OÜ Ratsionaal, vaie- Transpordiameti korraldusele 28.06.2023 nr 1.1-3/23/474

Kruntide ehitusõigus Krundi aadress planeeritud

krundi pindala (m

2 )

planeeritud krundi

kasutamise sihtotstarve

hoonete suurim lubatud arv

krundil

hoonete suurim lubatud

ehitusalune pindala (m²)

hoonete suurim lubatud

suhteline kõrgus (m)

Positsioon 1 11241 100% Ä 2 3860 8,5

Positsioon 2 9961 100% Ä 2 3980 10

Positsioon 3 10175 100% Ä 2 4070 10

Positsioon 4 15303 70% T; 30% Ä 3 6100 10

Positsioon 5 29087 70% T; 30% Ä 4 11600 10

Positsioon 6 3162 100% L - - -

Positsioon 7 2489 100% L - - -

T – tootmismaa; Ä – ärimaa; L – Transpordimaa.

1

Lp minister Kristen Michal 31.07.2023.a.

Kliimaministeerium

Esitatud Transpordiameti kaudu e-postile [email protected]

VAIE

Transpordiameti korraldusele 28.06.2023 nr 1.1-3/23/474

Vaide esitaja: OÜ Ratsionaal, registrikood 11465452

e-post [email protected], tel 5014028

ASJAOLUD

Transpordiameti korraldusega 28.06.2023 nr 1.1-3/23/474 anti projekteerimistingimused

riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152 asuva Tartu-Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks.

OÜ Ratsionaal (kaas)omandis on projekteeritava riigiteega vahetult piirnevad ärimaa ning

äri- ja tootmismaa otstarbega katastriüksused (Kõrtsi kinnistu) 94901:001:0336,

94901:001:0337, 94901:001:0338; 94901:001:0339.

Katastriüksused on moodustatud Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel.

Ligipääs katastriüksustele on ette nähtud Jõhvi-Tartu-Valga maantee, Tiigrisilma tänava

ja Räni-Raudtee tee ristmikult (edaspidi nimetatud Räni ristmik). Detailplaneering on

kooskõlastatud Transpordiameti (varasem Maanteeamet) poolt.

Kõrtsi kinnistu omanikud on detailplaneeringuga ettenähtud taristu (teede ja

tehnovõrkude) välja ehitamiseks investeerinud ca 1 miljon eurot (s.o ilma maa

maksumuseta). S.h on välja ehitatud Transpordiametiga sõlmitud lepingu alusel

detailplaneeringu kohane Räni ristmiku laiendus.

Korralduse Lisas 1 „Tartu-Nõo lõigu projekteerimistingimused“ (edaspidi nimetatud

projekteerimistingimused) on ette nähtud Räni ristmiku likvideerimine.

2

Vaide esitaja leiab, et projekteerimistingimused on Räni ristmikut puudutavas osas

vastuolus õigusnormidega ja strateegiliste planeeringudokumentidega ega arvesta

tegelikke elulisi vajadusi ning sellega rikub vaide esitaja õigusi.

VAIDE ESITAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE JA PÕHJENDUSED

Projekteerimistingimustega määratakse kindlaks osa ehitisele esitatavatest nõuetest.

Käesoleval juhul on projekteerimistingimustega määratud kindlaks, et Jõhvi-Tartu-Valga

teel likvideeritakse Räni ristmik.

Vaide esindaja on omandanud kinnistu ja arendanud seda ning teinud selleks väga

suures mahus investeeringuid. Investeerimisotsuste tegemisel on lähtutud

planeeringutest ja õigustatud ootusest, et Jõhvi-Tartu-Valga tee rekonstrueerimisel

järgitakse samuti planeeringuid ja õigusnorme.

Oluliseks elemendiks investeeringute tegemisel on olnud Kõrtsi kinnistu asukoht ja sellele

ligipääs. Ligipääsuks Kõrtsi kinnistust moodustatud katastriüksustele on kõigi kehtivate

planeeringute kohaselt olnud ja on jätkuvalt Räni ristmik.

Projekteerimistingimused osas, mis näevad ette Räni ristmiku likvideerimise, on

vastuolus planeeringutega ja õigusnormidega ning toob vältimatult kaasa vaide esitaja

omandiõiguse rikkumise ja ettevõtlusvabaduse piiramise.

Räni ristmiku likvideerimine muudaks juba tehtud investeeringud sisuliselt väärtusetuks

ja välistaks planeeringute kohase kinnisvaraarenduse jätkamise.

Projekteerimistingimustest tulenevate avaldaja õiguste rikkumiste põhjused kattuvad

projekteerimistingimuste vastuoludega erinevate normidega ja planeeringutega. Kõik

järgnevalt käsitletavad projekteerimistingimuste vastuolud normidega ja planeeringutega

toovad kaasa vaide esitaja eelnimetatud õiguste rikkumised.

1. Korralduses on kasutatud termineid ebatäpselt ning sellega kaasnevalt antud lõiguti

mitte õiguspärased projekteerimise tingimused.

Korralduses on projekteeritava tee kohta kasutatud asjaolude punktis läbivalt terminit

maantee ning projekti eesmärgiks on nimetatud riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km

138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu kavandamist 2+2 ristlõikega maanteeks.

Projekteerimistingimustes on samuti kogu projekteeritavat teed nimetatud ebatäpselt ja

segamini põhimaantee, maantee või maanteelõik.

Teede projekteerimist ja ehitamist reguleerib Ehitusseadustik (EhS). EhS § 92 lg-te 1, 2

ja 3 kohaselt sõidukite liiklemiseks kasutatav rajatis (tee), mis asub väljaspool linnu,

aleveid ja alevikke on maantee ning linnas, alevis või alevikus paiknev tee on tänav.

3

Projekteeritava tee asumisel lõiguti külades ja alevikes on õiguspärane projekteeritava

tee vastavaid lõike nimetada sõltuvalt asukohast maanteeks ja tänavaks, mitte kogu

projekteeritavat teed eksitavalt maanteeks.

Nimetatud normidest tulenevalt ei saa teed, mis asub alevikus, projekteerida maanteeks

ilma, et muudetaks tee asukohta nii, et see ei asuks enam alevikus.

Projekteerimistingimuste kohaselt tee asukohta ei muudeta.

Nimetatud eksimuse tõttu on projekteerimistingimustes esitatud projektile nõuded, mis ei

ole kohased Jõhvi-Tartu-Valga tee Räni alevikus asuvale tee lõigule (tänavale) ja ühtlasi

on viinud projekteerimistingimused vastuollu planeeringutega.

Projekteerimistingimuste punktis 5.2.1 on küll mainitud, et Lähtuda majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast

„Maanteede projekteerimisnormid“/ asulates Eesti Standardist EVS 843:2016

“Linnatänavad”, kuid nii korralduse lisa 1 lisas 3 „Tartu-Külitse lõigu eskiisjoonis“ (edaspidi

nimetatud eskiisjoonis) kui ka projekteerimistingimuste eelnõu menetlemisel on

Transpordiamet keeldunud Räni alevikus asuvat tee lõiku käsitlemast tänavana ja

kohaldamast Eesti Standardit EVS 843:2016 “Linnatänavad”. Nii on jätkuvalt ka

korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ Transpordiamet

põhjendanud Räni alevikus asuva Räni ristmiku likvideerimist maanteede

projekteerimisnormidega.

Alevikus asuvale ristmikule selleks mittekohase maanteede projekteerimisnormi

kohaldamine projekteerimistingimustes on otseses vastuolus EhS-ga ja majandus- ja

taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106.

2. Projekteerimistingimused on vastuolus maakonnaplaneeringuga.

(Maakonnaplaneering on kätte saadav https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-

planeeringud/tartumaa/tartumaa-maakonnaplaneering-2030/)

Korralduses on väidetud lakooniliselt, et projekteerimistingimused on kooskõlas Tartu

maakonnaplaneeringuga, milles menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui

oluliselt rekonstrueeritavat maanteelõiku ning projekteerimistingimuste p 5.2.3 on ette

nähtud kohustus Kõik ristmikud ja mahasõidud põhimaanteelt sulgeda. Eskiisjoonise

kohaselt Räni ristmik likvideeritakse.

Maakonnaplaneeringus teedevõrku puudutavad konkreetsed nõuded, millega on

projekteerimistingimused vastuolus, on projekteerimistingimustes jäetud täielikult

tähelepanuta.

2.1. Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ kohaselt tuleb „tagada tootmis-, äri- ja

logistikaalade sisemise tänavate/teedevõrgu sujuv ühendatus

magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega, vältides võimalusel

müratundlike alade (elamud, ravilad, õppehooned jms) läbimist“ (seletuskirja p

4

5.2.3) ning on sätestatud teedevõrgu kavandamisele põhimõte „Tagada

tootmisalade sujuv ühendatus maanteedega“ (lisa 9 “elluviimise tegevuskava”);

Kõrtsi kinnistu on maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku tähtsusega

tootmis-, äri- ja logistikaala. Maakonnaplaneeringu joonistel on Kõrtsi kinnistu

ala fikseeritud põhijoonisel “tootmis-, äri- ja logistikaala laienemisalana” ning

joonisel Toimepiirkonnad, teenuskeskused ja asustuse arengualad

“planeeritud maakondliku tähtsusega tootmisalana”.

Selline ala eeldab head transpordi ligipääsu, s.h ligipääsu raskeveokitele.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja p 5.2.3 kohaselt tuleb „tagada tootmis-, äri-

ja logistikaalade sisemise tänavate/teedevõrgu sujuv ühendatus

magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega, vältides võimalusel

müratundlike alade (elamud, ravilad, õppehooned jms) läbimist“.

Projekteerimistingimustes on aga ette nähtud likvideerida Räni ristmik ning

suunata kogu piirkonna liiklus, s.h raskeveokid, olemasolevalt

jaotusmagistraalilt ca 2 km pikemale teele läbides Kambja valla kehtiva

üldplaneeringu kohast elamuala (Räni-Raudtee teest kuni Tõrvandi-Lemmatsi

teeni).

2.2. Maakonnaplaneeringu seletuskirjas lk 3 viidates “Transpordiarengukavale” on

fikseeritud, et „Olulist kaubaliiklust genereerivad objektid paigutatakse selliselt,

et liikumisvajadus oleks minimaalne ja kasutatakse võimalikult säästlikku ja

ohutut veomoodust“. Kõrtsi äri- ja tootmisaade kompleks on selle põhimõttega

planeeritud just magistraaltee ristmiku juurde arvestusega, et tulevikus ristmik

kaasajastatakse. Projekteerimistingimuste kohane lahendus muudaks aga

kogu senise tegevuse mõttetuks ja ettevõtjate tehtud investeeringud

kahjumiks.

2.3. Maakonnaplaneeringu kohaselt „Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse

ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede

laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised

otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga“

(seletuskirja lk 23 p 8.2). Räni-Raudtee tee on tiheasumina planeeritud

piirkonna jaotusmagistraal, mitte üksikmajapidamise juurdepääs, mistõttu tuleb

Räni ristmik maakonnaplaneeringu kohaselt kaasajastada, mitte sulgeda.

2.4. Piirkond, kus asuvad OÜ Ratsionaal omandis olevad katastriüksused, on

maakonnaplaneeringu kohaselt tiheasumi ala (tiheasumi mõiste

maakonnaplaneeringu tähenduses on antud planeeringu seletuskirja p-s 21) ja

linnapiirkond (seletuskirja p 5.1). Maakonnaplaneeringu kohaselt peab

teedevõrk olema lahendada hierarhiliselt ja katkematult (seletuskirja p-d

5.1.10, 5.1.11 ja lisa 9). Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud

5

piirkonna jaotusmagistraaliks oleva Räni-Raudtee tee ühendus Jõhvi-Tartu-

Valga teega likvideerida, sundides piirkonnast Jõhvi-Tartu-Valga teele

pääsemiseks sõitma ringiga väiksematele teedele ning pikendades keskuse

suunalist teekonda kogu piirkonna jaoks ca 2 km võrra.

3. Projekteerimistingimused on vastuolus kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga endise

Ülenurme valla territooriumi osas.

(Üldplaneering on kätte saadav https://www.kambja.ee/uldplaneering)

Korralduses on väidetud lakooniliselt, et projekteerimistingimused on kooskõlas Kambja

valla üldplaneeringuga, milles menetluse esemeks olev riigitee on nähtud ette laiendada

mitmerealiseks. Räni ristmiku likvideerimise kooskõla üldplaneeringuga ei ole hinnatud.

Kambja vallast see osa, mis asub Tartu linna, raudtee, Räni-Raudtee tee ja Jõhvi-Tartu-

Valga tee vahel, on üldplaneeringu kohane tihehoonestusala, kus jaotusmagistraaliks on

Räni-Raudtee tee, mis on ka olemasolevatest teedest ainsaks piirkonna ühenduseks

välise teedevõrgustikuga.

Üldplaneeringus ei ole kavandatud Räni-Raudtee tee ja Jõhvi-Tartu-Valga tee ristmiku

likvideerimist ega selle likvideerimise võimalusega arvestatud.

Projekteerimistingimuste kohane liikluslahendus Räni ristmiku sulgemisega välistaks

suures osas kehtiva üldplaneeringu kohase maakasutuse (eelkõige käesoleva vaide

esitaja katastriüksustel) selles piirkonnas.

4. Projekteerimistingimused on vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.

Jõhvi-Tartu-Valga tee lõik, mis asub Räni alevikus ja kus asub Räni ristmik, on hõlmatud

kehtiva detailplaneeringuga „Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Lisa 1 – Kõrtsi

detailplaneeringu põhijoonis). Nimetatud detailplaneeringuga on lahendatud Jõhvi-Tartu-

Valga tee lõik koos Räni ristmikuga, Räni-Raudtee tee lõik ning 8 ha äri- ja tootmismaad.

Detailplaneeringus on antud lahendused Jõhvi-Tartu-Valga teel Räni ristmiku kohta nii

enne kui ka pärast Jõhvi-Tartu-Valga tee perspektiivset 2+2 radadega teeks

rekonstrueerimist. Seetõttu peab detailplaneering vältimatult sisalduma

projekteerimistingimustes projekteerimise alusdokumendina. Projekteerimistingimustes

seda aga pole.

Detailplaneeringu kohaselt on Räni ristmik kavandatud alles jätta ka pärast Jõhvi-Tartu-

Valga tee rekonstrueerimist 2+2 sõiduradadega teeks. Vasakpöörete võimaluse

kaotamise tõttu on ette nähtud kogujatee Räni-Raudtee teelt Jõhvi-Tartu-Valga teele

Aardla ringristmikul vastavalt Tartu-Elva eelprojektile 2009.a (Tinter Projekt töö nr

80.4102.01) (Lisa 2 – Tartu-Elva eelprojekt 2009.a).

6

Seejuures Tartu-Elva eelprojekti kohane kogujatee ristumine Räni-Raudtee teega ning

kogujatee ise Kõrtsi kinnistut läbivas ulatuses on vaide esitaja osalusel/finantseerimisel

välja ehitatud.

Projekteerimistingimustega on aga ette nähtud Räni ristmik likvideerida ning kogujatee

jätta lõpuni projekteerimata ja ehitamata. Selline lahendus on otseses vastuolus kehtiva

detailplaneeringuga.

EhS ei näe ette võimalust projekteerimistingimustega muuta detailplaneeringut

olemuslikult. Detailplaneeringu olemasolul võib EhS § 27 kohaselt detailplaneeringut

seaduses sätestatud tingimustel täpsustada. Ristmiku likvideerimine pole

detailplaneeringu EhS § 27-le vastav täpsustamine, vaid olumuslik muutmine.

Planeeringu täpsustamiseks võiks käesoleval juhul olla nõue ristmik projekteerida

vastavalt standardile.

5. Projekteerimistingimustes on näidatud eksitavad perspektiivsed teed.

Projekteerimistingimuste (p 5.2.2.3) kohaselt on eskiisjoonistel rohelise joonega

tähistatud perspektiivsed teed, mis pole projekteerimistingimuste ese.

Projekteerimistingimustest ei selgu, mida on mõeldud mõistega perspektiivne.

Kuna näidatud perspektiivsete teede projekteerimine ja ehitamine ei ole kellegi

kohustuseks ning nende osas puudub teadmine millal ja kas üldse neid ehitatakse, siis

on nende näitamine projekteerimistingimustes olukorda eksitav, jättes mulje

täiendavatest liikumisvõimalustest, mida tegelikkuses ei ole ega ilmselt tulegi. Selliste

perspektiivsete teede kandmisega eskiisjoonisele moonutavad projekteerimistingimused

tegelikku olukorda, võimaldades Jõhv-Tartu-Valga tee projekteerimisel jätta

perspektiivsete teede piirkonnas vajalik teedevõrgustik (ristmikud, kõrvalteed, kogujateed

jms) lahendamata.

Seejuures ühe perspektiivse teena on projekteerimistingimuste eskiisjoonisel näidatud

Kõrtsi kinnistut läbivat kogujateed, mille vajadust Maanteeamet varem nägi ette Jõhvi-

Tartu-Valga tee rekonstrueerimisel 2+2 sõiduradadega teeks ning sellega on arvestatud

Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringus.

Selle „perspektiivse“ kogujatee kaudu täiendava ligipääsu loomine on tänaseks

muutunud ka võimatuks Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projektlahenduse

tõttu. Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projektis ei pidanud Transpordiamet

vajalikuks Kõrtsi kinnistu ja selle lähiala ligipääsu vajadustega ega detailplaneeringuga

arvestamist ning Jõhvi-Tartu-Valga tee ja Aardla tänava ristumise kohale projekteeriti

ringristmik, mille kaudu pole võimalik enam lahendada Kõrtsi kinnistu detailplaneeringus

ettenähtud kogujatee ristumist Jõhvi-Taru-Valga teega. Lisaks on ka Tartu linn Tartu

läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projekti järgselt loobunud võimalusest, et Kõrtsi

kinnistut läbiv kogujatee rajatakse Jõhvi-Tartu-Valga teeni ning Tartu linna

üldplaneeringuga on kogujatee läbimurde asemele kavandanud roheala.

7

6. Projekteerimistingimustes pole arvestatud Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-

2035.

(Arengukava on kätte saadav https://www.mkm.ee/transport-ja-liikuvus/transpordi-

tulevik)

Arengukavas on seatud eesmärgiks tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad,

ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud liikumisvõimalused (lk 14). S.h on

antud taristu arendamiseks järgmised juhised:

- Taristu ja teenuste arendamise planeerimisel tuleb arvestada ka seda, kui palju

arendab kavandatav investeering säästvat liikuvust (nt kui palju vähendab see

keskkonnakoormust, suurendab ühistranspordi kasutajate arvu, toetab rohelist

logistikat²5), millised võimalused loob investeering liikumisviiside ülesteks

muutusteks (eri transpordiviiside kombineerimise soodustamine) ning milline on

võimalik sotsiaalmajanduslik mõju (kui palju parandab investeering nt tööstusalade

ja elupiirkondade ühendust (lk 15);

- enne kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamisega, tuleb läbi kaaluda

kõik muud alternatiivid, nt kas oleks võimalik lahendada probleemi nõudluse

mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandamistega

(lk 24);

- Taristuprojektide planeerimisel tuleb võtta arvesse projekti/objekti ja kasutajate

kogukulu selle eluea vältel (lisaks ehituskuludele ka iga-aastased

hooldusvahendid, liikuvusega seotud kogukulud) (lk 25);

- Teede arendamisel tuleb lisaks hinnata, kui palju parandab investeering

tööstusalade ja elupiirkondade ühendust ning mis on investeeringu regionaalne

mõju (lk 27).

Projekteerimistingimused on Räni ristmiku osas vastuolus esile toodud arengukava

eesmärkidega, kuna mõjutab ristmikust mõjutatava piirkonna liikuvust arengukava

eesmärkidele vastupidises suunas.

Projekteerimistingimuste kohane lahendus muudaks inimeste igapäevase teekonna ca 2

km pikemaks, lisaks oluliselt igapäevast ajakulu pikema tee ja täiendavate ristmike

läbimisega, suurendaks kütusekulu ja keskkonnareostust, halvendaks oluliselt Kõrtsi

kinnistu äri- ja tootmisala ühendust keskusega, oleks ohuks sisejulgeolekule (inimeste

tervisele ja varale), kuna oluliselt pikeneks päästeameti, kiirabi ja politsei kohale

jõudmiseks kuluv aeg.

Senise Jõhvi-Taru-Valga tee projekteerimise menetluse käigus avalikustatud info põhjal

pole kordagi ilmnenud, et oleks kaalutud võimalust Räni ristmiku kaasajastamiseks, kuigi

arengukava kohaselt tuleb esmalt kaaluda just pisemate kohandamiste alternatiive.

Lisaks paremale liikuvusele võib Räni ristmiku alles jätmine ja kaasajastamine anda ka

kokkuhoidu Jõhvi-Tartu-Valga tee rekonstrueerimisel projektlahenduse optimaalsemaks

muutmisega.

8

7. Projekteerimistingimused on vastuolus standardiga.

Räni ristmik asub Räni alevikus ning EhS § 92 lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb projekteerimisel

käsitleda Jõhvi-Tartu-Valga teed sellel lõigul tänavana, mille projekteerimisele kohaldub

standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“.

7.1. Tänavate standardi kohaselt liigitub Jõhvi-Tartu-Valga tee lõigus Riia ringist kuni

Leilovi tee ristmikuni põhimagistraaliks. Standardi joonise 4.2 näite kohaselt võivad

põhimagistraaliga ristuda jaotusmagistraalid, milledeks konkreetsel lõigul on Optika

tänav, Aardla tänav, Tiigrisilma tänav ja Räni-Raudtee tee. Nimetatud

jaotusmagistraalidelt on kõigilt omakorda olemasolevad või planeeritud kohalike

jaotustänavate või kvartalisiseste teede hargnemised. Räni-Raudtee teel on neid

vähemalt neli: 1) maanteega paralleelselt kulgev Paju tänav Tartu suunas, mis on Kõrtsi

planeeringu alal välja ehitatud ja ülejäänud osas sisaldub Maakonna planeeringus ja valla

üldplaneeringus; 2) Räni-Raudtee teelt algav Elva suunaline tee, mis on näidatud valla

üldplaneeringus ja mis on kantud ka eskiisprojekti joonisele; 3) Valli detailplaneeringuga

kavandatud tee Räni-Raudtee teelt Tartu suunas; 4) Räni-Raudtee teelt Tartu suunas

kulgev tee, mis on näidatud valla üldplaneeringus ja sisaldub Valli detailplaneeringus.

Piirkonnas ei ole ühtegi teist teed, mis selles piirkonnas pakuks alternatiivi

jaotusmagistraalina Räni-Raudtee teele. Tõrvandi-Lemmatsi tee asub kilomeetri võrra

eemal teises suunas keskusest (Tartu linnast).

Sellises olukorras on linnatänavate standardi kohaselt Räni-Raudtee tee ainsaks

olemasolevaks ja hädavajalikuks jaotusmagistraaliks ca 1 km2 suurusele hoonestatavale

alale.

7.2. Nii standardis esitatud joonise kui ka sisu järgi ei saa Räni-Raudtee teed kuidagi

liigitada kohalikuks jaotustänavaks või muuks kvartali siseseks hierarhiliselt väikemaks

tänavaks. Räni-Raudtee teel on ristumine põhimagistraaliga (ainus terves piirkonnas)

ning teistelt piirkonna olemasolevatelt ja kavandatud teedelt on pääs Jõhvi-Tartu-Valga

teele Räni-Raudtee tee kaudu.

7.3 Eskiisjoonisel Räni-Raudtee teelt algav ja Tõrvandi-Lemmatsi tee ringristmikuni

joonistatud tee ei liigitu ei hierarhiliselt ega tänavate standardi kohaselt

jaotusmagistraaliks.

Jaotusmagistraal on standardi kohaselt ristmiku kaudu ühenduses põhimagistraaliga ning

jaotusmagistraal peab ühendama kohalikke jaotustänavaid põhimagistraalidega.

Eskiisjoonise kohaselt ei pääse Räni-Raudtee teed ja Tõrvandi-Lemmatsi teed ühendav

joonistatud teelt põhimagistraalile (Jõhvi-Tartu-Valga teele) ning selle teega ei ühendu

kohalikke jaotustänavaid. Joonistatud tee on üksnes ebaloogiliselt jaotusmagistraali ja

põhimagistraali vahele surutud täiendav tee.

7.4. Standardi magistraaltänavate punkti lõike 1 tekst on: Magistraaltänavate võrk peab

tagama sõitjatele võimalikult kiire, sujuva ja ohutu ühenduse peamiste elu- ja töökohtade

ning piirkonna – ja linnakeskuse vahel, samuti linna siseneva maanteevõrguga.

9

Kui võrrelda eskiisjoonisel antud lahendust ja olemasolevat olukorda, siis eskiisjoonise

kohane lahendus on otse vastupidine standardis esitatud nõuetele. Eskiisjoonise kohase

liiklusskeemi korral muutub ühendus piirkonna ja keskuse vahel aeglasemaks (on vaja

iga kord sõita täiendavalt ca 2 km), rohkemate takistustega ja ohtlikumaks (ühe ristmiku

läbimise asemel tuleb läbida mitut). Seejuures on läbitavatele ristmikele suunatud kokku

suure piirkonna kogu liiklus, mis kindlasti ei muuda liiklust sujuvamaks ja ohutumaks.

7.5. Standardi tabeli 7.1 kohaselt on põhimagistraali (Jõhvi-Tartu-Valga tee) ja

jaotusmagistraali (Räni-Raudtee tee) ristmiku tüübiks 6 või 10, kus 6 on foorjuhtimisega

samatasandiline ristmik ja 10 on ringristmik. Seega standardi kohaselt tuleb Räni

ristmikuks valida kas foorjuhtimisega samatasandiline ristmik või ringristmik, mitte aga

ristmik likvideerida.

8. Euroopa Liidu määrusest

Projekteerimistingimustes on öeldud, et Jõhvi-Tartu-Valga tee on üleeuroopalisse

transpordivõrgustikku TEN-T kuuluv maantee. Varasema menetluse käigus on

Transpordiameti esindaja väljendanud seisukohta, et TEN-T transpordivõrgustikku

kuulumise tõttu tuleb Jõhvi-Tartu-Valga teel ristumised kohalike teedega likvideerida.

TEN-T transpordivõrgustikku reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr

1315/2013. Maanteetransporditaristut käsitlevas jaos „3. jagu Maanteetransporditaristu“

on sätestatud artiklis 18 liikmesriikidele kohustus tagada, et: a) maanteed vastavad artikli

17 lõike 3 punktile a, b või c ning artikkel 17 punktis 3 on fikseeritud, et kvaliteetsed teed

on kavandatud ja ehitatud spetsiaalselt mootorsõidukite liikluseks ja võivad olla kiirteed,

kiirmagistraalid või strateegilised tavateed ja et kiirmagistraal on mootorsõidukite

liikluseks kavandatud tee, millele pääseb peamiselt eritasandiliste või reguleeritud

ristmike kaudu.

Seega ei tulene määrusest kohustust ega vajadust Räni ristmiku likvideerimiseks, vaid

ristmiku muutmiseks reguleeritud ristmikuks.

9. Perspektiivse liikluskoormusega mitte arvestamine

Eskiisjoonise kohaselt on keskuse (Tartu linna) poolt tulles kogu piirkonnale mõlemale

poole maanteed kokku ca 2,5-3 km2 suurusele tihehoonestusalale ligipääsuks suunatud

kõik sõidukid (s.h raskeveokid) läbima ühte! ristmikku (kavandatud liiklussõlme

põhjapoolset ringristmikku). Sama (ring)ristmikku on suunatud kasutama samaaegselt ka

Räni aleviku alalt välja sõitvad sõidukid.

Sarnaselt on sellest piirkonnast keskuse (Tartu linna) poole sõites suunatud kõik sõidukid

(s.h raskeveokid) läbima samuti ühte! ristmikku (kavandatud liiklussõlme lõunapoolset

ringristmikku).

10

Perspektiivselt väga suure hoonestusega ala (ala on suuruselt ning maakonna ja

üldplaneeringu kohase perspektiivse kasutuse poolest võrreldav Saue linnaga) kogu

liikluse koondamisega läbima korraga ühte ristmikku pole mõeldav ilma ummikuteta.

Projekteerimistingimustest ei nähtu, et liikluse kontsentreerimisega kõrvalteede ristmikele

oleks hinnatud sellega kaasnevat perspektiivset liikluskoormust ja ristmike

läbilaskevõimet.

Lisaks raskendatud ligipääsule loob eskiisjoonise liikluslahendus äärmiselt suure riski

kogu piirkonna liikluse täielikuks halvamiseks, kui peaks juhtuma kasvõi kergem

liiklusavarii eelnimetatud kavandatavatel ringristmikel.

10. Transpordiameti sõnamurdlik toimimine

Vaide allakirjutanu leiab, et Transpordiamet ei ole Jõhvi-Tartu-Valga tee senise

projekteerimise käigus toiminud hea halduse tava kohaselt ning on OÜ-le Ratsionaal

õigusvastaselt tekitamas kahju.

OÜ Ratsionaal finantseerimisel ja Maanteeameti kooskõlastamisel toimus 2017-2018.a

Jõhvi-Tartu-Valga tee ja Räni-Raudtee tee ristumiskoha projekteerimine (Roadplan OÜ

töö nr 17097, märts 2018).

Samal ajal toimus Maanteeameti tellimusel Jõhvi-Tartu-Valga tee Tartu-Nõo lõigu

eskiisprojekti koostamine (riigihanke korraldus 15.08.17 nr 0156). Tagantjärgi on

teatavaks saanud, et eskiisprojekt valmis 2018.a ning sellega nähti ette sama ristmiku

täielik sulgemine.

OÜ Ratsionaal ja Maanteeamet sõlmisid 25.05.2020.a lepingu, millega kohustus OÜ

Ratsionaal oma kulul välja ehitama projekti kohase ristmiku laienduse. Ristmik on lõplikult

välja ehitatud ning sellest on Transpordiametit korduvalt teavitatud.

Kuigi Maanteeametil oli ristmiku likvideerimist ette nägev eskiisprojekt olemas juba enne

ristmiku laiendamiseks ehitamise lepingu sõlmimist, varjas Maanteeamet oma kavatsust

ristmik likvideerida ka veel siis, kui sõlmiti ristmiku laiendamiseks ehitamise leping.

Alles 2020.a novembris pärast korduvat küsimist võimaldati OÜ Ratsionaal esindajal

tutvuda eskiisprojekti asendiplaaniga.

Selliselt toimides on Transpordiamet toiminud sõnamurdvalt. OÜ Ratsionaal on teinud

lepingu alusel Transpordiameti valitseda olevasse riigivarasse investeeringuid, kui

Transpordiamet on samal ajal avalikkuse ees varjates juba kavandanud selle

likvideerimist.

Ristmiku likvideerimine muudab ristmiku laiendamiseks tehtud investeeringud asjatuks

kuluks, kuid lisaks sellele ka kogu muu investeeringu nii maa soetamisse kui ka kogu

ülejäänud taristu rajamisse, mida on tehtud kehtivate planeeringute ja kooskõlastatud

projektide alusel ning mille kulu ulatub juba miljonitesse eurodesse.

11

11. Räni ristmiku likvideerimine on motiveerimata

Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt rõhutanud haldusaktide motiveerimise tähtsust.

Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis põhjustel tema õigusi piiratakse ja

et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust. Kolleegium on rõhutanud, et

haldusakti motivatsioon peab koosnema õiguslikust ja faktilisest motivatsioonist, mis

oleksid omavahel loogiliselt seotud.

Käesoleval juhul on projekteerimistingimustes Räni ristmiku likvideerimist põhjendatud

ainult maantee projekteerimisnormidest tuleva nõudega, mis aga pole kohaldatav

alevikus asuvale ristmikule.

Seega on projekteerimistingimustes vaide esitaja õigusi rikkuv nõue Räni ristmiku

likvideerimiseks jäänud täielikult motiveerimata.

KOKKUVÕTTEKS

Projekteerimise aluseks on eelkõige planeeringud, mis on kehtestatud õigusaktidega ning

mille lahendustes on ühiskonnas kokku lepitud planeerimisprotsessi käigus, mitte

„majasiseseks kasutamiseks“ koostatud eskiisjoonis, mida pole õigusaktiga vastu võetud

ega kehtestatud ja mille koostamisse pole avalikkust kaasatud.

Vaide põhjendustes nimetatud projekteerimistingimuste vastuolu erinevate

planeeringudokumentidega ja õigusnormidega toob vältimatult kaasa avaldaja

omandiõiguse rikkumise ja ettevõtlusvabaduse piiramise.

Lähtudes vaides eespool nimetatud planeeringutes, arengukavas, standardis ja

õigusaktides sisalduvatest normidest ja juhistest oleks üheks õiguspäraseks lahenduseks

Räni ristmiku rekonstrueerimine fooriga ristmikuks, mitte ristmiku likvideerimine.

Lisaks õiguspärasusele looks Räni ristmiku kaasajastamine piirkonnas loogilisema,

sujuvama, inimsõbralikuma ja keskkonnasäästlikuma teedevõrgustiku ning annab

võimaluse eskiisjoonise kohase lahenduse optimeerimiseks (näiteks Räni-Raudtee tee ja

Tõrvandi-Lemmatsi teed ühendava tee ära jätmisega).

NÕUDED

1. Tunnistada Transpordiameti korraldus 28.06.2023 nr 1.1-3/23/474 kehtetuks

Jõhvi-Tartu-Valga tee Räni alevikus asuva lõigu projekteerimistingimuste osas:

2. Teha ettekirjutus Jõhvi-Tartu-Valga tee, Tiigrisilma tänava ja Räni-Raudtee tee

ristmiku projekteerimiseks fooriga ristmikuks.

12

Vaide esitaja kinnitab, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu

kohtumenetlust.

Lisad:

Lisa 1 – Kõrtsi detailplaneeringu põhijoonis;

Lisa 2 – Tartu-Elva eelprojekt 2009.a

Lugupidamisega,

/allkirjastatud digitaalselt/

Priit Altpere

OÜ Ratsionaal