Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kristina Reigo

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 31.07.2023

Meie 07.09.2023 nr 1.2-2/23/16713-3

VAIDEOTSUS

Transpordiameti 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja 28.06.2023 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva

Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

1.2. 31.07.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

osaliselt kehtetuks tunnistamist osas, milles ei ole arvestatud Kambja Vallavalitsuse

eelnevalt menetluse käigus tehtud ettepanekuid või alternatiivselt vaadata uuesti läbi taotlus

projekteerimistingimuste andmiseks.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. HMS § 71 lg 1 kohaselt võib isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on

rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide, HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt

märgitakse vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema

õigusi. Vaiet ei saa esitada avalike huvide kaitsmiseks.

2 (10)

2.2. Vaide esitajaks on Kambja Vallavalitsus, vaidest ei selgu kuidas korralduse andmine vaide

esitaja subjektiivseid õigusi rikub, kogu vaie on esitatud avalike huvide kaitsmiseks, mistõttu

jätab Transpordiamet vaide rahuldamata.

2.3. Olenemata eeltoodust vastab Transpordiamet Kambja vallavalitsuse vaides esitatule ka

sisuliselt.

2.4. Vaide esitaja ei nõustu Transpordiameti väljastatud projekteerimistingimustega ning leiab,

et korraldus ei ole õiguspärane, on kaalutlusvigadega ja põhjendamata. HMS § 4 lg 2

kohaselt tuleb kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi

ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Kui haldusakt on antud kaalutlusveaga, on HMS § 54 kohaselt tegemist õigusvastase

haldusaktiga.

Vaide esitaja on vaides toonud välja, et korraldus ei vasta ehitusseadustiku (EhS) § 27 lg 2

p-des 2-3 esitatud tingimustele, mistõttu oleks Transpordiamet pidanud keelduma

projekteerimistingimuste andmisest. Vaide esitaja on seisukohal, et Transpordiamet ei ole

käesolevas haldusmenetluses asjakohaselt hinnanud õiguslikku piiritlust

projekteerimistingimuste esemega seonduvalt. Transpordiamet on jätnud enamus Kambja

Vallavalitsuse esitatud märkusi/arvamusi arvestamata, mis tähendab seda, et kaalutlust ei ole

teostatud piisavalt.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. EhS § 27 lg 2 punkt 2 kohaselt arvestatakse

projekteerimistingimustes, et projekteerimistingimuste andmine ei oleks vastuolus

õigusaktide, isikute õigustega või avaliku huviga ning EhS § 27 lg 2 p 3 kohaselt arvestatakse

üldplaneeringus määratud tingimusi. Nimetatud tingimustele vastavust on Transpordiamet

menetluse käigus kontrollinud ning ka asjakohastel juhtudel põhjendanud ja selgitanud.

Kõiki Kambja Vallavalitsuse poolt menetluses esitatud ettepanekuid on kaalutud ning

ettepanekutega arvestamata jätmise korral mittearvestamist põhjendatud vastavalt

ehitusseadustiku § 31 lõikele 5. Kõik Transpordiameti põhjendused Kambja Vallavalitsuse

poolt esitatud ettepanekutele on toodud korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ lk 5-9. Sealjuures ei saa lugeda korraldust mitteõiguspäraseks pelgalt seetõttu,

et seal on jäetud arvestamata mõned esitatud ettepanekud. EhS § 31 lg 5 annab võimaluse

projekteerimistingimuste andjal põhjendatud juhul ka esitatud ettepanekuga mitte arvestada.

2.5. Vaide esitaja toob välja, et korralduses on kasutatud läbivalt terminit „maantee“ ning projekti

eesmärgiks on nimetatud riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–

Nõo lõigu kavandamist 2+2 ristlõikega maanteeks. Vaide esitaja on seisukohal, et lähtuvalt

EhS § 92 lg-le 1, 2 ja 3 tulnuks Räni ja Külitse alevikke läbivaid lõike nimetada tänavaks,

mitte kogu projekteeritavat lõiku eksitavalt maanteeks, mille tulemusena on esitatud

projektile nõudeid, mis ei ole kohased Jõhvi–Tartu–Valga tee Räni ja Külitse alevikes

asuvatele teelõikudele (tänavatele), tuues kaasa vastuolu planeeringutega.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et projekteerimisnormide

kohaldamine põhimaantee 3 km 138,4-152 asuvale Tartu–Nõo lõigule on õiguspärane.

Mõistet „maantee“ ja „maanteelõik“ on projekteerimistingimustes kasutatud olemasoleva

olukorra kirjelduses (p.5.1.1) ning projekti eesmärgi kirjelduses (p.5.1.2). Muudel juhtudel

on kasutatud mõistet „põhimaantee“, mis on Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a

määruse nr 72 „Riigiteede liigid ja riigiteede nimekiri“ kohane termin. Mõiste enda

kasutamine ei saa rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi – oluline on

projekteerimistingimuste sisu ja regulatsioon.

3 (10)

Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ (edaspidi linnatänavate standard) kasutamiseks

puudub alus. Standardi peatükis 1 „Käsitlusala“ on öeldud: standardit ei rakendata

riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel

teedel, kus asustus on hõre ning liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega,

nende teede projekteerimisel on soovitav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee

projekteerimise normidest. Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti (täna Transpordiamet)

kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel

riigiteedel. Standardi kasutamine ei ole kohustuslik. Ka standard ise soovitab sellises

liikluskeskkonnas lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest.

Sellist käsitlust toetab ka liiklusseadus (LS), mille § 2 punkti 2 kohaselt on asula hoonestatud

ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega. Räni ja Külitse alevikus asuv Jõhvi–Tartu–Valga maanteelõik on

asulaväline tee, sest see pole tähistatud asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega.

Transpordiamet on kaalutlusotsuste tegemisel lähtunud muuhulgas ka Transpordiameti

11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramise juhendist, mis annab võrreldes projekteerimisnormidega paindlikumaid

võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja töötamisel on võetud aluseks sarnases

kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi projekteerimisnorme. Nimetatud

juhend kohaldub riigiteedele. Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimustega

on seatud nõuded, mis on kohased riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0

asuva Tartu–Nõo lõigu projekteerimiseks. Transpordiamet on korralduse lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lk 9) seda ka selgitatud ja põhjendanud.

Transpordiameti hinnangul ei ole selles küsimuses vastuolu ka kehtiva Kambja valla

üldplaneeringuga, mille seletuskirjas on läbivalt Jõhvi–Tartu–Valga teed nimetatud

maanteeks. Üldplaneeringu seletuskirja lk 47 on öeldud muuhulgas järgmist: Liiklussõlme

vajaduse perspektiivne asukoht on tähistatud Lemmatsi külas, Jõhvi–Tartu–Valga maantee

(põhimaantee nr 3) ääres. Kuna Jõhvi–Tartu–Valga maantee on plaanis end. Ülenurme

valla territooriumil laiendada mitmerealiseks, siis kaovad kõik vasakpöörete teostamise

võimalused sellel põhimaanteel. Sellega aga pikeneb Lemmatsi ja Räni küla elanike teekond

Tartusse ca 8 km võrra kuna järgmine liiklussõlm rajatakse Külitse-Haage maantee ristmiku

piirkonda. Teine võimalus on kasutada kvartalisiseseid teid Tartu linna jõudmiseks.

Lemmatsi liiklussõlm kaotab 8 km pikkuse ümbersõidu ja tagab kiire otseühenduse Tartu

linnaga mööda põhimaanteed.

Räni aleviku Tiigrisilma tänava ristmik ja Räni-Raudtee tee

2.6. Vaide esitaja toob välja, et tuginedes maakonnaplaneeringule tuleb Räni alevikku lugeda

linnalähivööndiks ning Transpordiamet on sellega arvestanud ja kavandanud Tartu–Külitse

lõigule madalama projektkiiruse. Üldplaneeringus lahendatakse juurdepääsude rajamise

põhimõtted, sh liiklussõlmedega seotud kogujateede paiknemine ning nende laiendamise ja

kandevõime tõstmise vajadus. Tiheasumite sisene teedevõrk kavandatakse linnatänavate

standardite kohaselt. Tiheasumi teede/tänavate võrk tuleb sidustada naabertiheasumitesse ja

keskusse suunduvate teede/tänavatega. Üldplaneeringu lahenduse koostamisel oli

prioriteediks kõrge elukvaliteedi loomine. Sel põhjusel ei suunatud äri- ja tootmismaade

transporti läbi elamualade. Arendamine peab toimuma võimalikult terviklike, hästi

läbikaalutud ruumiliste visioonide ja terviklahenduste alusel. Elamupiirkondade

planeerimisel tuleb arvestada erinevas vanuses elanikele vajaliku sotsiaalse taristu,

ühistranspordi võimaluste, avaliku ruumi ja kohalike keskuste arenguga.

4 (10)

Transpordiamet nõustub vaide esitaja seisukohtadega mis puudutavad maakonna- ja

üldplaneeringuga seatud eesmärke ning on seisukohal, et projekteerimistingimused ei ole

nimetatud planeeringutega vastuolus. Tiheasumite sisest, maanteega külgnevat, teedevõrku

käsitletakse Räni aleviku lõigul projekteerimistingimuste p.5.1.6 kohaselt tänavana ja sellele

on lubatud kohaldada linnatänavate standardit. Samuti annab üldplaneering võimaluse

kavandada tiheasumi sisest teedevõrku, millega on projekteerimistingimuste andmisel

arvestatud.

2.7. Vaide esitaja on seisukohal, et ristmike sulgemisel suunatakse äri- ja tööstusala transport

läbi elamuala, mis ei ole elanike huvides ning selline lahendus on ka varasemate reeglitega

vastuolus.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et projekteerimistingimused

vastupidiselt viivad äri- ja tööstusalade liikluse tihehoonestatud elamualalt eemale.

Praegusel hetkel liigub suur osa Kassisilma tänava äärsest äri- ja tööstusala liiklusest Jõhvi–

Tartu–Valga maanteele läbi Tiigrisilma tänava, kus paiknevad hoovidest väljasõidud ja mis

on piiratud kiirusega 30km/h. Ka selle tänava äärsed elanikud on menetluse käigus

avaldanud toetust Tiigrisilma tänava sulgemiseks ja juhtinud tähelepanu, et sellel lõigul on

tihe liiklus ja kiiruspiirangust kinni ei peeta. Nimetatud soov on toodud korralduse lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 52. Samuti on sellel tänavalõigul elavad

inimesed avaldanud sarnase seisukoha KMH programmi avalikustamise käigus (asjakohane

viide on toodud välja korralduse lisas 2 lk 62). Projekteerimistingimustega kavandatud

lahenduse kohaselt Tiigrisilma tänava ristmik suletakse ning Kassisilma tänava äärne äri- ja

tööstusala liiklus suunatakse Lemmatsi liiklussõlme läbi Klaose (94901:005:0546), Riia mnt

225 (94901:005:0764) ja Tõnu (94901:001:0543) kinnistute, kus praegusel hetkel paiknevad

põllud ning tegemist on hõredalt hoonestatud piirkonnaga.

Peame siinkohal vajalikuks märkida, et Kambja vald on ise tänaseks algatanud uue

üldplaneeringu koostamise, mille avalik väljapanek ja avalikud arutelud toimusid 2022.

aasta detsembris, ning uues koostatavas üldplaneeringus1 on kõnealune piirkond määratud

väärtuslikuks põllumajandusmaaks.

2.8. Vaide esitaja on seisukohal, et tegemist on küll I klassi maanteega, kuid aleviku sisene

maantee, mida tuleb lugeda tänavaks. See annab võimaluse linnatänavate standardi tabel 7.1

kohaselt kavandada foorjuhtimisega samatasandilisi või ringristmikke.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga vaideotsuse punktis 2.5 toodud põhjustel –

linnatänavate standardi kohaldamiseks riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuval

lõigul puudub alus. Muuhulgas tuleb liiklusohutuse seisukohast teede kavandamisel vältida

olukordi, kus suure transiitliiklusega magistraalteelt pääseb otse 30 km/h piiranguga

kvartalisisesele tänavale. See on ka ilmselt põhjus, miks praeguses olukorras ei peeta

kiiruspiirangust kinni. Erinevatel teedel on erinev liikluskeskkond ja liiklejatel on erinevad

ootused. Järsku ühest (kiire liiklusega) keskkonnast teise (aeglase liiklusega) keskkonda

sattumine vajab harjumist ning kui see juhtub liiga järsku, siis liikleja ei tunneta enda

sõidukiirust. See võib põhjustada otsest ohtu tee ääres liikuvatele jalakäijatele ja

jalgratturitele. Selline teede kavandamine oleks vastuolus ka hierarhilise teedevõrgu

kavandamise põhimõtetega, mis on käsitletud linnatänavate standardis ja mida saab

kohaldada Tiigrisilma tänavale.

1 Kambja valla koostatav üldplaneering on kättesaadav: https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering

5 (10)

2.9. Vaide esitaja on seadnud kahtluse alla korralduses nimetatud Transpordiameti põhjendused,

mis puudutavad liiklusohutusega seotud probleeme Tiigrisilma tänava ristmiku avatuks

jätmise korral. Vaide esitaja asub seisukohale, et tegelikkuses on võimalik aleviku ulatuses

piirata piirkiirust ning läbi selle muutub liiklus magistraalteelt otse tänavale sealsetele

elanikele turvaliseks.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning peab vaide esitaja hinnangut liiklusohutusele

alusetuks ja põhjendamatuks. Korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

lk 5-6 Transpordiameti põhjendus/selgitus nr 1.1 punktid (1), (2) ja (3), on Transpordiamet

toonud välja asjaolud, miks ei oleks Tiigrisilma tänava ristmiku säilitamine mistahes kujul

ohutu, ning jääb nende seisukohtade juurde. Transpordiameti seisukohta toetab fakt, et

Tiigrisilma tänaval ei peeta kiiruspiirangust 30km/h kinni – seda on menetluse käigus öelnud

ka kohalikud elanikud. Maantee ümberehitamisega muudetakse maantee sujuvamaks ja

kiiremaks, mis veelgi süvendaks kiiruspiirangutest kinnipidamise probleemi maanteelt

Tiigrisilma tänavale sõites. Samuti toetab Transpordiameti (korralduse lisa 2 lk 6 punktis (3)

nimetatud, mis puudutab müraseina paiknemist vahetult ristmiku juures) seisukohta hiljutine

kogemus, mis on seotud Riia mnt 215 kinnistu (28301:001:0054) esise (endise Kantri hotelli)

parkla mahasõiduga. Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projektiga kavandati Riia

mnt 213 kinnistu (28301:001:0679) kaitseks mürasein, ning mahasõit asus vahetult pärast

müraseina. 6. juunil 2023 juhtus Transpordiametile teadaolevalt selles kohas liiklusõnnetus,

kus mahasõidule pöörav sõiduk ei näinud piiratud nähtavuse tõttu müraseina taga jalgratta-

ja jalgteel sõitvat jalgratturit ning sõitis talle otsa. See konkreetne õnnetus lõppes õnneks

vaid sinikate ja auto küljeukse kriimustusega, kuid oli vaid aja küsimus millal juhtub seal

tõsisem liiklusõnnetus. Liiklusohutuse parandamiseks otsustas Transpordiamet mahasõidu

sulgeda ja jätta kasutatavaks vaid ühe parkla mahasõidu, mis asub müraseinast ligikaudu 50

meetrit kaugemal ja kus on piisav nähtavus ohutuse tagamiseks. Kirjeldatud olukord on pildil

1 (pilt on tehtud 27.07.2023).

Pilt 1. Riia mnt 213 kinnistu müraseina tagune jalgratta- ja jalgtee ning suletud mahasõit

2.10. Vaide esitaja toob välja, et Tiigrisilma ristmiku sulgemine toob kaasa selle, et Räni elanikud

peavad hakkama liiklussõlme jõudmiseks kasutama Tiigrisilma tänava lõiku, mis on hetkel

õueala või läbima Kassisilma tänavat. Kumbki tänav ei ole projekteeritud ega välja ehitatud,

võttes arvesse tulevikus tekkivat läbivat liiklusvoogu, vaid ainult lokaalset liiklust

arvestades. Projekteerimistingimustega ei ole ette nähtud Tiigrisilma ristmiku sulgemisele

alternatiivset juurdepääsu või Kassisilma tänava ümberprojekteerimist, mis ei ole kooskõlas

kohalike elanike huvidega.

6 (10)

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Praegusel hetkel asub õueala märk Tiigrisilma ja

Räniküla tänavate ristmikul. Tiigrisilma ristmiku sulgemise järgselt on võimalik õueala

mõjupiirkonda pikendada 200m võrra kuni suletava ristmikuni. On igati tavapärane ja isegi

soovitatav, et tiheasustatud alasid läbivad teed muudetakse õuealadeks ning sellel alal elavad

elanikud kasutavad õueala mõjupiirkonnas asuvaid teid pääsemaks suurematele avalikult

kasutatavatele teedele. Lisaks on Räniküla tänav ühendatud teisest otsast Viirpuu tänavaga,

mida saab kohalik elanik kasutada Tartusse minekuks.

Kassisilma tänav on tänav, mis piirneb kahest küljest äri- ja tootmismaadega ning kust kaudu

saavad sellega piirnevad ärikinnistud omale juurdepääsu. See tänav on ligikaudu 8m laiuse

asfaltkattega ning aktiivselt kasutatav selle piirkonna ettevõtete poolt. Kui see tänav ei oleks

piisavas mahus välja ehitatud, siis ei saaks seda juurdepääsuna kasutada piirkonna ettevõtted.

Kassisilma tänav ühendatakse projekteerimistingimustega kavandatava lahenduse kohaselt

otse Lemmatsi liiklussõlmega, vältides seda, et liiklus läbiks tihehoonestusega elamualasid

– seega projekteerimistingimustega luuakse alternatiivne juurdepääs Tiigrisilma tänava

ristmiku sulgemise järgselt, mida saavad kasutada ka kohalikud elanikud.

2.11. Vaide esitaja toob täiendavalt välja selle, et EhS § 92 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb

projekteerimisel käsitleda Jõhvi-Tartu-Valga teed sellel lõigul tänavana, mille

projekteerimisele kohaldub linnatänavate standard. Jõhvi–Tartu–Valga maanteest vasakule

poole jääval alal pole piirkonnas mitte ühtegi teist teed, mis pakuks alternatiivi

jaotusmagistraalina Räni-Raudtee teele. Tõrvandi–Lemmatsi tee asub kilomeetri võrra

eemal teises suunas keskusest (Tartu linnast) ning sellises olukorras on Räni-Raudtee tee

ainsaks olemasolevaks ja hädavajalikuks jaotusmagistraaliks ca 1 km2 suurusele

hoonestatavale alale.

Transpordiameti hinnangul ei saa Jõhvi–Tartu–Valga maanteed projekteeritaval lõigul

käsitleda tänavana ning sellele kohaldada linnatänavate standardist tulenevaid nõudeid

vaideotsuse punktis 2.5 toodud põhjustel. Räni-Raudtee tee ühendatakse uue kogujatee abil

Lemmatsi liiklussõlmega – st projekteerimistingimustega kavandatakse piirkonnale ristmiku

sulgemise järgselt alternatiivne juurdepääs. Nimetatud 1 km2 suurune piirkond on praegusel

hetkel hõredalt asustatud. Arvestades piirkonna asustustihedust, liiklussõlme kaugust ning

teekonna pikenemise suurust, annab Transpordiameti hinnangul projekteerimistingimustega

kavandatav lahendus nimetatud piirkonnale piisava juurdepääsu. Ühtlasi on piirkonna

arendajatel või kohalikul omavalitsusel üldplaneeringust tulenev võimalus rajada

täiendavaid ühendusi, kui tulevikus peaks piirkond arenema. Nende ühenduste rajamise

kohustust ei saa aga panna Transpordiametile, sest nende rajamine on seotud eelkõige

piirkonna arendamisega, mitte Jõhvi–Tartu–Valga maantee ümberehitamisega.

Räni aleviku Leilovi tee ristmik

2.12. Vaide esitaja toob vaides välja, et lähiaastatel on piirkonda planeeritud korruselamute

kvartali püstitamine ning pidevalt toimub ka pereelamute ja ärikinnisvara lisandumine.

Samuti kavandatakse piirkonda kaks lasteaeda. Seniste arenguplaanide valguses tuleb vaide

esitaja hinnangul säilitada pealesõit ja mahasõit põhimaanteelt Leilovi teele. Leilovi tee

ristmiku avatuks jätmine tagab Räni piirkonna elanikele liikumisvõimaluse.

Transpordiamet juhib tähelepanu, et projekteerimistingimustega ei kavandata Lemmatsi–

Leilovi ja Jõhvi–Tartu–Valga maantee omavahelise ristmiku likvideerimist, vaid see ristmik

ehitatakse ümber eritasandiliseks ja ümbritsevat situatsiooni arvestades muudetakse selle

asukohta. Lemmatsi–Leilovi ristmiku avatuks jätmine praeguses asukohas tekitaks

täiendava konfliktikoha jalakäijatele ja jalgratturitele ning see ristmik asuks Lemmatsi

7 (10)

liiklussõlmele liiga lähedal ja oleks seeläbi vastuolus nõuetega. Lemmatsi–Leilovi tee

ristmiku avatuks jätmisest keeldumist on Transpordiamet korralduse lisas 2 lk 6 ka

põhjendanud.

2.13. Vaide esitaja jääb selle juurde, et Transpordiametil tuleks projekteerida Viirpuu tänava

rekonstrueerimine, mis leevendaks oluliselt maantee ümberehitusega kaasnevat negatiivset

mõju piirkonna elanikele. Viirupuu tänav tuleks rekonstrueerida kohalikuks jaotustänavaks

(s.o piirkonna sisest liiklust võimaldav tänav, mis ühendab kvartalisiseseid teid riigi- ja

kohalike magistraalteedega). Rekonstrueerimine moodustab terviku ning tagab piirkonna

elanikele ühenduse Tartu suunal. Kui Transpordiamet ei suuda rekonstrueerida Viirpuu

tänavat transiitliikluse korraldamiseks vastavasse seisundisse, tuleb ametil leida kohalike

elanike paremaks liiklemiseks mingi muu lahendus. Viirpuu tänava rekonstrueerimine

võimaldab rajada ka valla arengukavas kavandatud ühistranspordiühenduse piirkonnaga

(koostöös Tartu Linnavalitsusega), mis aitab vähendada liikluskoormust Tartu-Valga

maanteel ning aitab kaasa maantee ümberehituse eesmärkide täitumisele (parem

läbilaskevõime ja ummikute vältimine)

Transpordiamet on seisukohal, et Viirpuu tänava rekonstrueerimine ei ole Transpordiameti

kohustus. Viirpuu tänav on Kambja vallale kuuluv avalikult kasutatav tänav, mille

rekonstrueerimise vajadus tuleneb Kambja valla arenguplaanidest. Kambja vald on

menetluse käigus öelnud järgmist: Piirkonda on planeeritud lähiaastatel korruselamute

kvartali püstitamine ning pidevalt toimub ka pereelamute ja ärikinnisvara lisandumine,

lisaks kavandatakse piirkonda kaks lasteaeda. Need nõuavad Viirpuu tänava ühenduse

väljaehitamist enne Tartu-Valga maantee ümberehitustöödega edasiminekut. Samuti on

vaide esitaja vaides viidanud valla arengukavale ning pereelamute ja ärikinnisvara

lisandumisele. Kõik nimetatud sündmused ja tegevused on seotud kohaliku omavalitsuse

tegevusvaldkonda kuuluvate tegevustega, mitte Jõhvi–Tartu–Valga ümberehitamisega.

Transpordiamet näeb projekteerimistingimustega ette Lemmatsi ristmiku kaasajastamise ja

muutmise eritasandiliseks liiklussõlmeks, millel on märkimisväärne potentsiaal liikluse

läbilaskmiseks.

Külitse aleviku Järve tee ristmik

2.14. Vaide esitaja toob välja, et Külitse aleviku on elukohana registreerinud ligikaudu 800

elanikku ning tegelik elanike arv on veelgi suurem. Alevik on kasvav ja arenev piirkond, kus

paikneb hulgaliselt hooajalise kasutusega kinnistuid. Elanike ja alevikku külastavate

inimeste mugavaks teenindamiseks on oluline lihtne ja mugav maha- ja pealesõit

põhimaanteele ning kiire ühendus Tartu linnaga.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused arvestavad Külitse aleviku

elanike vajadusega heale ja kiirele ühendusele Tartu linnaga. Samuti arvestavad

projekteerimistingimused muuhulgas ka näiteks Nõo aleviku, Tõravere aleviku, Elva linna

ja Valga linna elanike vajadustega kiirele ühendusele, kes samuti kasutavad Jõhvi–Tartu–

Valga maanteed Tartu linna sõitmiseks. Sealjuures tuleb arvestada, et kui kõikidesse Tartu–

Valga marsruudil asuvatesse alevikesse rajataks ringristmikud ja foorristmikud kõikidele

riigi- ja kohalikele teedele, mida võib linnatänavate standardi kohaselt käsitleda

jaotusmagistraalidena või põhimagistraalidena, siis tekitaks see Valga poolt tulijale

märkimisväärse ajakulu Tartu linna jõudmiseks. EhS § 92 lg 9 kohaselt on Jõhvi–Tartu–

Valga üleeuroopalise teedevõrgu tee, mis on nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EÜ) nr 1315/2013. Sellel riigiteel on muuhulgas oluline tagada ka kiiret ühendust

riikidevahelisele transiitliiklusele.

8 (10)

Transpordiamet juhib tähelepanu ka sellele, et vaide esitaja on käesolevas vaides avaldanud

soovi muuta Tiigrisilma tänava ristmik foorjuhitavaks või ringristmikuks, mis oma

olemuselt pikendaks Külitse elanike ajakulu ja vähendaks sõidukiirust Tartu linna sõitmisel.

Samuti on vaide esitaja menetluse käigus teinud ettepaneku (korralduse lisa 2 lk 7

kokkuvõtvas osas) näha ette liikluse rahustamise meetmed asulas lubatud sõidukiirusest

kinnipidamiseks Tartust Külitseni.

Transpordiamet peab vajalikuks juhtida tähelepanu, et liikluse rahustamise meetmeid

rakendatakse tavaliselt asulates alla 50km/h piirkiiruste korral.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimustega tagatakse Külitse elanike hea

ühendus Tartu linnaga. Projekteerimistingimustega kavandatakse Külitse alevikust Tartu

suunaline kogujatee kuni Lemmatsi liiklussõlmeni, mis vastab täpselt Kambja valla soovile,

mis oli esitatud menetluse ajal, ja kus saab sõidukiirusest kinnipidamiseks kasutada liikluse

rahustamise meetmeid. Jõhvi–Tartu–Valga maanteele foorristmiku või ringristmiku

rajamine oleks vastuolus vaide esitaja enda argumendiga tagada Tartu suunaline kiire

ühendus – seda Tartust kaugemal asuvate alevike ja linnade elanike suhtes. Suundristmiku

(parempööretega ristmik) rajamine ei avaldaks Külitse elanikele märkimisväärset mõju

kiireks Tartu linna pääsemiseks, sest vasakpöörete puudumise tõttu tuleks ikkagi kasutada

rahustatud liiklusega kogujateed või teha ring ja sõita osa teekonnast vastassuunas mööda

põhimaanteed. Suundristmiku rajamist on Transpordiamet ka menetluse käigus kaalunud,

ning põhjendanud selle ettepanekuga arvestamata jätmist.

2.15. Vaide esitaja toob uuesti välja selle, et EhS § 92 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb projekteerimisel

käsitleda Jõhvi-Tartu-Valga teed sellel lõigul tänavana, mille projekteerimisele kohaldub

linnatänavate standard.

Transpordiameti hinnangul ei saa Jõhvi–Tartu–Valga maanteed projekteeritaval lõigul

käsitleda tänavana ning sellele kohaldada linnatänavate standardist tulenevaid nõudeid

vaideotsuse punktis 2.5 toodud põhjustel.

2.16. Vaide esitaja annab vaides ka enda hinnangu ristmike vahekaugustele esitatud nõuete osas

ning on veendumusel, et suundristmik (parempööretega peale- ja mahasõit) on nõuetega

kooskõlas.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. Transpordiameti kaalutlus ja selgitus ristmike

vahekauguste osas on toodud korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

lk 6-8 (p 1.3), kus on detailselt olukorda kirjeldatud.

2.17. Vaide esitaja toob vaides välja, et täiendav kogujatee põhimaantee ääres ei võimalda kiiret

ja mugavat ühendust ning piirkonna elanikud soovivad kasutada tulevikus projekteeritud ja

kiiret põhimaanteed. Külitse tee ristmiku sulgemine põhjustab ka täiendava liikluskoormuse

Arako teele, vaatamata täiendavale kogujateele. Arako tee on kohalik tee, mille

läbilaskevõime on väga piiratud.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga vaideotsuse punktis 2.14 toodud põhjustel ja leiab,

et Külitse elanikele on tagatud hea ühendus Tartu linnaga. Kartus, et liiklus koondub Arako

teele, ei ole Transpordiameti hinnangul loogiline, sest teepikkust Külitse Järve teele

projekteerimistingimustega kavandatava lahenduse kohaselt ei suurendata. Jääb

arusaamatuks, mis põhjustab liiklejat valima Arako tee, kui ta seni pole seda kasutanud, sest

teepikkusi ei suurendata ning Arako tee on vaide esitaja sõnul halvas seisukorras ja piiratud

läbilaskevõimega.

9 (10)

2.18. Vaide esitaja viitab vaides Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe

ja lähiala detailplaneeringule, kus on näidatud ristmiku lahendus põhimaanteelt

parempöördega Järve teele ja parempöördega põhimaanteele. Maaomanikel on õigustatud

ootus sellise ristmiku realiseerimiseks. Samuti valmis 2023. aasta alguses sellesse piirkonda

COOP keti kauplus, mille ettevõtja soov on leida kliente ka põhimaanteelt Külitsest

möödujate hulgast. Külitse järve tee maha- ja pealesõidu sulgemine toob kaasa kauplusele

mugava ligipääsu kadumise ning seeläbi klientide arvu vähenemise. Maapiirkonna kaupluse

jätkusuutliku toimimise üheks eelduseks on võimalikult suur külastajate arv.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei ole vastuolus alal kehtiva

detailplaneeringuga – seda on korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“

lk 8 ka selgitatud ja põhjendatud. Sealjuures on oluline asjaolu see, et ka detailplaneeringus

näidatud lahenduse korral ei ole tagatud Külitse elanikele kiire ja sujuv ühendus Tartu linna

suunas, sest vasakpöörete puudumise tõttu tuleks Tartusse sõitmiseks kasutada kas

kogujateed, või teha ring ja sõita osa teekonnast vastassuunas mööda põhimaanteed.

Detailplaneering on kehtestatud aastal 2011 ning parempööretega ristmiku lahendus asub

väljaspool detailplaneeringu piiri, mis on kantud sinna Transpordiameti (endine

Maanteeamet) nõudmisel lähtuvalt 2009. aasta Tartu-Elva eelprojektist.

EhS§ 27 lõike 1 p-de 1, 2 ja 3 kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus

põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimusi, (1) kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas

üle viie aasta, (2) kui detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid

või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik

detailplaneeringut täielikult ellu viia (3) või kui detailplaneeringu kehtestamise järel on

muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt

detailplaneeringu elluviimist. Antud juhul on täidetud tingimused 1 ja 3, sest

detailplaneeringu kehtestamisest on möödas enam kui 12 aastat ning detailplaneeringu

kehtestamise järgselt on muutunud õigusaktid (ehitusseadustik, projekteerimisnormid,) ja

Transpordiamet on andnud välja ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendi.

Samad põhjendused on toodud ka korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste

koondtabel“ lk 8.

Lisaks eeltoodule on tegelikkuses ilmnenud ka uusi asjaolusid (EhS § 27 lg 1 p 2). Kui

varasemas 2009.a. Tartu–Elva eelprojektis ei olnud Külitse ja Lemmatsi vahele kavandatud

maanteega paralleelset kogujateed, siis arvestades viimase 10-15 aasta jooksul toimunud

piirkonna arenguid ning ristmike ja mahasõitude esinemissagedust põhimaanteel, on

vältimatu vajadus maanteega paralleelse kogujatee kavandamiseks, et vähendada ristmike ja

mahasõitude arvu põhimaanteel ning seeläbi suurendada liiklusohutust. See kogujatee annab

ühest küljest täiendava liikumisvõimaluse Külitse–Tartu ja Tartu–Külitse suunalisteks

liikumisteks, mida varasemas Tartu–Elva eelprojektis ei olnud. Teisalt aga tekitab kogujatee

rajamine vajaduse luua ohutu ühendus (ristmik) Külitse järve teega, mis antud juhul oleks

mõeldav sarnase lahendusena nagu Arako tee ristmik. Transpordiamet kaalus sellise

lahenduse kavandamist, kuid leidis, et sellise lahenduse elluviimisel tekiksid tõsised

ruumipuudused ning sellega kaasneb teede projekteerimine üle Puru, Pumba, Geelia, Järve

tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringus määratud hoonestusalade.

Seda on selgitatud ka korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel lk 7 punkt

(4).

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimustega kavandatud lahendus tagab

Külitse elanikule paremaid liikumisvõimalusi kui detailplaneeringus näidatud lahendus,

10 (10)

mille korral ei oleks Külitse elanikul mistahes võimalust liikuda Külitse järve teelt otse Tartu

suunas. Lisaks on Transpordiamet menetluse käigus projekteerimistingimuste eelnõud

esitatud ettepanekute põhjal oluliselt muutnud, eesmärgiga tagada ümbruskaudsetele

elanikele hea ligipääs Külitse aleviku keskusele, kus asub muuhulgas ka näiteks COOPi

pood ja rand. Selleks otsustati kavandada põhimaantee alla sõiduautodele tunnel ning

läbimurre Külitse järve tee kaudu Külitse–Haage teele, kus paikneb suur osa Külitse aleviku

elanikest. Transpordiameti hinnangul kaalub kõikide Külitse aleviku elanike vajadus heale

juurdepääsule Külitse keskusesse üle ühe ettevõtte ärihuvidest tuleneva vajaduse püüda

juhukliente.

Lisaks eeltoodule ei ole suundristmiku rajamine Külitse järve tee ristmikule kooskõlas

projekteerimisnormidega ega juhenditega, mida on Transpordiamet ka korralduses

selgitanud.

3. Kokkuvõtvalt:

Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja õigusi on korralduse andmisega rikutud. Vaide

esitaja õiguste rikkumist eeldab, et vaide esitaja olukord oma õiguste teostamisel muutus pärast

korralduse andmist halvemaks. Kui aga hinnata korralduse andmise eelset ja järgset olukorda tuleb

asuda seisukohale, et vaide esitaja olukord ei halvene korralduse andmise tulemusena.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused on õiguspärased ja põhjalikult

kaalutud. Vaiet ei saa esitada avalike huvide kaitsmiseks, ent vallavalitsuse näol on tegemist

haldusorganiga, kes tegutsebki avalikes huvides.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

teehoiuteenistus

Tiit Vunk

59185199, [email protected]