Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu muudatusettepanekute esitamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikogu rahanduskomisjon

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu muudatusettepanekute

esitamine

Austatud proua Akkermann

Palume teha mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus 364 SE allpool loetletud muudatused.

1. Eelnõu § 7 täiendatakse uue lõikega 2 (muutes järgnevate lõigete numeratsiooni):

„(2) Mootorsõiduki tähtajalisel registreerimisel tasutakse mootorsõidukimaksu tähtajalise

registreerimise perioodi eest.“.

Selgitus: kui sõiduk registreeritakse liiklusregistris üksnes teatud perioodiks (nt

tollideklaratsiooniga ajutine import), siis nii mootorsõidukimaksu kui registreerimistasu

võetakse üksnes selle perioodi eest. Kui isik soovib peale perioodi lõppu Eestisse edasi jääda,

tuleb liiklusregistri registreeringut vastavalt muuta ja arvutatakse uus maksuperiood.

2. Eelnõu § 12 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse

täisarvuni, arvestades lõikes 5 sätestatut:

1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.“.

Selgitus: lõikesse lisatakse CO2 referentsväärtuse leidmisel täisarvuni ümardamise nõue.

Lisaks täpsustatakse, et võimsuse parameetriks on sisepõlemismootori võimsus.

3. Eelnõu § 12 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“, maksustatakse N1-kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga.“.

Meie 10.05.2024 nr 5-1/2226-1

2

Selgitus: muudetavast lõikest jäetakse välja viide nii autoelamu pikkusele kui maksumäära

kordaja (vanusekoefitsiendi) mitte rakendamisele. Kuigi autoelamud on levinumalt pikkusega

5,1–7 meetrit, müüakse ka autoelamuid, mille pikkus jääb alla 5,1 meetri ja mis on tehases

sellisena toodetud. Lähtudes ühetaoliselt kohtlemisest on otstarbekas rakendada ka

aastamaksu puhul vanusekordajat sõltumata maksuobjektist või omandivormist.

4. Eelnõu § 13 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse

täisarvuni, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut:

1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud

summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast

lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on

liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga

mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 20 CO2 grammi

kilomeetri kohta.“.

Selgitus: muudetavasse lõikesse 3 lisatakse CO2 referentsväärtuse leidmisel täisarvuni

ümardamise nõue. Lisaks täpsustatakse, et võimsuse parameetriks on sisepõlemismootori

võimsus. Lõigetes 4 ja 5 ümardatakse täisarvuni erinevate mootoritüüpidega sõidukite puhul

vastavalt kas lahutatav või liidetav väärtus.

5. Eelnõu § 14 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki

vanusest sõltuva kordajaga, mis on:

1) 0,92, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;

2) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;

3) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;

4) 0,67, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;

5) 0,59, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;

6) 0,51, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;

7) 0,43, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;

3

8) 0,35, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;

9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;

10) 0,18, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi

alguse kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;

11) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;

12) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

(2) Mootorsõidukimaksu määra kordajat rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest

on lahutatud baasosa.“;

Selgitus: muudetavas paragrahvis lisatakse aastamaksu puhul vanusekordaja rakendamine ka

N1-kategooria mootorsõidukite puhul. Selliselt rakendatakse vanusekordajat kõigi

mootorsõidukite kategooriate puhul sõltumata omandivormist. Kordaja väärtused jäävad

samaks.

6. Eelnõu § 15 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit;

2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile,

Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse

akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud

aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise

esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvaid mootorsõidukeid;

3) välislepingus sätestatud maksusoodustuse rakendamisel sõjalisele peakorterile, ühises

kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames

liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi ja nendega

kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende liikmete, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu

liikmetele ning nende ülalpeetavate, välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajate,

rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete ja nende ülalpeetavate ning peakorteri

lepingupartneri töötajate ja nende ülalpeetavate ning välisriigi, mis ei ole liikmesriik ega

NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule ning rahvusvahelisele sõjalisele

õppeasutusele kuuluvaid mootorsõidukeid;

4) füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või

kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks.“.

Selgitus: Punkti 2 algust täiendatakse ja paragrahvi lisatakse uus punkt 3. Välislepingutest jt

rahvusvahelistest kokkulepetest tuleneva maksusoodustuse andmiseks loob aluse

Kaitseministeeriumi või Välisministeeriumi taotlus, mis esitatakse Transpordiametile

registritoimingute käigus, sellekohane märge tehakse registrisse ja edastatakse sõiduki

andmete hulgas Maksu- ja Tolliametile, kes selle märke alusel maksuteadet ei väljasta.

Seetõttu on maksuvabastuse saajate ring kontrollitud ja piiratud. Kuna nende sõidukite

registreerimine toimub nimetatud ministeeriumite tõendite alusel juba täna, siis praktilisest

küljest ühtegi muutust protsessis ei ole. Punkt 3 lisatakse Kaitseministeeriumi ettepanekul,

kuivõrd nende haldusalas välislepingute valdkonnas jääks punkt 2 ebapiisavaks.

4

Eelnõu punkt 3 loetakse punktiks 4 ja seda täiendatakse õigusselguse huvides. Kõnealune

maksuvabastus on suunatud füüsilistele isikutele. Samuti täiendatakse punkti sõnadega „või

kohandatud“, sest puudega inimestele kasutamiseks mõeldud sõiduk võib olla nii ümber

ehitatud kui kohandatud.

7. Eelnõu 3. peatükki täiendatakse uue §-ga 16 (muutes järgnevate paragrahvide

numeratsiooni) järgmises sõnastuses:

„§ 16. Teise liikmesriigi füüsilise isiku maksuvabastus

(1) Mootorsõidukimaksuga ei maksustata mootorsõidukit, mida füüsiline isik kasutab

regulaarseks sõitmiseks oma elukohast oma töökohta teise liikmesriigi territooriumil asuvas

ettevõttes ja mootorsõidukilt, mida õppur kasutab teise liikmesriigi territooriumil, kus õppur

elab üksnes seoses oma õpingutega.

(2) Maksuvabastust kohaldatakse kui:

1) isik omab alalist elukohta liikmesriigis, mis ei ole Eesti;

2) isik ei kasuta sõidukit Eestis sõitjate vedamiseks rendi või mis tahes materiaalse tasu eest

ega kauba tööstuslikuks ega kaubanduslikuks vedamiseks ei tasu eest ega ilma;

3) seda mootorsõidukit Eestis ei võõrandata, rendita välja ega laenutata, ja

4) sõidukil on registreerimisliikmesriigi standardne registreerimismärk, välja arvatud ajutine

märk, ja see on omandatud või imporditud kooskõlas isiku alalise elukoha liikmesriigi

siseturul kehtivate üldiste maksustamistingimustega ja selle suhtes ei kohaldata seoses

eksportimisega ühtegi vabastust kumuleeruvast käibemaksust, aktsiisist ega mis tahes muust

tarbimismaksust ega tehta nende maksude tagasimakseid või esitatakse registreerimismärgi

puudumisel asjakohased tõendid eespool nimetatud tarbimismaksude maksmise kohta.“.

Selgitus: eelnõu täiendatakse uue paragrahviga, millega võetakse üle direktiiv. Nimetatud

maksuvabastuse loomisele viitas oma kirjas Euroopa Komisjon, märkides, et Nõukogu

direktiivi 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate

transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (2 ) artiklis 5 sätestatakse õppurite ja

töötajate automaksudest vabastamine. Arusaadavatel põhjustel ei ole kavandatud maks veel

loetletud nõukogu direktiivi 83/182/EMÜ lisas. Pärast jõustumist tuleb direktiivi kohandada,

lisades nimetatud lisasse Eesti maksu. Seetõttu peavad kaks kõnealust erandit kajastuma

siseriiklikes õigusaktides, välja arvatud juhul, kui Eesti otsustab praeguses etapis oma

õigusakti ise vastavalt muuta.

Seetõttu täiendatakse peale seaduse väljakuulutamist ka kõnealust direktiivi ning siseriiklikus

õigusaktis kajastamise kohustus on täidetud muudatusega lisatava punktiga.

Eelnõu paragrahvide edasist numeratsiooni parandatakse.

8. Eelnõu senise § 16 (uue numeratsiooniga § 17) lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„(2) Mootorsõidukimaksu registri eesmärk on mootorsõidukimaksu haldamiseks vajaliku

teabe töötlemine.“.

5

Selgitus: Lõiget 2 parandatakse järgmiselt. Sõna „arvutamiseks“ asendatakse sõnaga

„haldamiseks“ ja sõnad „kogumine ja“ kustutatakse. Maksuhaldur on alustanud

mootorsõidukimaksu registri loomise kaardistamist ning seetõttu on paremini defineeritud ka

registri omadused ja ülesanded. Arvutamise mõiste jäi liiga kitsaks, sest registris mitte üksnes

ei arvutata maksusummat, vaid seal hallatakse ka seotud maksuteadete andmeid jms.

Kogumise funktsioon kustutati, sest töötlemine juba hõlmab seda sõna.

9. Eelnõu senise § 16 (uue numeratsiooniga § 17) lõike 3 punkti 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„1) mootorsõiduki omaniku või vastutava kasutaja üldandmed;“.

Selgitus: Lõikes 3 on sõna „vastutava“ on ekslikult puudu jäänud.

10. Eelnõu 5. peatüki 1. jao pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Üleminekusätted“.

Selgitus: Eelnõu 5. peatüki 1 jao senine pealkiri „Järelhindamine“ oli tingitud jao sisust, kus

sätestati üksnes järelhindamisega seotud paragrahv. Kuna järgmise muudatusettepanekuga

jagu täiendatakse, on vaja ka pealkiri üldisemaks muuta.

11. Eelnõu senine § 17 loetakse §-ks 19 ja seadust täiendatakse §-ga 18 (võttes arvesse

muudatusettepaneku nr 7 tehtud numeratsiooni muudatust) järgmises sõnastuses:

„§ 18. Maksuteate väljastamise erisus

Mootorsõiduki, mis registreeritakse liiklusregistris esmakordselt vahemikus 1–31. jaanuar

2025. a, eest tekkinud maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade hiljemalt 15.

veebruariks 2025. a.“.

Selgitus: Eelnõu täiendatakse uue paragrahviga ja eelnõu numeratsiooni parandatakse

vastavalt. Eelnõu § 9 kohaselt väljastatakse maksuteade maksustamisperioodi kestel

liiklusregistris esmakordselt registreeritud mootorsõiduki eest oleva maksukohustuse kohta

15 tööpäeva jooksul pärast registrikande tegemist. Rakendussättega leevendatakse tehniliste

kõrvalekallete riski, mis võivad kaasneda seoses maksuhalduri uue IT-süsteemi

kasutuselevõtuga. Seega ei pruugi isik saada 2025. a jaanuaris maksuteadet 15 päeva jooksul,

vaid hiljemalt 15. veebruaril. Kui tehnilisi kõrvalekaldeid ei teki, toimub maksuteadete

väljastamine tavakorras.

12. Eelnõu senise § 19 (uue numeratsiooniga § 21) punkt 6 loetakse punktiks 5 ja punkt 5

punktiks 6 vahetades seega omavahel järjekorra ning punkt 6 (uue numeratsiooni järgi)

sõnastatakse järgmiselt:

„6) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

„122. peatükk

REGISTREERIMISTASU

§ 19013. Registreerimistasu

6

Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 19014 lõikes 1 nimetatud kategooriasse

kuuluva mootorsõiduki Eesti liiklusregistris registreerimise või selle omaniku vahetuse eest.

§ 19014. Registreerimistasu objekt

(1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk:

1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);

2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende

alamkategooriad.

§ 19015. Registreerimistasu tasumise kohustus

(1) Registreerimistasu tasub isik, kelle huvides või kelle suhtes käesoleva paragrahvi lõikes 2

nimetatud registrikande toiming tehakse.

(2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib

1) sõiduki liiklusregistris registreerimisel, või

2) sõiduki esmakordsel omaniku vahetusel, kui sõiduki eest ei ole tasutud registreerimistasu

käesolev lõike punkti 1 kohaselt.

(3) Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast

liiklusseaduse § 76 lõikes 9 sätestatud sõiduki registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse

kontrolli teostamist ja enne sõiduki omaniku vahetuse registrikande toimingut.

(4) Eestis registreeritud sõiduki omaniku vahetust ei loeta esmakordseks ja maksukohustust

ei teki, kui:

1) sõiduki omanikuks saab liisingulepingu lõppemisel liisinguandja asemel isik, kes oli

liisingulepingu kehtivuse ajal kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse, või

2) sõiduk on omandatud pärimise teel.

(5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud sõiduk võõrandatakse, siis loetakse see

esmakordseks omaniku vahetuseks.

(6) Tähtajalisel registreerimisel tasutakse registreerimistasu ainult tähtajalise

registreerimisega määratud perioodi eest.

§ 19016. Registreerimistasu tasumise aeg

Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist

või Eestis registreeritud sõiduki esmakordset omaniku vahetust arvates käesoleva seaduse

jõustumisest, välja arvatud käesoleva seaduse § 19015 lõikes 4 sätestatud juhul.

§ 19017. Registreerimistasu haldur

Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

§ 19018. Registreerimistasu laekumine

7

Registreerimistasu laekub riigieelarvesse.

§ 19019. M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme

komponendi summana:

1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga,

vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga ning vahemikus 201 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 50 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki,

millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 2 euroga kuni summani 2000

eurot.“;

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes uue Euroopa sõidutsükli järgi (edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2

eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

2) massiosa;

3) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse

täisarvuni, arvestades lõikes 4 sätestatut:

1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus registreerimistasu määramisel ajal aastates alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.“;

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast

lahutatakse:

1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;

2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;

3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on

liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr

leitakse järgmise kolme komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

8

2) massiosa;

3) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

2) massiosa;

3) CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 150 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 2 euroga kuni summani 2200 eurot.

(9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“, registreerimistasu arvutatakse N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu

määra alusel.

§ 19020. N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga,

vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.“;

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu

määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmise kolme komponendi summana, mis ümardatakse

täisarvuni, arvestades lõigetes 4–5 sätestatut:

1) sisepõlemismootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus registreerimistasu määramisel ajal aastates alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud

summale liidetakse bensiinimootoriga sõiduki puhul 22 CO2 grammi kilomeetri kohta.

9

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast

lahutatakse välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on

liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga

mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 20 CO2 grammi

kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr

leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

2) CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa;

2) CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 200 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe

kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-

kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määrast.

§ 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja

(1) M1-kategooria ja N1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse

mootorsõiduki vanusest sõltuva kordajaga, mis on:

1) 0,87, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 1 aasta;

2) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 2 aastat;

3) 0,65, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 3 aastat;

4) 0,56, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 4 aastat;

5) 0,48, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 5 aastat;

6) 0,42, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 6 aastat;

10

7) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimis kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 7 aastat;

8) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 8 aastat;

9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 9 aastat;

10) 0,22, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 10 aastat;

11) 0,19, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 11 aastat;

12) 0,16, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 12 aastat;

13) 0,14, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 13 aastat;

14) 0,12, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 14 aastat;

15) 0,10, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 15 aastat;

16) 0,09, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 16 aastat;

17) 0,08, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 17 aastat;

18) 0,07, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 18 aastat;

19) 0,06, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 19 aastat;

20) 0,05, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks või esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud

vähemalt 20 aastat.

(2) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud

baasosa.

(3) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.

§ 19022. Registreerimistasu tasumise vabastus

11

Registreerimistasu ei tasuta:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavalt mootorsõidukilt;

2) Välisministeeriumi taotluse alusel, välisriigi diplomaatilisele esindusele ja

konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise

organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse

alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele

esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise

organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni

haldustöötajale kuuluvatelt mootorsõidukitelt;

3) Kaitseministeeriumi taotluse alusel, välislepingus sätestatud maksusoodustuse

rakendamisel sõjalisele peakorterile ning ühises kaitsetegevuses osalevale NATO liikmesriigi

või ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames liidu meetmete rakendamiseks ellu viidavas

kaitsetegevuses osaleva liikmesriigi ja nendega kaasas oleva tsiviilkoosseisu ning nende

liikmete, välisriigi relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete ning nende ülalpeetavate,

välisriigi relvajõudude lepingupartneri töötajate, rahvusvahelise sõjalise peakorteri liikmete

ja nende ülalpeetavate ning peakorteri lepingupartneri töötajate ja nende ülalpeetavate ning

välisriigi, mis ei ole liikmesriik ega NATO liikmesriik, relvajõududele ja tsiviilkoosseisule

ning rahvusvahelisele sõjalisele õppeasutusele kuuluvaid mootorsõidukeid;

4) füüsilisele isikule kuuluvat mootorsõidukilt, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud või

kohandatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele kasutamiseks.

§ 19023. Teise liikmesriigi füüsilise isiku maksuvabastus

(1) Registreerimistasuga ei maksustata mootorsõidukit, mida füüsiline isik kasutab

regulaarseks sõitmiseks oma elukohast oma töökohta teise liikmesriigi territooriumil asuvas

ettevõttes ja mootorsõidukilt, mida õppur kasutab teise liikmesriigi territooriumil, kus õppur

elab üksnes seoses oma õpingutega.

(2) Maksuvabastust kohaldatakse kui:

1) isik omab alalist elukohta liikmesriigis, mis ei ole Eesti;

2) isik ei kasuta sõidukit Eestis sõitjate vedamiseks rendi või mis tahes materiaalse tasu eest

ega kauba tööstuslikuks ega kaubanduslikuks vedamiseks ei tasu eest ega ilma;

3) seda mootorsõidukit Eestis ei võõrandata, rendita välja ega laenutata, ja

4) sõidukil on registreerimisliikmesriigi standardne registreerimismärk, välja arvatud ajutine

märk, ja see on omandatud või imporditud kooskõlas isiku alalise elukoha liikmesriigi

siseturul kehtivate üldiste maksustamistingimustega ja selle suhtes ei kohaldata seoses

eksportimisega ühtegi vabastust kumuleeruvast käibemaksust, aktsiisist ega mis tahes muust

tarbimismaksust ega tehta nende maksude tagasimakseid või esitatakse registreerimismärgi

puudumisel asjakohased tõendid eespool nimetatud tarbimismaksude maksmise kohta.

§ 19024. Registreerimistasu tagastamine

(1) Isik võib taotleda registreerimistasu tagastamist 60 päeva jooksul arvates temale kuulunud

sõiduki liiklusregistrist kustutamisest, kui sõiduk kustutati eesmärgiga võtta see kasutusele

väljaspool Eestit.

(2) Registreerimistasu tagastatakse, kui sõiduki esmakordsest registreerimisest on möödas

vähem kui 10 aastat. Tagastatava registreerimistasu summa on võrdne sõiduki liiklusregistrist

kustutamise päeval arvestatud registreerimistasu suurusega nende registreerimistasu määrade

järgi, mis kehtisid selle tasumise ajal.

12

(3) Väiksemat, kui 300 eurost registreerimistasu ei tagastata.

(4) Registreerimistasu taotluse esitamise ja tagastamise korra sätestab valdkonna eest vastutav

minister määrusega.““.

Selgitus: eelnõu §-ga 19 (uue numeratsiooniga § 21) lisatakse liiklusseadusesse uus peatükk

122 („Registreerimistasu“). Kuna lisatav peatükk on esitatud tervikuna ja käesolevaga

muudetakse üksnes osasid selle paragrahve, esitatakse kogu peatüki sisu uuesti ja alljärgnevalt

kajastatakse üksnes muudetavaid paragrahve ja nende sisu:

Paragrahvis 19013 täiendatakse õigusselguse huvides registreerimistasu mõtet.

Paragrahve 19015 ja 19016 täiendatakse läbivalt. Täienduste eesmärk on sätestada, et

registreerimistasu tasutakse lisaks sõiduki esmakordsele registreerimisele ka sõiduki esimesel

omaniku vahetusel, eeldusel, et varem pole sellelt sõidukilt registreerimistasu tasutud. Iga

sõiduk saab registreerimistasuga olla koormatud ainult üks kord. Täienduste põhjuseks on

esialgse regulatsiooni vastuolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 110, mis väljendub

olukorras, kus alates seaduse planeeritud jõustumisest on kasutatud sõidukite ost-müük seatud

maksustamise mõttes ebavõrdsesse olukorda.

Sellele viitab oma 25. märtsi 2024. a seisukohas C(2024)2099 ka Euroopa Komisjon,

märkides, et registreerimistasu võib olla vastuolus kuna uut maksu kohaldatakse ainult uute

registreeritud autode suhtes (Eestis ostetud või toodud Eestisse väljastpoolt, sealhulgas teistest

liikmesriikidest), maksustamata Eestis juba registreeritud autosid (kodumaised autod), ja et

selline olukord võib põhjustada teistest liikmesriikidest toodud autode diskrimineerimist,

kuna kodumaiste autode kohtlemine oleks soodsam kui imporditud autode puhul.

Kuigi eelnõu ettevalmistaja eesmärk oli vältida Eestis juba registreeritud sõidukite

registreerimistasuga maksustamist, ei ole selle rakendamine siiski võimalik ja seetõttu tehakse

ettepanek rakendada eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud esimese omaniku vahetuse

maksustamise põhimõtet.

Lõiget 1 muudetakse, sest senine sõnastus on piirav. Ei ole oluline, kes sõiduki registreerimisel

või esmasel omaniku vahetusel registreerimistasu tasub, oluline on, et see on enne

liiklusregistritoimingut tasutud (analoogselt riigilõivule). Eelnõu praeguse sõnastuse järgi

saaks registreerimistasu tasuda üksnes see isik, kelle nimele sõidukit registreeritakse.

Lõiget 2 täiendatakse ja sätestatakse, et registreerimistasu tasumise kohtustus tekib ka sõiduki

esmakordsel Eestisisesel omaniku vahetusel. Kui sõiduki eest on registreerimistasu tasutud

selle registrisse kand

Paragrahvi täiendatakse lõikega 4, milles sätestatakse, et registreerimistasu ei maksta, kui

liisingu lõppedes saab sõiduki omanikuks selle endine vastutav kasutaja. Liising on sõiduki

soetamise finantseerimisvahend ja sõiduki põhimõtteline kasutaja ei muutu. Samuti ei maksta

registreerimistasu pärimise teel omandatud sõiduki eest.

Paragrahvi täiendatakse lõikega 5, milles sätestatakse, et sõiduki tähtajalisel registreerimisel

tasutakse registreerimistasu osas, mis vastab selle tähtajalise registreerimise ajalisele

kestusele. Kui sõiduk eelduslikult pärast tähtaega Eestist lahkub, ei ole vaja hakata läbima

13

tasu tagastamise protsessi. Kui isik peaks otsustama Eestisse edasi jääda ja pikendab sõiduki

kasutust või registreerib selle siin alaliselt, siis arvutatakse ka täiendav registreerimistasu.

Paragrahvi 19019 teksti muudetakse. Lõike 1 muutmine on vajalik seoses Eesti

liiklusregistris olevatelt sõidukitelt tasu võtmisega kui pärast käesoleva seaduse jõustumist

toimub selliste sõidukite esmane omaniku vahetus.

Euroopa Kohus (EK) on leidnud, et maks, mida liikmesriik võtab sõiduki liikmesriigi

territooriumil kasutuselevõtmise eesmärgil esmakordsel registreerimisel, on käsitletav

riigimaksuna ja seda maksu tuleb analüüsida Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art 110

valguses. ELTL art 110 eesmärk on tagada liikmesriikide vahel kaupade vaba liikumine

tavapärastes konkurentsitingimustes. Selle artikli järgi on teistest liikmesriikidest pärit

kaupadele diskrimineeriva mõjuga riigimaksu kohaldamine keelatud. Seega ei tohi

liikmesriigid kehtestada teiste liikmesriikide toodetele riigimakse, mis on suuremad kui

samasugustele kodumaistele toodetele kehtestatud maksud.

EK on tõdenud, et ELTL art 110 tähenduses on liikmesriigis kasutusel olnud ja seejärel samas

liikmesriigis müüki pandud kasutatud sõiduk ning teisest liikmesriigist imporditud, s.o

liikmesriiki müügiks sisse toodud kasutatud sõiduk konkureerivad tooted. Seda juhul, kui

sõidukid on sama liiki, samade tunnustega ja kulumisastmega. Sõidukile seatav maks või tasu

ei tohi soodustada liikmesriigis olemasolevate kasutatud sõidukite müüki ning muuta seeläbi

sarnaste kasutatud sõidukite importimise ebasoodsamaks, vastasel korral on rikutud ELTL

art-st 110 tulenevat riigimaksu neutraalsust.

EK on leidnud, et sõiduki registreerimistasu on neutraalne juhul, kui lisaks riiki sisse toodud

kasutatud sõidukite esmasel liikmesriigis registreerimisel võetavale tasule tuleb samalaadset

tasu maksta ka liikmesriigi registrisse juba kantud kasutatud sõiduki omandiõiguse ülemineku

kohta pärast maksu jõustumist kande tegemisel, juhul kui sõiduki pealt ei ole varemalt seda

tasu makstud. Sellisel viisil sõiduki registrikande eest võetav tasu on EK hinnangul ELTL art-

ga 110 kooskõlas.

Eesti liiklusregistris olevatelt sõidukitelt esmase omaniku vahetuse tasu võtmisel peaksid

tasumäärad tervikuna olema madalamad võrreldes eelnõus tooduga. Samuti peavad

registreerimistasu määrad ja esmase omaniku vahetuse tasumäärad olema ühetaolised.

Väljapakutud tasu määrad on valitud sellised, et koosmõjus vanusekoefitsiendi

rakendamisega nii füüsilistele kui juriidilistele isikutele, jääks tasu summaarne koormus

keskmiselt alla 10 protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest. Samas tuleb arvestada, et üksnes

vanusekoefitsiendi rakendamine võimaldab vaid ligikaudselt arvestada sõiduki väärtuse

vähenemist. Sõiduki hind sõltub sedavõrd paljudest teguritest lisaks vanusele (näiteks mark,

mudel, mootori võimsus, läbisõit, tehniline seisukord, lisavarustus, turuolukord jne), et

ainuüksi vanusekoefitsiendi rakendamisel ei ole võimalik saavutada olukorda, kus tasu

summaarne koormus oleks kõikidele sõidukitele ühetaoline. Ettepanekus toodud määradega

on tasu summaarne koormus uutel ja vähekasutatud sõidukitel üldiselt madalam võrreldes 10

aasta vanuste ja vanemate sõidukitega. Võrreldes eelnõuga on ettepanekus baasosa ja

massiosa poole madalamad, samuti on CO2 eriheite tasumäärad madalamad, kuid samas

suurema progressiooniga.

Lõiget 2 ei muudeta.

14

Lõikesse 3 lisatakse CO2 referentsväärtuse leidmisel täisarvuni ümardamise nõue. Lisaks

täpsustatakse, et võimsuse parameetriks on sisepõlemismootori võimsus. Samuti asendatakse

punktis 3 viide maksustamisperioodile viitega registreerimistasu määramise ajale.

Lõikeid 4–7 ei muudeta.

Lõike 8 muudatusettepanek on seotud § 19019 lõike 1 muudatusega. Kaasnevalt on vajalik

vähendada ka elektriautode registreerimistasu määra, mis eeldab baasosa ja massiosa

summade vähendamist.

Lõikest 9 jäetakse välja viide nii autoelamu pikkusele kui registreerimistasu määra kordaja

mitte rakendamisele. Kuigi autoelamud on levinumalt pikkusega 5,1–7 meetrit, müüakse ka

autoelamuid, mille pikkus jääb alla 5,1 meetri ja mis on tehases sellisena toodetud.

Samuti on kohane rakendada autoelamute puhul vanusekordajat, mille rakendamine on

registreerimistasu puhul vajalik kõigi mootorsõiduki kategooriate puhul sõltumata

omandivormist.

Paragrahvi 19020 teksti muudetakse. Lõike 1 muutmine on vajalik seoses Eesti

liiklusregistris olevatelt sõidukitelt tasu võtmisega kui pärast käesoleva seaduse jõustumist

toimub selliste sõidukite esmane omaniku vahetus. Juhul kui N1-kategooria mootorsõidukite

baasosa mitte vähendada, muutuks Eestis liiklusregistris olevate vanemate sõidukite

esmamüük ebaproportsionaalselt kõrgelt koormatuks. Seda põhjusel, et vanusekoefitsienti ei

kohaldata registreerimistasu baasosale. Hindame, et tasu summaarne koormus jääb keskmiselt

alla 10 protsendi sõiduki ligikaudsest väärtusest, olles uutel ja vähekasutatud sõidukitel

üldiselt madalam võrreldes 10 aasta vanuste ja vanemate sõidukitega.

Lõike 2 teksti ei muudeta.

Lõikesse 3 lisatakse CO2 referentsväärtuse leidmisel täisarvuni ümardamise nõue. Lisaks

täpsustatakse, et võimsuse parameetriks on sisepõlemismootori võimsus. Samuti asendatakse

punktis 3 viide maksustamisperioodile viitega registreerimistasu määramise ajale. Lõigetes 4

ja 5 ümardatakse täisarvuni erinevate mootoritüüpidega sõidukite puhul vastavalt kas

lahutatav või liidetav väärtus.

Lõikeid 6–8 ei muudeta.

Lõike 9 muudatusega vähendatakse täiselektrilise N-kategooria mootorsõiduki

registreerimistasu määra 100 euro võrra, ehk 200-le eurole mootorsõiduki kohta. Selliselt jääb

täiselektriline sõiduk endiselt madalamalt koormatuks võrreldes sisepõlemismootoriga

kaubikutega.

Lõikest 10 jäetakse välja viide registreerimistasu määra kordaja mitte rakendamisele.

Vanusekordaja rakendamine on registreerimistasu puhul vajalik kõigi mootorsõiduki

kategooriate puhul sõltumata omandivormist.

Paragrahvi 19021 lõikes 1 laiendatakse vanusekordajat kõigile mootorsõiduki kategooriatele,

ehk nii M1-kategooria kui N1-kategooriale, sõltumata omandivormist.

Euroopa Kohus on selgitanud, et alates liikmesriigis registreerimismaksu tasumisest sisaldub

see summa sõiduki väärtuses. Seega kui asjaomases liikmesriigis registreeritud sõiduk

15

müüakse seejärel samas liikmesriigis kasutatud sõidukina, on selle turuväärtus, milles

sisaldub registreerimismaksu jääkväärtus, võrdne sõiduki kulumi alusel kindlaks määratava

protsendiga sõiduki algsest väärtusest. Selle tulemuse saavutamiseks tuleb maksu arvutamisel

arvesse võtta imporditud kasutatud sõidukite kulumit ehk väärtuse vähenemist.1

Samuti tõi Euroopa Komisjon ühe puudusena välja oma vastuses Eesti mootorsõiduki

registreerimistasu puudutavale teatisele (2024/61/EE), et sellele pole ette nähtud

maksuamortisatsiooni (see on vaid juhul kui M1-kategooria mootorsõiduki omanik on

füüsiline isik).

Ettepanekuga kohaldatakse vanusekordajat esimest korda kui mootorsõiduki esmase

registreerimise kuupäevast on kas Eesti liiklusregistris registreerimise kuupäevaks või

esimese omaniku vahetuse toimumise kuupäevaks möödunud vähemalt aasta. Vanusekordaja

väheneb esimestel aastatel kiiremini, jõudes seejärel minimaalselt 0,05-ni kui mootorsõiduki

vanus on 20 aastat või rohkem.

Paragrahvi 19022 punkti 2 algust täiendatakse ja paragrahvi lisatakse uus punkt 3.

Välislepingutest jt rahvusvahelistest kokkulepetest tuleneva maksusoodustuse andmiseks

loob aluse Kaitseministeeriumi või Välisministeeriumi taotlus, mis esitatakse

Transpordiametile registritoimingute käigus. Seetõttu on maksuvabastuse saajate ring

kontrollitud ja piiratud. Kuna nende sõidukite registreerimine toimub nimetatud

ministeeriumite tõendite alusel juba täna, siis praktilisest küljest ühtegi muutust protsessis ei

ole. Punkt 3 lisatakse Kaitseministeeriumi ettepanekul, kuivõrd nende haldusala

välislepingute valdkonnas jääks punkt 2 ebapiisavaks.

Lisatakse § 19023. Paragrahviga võetakse üle direktiiv. Nimetatud maksuvabastuse loomisele

viitas oma kirjas Euroopa Komisjon, märkides:

„Nõukogu direktiivi 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate

transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (2 ) artiklis 5 sätestatakse õppurite ja

töötajate automaksudest vabastamine. Arusaadavatel põhjustel ei ole kavandatud

registreerimismaks veel loetletud nõukogu direktiivi 83/182/EMÜ lisas. Pärast

registreerimismaksu jõustumist tuleb direktiivi kohandada, lisades nimetatud lisasse Eesti

registreerimismaksu. Seetõttu peavad kaks kõnealust erandit kajastuma siseriiklikes

õigusaktides, välja arvatud juhul, kui Eesti otsustab praeguses etapis oma õigusakti ise

vastavalt muuta.“ Seetõttu täiendatakse peale seaduse väljakuulutamist ka kõnealust direktiivi

ning siseriiklikus õigusaktis kajastamise kohustus on täidetud muudatusega lisatava punktiga.

Lisatakse § 19024. Registreerimistasu tagastamine on mõeldud sõiduki topeltmaksustamise

välistamiseks kui see võetakse kasutusele teises riigis. Seega tekib registreerimistasu

tagastamiseks taotluse esitamise õigus juhul, kui sõiduk müüakse teise riiki kasutamiseks või

omanik võtab selle püsivalt kasutusele teises riigis. Mõlemal juhul kaasneb sõiduki Eesti

liiklusregistrist kustutamine ja teise riigi registris arvele võtmine. Tagastamist saab taotleda

60 päeva jooksul arvates sõiduki Eesti registrist kustutamisest.

1 https://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=81056&pageIndex=0&doclang=ET &mode=lst&dir=&occ=first&part=1&cid=6744440

16

Tagastamisele kuuluv summa on sama summa, mis oleks makstud selle sõiduki

registreerimistasuna selle kustutamise päeval. Kuna eelnõusse on planeeritud

registreerimistasu tõstmise sätted, siis piiratakse tagastatava registreerimistasu ülempiir

määraga, mida selle sõiduki eest esimest korda maksti. Samuti ei tagastata registreerimistasu,

mis on väiksem kui 300 eurot. Sõiduki kohta, millelt ei ole registreerimistasu tasutud, ei saa

seda ka tagasi taotleda.

Vanema, kui 10 aastase sõiduki registreerimistasu ei tagastata.

13. Eelnõu senist § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga 7 järgmises

sõnastuses:

„7) paragrahv 19019 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme

komponendi summana:

1) baasosa 225 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–93 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 94–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 15 euroga,

vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 45 euroga ning vahemikus 201 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 65 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 3 euroga kuni summani 3000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki,

millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 3 euroga kuni summani 3000

eurot.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse M1-kategooria mootorsõidukite

registreerimistasu määrad alates 2028. aastast.

Registreerimistasu üks peamine eesmärk on suunata inimesi soetama väiksema

süsinikuheitega sõidukeid. Selleks lähtub maksustamine sõiduki süsinikuheitest ning maks on

selle väärtuse suhtes progresseeruv. Maksustamise graafiku koostamisel on lähtutud Euroopa

Liidu CO2 heitestandardist. Selle standardiga antakse ette ELis müüdavate sõidukite

maksimaalne keskmine süsinikuheide (seda on sätestatud alates 2009. aastast). Aastatel 2021–

2024 on sõiduautode eesmärk keskmisele heitele 118g CO2/km WLTP mõõtestandardi järgi

ning registreerimistasu puhul ongi kasutatud just neid väärtusi alguspunktina, kust algab

maksustamise suurem progressioon süsinikuheite suhtes. Seda standardit on maksustamisel

kasutanud ka teised riigid2.

Kehtestatavad tasu määrad on sellest standardist veidi maas, sest alates 2025. aastast hakkab

kehtima uus standard. Perioodiks 2025–2029 on standard sõiduautodele 94g CO2/km ning

aastatel 2030–2034 vastavalt 50g CO2/km3. Alates 2035. aastast on eesmärgiks uute

sisepõlemismootoriga sõidukite müük lõpetada. 2 Näiteks Saksamaal algab mootorsõiduki aastamaksu CO2 komponent 95g CO2/km (NEDC tsükli järgi, mille ekvivalent

on 118g CO2/km uuema WLTP tsükli järgi, mida on kasutatud eesti mootorsõidukimaksu eelnõu väljatöötamisel), Lätis on

esimene suurem sõiduki kasutamise aastamaksu aste 95g CO2/km juures ja Šveitsis on CO2-põhine registreerimistasu,

mille järgi maksustamine algab alates 95g CO2/km. 3 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road-transport-reducing-co2-emissions-vehicles/co2-emission-

performance-standards-cars-and-vans_en 70

17

Kuna registreerimistasu laieneb ka esmasele omaniku vahetusele, on tasu määrasid

väiksemaks korrigeeritud, sest maksubaas on laiem ning tuleb arvestada ka juba meie registris

olevate sõidukite turuväärtusega. Kaasnevalt väheneb registreerimistasu käitumuslik mõju

suunamaks inimesi soetama väiksema süsinikuheitega sõidukeid. Esimeselt omaniku

vahetustelt kogutav tulu on ka ajutise iseloomuga, mistõttu ei ole maksuga võimalik pikemas

perspektiivis koguda loodetud määral maksutulu.

Selleks, et registreerimistasu oleks rohkem sõidukite süsinikuheite vähendusele suunatud,

paremas kooskõlas süsiniku heitestandardiga ning et kogutav maksutulu oluliselt ei väheneks,

on välja pakutud järgmised muudatused, mis on esitatud alljärgnevas tabelis. Selles on välja

toodud kaks muudatust vastavalt 2028. ja 2031. aastal. Sõiduautodel muutuvad nii

süsinikuheite vahemikud, tasumäärad, baasosa kui ka massiosa.

Tabel: M1-kategooria mootorsõidukite tasumäärad Registreerimistasu (M1)

2025 2028 2031

Tasu baasosa, € 150 225 300

1. heite vahemik, g/km 0–117 0–93 0–49

Tasumäär 1. vahemikus, €/g 5 5 5

2. heite vahemik, g/km 118–150 94–150 50–93

Tasumäär 2. vahemikus, €/g 10 15 10

3. heite vahemik, g/km 151–200 151–200 94–150

Tasumäär 3. vahemikus, €/g 30 45 20

4. heite vahemik, g/km 201+ 201+ 151–200

Tasumäär 4. vahemikus, €/g 50 65 60

5. heite vahemik, g/km -- -- 201+

Tasumäär 5. vahemikus, €/g -- -- 80

Massiosa tasumäär, €/kg 2 3 4

Heitevahemike muudatus on ettepaneku kohaselt plaanitud 3-aastaste etappidena (2028. ja

2031. aastal). Määrad on koostatud perioodil 2021–2024 kehtiva heitestandardi järgi, hakates

kehtima heitestandardi uue perioodi (2025–2029) alguses ning on sellisena veidi ajast maas.

Esimene heitevahemike muudatus on planeeritud järgmise heitestandardi perioodi teise

poolde, teine muudatus ülejärgmise heitestandardi (2030–2034) esimesse poolde.

Kui kõnealuseid muudatusi mitte teha, väheneb mootorsõidukimaksu eelarvetulu arvestataval

määral üle aja, sest riigisisestelt omaniku vahetustelt laekuv tulu on ühekordne.

Registreerimistasu määrade tõus 6 aasta jooksul on piisavalt pikk aeg, et enamus riigisiseseid

esimesi omaniku vahetusi on 2031. aastaks ära toimunud, arvestades autopargi suurust ja

keskmist aastast omaniku vahetuste hulka.

14. Eelnõu § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga 8 järgmises

sõnastuses:

„8) paragrahvi 19019 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

18

WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse järgmise kolme

komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–49 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 50–93 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 10 euroga,

vahemikus 94–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 20 euroga, vahemikus 151–200

grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning vahemikus 201 ja enam grammi

kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki,

millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200-

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000

eurot.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse M1-kategooria mootorsõidukite

registreerimistasu määrad alates 2031. aastast. Tasumäärade retoorika on osaliselt kirjeldatud

eelmise muudatuse juures. Alljärgnevalt on muudatusettepanek esitatud graafiliselt. Graafik

kajastab registreerimistasu CO2 osa ilma massikomponendita.

Alljärgnevas tabelis on toodud M1-kategooria sõidukite omaniku vahetuse registreerimistasu

näited hüpoteetiliste 2024. aastal ostetud sõidukite puhul, mis esimest korda vahetavad

omanikku vahemikus 2025–2031. See ilmestab, milline on oodatav registreerimistasu

esimeselt omaniku vahetuselt nende sõidukite puhul, mis osteti uuena enne

mootorsõidukimaksu kehtima hakkamist. Kuna registreerimistasu väheneb koos sõiduki

vanusega, tasakaalustab see tasumäärade ja heitevahemike tõuse ning üldiselt on oodatav

registreerimistasu suurus sarnase suurusjärguga üle aja. Vanemate sõidukite puhul on tasud

veel väiksemad.

Tabel: M1-kategooria sõidukite omaniku vahetuse registreerimistasu näited

19

2024. aastal ostetud uus

sõiduauto

Esimene omaniku vahetus ja näidistasud

2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031

Vanusekoefitsient 100%

(2025)

87% 75% 65% 100%

(2028)

56% 48% 41% 100%

(2031) 36%

Sõiduauto 100g CO2/km

(nt Toyota Corolla),

eurot

650 585 525 475 795 544 499 459 1125 597

Sõiduauto 120g CO2/km

(üle praeguse EL

keskmise, nt Škoda

Octavia), eurot

765 685 611 550 1095 712 643 582 1525 741

Sõiduauto 140g CO2/km

(praegune Eesti

keskmine, nt VW Passat),

eurot

965 859 761 680 1395 880 787 705 1925 885

Linnamaastur 160g

CO2/km (2,2t) (nt Toyota

RAV4), eurot

1765 1555 1361 1020 2595 1552 1363 1197 3525 1461

Luksusmaastur 200g

CO2/km (2,5t) (nt MB

GLC), eurot

3565 3121 2711 2370 5295 3064 2659 2304 7125 2757

Luksusmaastur 250g

CO2/km (3,0t) (nt Audi

Q7), eurot

7065 6166 5336 4645 10045 5724 4939 4251 13125 4917

Registreerimistasu panustab kasvuhoonegaaside vähendamise riiklikku eesmärki. Kui

heitevahemike ja maksumäärade tuleviku tõuse mitte sätestada, on tasu mõju eesmärkide

täitmisele ajas vähenev. Ühelt poolt muutub autopark säästlikumaks, sest uuemad sõidukid on

üldiselt säästlikumad, aga ka elatustase tõuseb ning tasu on selle võrra vähem tuntav.

Kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkide mittetäitmisel on otsene riigieelarveline kulu.

Muudatuste täpne eelarvetulu hindamine pikemal perioodil on äärmiselt keeruline, sest

muutujaid ja määramatust on väga palju (sh tarbijate eelistused, müüjate hinnapoliitika ja

omavaheline konkurents, pakutavad sõidukimudelid, tehnoloogia areng, samuti üldine

majanduskonjunktuur), kuid hinnanguliselt võib välja tuua järgmist:

 Registreerimistasu tulu riigile on sõiduautode esmaregistreerimistelt hinnanguliselt

50 miljonit eurot 2025. aastal, 65 miljonit eurot 2028. aastal ning 80 miljonit eurot

2031. aastal. Hinnang on leitud 2023. aastal esmaregistreeritud sõidukite põhjal, kuid

tuleviku jaoks on eeldatud täiendavat keskmise süsinikuheite vähenemist

imporditavatel sõidukitel kooskõlas praeguste trendidega (ligi -5g CO2/km aastas).

 Registreerimistasu tulu riigile on sõiduautode omaniku vahetustelt hinnanguliselt 70

miljonit eurot 2025. aastal. See hakkab ajas vähenema ning on tõenäoliselt 5–7 aastaga

valdavalt ammendunud. Täpne vähenemise kiirus ei ole usaldusväärselt prognoositav.

 Registreerimistasu tulu riigile on kaubikute esmaregistreerimistelt hinnanguliselt 6

miljonit eurot 2025. aastal, 9 miljonit eurot 2028. aastal ning 12 miljonit eurot 2031.

aastal. Hinnang on leitud 2023. aastal esmaregistreeritud sõidukite põhjal, kuid

tuleviku jaoks on eeldatud täiendavat keskmise süsinikuheite vähenemist

imporditavatel sõidukitel kooskõlas praeguste trendidega ning EL standardist tuleneva

eesmärgiga (ligi -10g CO2/km aastas).

 Registreerimistasu tulu riigile on kaubikute omaniku vahetustelt hinnanguliselt 8

miljonit eurot 2025. aastal. See hakkab ajas vähenema ning on tõenäoliselt 3–5 aastaga

valdavalt ammendunud. Täpne vähenemise kiirus ei ole usaldusväärselt prognoositav.

20

15. Eelnõu § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga 9 järgmises

sõnastuses:

„9) paragrahvi 19019 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 225 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 3 euroga kuni summani 3300 eurot.“.

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse elektriautode registreerimistasu määrad alates

2028. aastast.

16. eelnõu § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga 10 järgmises

sõnastuses:

„10) paragrahvi 19019 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot.“;

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse elektriautode registreerimistasu määrad alates

2031. aastast.

17. Eelnõu § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga 11 järgmises

sõnastuses:

„11) paragrahvi 19020 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 400 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–153 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 154–199 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga,

vahemikus 200–249 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 250 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.“

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse N1-kategooria mootorsõidukite

registreerimistasu määrad alates 2028. aastast. Registreerimistasu graafiku koostamisel on

lähtutud Euroopa Liidu CO2 WLTP heitestandardist. Aastatel 2021–2024 on WLTP

heitestandardi eesmärk kaubikutele

205g CO2/km ning registreerimistasu määrade puhul ongi kasutatud just neid väärtusi

alguspunktina, kust algab maksustamise suurem progressioon süsinikuheite suhtes.

Perioodiks 2025–2029 on standard kaubikutele 154g CO2/km ning aastatel 2030–2034

vastavalt 91g CO2/km.

21

Selleks, et registreerimistasu oleks rohkem sõidukite süsinikuheite vähendusele suunatud,

paremas kooskõlas süsiniku heitestandardiga ning et kogutav maksutulu ei väheneks, on välja

pakutud järgmised muudatused, mis on esitatud alljärgnevas tabelis. Selles on välja toodud

kaks muudatust vastavalt 2028. ja 2031. aastal. Kaubikutel muutuvad süsinikuheite

vahemikud ning baasosa.

Tabel: N1-kategooria mootorsõidukite tasumäärad Registreerimistasu (N1)

2025 2028 2031

Maksu baasosa, € 300 400 500

1. heite vahemik, g /km 0–204 0–153 0–90

Maksumäär 1. vahemikus, €/g 2 2 2

2. heite vahemik, g /km 205–250 154–199 91–136

Maksumäär 2. vahemikus, €/g 30 30 30

3. heite vahemik, g /km 251–300 200–249 137–186

Maksumäär 3. vahemikus, €/g 35 35 35

4. heite vahemik, g /km 301+ 250+ 187+

Maksumäär 4. vahemikus, €/g 40 40 40

18. Eelnõu § 19 täiendatakse uue punktiga 12 järgmises sõnastuses:

„12) paragrahvi 19020 lõiget 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse järgmise kahe komponendi summana:

1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–90 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 91–136 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga,

vahemikus 137–186 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 187 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.“;

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse N1-kategooria mootorsõidukite

registreerimistasu määrad alates 2031. aastast. Tasumäärade retoorika on kirjeldatud eelmise

muudatuse juures. Alljärgnevalt on muudatusettepanek esitatud graafiliselt.

22

19. Eelnõu § 19 täiendatakse uue punktiga 13 järgmises sõnastuses:

„13) paragrahvi 19020 lõiget 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta.;

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse täiselektrilise N-kategooria mootorsõiduki

registreerimistasu määr alates 2028. aastast. Täiselektriline sõiduk jääb endiselt madalamalt

koormatuks võrreldes sisepõlemismootoriga kaubikutega.

20. Eelnõu § 19 täiendatakse uue punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14) paragrahvi 19020 lõiget 9 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 400 eurot mootorsõiduki kohta.;

Selgitus: muudatusettepanekuga sätestatakse täiselektrilise N-kategooria mootorsõiduki

registreerimistasu määr alates 2031. aastast. Täiselektriline sõiduk jääb endiselt madalamalt

koormatuks võrreldes sisepõlemismootoriga kaubikutega.

21. Eelnõu § 19 (uue numeratsiooniga § 21) täiendatakse uue punktiga nr 15 järgmises

sõnastuses:

„15) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse pärast tekstiosa „(ELT L 91, 29.03.2019,

lk 45–76)“ tekstiosaga „ nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt

imporditud teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105,

23.04.1983, lk 59)“.“

23

Selgitus: liiklusseadusesse võetakse üle nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist

teise ajutiselt imporditud teatavate transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses,

täpsemini selle artikkel 5. Seadust täiendatakse vastava normitehnilise märkusega

22. Eelnõu § 21 (uue numeratsiooniga § 23) muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 14272 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed, kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis ja

liiklusseaduse §-s 19014 nimetatud sõiduk, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 150 eurot.

Kui nimetatud toimingut taotletakse elektrooniliselt e-teenuste infosüsteemi kaudu, tasutakse

riigilõivu 120 eurot.“;

2) paragrahvi 14274 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„ (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud lõivu ei tasuta, kui seoses sõiduki omaniku

vahetumisega kuulub tasumisele liiklusseaduse § 19015 lõike 2 punktis 2 ettenähtud

registreerimistasu.““.

Selgitus: Punktis 1 muudetakse määra, sest 01.01.2025 jõustub riigilõivu seaduse muudatus

(muudetakse RLS redaktsiooni RT I, 30.12.2023, 1) millega tõstetakse osasid riigilõivu

määrasid. Uues punktis 2 sätestatakse riigilõivuvabastus juhul, kui toimingu eest on ette

nähtud registreerimistasu tasumise kohustus.

23. Eelnõu 5. peatüki 3. jagu muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3. jagu

Seaduse jõustumine

§ 22. Seaduse jõustumine

„(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 19 (uue numeratsiooniga § 21) punktid 7, 9, 11 ja 13 jõustuvad 2028.

aasta 1. jaanuaril.

(4) Käesoleva seaduse § 19 (uue numeratsiooniga § 21) punktid 8, 10, 12 ja 14 jõustuvad

2031. aasta 1. jaanuaril.

Selgitus: Jao numeratsioon parandatakse, varem oli jagu ekslikult nr 2.

Lõikes 3 sätestatakse registreerimistasude tõstmine alates 2028. aastast ja lõikes 4 alates 2031.

aastast.

24. Eelnõu täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 nõukogu direktiiv 83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate

transpordivahendite maksuvabastuse kohta ühenduses (EÜT L 105, 23.4.1983, lk 59)“

24

Selgitus: eelnõu § 16 võetakse mootorsõidukimaksu seaduses üle nõukogu direktiiv

83/182/EMÜ ühest liikmesriigist teise ajutiselt imporditud teatavate transpordivahendite

maksuvabastuse kohta ühenduses, täpsemini selle artikkel 5. Seadust täiendatakse vastava

normitehnilise märkusega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Maret Mets 5885 1422

[email protected]