| Dokumendiregister | Siseministeerium |
| Viit | 1-3/83 |
| Registreeritud | 24.11.2025 |
| Sünkroonitud | 25.11.2025 |
| Liik | Üldkäskkiri |
| Funktsioon | 1 Ministeeriumi töö korraldamine. Juhtimine. Planeerimine. Aruandlus |
| Sari | 1-3 Ministri käskkiri (AV) |
| Toimik | 1-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | välisvahendite osakond |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Seletuskiri
I Sissejuhatus
Käskkirjaga muudetakse kolmandat korda siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirjaga
nr 1-3/36 kinnitatud Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö
kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud
piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimusi (edaspidi TAT). Eelnõule kehtib kõik
algse käskkirja ja eelnevate käskkirja muudatuste seletuskirjas nimetatu. Tegevuste eelarvetega
seonduv teave on leitav rahastamiskavas, TAT käskkirjas ja seletuskirjades.
Eelnõu on koostanud Siseministeeriumi (edaspidi SiM) nõunik Aivi Kuivonen
([email protected]) koostöös asjaomaste partneritega.
II Käskkirja sisu
Eelnõuga pikendatakse projekti „Kontaktametniku lähetamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve
Ameti juurde“ abikõlblikkuse perioodi kaks aastat, s.o kuni 31.12.2027 ning täpsustatakse
osapoolte õiguste ja kohustuste sõnastust. Projekti eelarve jääb samaks.
1) Eelnõu punktis 1 ajakohastatakse viide siseministri käskkirjale, millega kehtestati
piirihalduse ja viisapoliitika rahastu (edaspidi BMVI) uus rahastamiskava ning üldistatakse
viiteid siseturvalisuse arengukavale. Arengukava programmid kinnitatakse igal aastal uued,
mistõttu peaks muutma ka TATi. Üldisem sõnastus aitab vähendada halduskoormust.
2) Käskkirja punkti 2.3.1.2 abikõlblikkuse perioodi pikendamine on PPA selgitusel vajalik,
kuna Frontexi kontaktametniku kohalolu toetab Frontexis kiiremat strateegilise ja
operatiivtasandi infovahetust ning vastuvõtva riigi kohustuste täitmist.
Koostöö tõhustamine Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametiga (edaspidi Frontex) on Eesti
Euroopa Liidu poliitika kohaselt Siseministeeriumi ja PPA prioriteediks. Frontexi tegevused
peamise piirihalduse- ja rannikuvalve alase koostööpartnerina on arenemas kiires tempos,
mis eeldab osalemist ameti strateegilises juhtimises ja operatiivkoostöös. Frontexi tegevuste
tõhustamiseks on Euroopa Komisjoni algatusel läbi viimisel uuring, mille tulemusena on
lähiaastatel võimalik ameti mandaadi järjekordne laiendamine või täpsustamine. Aruteludes
osalemine ja vajaliku taustainfo kogumine toetab Eesti Euroopa Liidu poliitikat ja
prioriteetide elluviimist.
Eesti välispiiril on alates Ukrainas toimuva sõja algusest alaliselt kohal u 30 Frontexi ja teiste
Euroopa Liidu riikide piirivalvurit. Frontex on Eestisse loonud kaheksa idapiiri riigi
operatsioonide juhtimise keskuse ja Eesti kontaktametniku kaasatusel arutatakse Frontexi
kiirreageerimisüksuse ning koolituste keskuse loomist Eestisse.
3) Käskkirja punkti 7.4 täiendatakse klausliga, et toetuse saaja võib eelneval kirjalikul
kokkuleppel SiMiga esitada maksetaotlusi tihemini, kui kord kvartalis. Täiendav
paindlikkus on vajalik väljamaksete kiirendamiseks ja kontrollijate töökoormuse
hajutamiseks.
4) Käskkirja punktis 9.2 lühendatakse lõpparuande esitamise tähtaega 45 kalendripäevalt
30 kalendripäevani, arvates projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Osad
tegevused kestavad kuni programmperioodi lõpuni. Kuna elluviijale saab toetust välja
maksta kuni 31. märtsini 2030. a ja lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist, on
SiMil vaja piisavalt aega, et veenduda tegevuste tulemuslikkuses ja tehtud kulude
abikõlblikkuses.
5) Punktid 8.3.6 ja 9.8 viiakse kooskõlla rakendatava praktikaga. SiM koostab Euroopa
Komisjonile esitatavad seire- ja tulemusaruanded elluviijate aruannete alusel, mistõttu on
vajalik, et elluviijad kõrvaldaks puudujäägid aruandluses kiiresti. Tavapäraselt kõrvaldavad
elluviijad aruande puudujäägid paari päevaga ning varem sätestatud kohustus, anda
parandamiseks vähemalt kümme tööpäeva, ei ole mõistlik.
Topeltrahastamise riski analüüs
Topeltrahastamise risk on madal. Pikendatavat projekti oleks võimalik rahastada ka
riigieelarvest, kuid arvestades riigi rahanduse seisu on Vabariigi Valitsus (edaspidi VV) andnud
suunise katta võimalikult palju kulusid välisvahenditest.
Topeltrahastamise täielikuks riskide maandamiseks teeb SiM detailse kulude kontrolli siis, kui
elluviija on esitanud maksetaotluse. BMVIst hüvitatakse vaid kulud, mida teistest allikatest
hüvitatud ei ole.
Riigiabi ja vähese tähtsusega abi
Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamisega ei muutu tegevuste sisu. Antav toetus ei ole
riigiabi ega vähese tähtsusega abi, kuna on seotud avaliku võimu teostamisega ning toetust ei
anta majandustegevuse toetamiseks.
III Käskkirja vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Käskkiri on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Käskkirja koostamisel on arvestatud järgmiste
Euroopa Liidu õigusaktidega:
1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060;
2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/11481;
3) Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrus.
IV Käskkirja mõju
TATi muudatus aitab kaasa Euroopa piiri- ja rannikuvalve määrusega pandud kohustuste
täitmisele, sh Schengeni piiri kaitsmisele, millel on omakorda riigiülene positiivne mõju
elanikkonna turvatundele.
V Käskkirja rakendamine
Käskkiri jõustub allkirjastamisel.
VI Käskkirja kooskõlastamine
Käskkiri on kooskõlastatud eelnõude infosüsteemis (EIS) Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning
Kliimaministeeriumiga.
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1148, millega luuakse Integreeritud Piirihalduse
Fondi osana piirihalduse ja viisapoliitika rahastu. – ELT L 251, 15.7.2021, lk 48–93.
KÄSKKIRI
24.11.2025 nr 1-3/83
Siseministri 21. veebruari 2023. a
käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja
viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3
„Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa
piiri- ja rannikuvalve toetamine
välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud
piirihalduse rakendamisel“ toetuse
andmise tingimused“ muutmine
Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel, koosõlas siseministri 21. veebruari 2023. a
käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö
kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud
piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise tingimused “ punktidega 10.1 ja 10.5 ning lähtudes
Politsei- ja Piirvalveameti 29. septembri 2025. a kirjast nr 1.13-2.13/946-1
Muudan siseministri 21. veebruari 2023. a käskkirja nr 1-3/36 „Piirihalduse ja viisapoliitika
rahastu meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine
välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ toetuse andmise
tingimused“ (edaspidi käskkiri) alljärgnevalt:
1. muudan käskkirja punkti 1 sissejuhatavat osa ja sõnastan selle järgmiselt:
„Käskkirjaga reguleeritakse siseministri 18. septembri 2025 .a käskkirjaga nr 1-3/65
kinnitatud piirihalduse ja viisapoliitika rahastu 2021–2027 (edaspidi BMVI) rahastamiskava
meetme nr 1.3 „Koolituse ja koostöö kaudu Euroopa piiri- ja rannikuvalve toetamine
välispiiridel tõhusa Euroopa integreeritud piirihalduse rakendamisel“ tulemuste
saavutamiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.“.
2. muudan käskkirja punkti 1.1.3 ja sõnastan selle järgmiselt:
„1.1.3. TAT panustab „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“1 alaeesmärgi „Kindel
sisejulgeolek“ olulisse tegevussuunda „Piirihaldus“.“.
3. muudan käskkirja punkti 2.3.1.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„2.3.1.2. Projekti abikõlblikkuse periood: 01.01.2024–31.12.2027“.
1 „Siseturvalisuse arengukava 2020–2030“
2 (2)
4. muudan käskkirja punkti 7.4 ja täiendan seda teise ning kolmanda lausega järgmiselt:
„Tihedam esitamine on lubatud SiMi eelneval kirjalikul nõusolekul. Kui poolaastas makseid
ei ole toimud, maksetaotlust ei esitata.“.
5. muudan käskkirja punkti 8.3.6 ja sõnastan selle järgmiselt:
„8.3.6. koguma ja töötlema andmeid seirearuande jaoks, sh koolitatavate andmeid
koolitustel osalenud isikute kohta kooskõlas isikuandmete kaitse seadusega ning
tagama korrektsete osalejate andmete olemasolu e-toetuste keskkonnas hiljemalt
vahe- ja lõpparuande esitamise ajaks;“.
6. muudan käskkirja punkti 9.2 ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.2. Elluviija esitab SiMile projekti tegevuste, tulemuste ja näitajate saavutamise
edenemise lõpparuande e-toetuste keskkonna kaudu 45 kalendripäeva jooksul alates
projekti abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. Projektide kohta, mis lõppevad
31.12.2029, tuleb esitada lõpparuanne hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul pärast
projekti lõppu. Kui projekti tegevused lõppevad enne abikõlblikkuse perioodi lõppu,
tuleb lõpparuanne esitada 45 kalendripäeva jooksul tegevuste lõppemisest arvates.“.
7. muudan käskkirja punkti 9.8 ja sõnastan selle järgmiselt:
„9.8. Projekti aruandes puuduste esinemise korral annab SiM elluviijale maksimaalselt
kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning SiM kinnitab projekti aruande kümne
tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.“.
8. muudan käskkirja punkti 10.7 ja sõnastan selle järgmiselt:
„10.7. SiMil on õigus toetust suurendada ja vähendada. Toetuse summat võib suurendada,
kui see on põhjendatud ja projektide rahastamise eelarve jääk seda võimaldab.“.
9. Asendan käskkirja lisa 2 „Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga
arvestamise kontroll-leht“ käesoleva käskkirja lisaga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
Lisad:
1. Seletuskiri
2. Põhiõiguste harta ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-
leht