Kiri

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Lp Tiit Vunk Teie 08.02.2021 nr 8-1/21-002/3273-1

Transpordiamet

[email protected] Meie 11.03.2021 nr 5.1-17.6/128-1

Tartu-Nõo lõigu eelprojekti arheoloogiliste uuringute tingimuste täpsustamine

Tartu-Nõo lõigu eelprojekti käigus tuleb lähtuda muinsuskaitse üldpõhimõtetest

(muinsuskaitseseadus; MuKS § 3), mille kohaselt on kultuuripärandi väärtustamine ja

säilitamine ühiskonna ühine kohus. Kultuuripärandi kaitsel peavad mälestistele suunatud

tegevused vähendama nende hävimise ohtu ning toetama väärtuste säilimist. Aladel, kus leidub

arheoloogiapärandit (nii riigi kaitse all olevaid mälestisi kui ka teada olevaid, kuid mitte veel

kaitse alla võetud muistiseid), tuleb pärandit maksimaalselt säästa ja säilitada ning lähtuda

vähima võimaliku sekkumise põhimõtetest. Kui on vajadus teha arheoloogiline uuring, tuleb

seda kavandades lähtuda minimaalse sekkumise põhimõttest (MuKS § 46 lg 3).

Arheoloogilisi uuringuid määratakse erinevatel alustel, sõltuvalt sellest, kas tegemist on

kohtadega, kus on juba teada olevad kaitse all olevad mälestised (1) või on tegemist kohtadega,

kus Muinsuskaitseameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda arheoloogilisi esemeid,

inimluid või arheoloogiline kultuurkiht, st mitte kaitse all olevaid muistiseid (2). Samuti on

sõltuvalt projekti asukohast, mahust ja varasemast ajaloolisest allikast tulenevalt ühel või teisel

juhul vajalik määrata erinevat liiki arheoloogilisi uuringuid. Erinevad uuringuliigid on välja

toodud Kultuuriministri määruses Uuringu liigid, uuringu tegemise ja sellega seotud kulu

hüvitamise kord ning uuringuteatise vorminõuded ja teatise esitamise kord (RT I, 16.05.2019,

3, https://www.riigiteataja.ee/akt/116052019003?dbNotReadOnly=true).

1. Arheoloogiline uuring mälestistel ja kaitsevööndites

Arheoloogiamälestisel kaeve- ja muude pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks

olulise teabe väljaselgitamiseks tehakse vajaduse korral uuring, mille vajaduse ja ulatuse

määrab Muinsuskaitseamet lähtuvalt kavandatud tööde iseloomust ning mahust (MuKS § 46 lg

1-2).

Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise alal tuleb

riigi kaitse all olevatel mälestistel ja nende kaitsevööndites (Asulakoht reg-nr 13047 ja

Kalmistu 13048) ehitusega kaasnevate pinnase- ja kaevetööde käigus paratamatult häviv

kultuurkiht tuvastada ja dokumenteerida, st tuleb tagada arheoloogiline uuring. Uuring

mälestiste ja kaitsevööndite aladel ei ole vajalik juhul, kui tööd mälestise ja kaitsevööndi alal

ei välju olemasolevast teetammist. Uuringu puhul on võimalikud järgmised arheoloogilise

uuringu alaliigid, sõltuvalt tööde tegemise etapist ja ulatusest:

1.1 Enne projekteerimist on mälestiste ja kaitsevööndite alal mõistlik tellida arheoloogiline

eeluuring, mille käigus kaevatakse mälestise ja kaitsevööndi alale prooviauke ja –

tranšeesid ning kontrollitakse pinnast metallidetektoriga, et tuvastada kultuurkihi

esinemine projektialal. Eeluuringu tulemuste põhjal ja sõltuvalt kultuurkihi esinemisest

on võimalik ehitiste ja rajatiste planeerimist selliselt, et a) arheoloogiline kultuurkiht

2 (4)

säiliks maksimaalses ulatuses ja b) kulud võimaliku avastatud kultuurkihi

arheoloogilisele läbi kaevamisele ei oleks tellijale ebamõistlikud.

1.2 Kaevetööde arheoloogiline jälgimine, mille puhul arheoloog jälgib pinnase- ja

kaevetöid tööde ajal. Jälgimise puhul peab tööde teostaja arvestama seisakutega, kui

tööde käigus tuvastatakse pinnases arheoloogilist materjali, mida on vaja

dokumenteerida.

1.3 Arheoloogiline kaevamine kohtades, kus on kas eeluuringu tulemuste põhjal või

jälgimistööde käigus selgunud, et esineb in situ säilinud struktuure või matuseid.

2. Arheoloogiline uuring mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi välja selgitamiseks

Lisaks sellele tuleb MuKS § 31 lg 3 alusel keskkonnamõju hindamise käigus teha

arheoloogiline uuring kohtades, kus ameti andmeil võib ajalooliste allikate põhjal leiduda

arheoloogilisi esemeid, inimluid või arheoloogiline kultuurkiht.

Üks põhilisi allikaid, mille põhjal Muinsuskaitseamet kaalub uuringute vajadust kohtades, kus

puuduvad kaitse all olevad mälestised, on Tartu Ülikooli arheoloogilise ja pärimusliku kohainfo

andmebaas, kuhu on kokku kogutud teated muististe ja arheoloogiliste juhuleidude kohta.

Teated ei ole alati kohatäpsusega antud, mistõttu ei saa kindlalt piiritletud alasid ilma andmeid

täpsemalt analüüsimata välja tuua. Samuti võivad ka registreeritud üksikleiud viidata

leiukohtade ümber olevale ulatuslikumale muistisele. Lisaks Tartu Ülikooli andmebaasile

koondab Muinsuskaitseamet infot hobiotsijate leitud ja Muinsuskaitseametile üle antud

leidudest, mis on samuti oluliseks allikaks hindamaks muististe esinemise tõenäosust.

Tartu-Nõo lõigul on ülaltoodud andmebaasis teateid arheoloogilistest muististest ja leidudest,

mis viitavad varasema, muinas-, kesk- ja (vara)uusaegse asustuse jälgedele. Ka Eesti teede

ajalugu uurinud kartograaf Tõnu Raid (Raid, T. 2005. Eesti teedevõrgu kujunemine. Tallinn.)

on ajaloolisi kaarte analüüsides välja selgitanud, et Riiast läbi Valga ja Nõo Tartuni kulgenud

tee on osades lõikudes püsinud muutumatuna viimase 250 aasta jooksul.

Ülal toodud andmed võimaldavad teha esmast hindamist muististe esinemise võimalusele.

Lisaks ülaltoodud ja ameti poolt kergesti juurdepääsetavatele andmetele saab põhjalikumat

analüüsi teha siis, kui hõlmatakse põhjalikum andmehulk. Seetõttu tuleb täpsema

arheoloogiaprognoosi tegemiseks läbi viia arheoloogiline uuring, mis peab sisaldama

laiendatud arhiiviuuringut kombineerituna arheoloogilise maastikuseire ehk leirega.

Arheoloogiline uuring jaguneb kaheks etapiks:

2.1 Esimeses etapis laiendatud arhiiviuuring:

a. olemasolevate materjalide ja arhiiviallikate (TÜ andmebaasi teated, otsinguteated,

ajalooline info piirkonna kohta, teistes arheoloogia ja ajalooliste looduslike

pühapaikade andmebaasides sisalduv teave) analüüs

b. maastikuanalüüs kaugseire meetodeid kasutades (ajaloolised kaardid ja

maakasutusplaanid, aerofotod, Maa-ameti kõrgusandmete põhjal tehtud

reljeefimudelid, satelliidipildid, mullastikukaardid jm kaugseire aluseks olevad

materjalid)

c. Kohapärimuse ja kohanimeandmebaasi info

2.2 Teises etapis maastikuseire (leire) - arheoloogiapärandi otsimine maastikul visuaalse

vaatluse ning väikesemahuliste šurfide või muu pinnaseuuringu (sh metallidetektori)

abil, samuti hõlmab see arheoloogiliste leidude kogumist:

a. kohtades, mille võimalik arheoloogiline väärtus tuvastati arhiiviallikate põhjal

3 (4)

b. kohtades, kus esimeses etapis maastikuanalüüsi käigus tuvastati objekte, millel

võiks olla arheoloogiline väärtus

Teise etapi järgselt tuleb hinnata arheoloogilise uuringu vajadust sarnaselt punktis 1

(arheoloogiline uuring mälestise alal ja kaitsevööndis) välja toodud põhimõtetele. St et

kui teises etapis tuvastatakse arheoloogiamälestise või leiukoha tunnustele vastavaid

objekte, mis jäävad ehitusalale, siis tuleb nendel aladel teha arheoloogiline uuring.

Kõige tõenäolisemalt on sellisel juhul tegemist kaevetööde arheoloogilise jälgimisega

(1.2).

Eeluuringu (1.1) vajadust sellisel juhul ei ole, kui eeluuringu proovišurfid on tehtud juba

teise etapi käigus. Küll aga võib juhul, kui kaitse all olevate arheoloogiamälestiste ja

nende kaitsevööndite alal on otstarbekas enne projekteerimist teostada arheoloogiline

eeluuring (punktis 1.1 välja toodud alustel), kaaluda selle tegemist samaaegselt teise

etapi maastikuseirega (2.2).

Mõnedel juhtudel võib olla vajalik ka objekti läbikaevamine enne ehitustöid – seda

juhul, kui tegemist on näiteks matmiskohaga, mille läbi kaevamine samaaegselt

ehitustöödega arheoloogilise jälgimise meetodil ei ole võimalik. Sellisel juhul tuleb

kaaluda ka seda, kas ei ole otstarbekam kavandatavaid rajatise vähene nihutamine.

Hiljutises suhtluses Transpordiametiga oleme nõustunud ettepanekuga, mille kohaselt viiakse

KMH käigus läbi vähemalt mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi uuringute esimene etapp

2.1; olemasolevate arhiiviallikate läbitöötamine ning maastikuanalüüs), kuid võimalusel ka

teine etapp. Uuringute teine etapp (2.2; maastikuseire) on võimalik teha ka enne ehitustegevuse

algust, kuid mitte hiljem kui projekteerimise ajal, et ehitustööde kavandamisel saaks arvestada

uuringu esimese etapi tulemustega – seda eriti juhul, kui uuringu käigus leitakse objekte, mille

puhul tuleb kaaluda arheoloogiliste kaevamiste vajadust. Teise etapi tarbeks alade

määratlemisel oleme valmis tegema koostööd Transpordiametiga, et otsused, millistes kohtades

on vajalik maastikuseire, oleksid kõigile osapooltele selged ja läbipaistvad.

Üldised muinsuskaitseseadusest tulenevad tingimused arheoloogilisele uuringule:

a) Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §

46–47, § 68 lg 2 p 3; § 69–70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad

kultuurimälestiste registrist „Mälestised“→ „Majandustegevusteated ja

pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised

“ https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence

Pädevustunnistuse nõuet ei ole punkti 2.1. uuringu puhul

b) Tööde puhul mälestise alal tuleb enne tööde tegemist Muinsuskaitseametist taotleda

tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -

Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad

samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Kui tööd piirduvad ainult mälestise

kaitsevööndi alaga, peab tööde teostaja enne tööde algust esitama Muinsuskaitseametile

tööde tegemise teatise (MuKS § 59 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -

Tööde tegemise teatise vorm). Teatist ei pea esitama, kui projekt on eelnevalt ametiga

kooskõlastatud.

c) Arheoloogilise uuringu alal ei ole töödega lubatud alustada enne arheoloogi poolt

4 (4)

ametile esitatud arheoloogiliste uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise

esitamist.

d) Mälestise ja kaitsevööndi alal on Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu

osas (punkt 1) juriidilisel isikul võimalik taotleda uuringukulude hüvitamist 50 %

ulatuses (maksimumsummas 1500 eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest

Muinsuskaitseameti kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-

huvitamine).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helena Kaldre

Arheoloogianõunik

58875384

[email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Transpordiamet Teie 28.06.2023 nr 1.1-3/23/474 [email protected] Meie 26.07.2023 nr 5.1-17.6/1244-1

Muinsuskaitseameti seisukoht Projekteerimistingimuste andmine riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu

ümberehitamise ehitusprojekti koohta Esitasite Muinsuskaitseametile info projekteerimistingimuste andmise kohta riigiteel 3 Jõhvi- Tartu-Valga km 138,4-152 Tartu -Nõo lõigul. Muinsuskaitseameti Arheoloogiakomisjon tutvus esitatud materjalidega 05.juuli 2023 koosolekul. Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga mnt 138,4-152,0 km Tartu-Nõo lõigu arheoloogilise uuringu I etapp on läbi viidud ning arheoloog Gurly Vedru on Muinsuskaitseametile esitanud uuringu I etapi aruande (Vedru, G. 2022. Aruanne arheoloogilisest kaugseirest riigitee 3 Jõhvi–Tartu– Valga km 138,4– 152,0 asuva Tartu–Nõo lõigus ja km 152,0 – 169,6 asuva Nõo–Elva lõigus 2022.a).http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2022_Akaugs eireVedruG_Tartumaa-Nõo-Elva-Riigitee3.pdf) Tee edasisel projekteerimisel ja projekteerimistingimuste andmisel lähtuda Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjaga nr 5.1- 17.6/128-1 seatud tingimustest; võtta projekteerimisel arvesse arheoloogilise uuringu I etapi tulemusi ning planeerida arheoloogilise uuringu II ja III etapp. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Inga Raudvassar Tartumaa nõunik Tel:53326573 E-post: [email protected] Lisa: Muinsuskaitseameti kiri nr 5.1- 17.6/128-1