Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Margo Lemetti

Advokaadibüroo WALLESS OÜ

[email protected]

Liivalaia tn 45

10145, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond

Teie 02.08.2023

Meie 08.09.2023 nr 1.2-2/23/16936-3

Vaideotsus

Transpordiameti 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja 28.06.2023 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva

Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

1.2. 02.08.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

osaliselt kehtetuks tunnistamist katastriüksust tunnusega nr 94901:005:0559 (Haaviku tee

11) puudutavas osas.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. Transpordiamet on seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

2.2. Vaide punktis 6 viitab vaide esitaja HMS § 4 lõikele 2, mille kohaselt tuleb kaalutlusõigust

teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,

arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Vaide punktis 7 toob vaide

esitaja välja, et avaldas menetluse käigus seisukoha ja vastuväited, mille kohaselt vaide

esitaja ei nõustunud tee kavandamisega Haaviku tee 11 kinnistule, eriti arvestades seda, et

2 (6)

kavandatav tee lõikab katastriüksusest serva maha ning jätab tee ja kinnistu piiri vahel kasutu

tühja ruumi.

Transpordiamet on seisukohal menetluse käigus on vaide esitaja ettepanekut kaalutud ja

ehitusseadustiku (EhS) § 31 lõike 5 kohaselt põhjendatud ettepanekuga arvestamata jätmist.

Põhjendused ja selgitused vaide esitaja ettepanekule on korralduse lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“ lk 58.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitaja seisukohaga, et kavandatava tee ja kinnistu piiri

vahele jääb kasutu riba. Praegusel hetkel asub täpselt kinnistu piiril puuderivi ning vahetult

puuderivi kõrval paikneb kraav. Tee on kavandatud kraavi äärde. Transpordiameti hinnangul

ei saa vaide esitaja järeldada, et tee ja kinnistu piiri vahele jääb kasutu riba, sest

projekteerimistingimuste lisas 3 „Tartu–Külitse lõigu eskiisjoonis“ ei ole kavandatavaid

katastripiire näidatud. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine on projekteerimistingimuste

punkti 5.1.2 kohaselt üks projekti eesmärkidest ning teemaa määratakse laiem kui tee ise

tulenevalt ohutusnõuetest ja tee hooldamise vajadustest (näiteks lume lükkamine).

Korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 58 on Transpordiamet

muuhulgas ka teinud vaide esitaja ettepaneku suhtes otsuse, et projekteerimise käigus tuleb

kogujatee asukohta optimeerida nii, et see arvestaks ka Haaviku tee 11 kinnistul paikneva

kraaviga ning ristmiku juures jätaks alles võimalikult väikese kasutu riba.

2.3. Vaide punktides 8-12 toob vaide esitaja välja, et Transpordiamet on korralduse andmisel

lähtunud ebaõigetest asjaoludest, mistõttu kohaliku tee kavandamisel Haaviku tee 11

katastriüksusele on tehtud olulisi kaalutlusvigu, mis annavad aluse korralduse osaliseks

kehtetuks tunnistamiseks. Vaide esitaja oli menetluse käigus teinud ettepaneku, et

kavandatav tee kulgeks Haaviku tee 11 asemel, mis on elamumaa sihtotstarbega

katastriüksus, mööda Haaviku tee 13 katastriüksust, mis on maatulundusmaa sihtotstarbega

katastriüksus. Transpordiamet on jätnud tähelepanuta asjaolu, et Haaviku tee 11 kinnistul

paikneb hoone ning Haaviku tee 13 kinnistu on üldse hoonestamata, kuhu tee rajamine riivab

maaomaniku omandi põhiõigust (põhiseaduse § 32) oluliselt vähem. Vaide esitaja sõnul

oleks Transpordiamet saanud Haaviku tee 13 kinnistule koostatava detailplaneeringu

menetluses teha ettepaneku kavandada juurdepääsutee Haaviku tee 13 kinnistule, sest

detailplaneering kehtestati alles 08.06.2023. Detailplaneering on kohaliku omavalitsuse,

mitte arendaja või kinnistuomaniku tegevuskava ning sellega tuleb luua terviklik ruumiline

lahendus laiemal alal, kui konkreetse kinnistu ulatuses. Uue juurdepääsutee rajamine on

avalikes huvides ning tee asukoha määramine on detailplaneeringu ülesanne (PlanS § 126 lg

1 p 7). Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt kavandatakse Haaviku tee 13 katastriüksuse

jagamine ning muuhulgas tee ja tänava maa-ala 100% sihtotstarbega katastriüksuse

moodustamine, kuhu tuleb rajada kõvakattega tee. Detailplaneeringu põhijoonise kohaselt ei

kavandata elamut Haaviku tee 11 poolsesse serva. Eeltoodust tulenevalt on Transpordiamet

ebaõigesti arvestanud asjaoluga, nagu oleks Haaviku tee 13 kinnistule algatatud

detailplaneering olnud takistuseks uue juurdepääsutee kavandamiseks Haaviku tee 11

asemel Haaviku tee 13 katastriüksusele. Samuti on Transpordiamet ebaõigesti lähtunud

asjaolust, et Haaviku tee 13 detailplaneeringuga kavandatakse Haaviku tee 11 poolsesse

serva eluhoone, mis takistab sinna uue juurdepääsutee rajamist.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ja on seisukohal, et tee asukoha määramisel on

korralduses lähtutud õigetest kaalutlustest. Uue tee asukoha määramisel ei saa lähtuda ainult

ühe kinnistu asukohast ja kujust, vaid vaadelda tuleb laiemat pilti. Kavandatava tee asukoha

määramisel on arvesse võetud nii Haaviku tee 11 (94901:005:0559), Roometi

(94901:005:0346), Kleini (94901:005:0273) kui ka Riia mnt 216 (94901:005:0693)

3 (6)

kinnistute piiride asukohti ja paiknemist ning arvesse tuleb võtta ka projekteerimisnormidest

tulenevaid tee geomeetria nõudeid (plaaniraadiused). Vaide esitaja ettepanekuga

arvestamise korral tekiks Roometi (94901:005:0346) kinnistust ebaotstarbeka kuju ja

suurusega maatükk, mida maaomanik ei saaks enam kasutada. Seetõttu on tee paigutamisel

järgitud põhimõtet, et tee asuks võimalikult kinnistu piiride lähedal ja tooks endaga kaasa

võimalikult väikeste äralõigete tegemise. Seetõttu ei olnud otstarbekas Transpordiametil

teha sellist ettepanekut Haaviku tee 13 detailplaneeringu menetluses, sest see oleks kaasa

toonud suurema riive teistele naaberkinnistute omanikele. Sellekohase selgituse on

Transpordiamet lisanud ka korralduse lisasse 2 Haaviku tee 11 kinnistu omaniku ettepaneku

juurde (Põhjendus/selgitus nr 5).

Transpordiamet hindas menetluse käigus muuhulgas ka kinnistute reaalset kasutust. Haaviku

tee 11 kinnistu, suurusega 20810 m2 on küll sihtotstarbelt elamumaa, kuid Maa-ameti

andmetel on vaid 6% sellest õuemaa (1424 m2). Valdavas osas on tegemist haritava maaga

(17057 m2). Suurem omandiriive tekiks siis kui tee oleks kavandatud läbi õuemaa, kuid

õuemaale uut teed kavandatud ei ole.

Transpordiamet ei nõustu ka väitega, justkui poleks Haaviku tee 13 kinnistu

detailplaneeringuga kavandatud hoonet kinnistu Haaviku tee 11 poolsesse serva. Vaadeldes

kogu kinnistut tervikuna on hoone kavandatud kinnistu Haaviku tee 11 poolsesse serva ning

planeeringuga kavandatav tee ja tänava maa-ala ei külgne vahetult Haaviku tee 11

kinnistuga. Vaide esitaja ettepaneku kohaselt tulnuks kavandada tee detailplaneeringuga

moodustatava elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele, millele on kavandatud muuhulgas

ka eluhoone.

Avalikes huvides oleva tee rajamiseks ei pea ilmtingimata algatama detailplaneeringut. EhS

§ 26 lg 1 annab võimaluse olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks ka

projekteerimistingimusi, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus. PlanS ja

Kambja valla üldplaneeringust ei nähtu, et vaidlusaluse tee kavandamisele kohalduks

detailplaneeringu koostamise nõue.

2.4. Vaide punktis 13 toob vaide esitaja välja selle, et Transpordiamet on eksinud ristmiku

kavandamisel hinnanguga, mille kohaselt püütakse vältida ristmikul paikneva sõiduki tulede

sattumise teisel pool teed sattuvate eluhoonete akendesse. Lisatud on ka joonis vaide esitaja

nägemusest.

Transpordiamet jääb oma korralduses välja toodud põhjenduse juurde. Selgituseks lisame,

et Transpordiamet lähtus oma hinnangu andmisel põhimõttest, et ristmik tuleb paigutada

ristuva tee suhtes risti (st 90 kraadise nurga alla) ning et ristmikul pööret ootava sõiduki

esituled ei oleks suunatud otse eluhoone peale, sõltumata sellest kas hoone ja tee vahel on

hekk või aed ning kui hästi see takistus valguse levimist takistab. Projekteerimistingimustega

kavandatava lahenduse kohaselt asub kavandatava kogujatee ristmik asukohas, mis suunab

pööret ootava sõiduki esituled Haaviku tee 14 ja Haaviku tee 16 kinnistutel paiknevate

eluhoonete vahele, sest sõiduki esituled on suunatud otse ette. Vaide esitaja poolt näidatud

joonisel on kujutatud sõiduki tuled 30-40 kraadise nurga all kõrvale, mis iseloomustab pööret

sooritava sõiduki esituledest põhjustatud valgustamist.

2.5. Vaide punktis 14 toob vaide esitaja välja, et Transpordiamet ei ole selgitanud, millistest

õigusaktidest tulenevalt on uue juurdepääsutee kavandamisel vajalik arvestada kasvavate

puude säilitamise võimalusega. Vaide esitaja pole nõudnud nende säilitamist.

4 (6)

Transpordiameti hinnangul on puude säilitamine piisavalt oluline asjaolu mida välja tuua ja

seda eelkõige keskkonna seisukohast. Puud pakuvad liiklejatele varju tuule, päikese ja talvel

lumetuiskude eest.

2.6. Vaide punktis 15 toob vaide esitaja välja, et arvestamata on jäetud asjaoluga, et uue

juurdepääsutee kavandamisel Haaviku tee 11 kinnistu piirist eemale loob olukorra, kus vaide

esitaja kaotab oma omandist rohkem kui on avalikes huvides vajalik. Juhul kui uue

juurdepääsutee rajamisel kavandatakse luua tee jaoks eraldiseisev kinnistu, siis tuleb see

luua selliselt, et see ulatuks kuni Haaviku tee 13 kinnistuni. Vaide esitaja viitab ka

maakorralduse seaduse § 5 lg 2 punktidele 5 ja 6. Olukorras, kus tee oleks võimalik

kavandada ka kinnistu piirile, kuid kavandatakse kinnistu piirist kaugemale, mistõttu kaotab

vaide esitaja oma omandist rohkem kui avalikes huvides hädavajalik, on tegemist vaide

esitaja omandipõhiõiguse (PS § 32) ebaproportsionaalse piiranguga.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused on kooskõlas maakorralduse

seadusega ning ka põhiseadusega käesoleva vaideotsuse punktides 2.2 ja 2.3 nimetatud

põhjustel.

2.7. Vaide punktis 16 toob vaide esitaja välja, et 19.01.2023 esitatud vastuväites on vaide esitaja

palunud ka informatsiooni selle kohta, kui lai on kavandatav teekoridor Haaviku tee 11

kinnistul. Sellele küsimusele Transpordiamet ei vastanud ning vastav info puudub ka

korralduses.

Transpordiamet on korralduse lisas 2 vaide esitaja ettepaneku juures teinud järgmise otsuse:

Optimeerida projekteerimise käigus kogujatee asukohta nii, et see kasutaks ära

mõistlikumalt Roometi kinnistut, arvestaks ka Haaviku tee 11 kinnistul paikneva kraaviga

ning ristmiku juures jätaks alles võimalikult väikese kasutu riba. Selle otsusega püüdis

Transpordiamet anda mõista, et teekoridori laius ei ole teada ja see täpsustub projekteerimise

käigus. Transpordiamet andis samuti mõista, et teekoridori laiust püütakse projektiga

määrata vaide esitajale positiivses suunas. Transpordiamet on käsitlenud vaide esitaja

vastuväiteid kui ettepanekut projekteerimistingimuste eelnõule, mitte kui täpsustavat

küsimust.

2.8. Vaide punktis 17 toob vaide esitaja välja, et korralduses puudub info selle kohta, millal

kavandatavaid teid rajama hakatakse ning millisel viisil kompenseeritakse vaide esitajale

tema omandi kaotus. Tegemist on samuti vaide esitaja õigusi puudutavate oluliste

asjaoludega, mille osas peab vaide esitajal kui menetlusosalisel olema võimalik menetluses

arvamust avaldada ning millega haldusorgan peab kaalutlusotsuse tegemisel arvestama.

Transpordiamet on seisukohal, et puudub alus sedasorti informatsiooni andmiseks

korralduses. Tegemist on haldusaktiga, mille alusel hakatakse alles projekti koostama.

Ehitamise aeg ei pruugi olla täpselt teada, kuna see sõltub riigieelarvest ja Vabariigi

Valitsuse rahastamise otsustest. Transpordiamet omandab riigiteede ehitamiseks vajalikku

maad kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) alusel. KAHOS

§ 4 lg 1 p 7 kohaselt on lubatud kinnisasja omandada riigitee, kohaliku tee, avaliku raudtee

taristu ja teenindusrajatise ning avaliku väljaku ehitamiseks. Projekteerimistingimuste

eesmärk on seada nõudeid projekti koostamisele, mitte kirjeldada maade omandamise

protsesse. Maade omandamine on eraldiseisev menetlus

Kuna projekteerimistingimused on aluseks Haaviku tee 11 kinnistust äralõike tegemiseks ja

selle osa avalikes huvides omandamise aluseks on KAHOS § 5 lg 1 p 2, siis järelikult ei saa

projekteerimistingimused rikkuda õigusvastaselt vaide esitaja PS §-st 32 tulenevat

5 (6)

põhiõigust. PS § 32 kohaselt võib omandit omaniku nõusolekuta võõrandada ainult seaduses

sätestatud juhtudel ja korras üldistes huvides õiglase ja kohase hüvitise eest. Kinnisasja

avalikes huvides omandamine lähtub samast käsitlusest. KAHOS § 2 lg 1 kohaselt kinnisasja

avalikes huvides omandamine, sealhulgas sundvõõrandamine (edaspidi kinnisasja

omandamine), on kinnisasja omandamine üldistes huvides õiglase ja kohase hüvitise eest.

Kinnisasi omandatakse kokkuleppel omanikuga (edaspidi kokkuleppemenetluses) või

sundvõõrandatakse, kui omanikuga kokkulepet ei saavutata. Nagu eelnevas lõigus öeldud

viiakse nimetatud menetlus läbi eraldiseisvalt projekteerimistingimuste menetlusest ning

seal on võimalik kinnisasja omanikul esitada oma seisukohad ja/või vastuväited maa riigile

omandamise suhtes.

Projekteerimistingimused ei riku Haaviku tee 11 kinnistu omaniku PS §-ga 32 kaitstavat

õigust oma vara vabalt vallata kasutada ja käsutada kuivõrd suuremas osas jääb vaide

esitajale kinnistu alles. Transpordiamet selgitab, et PS §-st 32 tulenev omandiõigus ei ole

absoluutne õigus, vaid on piiratav ülekaaluka avaliku huvi korral. Avalikuks huviks on

planeeritava riigitee ohutu kasutamine, tagades selleks vajalikud juurdepääsud (kogujateed),

seega kaasneb projekteerimistingimuste andmisega vaide esitaja Haaviku tee 11 omaniku

omandiõiguse riive, kuid see riive on õiguspärane ülekaalukast avalikust huvist tulenevalt.

Projekteerimistingimustega ei seata muid piiranguid vaide esitajale alles jäävale kinnistu osa

kasutamisele, mis moodustab suurema osa.

2.9. Vaide punktis 18 toob vaide esitaja välja, et tulenevalt sellest, et Transpordiamet on jätnud

arvestamata oluliste asjaoludega ning kaalunud ebaõigesti põhjendatud huve, on korraldus

õigusvastane ning tuleks kehtetuks tunnistada. Kui vaide esitaja oli projekteerimistingimuste

menetluses teatud tingimustel nõus sellega, et kavandatav uus juurdepääsutee kulgeks

mööda Haaviku tee 11 piiri, siis käesolevaga ei nõustu vaide esitaja enam ka selle

lahendusega. Vaide esitaja ei ole nõus, et uus juurdepääsutee kavandatakse talle kuuluvale

Haaviku tee 11 kinnisasjale, sest olemas on alternatiivsed lahendused, mis piiravad

omandipõhiõigust oluliselt vähem.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga eespool ja korralduses toodud põhjendusel ega pea

vajalikuks neid uuesti üle korrata.

Alternatiivne juurdepääs

2.10. Vaide punktis 19 toob vaide esitaja välja, et vaidlusalune tee tuleks jätta rajamata ning

kavandada kogu elamupiirkonna ühendus olemasoleva Haaviku tee ristmiku kaudu. Siis

puuduks vajadus uue teekoridori loomiseks ja saaks kasutada ära olemasolevat teekoridori.

Kui alternatiivne teekoridor on olemas, siis on uue juurdepääsutee kavandamine vaide

esitajale kuuluvale kinnistule omandipõhiõiguse (PS § 32) ebaproportsionaalne piirang.

Transpordiameti hinnangul on vaidlusaluse tee rajamiseks olemas avalik huvi, sest see

lühendab vähemalt 30 elaniku teekonna pikkust ligikaudu 280 meetri võrra. Suur osa

nimetatud ühendusteest on vajalik rajada niikuinii, sest see saab olema ainsaks

juurdepääsuteeks Riia mnt 210 (94901:005:0345), Riia mnt 212 (94901:005:0123), Roometi

(94901:005:0346) ja Riia mnt 216 (94901:005:0693) kinnistutele. Lisaks on vaja kavandada

ligikaudu 250m pikkune lõik uut teed läbi Roometi ja Haaviku tee 11 kinnistute kuni

Haaviku teeni. Alternatiivse lahenduse korral tuleks ehitada/rekonstrueerida ligikaudu 310m

ulatuses Haaviku teed, sest olemasolev tee ei ole piisavas seisukorras tagamaks piirkonna

elanikele samaväärseid tingimusi liiklemiseks. Samuti tuleks omandada Haaviku teega

külgnevatest Haaviku tee 17 (28301:001:1450), Haaviku tee 19 (28301:001:1449), Kleini

(94901:005:0274) ja Urvakese (94901:005:0393) kinnistutest maad juurde, sest olemasolev

6 (6)

teekoridor on vähem kui 5m laiune, millele ei ole võimalik teed ära mahutada. Eelnõu

koostamisel kaalus Transpordiamet mõlemaid variante, kuid koostöös Kambja valla

esindajatega leiti, et läbimurde kavandamine teekonna pikkuste lühendamiseks ja suuremal

hulgal täiendavate maavõõranduste vältimiseks on see vajalik.

3. Kokkuvõtvalt:

3.1. HMS § 4 lg 1 kohaselt on kaalutlusõigus haldusorganile seadusega antud volitus kaaluda

otsuste tegemist ja või valida erinevate otsustuste vahel. Sama sätte lg 2 kohaselt tuleb

kaalutlusõigust teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse

üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimuste andmisel ei ole tehtud

kaalutlusvigu, mistõttu on korraldus õiguspärane. Haaviku tee 11 kinnistule tee

kavandamisel on lähtutud avalikest huvidest ning projekteerimistingimustega ei ole rikutud

kaebaja subjektiivseid õigusi. Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja õigusi on

korralduse andmisega rikutud. Vaide esitaja õiguste rikkumine eeldab, et vaide esitaja

olukord oma õiguste teostamisel muutus pärast korralduse andmist halvemaks. Kui aga

hinnata korralduse andmise eelset ja järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et vaide

esitaja olukord ei halvene korralduse andmise tulemusena isegi siis kui osa kaebaja

kinnistust omandatakse riigile.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

planeerimise osakond

Tiit Vunk

59185199, [email protected]