Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Olavi Jänes

Räni Aleviku Seltsing

[email protected]

Teie 03.08.2023

Meie 12.09.2023 nr 1.2-2/23/17126-3

Vaideotsus

Transpordiameti 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja 28.06.2023 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva

Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

1.2. 03.08.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

osaliselt kehtetuks tunnistamist osas, mis puudutab Tiigrisilma ja Räni/Raudtee tänava

ristmiku (edaspidi Tiigrisilma ristmik) sulgemist ning teha ettekirjutus Transpordiametile

Tiigrisilma ristmiku projekteerimiseks foorilahendusega ristmikuks.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. HMS § 71 lg 1 kohaselt isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud

tema õigusi või piiratud tema vabadusi, esitada vaide, HMS § 76 lg 2 p 4 kohaselt märgitakse

vaides põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi. Vaiet

ei saa esitada avalike huvide kaitsmiseks.

2 (5)

2.2. Vaide esitajaks on Räni Aleviku Seltsing, vaidest ei selgu kuidas korralduse andmine vaide

esitaja subjektiivseid õigusi rikub, kogu vaie on esitatud avalike huvide kaitsmiseks, mistõttu

jätab Transpordiamet vaide rahuldamata.

2.3. Olenemata eeltoodust vastab Transpordiamet Räni Aleviku Seltsingu vaides esitatule

sisuliselt.

3. Transpordiameti selgitused mis puudutavad Transpordi ja liikuvuse arengukava,

kohalike elanike liikuvust ja ohutust

3.1. Vaide punktis 1 on vaide esitaja toonud välja, et projekteerimistingimused on Räni aleviku

lõigus vastuolus Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035 (Vabariigi Valitsuse

korraldus 10.06.2021). „Arengukava kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada

elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud

liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje

vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada

kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Transpordisüsteemi arendatakse säästvalt, nutikalt,

kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest.

Vaide esitaja toob välja, et Tiigrisilma tn ristmiku sulgemine toob kaasa teekondade

pikenemise, sest kohalikud elanikud ja ettevõtted peavad hakkama sõitma ringi ning

valgusfooriga lahendus oleks ülekaalukalt mugavaim, kiireim, piisavalt ohutu, kestlik ja

säästlik lahendus. Ristmiku likvideerimine tooks lisakoormuse maantee arvelt Kassisilma ja

Tiigrisilma tänavatele, mis tooks kaasa mürataseme tõusu nendel tänavatel ja hakkaks

senisest suuremal määral mõjutama piirkonna elukeskkonda. Vaide esitaja annab vaides

enda hinnangu ka liiklusohutusele.

Vaide punktis 4 annab vaide esitaja hinnangu, et Räni aleviku elanikud ja ettevõtted

moodustavad 1/3 põhimaantee liiklusest ning projekteerimistingimustega tuleks seda

arvesse võtta. Vaide punktis 4 ja 5 toob vaide esitaja välja oma arvamuse, miks tuleks

Tiigrisilma tn ristmik lahendada foorristmikuna, ning avaldab seisukohta, et Transpordiamet

on kaasamise teinud vaid formaalselt ning ei ole teadlik kohalikest oludest ning ei arvesta

kohalike elanike tegelike vajadustega.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga, justkui oleks projekteerimistingimused vastuolus

Transpordi ja liikuvuse arengukavaga. Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seatud

eesmärkide hulgas on muuhulgas ka ohutu liikumisvõimaluse tagamine kooskõlas Euroopa

Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega. Ei saa lugeda projekteerimistingimusi

arengukavaga vastuolus olevaks, kui sellega soovitakse tõsta märkimisväärselt avalikult

kasutatava suure tähtsusega maantee liiklusohutuse taset. Transpordiamet on selgitanud

korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 39-41, et ettepanekut

säilitada Tiigrisilma ristmik kaaluti, kuid kaalumise käigus jõudis Transpordiamet

seisukohale, et ristmiku säilitamine mistahes kujul on vastuolus Majandus- ja taristuministri

5.08.2015. a määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisaga „Maanteede

projekteerimisnormid“ (edaspidi projekteerimisnormid) ning Transpordiameti 11.03.2022

käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise

juhendiga“, mis tugineb sarnases kliimavöötmes paiknevate Soome ja Rootsi

projekteerimisnormidele. Lisaks on toonud Transpordiamet korralduses välja muud

liiklusohutusest tulenevad aspektid, miks ei ole Tiigrisilma tänava säilitamine ohutu.

Nimetatud normide ja juhendite eiramine oleks vastuolus Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

3 (5)

Korralduse andmisel on Transpordiamet võtnud arvesse asjaolu, et kõnealuses piirkonnas on

olemas teised avalikult kasutatavad teed, mida saab kohalik elanik kasutada Tartu poole

sõitmisel. Nendeks teedeks on Räniküla tänav ja Viirpuu tänav, mis on avalikult kasutatavad

ja mida saab kohalik elanik igapäevaseks liikumiseks kasutada. Tegemist on kohalikke

elanikke teenindavate tänavatega. Lisaks eeltoodule parandatakse

projekteerimistingimustega oluliselt ühistranspordi (säästev transport) kasutamise

võimalusi, sest Tiigrisilma tänava piirkonda kavandatakse põhimaanteele bussipeatused ja

jalakäijatele tunnel põhimaantee alla. Oluline on ka asjaolu, et Tiigrisilma tänav asub Tartu

linna piirist vähem kui 1km kaugusel, mis tähendab, et piirkonna elanikel on soodsad

tingimused jalgsi või jalgrattaga Tartusse liikumiseks. Tartu linn on viimastel aastatel palju

panustanud sellele, et muuta jalgsi ja jalgrattaga liiklemise tingimusi Tartu linnas paremaks.

Praegusel hetkel liigub suur osa Kassisilma tänava äärsest äri- ja tööstusala liiklusest Jõhvi–

Tartu–Valga maanteele läbi Tiigrisilma tänava, kus paiknevad hoovidest väljasõidud ja mis

on piiratud kiirusega 30km/h. Ka selle tänava äärsed elanikud on menetluse käigus

avaldanud toetust Tiigrisilma tänava ristmiku sulgemiseks ja juhtinud tähelepanu, et sellel

lõigul on tihe liiklus ja kiiruspiirangust kinni ei peeta. Nimetatud soov on toodud korralduse

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 52. Samuti on sellel tänavalõigul elavad

inimesed avaldanud sarnase seisukoha KMH programmi avalikustamise käigus (asjakohane

viide on toodud välja korralduse lisas 2 lk 62). Projekteerimistingimustega kavandatud

lahenduse kohaselt Tiigrisilma tänava ristmik suletakse ning Kassisilma tänava äärne äri- ja

tööstusala liiklus suunatakse Lemmatsi liiklussõlme läbi Klaose (94901:005:0546), Riia mnt

225 (94901:005:0764) ja Tõnu (94901:001:0543) kinnistute, kus praegusel hetkel paiknevad

põllud ning tegemist on hõredalt hoonestatud piirkonnaga. Lemmatsi liiklussõlm tagab

võrreldes praegusega ohutuma ja sujuvama liikumisvõimaluse kõikides suundades.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused viivad äri- ja tööstusalade

liikluse tihehoonestatud elamualalt eemale, mis parandab elukeskkonda.

2017. aastal on Liikluslahendus OÜ teostanud Space Trader OÜ tellimusel Tiigrisilma tn ja

Räni-Raudtee ristmikul liiklusuuringu, mille tulemustest nähtub, et liiklus Tiigrisilma

tänaval moodustab ligikaudu 4,7% põhimaantee liiklusest (väljavõte uuringu tulemustest on

toodud joonisel 1). Piirkond on vahepeal küll arenenud ja tõenäoliselt on liiklust Tiigrisilma

tänavale tulnud juurde, kuid ei ole realistlik hinnang, et see moodustab tänaseks 1/3

põhimaantee liiklusest.

4 (5)

Joonis 1. Väljavõte 2017.a. Liikluslahendus OÜ liiklusuuringu (töö nr 0817/21)

seletuskirjast

4. Transpordiameti selgitused mis puudutavad maakonnaplaneeringut

Vaide punktis 2 on vaide esitaja seisukohal, et Jõhvi–Tartu–Valga maantee projekteerimisel

tuleks Räni alevikus paiknevat lõiku käsitleda ehitusseadustiku (EhS) § 92 lg 2 ja 3 kohaselt

tänavana, mitte formaalselt maanteena, millest lähtuvalt tuleks sellele lõigule kohaldada

standardit EVS 843:2016 „Linnatänavad“, sest maakonnaplaneeringus on seda lõiku

käsitletud tiheasustusalana. Tiigrisilma ja Räni-Raudtee ristmik on pikaajaliselt eksisteeriv

ristmik, ning maakonnaplaneeringu kohaselt tuleks see eelkõige kaasajastada. Põhi- ja

tugimaanteed on maakonnaplaneeringu teksti kohaselt kavandatud eelkõige

linnadevaheliseks kiireks ja ohutuks sõiduks, samas nende tänavalõigud peavad võimaldama

linnasisest piiratud kiirusega ja sagedaste ristmikega liiklust.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et projekteerimisnormide

kohaldamine põhimaantee 3 km 138,4-152 asuvale Tartu–Nõo lõigule on õiguspärane.

Mõistet „maantee“ on projekteerimistingimustes kasutatud olemasoleva olukorra kirjelduses

(p.5.1.1) ning projekti eesmärgi kirjelduses (p.5.1.2). Muudel juhtudel on kasutatud mõistet

„põhimaantee“, mis on Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede

liigid ja riigiteede nimekiri“ kohane termin. Mõiste enda kasutamine ei saa rikkuda kellegi

subjektiivseid õigusi – oluline on projekteerimistingimuste sisu ja regulatsioon.

Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kasutamiseks puudub alus. Standardi peatükis 1

„Käsitlusala“ on öeldud: standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna

äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning

liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on

soovitav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest.

Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada

linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel. Standardi kasutamine ei ole kohustuslik.

Ka standard ise soovitab sellises liikluskeskkonnas lähtuda ehitusseadustiku alusel

5 (5)

kehtestatud tee projekteerimise normidest. Sellist käsitlust toetab ka liiklusseadus (LS), mille

§2 punkti 2 kohaselt on asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud

asula liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Räni aleviku piiril asuv Jõhvi–Tartu–Valga

maanteelõik on asulaväline tee, sest see pole tähistatud asula liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega.

Transpordiamet on kaalutlusotsuste tegemisel lähtunud muuhulgas ka Transpordiameti

11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramise juhendist, mis annab võrreldes projekteerimisnormidega paindlikumaid

võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja töötamisel on võetud aluseks sarnases

kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi projekteerimisnorme. Nimetatud

juhend kohaldub riigiteedele. Juhendi kohaselt tuleb Räni ristmikule kohaldada nõudeid,

mida kohaldatakse väljaspool asulat asuvatele ristmikele. Tiigrisilma tn ristmikule

foorristmiku või mis tahes ristmiku rajamine oleks vastuolus juhendiga ning seda on

Transpordiamet korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lk 39-40) ka

selgitanud ja põhjendanud.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused on kooskõlas

maakonnaplaneeringuga, sest Tiigrisilma tänava asukohas on tiheasustusala vaid ühe pool

maanteed. Teisel pool põhimaanteed maakonnaplaneeringu kohaselt tiheasustusala ega

tiheasustusala laienemisala ei ole. Maakonnaplaneeringust lähtuvalt ei saa vaide esitajal olla

põhjendatud ootust, et Tiigrisilma tn ristmik säilitatakse. Maakonnaplaneeringu põhijoonisel

on Tiigrisilma tn ristmiku lähialale näidatud eritasandilise liiklussõlme rajamine ning nii

lähedale eritasandilisele liiklussõlmele ei ole projekteerimisnormide kohaselt lubatud

samatasandilise ristmiku rajamine.

5. Kokkuvõtvalt:

5.1. Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimustega ei ole rikutud vaide esitaja

subjektiivseid õigusi, kuivõrd vaide esitaja on asunud kaitsma avalikke huve.

Transpordiamet on teinud kaasamise mitte formaalselt vaid sisuliselt, sest kõiki menetluses

esitatud ettepanekuid on kaalutud ning paljusid ettepanekuid on ka arvestatud ja selle

tulemusel projekteerimistingimuste eelnõud muudetud. Ettepanekute mittearvestamist on

Transpordiamet EhS § 31 lg 5 kohaselt põhjendanud. Transpordiamet on seisukohal, et

projekteerimistingimused ei ole vastuolus maakonnaplaneeringuga ega Transpordi ja

liikuvuse arengukavaga 2021-2035.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

teehoiuteenistus

Tiit Vunk

59185199, [email protected]