Vaie

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA.

Projekteeritav hoone: põhiosas 1-korruseline kauplus, väikeses osas 2.korrus/tehniliste ruumide tasand. Aadress: Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Tellija: Lappuri OÜ, Ravila tn 63a, Tartu.

Projekti koostamise aluseks on Innopolis Insenerid OÜ poolt koostatud Külitse külas kinnistute Puru (94901:005:0410; 94901:005:0413; 94901:005:0414; 94901:005:0415), Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringu I etapp (töö nr 023-2008, 2010.a.).

Maa-alale on koostatud geodeetiline alusplaan (Tartu Maakorralduse OÜ, töö nr KE-8672, 20.12.2021). Kasutatud on Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeodeesia Inseneribüroo poolt koostatud Puru maaüksuse ehitusgeoloogilisi eeluuringuid (töö nr ge-1112, mai 2009).

Väljastatud on elektrivarustuse tehnilised tingimused nr 397406 (Elektrilevi OÜ).

Projekti koosseis vastab Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrusele nr 97.

Projektdokumentatsiooni lahutamatud osad on lisaks arhitektuuri osa projektile ka kõik eraldi tööna koostatavad konstruktiivse osa ja eriosade põhi- ja/või tööprojektid.

Normdokumendid:

Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63 Hoone energiatõhususe miinimumnõuded. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018 määrus nr 28 Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. Sotsiaalministri 17.02.2005 määrus nr 24 Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. EVS 932:2017 Ehitusprojekt. EVS 843:2016 Linnatänavad. EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded

2. ASUKOHT, OLEMASOLEV OLUKORD.

Kinnistu paikneb Külitse alevikus Riia maantee (3 Jõhvi-Tartu-Valga tee) ääres. Maantee on kinnistu lõuna küljel. Kirde küljel on maanteelt alevikku suunduv Järve tee (22194 Külitse järve tee), loode küljel Ropka järve äärset elamuala teenindav Kiigemäe tee (22193 Külitse kaupluse tee), edela küljel maanteed Kiigemäe teega ühendav kõnnitee. Järve tee vastasküljel on hoonestamata äri-/tootmismaa krundid; Kiigemäe tee vastasküljel on hoonestatud ja veel hoonestamata elamumaa krundid. Maantee vastasküljel on haritav põld.

3. ASENDIPLAANILINE OSA.

Olemasolev olukord. Kinnistu on kasutuseta rohumaa, üksikute puude ja põõsagruppidega. Teedega piirneva kinnistu maapind on teede pinnast u 1 m madalamal. Üle kinnistu kulgeb keskpinge õhuliin. Kinnistul on põllumajandusdrenaaž. Pääs kinnistule on Järve teelt. Kinnistu suurus on 12661 m², sihtotstarve 50% ärimaa / 50% tootmismaa.

Plaanilahendus ja vertikaalplaneering. Kinnistu on peaaegu täisnurkse kolmnurga kujuga; ühe äralõigatud nurgaga. Projekteeritava kaupluse hoone ja seda ümbritseva platsi paigutamisel on lähtutud kinnistu peaaegu täisnurksetest külgedest; aluseks on võetud Järve tee ja Kiigemäe teed. Ristkülikukujulise hoone pikem külg on paralleelne Kiigemäe teega, lühem külg Järve teega. Hoone saab osaks aleviku hoonestusest. Pääsud kinnistule on loode küljelt Kiigemäe teelt. Hoone peapääs on põhja nurgas, suunatud Järve tee ja Kiigemäe tee ristmikule. Hoone kolmel küljel on parklavööndid, neljandal küljel on laadimisala.

Olemasoleva maapinna kõrgusmärgid on vahemikus 60.39-61.62. Ümbritsevate teede kõrgusmärgid on vahemikus 61.42-62.95. Kehtiv detailplaneering lubab hoone ±0.00 projekteerida kuni 1 m kõrgemale

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 1/13

olemasolevast maapinnast. Hoone projekteeritud ±0.00=61.65. Hoone külgedel on projekteeritavad kõrgusmärgid vahemikus 61.63-61.55. Kõvakattega alal antakse kalded projekteeitavate restkaevude suunas. Sademeveed katuselt ning maapinnalt juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Paigaldatakse normidele vastavad õli- ja liivapüüdurid. Haljaspindadel immutatakse sademevesi pinnasesse omal kinnistul.

Haljastus ja heakord. Maastikuliselt on kinnistu valdavalt lage maanteeäärne rohumaa. Kinnistu Järve ja Kiigemäe teede poolsetele külgedele on kavandatud puude rivi, mis annab teede ruumile rohkem väikeasulale sobiva mastaabi, määratleb ruumi. Kiigemäe tee ääres kinnistu edelaosas läheb maastik üle looduslikumaks, seal säilivad kasvavad puud, põõsastik. Kinnistu maateepoolsele küljele on kavandatud kaks voolavat madala põõsastuse vööndit (h~1-1,2 m), mis seovad hoone lõuna küljel kavandatud puuderivi ja loodusliku kõrghaljastuse kinnistu edelaosas. Markeerivad kaupluse ruumi maantee suhtes. Üle poole kinnistust jääb haljaspinnaks. Piirdeid kinnistule ei ole kavandatud.

Liiklus ja parkimine. Kinnistule on projekteeritud kaks sissesõitu loode küljel olevalt Kiigemäe teelt. Kaupluse kolmele küljele on projekteeritud parkimisvööndid. Neljandal küljel on laadimisala. Hoonet ümbritseva platsi lahendus võimaldab ümber hoone liikumist. Hoone kolmel küljel on kõnniteed; kirdeküljel 4 m laiuse vööndina, kus on ka jalgrattahoidja kuni 20 jalgrattale. Kinnistu edelaossa on projekteeritud hooneäärse kõnnitee pikendusena jalgtee ühendus maanteeäärsesse bussipeatusse viiva kõnniteega. Parkimiskohtade normatiivne arv vastavalt Eesti Standardile EVS 843:2016 Linnatänavad on 1395,4 m²/30=46,5>47 kohta. Kokku on projekteeritud 67 parkimikohta; s.h. 2 invakohta ja 10 parkimiskohta elektriautode laadijatega. Parkimiskoha laius on 2,75 m; invakoha laius 3,60 m.

Jäätmekäitlus. Prügikonteinerid paigutatakse laadimisalale variseina taha. Jäätmete kogumine lahendada vastavalt Kambja valla jäätmehoolduseeskirja nõuetele Jäätmed tuleb koguda liigiti. Jäätmete äravedamiseks tuleb sõlmida leping prügiveo ettevõttega. Peasissepääsu juurde paigutada prügikast.

Piirangud. 3 Jõhvi-Tartu-Valga teel on 50 m teekaitsevöönd äärmise sõiduraja servast. 22194 Külitse järve teel ja 22193 Külitse kaupluse teel on 13 m teekaitsevöönd tee teljest.

4. ARHITEKTUURI LAHENDUS.

Ehitise üldandmed. Projekteeritav hoone: 1-korruseline kaupluse hoone. Hoonel on väikeses ulatuses 2.korrus/tehniline tasand. Hoone gabariitmõõtmed on 45,6x30,6 m. Suurim kõrgus ümbritsevast maapinnast on 7,1 m; absoluutne kõrgus 68,7 m. Projekteeritava hoone tööiga on vähemalt 50 aastat (klass D). Projekteeritava hoone tuleohutuse klass on TP-2.

Võrdlus detailplaneeringuga.

Detailplaneering Projekt

Korruselisus 2 2

Hoone suurim kõrgus 10 m 7,1 m

Ehitisealunepind 3500 m² 1420,4 m²

Hoonete arv krundil 1+3 1

Arhitektuuri üldlahendus.

Projekteeritav kaupluse hoone on lihtsa vormiga, risttahukas. Tulenevalt funktsioonist väheste avadega. Põhimaht on tumehall, millele lisanduvad seintel rohelised ribid. Seinte keskosas on ribid hõredemalt, nurkade pool muutub samm tihedamaks. Optilise illusioonina hakkavad nurgad muutuma ümaraks. Peapääs on hoone nurgas, esiletõstetud ja tähistatud valge varikatuse ja klaasseina-lükandustega. Üldilmelt on hoone pigem rahulik ja rohelisel taustal mitte esiletükkiv. Kutsuva elemendina on igal küljel seinte keskosas reklaamkiri. Plaaniliselt on hoone lihtsa üldlahendusega – 4/5 pikkusest on kaupluse sissepääsu, apteegi ja kaupluse müügisaali osa; 1/5 pikkuses lao- ja olmeruumid, taarapunkt ning osalise 2.tasandina tehnilised ruumid.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 2/13

Konstruktsioonid.

Projekteeritav hoone on teraskarkassil. Välisseinad on X-PIR soojutusega sandwich-paneelidest, sokliosa monteeritavatest 3-kihilistest raudbetoonpaneelidest. Hoonel on soojustatud monoliitraudbetoon põrand. Tehnilise tasandi vahelagi toetub monteeritavatele raudbetoonpaneelidele. Soojustatud katus toetub kandavale profiilplekile. Katusekatteks on 2x SBS-kate. Vaheseinad on sandwich-paneelidest, laotud Fibo plokkidest või metallkarkassil kergseinad.

Täpsemalt vt. Konstruktsiooni osa.

Välisviimistlus.

Sokkel - raudbetoon, sile, tumehall RAL 7024 Sein - plekk (sandwich-paneel), tumehall RAL 7024;

metallribid, roheline RAL 6018 Peapääsu uks, aknad - alumiiniumprofiil, valge RAL 9016 Aknaraamid - PVC, tumehall Tõstuksed, väravad - metall, tumehall RAL 7024 Välisuksed - metallraam, tumehall RAL 7024 Varikatus - plekk, valge RAL 9016

Siseviimistlus.

Hoone siseviimistluslahendus lähtub tulevase rentniku ehitusstandardites kirjeldatud nõudmistest. Hoone teraskarkass kaetakse tuletõkkevõõbaga ja värvitakse valgeks. Hoone sandwich-paneelidest seinad on sees valged (RAL 9010). Vaheseinad värvitakse valgeks, vajalikes ruumides ja ruumiosades on kaetud keraamiliste plaatidega. Siseuksed on osaliselt puit-, osaliselt metalluksed. Põrandad kaetakse nõutava libisemiskindlusega keraamiliste plaatidega. Apteegiruumides on akustiline ripplagi.

Ruumide viimistlus ja siseviimistlus lahendatakse täpsemalt põhiprojekti mahus.

Invanõuded.

Ratastoolis liikujaile on ette nähtud 2 inva-parkimiskohta ja madaldatud äärekiviga takistusteta pääs parklast kauplusesse. Vahetult sissepääsu kõrval asub inva-normidele vastav tualettruum, mille sisemõõdud on 2,92 m × 1,93 m. Wc-s ja ukse ees on arvestatud ratastooli vaba pöörderaadiusega 1,5m. Nõuded invatualetile: - Kogu tualettruumi sisustus peab olema muust ruumist kontrastselt eristuv. - Tualettruumi ukse välisküljel peab olema reljeefne ja kontrastne tähistus. - Tualettruumi uks peab avanema väljapoole ja olema ühe käega kergesti avatav. Ust peab saama seest lukustada pööratava lukk-käepidemega ja vajadusel väljast avada. - Ukse siseküljel peab olema horisontaalne lisakäepide uksehingede poolses servas, sellest 100 millimeetri kaugusel. Lisakäepide on 400–600 millimeetri pikkune painutatud metall- või plastkäepide paigalduskõrgusega 850–950 millimeetrit, kuid mitte kõrgemal lukustusest ja ukselingist. - WC-poti kõrgus põrandast prill-laua pealispinnani peab olema 470–500 millimeetrit. WC-potil olles peab saama kasutada bideedušši. Lisaks peab olema tagatud vee äravool põrandalt. - WC-poti kasutamist hõlbustavad käetoed peavad olema mõlemal pool WC-potti 600- millimeetrise vahega ning asuma põrandast 800 millimeetri kõrgusel. - Kraanikauss peab asuma põrandast 800 millimeetri kõrgusel ja seinast sellisel kaugusel, et kraanikausi alla jääks vähemalt 300 millimeetri sügavune ja 670 millimeetri kõrgune ruum põlvedele. Kraanikausi suurus peab olema valitud selliselt, et oleks tagatud 1,5-meetrise läbimõõduga manööverdamisruum. - Kraanisegisti veehulga reguleerimine peab toimuma kergesti ja ühe liigutusega toimiva käsihoova abil ning vee temperatuuri reguleerimine termostaadiga. - Tualettruumis asuv peegel peab olema paigutatud kraanikausi taha seinale peegli alumise serva kõrgusega põrandast kuni 900 millimeetrit. Kätekuivati või -paberi hoidja, seebialus või - dosaator, föön, pistikupesad ning valgustilülitid paigaldatakse põrandast 900–1100 millimeetri kõrgusele. - Tualettruumis peab olema häiresignalisatsioon, mille häireteavitus on suunatud lähedalasuvasse avalikult kasutatavasse ruumi. Häiret peab saama aktiveerida WC-potil ja põrandal olles. - WC-poti kõrval asuvale seinale paigaldatakse põrandast 1,2 meetri kõrgusele 2–3 nagi.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 3/13

Tehnilised näitajad:

korruselisus 2 äripind 1353,4 m² tehnoruumide pind 145,4 m² suletud netopind 1498,8 m² köetav pind 1498,8 m² brutopind 1561,9 m² maht 9717 m³ ehitisealunepind 1420,4 m² krundi pindala 12661 m² täisehitus 11,2 %

Piirete soojusjuhtivus:

1.korruse põrand - 0,11 W/m²K Välisseinad - 0,15 W/m²K Katuslagi - 0,15 W/m²K Klaasfassaad - 0,9 W/m²K Aknad - 0,9 W/m²K;

klaaspaketi g=0,305. Klaasidega uksed - 1,1 W/m²K

Energiatõhusus ja sisekliima Hoone on projekteeritud hea soojapidavuse ja õhutihedusega. Hoonele on projekteeritud soojustagastusega sundventilatsioon. Suvise ülekuumenemise vastu on edela küljel akende klaasid madala päikese läbivusteguriga. Loomuliku valgustatuse tagamiseks on kabinetile ja olmeruumidele projekteeritud piisava suurusega aknad. Katusele paigaldatakse päikesepaneelid.

Piirete heliisolatsioon.

Hoonete heliisolatsioon on projekteeritud järgides EVS 842:2003 „Ehituse heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest" ja Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" nõudeid. Kabineti ja kaupluse laoruumi vahelise seina õhumüra isolatsiooniindeks R'w ≥ 48 dB; seinas oleva ukse heliisolatsioon R'w ≥ 30 dB. Välisseinte heliisolatsioon R'tr,s,w≥30 dB.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 4/13

5. TULEOHUTUSNÕUDED.

Projekteeritav hoone on IV kasutusviisiga (1-korruseline kauplus; hoonel on väikeses osas 2.korrus/tehniliste ruumide tasand.). Projekteeritava hoone tuleohutuse klass on TP-2. Projekteeritava hoone tuleohuklass: 1 Projekteeritava hoone tulekaitsetase: II. Põlemiskoormus 600-1200 MJ/m².

Projekteeritav hoonestus vastab tuleohutuse osas järgmiste õigusaktide nõuetele: - Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. - Tuleohutuse seadus. - Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1 “Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemidele ja ehitised, millelt

tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse”. - Siseministri 30.08.2010 määrus nr 38 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,

paigaldamisele, tähitamisele ja korrashoiule".

Projekteeritav hoonestus vastab tuleohutuse osas järgmiste standardite nõuetele:  EVS 812-2:2014 – Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.  EVS 812-3:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.  EVS 812-4:2018 - Ehitiste tuleohutus. Osa 4: Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus.  EVS 812-6:2012/A2:2017 – Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.  EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatavad tuleohutusnõuded.  EVS 919:2020 - Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.  EVS-EN 12101-2:2017 Suitsu ja kuumuse kontrollsüstemid. Osa 2: Loomulikul teel suitsu ja kuumust

eemaldavad luugid.  EVS-EN 50172:2005 – Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.  EVS-EN 1838:2013 - Valgustehnika. Hädavalgustus.  EVS-EN 620-2:2012 - Tuleohutus. Osa 2: Ohutusmärgid.  EVS-EN 50131-1:2006+A1:2009 - Häiresüsteemid – Sissetungi- ja paanikahäire süsteemid.  EVS-EN 50130-4 „Häiresüsteemid. Osa 4: Elektro-magnetiline ühilduvus. Tooteperekonna standard:

Häiringukindluse nõuded tulekahju-, sissemurde- ja kallaletungialarmisüsteemide, videovalvesüsteemide, juurde- pääsukontrollisüsteemide ja personaal-appikutsesüsteemide komponentidele“

 EVS-EN 62305-1:2011 Piksekaitse, osad 1-4.  EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.  EVS-EN 54 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem.  EVS-EN 54-7:2018 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Suitsuandurid. Hajutatud valgust,

valgusedastust või ionisatsiooni kasutavad punktandurid.  CEN/TS-54-12:2004 Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem. Planeerimise, projekteerimise,

paigaldamise, üleandmise-vastuvõtu, kasutamise ja hoolduse eeskirjad.

Projekteeritava hoone vähim kaugus krundi piirist on 22,7 m. Lähimad naaberhooned on 100 m kaugusel. Ligipääs kinnistule on Kiigemäe teelt. Hoone kõigil külgedel on kõvakattega plats (kõnniteed, parklad, sõiduala, laadimisala).

Normatiivne tulekustutusvesi 20 l/s tagatakse kuivhüdrantidega, mis on rajatud Järve tee äärde 50 m kaugusel hoonest. Puru tee 3 kinnistule on rajatud kolm 80 m³ tuletõrje veemahutit. Mahutite ja kuivhüdrnatide vahele on De225 isevoolne veetorustik. Veemahutite täitmine toimub puurkaevust.

Projekteeritava hoone netopind on 1498,8 m²; hoone suurim kõrgus projekteeritavast maapinnast on 7,1 m.

Hoone on teraskonstruktsioonil. Terasest kandepostid-talad ning sõrestik kaetakse tulekaitsevõõbaga piirini R30. Välisseinad on X-PIR sandwich-paneelidest. Hoonel on SBS- katusekate. Katuse EPS soojustus jagatakse kaheks sektsiooniks (2x670 m²), mille vahel on 500 mm laiune kivivillsoojustusega vöönd (kivivill soojustuse paakumistemperatuur vähemalt 1000°C, tihedus vähemalt 60 kg/m²).

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 5/13

Pinnakihtide tuletundlikus: seinad ja lagi B-s1,d0 seinad ja lagi (tehnilised ruumid) B-s1,d0 põrand DFL-s1 põrand (katlaruum) A2FL-s1 soojustussüsteem B, d0 välisseina välispind B, d0 katusekate (väline tuletundlikkus) BROOF(t2)

Projekteeritav kaupluse hoone jagatakse tuletõkkesektsioonideks: - kauplus koos abiruumidega 1353,4 m² - tehniline ruum (ventilatsiooni seadmed) 95,7 m² - tehniline ruum (kompressor) 20,7 m² - tehniline ruum (katlamaja) 18,5 m² - elektrikilbi ruum 10,5 m²

Tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus on EI30. Hoone jäigastavate ja kandekonstruktsioonide tulepüsivus on R60. Tuletõkkesektsioonide vahel on EI30, suitsutihedusklassiga S200 uksed.

Katusele pääseb tehniliselt tasandi eesruumist avatava katuseluugi kaudu. Vaheruumi seinale kinnitatakse terasredel. Katusele paigaldatakse turvavöö tross pollaritega.

Evakuatsioon Hoonel on kokku 3 evakuatsioonipääsu. Evakuatsiooniteede vajaliku laiuse arvutuse aluseks on 3 m² / inimese kohta või ruumis viibivate inimeste arv. Hoone on jaotatud 2 suuremasse evakuatsioonialasse:

1. Kaupluse müügisaal ja apteek. Riiulitest vaba pind kaupluses (arvestuslikult 65% põrandapinnast) + apteegi müügiruumi vaba pind (arvestuslikult 65% põrandapinnast) – 628+34=662 m² / 3 > 221 inimest. Vajalik evakuatsiooniteede laius 1200 + 800 (221-120=101> /60=1,7>2x400=800) = 2000 mm. Evakuatsioon sellelt alalt toimub peasissepääsu kaudu (välisukse vaba laius 2000 mm). Lisaks on kauplusest pääs välja läbi toidukaupluse lao (välisukse vaba laius 1200 mm). Müügisaali ja lao vahel olev rullukse vaba laius on 1800 mm). Pikim evakuatsioonitee müügisaali kaugeimast punktist evakuatsioonipääsuni on 42 m. Kassa- ja sissepääsuväravad on hädaolukorras käsitsi avatavad evakuatsiooni suunas.

2. Kaupluse lao-, olme ja kontoriruumid. Inimesi on alal kuni 10 + võimalikud müügisaalist evakueerujad (kuni 2/5 müügisaalis olijaist) 628/3=209x0,4=84 inimest. Vajalik evakuatsioonitee laius 1200 mm. Evakuatsioon sellelt alalt toimub lao välisukse kaudu (vaba laius 1200 mm). Pikim evakuatsioonitee müügisaali kaugeimast punktist evakuatsioonipääsuni on 42 m. Pikim evakuatsioonitee lao- jaolmeruumidest on 21 m. Tehnilistes ruumides inimesed pidevalt ei viibi.

3. Taarapunktil on oma välisuks vaba laiusega 900 mm. Ruumis viibi korraga kuni 3 inimest.

Kõikide evakuatsiooni teel olevate uste kohale paigaldada normidekohased valgustatud tähised. Peasissepääsu lükanduksed on automaatselt avanevad (ATS). Uste kõrvale paigaldada avamisnupp. Müügisaali ja lao vahel olev rulluks avaneb automaatselt. Lisaks on ukse kõrval rohelise korpusega avariinupp, mis elektrikatksestuse korral avab ukse. Lao- ja olmeploki välisuksel VU2 ja taarapunkti välisuksel VU1 on suluseks väändenupud. Evakuatsiooniteel olevate uste lävepaku max kõrgus 25 mm.

Päästemeeskonna sisenemistee. Päästemeeskonna sisenemisteeks on hoone tagaküljel olev lao- ja olmeruumide sissepääs (töötajate pääs). Sissepääsuala on ka infopunktiks, kus seinal paiknevad tuleohutuspaigaldiste infotablood, skeemid ja joonised; automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi ja suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed ning operatiivkaart.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 6/13

Suitsueemaldus Suitsueemaldus hoonest tagatakse elektriliselt avatavate katuse suitsuluukidega, mõõduga 1,50 m x 1,50 m=2,25 m²; effektiivne pindala 1,5 m² ning avatavate uste ja akendega. Suitsueemalduspinnaks on arvestatud 0,5% ruumigrupi pindalast. Kaupluse müügisaali ja apteegi osa pindala on 1126 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=5,63 m². Alale on projekteeritud 4 suitsuluuki, effektiivne pindala kokku 6,0 m². Toidukaupluse laoploki pindala on 162 m² > vajalik suitsueemalduse pindala x0,005=0,81 m². Laoplokil on 1 suitsuluuk effektiivse pindalaga 1,5 m². Kabinetis, ühes riietusruumis ja puhkeruumis on avatavad aknad valgusavaga 1000x1000 mm. 2.korruse/ tehnilise tasandi ruumide osas on 1 katuse suitsuluuk effektiivse pindalaga 1,5 m² (vent.seadmete ruumil 95,7 m²) ja välisuksed, valgusavaga 1900x2100 mm (kompressori ruum 20,6 m² ja katlamaja 18,5 m²). Taarapunkti laol on välisuks, valgusavaga 1900x2400 mm. Suitsueemaldussüsteemi juhtimisseadmed paigaldatakse kahte kohta - hoone töötajate sissepääsu juurde ja kaupluse peasissepääsu tuulekotta.

Gaasipaigaldise ruum (katlamaja / tehniline ruum). Hoone gaasi sisendtorule paigaldatakse gaasimagnetklapp ning gaasiarvesti. Gaasimagnetklapp ühendada gaasilekkeanduriga. Gaasilekkeandur paigaldada katlamaja seinale max 20 cm kaugusele laest. Magnetklapp hakkab tööle gaasi pihkumisel ruumi: gaasi kontentratsioonil ruumis 5% alumisest plahvatuspiirist hakkab tööle sireen ja 10% sulgub ventiil ning katkestab gaasi juurdevoolu.

Gaaspaigaldise ruumi tuleb paigaldada vingugaasiandur vastavalt valitud seadme kasutus- ja paigaldusjuhendile. Üldiselt paigaldatakse vingugaasiandur ohuallikast ehk gaasikatlast 1-3 m kaugusele, seinale umbes 1,5 m kõrgusele põrandast või 15-30 cm laepinanst alla poole. Lakke paigaldatav vingugaasiandur peab asuma lähimast seinast vähemalt 30 cm kaugusel, andur ei tohi asuda ventilatsioonisüsteemide ja õhulõõride lähedal.

Gaasipaigaldise ruumi korral ei ole tegemist plahvatusohtliku ruumiga, kuid eriolukorras on plahvatusohtlike tsoonide teke võimlaik ja seetõttu rakendatakse tule- ja plahvatusohtlike ruumide kohta kehtivaid tuleohutuse nõudeid vastavalt „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Gaasipaigaldise ruum moodustab omaette tuletõkkesektsiooni nii, et ruumi piiravad tuletõkketarindid vastavad tulepüsivusklassi nõuetele. Ruumi paigaldatakse esmase tulekustutuse vahend, tulekustuti. Vastavalt standardile EVS 812-3:2018 kui küttekatla tootja ei näe ette muud, ei esitata katlaruumile paiskpindade nõuet. Katlaruumi paigaldatakse paiskpinda mittevajavad katlad.

Gaasikatlamaja elektriseadmete kaitseaste peab olema vähemalt IP54. Gaasikatlamajas tuleb näha ette plahvatusohutu teostusega riskiala valgusti ja selle lüliti peab asuma väljaspool katlaruumi. Muud elektripaigaldised lülitatakse automaatselt välja plahvatusohutu teostusega gaasilekke anduri abil lekke avastamisel.

Gaasikatlamajas kasutatakse plahvatusohtliku ruumi optilist suitsuandurit koos Zenner barjääriga.

Katlaruumile on ette nähtud avariiventilatsioon. Plahvatusohutus teostuses ventilaator paigaldatakse välisseina. Ventilaatori tööd juhib gaasilekkeandur, mis paigaldatakse tehnoruumi seinale, max 20 cm laest.

Tulekustutid Tegemist on kogunemishoonega, millele on arvestuslikult ette nähtud 1 kustuti (6 kg) /200 m² kohta. Kaupluse müügisaali paigutatakse vähemalt viis 6 kg pulbertulekustutit (1008,4 m²/200 m²~5 tk). Lao- ja olmeruumide plokki paigutatakse vähemalt üks 6 kg pulbertulekustuti. Tehnilise tasandi eesruumi ja katlamajja pigutatakse kummasegi üks 6 kg pulbertulekustuti.

Turvavalgustussüsteem . Turvavalgustus paigaldatakse standardite EVS-EN 50172: 2005, EVS-EN 1838:2013 ja siseministri määrus nr.17 30.03.2017 ”Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” kohaselt. Valgustusena kasutatakse väljapääsutee ja paanikavastast valgustust. Väljapääsutee valgustus on ette nähtud ohtu sattunud inimeste evakuatsiooniks vajaliku tee ning sellel paiknevate tuletõrje- ja päästevahendite ning esmaabipunktide kiireks leidmiseks ja ohutuks kasutamiseks. Nendeks on suunaviitadega valgustid evakuatsiooniteel ja päästevahendite asukohta näitavad valgustid. Paanikavastane valgustus on ette nähtud paanika tekkimise tõenäosuse vähendamiseks ja inimeste ohutu liikumise tagamiseks. Paanikavastane valgustus peab võimaldama inimestel jõuda kohta, kus evakuatsioonitee on nähtav. Avatud pindade osas varustatakse evakuatsioonialad lisaks väljapääsutee

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 7/13

valgustitele ka paanikavastaste valgustitega. Ohtliku tööpiirkonna valgustus võimaldab ohutuse huvides tehtavaid toiminguid. Turvavalgustitena kasutatakse põhiliselt akuseadmetega varustatud LED valgusteid. Turvavalgustuse minimaalne tööaeg elektritoite kadumisel on kogu hoones 1 tund. Turvavalgustitega tagatav valgustustihedus: -Kuni 2 m laiuste evakuatsiooniteede horisontaalne valgustustihedus põrandal piki tee keskjoont peab olema vähemalt 1 lx ja poole evakuatsioonitee laiuse keskriba valgustustihedus vähemalt 0,5 lx. -Avatud ala horisontaalne valgustustihedus põrandal (välja arvatud ala servades 0,5 m ulatuses) peab olema vähemalt 0,5 lx. -Tuleohutuspaigaldiste (infopaneelide asukohad, kustutid, teatenupud) valgustamiseks vajalik valgustihedus on 5 lx. -Ohtliku tööpiirkonna valgustid paigaldatakse kõrgendatud riskiga tööpiirkondadesse nagu näiteks kilbiruum. Valgustihedus peab olema vähemalt 10% normaalsest valgustihedusest või 15 lx, olenevalt kumb väärtus on suurem.

Automaatne tulekahjusignalisatsioon . Hoone varustatakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga. ATS projekteerimisel on lähtutud lisaks käesolevas projektis toodud normdokumentidele ka järgmistest normidest ning nende kehtivatest muudatustest: Eesti Standard EVS-EN 54 Osad 1-15. Tulekahju-signalisatsioonisüsteemi projektid ja paigaldus teostatakse vastavalt Siseministri määrus nr.1 07.01.2013.a „Nõuded automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse” (kehtiv redaktsioon 01.07.2017.a). Tulekahjusignalisatsiooni paigaldamisel tuleb lähtuda samast normist ja hilisematest muudatustest. Paigaldatavad seadmete ja komponentide omadused peavad vastama Euroopa harmoneeritud standardile. Hoonesse projekteeritakse mitte-adresseeritav tulekahjusignalisatsioonisüsteem. ATS keskseade paigaldatakse hoone töötajate sissepääsu juurde esiku seinale. Keskseadmele tuleb tagada reservtoide 72 h jooksul valveseisundis ja 0.5 h jooksul häireseisundis. Garanteeritud reservtoite aega võib vähendada vastavuses kehtivate normidega. Keskseadme põhitoide lahendatakse tugevvooluprojektiga, milles nähakse ette toitekaablite ja kaitselülitite paigaldamine. ATS kaitselülitid elektrikilbis tuleb tähistada. Hoone varustatakse peamiselt optiliste suitsuanduritega. Väljapääsude juurde ja liikumisteedele paigaldatakse käsiteadustid. Temperatuuriandureid võib kasutada ainult ruumides, milles optilised suitsuandurid võivad põhjustada valehäireid. Kinniste ripplagede taga, kus leidub põlevmaterjali, tuleb paigaldada optilised suitsuandurid, millele ühendada diood ripplae alla. Tulekahjuhäire hoones antakse häirekellade ja sireenidega. Häiresignalisaatorid rakenduvad viiteta. Tulekahju korral keskseade:

 lülitab välja sundventilatsioonisüsteemid;  annab käskluse automaatsete uste avamiseks;  edastab häireteate valvesüsteemile;  edastab häireteate päästeteenistusele

Suitsuluukide automaatset käivitamist tulekahju korral ette ei nähta.

ATS süsteemi juhtmestikus kasutatavad kaablid peavad vastama keskseadme tootja poolt määratletud nõuetele. Häirekellade ahelad tuleb teostada tulekindla kaabliga (projektis FP200 2x1.0). Keskseadme toitekaabliks on valitud PPJ 3x1.5. ATS kaablid paigaldatakse eraldi tugevvoolukaablitest ja vajadusel eraldatakse sektsioonid metallist vaheseinaga. Laoruumides ja tehnilistes ruumides paigaldatakse kaablid kuni 3m kõrgusel põrandast pinnapealselt torus (nt. käsiteadustite kaablid jms.).

Tuletõrjega seotud toite ja juhtimissüsteemid.

Hoonele paigaldatakse elektrilise avanemisega suitsuluugid, mille juhtimisnupud paigaldatakse hoone töötajate sissepääsu juurde esiku seinale. Hoone peajaotuskeskuses PJK2 varustatakse lisanduvate ventilatsiooniseadmete toiteahelate tulekahjublokeeringuga. Signaal blokeeringu rakendumiseks saadakse automaatse tulekahjusignalisatsiooni olemasolevalt keskseadelt. Samuti nähakse ette tuulekoja elektrilise ukse avamiseks olemasolevast tulekahjusignalisatsiooni keskusest tulekahjuhäire signaal uste käsitsi avanemiseks tulekahju korral.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 8/13

Valvesignalisatsioon. Valvesignalisatsioon peab vastama Eesti standardile EVS-EN 50131 „Häiresüsteemid – Sissetungimishäire süsteemid“. Samuti peab valvesignalisatsioon olema vastavuses teiste asjasse puutuvate standarditega.

Piksekaitse. Projekteeritav hoone on IV kasutusviisiga ja tuleohutusklassiga TP-2. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ peab antud hoonel olema piksekaitsepaigaldis. Piksekaitsepaigaldis tuleb rajada vastavalt kehtivatele normdokumentidele ja õigusaktidele.

Tehnosüsteemid:

Küte Ehituskonstruktsioonides olevad küttetorud isoleeritakse armaflex-iga vastavalt tuletundlikkuse klassile B- s1,d0.

Ventilatsioon Torustikel, mis läbivad tuletõkkeseinu kasutatakse tulekaitseklappe, mille aste on võrdne seina tulekaitse astmega.

Veevarustus Läbiviigud tuletõkketarindeist tuleb teostada vastavalt siseministri määrus nr. 17 (30.03.2017) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Plasttorude läbiviigud tuletõkke tarinditest varustatakse tuletõkke mansettidega, tuletõkke mähistega või torudele kuni ø40 mm spetsiaalse paisuva tuletõkkesilikooniga. Kui torupaigaldise eksponeeritud kogupind on suurem kui 20% sellega piirneva seina- või laepinnast, peab isolatsioon vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Evakuatsiooniteedel (laes) olevate torupaigaldiste isolatsioon peab vastama A2L-s1,d0 tuletundlikkusele või pealiskiht A2-s1,d0 tuletundlikkusele. Kui torupaigaldise esksponeeritud kogupind on väiksem kui 20% sellega piirneva seina- või laepinnast, peab toruisolatsioon vastama vähemalt järgmisele tuletundlikkusele: 1)BL-s1,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue B-s1,d0; 2) CL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue C-s2,d1; 3) DL-s3,d0, kui ümbritsevatel pindadel on nõue D-s2,d2.

Kanalisatsioon ja sademeveekanalisatsioon Läbiviigud tuletõkketarindeist tuleb teostada vastavalt siseministri määrus nr. 17 (30.03.2017) „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“. Kanalisatsioonitorude läbiminekul ühest tuletõkkesektsioonist teise paigaldada kanalisatsioonitorudele tuletõkkemansetid. Torustikke võib tuletõkketarindist läbi viia tihendades läbiviigukoha nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet.

Elektrivarustus Peajaotuskeskuse ruum paikneb eraldi tuletõkkesektsioonis. Kaablite läbiminekul tuletõkkesektsioonist tihendatakse nendevahelised läbiviigud nii, et läbiviik ei vähendaks tarindi tule ja suitsu tõkestamise võimet. Läbiviikude tulepüsivus peab olema vähemalt 50% tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusest. Hoones kasutatavale kaablitele esitatakse järgmised tuletundlikkuse nõuded: Üldjuhul Dca-s2,d2,a2; evakuatsiooniteedel Cca-s1,d1,a2. Nõue ei kohaldu kaablitele, mis sisenevad hoone alajaamaruumi või elektripeajaotlasse hoonest väljastpoolt ja ei läbi kogunemis-, ning väljumis- või evakuatsiooniteid.

Nõrkvool Kaablite isolatsiooni tuletundlikus peab vastama Vabariigi Valitsuse 30. märts 2017. a määrusele nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”. Vastavalt määruse nr 17 lisas 10 toodud kaablite tuletundlikkusenõuetele, peab ehitises kaablite tuletundlikkuse klass vastama vähemalt klassi Dca-s2,d2,a2 tingimustele ja evakuatsioonitee kaablite tuletundlikkuse klass peab vastama klassi Cca-s1,d1,a2 tingimustele. Nõrkvoolusüsteemide juhtmestiku paigaldamisel tagatakse:

 kõikide läbiviigukude tihendamine tuletõkkemassiga vastavalt seina tulepüsivusklassile;  välisseintes olevate läbiviigukude tihendamine niiskust tõkestavalt ja vastavalt seina

tulepüsivusklassile.

Läbiviigud, millele esitatakse tuletõkkenõudeid, tihendamine nähakse ette tuletõkketööde mahus.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 9/13

Päikesepaneelid. Hoone katusele paigaldatakse päikesepaneelid. Päikesepaneelide tsoonid on kuni 320 m² suurused, tsoonide vahe vähemalt 100 cm. Päikesepaneelide tsoonide kaugus katuseluukidest, suitsueemaldusluukidest vähemalt 100 cm. Muude tehnošahtide ja päikesepaneelide tsoonide vahe vähemalt 80 cm. Päikesepaneelidele viitav tähis lisatakse päästemeeskonna sissepääsu teele ATS keskseadme juurde. Päikesepaigaldise lahutuse lülitid paigaldatakse kinnistu liitumiskilpi, hoone elektrikilbi ruumi; DC lahutuse lüliti inverteri juurde. Elektri kilbi ruumi paigutatakse päikeseelektri paigaldise projektdokumentatsioon.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 10/13

6. VEEVARUSTUS, KANALISATSIOON, KÜTE, VENTILATSIOON, JAHUTUS

vt. Ventilatsiooni, kanalisatsiooni, kütte ja ventilatsiooni osa projekt.

6.1. Energiatõhusus

Märgise nr: 2211569/01496 Märgise väljaandja: Ecopolis OÜ Registrikood: 12998558 Vastutav spetsialist: JANNO PALLOTEDDER Energiatõhususarv (ETA): 134 kWh/m²•a Hoone energiaklass: A Märgise väljaandja kinnitab, et projekteeritud hoone vastab energiatõhususe miinimumnõuetele.

7. HOONE TUGEVVOOLUPAIGALDIS

Normdokumendid. Ehitusseadustik RT I, 30.12.2020, Seadme ohutuse seadus RT I, 30.12.2020, Tuleohutuse seadus RT I, 22.03.2021, Toote nõuetele vastavuse seadus RT I, 06.04.2021, Majandus- ja taristuministri 17.juuli 2015.a määrus nr. 97. Nõuded ehitusprojektile Majandus- ja taristuminister 26.05.2015 määrus nr.74. Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esitatavad nõuded. RT I, 28.06.2015 Siseministri määrus 30.03.2017 määrus nr. 17. Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded RT I, 23.02.2021, 13 EVS-EN 50110-1 Elektripaigaldiste käit. EVS-HD 60364-1 MADALPINGELISED ELEKTRIPAIGALDISED. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus, määratlused EVS-HD 60364-4-41 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 4-41: Kaitseviisid. Kaitse elektrilöögi eest. EVS-HD 60364-4-42 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-42: Kaitseviisid. Kaitse kuumustoime eest. EVS-HD 60364-4-43 Ehitiste elektripaigaldised. Osa 4-43: Kaitseviisid. Liigvoolukaitse. EVS-HD 60364-5-54 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 5-54: Elektriseadmete valik ja paigaldamine. Maandamine ja kaitsejuhid EVS-EN 61439-1 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 1: Üldreeglid EVS-EN 61439-3 Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitada tavaisikud EVS-EN 12464-1 Valgus ja valgustus. Töökohavalgustus. Osa 1: Sisetöökohad EVS-EN 12464-2 Töökohavalgustus. Osa 2:Välistöökohad EVS-EN 1838 Valgustehnika. Hädavalgustus EVS-EN 50172 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. 20. Eesti Energia 0,4 - 20 kV võrgustandard - 0,4 kV kaabelliinid

Tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga 50 aastat.

Hoonele koostatakse eraldiseisev elektrivarustuse projekt nii välis- kui siseosa kohta vastavalt Elekrilevi OÜ tehnilistele tingimustele nr 397406 ja nõuetele ning standarditele. Elektrivarustus lahendatakse projekteeritava elektriliitumise põhjal. Elektrikilbi asukoht on märgitud projekti asendiplaanile detailplaneeringus määratud kohta. Elektrivarustuse kohta koostatakse eraldi projekt. Vajadusel tuleb edasise eriosa projekti koostamise käigus teha täpsustused ja muudatused. Elektrikilp asub tehnilises ruumis. Hoones nähakse ette vajalikud arv jaotuskeskuseid. Kilpide jaoks nähakse ette omaette niššid. Ruumi kasutusotstarbele valida vastavad valgustusseadmed. Valgustite valik teostada koostöös sisearhitektiga. Valgustuse juhtimine peab olema võimalikult lihtne ja funktsionaalne. Hoone turvavalgustussüsteemi projekteerimisel lähtuda standarditest: EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid; EVS-EN 1838:2013 Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS) projekteerimisel lähtuda Siseministri määrusest nr. 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, millelt tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“, andurite paigutuse osas aga tehnilisest spetsifikatsioonist CEN/TS 54-14:2004. Hoonestusala läbib elektri KP õhuliin, mis on kavandatud asendada maakaabliga. Võrgu ümberehituseks on osaühing Lappuri ja Elektrilevi OÜ vahel on sõlmitud 14.01.2022 leping nr 396469.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 11/13

Kui ehitustöödega alustatakse varem kui õhuliin on eemaldatud, tuleb taotleda võrgu valdajalt luba elektriliini kaitsevööndis töötamiseks.

Kaablite paigalduseks kasutada võimalusel kaabliredelid ja renne. Kaabliredelid ja valgustirennid monteeritakse kokku sama materjali klassi kuuluvatest detailidest. Redeli koormamisel ei tohi ületada tootja poolt maksimaalselt lubatud kandejõudu. Tasandi muutuste ja nurkade puhul tuleb kasutada redeli tootja poolt ette nähtud detaile. Kaablirennide nurgad, kaared, ristumised jms. teostatakse arvestusega, et kaablite paigaldamisel ei ületataks nende minimaalseid painderaadiusi. Rennid tuleb paigaldada nii, et nad ei kalduks ega väänduks pikisuunas. Rennid ühendatakse peapotensiaaliühlustuslatiga. Katkestuskohtadesse paigaldatakse painduv (Cu) maandussild. Läbiviigud erinevate tuletõkketsoonide vaheseintest ja vahelagedest tihendatakse vastavalt tuletõkkeastmele. Hoone tuletõkketsoonid ja tuletõkkeastmed näidatakse projekti arhitektuurses osas. Kaabliteede korrosioonikindlus C2. Kontoriruumides paigaldada pistikupesade paigalduseks seadmekarbikut 72x123 TEK123. Saalis paigaldada vertikaalsed kaablid kaablikaitsetorudesse d=40. Kaabelliinid Kaablid paigalda müügisaalis ja tehn.ruumides valgustirennidele ja kaabliredelitele/rennidele. Üksikud kaabelliinid paigaldada seintele ja lakke plasttorudes. Kaupluse tagaruumi oleme- ja kontoriruumides paigaldada kaablid varjatult seina ja ripplagede taha. Tehnilistes ruumides (kilbiruum, vent.kambrid jms) paigaldada üksikud kaabelliinid seintele ja lakke plasttorudes. Suuremad kaablihulgad paigaldada kaabliredelitele. Tugev-ja nõrkvoolu juhistiku paralleelkulgemisel järgida minimaalselt nõutud vahekauguseid. Kaablite juhi materjali ristlõike korral kuni 16mm² kasutatakse vaske ja alates ristlõikest 16mm² kasutatakse alumiiniumi. Hoones kasutatavate kaablite tuletundlikkus peab olema Cca-s1,d1,a2.

8. SIDEVARUSTUS.

Sidevarustus lahendatakse traadita andmesidena.

9. GAASIVARUSTUS.

Normdokumendid. Seadme ohutuse seadus. Majandus- ja taristuministri määrus nr 87, 03.07.2015 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded. Majandus- ja taristuministri määrus nr 95, 16.07.2015 Auditi kohustusega seadmed ja nõuded auditile ning auditi tulemuste esitamisele. EVS 932:2017 Ehitusprojekt EVS-EN 1775:2008 „Gaasivarustus. Hoone gaasitorustik. Maksimaalne töörõhk kuni 5 bar. Talituslikud soovitused.“

Tehnosüsteemi kavandatav kasutusiga 50 aastat. Kütuse eeldatav tarbimismaht 256MWh/a = 20 tonni vedelgaasi aastas.

Rajatav energiasüsteem võimaldab kasutada gaasiseadmeid sarnaselt torudes tarnitava maagaasiga (metaan). Vedelal kujul surveanumates transporditav propaan-butaan jõuab objektile maanteetranspordiga ning võimaldab energiavõimsusi suurendada vastavalt vajadustele. Nivoo kaugjälgimissüsteem mahutil tagab automaatsed gaasitarned. Krundile paigaldatakse 6,4m3 maa-alune vedelgaasimahuti (gaasi mahtuvus 2,7 tonni) mahuti on varustatud vajamineva armatuuriga, mahuti töötemperatuur -30…+40°C, Ø1250mm, L 5520mm. Mahutile paigaldatakse GSM nivoo kaugjälgimissüsteem - automaatsete gaasitarnete tagamiseks. Tehnoruumi paigaldatakse kaks täisautomaatset vedelgaasi kondensatsioonikatlamaja De Dietrich AMC 65 Diematic Evolution PRO võimsusega 2 x 65kW.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 12/13

10. ÕIGETE TÖÖVÕTETE JA TEHTAVATE TÖÖDE KVALITEEDI TAGAMISE JUHISED

Tööd tuleb teha headest materjalidest, järgides hea ehitustava reegleid. Kui töövõtja kasutab seletuskirjades ja joonistes määratud seadmete, materjalide jm. asemel muid analoogseid seadmeid ja materjale, peavad need vastama oma suuruselt, toimimiselt ja tehnilistelt parameetritelt töövõtudokumentatsioonis määratud seadmetele. Seadmete, materjalide jm. valikule tuleb hankida tellija ja projekteerija kooskõlastused enne seadmete ja materjalide tarnimist või kasutamist antud ehitusobjektil.

Ehitustööde käigus järgida järgmistes käsiraamatutes kajastatut: RYL- 2000 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, Sisetööde RYL 2013, Maalritööde RYL 2012, Hoone tehnosüsteemide RYL 2002 nõuetele. Kõik kasutatavad materjalid ja paigaldatavad ehitustooted peavad omama Eesti Vabariigis kehtivaid toote- sertifikaate. Paigaldatavad tulepüsivad tooted peavad omama tuleohutusalast vastavussertifikaati.

Kaupluse hoone eelprojekt. Kiigemäe tee 2, Külitse alevik, Kambja vald, Tartu maakond. Töö nr 0522 Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ. 11.07.2022. I.-M.Veelma 13/13

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kambja Vallavalitsus

[email protected]

Pargi tn 2

61714, Tartu maakond, Kambja vald,

Ülenurme alevik

Teie 12.07.2022 menetlus nr 306561

Meie 18.07.2022 nr 7.1-2/22/15546-2

Kambja vallas Kiigemäe tee 2 kinnistu

ehitusloa eelnõu kooskõlastamata jätmine

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Tartu maakonna Kambja valla Külitse

aleviku Kiigemäe tee 2 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 306561).

Kinnistu (katastritunnus 94901:005:1640) asub riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143,1-143,3, nr

22194 Külitse järve tee km 0,05-0,16 ja nr 22193 Külitse kaupluse tee km 0,0-0,16 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse välja kaupluse ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Kiigemäe tee 2 kaupluse

hoone eelprojekt (Arhitektuuribüroo Lokomotiiv OÜ, töö nr 0522).

Arvestades asjaolu, et meil ei ole olnud võimalik projekti koostamiseks ettepanekuid esitada,

esitame järgnevad märkused projekti täiendamiseks.

1. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on

keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist. Riigitee kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul vastavalt EhS §

70 lg 3. Palume seletuskirjas ja asendiplaanil korrigeerida riigiteede kaitsevööndid.

Riigitee nr 22194 Külitse järve ja nr 22193 kaitsevööndi laius on EhS § 71 lg 3 alusel 10 m

mõlemal pool teed äärmise sõiduraja välimisest servast arvates.

2. Projektiga on kavandatud riigitee nr 22193 Külitse kaupluse tee km 0,0-0,16 kaks uut

ristumiskohta kaupluse juurdepääsuks. Palume arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv

ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu, mille osas omaniku ülesandeid täidab

Transpordiamet. Kohalikul omavalitsusel puudub õigus väljastada ehitusluba riigitee

alusel maal ehitustegevuse teostamiseks ning ristumiskohtade rajamiseks. Ristumiskoha

rajamine (sh asukoha ja parameetrite valik) saab toimuda üksnes kokkuleppel

Transpordiametiga ning meie väljastatud nõuete alusel.

Riigiteele uute ristumiskohtade rajamiseks tuleb koostada teeprojekt, mille nõuded on

esitatud kirja lisas 1. Kuna riigitee on kitsas ning kinnistule puudub ehitustegevuseks

sobilik juurdepääs, siis peab ristumiskoht olema välja ehitatud ja Transpordiametile üle

antud enne hoone ehituse alustamist kinnistul.

3. Hooneprojekti asendiplaanil kajastada (ja seletuskirjas kirjeldada) teeprojekti järgne

ristumiskoht ning juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

nähtavuskolmnurgad, milles ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha

2 (2)

ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

4. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada kinnisel

meetodil. Asendiplaanil on viide, et keskpinge maakaabel projekteeritakse eraldi etapis.

Tehnovõrkude projektiosa tuleb esitada vastavalt Transpordiameti juhendile „Nõuded

tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“, sh esitada riigiteega ristumise ristlõike

joonis /joonised, näidata kaevikute asukohad, vajadusel näidata katendite taastamine jne.

Palume projekteerijal või huvitatud isikul esitada Transpordiametile

[email protected] taotlus elektriprojekti nõuete väljastamiseks ja tehnovõrgu

kavandamiseks teemaal ja riigitee kaitsevööndis.

5. Hooneprojekti koosseisus kirjeldada lisaks hoone katuse sademevee vooluhulkadele ka

parkla sademevee vooluhulgad. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele

maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul, kui

teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide

läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest

lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh riigitee km 0,064

olemasoleva truubi seisukord. Lisada fotomaterjal ja kirjeldused seletuskirja.

6. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

7. Huvitatud isikul tuleb arvestada asjaoluga, et Tartu-Nõo lõigu ümberehituse

realiseerumisel muutub oluliselt põhimaantee ja ümberkaudsete teede liikluslahendus, sh

on riigitee nr 3 ja 22194 ristmik kavas likvideerida ning kinnistule juurdepääs hakkab

toimuma kogujatee kaudu liiklussõlmest.

Võttes arvesse puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ja 99 lg 3 ja

lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, jätame ehitusloa kooskõlastamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhtivspetsialist

projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksus

Lisad: 1. Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded. 2. KIIGEMAE2_EP_AR-3-01_v02_seletuskiri 3. KIIGEMAE2_EP_AS-4-02_v02_asendiplaan

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]

Lisa 1. Ristumiskoha ehitamise nõuded

Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3, määrab Transpordiamet järgmised

nõuded ristumiskohtade ühendamiseks riigiteega.

1. Ristumiskohad projekteerida ligikaudu asendiplaanil märgitud asukohtadesse.

2. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb koostada tee ehitusprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti

staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee

ehitusprojektile esitatavad nõuded“.

3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.

4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja

Transpordiameti juhenditest, sh majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106

„Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid).

5. Projekteerimisel võtta aluseks Teeregistri andmed ning projekteerimise lähtetase rahuldav.

6. Ristumiskoht tuleb siduda riigitee (nr ja nimi) kilometraažiga ning kajastada projekti

tiitellehel ja joonistel.

7. Seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning

kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi.

8. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja

taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja

teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada järgnevaga.

8.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirjaga nr

102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede

projekteerimisel“.

8.2. Mõõdistada minimaalselt 20 m raadiuses riigitee teljest kavandatava ristumiskoha

asukohal.

8.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja

kontrollimiseks.

8.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee veeviimarid mahus, mis on vajalik eelvoolu

tagamiseks.

8.5. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh

kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.

9. Riigiteede nr 22194 ja nr 22193 ristmiku mõjualas uue ristumiskoha kavandamisel

veenduda pöörete ohutuses. Arvestada riigiteede ristmikule lähemal oleva ristumiskoha

projekteerimisel, et kõige ebasobivaima pöördekoridoriga sõiduk ei sulgeks peatudes

vastassuunavööndit ning saaks ristmikule reastuda liiklusseaduse kohaselt. Ristumiskoha

plaanilahenduse koostamisel lähtuda Transpordiameti tüüpjoonise I või II põhimõtetest.

Pöörderaadiused määrata liikluskoosseisu kõige ebasoodsama sõiduki pöördekoridoride

järgi. Kujutada pöördekoridorid joonistel.

10. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha pikikalded

määrata vastavalt alltoodud joonise põhimõtetele arvestusega, et riigitee alusele maale

sademevett üldjuhul ei juhita.

2 (2)

Joonis 1. Ristumiskoha pikikallete kujundamine

11. Projekteerida riigiteega samaväärne tolmuvaba kate vähemalt tüüpjoonise katte pikkuse

ulatuses riigitee katte servast.

12. Koostada ristumiskoha ristlõige iseloomulikust kohast. Esitada katendi konstruktsioon.

13. Esitada projekti koosseisus minimaalsed kvaliteedinõuded materjalidele.

14. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb kokku viia riigitee oleva vertikaallahendusega nii, et

tagatud oleks sademevee ärajuhtimine riigitee kattelt, muldkehast ja riigitee aluselt maalt.

Vajadusel projekteerida sademevee ärajuhtimiseks ristumiskoha muldkehasse truup ja

rajada/ puhastada kraavid äravoolu tagamiseks. Truubi vajadust või vajaduse puudumist

tuleb selgitada seletuskirjas.

15. Kanda joonisele juhendi „Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramine“ kohased

ristumiskoha nähtavuskolmnurgad, kus ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine vastavalt EhS § 72

lõikele 2.

16. Kanda joonisele perspektiivsed jalgratta- ja jalgteed, projekteerida ristmikule jalakäijate

ohutu teeületuskoht ning vajadusel näha ette jalgratta- ja jalgtee ühendused olemasolevate

bussipeatustega.

17. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,

projekteeritud liikluskorraldusvahendid.

18. Näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Seletuskirjas

kirjeldada riigitee katte, muldkeha nõlvuse, teepeenarde ja haljastuse taastamine.

19. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate

tehnovõrkude valdajatele, kõikidele puudutatud isikutele ja ametiasutustele (näiteks

Keskkonnaamet), kelle seatavad tingimused võivad mõjutada ristumiskoha asukohta või

lahendust.

20. Kui ristumiskohale või riigitee kaitsevööndisse projekteeritakse valgustus, ei tohi see

pimestada ega häirida riigiteel liiklejaid. Valgustuse projekteerimisel lähtuda kehtivatest

standarditest ja Maanteeameti peadirektori 23.12.2014.a käskkirjaga nr 0340 kinnitatud

„Riigimaanteede valgustamise

juhisest“ http://www.mnt.ee/public/Riigimaantee_valgustamine_juhis_kinnitatud.pdf.

21. Kõik ristumiskoha projekteerimise ja ehitamisega seotud kulud kannab huvitatud isik.

22. Transpordiamet ei tee haldusmenetluse mahus põhiprojektile ekspertiisi ega vastuta projekti

võimalike puuduste eest riigitee alusel maal ja kaitsevööndis.

23. Ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee aluse maa ulatuses täidab omaniku

ülesandeid Transpordiamet.

24. Projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks ja ristumiskoha ehitamise lepingu

sõlmimiseks [email protected]. Ootame kooskõlastuse taotlust projekteerijalt

ning ristumiskoha ehitamise lepingu sõlmime huvitatud isikuga.

Ülaltoodud nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad kaks aastat väljastamise

kuupäevast. Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kaspar Lind

ATTELA Advokaadibüroo OÜ

[email protected]

Teie 02.08.2023

Meie 18.09.2023 nr 1.2-2/23/16939-5

Vaideotsus

Transpordiameti 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja 28.06.2023 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva

Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

1.2. 02.08.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

tühistamist.

1.3. 08.08.2023 palus Transpordiamet vaide esitajal vaiet täiendada, kuivõrd vaie ei vasta HMS

§76 sätestatud vaide nõuetele. Vaidest ei nähtu vaide esitaja nimi või nimetatus, postiaadress

ja sidevahendite numbrid.

1.4. 08.08.2023 andis vaide esitaja teada, et vaide esitaja andmed on lisatud volituses, ning

täpsustas kirjas vaide esitaja andmeid.

2 (7)

1.5. 14.08.2023 andis Transpordiamet teada, et loeb 08.08.2023 esitatud täpsustava kirjaga

puudused kõrvaldatuks ning teatas vajadusest vaiet täiendavalt uurida ja pikendas HMS §84

lõike 2 alusel vaide läbivaatamise tähtaega kuni 30 päeva võrra.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. Transpordiamet on seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

2.2. Punktis 2.1 toob vaide esitaja välja, et projekteerimistingimuste andmine ei ole kooskõlas

seadusega, sest sellega muudetakse olemuslikult kehtivat Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1,

Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe ja lähiala detailplaneeringut (edaspidi Puru

detailplaneering). Ristmiku kaotamine muudaks Puru detailplaneeringu realiseerimatuks,

sest kaob peamine juurdepääs planeeringualale ja tekib tupiktänav.

Projekteerimistingimused ei saa eirata asjaolu, et detailplaneering ja ka üldplaneering peavad

arvestama muuhulgas riigiteedega, mis külgnevad või mõjutavad otseselt planeeringuala.

See mõju ja seos on aga vastastikune. See omakorda tähendab seda, et

projekteerimistingimused ei saa ilma seadusliku aluseta nii üldplaneeringu kui

detailplaneeringu tasemel tuua kaasa nende planeeringute sisulist muutmist kuni selleni, et

vastavad planeeringud kaotavad igasuguse mõtte ja sisu tulenevalt

projekteerimistingimustest. Seda ei luba vaide esitaja hinnangul ka kehtiv õigus, mis seab

nii üldplaneeringu (PlanS § 93) kui detailplaneeringu muutmisele (PlanS § 140 lg 7 väga

selge piiri ja nõuab üldreegli kohaselt uue planeeringu kehtestamist (PlanS § 140 lg 8). Vaide

esitaja hinnangul näeb küll EhS § 27 ette võimaluse anda projekteerimistingimusi teatud

tingimusel, kuid EhS §27 lg 2 näeb ette tingimused, mida peab arvestama. Vaide esitajale

jääb sealjuures arusaamatuks, milline õigusaktide muudatus on selline, mis tingiks Puru

detailplaneeringu muutmise EhS § 27 lg 1 p 3 kohaselt. Teehoiukava see kindlasti olla ei

saa, kuigi see on ainus dokument, millest lähtudes justkui on Transpordiamet oma tegevusi

planeerinud. Peamise piirangu seab aga EhS § 27 lg 3, mille kohaselt on keelatud

projekteerimistingimustega muuta kehtivat detailplaneeringut olemuslikult.

Projekteerimistingimustega kavandatav lahendus ei täida üldplaneeringuga seatud eesmärke

Külitses sotsiaalse infrastruktuuri arengu toetamiseks, suunates juurdepääsuga seotud

liikluse, sh raskeliikluse, väikeasula teedele.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitaja seisukohtadega. Planeerimisseaduse (PlanS) § 74 lg

5 kohaselt on üldplaneering projekteerimistingimuste andmise alus. Ehitusseadustik (EhS) §

26 lg 3 punkti 3 kohaselt tuleb projekteerimistingimuste andmisel arvestada üldplaneeringus

määratud tingimusi. Eelduslikult väljendab üldplaneeringus toodu riigi, kohaliku

omavalitsuse ja planeeringu territooriumil elavate isikute vahelist konsensust ruumilise

planeerimise osas. EhS § 32 p 2 kohaselt tuleb jätta projekteerimistingimused väljastamata,

kui projekteerimistingimused oleksid vastuolus üldplaneeringuga. Vastustaja kohustus

projekteerimistingimuste andmisel üldplaneeringust lähtuma ja selles osas vastustajal

kaalutlusruumi ei olnud. Transpordiameti hinnangul on projekteerimistingimused kooskõlas

alal kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga, sest üldplaneering näeb ette riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga laiendamise mitmerealiseks. Projekteerimistingimustega kavandatud

liiklussõlmed asuvad samades asukohtades nagu on näidatud üldplaneeringus ning

üldplaneering ei reguleeri millised ristmikud tuleb sulgeda või milliseid ei tohi sulgeda.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei muuda Puru

detailplaneeringut olemuslikult, sest detailplaneeringut on võimalik endiselt realiseerida

detailplaneeringus seatud tingimustel. Projekteerimistingimustega kavandatud lahendus ei

läbi Puru detailplaneeringu hoonestusalasid ning projekteerimistingimustega kavandatakse

Jõhvi–Tartu–Valga maanteega paralleelsed kogujateed, mis muudavad kohaliku teedevõrgu

3 (7)

läbivaks ja võimaldavad detailplaneeringu alalt liikuda kõikides suundades ja vastupidi,

mistõttu ei ole väide, Külitse järve tee muutub tupikuks, asjakohane. Transpordiamet on

seisukohal, et projekteerimistingimustega parandatakse oluliselt ligipääsetavust

detailplaneeringu alale, sest detailplaneeringus näidatud lahenduse kohaselt ei olnud

võimalik ilma suuri ümbersõite vältimata liikuda detailplaneeringu alale näiteks Valga poolt

Tartu poole sõites. Muuhulgas pidanuks kohalik Külitse elanik detailplaneeringus näidatud

lahenduse korral Tartusse sõitmiseks tegema vähemalt 3km pikkuse ringi, sest vasakpööre

Tartu poole ei ole parempööretega ristmiku puhul võimalik. Viitamine EhS §27 lõikele 1 on

Transpordiameti hinnangul õigustatud, sest projekteerimistingimused on detailplaneeringu

ala vahetus läheduses ning muudetakse detailplaneeringu vahetus läheduses paikneva

ristmiku liikluskorraldust. EhS § 27 lg 4 punkti 7 kohaselt võib muuta liikluskorralduse

põhimõtteid. Lisaks eeltoodule asub parempööretega ristmiku lahendus Puru

detailplaneeringu põhijoonisel detailplaneeringu alalt väljas – detailplaneering ei saa omada

nimetatud ristmiku osas regulatiivset toimet.

Võttes arvesse, et projekteerimistingimused ei muuda Puru detailplaneeringut olemuslikult,

on projekteerimistingimused õiguspärased ning puudub vajadus Puru detailplaneeringut

muuta või tunnistada kehtetuks.

Transpordiamet on korralduse andmisel kaalunud parempööretega ristmiku kavandamist

Külitse järve teele, kuid kaalumise käigus leidnud, et suundristmiku rajamine Külitse järve

teele ei ole Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a määruse nr 106 „Tee projekteerimise

normid“ (edaspidi projekteerimisnormid) ja Transpordiameti 11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-

7/22/64 kinnitatud Ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendi (edaspidi

ristmike juhend) kohaselt lubatud. Transpordiamet kaalus muuhulgas ka Külitse järve teele

suundristmiku kavandamist ja Arako tee ristmiku ära jätmist, kuid ka selle ettepanekuga

otsustas Transpordiamet mitte arvestada. Selgitused on toodud korralduse lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 88-90.

Transpordiameti hinnangul ei ole võimalik ega realistlik lahendada Külitse järve tee

ristmikku täpselt Puru detailplaneeringus näidatud kujul alljärgnevatel põhjustel:

1. Külitse järve tee on Külitse aleviku keskust läbiv tänav, mis on kitsas ja mis kulgeb läbi

elamualade. Kambja vald on varasemalt oma kirjades viidanud sellele, et Külitse järve teel

liiklemine on ohtlik, sest sellel teel puudub kergliiklustee, tee on kurviline ning

kiiruspiirangutest ei peeta kinni. Transpordiamet selgitab, et sujuv maanteelt maha

pööramise võimalus on tõenäoliselt põhjus, miks praeguses olukorras ei peeta

kiiruspiirangust kinni. Erinevatel teedel on erinev liikluskeskkond ja liiklejatel on erinevad

ootused. Järsku ühest (kiire liiklusega) keskkonnast teise (aeglase liiklusega) keskkonda

sattumine vajab harjumist ning kui see juhtub liiga järsku, siis liikleja ei tunneta enda

sõidukiirust. See võib põhjustada otsest ohtu tee ääres liikuvatele jalakäijatele ja

jalgratturitele. Selline teede kavandamine oleks vastuolus ka hierarhilise teedevõrgu

kavandamise põhimõtetega, mis on käsitletud linnatänavate standardis ja mida saab

kohaldada Külitse järve teele. Sellest tulenevalt tuleks enne maanteelt maha pööramist ja

Külitse järve teele suundumist liiklust rahustada.

2. Külitse järve tee piirkonda on vajalik kavandada bussipeatused. Parim viis nende

kavandamiseks oleks kavandada sarnane suundristmik, nagu Arako teele. Vastasel juhul

tuleb kiirendus- ja aeglustusradade tõttu viia bussipeatus inimestest väga kaugele, või

tekiksid konfliktid kiirendusrajal aeglustuva bussi ja kiirendava sõiduki vahel. Nimetatud

küsimust on Transpordiamet käsitlenud ka korralduse lisas 2 lk 88.

4 (7)

3. Projekteerimistingimustega kavandatakse alates Külitse järve teest maanteega paralleelne

kogujatee Tartu suunas. Nimetatud kogujatee asub maanteele küllaltki lähedal, mis seab

piiranguid ohutu ristmiku kavandamiseks Külitse järve teele. Variandid on ristmiku

kaugemale viimine Jõhvi–Tartu–Valga maantee ristmikust (minnes läbi Puru

detailplaneeringu hoonestusalade) või ringristmiku kavandamine, mis tagab ohutuse ja

rahustab liiklust enne Külitse järve teele sõitmist. Maanteega paralleelse kogujatee eesmärk

on võimaldada juurdepääsu kõikidele elanikele ja ettevõtetele, kes külgnevad maanteega,

ning Külitse elanikele Tartu suunas sõitmise võimaldamine. Kogujatee ära jätmine ei oleks

mõeldav eelkõige Külitse elaniku liikumisvajadusi arvestades.

Tulenevalt eeltoodust kaalus Transpordiamet sarnase suundristmiku kavandamist Külitse

järve teele, nagu on kavandatud Arako teele, ning Arako tee suundristmiku ära jätmist, kuid

otsustas ettepanekut mitte arvestada korralduse lisas 2 lk 88-90 välja toodud põhjusel.

2.3. Vaide punktis 2.2.1 toob vaide esitaja välja, et vaide esitajal tekkis kinnistut soetades

(novembris 2021) detailplaneeringust lähtudes õiguspärane ootus detailplaneeringus

näidatud juurdepääsule ning see oli kinnisasja ostmisel peamine argument. Seda arvestades

oli vaide esitaja nõus sellise kinnistu soetama ja maksma sedavõrd kõrget hinda. Vaide

esitaja tegevus on jaekaubanduse tarbeks partneritele kauplusehoonete püstitamine ning just

seetõttu omandas vaide esitaja Kiigemäe tee 2 kinnisasja, sest ta lähtus kehtivast

detailplaneeringust. Tänaseks on vaide esitaja realiseerinud ka detailplaneeringus ettenähtu

ja püstitanud kauplusehoone, välja ehitanud kommunikatsioonid ning ka ligipääsud ja

parkimisvõimalused. Vastav kinnistu on antud pikaajaliselt kasutusse ning selle tehingu

aluseks on selge rahaline arvestus.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimustega ei muudeta piirkonnale

juurdepääsu sellisel määral, mis halvendab kinnistute arendamise võimalikkust.

Projekteerimistingimustega kavandatakse maanteega paralleelne teedevõrk terves ulatuses

alates Lemmatsi liiklussõlmest kuni Külitse liiklussõlmeni. Nimetatud teedevõrk tagab

muuhulgas selle, et Puru detailplaneeringu alale pääseb ka Valga-Tartu suunal sõitev liikleja,

mida detailplaneeringuga näidatud lahendus ei võimaldanud. Samuti võimaldab

projekteerimistingimustega kavandatav lahendus tulla näiteks vastvalminud poodi ka

ümbruskaudsete külade (Näiteks: Täsvere, Laane, Nõgiaru, Soosilla külad) elanikel, millele

Puru detailplaneering samuti mõistlikku lahendust ei pakkunud.

Kinnistut ostes oleks Transpordiameti hinnangul pidanud vaide esitaja võtma arvesse, et

sellel kinnistul olev detailplaneering on enam kui 10 aasta vanune, ning uurima vähemalt

kohalikult omavalitsuselt kas nad on teadlikud võimalikest piirkonna arengutest soetatava

kinnistu lähialal. Transpordiamet on Külitse järve teele teistsuguse lahenduse kavandamist

plaaninud juba alates 2017. a septembrist, mil alustati varasema 2009.a Tartu–Elva lõigu

eelprojekti kaasajastamist ja eskiisprojekti koostamist. Eskiisprojekti koostamise

töökoosolekutele kaasati ka Kambja valla esindajad, kes on kavandatavast lahendusest olnud

algusest peale teadlikud. Samuti andis Transpordiamet 18.07.2022 kirjaga nr 7.1-

2/22/15546-2 (vaideotsuse lisa 1) Kambja vallale teada, et Kiigemäe tee 2 kinnistule

(katastritunnusega 94901:005:1640) ehitusloa andmisel tuleb huvitatud isikul arvestada

asjaoluga, et Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise realiseerumisel Külitse järve tee ristmik

suletakse. Vaatamata eelpool nimetatud riskidele otsustas detailplaneeringu arendamisest

huvitatud isik arendamisega edasi minna.

2.4. Vaide punktis 2.2.2 viitab vaide esitaja riigikohtu otsusele (RKHKo nr 3-20-19 p 17), milles

selgitatakse, et projekteerimistingimused pole samastatavad detailplaneeringuga, sõltumata

5 (7)

sellest, kas nende väljastamiseks viiakse läbi avatud menetlus või mitte. PlanS § 124 lg 2

kohaselt on detailplaneeringu eesmärk eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja

planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Detailplaneering on lähiaastate

ehitustegevuse alus. Detailplaneeringu alusel tehakse põhimõtteline otsus, milliseks kujuneb

planeeringuala lähiaastate kasutus ning milliseid ehitusõiguslikke objekte võib tulevikus

planeeringualale rajada (vt ka PlanS § 3 lg 1). Detailplaneering koostatakse kohaliku

omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta (PlanS § 124 lg 1) ning selle koostamisel

võetakse arvesse planeeringuala ning selle lähiala tervikuna. Detailplaneering ei ammendu

ehitusloa realiseerimisel, vaid planeeringuga hõlmatud alal on võimalik ehitusõigust

realiseerida korduvalt (nt lammutades varasema ehitise ja ehitades uue). Seega pole

detailplaneering üksnes konkreetse ehitusloa menetluses antav eelhaldusakt, vaid hõlmab

kinnistu lähiaastate ehitustegevust ja maakasutust loamenetluste üleselt. Eeltoodu annab ka

aluse, et kinnistu soetamisel saab lähtuda peamiselt kehtivast detailplaneeringust kui kõige

olulisemast dokumendist. Just detailplaneeringust lähtudes saab omanik kavandada enda

majandustegevust ja teha otsuseid. Kinnistu soetamisel ja edasiste otsuste tegemisel ei

saanud ega pidanudki vaide esitaja lähtuda mingitest muudest aktidest või dokumentidest

ning arvestama muuhulgas sellega, et tulevikus muutub vastav detailplaneering olemuslikult

ja nii, et kaob üks peamine ja oluline ligipääs Külitse Järve mahasõidu näol.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei muuda Puru

detailplaneeringut olemuslikult. Ühe piirkonna detailplaneering ei saa rahvusvahelise

tähtsusega riigiteele seada selliseid piiranguid, mis ei luba selle tee ümberehitamist nõuetele

vastavaks või selle tee asukoha muutmiseks. Menetluse käigus esitati Transpordiametile

muuhulgas ka ettepanek viia maantee Külitsest mööda uuele trassile. Selle ettepanekuga

arvestamise korral oleks kogu Jõhvi–Tartu–Valga maantee liiklus viidud Puru

detailplaneeringu alast kaugemale ning tekitanud Puru detailplaneeringu piirkonnale

samaväärse olukorra nagu tekitavad projekteerimistingimused täna – planeeringualasse

suunduv tee teenindab vaid kohalikku liiklust. Antud menetluse käigus otsustati siiski selle

ettepanekuga mitte arvestada, tulenevalt majanduslikest ja keskkonnakaalutlustest. Küll aga

on tagatud juurdepääs kõikidest suundadest detailplaneeringu alale.

Puru detailplaneeringu mõistes on liikluse seisukohast oluline, et oleks tagatud ühendus nii

Tartu kui Valga suunas ning projekteerimistingimuste kohaselt need ühendused tagatakse.

Erinevalt Puru detailplaneeringus näidatud lahendusest, on projekteerimistingimustega

tagatud ka ühendused detailplaneeringu alalt Tartu suunas ning Valga suunast

detailplaneeringu alale, mis detailplaneeringuga kavandatud lahenduse kohaselt oleks

tekitanud liiklejatele mitme kilomeetri pikkuseid ümbersõite. Seega võimaldavad

projekteerimistingimused võrreldes detailplaneeringus näidatud lahendustega paremaid

liikumisvõimalusi.

2.5. Vaide punktis 2.2.3 ei nõustu vaide esitaja varasema menetluse käigus Transpordiameti

esitatud seisukohaga, et tuginedes Puru detailplaneeringule ei saanud tekkida põhjendatud

ootust, et Külitse Järve tee mahasõit säilib, kuivõrd Puru detailplaneeringu seletuskirjas

peatüki nr 4.2 all „Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed“ on öeldud

järgmist: „Peamised ühendusteed Tartu linnaga on tagatud planeeringualaga piirneva

Külitse-Haage kõrvalmaantee kaudu, mis viib Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteele ja

põhjapool edasi Tartu-Viljandi tugimaanteele (ca 4,3km).“ Viidatud peatükk Puru

detailplaneeringus kirjeldab planeeringualaga seonduvat faktilist olukorda detailplaneeringu

kehtestamise ajal (st milline on faktiline seis). Olemasoleva olukorra kirjeldus ei oma

samasugust õiguslikku tähendust (st siduvust) kui planeeringulahendus ise. Seejuures võib

6 (7)

ka Transpordiamet ise veenduda, et detailplaneeringu tegemise ajal ei olnud võimalik lugeda

ühestki allikast välja konkreetseid plaane ja kavasid seoses Külitse Järve mahasõiduga. Need

plaanid on ilmselgelt tekkinud hiljem, sest vastasel juhul ei oleks saanud kehtestada Puru

detailplaneeringut.

Transpordiameti hinnangul on olemasoleva olukorra all kirjeldatud info detailplaneeringu

seletuskirjas siiski oluline, sest Puru detailplaneeringuga ei muudeta kogu piirkonna

funktsionaalseid seoseid ning detailplaneeringu koostamisel on sellega arvestatud. Kui

lugeda Puru detailplaneeringu seletuskirja punkti 7.6 „Tänavate maa-ala piirid, liiklus- ja

parkimiskorraldus sh ühistranspordi peatused“, siis seal räägitakse vaid sellest, et juurdepääs

detailplaneeringualale on planeeritud Külitse järve teelt. Jõhvi–Tartu–Valga maanteed pole

peatükis 7.6 mainitud. Parempööretega ristmiku lahendus on joonisel näidatud kui kaasnev

teine projekt, mis asub detailplaneeringu alalt väljas – detailplaneering ei saa omada

nimetatud ristmiku osas regulatiivset toimet.

2.6. Vaide punktis 2.2.4 toob vaide esitaja välja, et sai lähtuda eelkõige kehtivast

detailplaneeringust kui haldusaktist. Ühtegi seadusest tulenevat alust kahelda selle

planeeringu kehtivuses või õiguspärasuses olla ei saanud. Eesti Vabariigi põhiseaduse

kommentaaris on selgitatud (https://pohiseadus.ee/sisu/3481/paragrahv_10), et usalduse

kaitse põhimõte nõuab halduse üksikaktide põhimõttelist püsimajäämist ja nende muutmisel

arvestamist sellega, kas isik on haldusakti õiguspärasust ja kehtivust usaldades muutnud

oma elukorraldust või kasutanud ära haldusakti alusel saadud rahasumma. Ka sel juhul on

haldusakti muutmine isiku kahjuks seaduses sätestatud tingimustel lubatud, kuid eeldab

vastandlike huvide kaalumist (vt HMS § 67). Olukord, kus projekteerimistingimused

muudavad olemuslikult detailplaneeringut, ei ole kooskõlas õiguspärase ootuse põhimõttega

ja rikub usalduse kaitset. Vastupidine seisukoht õõnestab detailplaneeringu instituuti ja

lubaks kehtivaid detailplaneeringuid eirata.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei muuda Puru

detailplaneeringut olemuslikult. Transpordiamet on menetluse käigus erinevaid huvisid

kaalunud ning leiab, et avalik huvi ohutule liiklemisele Jõhvi–Tartu–Valga maanteel ning

kohalike elanike liikuvusvajadused kaaluvad üles vaide esitaja soovi saada konkreetne

lahendus, mis ei ole kooskõlas projekteerimisnormidega.

3. Kokkuvõtvalt:

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused on õiguspärased, kooskõlas

piirkonnas kehtivate planeeringutega ning antud projekteerimistingimustega ei ole rikutud

vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Vajadus tagada sujuv ja ohutu liiklus Jõhvi–Tartu–Valga

maanteel, mis on ühtlasi ka üle-Euroopalisse transpordivõrgustikku kuuluv maantee ja mille

üheks eesmärgiks on võimaldada pikemate vahemaade (s.h. riikide vaheliste) kiiremat ja

ohutumat läbimist, on kaalukam vaide esitaja soovist saada liikluslahendus, mis teeniks

vaide esitaja ärihuve. Transpordiamet on teostanud õiguspäraselt haldusmenetluse seaduse

§ 4 lg 1 tulenevat diskretsiooniõigust, mille kohaselt haldusorganile on seadusega antud

volitus kaaluda erinevate otsuste tegemist või valida erinevate otsuste vahel. Transpordiamet

on oma kaalutlusõigustest tulenevaid otsuseid põhistanud piisavalt ning vaide esitaja esitatud

lahendustega mittearvestamine ei tähenda, et sellega rikutakse vaide esitaja subjektiivseid

õigusi.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

7 (7)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

teehoiuteenistus

Lisa 1. Transpordiameti 18.07.2022 kiri Kambja vallale

Tiit Vunk

59185199, [email protected]