Vaie

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Ratsionaal OÜ

[email protected]

Lehe tee 8

76901, Tabasalu alevik, Harku vald

Harjumaa

Teie 31.07.2023

Meie 08.09.2023 nr 1.2-2/23/16720-3

Vaideotsus

Transpordiameti 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste

andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ esitatud vaide osas.

RESOLUTSIOON

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 85 punkti 4, Transpordiamet otsustab:

Jätta vaie 28.06.2023 korraldusele nr 1.1-3/23/474 „Projekteerimistingimuste andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise

ehitusprojekti koostamiseks“ rahuldamata.

Vaideotsus jõustub teatavaks tegemisest ja selle vaidlustamiseks on tulenevalt HMS § 87 lg-

st 1 ning halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras õigus esitada

kaebus Tallinna Halduskohtule 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest arvates.

1. Vaidemenetluse ese ja asjaolud

1.1. Transpordiameti projekteerimise üksuse juhataja 28.06.2023 korraldusega (edaspidi

korraldus) anti projekteerimistingimused riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva

Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1

(edaspidi projekteerimistingimused).

1.2. 31.07.2023 esitati Transpordiametile vaie, milles vaide esitaja on taotlenud korralduse

osaliselt kehtetuks tunnistamist Räni aleviku lõigul ning korralduse muutmist selliselt,

millega kavandatakse Tiigrisilma ja Räni-Raudtee ristmik (edaspidi Räni ristmik) fooriga

ristmikuks.

2. Transpordiameti seisukohad ja põhjendused

2.1. Transpordiamet on seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata.

2.2. Vaide esitaja on vaides toonud välja, et projekteerimistingimused rikuvad vaide esitaja

õigusi, sest vaide esitaja on teinud investeeringuid endale kuuluvate kinnistute

(94901:001:0336, 94901:001:0337, 94901:001:0338, 94901:001:0339) arendamiseks Kõrtsi

kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alusel ning Räni ristmiku sulgemine toob kaasa vaide

2 (12)

esitaja omandiõiguse rikkumise ja ettevõtlusvabaduse piiramise. Räni ristmiku

likvideerimine muudaks juba tehtud investeeringud sisuliselt väärtusetuks ja välistaks

planeeringute kohase kinnisvaraarenduse jätkamise.

Transpordiamet nõustub sellega, et Räni ristmiku sulgemine muudab liikumisharjumusi ja

võib tuua endaga kaasa sõiduteekonna pikkuse suurenemise, kuid ei nõustu sellega, et see

rikub vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Projekteerimistingimustega kavandatakse vaide

esitajale kuuluvate kinnistute lähedusse liiklussõlm ja uus kogujatee alates Räni-Raudtee

teest kuni liiklussõlmeni. Kavandatava kogujatee funktsioon on tagada tervele piirkonnale,

sealhulgas vaide esitaja kinnistutele, juurdepääs ning liiklussõlme kaudu on võimalik

mugavalt ja ohutult liituda Jõhvi–Tartu–Valga maanteega.

Vaide esitajale kuuluvad kinnistud paiknevad praegusel hetkel hõredalt asustatud

piirkonnas. Piirkonna arenedes annab kehtiv Kambja valla üldplaneering võimalusi

kavandada täiendavat teedevõrku kui see on piirkonnale parema juurdepääsu tagamiseks

vajalik. Transpordiamet peab siinjuures vajalikuks tuua välja, et mitte kellelgi ei saa tekkida

õigustatud ootust selleks, et liikluskeskkond avalikult kasutatavatel teedel mitte kunagi ei

muutu – ka siis kui vanades planeeringutes on mingisugused konkreetsed ristmike

lahendused näidatud. Seadusandlus on ajas muutuv ja sarnaselt on ajas muutuvad ka nõuded

liiklusohutusele ja teedele tervikuna – üldjuhul muutuvad nõuded liiklusohutusele ajas

karmimaks eesmärgiga säästa inimelusid.

Transpordiamet ei nõustu väitega, et Räni ristmiku sulgemine toob kaasa vaide esitaja

omandiõiguse rikkumise. Omandiõigus on põhiseadusest tulenev õigus omandit vabalt

vallata, kasutada ja käsutada. Projekteerimistingimused selleks takistusi ei sea.

Transpordiamet ei nõustu väitega, et Räni ristmiku sulgemine toob kaasa vaide esitaja

ettevõtlusvabaduse piiramise. Projekteerimistingimused pakuvad välja lahenduse

kinnistutele juurdepääsemiseks ning seetõttu ei piira kuidagi vaide esitaja

ettevõtlusvabadust.

2.3. Vaide esitaja on märkinud ka seda, et projekteerimistingimustest tulenevate avaldaja õiguste

rikkumiste põhjused kattuvad projekteerimistingimuste vastuoludega erinevate normidega

ja planeeringutega, ning on järgnevalt loetlenud üles kõik sellised kohad, kus vaide esitaja

näeb vastuolu kas normidega või planeeringutega, mis rikub vaide esitaja sõnul vaide esitaja

subjektiivseid õigusi.

2.4. Esimesena on vaide esitaja toonud vaide punktis 1 välja selle, et korralduses on kasutatud

termineid ebatäpselt ning sellega kaasnevalt on lõiguti antud välja mitteõiguspärased

projekteerimistingimused. Vaide esitaja arvates tulnuks Räni alevikus paiknevat teed

nimetada tänavaks, mitte kogu lõiku maanteeks. EhS § 92 lg-te 1,2 ja 3 kohaselt sõidukite

liiklemiseks kasutatav rajatis (tee), mis asub väljaspool linnu, aleveid ja alevikke on maantee

ning linnas, alevis või alevikus paiknev tee on tänav. Seetõttu tulnuks Räni aleviku lõigul

lähtuda projekteerimistingimuste eelnõu koostamisel standardist EVS 843:2016

„Linnatänavad“ ning maanteede projekteerimisnormide kohaldamine

projekteerimistingimustes on otseses vastuolus EhS-ga ning majandus- ja taristuministri

05.08.2015 määrusega nr 106 „Tee projekteerimise normid“. Nimetatud eksimuse tõttu on

projekteerimistingimustes esitatud projektile nõuded, mis ei ole kohased Räni alevikus

asuvale Jõhvi–Tartu–Valga tee lõigule (tänavale) ja ühtlasi on viinud

projekteerimistingimused vastuollu planeeringutega.

3 (12)

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et projekteerimisnormide

kohaldamine põhimaantee 3 km 138,4-152 asuvale Tartu–Nõo lõigule on õiguspärane.

Mõistet „maantee“ on projekteerimistingimustes kasutatud olemasoleva olukorra kirjelduses

(p.5.1.1) ning projekti eesmärgi kirjelduses (p.5.1.2). Muudel juhtudel on kasutatud mõistet

„põhimaantee“, mis on Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. a määruse nr 72 „Riigiteede

liigid ja riigiteede nimekiri“ kohane termin. Mõiste enda kasutamine ei saa rikkuda vaide

esitaja subjektiivseid õigusi – oluline on projekteerimistingimuste sisu ja regulatsioon.

Standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ kasutamiseks puudub alus. Standardi peatükis 1

„Käsitlusala“ on öeldud: standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna

äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning

liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on

soovitav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest.

Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada

linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel. Standardi kasutamine ei ole kohustuslik.

Ka standard ise soovitab sellises liikluskeskkonnas lähtuda ehitusseadustiku alusel

kehtestatud tee projekteerimise normidest. Sellist käsitlust toetab ka liiklusseadus, mille § 2

punkti 2 kohaselt on asula hoonestatud ala, mille sisse- ja väljasõiduteed on tähistatud asula

liikluskorda kehtestavate liiklusmärkidega. Räni aleviku piiril asuv Jõhvi–Tartu–Valga

maanteelõik on asulaväline tee, sest see pole tähistatud asula liikluskorda kehtestavate

liiklusmärkidega.

Transpordiamet on kaalutlusotsuste tegemisel lähtunud muuhulgas ka Transpordiameti

11.03.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramise juhendist, mis annab võrreldes projekteerimisnormidega paindlikumaid

võimalusi ristmike kavandamiseks ning selle välja töötamisel on võetud aluseks sarnases

kliimavöötmes paiknevate naaberriikide Soome ja Rootsi projekteerimisnorme. Nimetatud

juhend kohaldub riigiteedele. Juhendi kohaselt tuleb Räni ristmikule kohaldada nõudeid,

mida kohaldatakse väljaspool asulat asuvatele ristmikele. Räni ristmikule foorristmiku või

mis tahes ristmiku rajamine oleks vastuolus juhendiga ning seda on Transpordiamet

korralduse lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ (lk 65) ka selgitatud ja

põhjendanud.

2.5. Teiseks on vaide esitaja asunud seisukohale, et projekteerimistingimused on vastuolus

maakonnaplaneeringuga, mille kohaselt tuleb tagada tootmis-, äri- ja logistikaalade sisemise

tänavate/teedevõrgu sujuv ühendatus magistraaltänavate või põhi- ja tugimaanteedega,

vältides võimalusel müratundlike alade (elamud, ravilad, õppehooned jms) läbimist“

(seletuskirja p 5.2.3) ning on sätestatud teedevõrgu kavandamisele põhimõte „Tagada

tootmisalade sujuv ühendatus maanteedega“ (lisa 9 “elluviimise tegevuskava”). Kõrtsi

kinnistu on maakonnaplaneeringu kohaselt maakondliku tähtsusega tootmis-, äri- ja

logistikaala. Kehtiva Kambja valla üldplaneeringu kohaselt on Räni-Raudtee tee ja

Tõrvandi–Lemmatsi tee vaheline ala elamuala.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ja on seisukohal, et projekteerimistingimused on

kooskõlas maakonnaplaneeringuga. Maakonnaplaneeringu kohaselt läbib kavandatav

kogujatee maaparandussüsteemi ala, millel ei asu ei olemasolev tiheasum ega millele ei ole

maakonnaplaneeringuga määratud tiheasumi laienemisala. Kavandatav kogujatee

ühendatakse projekteerimistingimuste kohaselt otse Lemmatsi liiklussõlme koosseisus oleva

ringristmikuga, millelt on võimalik sujuvalt liituda Jõhvi–Tartu–Valga maanteega. Peame

siinkohal vajalikuks märkida, et Kambja vald on tänaseks algatanud uue üldplaneeringu

koostamise, mille avalik väljapanek ja avalikud arutelud toimusid 2022. aasta detsembris,

4 (12)

ning uues koostatavas üldplaneeringus1 on kõnealune piirkond määratud väärtuslikuks

põllumajandusmaaks.

2.6. Vaide esitaja viitab vaide punktis 2.2 maakonnaplaneeringu seletuskirjale, kus on kirjas:

Transpordi arengukava 2014 – 2020 sätestab, et liikumisvõimalused mõjutavad oluliselt

inimeste elukvaliteeti ning transpordisüsteem peab võimaldama ohutut ja

keskkonnasäästlikku liikumisvõimalust kõigile inimestele. Olulist kaubaliiklust genereerivad

objektid paigutatakse selliselt, et liikumisvajadus oleks minimaalne ja kasutatakse

võimalikult säästlikku ja ohutut veomoodust. Toimepiirkonna keskuste planeerimisel

eelistatakse multifunktsionaalse ruumi loomist, et tekitada kompaktne asustusstruktuur, kus

elu- ja töökohad ning vajalikud teenused paiknevad üksteise lähedal. Vaide esitaja on

seisukohal, et projekteerimistingimuste kohane lahendus muudaks kogu senise tegevuse

mõttetuks ja ettevõtjate tehtud investeeringud kahjumiks, sest Kõrtsi äri- ja tootmisaade

kompleks on selle põhimõttega planeeritud just magistraaltee ristmiku juurde arvestusega,

et tulevikus ristmik kaasajastatakse.

Transpordiamet on seisukohal, et maakonnaplaneeringuga seatud eesmärke ei saa täita vaid

ühe tee, antud juhul Jõhvi–Tartu–Valga maantee, ümberehitamisega ja kõikide ristmike

kaasajastamisega. Maakonnaplaneeringuga seatud eesmärke saab täita vaid terviklikult kogu

piirkonna arendamisega ning maantee ümberehitamine on vaid osa sellest. Juhul kui Räni-

Raudtee tee äärne piirkond areneb, siis on võimalus kavandada asumisisest täiendavat

teedevõrku tagamaks soovitud liikumisvajadused. Asumisisese teedevõrgu arendamine ei

ole Transpordiameti ülesanne, vaid on seotud kohaliku omavalitsuse tegevusega. Maantee

nõuetekohaseks ümberehitamiseks tuleb osa ristmikuid sulgeda, sest vastasel juhul ei ole

võimalik maanteed ehitada ümber nõuetele vastavaks ja ohutuks.

Maakonnaplaneeringust lähtuvalt ei saa vaide esitajal olla põhjendatud ootust, et Räni

ristmik säilitatakse. Maakonnaplaneeringu põhijoonisel on Räni ristmiku lähialale näidatud

eritasandilise liiklussõlme rajamine ning nii lähedale eritasandilisele liiklussõlmele ei ole

projekteerimisnormide kohaselt lubatud samatasandilise ristmiku rajamine.

Transpordiamet on seisukohal, et vaide esitajal ei saanud ka detailplaneeringust lähtuvalt

tekkida õigustatud ootust, et Räni ristmik ehitatakse ümber selliselt, mis annaks

otsejuurdepääsu Kõrtsi kinnistule kõikidelt suundadelt. Kõrtsi kinnistu ja lähiala

detailplaneeringus on Räni ristmikule näidatud lahendus, mis ei võimalda Jõhvi–Tartu–

Valga maanteelt vasakpöördeid. See tähendab, et arendaja on arvestanud, et märkimisväärne

osa liiklusest peab Kõrtsi kinnistutele pääsemiseks sõitma mööda kogujateid, või tegema

suure ringi mööda Jõhvi–Tartu–Valga maanteed kuni esimese tagasipöördekohani ja siis

sõitma tagasi. Näiteks Tartu poolt tulles tulnuks detailplaneeringu kohase lahenduse korral

sõita ca 5km Külitse suunas, teha Külitse liiklussõlmes tagasipööre ning sõita tagasi – mis

tähendaks enam kui 10 kilomeetrist tiiru. Projekteerimistingimustega kavandatakse Kõrtsi

kinnistute lähialale liiklussõlm, mis vähendab võrreldes varasema lahendusega pikimat

võimalikku teekonna pikkust ligikaudu 8km võrra. Juhul kui vaide esitaja on investeeringuid

tehes arvestanud, et enam kui 10km pikkuse tiiru vältimiseks tuleb rajada täiendavat

kogujateede võrgustikku, siis selle võrgustiku rajamiseks on võimalus endiselt olemas –

projekteerimistingimused ei sea takistusi asumisiseste kogujateede arendamiseks ja

väljaehitamiseks.

1 Kambja valla koostatav üldplaneering on kättesaadav: https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering

5 (12)

2.7. Vaide punktis 2.3 viitab vaide esitaja taaskord maakonnaplaneeringu seletuskirjale, mille

punktis 8.2 on öeldud: Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning

liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel

asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele

kogujateedel põhineva süsteemiga. Selle kohaselt tulnuks Räni ristmik kaasajastada, mitte

sulgeda, sest Räni-Raudtee tee on tiheasumina planeeritud piirkonna jaotusmagistraal.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei ole vastuolus

maakonnaplaneeringu seletuskirja punktiga 8.2, sest Räni-Raudtee tee ühendatakse

kavandatavasse Lemmatsi liiklussõlme uue kogujatee kaudu, mida võib oma funktsiooni

poolest liigitada samaväärseks teeks võrreldes Räni-Raudtee teega.

2.8. Vaide punktis 2.4 toob vaide esitaja välja, et maakonnaplaneeringu seletuskirja peatüki 21

ja punkti 5.1 kohaselt asuvad Ratsionaal OÜ omandis olevad katastriüksused tiheasumi alal.

Transpordiameti hinnangul ei vasta vaide esitaja poolt öeldu tõele. Kinnistud, mis kuuluvad

Ratsionaal OÜ-le (94901:001:0336, 94901:001:0337, 94901:001:0338, 94901:001:0339),

asuvad Maa-ameti andmetel Lemmatsi külas. Maakonnaplaneeringu seletuskirja punktis 5.1

on toodud detailne nimekiri nendest asustusüksustest, mida käsitletakse

maakonnaplaneeringu mõistes tiheasumina ning Lemmatsi küla ei ole selles nimekirjas

mainitud. Seletuskirja punktis 5.1 on muuhulgas öeldud ka seda, et tiheasumid on näidatud

planeeringu põhijoonisel, kus on OÜ-le Ratsionaal kuuluvad kinnistud tähistatud

tingmärgiga „Tootmis-, äri- ja logistikaala laienemisala“, mitte tingmärgiga „tiheasum“ või

„tiheasumi laienemisala“.

Vaide esitaja toob välja, et maakonnaplaneeringu kohaselt peab teedevõrk olema lahendatud

hierarhiliselt ja katkematult (seletuskirja punktid 5.1.10, 5.1.11 ja lisa 9), ning on seisukohal,

et projekteerimistingimustega on nähtud ette piirkonna jaotusmagistraaliks oleva Räni-

Raudtee tee ühendus Jõhvi-Tartu-Valga teega likvideerida, sundides piirkonnast Jõhvi-

Tartu-Valga teele pääsemiseks sõitma ringiga väiksematele teedele ning pikendades keskuse

suunalist teekonda kogu piirkonna jaoks ca 2 km võrra.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei ole vastuolus

maakonnaplaneeringu seletuskirja punktiga 5.1.10 ja 5.1.11 ja lisaga 9, sest Räni-Raudtee

tee ühendatakse kavandatavasse Lemmatsi liiklussõlme uue kogujatee kaudu, mis tagab

hierarhilise ja katkematu ühenduse sellele piirkonnale. On põhjendamatu kavandatavat

kogujateed pidada väiksemaks teeks. Räni-Raudtee tee on praegusel hetkel suuremas osas

kruusatee laiusega 3,5-4 meetrit, mis asub ca 8m laiusel katastriüksusel. Räni-raudtee tee

asfaltkattega osa on ligikaudu 7m laiuse kattega tee. Projekteerimistingimustega

kavandatakse Räni-Raudtee teed Lemmatsi liiklussõlmega ühendav kogujatee, mis on

asfaltkattega laiusega 7m, ning selle äärde 3m laiune jalgratta- ja jalgtee – seega ei saa seda

pidada väiksemaks teeks.

2.9. Vaide punktis 3 asub vaide esitaja seisukohale, et projekteerimistingimused on vastuolus

kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga, mille kohaselt on ala määratud tiheasustusalaks kus

Räni-Raudtee tee on piirkonnasiseseks jaotusmagistraaliks. Üldplaneeringus ei ole

kavandatud Räni ristmiku likvideerimist ega selle likvideerimisega arvestatud.

Projekteerimistingimuste kohane lahendus Räni ristmiku sulgemisega välistaks suures osas

kehtiva üldplaneeringu kohase maakasutuse (eelkõige vaide esitaja katastriüksustel) selles

piirkonnas.

6 (12)

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et projekteerimistingimused

on kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Kehtiv Kambja valla üldplaneering

arvestab Räni ristmiku sulgemisega ja loob selleks võimaluse, sest liikuvuse tagamiseks

näeb kehtiv üldplaneering ette Lemmatsi liiklussõlme rajamise ning Jõhvi–Tartu–Valga

maanteega paralleelsete kogujateede rajamise. Sealjuures ei täpsusta üldplaneering seda kas

Räni ristmik suletakse, säilitatakse või ehitatakse ümber. Projekteerimistingimused on

kooskõlas kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga, sest nii Lemmatsi liiklussõlm kui ka

liiklussõlmest Räni-Raudtee teeni kavandatav kogujatee asuvad üldplaneeringuga määratud

asukohas. Muuhulgas tagab projekteerimistingimuste kohane lahenduse selle, et kavandatav

kogujatee oleks ühendatud otse liiklussõlmega.

2.10. Vaide punktis 4 on vaide esitaja seisukohal, et projekteerimistingimused on vastuolus

kehtiva Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga. Detailplaneeringus on Räni ristmik

hõlmatud kehtiva detailplaneeringuga ning on antud lahendused Jõhvi-Tartu-Valga teel Räni

ristmiku kohta nii enne kui ka pärast Jõhvi-Tartu-Valga tee perspektiivset 2+2 radadega

teeks rekonstrueerimist. Seetõttu peab detailplaneering vältimatult sisalduma

projekteerimistingimustes projekteerimise alusdokumendina. Projekteerimistingimustes

seda aga pole.

Transpordiamet ei nõustu sellega, et detailplaneering on projekteerimistingimuste

alusdokument. Projekteerimistingimuste alusdokument on Teehoiukava – antud juhul

Vabariigi Valitsuse poolt 10.12.2020 kinnitatud teehoiukava aastateks 2021-2030, mille

lisas 4 on ehitusobjektide indikatiivne kava TEN-T teedel ja teiste olulise mõjuga teelõikudel

aastatel 2025-2030 ning kus on nähtud ette Tartu–Nõo lõigu ümberehitamine aastatele 2027-

2029. Hiljem on Vabariigi Valitsus teehoiukava lühemaks perioodiks (2023-2026) küll

täpsustanud ja uuendanud, kuid kuna selles uuemas versioonis pole pikemaajalist perioodi

märgitud, siis lähtub Transpordiamet Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise kavandamisel

pikemast plaanist.

Räni ristmiku alal (mida hõlmab Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering) kohaldub EhS §

27 lg 1 p 1, 2, 3 , mille kohaselt võib detailplaneeringu olemasolu korral pädev asutus

põhjendatud juhul anda ehitusloakohustusliku hoone või olulise rajatise ehitusprojekti

koostamiseks projekteerimistingimusi, (p 1) kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödas

üle viie aasta; (p 2) detailplaneeringu kehtestamise järel on ilmnenud olulisi uusi asjaolusid

või on oluliselt muutunud planeeringuala või selle mõjuala, mille tõttu ei ole enam võimalik

detailplaneeringut täielikult ellu viia; (p 3) või detailplaneeringu kehtestamise järel on

muutunud õigusaktid või kehtestatud planeeringud, mis mõjutavad oluliselt

detailplaneeringu elluviimist. Antud juhul on kõik tingimused täidetud ning seda on

selgitatud korralduse lisas 2 „arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 65.

2.11. Vaide esitaja on seisukohal, et EhS ei näe ette võimalust projekteerimistingimustega muuta

detailplaneeringut olemuslikult. Detailplaneeringu olemasolul võib EhS § 27 kohaselt

detailplaneeringut seaduses sätestatud tingimustel täpsustada. Ristmiku likvideerimine pole

detailplaneeringu EhS § 27-le vastav täpsustamine, vaid olemuslik muutmine. Planeeringu

täpsustamiseks võiks käesoleval juhul olla nõue ristmik projekteerida vastavalt standardile.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga. EhS § 27 lg 4 punkti 7 kohaselt võib

projekteerimistingimustega täpsustada haljastuse, heakorra või liikluskorralduse

põhimõtteid. Projekteerimistingimustega täpsustatakse liikluskorralduse põhimõtteid, mis

on seotud planeeringualale juurdepääsuga, kuid ei muudeta detailplaneeringut olemuslikult.

Sisuliselt asendab Transpordiamet olemasoleva juurdepääsu kinnistutele teise

7 (12)

juurdepääsuga, läbi planeeritava liiklussõlme ja kogujatee. Vaidlusalust ristmikku ei saa jätta

avatuks kuivõrd selline lahendus läheks vastuollu Majandus- ja taristuministri 5.08.2015. a

määrusega nr 106 „projekteerimisnormid“ ja Transpordiameti 11.03.2022 käskkirjaga nr

1.1-7/22/64 kinnitatud ristmike vahekauguse ja nähtavusala määramise juhendiga.

Parempööretega ristmik asuks planeeritavale liiklussõlmele liiga lähedal, Transpordiamet ei

saa riigiteid planeerides lähtuda lahendustest, mis on liiklusohtlikud.

2.12. Vaide esitaja toob välja, et detailplaneeringu kohaselt on Räni ristmik kavandatud alles jätta

ka pärast Jõhvi–Tartu–Valga tee rekonstrueerimist 2+2 sõiduradadega teeks. Vasakpöörete

võimaluse kaotamise tõttu on ette nähtud kogujatee Räni-Raudtee teelt Jõhvi-Tartu-Valga

teele Aardla ringristmikul vastavalt Tartu-Elva eelprojektile 2009.a (Tinter Projekt töö nr

80.4102.01) (Lisa 2 – Tartu-Elva eelprojekt 2009.a). Seejuures Tartu-Elva eelprojekti

kohane kogujatee ristumine Räni-Raudtee teega ning kogujatee ise Kõrtsi kinnistut läbivas

ulatuses on vaide esitaja osalusel/finantseerimisel välja ehitatud. Projekteerimistingimustega

on aga ette nähtud Räni ristmik likvideerida ning kogujatee jätta lõpuni projekteerimata ja

ehitamata. Selline lahendus on otseses vastuolus kehtiva detailplaneeringuga.

Transpordiameti hinnangul puudub vaide esitajal alus nõuda, et Transpordiamet ehitab välja

kogujatee lõigu kuni Laseri tänavani, vaatamata sellele, et see oli näidatud 2009.a koostatud

Tartu-Elva lõigu eelprojektis. Tartu-Elva eelprojektis oli nimetatud kogujatee projekteeritud

seetõttu, et pakkuda alternatiivi 10km pikkuse ringi sõitmise vältimiseks.

Projekteerimistingimustega on varasemat eelprojekti lahendust oluliselt muudetud ja

kavandatud vaide esitajale kuuluvate Kõrtsi kinnistute lähialale liiklussõlm. Arvestades

piirkonna asustustihedust, liiklussõlme kaugust ning teekonna pikenemise suurust, annab

Transpordiameti hinnangul projekteerimistingimustega kavandatav lahendus piisava

juurdepääsu piirkonnale. Ühtlasi on piirkonna arendajatel või kohalikul omavalitsusel

üldplaneeringust tulenev võimalus rajada täiendavaid ühendusi. Nende ühenduste rajamise

kohustust ei saa aga panna Transpordiametile, sest nende rajamine on seotud eelkõige

piirkonna arendamisega, mitte Jõhvi–Tartu–Valga maantee ehk riigitee arendamisega.

2.13. Vaide punktis 5 toob vaide esitaja välja, et projekteerimistingimustes näidatud

perspektiivsed teed on eksitavad ning ei selgu, mida on mõeldud mõistega „perspektiivne“.

Nende teede rajamine ei ole kellegi kohustuseks ja ei ole teada kas neid ehitatakse. Nende

näitamine on eksitav, jättes mulje täiendavatest liikumisvõimalustest, mida tegelikkuses ei

ole ega ilmselt tulegi, ning moonutavad tegelikku olukorda. Sealjuures on ühe perspektiivse

teena näidatud Kõrtsi kinnistut läbivat kogujateed, mille vajadust nägi Transpordiamet

varem ette Jõhvi–Tartu–Valga tee rekonstrueerimisel 2+2 sõiduradadega teeks ning sellega

on arvestatud Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringus. Lisaks toob vaide esitaja välja, et

nimetatud kogujatee kaudu täiendava ligipääsu loomine on tänaseks muutunud ka võimatuks

Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projektlahenduse tõttu. Jõhvi–Tartu–Valga tee ja

Aardla tänava ristumise kohale projekteeriti ringristmik, mille kaudu pole võimalik enam

lahendada Kõrtsi kinnistu detailplaneeringus ettenähtud kogujatee ristumist Jõhvi–Tartu–

Valga teega. Lisaks on ka Tartu linn Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala projekti

järgselt loobunud võimalusest, et Kõrtsi kinnistut läbiv kogujatee rajatakse Jõhvi–Tartu–

Valga teeni ning Tartu linna üldplaneeringuga on kogujatee läbimurde asemele kavandanud

roheala.

Transpordiameti hinnangul ei saa joonisele kantud teed, mis ei ole projekteerimistingimuste

ese, rikkuda vaide esitaja subjektiivseid õigusi. Vaide esitaja on õigesti aru saanud, et nende

teede puhul ei ole teada millal ja kas neid üldse rajatakse. Tegemist on informatiivse infoga

ja nende väljaehitamine või mitte välja ehitamine sõltub kolmandate isikute huvidest.

8 (12)

Transpordiamet juhib tähelepanu, et mitte ühegi projektiga ega planeeringuga ei ole eales

nähtud ette Kõrtsi kinnistut läbiva kogujatee ristumist riigiteega nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga.

2009.a. Tartu-Elva lõigu eelprojektis oli nähtud ette kogujatee ristumine Tartu linnas asuva

Laseri tänavaga. Laseri tänav oli enne Tartu läänepoolse ümbersõidu II ehitusala ehituse

valmimist ühendatud Aardla tänavaga ning seda olukorda Tartu läänepoolse ümbersõidu II

ehitusala projekt ei muutnud. Muudeti küll Jõhvi–Tartu–Valga maantee ja Aardla tänava

omavahelise ristmiku lahendust, kuid see ei muutnud võimatuks pääsemist Laseri tänava

kaudu riigiteele nr 3 Jõhvi–Tartu–Valga. Ristmiku muudatus tulenes liiklusohutuse

kaalutlustest, millega varasemalt kavandatud ohtliku 5-harulise ringristmiku asemele

kavandati ohutum 4-haruline ringristmik. Üldplaneeringuga läbimurde asemele roheala

kavandamine on olnud kohaliku omavalitsuse otsus. Räni-Raudtee teelt Tartu linna

suunaliste teede rajamise võimalikkus ja nende kavandamise tegevuskava on Tartu linna ja

Kambja valla omavahelise koostöö küsimus ning ei ole seotud projekteerimistingimustega.

2.14. Vaide punktis 6 toob vaide esitaja välja, et projekteerimistingimustes pole arvestatud

Transpordi ja liikuvuse arengukavaga 2021-2035. Arengukavas on seatud eesmärgiks tagada

elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ja kestlikud

liikumisvõimalused (lk 14). S.h on antud taristu arendamiseks juhised. Vaide esitaja on

seisukohal, et projekteerimistingimused on Räni ristmiku osas vastuolus vaides esile toodud

arengukava eesmärkidega, kuna mõjutab ristmikust mõjutatava piirkonna liikuvust

arengukava eesmärkidele vastupidises suunas. Projekteerimistingimuste kohane lahendus

muudaks inimeste igapäevase teekonna ca 2 km pikemaks, lisaks oluliselt igapäevast ajakulu

pikema tee ja täiendavate ristmike läbimisega, suurendaks kütusekulu ja keskkonnareostust,

halvendaks oluliselt Kõrtsi kinnistu äri- ja tootmisala ühendust keskusega, oleks ohuks

sisejulgeolekule (inimeste tervisele ja varale), kuna oluliselt pikeneks päästeameti, kiirabi ja

politsei kohale jõudmiseks kuluv aeg. Senise Jõhvi-Tartu-Valga tee projekteerimise

menetluse käigus avalikustatud info põhjal pole kordagi ilmnenud, et oleks kaalutud

võimalust Räni ristmiku kaasajastamiseks, kuigi arengukava kohaselt tuleb esmalt kaaluda

just pisemate kohandamiste alternatiive. Lisaks paremale liikuvusele võib Räni ristmiku

alles jätmine ja kaasajastamine anda ka kokkuhoidu Jõhvi-Tartu-Valga tee

rekonstrueerimisel projektlahenduse optimaalsemaks muutmisega.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitaja väidetega. Arengukavaga seatud eesmärkide hulgas

on muuhulgas nimetatud ka ohutute liikumisvõimaluste tagamine. Transpordiameti

hinnangul ei taga projekteerimisnormidega vastuolus oleva lahenduse kavandamine

liiklusohutust. Ristmiku rajamist Räni ristmikule on projekteerimistingimuste menetluse

käigus kaalutud, kuid kaalutluse tulemusena on jõutud järeldusele, et mistahes ristmiku

rajamine Räni ristmikule on vastuolus projekteerimisnormidega (kaalutlus on korralduse

lisas 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“ lk 65) ning tuleb seetõttu sulgeda. Lisaks

eeltoodule asub Räni-Raudtee tee hõredalt asustatud piirkonnas ning ühendus Jõhvi–Tartu–

Valga maanteega tagatakse läbi Lemmatsi liiklussõlme. Juhul kui piirkond tulevikus areneb,

on võimalik kavandada täiendavat asumisisest teedevõrku, et parandada liikumisvõimalusi

ning seeläbi täita Transpordi ja liikuvuse arengukavaga seatud eesmärke.

2.15. Vaide punktis 7 toob vaide esitaja välja vastuolud standardiga EVS 843:2016

„Linnatänavad“, mille tulemusena on jõudnud järeldusele, et Räni ristmik tuleb kavandada

kas samatasandilise foorristmikuna või ringristmikuna.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimuste esemeks oleva põhimaantee

lõigu projekteerimisel standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ ei kohaldu. Transpordiameti

põhjendused selles küsimuses on toodud välja käesoleva vaideotsuse punktis 2.4. Standardit

9 (12)

kohaldatakse maanteega külgnevate ja asulates paiknevate kohalike ja muude teede

projekteerimisel vastavalt projekteerimistingimuste punktidele 5.1.6 ja 5.2.1.

2.16. Vaide punktis 8 viitab vaide esitaja Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusele (EL) nr

1315/2013, mille maanteetransporditaristut käsitlevas jaos „3. jagu

Maanteetransporditaristu“ on sätestatud artiklis 18 liikmesriikidele kohustus tagada, et: a)

maanteed vastavad artikli 17 lõike 3 punktile a, b või c ning artikkel 17 punktis 3 on

fikseeritud, et kvaliteetsed teed on kavandatud ja ehitatud spetsiaalselt mootorsõidukite

liikluseks ja võivad olla kiirteed, kiirmagistraalid või strateegilised tavateed ja et

kiirmagistraal on mootorsõidukite liikluseks kavandatud tee, millele pääseb peamiselt

eritasandiliste või reguleeritud ristmike kaudu. Seega ei tulene määrusest kohustust ega

vajadust Räni ristmiku likvideerimiseks, vaid ristmiku muutmiseks reguleeritud ristmikuks.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga ning on seisukohal, et Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu määrusest nr 1315/2013 ei tulene kohustust kavandada Räni ristmik foorjuhitavaks

ristmikuks. Võimalusena on välja toodud ka võimalus pääseda TEN-T transpordivõrgustiku

teedele eritasandilise liiklussõlme kaudu. Antud juhul on see tingimus täidetud, sest Räni-

Raudtee tee ühendatakse uue kogujatee kaudu otse eritasandilise Lemmatsi liiklussõlmega.

2.17. Vaide punktis 9 avaldab vaide esitaja arvamust, et projekteerimistingimused ei arvesta

perspektiivse liikluskoormusega. Põhjenduseks toob vaide esitaja, et 2,5-3 km2 suurusele

tihehoonestusalale ligipääsuks on suunatud kõik sõidukid (sh raskesõidukid) läbima ühte

ristmikku (liiklussõlme ringristmik). Sama ringristmikku on suunatud kasutama samaaegselt

ka Räni aleviku alalt välja sõitvad sõidukid. Perspektiivselt väga suure hoonestusega ala (ala

on suuruselt ning maakonna ja üldplaneeringu kohase perspektiivse kasutuse poolest

võrreldav Saue linnaga) kogu liikluse koondamisega läbima korraga ühte ringristmikku pole

mõeldav ilma ummikuteta. Projekteerimistingimustest ei nähtu, et liikluse

kontsentreerimisega kõrvalteede ristmikele oleks hinnatud sellega kaasnevat perspektiivset

liikluskoormust ja ristmike läbilaskevõimet. Lisaks raskendatud ligipääsule loob

eskiisjoonise liikluslahendus äärmiselt suure riski kogu piirkonna liikluse täielikuks

halvamiseks, kui peaks juhtuma kasvõi kergem liiklusavarii eelnimetatud kavandatavatel

ringristmikel.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga järgmistel põhjustel:

 Tartu–Nõo lõigule on Transpordiameti tellimusel ajavahemikul 2017-2018 teostatud

Liikluslahendus OÜ poolt liiklusuuringud ja -prognoos (töö nr 0917/52). Selle põhjal on

koostatud projekteerimistingimuste eelnõus kujutatud eskiislahendus. Liiklusuuringu

tulemused ei anna alust kahelda liikluslahenduse toimivuses.

 Üherajalise ringristmiku läbilaskvus on hinnanguliselt 1500-1800 autot/tunnis.

 Üherajaline ringristmik on ohutuim võimalik ristmik ning sellel ristmikul juhtub harva

suuri liiklusõnnetusi.

 Liiklussõlme ringristmikke ei hakka läbima põhimaantee läbivliiklus, sest ringristmikud

asuvad põhimaanteest eemal. Põhimaantee intensiivne liiklus ei avalda mõju nimetatud

ringristmike läbilaskvusele.

 Võrdlusena võib tuua näite ligikaudu 6000 elanikuga Elva linnast, kus linna

ühendamiseks on Jõhvi–Tartu–Valga maanteele kavandatud Kulbilohu liiklussõlm. Selle

liiklussõlme läbilaskvus ei ole kaugeltki ammendunud, kuigi see on peamiseks

juurdepääsuks Tartu-Elva suunal.

 Kehtiv üldplaneering näeb ette kõnealusesse piirkonda täiendava teedevõrgu rajamise.

10 (12)

 Räni alevikus on olemas kohalik tänavavõrgustik (kõrvalmaantee nr 22128 Lemmatsi–

Leilovi, kohalik tee nr 9490163 Viirpuu tänav, kohalik tee nr 9490170 Räniküla tänav),

mis on avalikus kasutuses ja mida tõenäoliselt kasutatakse piirkonnale juurde

pääsemiseks.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused ei riku vaide esitaja

subjektiivseid õigusi, kuna vaide esitajal on kartus, et võivad tekkida ummikud.

2.18. Vaide punktis 10 väidab vaide esitaja, et Transpordiamet on käitunud sõnamurdlikult. OÜ

Ratsionaal finantseerimisel ja Transpordiameti (endine Maanteeamet) kooskõlastamisel

toimus 2017-2018.a Jõhvi-Tartu-Valga tee ja Räni-Raudtee tee ristumiskoha

projekteerimine ning samal ajal toimus Transpordiameti tellimusel Tartu–Nõo lõigu

eskiisprojekti koostamine, mis valmis 2018 ning tagantjärgi sai teatavaks, et selle

eskiisprojektiga nähti ette Räni ristmiku sulgemine. OÜ Ratsionaal ja Transpordiamet

(endine Maanteeamet) sõlmisid 25.05.2020 lepingu, millega kohustus OÜ Ratsionaal oma

kulul välja ehitama projekti kohase ristmiku laienduse. Vaide esitaja heidab

Transpordiametile ette, et kui Transpordiametil oli ristmiku likvideerimist ette nägev

eskiisprojekt olemas juba enne ristmiku laiendamiseks ehitamise kokkuleppe sõlmimist, siis

miks varjas Transpordiamet oma kavatsust ristmik likvideerida alles 2020.a novembris.

Selliselt toimides on Transpordiamet toiminud sõnamurdvalt. OÜ Ratsionaal on teinud

lepingu alusel Transpordiameti valitseda olevasse riigivarasse investeeringuid, kui

Transpordiamet on samal ajal avalikkuse ees varjates juba kavandanud selle likvideerimist.

Ristmiku likvideerimine muudab ristmiku laiendamiseks tehtud investeeringud asjatuks

kuluks, kuid lisaks sellele ka kogu muu investeeringu nii maa soetamisse kui ka kogu

ülejäänud taristu rajamisse, mida on tehtud kehtivate planeeringute ja kooskõlastatud

projektide alusel ning mille kulu ulatub juba miljonitesse eurodesse.

Transpordiamet ei nõustu väitega, et on toiminud antud küsimuses sõnamurdvalt. Ristmiku

ümberehitamise vajadus tulenes sellest, et OÜ Ratsionaal soovis hakata arendust ellu viima

enne Tartu-Nõo lõigu välja ehitamist. Selleks tuli ristmik ajutiselt ümber ehitada, et oleks

tagatud liiklusohutus. Transpordiamet on ajutise lahenduse väljaehitamise vajadusele

viidanud oma 10.02.2017 kirjas nr 15-2/17-00014/051 ning ajutist lahendust nägi ette ka

Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering. Vaide esitaja pidi arvestama, et kui Jõhvi–Tartu–

Valga maantee ehitatakse ümber 2+2 sõiduradadega maanteeks, siis ajutist lahendust

tulevikus muudetakse.

Transpordiamet on ka varasemas kirjavahetuses (näiteks 25.05.2018) viidanud sellele, et

kõnealusele lõigule koostatakse uut eskiisprojekti ning öelnud, et plaanis on kõnealusele

lõigule viia läbi projekteerimistingimuste menetlus, mille käigus on kõikidel osapooltel

võimalus kavandatava lahendusega tutvuda ja olla menetluses kaasatud. Nii on

Transpordiamet ka toiminud. Algselt oli plaanitud menetlus viia läbi küll ajaliselt varem,

juba 2018. aastal, kuid me nägime, et projektlahendus vajab põhjalikumat läbimõtlemist

enne kui me saame seda puudutatud osapooltele tutvustada. Selleks on projekti koostamiseks

viidud läbi uus riigihange ning sõlmitud leping projekteerijaga, kes on ajavahemikul august

2021 – detsember 2022 tegelenud projekteerimistingimuste eelnõu esemeks oleva

projektlahenduse väljatöötamisega. Sealjuures on kaalutud ka võimalust kavandada Räni

ristmikule parempööretega ristmik.

Eskiisprojektiga kavandatava lahenduse esitas Transpordiameti esindaja vaide esitajale kohe

esimesel võimalusel (12.11.2020 e-kirjaga), kui sellega tutvumiseks soovi avaldati.

Sealjuures Transpordiameti esindaja kinnitas, et ei ole soovinud midagi varjata. Algusest

11 (12)

peale on olnud Transpordiametil olnud plaanis kõikidele piirinaabritele tutvustada

kavandatavat lahendust projekteerimistingimuste menetluse ajal.

Asjaolu, et projekteerimistingimuste andmisel on jõutud järeldusele, et Kõrtsi kinnistu ja

lähiala detailplaneeringus näidatud liikluskorralduslikku juurdepääsulahendust muudetakse,

et tähenda, et Transpordiamet on käitunud sõnamurdlikult.

2.19. Vaide punktis 11 asub vaide esitaja seisukohale, et Räni ristmiku likvideerimine on

motiveerimata, viidates Riigikohtu halduskolleegiumile, kes on korduvalt rõhutanud

haldusaktide motiveerimise tähtsust. Motiveerimine on vajalik selleks, et isik mõistaks, mis

põhjustel tema õigusi piiratakse ja et kohus saaks kontrollida haldusakti õiguspärasust.

Kolleegium on rõhutanud, et haldusakti motivatsioon peab koosnema õiguslikust ja

faktilisest motivatsioonist, mis oleksid omavahel loogiliselt seotud. Käesoleval juhul on

projekteerimistingimustes Räni ristmiku likvideerimist põhjendatud ainult maantee

projekteerimisnormidest tuleva nõudega, mis aga pole kohaldatav alevikus asuvale

ristmikule. Seega on projekteerimistingimustes vaide esitaja õigusi rikkuv nõue Räni

ristmiku likvideerimiseks jäänud täielikult motiveerimata.

Transpordiamet ei nõustu vaide esitajaga käesoleva vaideotsuse punktis 2.4. välja toodud

põhjustel ning leiab, et haldusakt on piisavalt motiveeritud.

3. Kokkuvõtvalt:

Vaide esitaja on vaides taotlenud korralduse osaliselt kehtetuks tunnistamist Räni aleviku

lõigul ning korralduse muutmist selliselt, millega kavandatakse Räni ristmik fooriga

ristmikuks. Sealjuures on Vaide esitaja vaides korduvalt viidanud Kõrtsi kinnistu ja lähiala

detailplaneeringule, mis ei näe ette foorristmiku rajamist Räni ristmikule.

Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneering on 2011. aastal kehtestatud detailplaneering, mis

näeb Räni ristmikule ette parempööretega ristmiku rajamise – st ristmiku, millelt ei saa

sooritada vasakpöördeid. Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringusse on kantud

Transpordiameti (endise Maanteeameti) nõudmisel 2009. aasta Tartu-Elva lõigu eelprojekti

lahendus, mille kohaselt tuleb Tartust detailplaneeringualale pääsemiseks sõita esmalt Valga

suunas ning teha enam kui 10 km pikkune ring või kasutada juurdepääsuks maanteega

paralleelseid kogujateid. Seega, on vaide esitaja investeeringute tegemisel arvestanud, et

kinnistule juurdepääsemiseks peab suur osa liiklusest hakkama kasutama kogujateede

võrgustikku, mis on realistlikum ja tõenäolisem variant kui 10km pikkuse ringi tegemine.

Vaide esitajal ei saanud tekkida õigustatud ootust sellele, et Räni ristmik ehitatakse ümber

selliselt, et sellelt oleks võimalik sooritada vasakpöördeid. Samuti ei saa vaide esitaja

tugineda liikluse suunamise läbi elamualade argumendile, sest detailplaneeringu lahenduse

kohaselt pidigi suur osa liiklusest planeeringualale liikuma mööda kogujateid või tegema

enam kui 10 km pikkuse ringi, mis on vähem realistlikum stsenaarium.

Pärast detailplaneeringu kehtestamist on Kambja vald (endine Ülenurme vald) muutnud

üldplaneeringut ning näinud ette liiklussõlme rajamise Lemmatsi küla piirkonda.

Liiklussõlme rajamise näeb ette ka Tartu maakonnaplaneering, mis on vastu võetud

27.01.2017 Tartu maavanema korraldusega nr 1-1/98. Tegemist on olulise muudatusega, mis

avaldab mõju ka Räni ristmiku lahendusele, sest Räni ristmik asub kavandatavale

liiklussõlmele lähedal. Nimetatud muudatused ning asjaolu, et detailplaneeringu

kehtestamisest on möödas enam kui 5 aastat, annab aluse projekteerimistingimustega EhS §

27 lõike 1 p 1 alusel muuta Kõrtsi kinnistu ja lähiala detailplaneeringus näidatud juurdepääsu

lahendust.

12 (12)

Transpordiamet on seisukohal, et vaide esitaja ettepanekuga arvestamine ei ole ka ohutu,

kuna on vastuolus projekteerimisnormidega ning ristmike vahekauguse ja nähtavusala

määramise juhendiga. Kõrge liiklussagedusega ja transiitliiklust teenindavatel

põhimaanteedel on ristmike esinemissagedus oluline riskifaktor, sest iga ristmik kujutab

endas liiklusohtu ning liiga tihe ristmike paiknemine muudab pea võimatuks liiklejale

arusaadava ja selge viitamissüsteemi kavandamise.

Vaide esitajal ei saa olla õigustatud ootust, et ümbritsev keskkond säilib muutumatuna.

Nõuetele vastava avalikult kasutatava tee rajamine on avalikes huvides, mis kaaluvad üles

vaide esitaja huvi säilitada olemasolev olukord.

Vaide lahendamisel tuleb hinnata, kas vaide esitaja õigusi on korralduse andmisega rikutud.

Vaide esitaja õiguste rikkumine eeldab, et vaide esitaja olukord oma õiguste teostamisel

muutus pärast korralduse andmist halvemaks. Kui aga hinnata korralduse andmise eelset ja

järgset olukorda, tuleb asuda seisukohale, et vaide esitaja olukord ei halvene korralduse

andmise tulemusena, kuivõrd korraldusega täpsustatakse alas kehtivate planeeringutega

kehtestatud lahendust, sh välditakse liiklusohtlike olukordi tekitavate lahenduste

realiseerimist. Lisaks tagatakse kaebaja kinnistutele ligipääs.

Transpordiamet on seisukohal, et projekteerimistingimused on kooskõlas alal kehtiva

maakonnaplaneeringuga ja üldplaneeringuga ning antud projekteerimistingimustega ei ole rikutud

vaide esitaja subjektiivseid õigusi.

Lähtudes eelnevast on Transpordiamet seisukohal, et vaie tuleb jätta täies ulatuses

rahuldamata.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janno Sammul

direktor

teehoiuteenistus

Tiit Vunk

59185199, [email protected]