kohaldu 2 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

8 (9)

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

kord projekti

jooksul.

VÕMMORSKI JA

MAADE

VAHETATAMISE

GA SOETUD

PIIRILÕIKUDE

PROJEKTEERIMI

NE JA

EKSPERTIIS

240 683, sh

kaudsed kulud

0,4 %

BMVI O.1.4

Ehitatud/ajakohastatud

piiripunktirajatiste arv

arv 0 1 Piiripunkti

rajatisena loetakse

taristut või

seadmeid, mida

muud näitajad ei

hõlma. Taristu on nt

hooned või

parkimisalad.

Seadmed on mis

tahes materiaalne

vara, millel on

inventarinumber.

Ajakohastamine

tähendab jõudluse

või muude

atribuutide

parandamist.

NARVA JÕE

SEIRE JA

JUHTIMISKESKU

SE TEHNIKA

SOETUS

604 580,59, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 59 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

Maismaavarustuse

soetamine ja

paigaldamine

piirilõikudele 9-11

3 238 389,79, sh

kaudsed kulud

0,4%

BMVI O.1.1 Piiripunktide

jaoks ostetud seadmete arv

arv 0 21 Välispiirile ja

piiripunktidesse

soetatud (ostetud ja

renditud) seadmed,

sh e-väravad. Siin

ei raporteerita maa-,

mere- ja

õhutranspordi

vahendeid. Toetuse

saaja peab

aruandele lisama

dokumendi, milles

on toodud

raporteeritud

seadmete

inventarinumbrid.

BMVI R.1.18 Piirihalduse

valdkonnas läbi viidud

Schengeni hindamiste ja

haavatavuse hindamiste

tulemusel esitatud

soovituste arv, mida on

arvesse võetud.

arv 0 1 Aruandes välja tuua

soovituse number.

Soovitust

raporteeritakse üks

kord projekti

jooksul.

9 (9)

9. Muudan käskkirja punkti 6.8.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„6.8.2. Tegevustoetusena jagatava toetuse puhul on kaudsed kulud keelatud. Kooskõlas

ühendmääruse § 1 lõikega 2 ning BMVI määruse lisa VII punktiga a) on

tegevustoetusena antava toetuse puhul ühendmääruse § 21 mõistes kaudsed kulud

lubatud otsese kuluna;“.

10. Muudan käskkirja punkti 8.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.2. Elluviija peab täitma lisaks TATis sätestatud kohustustele ühendmääruse §-des 10 ja

11 kehtestatud kohustusi.“.

11. Muudan käskkirja punkti 8.4.6 ja sõnastan selle järgmiselt:

„8.4.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid

koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning

tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt

vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks.“.

12. Muudan punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise

edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad

31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast

projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu,

tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.

13. Muudan punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:

„9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt

kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande

kümne tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.

14. Muudan punkti 10.7 ja sõnastan selle järgmiselt:

„10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,

kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.

15. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga

arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. Seletuskiri

2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-

leht