Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu esitamine

EELNÕU 29.11.2023

1

Mootorsõidukimaksu seadus

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Seaduse reguleerimisala

Käesolevas seaduses sätestatakse mootorsõidukimaks, millega maksustatakse mootorsõiduk

lähtuvalt selle omadustest.

§ 2. Mootorsõiduk

(1) Mootorsõiduk käesoleva seaduse tähenduses on liiklusregistris registreeritud:

1) mootorratas (edaspidi L3e-, L4e- ja L5e-kategooria mootorsõiduk);

2) neljarattaline mopeed (edaspidi L6e-kategooria mootorsõiduk);

3) neljarattaline mootorsõiduk, mille tühimass sõitjateveoks ettenähtud sõiduki puhul on kuni

450 kilogrammi ja veoseveoks ettenähtud sõiduki puhul kuni 600 kg ning mis ei ole mopeed,

traktor ega liikurmasin (edaspidi L7e-kategooria mootorsõiduk);

4) ratasmaastikusõiduk (edaspidi MS2-kategooria mootorsõiduk);

5) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis ja mille juhile lähima telje

minimaalne rööbe on vähemalt 1–150 mm, mille tühimass töökorras olekus on üle 600 kg ja

mille kliirens ei ole üle 1–000 mm; pööratava sõiduasendiga traktorite puhul on juhile lähim

telg see, millele on paigaldatud suurima läbimõõduga rehvid, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T1b-kategooria mootorsõiduk);

6) ratastraktor, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600 kg, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T3-kategooria mootorsõiduk);

7) ratastraktor, mille valmistajakiirus on üle 40 kilomeetri tunnis, välja arvatud eriotstarbeline

ratastraktor (edaspidi T5-kategooria mootorsõiduk);

8) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);

9) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 1–3, 6, 8 ja 9 nimetatud sõidukite kategooriatega

hõlmatakse ka nende alamkategooriad.

§ 3. Maksu objekt

Mootorsõidukimaksu objekt on:

1) liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk;

2) liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega mootorsõiduk.

§ 4. Maksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse.

2. peatükk

Mootorsõidukimaksu tasumise kord

§ 5. Maksumaksja

EELNÕU 29.11.2023

2

Mootorsõidukimaksu maksab:

1) mootorsõiduki omanik või

2) liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja.

§ 6. Maksukohustus

(1) Mootorsõidukimaksu kohustus on isikul, kes:

1) on maksustamisperioodi 1. jaanuari seisuga liiklusregistri andmete kohaselt sõiduki omanik

või vastutav kasutaja või

2) on kantud maksustamisperioodi jooksul mootorsõiduki Eesti liiklusregistris esmakordsel

registreerimisel mootorsõiduki omanikuks või vastutavaks kasutajaks.

(2) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ajal on liiklusregistri andmetel sõidukil

vastutav kasutaja, siis on maksukohustus temal.

§ 7. Maksustamisperiood ja maksu tasumine

(1) Mootorsõidukimaksuga maksustamise periood on üks kalendriaasta.

(2) Kui mootorsõiduk registreeritakse liiklusregistris esmakordselt pärast 1. jaanuari, siis

arvutatakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse §-s 8 sätestatud korras.

(3) 50 protsenti mootorsõidukimaksust tasutakse 1. aprilliks. Ülejäänud osa

mootorsõidukimaksust tasutakse 1. oktoobriks.

§ 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki kohta

mootorsõidukimaksu arvutamine

(1) Maksustamisperioodi jooksul kuni 31. juulini (kaasa arvatud) liiklusregistris esmakordselt

registreeritud mootorsõiduki eest tasutakse mootorsõidukimaks käesoleva seaduse § 7 lõike 3

teises lauses nimetatud tähtpäevaks.

(2) Mootorsõiduki eest, mis registreeritakse liiklusregistris pärast 31. juulit, makstakse

mootorsõidukimaks järgneva aasta 1. aprilliks.

(3) Mootorsõidukimaks arvutatakse proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud jooksva

maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast päevast.

§ 9. Maksu tasumise kord

(1) Maksu- ja Tolliamet väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale

maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril.

(2) Maksuteadet ei pea allkirjastama.

(3) Kui maksuteadet muudetakse pärast selle kättetoimetamist ja vähem kui 30 päeva enne

käesolevas seaduses kehtestatud tasumise tähtaega, antakse maksusumma tasumiseks aega

vähemalt 30 kalendripäeva.

EELNÕU 29.11.2023

3

(4) Esmakordselt pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud mootorsõiduki eest oleva

maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15 tööpäeva jooksul pärast registrikande

tegemist.

§ 10. Maksu tagastamine

Mootorsõiduki võõrandamise või kasutusõiguse ülemineku korral maksustamisperioodi kestel

maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu ei tagastata ja maksusummat ei

vähendata.

3. peatükk

Mootorsõidukimaksu määrad

§ 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-kategooria

mootorsõidukite maksumäärad

(1) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud kuni kümme

aastat, mootorsõidukimaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 51–125 cm3;

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

5) 90 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

(2) L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria mootorsõiduki, kuni 1000-kilogrammise

tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria mootorsõiduki ning kuni

1000-kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria mootorsõiduki, mille esmase

registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne

aasta, kuid mitte rohkem kui 20 aastat, mootorsõidukimaks on:

1) 30 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 126–500 cm3;

2) 45 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 501–1000 cm3;

3) 60 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht on 1001–1500 cm3;

4) 75 eurot, kui mootorsõiduki mootori töömaht ületab 1500 cm3.

§ 12. M1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole liiklusseaduse § 2 punkti 881 tähenduses

täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse

kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi WLTP-meetod) arvutatud süsinikdioksiidi

(edaspidi CO2) eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmiste komponentide

summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning vahemikus 201 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400 eurot või välise laadimisvõimalusega

EELNÕU 29.11.2023

4

mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, puhul selliselt, et mootorsõiduki

2200-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 400

eurot.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes ametliku tehasepoolse kulunumbri mõõtmise süsteemi järgi (New

European Driving Cycle, edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta,

mootorsõidukimaksu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse

CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõikes 5

sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktides 1–3 ettenähtud summade liitmisel saadud summast

lahutatakse:

1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;

2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;

3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr

leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa,

massiosa ja CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„OVC-HEV“, mootorsõidukimaksu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

mootorsõidukimaksu määr leitakse järgmiste komponentide summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 0,40 euroga kuni summani 440 eurot.

(9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduk, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, maksustatakse N1-kategooria

mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga, rakendamata mootorsõiduki vanusest sõltuvat

mootorsõidukimaksu määra kordajat.

EELNÕU 29.11.2023

5

§ 13. N1-kategooria mootorsõidukite maksumäärad

(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu määr

leitakse järgmiste komponentide summana:

1) baasosa 50 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 3 euroga, vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 3,5 euroga

ning vahemikus 301 ja enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 4 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, mootorsõidukimaksu

määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades käesoleva

paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summale liidetakse

bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse välise

laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris märge

„NOVC-HEV“, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel

on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määr

leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja

CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

OVC-HEV, mootorsõidukimaksu määr on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

mootorsõidukimaksu määr on 30 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduk, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe

kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustatakse M1-kategooria mootorsõiduki

EELNÕU 29.11.2023

6

mootorsõidukimaksu määraga, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki vanusest

sõltuvat kordajat.

§ 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv kordaja

(1) M1-kategooria mootorsõiduki maksumäär korrutatakse mootorsõiduki vanusest sõltuva

kordajaga järgmistel juhtudel:

1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik või

2) mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on füüsiline isik.

(2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu määra kordaja on:

1) 0,92, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;

2) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;

3) 0,75, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;

4) 0,67, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;

5) 0,59, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;

6) 0,51, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;

7) 0,43, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;

8) 0,35, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;

9) 0,26, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;

10) 0,18, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;

11) 0,1, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat;

12) 0, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud vähemalt 20 aastat.

(3) Mootorsõidukimaksu määra kordajat rakendatakse mootorsõidukimaksu summale, millest

on lahutatud baasosa.

§ 15. Mootorsõidukimaksu vabastus

Mootorsõidukimaksuga ei maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritud mootorsõidukit;

2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile,

Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse

akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud

aukonsul, erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise

esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvaid mootorsõidukeid;

EELNÕU 29.11.2023

7

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

4. peatükk

Mootorsõidukimaksu register

§ 16. Mootorsõidukimaksu register

(1) Mootorsõidukimaksu register on maksukorralduse seaduse § 17 lõike 1 alusel asutatud

maksukohustuslaste registri alamregister, mille pidamise kord sätestatakse maksukohustuslaste

registri põhimääruses.

(2) Mootorsõidukimaksu registri eesmärk on mootorsõidukimaksu arvestamiseks vajaliku teabe

kogumine ja töötlemine.

(3) Transpordiamet esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud

alusandmed käesoleva seaduse paragrahvides 11-15 sätestatud maksumäärade ja vabastuste

arvestamiseks, sealhulgas isikuandmed.

5. peatükk

Rakendussätted

1. jagu

Seaduste muutmine

§ 17. Kohalike maksude seaduse muutmine

Kohalike maksude seaduse § 5 punkt 7 ja § 12 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „teekasutustasu“ sõnadega „ning

registreerimistasu“;

2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 881 järgmises sõnastuses:

„881) täiselektriline mootorsõiduk on mootorsõiduk, mille veomootoriks on elektrimootor ning

millel puudub sisepõlemismootor;“;

3) paragrahvi 37 lõikes 2 jäetakse välja sõna „veoajamiga“;

4) paragrahvi 173 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja registerpantide“ tekstiosaga „,

registerpantide ja mootorsõiduki registreerimistasu“;

5) seadust täiendatakse 122. peatükiga järgmises sõnastuses:

„122. peatükk

REGISTREERIMISTASU

§ 19013. Registreerimistasu

EELNÕU 29.11.2023

8

Registreerimistasu tasutakse käesoleva seaduse § 19014 lõikes 1 nimetatud kategooriasse

kuuluva mootorsõiduki eest.

§ 19014. Registreerimistasu objekt

(1) Registreerimistasu objekt on järgmistesse kategooriatesse kuuluv mootorsõiduk:

1) sõiduauto (edaspidi M1-kategooria mootorsõiduk);

2) kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoauto (edaspidi N1-kategooria mootorsõiduk).

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõidukite kategooriatega hõlmatakse ka nende

alamkategooriad.

§ 19015. Registreerimistasu tasumise kohustus

(1) Registreerimistasu tasub isik, kes teeb registrikande toimingu.

(2) Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris

registreerimisel.

(3) Tasumisele kuuluva registreerimistasu summa määrab Transpordiamet pärast sõiduki

registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli.

§ 19016. Registreerimistasu tasumise aeg

Registreerimistasu tasutakse enne sõiduki esmakordset Eesti liiklusregistris registreerimist.

§ 19017. Registreerimistasu haldur

Registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

§ 19018. Registreerimistasu laekumine

Registreerimistasu laekub riigieelarvesse.

§ 19019. M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

(1) M1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed ühtlustatud ülemaailmse kergsõidukite katsetamise meetodiga (edaspidi

WLTP-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr leitakse kolme

komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–117 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 5 euroga, vahemikus 118–150 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga,

vahemikus 151–200 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 60 euroga ning vahemikus 201 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 80 euroga;

3) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2000-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot ja välise laadimisvõimalusega mootorsõiduki,

millel on liiklusregistris märge „OVC-HEV“, massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2200

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm korrutatakse 4 euroga kuni summani 4000 eurot.

EELNÕU 29.11.2023

9

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes ametliku tehasepoolse kulunumbri mõõtmise süsteemi järgi (New

European Driving Cycle, edaspidi NEDC-meetod) arvutatud CO2 eriheite kohta,

registreerimistasu määr leitakse kolme komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi

lõikes 1 nimetatud baasosa ja massiosa ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse

CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,21 ja seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi

lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõikes 4

sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,29-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 4,92-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse:

1) diiselmootoriga sõiduki puhul 35 CO2 grammi kilomeetri kohta;

2) välise laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 52 CO2 grammi kilomeetri kohta;

3) välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul, millel on liiklusregistris

märge „NOVC-HEV“, 39 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 ja 4 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr leitakse

komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa, massiosa ja

CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa, massiosa ja CO2 eriheite osa, mis on 46 CO2 grammi

kilomeetri kohta.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 300 eurot mootorsõiduki kohta;

2) massiosa selliselt, et mootorsõiduki 2400-kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm

korrutatakse 4 euroga kuni summani 4400 eurot.

(9) M1-kategooria kategooria mootorsõiduki, mis on liiklusregistri andmetel kerenimetusega

„elamu“ ja mille pikkus on rohkem kui 5100 millimeetrit, registreerimistasu arvutatakse N1-

kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga, rakendamata mootorsõiduki vanusest

sõltuvat registreerimistasu määra kordajat.

§ 19020. N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad

EELNÕU 29.11.2023

10

(1) N1-kategooria mootorsõiduki, mis ei ole täiselektriline ja mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kahe komponendi summana:

1) baasosa 500 eurot mootorsõiduki kohta;

2) CO2 eriheite osa selliselt, et iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi kilomeetri kohta

korrutatakse 2 euroga, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 30 euroga,

vahemikus 251–300 grammi kilomeetri kohta korrutatakse 35 euroga ning vahemikus 301 ja

enam grammi kilomeetri kohta korrutatakse 40 euroga.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta on liiklusregistris

olemas andmed üksnes NEDC-meetodiga arvutatud CO2 eriheite kohta, registreerimistasu määr

leitakse kahe komponendi summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa

ning CO2 eriheite osa selliselt, et esmalt korrutatakse CO2 eriheite näit koefitsiendiga 1,3 ja

seejärel iga CO2 gramm vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatule.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed CO2 eriheite kohta, CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtus

grammides kilomeetri kohta leitakse järgmiste komponentide summana, arvestades lõigetes

4–5 sätestatut:

1) mootori võimsus kilovattides korrutatakse 0,4-ga;

2) mootorsõiduki tühimass kilogrammides korrutatakse 0,07-ga;

3) mootorsõiduki vanus aastates maksustamisperioodi alguse kuupäevaks alates esmase

registreerimise kuupäevast korrutatakse 5,16-ga.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summale liidetakse

bensiinimootoriga sõiduki puhul 22,4 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 3 punktide 1–3 liitmisel saadud summast lahutatakse välise

laadimisvõimaluseta diiselmootoriga mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„NOVC-HEV“ puhul, ja välise laadimisvõimaluseta bensiinimootoriga mootorsõiduki puhul,

millel on liiklusregistris märge „NOVC-HEV“, 19,9 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud CO2 eriheite WLTP-meetodi referentsväärtuse

maksimum on 350 CO2 grammi kilomeetri kohta.

(7) Käesoleva paragrahvi lõigetes 3–5 nimetatud mootorsõiduki registreerimistasu määr

leitakse komponentide summana, mis on käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja

CO2 eriheite osa, mis leitakse WLTP-meetodi referentsväärtuse järgi.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud mootorsõiduki, millel on liiklusregistris märge

„OVC-HEV“, registreerimistasu määr leitakse komponentide summana, mis on käesoleva

paragrahvi lõikes 1 nimetatud baasosa ja CO2 eriheite osa, mis on 69 CO2 grammi kilomeetri

kohta.

(9) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud mootorsõiduki, mis on täiselektriline,

registreerimistasu määr on 300 eurot mootorsõiduki kohta.

(10) N1-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20 kilovatti kandevõime ühe

kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu tasutakse lähtuvalt M1-kategooria

EELNÕU 29.11.2023

11

mootorsõiduki registreerimistasu määrast, rakendades füüsiliste isikute puhul ka mootorsõiduki

vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat.

§ 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja

(1) M1-kategooria mootorsõiduki registreerimistasu korrutatakse mootorsõiduki vanusest

sõltuva kordajaga järgmistel juhtudel:

1) mootorsõiduki omanik on füüsiline isik;

2) mootorsõiduki vastutav kasutaja käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik.

(2) M1-kategooria mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja on:

1) 0,95, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 1 aasta;

2) 0,89, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 2 aastat;

3) 0,84, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 3 aastat;

4) 0,79, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 4 aastat;

5) 0,73, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 5 aastat;

6) 0,68, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 6 aastat;

7) 0,63, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimis kuupäevaks möödunud vähemalt 7 aastat;

8) 0,57, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 8 aastat;

9) 0,52, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 9 aastat;

10) 0,47, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 10 aastat;

11) 0,41, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 11 aastat;

12) 0,36, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 12 aastat;

13) 0,31, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 13 aastat;

14) 0,25, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 14 aastat;

15) 0,20, kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimise kuupäevaks möödunud vähemalt 15 aastat.

(3) Registreerimistasu kordajat rakendatakse registreerimistasu summale, millest on lahutatud

baasosa.

(4) Registreerimistasu kordaja rakendamisel saadav summa ümardatakse sendi täpsusega.

§ 19022. Registreerimistasu tasumise vabastus

Registreerimistasu ei tasuta:

EELNÕU 29.11.2023

12

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavalt mootorsõidukilt;

2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile,

Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse

akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule (välja arvatud

aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise

esinduse, konsulaarasutuse ja erimissiooni haldustöötajale kuuluvatelt mootorsõidukitelt;

3) mootorsõidukilt, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

§ 19023. Registreerimistasu andmete hoidmine

Andmeid registreerimistasu arvutamise ja tasumise kohta hoitakse liiklusregistris.“.

§ 19. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 3 lõiget 2 täiendatakse punktiga 10 järgmises sõnastuses:

„10) mootorsõidukimaks.“;

2) paragrahvi 29 punkti 23 täiendatakse pärast sõna „maamaksuteadete“ sõnadega „ja

mootorsõidukimaksuteadete“;

3) paragrahvi 105 lõike 6 punktid 61–65 loetakse punktideks 62–66 ja lõiget täiendatakse

punktiga 61 järgmises sõnastuses:

„61) mootorsõidukimaks;“.

§ 20. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 14272 lõige 1 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Sõiduki, välja arvatud mopeed, kuni 3500-kilogrammine täismassiga haagis ja

liiklusseaduse §-s 19014 nimetatud sõiduk, registreerimise eest tasutakse riigilõivu 130 eurot.“.

2. jagu

Seaduse jõustumine

§ 21. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2023

Algatab Vabariigi Valitsus

EELNÕU 29.11.2023

13

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõuga kehtestatakse Eestis mootorsõidukimaks, mida

makstakse iga-aastaselt liiklusregistris registreeritud sõidukitelt. Teiseks kehtestatakse

käesoleva eelnõuga liiklusseaduses mootorsõiduki registreerimistasu, mida makstakse

sõiduautode ja kaubikute liiklusregistris registreerimise eel.

Eestis on igapäevases kasutuses Euroopa Liidu peaaegu kõige vanem ja saastavam autopark.

Samuti on meil keskmisest kõrgem sõidukite arv ühe inimese kohta. Euroopa õigus seab Eestile

kohustusliku sihttaseme vähendada kasvuhoonegaaside koguheidet aastaks 2030 24% võrreldes

2005. a tasemega (varasem sihttase oli 13%). Need asjaolud on meile tinginud olukorra, kus

saastamise ehk liigsele süsihappegaasi emissioonile tuleb hakata pöörama senisest rohkem

tähelepanu. Maksu kohaldamine on väga tõhus tarbija käitumist mõjutav meede ja käesoleva

eelnõuga planeeritav Eesti mootorsõidukimaks modelleeritakse vastavalt sellele.

Meetmete võtmine tähendab vajadust senise mõtteviisi oluliseks muutuseks. Täna on

transpordisektori CO2 eriheide senise transpordikorralduse tulemusel pidevas tõusus, saavutada

tuleb aga selle tõusu peatumine ja langus. Transpordisektori heite vähendamise oleksime

pidanud tagama hiljemalt aastast 2021, kui hakkasid kehtima eeltoodud nõuded. Ennekõike on

maks suunatud uue sõiduki soetamisel keskkonnasäästlikuma otsuse tegemise suunas.

Mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole vanade sõidukite liiklusest kõrvaldamine, vaid nende

lõpuni tarbimine. Küll on mootorsõidukimaks suunatud pikaks ajaks seisma jäänud ja

keskkonda reostavate mootorsõidukite nõuetekohase utiliseerimise innustamiseks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialistid Maret Mets ([email protected]) ja Lauri Lelumees ([email protected])

ning fiskaalpoliitika osakonna analüütikud Madis Aben ([email protected]) ja Risto Kaarna

([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht nõunik Virge Aasa ([email protected]), keelelise

kontrolli tegi sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu väljatöötamine tuleneb Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammist 2023–20271, mille

kohaselt planeeritakse Eestis kehtestada automaks.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse ka kohalike maksude seadust ja maksukorralduse seadust.

1 https://valitsus.prelive.vportal.ee/media/6186/download.

2

Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu koostamisele eelnes väljatöötamiskavatsuse koostamine.

Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele suunatud

keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne välismõju (tootmissaaste,

heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm). Seetõttu on maksustamise aluste väljatöötamisel

seatud eesmärgiks kasutada sõidukite neid omadusi, mis väljendavad nende mõju keskkonnale

– CO2 eriheide ja mass.

Mootorsõiduki mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on suunatud Eesti sihile vähendada

transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja heitkoguseid, panustades seeläbi

nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse mõju vähendamisse. Eesti autopark

on CO2 heite järgi peaaegu Euroopa kõige vanem2 ja saastavam3. Samas ei ole eesmärgiks

vanema autopargi kasutusest väljasurumine, kuna keskkonnale ja majandusele on tervikuna

kasulikum, kui iga toodetud sõiduk kasutatakse kuni oma kasuliku eluea lõpuni. Lisaks

eelnevale on eesmärk inimeste autoostuvalikute ergutamine keskkonda vähem koormavate

sõidukite suunas ning autost loobumise otsuste toetamiseks.

Mootorsõidukimaks on oma iseloomult omandi- mitte tarbimismaks. Mootorsõidukimaksu

maksavad kõik isikud, kes liiklusregistri andmete kohaselt on mootorsõiduki (vastavalt

maksuobjektide määratlusele) omanikud või vastutavad kasutajad. Lisaks sätestatakse ka

sõiduki soetusel makstav komponent ehk mootorsõiduki registreerimistasu.

Sarnaselt kõikide maksudega on sõidukite maksustamisel lisaks vähem saastavamate

mootorsõidukite kasutamisele suunamisele ka maksutulu kogumise eesmärk riigi erinevate

kulutuste finantseerimiseks.

Väljatöötamiskavatsuse koostamise eel püstitati järgmised põhimõtted, millele

mootorsõidukimaks vastama peaks:

 maksevõimet arvestav – maksustamise oluline põhimõte on maksevõime ehk

maksukoormuse jaotus peab olema õiglane; ka mootorsõidukimaks ei tohi olla liialt

regressiivne, nii et odavama (vanema) sõiduki omanikud maksaksid oma sissetuleku

suhtes oluliselt rohkem maksu kui kallima sõiduki omanikud;

 automatiseeritud – maksuarvutus tugineb liiklusregistri andmetele ning MTA ja

TRAMi maksude kogumise platvormile;

 mitte manipuleeritav – ei sõltu omaniku staatusest või elu- ega asukohast;

 lihtne – nii väheste erisustega kui võimalik ning arusaadava valemi alusel arvutatav

maksukohustus;

 laia baasiga – maksustame kõiki sõidukeid, ka elektrimootoriga;

 väikese halduskoormusega – maks on tasutav teiste kohustuste täitmise käigus;

 raskesti kõrvalehoitav – näiteks kontrollitakse selle õigeks tähtpäevaks tasumist

tavapäraste sõidukikontrollide käigus;

 avalik – maksukohustusega sõiduki mootorsõidukimaksu suurus on liiklusregistris

mootorsõiduki andmete juures näha;

2 https://www.acea.auto/files/ACEA-report-vehicles-in-use-europe-2023.pdf 3 https://climate-energy.eea.europa.eu/topics/transport/emissions-from-cars/data

3

 vaesemat elanikkonda arvestav – eelduslikult vanemate sõidukite omanikele suurem

maksu regressioon;

 saastet4 vähendav – mootorsõidukimaks disain mõjutab sõidukeid vähem omama ja

kasutama;

 autostumist vähendav – mootorsõiduki maks mõjutab Eestis kasutusel olevate

sõidukite hulka ja pidurdab nende koguarvu kasvutrendi;  registrit korrastav – väldib sõiduki registreerimist vales kategoorias maksu

vähendamise eesmärgil, motiveerib sõidukit mitte romuna vedelema jätma, s.t sõiduki

maksukohustus peatub alles selle lõplikul liiklusregistrist kustutamisel e sõiduki

mahakandmisel.

Kliima- ja energiaeesmärkidesse panustamine

Mootorsõidukimaks keskkonnamaksuna töötati välja meetmeks mitmete oluliste kliimaalaste

eesmärkide täitmisele kaasaaitamiseks. Oluline on märkida, et kliimapoliitika eesmärke

saavutatakse läbi paljude tegevuste, milles transpordisektori CO2 heite vähendamine ja

keskkonnahoiu suurendamine on ainult üks komponentidest.

Riigikogus 2023. a 8. veebruaril vastu võetud „Kliimapoliitika põhialustes aastani 2050“5 on

seatud põhimõtteline üleriigiline eesmärk: „Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada

kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks

kasvuhoonegaaside netoheide nullini.“

Strateegias „Eesti 2035“6, mille üldosa võttis Riigikogu vastu7 2021. a 12. mail, on samuti

määratletud kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärk.

Riigikogus 2017. aasta 20. oktoobril heaks kiidetud „Energiamajanduse arengukavas aastani

2030“8 on seatud üheks eesmärgiks: „Kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine

energiasektoris moodustab aastaks 2030 vähemalt 70% (võrreldes 1990. aastaga)“. Praegu on

koostamisel energiamajanduse arengukava aastani 2035, mis muuhulgas arvestab mainitud

kliimapoliitika põhialuste ja Eesti 2035 eesmärke.

Energiamajanduse korralduse seaduse9 §-s 321 on määratletud riiklik taastuvenergia eesmärk,

sh siht 2030. aastaks vähendada oluliselt maanteetranspordis fossiilenergia kasutust: „Maantee-

ja raudteetranspordis kasutatud taastuvenergia moodustab /2030. aastaks/ vähemalt 14 protsenti

kogu transpordisektoris tarbitud energiast.

Seega on Eesti võtnud sihiks vähendada transpordivaldkonnas sh maanteetranspordis juba

lähiaastail oluliselt fossiilenergiakasutust, suurendada taastuvenergia kasutust ning vähendada

heidet ja kasvuhoonegaaside ning muude õhusaasteainete heitkoguseid, panustades seeläbi nii

rahvatervisele kui elukeskkonnale avaldatava negatiivse mõju vähendamisse.

4 Sõiduki tootmisel tekkiva keskkonnakoormusega tegelevad need riigid, kus autosid toodetakse läbi selle, et maksustavad ressursse ja reostust jms. Automaksu disainis võib-olla ei peakski sellega arvestama ja tuleks võtta eelduseks, et tootmise ja käitlemise etapi keskkonna- koormusega tegelevad muud maksud ja regulatsioonid. 5 https://www.riigiteataja.ee/akt/310022023003. 6 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia. 7 https://www.riigiteataja.ee/akt/315052021012 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001. 9 https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023076.

4

„Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035“10 on märgitud, et viimastel aastatel on

läbisõit maanteedel kasvanud 4%, suurenedes perioodil 2014–2017 14%. See tähendab, et

transpordi arengukavaga 2014–2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud

ehk ei ole tehtud piisavalt edusamme nn autostumise pidurdamiseks. Mootorsõidukimaksu

eesmärk on autostumise kasvu pidurdamine, mida saavutatakse läbi inimeste ostukäitumise

mõjutamise.

Samuti on mootorsõidukimaksul oluline roll rahvusvahelisel tasandil kliima- ja energiapoliitika

eesmärkidesse panustamisel. 2021. aastal kokku lepitud ning jõustunud nn EL

kliimamääruses11 on seatud siht muuta EL 2050. aastaks esimesena maailmas

kliimaneutraalseks. Selle sihi suunas liikumiseks esitas Euroopa Komisjon 2021. aastal mahuka

kliima- ja energialase paketi „Eesmärk 55“12 ehk nn kliimapaketi, mille läbirääkimiste

tulemusel on nüüdseks kokku lepitud 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise

vahetasemena siht vähendada EL üleselt CO2 netoheidet aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990

vähemalt 55% võrra.

Ambitsioonika paketi raames antakse palju erinevaid õigusakte. Auto- ja/või maanteetranspordi

valdkonnaga seostuvad nende hulgas 2023. aasta kevadeks kokku lepitud EL õigusaktidest

enim järgmised algatused:

1. nn jõupingutuste jagamise määruse muudatus13 (vt p 4.3) – kiideti heaks 2023. aasta

märtsis;

2. EL heitkogustega kauplemise süsteemi direktiivi muudatus,14 mis alates 2027. aastast

käivitab maanteetranspordile EL ülese uue HKS-i;

3. nn sõidukite CO2 standardite määrus,15 millega karmistatakse uute sõiduautode ja uute

väikeste tarbesõidukite CO2 heite norme;

4. alternatiivkütuste taristu määrus16 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt võetakse

lähiaastatel kogu Euroopas kasutusele rohkem laadimisjaamu ja alternatiivkütuste

tanklaid, vähendamaks transpordi negatiivset kliima- ja keskkonnamõju;

5. taastuvenergia direktiivi muudatus17 – 2023. aasta märtsi lõpus jõuti EL nõukogu ja

Euroopa Parlamendi vahel kokkuleppele selle lõppversioonis, selle kohaselt riikidele

seati mh siduv eesmärk vähendada taastuvenergia kasutamise abil kasvuhoonegaaside

heitemahukust transpordisektoris 2030. aastaks 14,5% võrra;

6. energiamaksustamise direktiivi muudatus – 2023. a oktoobri seisuga selle eelnõu

läbirääkimised jätkuvad.

Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraat avaldas 24. mail 2023. a

Euroopa poolaasta kevadpaketis liikmesriikide kohta riigiaruanded ja riigipõhised soovitused.

Komisjon leiab Eesti riigiaruandes,18 et jätkusuutliku liikuvuse arengu tagamiseks ei ole meil

võetud piisavalt kohaseid meetmeid, nagu näiteks multimodaalse transpordivõrgustiku kiirema

kasutuselevõtu toetamine. Stiimulite puudumise tõttu on aeglustumas ka erasektori autopargi

10 https://valitsus.ee/media/4253/download. 11 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:32021R1119. 12 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52021DC0550&qid=1627632350370. 13 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/Et/TXT/?uri=CELEX:32023R0857. 14 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023L0959. 15 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32023R0851&qid=1686822937209. 16 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/28/alternative-fuel-infrastructure-provisional-agreement-for-more- recharging-and-refuelling-stations-across-europe. 17 https://www.consilium.europa.eu/et/press/press-releases/2023/03/30/council-and-parliament-reach-provisional-deal-on-renewable- energy-directive/. 18 https://economy-finance.ec.europa.eu/document/download/952b166f-4973-48a7-a68e- d78ae6903218_en?filename=ET_SWD_2023_606_en.pdf.

5

keskkonna- ja kliimasõbralikumaks muutumine. Uute alternatiivkütuseid kasutavate sõidukite

registreerimine püsib madalal tasemel, kuigi olemasolevate elektriautode jaoks peaks

olemasolev laadimisvõrgustik piisav olema. Selle kõrval on elektriautode osakaal liikluses aga

väga väike.

Veel märgib Euroopa Komisjon Eesti riigiaruandes, et transpordisektori keskkonnamaksud on

Eestis ühed EL madalaimad (0,04% SKP-st, EL keskmine 0,42%19) koos asjaoluga, et oleme

üks väheseid ilma sõiduki aastamaksuta liikmesriike. Märgitakse, et Eesti taaste- ja

vastupidavuskava küll sisaldab investeeringuid säästlikku transporti, aga muudatusi toov nihe

on veel toimumata. Riiklik transpordi ja liikuvuse kava koos eesmärgiga „Eesti 2035“ on

suunatud kasvuhoonegaaside vähendamisele transpordisektoris 2018. aastaga võrreldes 30% ja

liikuvuse tõstmisele ühistranspordi, jalgrataste ja kõndimise suhtes 2019. aasta 39%-lt 55%-le

aastaks 2035.

Seoses transpordiga soovitatakse kokkuvõtteks, et Eesti peaks 2023. ja 2024. aastal vähendama

oma sõltuvust fossiilsetest kütustest ja kiirendama taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu.

Samuti peaks Eesti läbi maksustamise ergutama autopargi muutumist null- või madala

emissiooniga sõidukite osakaalu tõusu suunas.

Rahvusvahelise valuutafondi (IMF) korraldab tavaliselt kord aastas liikmesriikidesse ametliku

visiidi, mis on seotud IMF-i vahendite kasutamise taotluse, IMF-i järelevalve all olevaid

programme käsitlevate arutelude või muu majandusseirega. IMF-i esindajad tegid 2023. a Eesti

visiidi järgselt järelduse,20 et Eestis tuleks võimalikult kiiresti kehtestada automaks. Soovituse

ajendiks on eelarvepuudujäägi vähendamine, kuid nad rõhutavad, et säilitada tuleks toetus

haavatavatele ühiskonnagruppidele.

Ettepaneku automaksu kehtestamiseks sihiga ergutada selle meetme kaudu transpordisektori

üleminekut taastuvenergia kasutusele jt energiasektori eesmärkidesse panustamist tegi seoses

energiavaldkonna eesmärkide suunas liikumisega oma visiidil Eestisse 2023. aasta juunis

Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) ametlik missioon, mis valmistab ette korralist Eesti

energia- ja kliimapoliitika süvaanalüüsi ja selle tulemusel tehtavaid soovitusi.

„Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL) 2018/842, milles

käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030,

millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning

määrust (EL) 2018/1999“ (edaspidi jõupingutuste jagamise määrus) jõustus 2023. aasta mais.

Uue jõupingutuste jagamise määrusega seatakse EL-i tasandi eesmärk vähendada 2030. aastaks

kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2005. aastaga võrreldes 40% määrusega hõlmatud sektorites

(seni kehtinud 30% asemel). Kuigi EL-i HKS-i käsitleva muudetud direktiivi kohaselt

hakatakse heitkogustega kauplemist kohaldama ka rahvusvahelise meretranspordi, hoonete,

maanteetranspordi ja täiendavate tööstussektorite suhtes, säilitatakse jõupingutuste jagamise

määruse kohaldamisala (maanteetransport, riigisisene meretransport, hooned, põllumajandus,

jäätmed ja väiketööstus).

19 Eurostat. Key figures in on European transport. 2022 edition. Lk 47: https://ec.europa.eu/eurostat/documents/15216629/15589759/KS- 07-22-523-EN-N.pdf/3ef323b2-703a-9905-f24d-91db92a2931c?version=3.0&t=1673612473356. 20 https://www.eestipank.ee/press/eesti-vabariik-imfi-delegatsiooni-artikkel-iv-alusel-2023-aastal-tehtud-visiidi-kokkuvottev-avaldus- 23052023.

6

Muudetud määrusega määratakse igale liikmesriigile varasemast suurem riiklik eesmärk ja

kohandatakse viisi, kuidas liikmesriigid saavad oma eesmärkide saavutamiseks kasutada

olemasolevaid paindlikkusmeetmeid. Täiendavalt:

 Kogu Eesti CO2 heide 2021. a seisuga oli 15,5 Mt.21

 15,5 Mt CO2-st on 44% kaetud EL-i heitkogustega kauplemise süsteemiga ja ülejäänud

heitkogus jagunes jõupingutuste jagamise määruse (37%) ning maakasutuse, maakasutuse

muutuse ja metsanduse e LULUCF (19%) vahel.

 Jõupingutuste jagamise määruse 37% e ca 6 Mt-st moodustas transpordisektori CO2 heide

2,35 Mt ja maanteetransport sellest omakorda 2,28 Mt. Lisaks kuulub määruse alla väikese-

mahuline energeetika (sh hoonete küte ja jahutus), EL HKS-st välja jäänud tööstuslikud

protsessid, põllumajandus, jäätmemajandus ja F-gaasid.

 Jõupingutuste jagamise määruse muudatus seab Eestile kohustusliku sihttaseme vähendada

kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 24% võrreldes 2005. a tasemega (varasem sihttase

oli 13%).

 Viimase EKUK prognoosi järgi22 jääb Eestil eesmärgi täitmisest puudu ~3 Mt kumulatiivselt

aastaks 2030 – võimalus panustada sellesse sihti teistelt EL riikidelt heite vähendamise

ühikuid ostes sõltub riikide müügivõimalustest ja ostusoovidest, selle maksumus võib olla

suurusjärgus mõnisada miljonit eurot. Prognoos sisaldab ka otsustamata meetmeid

arengukavadest. Tegelik pilt on ilmselt kehvem.

3. Eelnõu sisu

Põhiseaduse § 113 sätestab, et riiklikud maksud, koormised, lõivud, trahvid ja sundkindlustuse

maksed sätestab seadus.

Mootorsõidukimaks on riiklik maks ning riikliku maksu kehtestamisel peab Riigikogu seaduses

sätestama kõik maksukohustuse elemendid, mille tulemusel tekib seaduse vahetu toimena

maksukohustus. Maksukorralduse seaduse § 4 lõike 3 kohaselt sätestatakse maksuseaduses

maksu nimetus, maksu objekt, maksumäär, maksumaksja, maksu saaja või laekumise koht,

maksu tasumise tähtpäev või tähtaeg, perioodilise maksu korral ka maksustamisperiood,

maksusumma arvutamise ja tasumise kord ning sellega kaasnevad lisakohustused, võimalikud

maksusoodustused.

Maksu põhitunnuseks on fiskaalne eesmärk (riigi tegevuseks vajalike tulude saamine), kuid

maksul võib olla ka regulatiivseid eesmärke. Mootorsõidukimaks ja registreerimistasu on

suunatud Eesti sihile vähendada transpordivaldkonnas juba lähiaastail fossiilenergiakasutust ja

heitkoguseid, panustades seeläbi nii rahvatervisele kui elukeskkonnale avalduva negatiivse

mõju vähendamisse. Igaühel on õigus puhtale ja hävimise eest kaitstud keskkonnale.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu koosneb viiest peatükist. Esimeses peatükis antakse

üldsätted, sealhulgas sätestatakse mootorsõidukimaksu olemus ja nimetatakse maksuga

hõlmatud kategooriad.

Teises peatükis kirjeldatakse maksu korda. Kolmandas peatükis sätestatakse maksumäärad.

L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria ning T1b-, T3- ja T5-kategooria

mootorsõidukid maksustatakse üksnes mootorsõidukimaksuga nende mootori mahu põhjal.

21 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live. 22 https://infogram.com/1pe2qekzn7vqp6hm6yeryk5qprtlzdp0eqp?live.

7

Mootorsõidukimaks M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kolme komponendi

summana, milleks on baasosa, süsinikdioksiidi heite osa ja massiosa. Heite osa arvestamisel

võetakse aluseks WLTP meetodiga arvutatud näit, kuid üksnes NEDC näiduga sõidukite puhul

kasutatakse vastavat kordajat. M1 ja M1G elektriautode puhul leitakse maksumäär baasosa ja

raskemate elektriautode puhul ka massiosa liitmisel.

Mootorsõidukimaks N1 ja N1G kategooria mootorsõidukile kehtestatakse kahe komponendi

summana, milleks on baasosa ja süsinikdioksiidi heite osa. Arvestatakse WLTP meetodiga

arvutatud näitu ja NEDC näidu puhul kordajat. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Registreerimistasu M1 ja M1G kategooria mootorsõidukile on analoogselt

mootorsõidukimaksuga samuti kehtestatud kolme komponendi summana, kuid süsinikdioksiidi

heite osa maksustatakse progresseeruvamalt. Arvestatakse WLTP meetodiga arvutatud näitu ja

NEDC näidu puhul kordajat. Elektriautode puhul rakendub baasosa ja raskemate mudelite

puhul ka massiosa.

N1 ja N1G kategooria mootorsõidukite registreerimistasu koosneb baasosast ja süsinikdioksiidi

heite osast. Elektrisõidukite puhul rakendub vaid baasosa.

Neljandas peatükis sätestatakse maksukohustuslaste registri alamosaks saava

mootorsõidukimaksu registri sätted.

Viiendas peatükis sätestaks rakendussätted. Rakendussätetes täiendatakse järgmisi seadusi:

 liiklusseadus

 maksukorralduse seadus

 riigilõivuseadus

Liiklusseaduse muudatusega kehtestatakse registreerimistasu regulatsioon, mis

mootorsõidukimaksu kõrval moodustab teise poole Eesti mootorsõidukite maksustamise

eesmärgist. Registreerimistasu regulatsioon ei sobi õiguslikult maksuseadusesse, seega

analoogselt näiteks teekasutustasuga lisatakse see liiklusseadusesse.

1. peatükk Üldsätted

Eelnõu § 1. Mootorsõidukimaksu mõiste

Paragrahviga kehtestatakse mootorsõidukimaksu seaduse reguleerimisala.

Mootorsõidukimaksu kogumist haldab Maksu- ja Tolliamet, kes on Eestis vastavalt

maksukorralduse seadusele riiklike maksude maksuhaldur.

Mootorsõidukimaksuga maksustatakse mootorsõiduk lähtuvalt selle omadustest, näiteks M1

kategooria puhul baasosa, CO2 eriheite ja massiosa põhiselt. Komponentide kirjeldused on

täpsemalt avatud eelnõu 3. peatükis ja liiklusseaduse täienduses.

Eelnõu § 2. Mootorsõiduk Lõikes 1 sätestatakse mootorsõiduki määratlus. Otse ei ole tulenevalt viitamise keerukusest

seadustes sõidukite tehnilisi kategooriad mainitud ja näiteks ka kogu liiklusseadus on üles

ehitatud juhtimisõiguse kategooriate põhiselt. Seetõttu kasutatakse ka eelnõus mootorsõidukite

kategooriate puhul enne sõiduki liigi ehk nö juhtimisõiguse grupi nimetamist ja siis selle

täpsustamist läbi kategooria.

8

Lõikes 2 sätestatakse, et L-, T3-, M1- ja N1-kategooriate puhul on hõlmatud ka nende

alamkategooriad.

Mootorsõidukite kategooriaid on mitmeid, kuid mootorsõidukimaksuga maksustatakse L3e-,

L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria, MS2-kategooria, T1b-, T3- ja T5-kategooria, M1- ja M1G-

kategooria ning N1- ja N1G-kategooria, mootorsõidukid. M1- ja N1-kategooria ehk

sõiduautode ja kaubikute täpsustav loetelu on esitatud tabelis 1.

Kategooriate selgitused:

 L3e kategooria (mootorratas) on ilma külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h ja/või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L4e kategooria (korv) on külghaagisega kaherattaline mootorsõiduk, mille

valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori töömaht ületab 50 cm3.

 L5e kategooria (kolmratas) on sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattaline

mootorsõiduk, mille valmistajakiirus ületab 45 km/h või mille sisepõlemismootori

töömaht ületab 50 cm3.

 L7e kategooria (neliratas) on neljarattaline mootorsõiduk, mis ei ole L6e kategooria

mootorsõiduk, mille tühimass, elektrisõidukitel akude massi arvestamata, ei ületa 400

kg (kaubaveoks ettenähtud sõidukil 550 kg) ja mootori suurim kasulik võimsus ei ületa

15 kW. Selline sõiduk loetakse kolmrattaks ja temale rakenduvad L5e kategooria

sõiduki tehnilised nõuded, kui üksikdirektiivides ei ole ette nähtud teisiti.

 MS2 kategooria (ratasmaastikusõiduk) on vähemalt kolmerattaline maastikusõiduk,

mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud

maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks loetakse ka maastikusõiduk, mille kõik

rattad on asendatavad või asendatud roomikutega. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta

mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel

liikumiseks.

 T1b kategooria: hõlmab ratastraktoreid (valmistajakiirus üle 40 km/h) mille juhile

lähema telje minimaalne rööbe on vähemalt 1150 mm, mille tühimass töökorras olekus

on üle 600 kg ja mille kliirens ei ole üle 1000 mm.

 T3 kategooria: hõlmab ratastraktoreid, mille tühimass töökorras olekus ei ole üle 600

kg.

 T5 kategooria: ratastraktor, mille suurim valmistajakiirus on üle 40 km/h.

Tabel 1. Maksuobjektide täpsemad kategooriakirjeldused (M1 ja N1)

M1/M1G: N1/N1G:

- Eriotstarbeline sõiduk

- Kiirabi

- Kombi

- Kupee

- Lahtine

- Limusiin

- Luukpära

- Mahtuniversaal

- Matuseauto

- Mitmeotstarbeline sõiduk

- Pikap

- Sedaan

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

- Elusloomade veok

- Eriotstarbeline sõiduk

- Furgoon

- Isotermiline

- Jaemüük/eksponeerimine

- Kallur

- Kaubik

- Klaasiveok

- Korvtõstuk

- Külmik

- Madel

- Paak

- Pikap

- Puksiirauto

9

- Universaal

- Võistlussõiduk

- Puurauto

- Päästesõiduk

- Rung

- Sadul

- Sihtotstarbeline

- Soomussõiduk

Kategooriad on sätestatud liiklusseaduse alusel antud majandus- ja kommunikatsiooniministri

13. juuni 2011 a määruse nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded

varustusele“ lisas 523.

Eelnõu § 3. Maksu objekt

Punkti 1 kohaselt maksutatakse mootorsõidukimaksuga liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduk.

Punktis 2 sätestatakse liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega

mootorsõiduki maksustamine. Vastavalt liiklusseaduse § 77 lõikele 84 loetakse need

mootorsõidukid registreerimata sõidukiks. Siia alla kuuluvad mootorsõidukid, mille

registreeringu on omanik ise soovinud pausile panna (staatus „ajutiselt kustutatud“ kehtivusega

kuni kaks aastat) ja need, mille registreering on peatunud automaatselt pärast pikemat kui 2-

aastast tehnoülevaatuse ja liikluskindlustuse puudumise perioodi („peatatud“ staatus tähtajatu

kehtivusega). Ühiskonnas laialt kõlapinda leidnud nn „romude ja fantoomautode probleem“

vajab lahendamiseks ja õigusselguse loomiseks pikemat üleminekuaega. Seetõttu on seaduse §

21 lõikesse 2 loodud rakendussäte, mille kohaselt hakkab see lõige kehtima kaks aastat pärast

käesoleva seaduse jõustumist, st 2026. aasta 1. juulil.

Probleemsete peatatud kandega sõidukite liiklusregistrist kustutamiseks lahenduse

väljatöötamisega tegeleb Kliimaministeerium. Selle tulemusel on kõigil isikutel, kellel on

liiklusregistris probleemseid kandeid (sageli juhud, kus isik on omanikuna registreeritud, kuid

sõidukit ei ole reaalelt olemas juba aastaid) võimalus nendest kannetest toiminguga vabaneda.

Eelnõu § 4. Mootorsõidukimaksu laekumine

Mootorsõidukimaks laekub riigieelarvesse. Mootorsõidukimaksust laekuv tulu ei ole

sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste

rahastamiseks.

2. peatükk. Mootorsõidukimaksu tasumise kord

Eelnõu § 5. Maksumaksja

Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksu maksja. Mootorsõidukimaksu maksavad kõik

liiklusregistris registreeritud mootorsõidukeid omavad isikud (või omaniku asemel kasutaja,

kui ta on kantud vastutava kasutajana liiklusregistrisse), teisisõnu:

 füüsilised isikud,

 juriidilised isikud,

 avalik-õiguslik juriidilised isikud,

 riigi-, valla- või linnaasutused.

23 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1160/6201/1008/MKM42_lisa5.pdf

10

Mootorsõiduki vastutav kasutaja liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses on Eesti

kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline

isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või

omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava

kasutajana liiklusregistrisse.

Teatud juhtudel ei ole mõistlik määrata maksu maksjaks sõiduki omanikku vaid hoopis

liiklusregistrisse kantud vastutav kasutaja. See erand on ennekõike loodud liisingusõidukite

jaoks, kus maksu maksja on liisinguvõtja, mitte liisinguandja. Seega juhul kui isik kasutab

mootorsõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning tema kui

mootorsõiduki eest vastutava kasutaja andmed on kantud liiklusregistrisse, on eranditult tema

sõiduki omaniku asemel mootorsõidukimaksukohustuslane. Maksumaksja liiklusseadusest

tulenev kohustus on tagada, et liiklusregistrisse esitatud andmed on õiged.

Eelnõu § 6. Maksukohustus

Paragrahvis sätestatakse mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise alused.

Mootorsõidukimaksukohustuse tekkimise aluseks on liiklusregistri seis iga kalendriaasta 1.

jaanuaril, mil fikseeritakse liiklusregistris registreeritud (edaspidi ka ajutiselt kustutatud või

peatatud kandega) sõidukite omanikud. Mootorsõidukimaksu tasutakse korraga või hiljemalt

määratud kuupäevadeks kahes osas maksustamisperioodi ehk ühe kalendriaasta eest ette.

Kui isik saab esmakordselt registrisse kantava mootorsõiduki omanikuks aasta keskel, tekib tal

samuti mootorsõidukimaksu tasumise kohustus, küll vähemas määras (vt § 9).

Riigikohus on mitmes kohtulahendis analüüsinud liiklusregistri omanikukande õiguslikku

tähendust. Riigikohus (lahendis 3-1-1-103-16) on tõdenud, et registrisse kantavate andmete

õiguslik tähendus tuleneb üheselt „Liiklusregistri pidamise põhimäärusest", et registrisse

kantud andmetel on informatiivne tähendus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Riigikohus on

viidatud konfiskeerimise kaebuse lahendamisel leidnud, et nii tsiviil- kui ka kriminaalkohtu

praktikas on valitsemas arusaam, et kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid

liiklusregistris, ei ole selle registri kannete põhjal võimalik teha eraõiguslikult lõplikku järeldust

sõiduki omandiõiguse kohta. Riigikohus on viidanud asjaõigusseaduse (AÕS) § 92 lõikele 1,

mille järgi tekib vallasomand üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale.

AÕS § 90 lõikes 1 loetakse vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja oma valduse ajal asja

omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist.

Kuid raskeveokimaksu käsitlevas lahendis (3-17-1059 p 12) on Riigikohtu halduskolleegium

leidnud, et autorongi eest raskeveokimaksu määramise eelduseks on autorongi veoauto

registreerimine liiklusregistris ning et maksuhalduril tuleb lähtuda autorongi koosseisus

kasutatava veoauto ja haagise registrijärgsetest andmetest (RVMS § 1 p 1 ja § 2 lg 1 p 2).

Raskeveokiseaduses on sätestatud kohustus, et raskeveoki omanik või valdaja vastutab

liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest (RVMS § 3 lg 3 teine lause). Riigikohus on

eelnimetatud lahendis järeldanud, et liiklusregistri kannetele saab seadusega anda õigusliku

tähenduse.

Eelnõu § 7. Maksustamisperiood ja maksmine

Lõikes 1 sätestatakse mootorsõidukimaksuga maksustamise perioodiks üks kalendriaasta.

11

Lõikes 2 sätestatakse maksu tasumine juhul, kui mootorsõiduk registreeritakse kalendriaasta

jooksul, st seda ei olnud maksustamisperioodi alguse seisuga Eesti liiklusregistris. Sellisel juhul

maksu arvutamise ja tasumise sättes on seaduse §-s 8.

Lõikes 3 sätestatakse maksu tasumise tähtpäevad 1. aprill ja 1. oktoober. Mootorsõidukimaksu

tasutakse kahes osas analoogselt maamaksuga. Esimene osa (pool määratud maksusummast)

tuleb tasuda hiljemalt jooksva aasta 1. aprilliks ja teine osa 1. oktoobriks. Need sätted ei takista

kogu mootorsõidukimaksu tasumist juba enne 1. aprilli. Mootorsõidukimaksuvõla tasumist on

võimalik ajatada vastavalt maksukorralduse seadusele.

Eelnõu § 8. Maksustamisperioodi kestel registreeritud mootorsõiduki

mootorsõidukimaksu arvestamine Lõikes 1 sätestatakse mootorsõidukimaksu tasumine juhul, kui isik saab sõiduki omanikuks

maksustamisperioodi kestel. Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. jaanuar – 31. juuli

(k.a), tasutakse mootorsõidukimaks vastavalt § 8 lõikele 2 1. oktoobriks.

Kui sõiduki omanikuks saadakse vahemikus 1. august – 31. detsember, on mootorsõidukimaksu

maksmise tähtpäev järgneva aasta 1. aprill.

Lõike 3 kohaselt arvutatakse mootorsõidukimaks aasta jooksul registrisse kantud sõidukilt

proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud maksustamisperioodi lõpuni.

Eelnõu § 9. Mootorsõidukimaksu maksmise kord

Lõikes 1 sätestatakse, et liiklusregistris 1. jaanuari seisuga registreeritud sõidukite kohta

väljastab Maksu- ja Tolliamet maksumaksjale tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa

kohta maksuteate hiljemalt 15. veebruariks. 45 päeva maksuteate väljastamiseks on seetõttu,

kuna 1. jaanuari seisuga liiklusregistris olevate sõidukite mahtu arvestades tuleb töödelda suur

hulk andmeid.

1. jaanuari seisuga registris olevate sõidukite kohta maksuteate väljasaatmisele eelneb

tehniliselt pikk jada protsesse (nt andmete kontrollimine, päringud isikute kontaktandmete

saamiseks; maksuteate tehniline moodustamine; välja saatmine jne). Need protsessid ei saa

toimuda paralleelselt ning võtavad suure hulga maksuteadete puhul kauem aega. Lisaks on

arvestatud täiendav aeg maksuteate väljastamiseks, kui peaks ilmnema tehniline viga. Näiteks

tuleb ka maamaksu maksuteade 15. veebruariks. Maamaksu maksuteated koostatakse samuti

hulgi ja 1. jaanuari seisuga ning tuginedes senisele praktikale ei ole mõistlik arvestada massina

edastatavate maksuteadete väljastamist väiksema perioodi jooksul.

Mootorsõidukimaksuteade on haldusakt, millele rakendatakse maksukorralduse seaduses

maksuotsuse kohta sätestatut. Maksuteadet ei pea allkirjastama.

Lõikes 3 sätestatakse, et kui maksuteadet muudetakse pärast selle kättetoimetamist ja vähem

kui 30 päeva enne käesolevas seaduses kehtestatud tasumise tähtaega, antakse maksusumma

tasumiseks aega vähemalt 30 kalendripäeva, nagu näeb ette ka maksukorralduse seadus.

Lõikes 4 sätestatakse, et esimest korda pärast 1. jaanuari liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduki mootorsõidukimaksu maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15

tööpäeva jooksul peale registreerimiskande tegemist. Antud juhul on aeg maksuteate

väljastamiseks lühem, sest üksikjuhtumi põhjal maksuteadete genereerimine on oluliselt

lihtsam, kui see 1. jaanuari seisuga massandmete puhul tehes on.

12

Põhiseaduse § 113 välistab avalik-õiguslike maksete kehtestamise üle otsustusõiguse

delegeerimise Vabariigi Valitsusele, ministritele või kohalikele omavalitsustele, kuivõrd

selliste maksete kehtestamine on parlamendi suveräänne ja võõrandamatu õigus24.

Põhiseaduses sätestatud demokraatia põhimõtte järgi peab olulisemad küsimused ühiskonnas

otsustama seadusandja ning ta saab oma ülesandeid delegeerida täidesaatvale võimule

(haldusorganitele) vaid piiratud ulatuses. Seega võib minister määrusega kehtestada üksnes

maksuseadusi täpsustavaid eeskirju (nt deklaratsioonide vormid, maksude arvestamisega

seotud tehnilised üksikasjad, erinõuded teatud asjaolude tõendamiseks, maksusoodustustega

kaupade ja teenuste täpsed kirjeldused jne). Sellised määrused võivad olla üksnes selgitava ja

abistava iseloomuga. Määrusega ei suurendata maksukohustust ega kitsendata

maksusoodustusi.

Eelnõu § 10. Mootorsõidukimaksu tagastamine

Mootorsõidukimaksu tagastamine toimub maksukorralduse seaduse alusel samasuguselt teiste

riiklike maksudega. Mootorsõiduki võõrandamisel või kasutusõiguse üleminekul

maksustamisperioodi kestel maksustamisperioodi eest tasutud mootorsõidukimaksu kellelegi ei

tagastata. Vahetuse vormistamisel liiklusregistri andmetes on mootorsõiduki soetanud või

kasutusse saanud isik kohustatud tasuma mootorsõidukimaksu alates mootorsõiduki

soetamisele või kasutusse saamisele järgnevast aastast.

3. peatükk. Mootorsõidukimaksu määrad

Eelnõu § 11. L-kategooria, MS2-kategooria, T1b-kategooria, T3-kategooria ja T5-

kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse mootorsõiduki mootori töömahu suuruse

järgi diferentseeritult kõigile sisepõlemismootoriga L3e-, L4e-, L5e-, L6e- ja L7e-kategooria,

kuni 1000 kilogrammise tühimassiga MS2-kategooria ratasmaastikusõiduki, T3-kategooria

mootorsõiduki ning kuni 1000 kilogrammise tühimassiga T1b- ja T5-kategooria

mootorsõidukitele, mille esmase registreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguse

kuupäevaks möödunud kuni 20 aastat (kaasa arvatud). Eesmärk on maksustamisega hõlmata

nii erinevad mootorrattad kui ratasmaastikusõidukid, peamiselt ATV-d ja UTV-d, mis võivad

liiklusregistris lähtuvalt nende parameetritest olla registreeritud erinevate kategooriate alla.

Eelnimetatud kategooriate mootorsõidukitel puudub CO2 näit, millest tulenevalt tuli leida

alternatiivne maksustamise alus. Mootori töömaht on liiklusregistri andmest üks sobivamaid,

sest selle muutmine pole mootorsõiduki omaniku taotlusel tavajuhtudel võimalik. Ka mitmetes

teistes riikides, näiteks Lätis, Norras ja Suurbritannias maksustatakse mootorrattaid nende

töömahust lähtuvalt. Ühe ja sama kategooria lõikes kasvatab mootori töömaht üldjuhul

mootorsõiduki keskmist kütusekulu.

Seejuures koheldakse vanemaid mootorsõidukeid, mille esmase registreerimise kuupäevast on

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks möödunud üle kümne aasta, soodsamalt. Üle kümne

aasta vanuseid ning kuni 125 cm3 töömahuga mootorsõidukeid ei maksustata, sest nende puhul

jääks maksumäär allapoole maksustamise miinimumtaset, mis kokkuleppeliselt on

mootorsõidukimaksul 30 eurot.

Eelnõu § 12. M1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad

24 L. Lehis, K. Lind. PõhiSK § 113/1. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Komm vlj, 4.vlj Tallinn: Juura 2017.

13

Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse M1-kategooria autodele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kehtiv süsinikuemissioonide

eesmärk uutele sõiduautodele aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga arvutatult 118g CO2/km

kohta. Perioodil 2025–2029 on eesmärk seda vähendada 15% ning aastatel 2030–2034 50%

võrreldes 2021. aastaga25. Peale seda on eesmärk 0 grammi CO2/km kohta.

Sõiduautode mootorsõidukimaksu määrade puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Kuna

eksisteerib kaks metoodikat sõiduki CO2 heitme mõõtmiseks (NEDC ja WLTP), peab maksu

kujundamisel seda arvestama. WLTP on uuem metoodika, mistõttu maksumäärad lähtuvad

sellest. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei ole, maksustatakse NEDC näitaja

alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine hinnanguerinevus, konverteeritakse see

näitaja WLTP tasemele.

Üldine loogika on, et mootorsõidukimaksuga kavandatakse Eesti liiklusregistris olevate

sõidukite CO2 emissiooni hakata maksustama alates tasemest 118g CO2/km kohta. Juba praegu

on meil vähesel määral neid sisepõlemismootoriga sõidukeid, mille heide jääb allapoole

nimetatud taset ning kes mootorsõidukimaksu puhul CO2 komponendi eest maksma ei pea.

Järjest enam jõuab registrisse ka mittelaetavaid hübriide ja pistikhübriide, mille heide jääb

samuti alla sihttaseme.

Ka ülejäänud sõidukitel on eesmärgi alla jääv süsinikuheide maksuvaba. Selliselt on võimalik

tekitada suurem progressioon eesmärki ületavas heitmepiirkonnas. Selleks, et rohkem eristada

sõidukeid, mille CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt

süsinikuheitmele. Sõiduautodel oleksid need 118–150, 151–200 ning üle 201.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 118–150g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 151–200g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40

euroga kuni summani 400 eurot. Massiosa rakendamisel on võimalik enam adresseerida

sõidukeid, mille süsinikuheide on küll suhteliselt madal (näiteks mittelaetavad diisel-hübriidid),

kuid mis on suhteliselt rasked ja suurte mõõtmetega.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite ehk pistikhübriidide puhul alustatakse

massiosaga alates 2200 kilogrammist, iga seda piiri ületav kilogramm maksustatakse 0,40

euroga. Pistikhübriidid on võrreldes samasuguste tavaliste sisepõlemismootoriga autodega

raskemad, tavaliselt 100–200 kilogrammi võrra, sõltuvalt peamiselt laetava aku mahtuvusest.

Pistikhübriidide kasutamisel on praktikas võimalik saavutada väiksem kasvuhoonegaaside

emissioon võrreldes traditsiooniliste sisepõlemismootoriga sõidukitega, sest nendega saab osa

sõiduteekonnast ainult elektri abil sõita (üldjuhul 20–60 kilomeetrit). WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheide jääb tavapäraselt vahemikku 25–60 grammi kilomeetri kohta.

Pistikhübriidide kasutamise keskkonnamõju sõltub palju autokasutaja käitumisest, ehk sellest

kui tihti autot laetakse, kui pikad on sõidetavad distantsid ning milline on aku laadimiseks

kasutava elektrienergia päritolu.

25 https://climate.ec.europa.eu/eu-action/transport/road-transport-reducing-co2-emissions-vehicles/co2-

emission-performance-standards-cars-and-vans_en

14

Massiosa rakendamisel kasutame tühimassi asemel täismassi, kuivõrd täismass on sõiduki

tootja määratud ja selle muutmist sõidukiomanik taotleda ei saa. Tühimassi on seevastu

võimalik muuta ja seda liiklusregistris vormistada. Seetõttu ei ole tühimassi otstarbekas

maksukomponendina kasutada.

Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui auto kohta puudub liiklusregistris WLTP

meetodiga määratud näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel juhul

korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,21 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1. Sõiduautode puhul asendati NEDC uuema ja varasemast oluliselt

täpsemaid ja tõepärasemaid tulemusi näitava WLTP mõõtemetoodikaga 2017. a septembris.

Vähendamaks NEDC ja WLTP erisustest tulenevat segadust, on alates 2017. aastast kuni 2022.

aastani üldjuhul autotootjad andnud mõlema metoodika järgi arvutatud heitmenäidud.

Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse tehtud uuringus26, kus võrreldi NEDC ja

WLTP meetodil saadud CO2 heite väärtusi leiti, et WLTP meetodil saadud CO2 heide ületab

NEDC meetodil saadud CO2 heite väärtust sõiduautodel keskmiselt 1,21 korda. Keskmise

vaikeväärtuse kasutamine võimaldab vältida liigset keerukust ja koefitsientide paljusust kuigi

praktikas varieeruvad tulemused kahe meetodi vahel üldiselt 1,1 kuni 1,3 korda, sõltudes

peamiselt mootori tüübist ja tehnoloogiast, selle võimsusest ning kasutatavast kütusest.

Lõigetes 3–7 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta.

Maksustamise aluseks olev CO2 eriheite näit on paljudel sõidukitel liiklusregistris erinevatel

põhjustel märkimata. Peamiselt on need vanemad sõidukid, mis on registreeritud ajal, mil CO2

mõõtmine ja märkimine ei olnud kohustuslik. Nendele sõidukitele määratakse CO2 WLTP

meetodi referentsväärtus (metoodika väljatöötamise kirjeldus on eelnõu lisas 3) grammides

kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on

mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus. Need näitajad valiti ökonomeetrilise analüüsi

tulemusena, leidmaks parim võimalik seos CO2 eriheitega.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud on suurem kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see

350-ga.

Näide CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtuse arvutamisest kui liiklusregistris puuduvad

andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Antud näites kasutame 2001. a diiselmootoriga mudelit

Volkswagen Passat (võimsus 96 kilovatti, tühimass 1492 kilogrammi, vanus 24 aastat

maksustamisperioodi alguse kuupäevaks). WLTP-meetodi referentsväärtus grammides

kilomeetri kohta leitakse: (96 x 0,29) + (1492 x 0,07) + (24x4,92) – 35 = 215.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi

nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2

eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata,

sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 118 g/km kohta.

26 JRC Publications Repository - From NEDC to WLTP: effect on the type-approval CO2 emissions of light-

duty vehicles (europa.eu)

15

Lõikes 8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa

on sama, mis teistel sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa

selliselt, et 2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni

summani 440 eurot. Selliselt ei jää maksustamata keskmistest elektriautodest raskemad ja

ebamõistlikumad valikud. Siiski jääb maksustamise mõttes ka raskem elektriauto võrreldes

sama klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt maksustatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Näitena võib tuua, et allapoole 2400 kilogrammist

täismassi jääb väga palju elektriautode mudeleid, näiteks Nissan Leaf, Peugeot 208, Renault

Zoe ja Megane, Volkswagen ID3, Tesla Model 3 jne.

Lõikes 9 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute maksustamine N1- ja N1G-

kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Seega tuleb autoelamute

maksukoormus üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode

maksumäärasid. Autoelamud on levinumalt võimsusega 90–140 kilovatti ja pikkusega 5,1–7

meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende

raskusest ja kerekujust. Mootorsõidukimaksu vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud

autoelamute puhul ei rakendata, sest vanusekordajat ei rakendata N-kategooria puhul mitte

ühelgi juhul.

Eelnõu § 13. N1-kategooria mootorsõidukite mootorsõidukimaksu määrad Mootorsõiduki mootorsõidukimaks kehtestatakse N1-kategooria sõidukitele WLTP meetodiga

arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. N kategooria (veoauto)

sõidukid on vähemalt neljarattalised veoseveoks konstrueeritud ja valmistatud mootorsõidukid.

N1 kategooria täismassi piir on 3500kg.

Uute kaubikute süsinikuemissioonide eesmärk aastatel 2020–2024 on WLTP meetodiga

arvutatult 205g CO2/km kohta. Perioodi 2025–2029 lõpuks on eesmärk jõuda tasemeni 153g

CO2/km kohta, perioodi 2030–2034 lõpuks tasemeni 90g CO2/km kohta. Peale seda on

eesmärgiks heitmevabad sõidukid. N1-kategooria sõidukite mootorsõidukimaksu määrade

puhul on arvestatud nimetatud eesmärkidega. Sõidukid, millel WLTP alusel hinnatud heidet ei

ole, maksustatakse NEDC näitaja alusel, kuid kuna kahe metoodika vahel on keskmine

hinnanguerinevus, konverteeritakse see näitaja WLTP tasemele.

Üldine loogika on, et Eestis registreeritud N1-sõidukite CO2 emissiooni hakatakse maksustama

alates tasemest 205g CO2/km kohta. Sellest tasemest jäävad allapoole suurem osa väiksematest

kaubikutest, mis levinumalt on väikeste gabariitidega (pikkus alla 4,5 meetri ja täismass alla

2500 kg) ning varustatud suhteliselt väikese võimsusega diiselmootoritega. Suuremate

kaubikute kategoorias (pikkus ligikaudu 6 meetrit ja rohkem ning täismass 3500 kg) on

liiklusregistris mudeleid, mille CO2/km näit on sellele eesmärgile väga lähedal (näiteks 235 g

CO2/km kohta). Võib eeldada, et juba lähiaastatel tulevad müügile suured kaubikud, mis

sihttaseme täidavad. Praegu on liiklusregistris enamuses täismassiga 3500 kg kaubikud, mille

heide on vahemikus 250–280 g CO2/km kohta. Selleks, et rohkem eristada sõidukeid, mille

CO2 heide on suurem, on välja pakutud kasvavad maksuvahemikud vastavalt süsinikuheitmele.

Seda osa süsinikuheitmest, mis jääb allapoole autotootjate sihttaset ei maksustata, sest turule ei

ole veel jõudnud selliseid täiselektrilisi kaubikuid, mis sõiduulatuse poolest Eesti klimaatilistes

tingimustes võiksid konkureerida sisepõlemismootoriga kaubikutega ja pakkuda universaalselt

võrreldavat asendust.

16

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 50 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 205–250g

CO2/km kohta maksustatud 3 euroga, vahemikus 251–300g CO2/km kohta maksustatud 3,5

euroga ning 301 ja enam grammi CO2/km kohta maksustatud 4 euroga.

Lõikes 2 sätestatakse CO2 määramise metoodika kui sõiduki kohta puudub liiklusregistris

WLTP meetodiga määratud CO2 näit, vaid on andmed üksnes NEDC metoodika alusel. Sellisel

juhul korrutatakse süsinikdioksiidi heite näit koefitsiendiga 1,3 ja rakendatakse samu

maksumäärasid, mis lõikes 1. Vastava koefitsiendi kasutamine põhineb Euroopa Komisjoni

Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringul.

Lõigetes 3–8 sätestatakse mootorsõidukimaksu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem

kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse maksumäär täpselt samamoodi

nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga arvutatud CO2

eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtust ei hinnata,

sest referentsväärtus jääks usutavalt allapoole taset 205 g/km kohta.

Lõike 9 järgi sätestatakse mootorsõidukimaksu määraks täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele

30 eurot.

Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20

kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, maksustamine M-

kategooria mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on

võimalik mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne,

Škoda Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina.

Arvestades suurt mootorsõidukimaksu koormuse erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel

võib selline trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks,

mistõttu pole põhjendatud ka madalam maksukoormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate,

kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam maksukoormus. N1G

kategooria nelikveolisi sõidukeid on liiklusregistris üle 10 000.

Eelnõu § 14. Mootorsõiduki vanusest sõltuv mootorsõidukimaksu kordaja Füüsiliste isikute puhul rakendatakse M1- ja M1G-kategooria mootorsõidukite, mis on

vanemad kui viis aastat, mootorsõidukimaksu summale maksu ajas üha rohkem vähendav

vanuse kordaja.

Näide mootorsõiduki mootorsõidukimaksu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele.

Antud näites kasutame mudelit Toyota RAV4 (WLTP näit 167 g/km, täismass 2155 kg), mille

esmaregistreerimise kuupäevast on maksustamisperioodi alguseks möödunud vähemalt 5

aastat. Selle mudeli mootorsõidukimaksu summa koosneb kolmest komponendist, mis on

baasosa 50 eurot, CO2 osa 158,5 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 62 eurot.

Vanusekoefitsienti rakendatakse mootorsõidukimaksu summale (270,5 eurot), millest on

17

lahutatud baasosa. Vähemalt 5 aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,92. Selle

rakendamisel summale 220,50 eurot saame summa 202,86 eurot, millele tuleb liita baasosa.

Lõplik mootorsõidukimaksu summa antud näite puhul on 252,86 eurot.

Mootorsõidukimaksu puhul on auto valiku otsused juba minevikus tehtud ja suurem

vanuskompensatsioon vanematel autodel vähendab maksukohustust väiksema turuhinnaga

autode osas. See aitab mootorsõidukimaksuga toime tulla ka madalama sissetulekuga

autoomanikel arvestades ka maksevõimega.

Eelnõu § 15. Vabastus mootorsõidukimaksust

Punkti 1 kohaselt on mootorsõidukimaksust vabastatud liiklusregistris alarmsõidukiks

registreeritud mootorsõidukid. Alarmsõiduki mõiste tuleneb liiklusseadusest, mille kohaselt on

see sõiduk ja maastikusõiduk, millega täidetakse kiireloomulisi ameti- või tööülesandeid, mille

kestel on vaja teisi liiklejaid hoiatada nende kohalolust. Elutähtsa teenuse osutajad ja asutused,

kelle alarmsõidukipark vahetub tihti (nt politsei) ei tasu mootorsõidukimaksu. Maksuvabastus

tekib omaniku ja sõiduki andmetesse märgitud „alarmsõiduki“ tunnuse alusel. Alarmsõidukite

loetelu tuleneb Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 a määrusest nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite

loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord“.

Punkti 2 kohaselt ei ole mootorsõidukimaksuga maksustatud ka välisriigi diplomaatilisele

esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile, Välisministeeriumi tunnustatud

rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või

liidu õiguse alusel asutatud ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi

diplomaatilisele esindajale ja konsulaarametnikule, välja arvatud aukonsul, erimissiooni ja

rahvusvahelise organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja

erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid

Punkti 3 kohaselt on mootorsõidukimaksust vabastatud need mootorsõidukid, mis on

spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega inimesele

kasutamiseks.

Liiklusregistri pidamise põhimääruse §-s 3 on sätestatud sõidukite andmebaasi kantavad

andmed. Ümberehituse kohta on § 3 lg 1 punkti 19 kohaselt liiklusregistrisse kantud ainult

sõiduki ümberehituse otsuse number. Enne seaduse jõustumist tehakse põhimääruses muudatus

ja liiklusregistri andmebaasis vastav tehnoloogiline arendus, et ümberehituse sisu oleks

arusaadav ja maksustamise alusinfona Maksu- ja Tolliametile edastatav.

4. peatükk. Mootorsõidukimaksu register

Eelnõu § 16. Mootorsõidukimaksu register

Mootorsõidukimaksu haldamise register on osa maksukohustuslaste registrist. Registri eesmärk

on mootorsõidukimaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine ja töötlemine. Transpordiamet

esitab Maksu- ja Tolliametile mootorsõidukimaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed,

kontrollib nende õigsust ja vajadusel parandab või täiendab. Isikule tähendab see

mootorsõidukimaksu andmetega tutvumise ja tasumise võimalust e-maksuametis, sarnaselt

kõigile teistele maksukohustustele.

5. peatükk. Rakendussätted

Eelnõu § 17. Kohalike maksude seaduse muutmine

18

Muudetakse kohalike maksude seadust ja tunnistatakse kehtetuks mootorsõidukimaks kohaliku

maksuna. Kohalike maksude seaduse §-s 5 on esitatud kohalike maksude loetelu ja sellest

jäetakse edaspidi mootorsõidukimaks välja. Lisaks tunnistatakse kehtetuks selle seaduse § 12,

milles on antud mootorsõidukimaksu sisu.

Eelnõu § 18. Liiklusseaduse muutmine

Punktiga 1 täiendatakse liiklusseaduse reguleerimisala § 1 lõikes 1. Muudatusega sedastatakse,

et käesolev seadus sätestab tasude suhtes lisaks teekasutustasule ka registreerimistasu tasumise

tingimused ja määrad.

Punktiga 2 lisatakse liiklusseaduse mõistete hulka täiselektrilise mootorsõiduki mõiste, mida

kasutatakse nii mootorsõidukimaksu kui registreerimistasu regulatsioonis ja ka kehtivad

liiklusseaduses. Täielektrilisel mootorsõidukil ei ole sisepõlemismootorit ja seda veab

elektrimootor.

Punkti 3 muudatus on seotud eelneva punktiga, millega lisati mõistetesse täiselektrilise

mootorsõiduki mõiste. Kehtivas liiklusseaduse § 37 lõikes 2 kasutatakse terminit „täiselektrilise

veoajamiga mootorsõiduk“, mille asemel on nüüd kasutusel lühem termin. Sätet parandatakse

sõna „veoajamiga“ väljajätmisega.

Punktiga 4 muudetakse liiklusseaduse § 173 lõiget 1. Kõnealune paragrahv loob liiklusregistri

õigusliku aluse ja lõikes 1 sätestatakse andmekogus töödeldavate andmete loend. Seda loendit

täiendatakse registreerimistasu lisamisega, st tekitatakse õiguslik alus tasu andmete pidamiseks

liiklusregistri andmekogus.

Punktiga 5 täiendatakse liiklusseadust peatükiga 122 „Registreerimistasu“ alljärgnevates

paragrahvides kirjeldatud sõnastuses.

Paragrahvis 19013 sätestatakse registreerimistasu. Registreerimistasuga maksustatakse nii uue

kui kasutatud mootorsõiduki esmakordne Eesti liiklusregistris registreerimine. Mootorsõiduki

registreerimine on sätestatud liiklusseaduse § 76 lõikes 2 ja see on toiming, millega

Transpordiamet kannab Eestis kasutusele võetava ja nõuetele vastava mootorsõiduki ning

sellega seotud isikute andmed liiklusregistrisse.

Registreerimismaksu tasumise kohustus on isikul, kes registrikande toimingut teeb.

Paragrahviga 19014 sätestatakse registreerimistasu objekt. Registreerimistasu rakendatakse

M1 kategooria sõiduautode ja N1 kategooria kuni 3500-kilogrammise täismassiga veoautode

esmasel registreerimisel Eesti liiklusregistris. Hõlmatud on ka nende kategooriate

alamkategooriad (M1G, N1G). (Vt kategooriate selgitusi eelnõu § 2 selgituste juures.)

Paragrahvis 19015 sätestatakse registreerimistasu tasumise kohustusega seonduvad normid.

Registreerimistasu tasuvad füüsiline ja juriidiline isik (sh asutused, kohalikud omavalitsused

jt). Registreerimistasu tasumise kohustus tekib sõiduki esmakordsel liiklusregistris

registreerimisel ehk registreerimistasu objekt on mootorsõiduk, mida veel ei ole Eesti

liiklusregistris ja mis planeeritakse sinna esmakordselt registreerida. See tähendab, et huvitatud

isik on võtnud Transpordiametiga ühendust, esitanud sõiduki, dokumendid ja on läbinud nende

nõuetekohasuse kontrolli eesmärgiga sõiduk registreerida. Registreerimistasu laekumist

kontrollitakse enne registreeringu tekkimist.

19

Maksmisele kuuluv registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast sõiduki

registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Otsustusõigust maksu suuruses muidugi

ei ole, oluline on liiklusregistri andmete olemasolu, mille põhjal tasu suurus arvutatakse.

Paragrahvi 19016 kohaselt on registreerimistasu tasumise aeg enne sõiduki esmakordset Eesti

liiklusregistris registreerimist. Säte on sarnane mootorsõidukiga tehtavate toimingute eest

riigilõivu tasumisega. Registreerimist tuleb mõista antud juhul protsessina, mis algab isiku

Transpordiameti poole pöördumisega ja lõpeb registrikande kinnitamisega. Registreerimise

protsess lõppeb registreeringuga ja registreerimistasu maksmist kontrollitakse enne selle

teostamist.

Paragrahvis 19017 sätestatakse, et registreerimistasu haldur on Transpordiamet.

Registreerimistasu kogub Transpordiamet, mistõttu on koormis nimetatud „tasuks“, mitte

„maksuks“ – erinevus seisneb peamiselt määratluses ja lõplikult laekuvad mõlemad

samasuguselt riigieelarvesse. Otsustamisel on lähtutud sellest, kuidas isikul oleks mugavam

maksukohustust täita, samuti, et oleks arvesse võetud koormise kogumine kahe erineva asutuse

poolt, kellest üks ei ole riiklike maksude haldur. Registreerimistasu aluseks olevad andmed,

haldus ja tasumise aeg on seotud üksnes Transpordiametiga, mistõttu oleks selle tasu maksuna

kehtestamisega kaasnenud Maksu- ja Tolliameti roll ebavajalik.

Paragrahvis 19018 sätestatakse, et registreerimistasu laekub riigieelarvesse. laekuv tulu ei ole

sihtotstarbeline ja seda jaotatakse vastavalt riigieelarve seadusele avalike teenuste

rahastamiseks.

Paragrahvis 19019 sätestatakse M1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad.

Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse M1 ja M1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Kui massiosa on

kümnekordselt suurem kui mootorsõidukimaksu puhul, siis süsinikuheitme puhul soovitakse

ostuvalikuid mõjutada enam väga säästlikke autode, sealhulgas pistikhübriidide ja elektriautode

suunas. Sõidukid, millel WLTP meetodi alusel heidet hinnatud ei ole, tasu võetakse NEDC

näitaja alusel, kasutades vastavat kordajat.

Selleks, et registreerimistasu täidaks oma keskkonnaalaseid eesmärke ning maksu tulemusel

toimuksid ühiskonnas käitumuslikud muutused keskkonnasõbralikemate alternatiivide

eelistamiseks, on tasu määra tõus CO2 näidu kasvades kujundatud eksponentsiaalsem kui oli

eelnõu väljatöötamiskavatsuses pakutud. Üksnes siis on võimalik luua ka eeldused täita 2030.

aastaks seatud maanteetranspordi heitmete vähendamise eesmärke ning vältida suurema

koormuse langemist teistele sektoritele.

Lõike 1 järgi on lisaks baasosale, mis on 300 eurot, iga CO2 heite gramm vahemikus 1–117g

CO2/km kohta maksustatud 5 euroga, vahemikus 118–150g maksustatud 40 euroga, vahemikus

151–200g CO2/km kohta maksustatud 60 euroga ning 201 ja enam grammi CO2/km kohta

maksustatud 80 euroga. Võrreldes mootorsõidukimaksuga on registreerimistasu puhul igas

järgnevas heitmepiirkonnas CO2 heide maksustatud kõrgemalt.

Väiksema- ja keskmise suurusega autodest raskematele autodele rakendatakse täiendavat

massiosa selliselt, et 2000 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga

kuni summani 4000 eurot. Pistikhübriidide puhul rakendub massiosa alates 2200 kilogrammist.

20

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti

1,21 viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad on samad lõikes 1 sätestatuga.

Lõigetes 3–7 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Juhul kui arvutuse tulemusena saadud CO2 eriheite WLTP meetodi referentsväärtus on suurem

kui 350 g/km kohta, siis võrdsustatakse see 350-ga.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt

samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 46

grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite

mediaanväärtus.

Lõikes 8 sätestatakse tasumäär elektrilistele sõiduautodele. Maksu baasosa on sama, mis teistel

sõidukitel, kuid raskematele elektriautodele rakendatakse massiosa selliselt, et 2400

kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400

eurot. Selliselt ei jää koormamata keskmistest elektriautodest raskemad ja ebamõistlikumad

valikud. Kõik liikluses osalevad sõidukid kulutavad meie taristut. Tuleb arvestada, et suurem

mass mõjutab energia tarbimist ning massi komponendi arvestamine suunab ka heitmevabade

sõidukite puhul valima väiksemaid sõidukeid. Siiski jääb ka raskem elektriauto võrreldes sama

klassi sisepõlemismootoriga autoga oluliselt madalamalt koormatuks, et soodustada

transpordisektori CO2 heite vähendamist. Allapoole 2400 kilogrammist täismassi jääb väga

palju elektriauto mudeleid.

Lõikes 9 sätestatakse M1 ja M1G kategooria autoelamute registreerimistasu N1- ja N1G-

kategooria mootorsõiduki registreerimistasu määraga. Seega tuleb autoelamute maksukoormus

üldjuhul oluliselt madalam võrreldes olukorraga kui rakendataks sõiduautode tasumäärasid.

Autoelamud on levinumalt pikkusega 5,1–7 meetrit. Selliste sõidukite CO2 heide on suhteliselt

kõrge, seda peamiselt tulenevalt nende raskusest ja kerekujust. Registreerimistasu

vanusekordajat käesolevas lõikes nimetatud autoelamute puhul ei rakendata.

Paragrahvis 19020 sätestatakse N1-kategooria mootorsõidukite registreerimistasu määrad.

Mootorsõiduki registreerimistasu kehtestatakse N1 ja N1G kategooria autodele WLTP

meetodiga arvutatud CO2 heite kohta, võttes aluseks liiklusregistri andmed. Registreerimistasu

määr leitakse kahe erineva komponendi summana (baasosa ja CO2 osa). Sisepõlemismootoriga

N1 ja N1G sõidukitel on registreerimistasu baasmäär 500 eurot.

Lõike 1 järgi lisandub baasosale kõigi mootorsõidukite puhul selle süsinikuheitmest sõltuv osa.

Viimane selliselt, et heitmevahemikke on neli ning iga CO2 gramm vahemikus 1–204 grammi

kilomeetri kohta maksab 2 eurot, vahemikus 205–250 grammi kilomeetri kohta maksab 30

eurot, vahemikus 251–300 maksab 35 eurot ning alates 301 grammi ja enam maksab 40 eurot.

Süsinikuheitme adresseerimine alates esimesest grammist suurendab motivatsiooni ka

madalama CO2 heitmega väikekaubikute kategoorias eelistama säästlikke sõidukeid ning

tekitab suurema tasumäära erinevuse täiselektriliste ja sisepõlemismootoriga kaubikute vahel.

21

Lõike 2 järgi rakendatakse nende sõidukite puhul, millel on üksnes NEDC näit, koefitsienti 1,3

viimaks tulemus lähedaseks WLTP meetodile. Tasumäärad ja muu maksustamise loogika on

sama lõikes 1 sätestatuga.

Lõigetes 3–8 sätestatakse registreerimistasu määr neile sõidukitele, mille kohta puuduvad

liiklusregistris andmed süsinikdioksiidi heite kohta. Nendele sõidukitele määratakse CO2

WLTP meetodi referentsväärtus grammides kilomeetri kohta, mis arvutatakse muude

registrisse märgitud näitajate põhjal, milleks on mootori võimsus, sõiduki tühimass ja vanus.

Saadud CO2 WLTP meetodi referentsväärtuse alusel arvutatakse registreerimistasu määr täpselt

samamoodi nagu sõidukite puhul, millel on liiklusregistris olemas andmed WLTP-meetodiga

arvutatud CO2 eriheite kohta.

Välise laadimisvõimalusega hübriidsõidukite CO2 WLTP meetodi referentsväärtus on 69

grammi kilomeetri kohta, mis on praegu registris olevate sõidukite CO2 eriheite

mediaanväärtus.

Lõikes 9 sätestatakse täiselektrilistele N1 ja N1G sõidukitele registreerimistasu baasmääraks

300 eurot.

Lõikes 10 sätestatakse N1- ja N1G-kategooria mootorsõiduki, mille erivõimsus ületab 0,20

kilovatti kandevõime ühe kilogrammi kohta liiklusregistri andmetel, registreerimistasu

määramine M-kategooria mootorsõiduki määraga. Sõltuvalt tüübikinnitusest on võimalik

mõningaid sõiduauto mudeleid (näiteks Audi Q7, BMW X5 ja X6, Porsche Cayenne, Škoda

Superb ja Octavia) registreerida vastavalt kas N1- ja N1G-kategooria mootorsõidukina.

Arvestades suurt registreerimistasu erinevust N- ja M-kategooria sõidukite vahel võib selline

trend süveneda. Praktikas ei kasutata selliseid sõidukeid üldjuhul kaubaveoks, mistõttu pole

põhjendatud ka madalam registreerimistasu koormus. Samuti pole põhjendatud ülivõimsate,

kuid seejuures suhteliselt väikese kandevõimega pikapite madalam registreerimistasu koormus.

§ 19021. Mootorsõiduki vanusest sõltuv registreerimistasu kordaja

Registreerimistasuga mõjutatakse tulevasi autoostu otsuseid. Vanusevähendust hakatakse

rakendama kui mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast on Eesti liiklusregistris

registreerimisel möödunud vähemalt 1 aasta. Vanusevähendus väheneb lineaarselt iga aastaga

kuni mootorsõiduki esmase registreerimise kuupäevast möödub 15 aastast, pärast mida on

vanusekoefitsient 0,20.

Väiksem vanusepõhine maksuvähendus võrreldes mootorsõidukimaksuga tähendab seda, et

vanematel autodel moodustab registreerimistasu suurema osakaalu auto hinnast kui uuematel.

See suunab tulevased autoostjad uuemate ja sedakaudu keskkonnasõbralikumate valikute

suunas.

Näide mootorsõiduki registreerimistasu määra kordaja rakendamisest füüsilistele isikutele.

Antud näites kasutame sama mudelit Toyota RAV4. Näitena on selle esmaregistreerimise

kuupäev Saksamaal 2020. aasta 10. jaanuar ja vanus Eesti liiklusregistris registreerimisel 2025.

aasta 20. jaanuaril üle 5 aasta.

22

Registreerimistasu summa koosneb kolmest komponendist, mis on baasosa 300 eurot, CO2 osa

2925 eurot ja täismassi põhjal arvutatud osa 620 eurot. Vanusekoefitsienti rakendatakse

registreerimistasu summale (3545 eurot), millest on lahutatud baasosa (300 eurot). Vähemalt 5

aasta vanuste sõidukite vanusekoefitsient on 0,73. Selle rakendamisel summale 3545 eurot

saame summa 2587,85 eurot, millele tuleb liita baasosa. Lõplik registreerimistasu summa antud

näite puhul on 2887,85 eurot.

Paragrahvis 19022 sätestatakse vabastus registreerimistasust. Registreerimistasuga ei

maksustata:

1) liiklusregistris alarmsõidukiks registreeritavat mootorsõidukit;

2) välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat mootorsõidukit;

3) mootorsõidukit, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või

puuetega inimesele kasutamiseks.

Vt pikemat segitust eelnõu § 15 selgituse juures, st registreerimistasust vabastatud sõidukite

loetelu on sama.

Paragrahvis 19023 sätestatakse registreerimistasu andmete hoidmine, mida tehakse

olemasolevas Transpordiameti liiklusregistris.

Eelnõu § 19. Maksukorralduse seaduse muutmine

Lõikega 1 muudetakse maksukorralduse seaduse § 3 lõiget 2 ja täiendatakse seda punktiga 10,

millega lisatakse mootorsõiduki mootorsõidukimaks riiklike maksude loetellu.

Vastavalt maksukorralduse seaduse § 3 lõikele 1 koosneb Eesti maksusüsteem maksuseadusega

sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning § 4 kohaselt on maksuseaduseks seadus,

millega sätestatakse maks. Maksukorralduse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatakse riiklikud maksud

ning uue maksu lisandumisel tuleb vastav maks nimistusse lisada.

Lõikega 2 muudetakse maksukorralduse seadus § 29 punkti 23. Muudatus annab võimaluse

tellida postiteenuse osutajalt maksuteadete väljastamise teenust. Analoogselt kasutatakse seda

täna maamaksuteadete puhul. Posti teel maksuteate kättetoimetamist kasutatakse üksnes juhul,

kui isikule ei ole võimalik elektroonilist posti saata.

Lõikega 3 täiendatakse § 105 lõiget 6. Muudatusega lisatakse mootorsõidukimaks järjekorda,

mille järgi maksukohustuslase rahalisi kohustusi tasaarveldatakse. Mootorsõidukimaks

paigutub kohe pärast maamaksu. Kuna maamaks laekub kohalikele omavalitsustele ning

Maksu- ja Tolliamet pakub üksnes maksu kogumise funktsiooni, siis on mõistlik eeldada, et

maksuvõla tekkimisel kaetakse järgnevast laekumisest enne mootorsõidukimaksu maamaksu

kohtustus.

Eelnõu § 20. Riigilõivuseaduse muutmine

Paragrahviga muudetakse riigilõivuseaduse § 14272 lõiget 1. Kehtivas sättes sätestataks

riigilõivu tasumise kohustus sõiduki (välja arvatud mopeedi ja kuni 3500-kilogrammise

täismassiga haagise) registreerimise eest summas 130 eurot. Automaksu väljatöötamisel

otsustati rakendada mootorsõiduki registreerimistasu, mis peaks muuhulgas riigilõivu tasumise

kohustuse kaotama nende sõidukite puhul, millelt registreerimistasu tasuda tuleb, so N1 ja M1

kategooria.

23

Seega kaob seaduse jõustumisel nimetatud kategooriate sõiduki registreerimise riigilõivu

tasumise kohustus ja see asendub registreerimistasuga, mis arvutatakse sõiduki omaduste

põhjal.

2. jagu Seaduse jõustumine

Eelnõu § 21. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seaduse § 3 punkt 2 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

Seaduse jõustumise puhul on arvestatud maksukorralduse seaduse § 41 sätestatud nõuet, et

maksuseaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma üldjuhul 6 kuud. See annab

piisava aja, et teha vajalikud infotehnoloogilised muudatused Maksu- ja Tolliameti ning

Transpordiameti süsteemides, aga ka selleks, et maksumaksjal oleks piisav aeg uue maksu

elementidega tutvuda ja vajadusel oma tegevusi selle järgi juba varem kohandada.

Seaduse § 3 punkt 2 jõustub hiljem, et anda aega nn romude ja fantoomautode liiklusregistrist

kustutamise lahenduse väljatöötamiseks ja õigusselguse loomiseks, millega tegeleb

Kliimaministeerium.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Sõidukite maksustamine ei ole Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele

vabaduse otsustada sõidukimaksude kehtestamist ja rakenduvaid määrasid iseseisvalt.

Eelnõu kohta tehakse direktiivi (EL) 2015/1535, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest

ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord, kohane teavitus Euroopa Komisjonile.

Ootame tagasisides seisukohta ka Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 110 kooskõla kohta.

Esitame Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele käesoleva seaduseelnõu materjalid.

Tagasiside antakse kolme kuu jooksul pärast teavituse esitamist.

6. Seaduse mõjud

Mootorsõidukimaksu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kellele liiklusregistri kande

kohaselt kuulub üks või rohkem M1, M1G, N1 ja/või N1G kategooriasse liigituvat sõidukit,

tühimassiga kuni 3500 kg või L3e, L4e, L5e, L6e, L7e, MS2, T1b, T3 ja/või T5 kategooriasse

kuuluvat muud mootorsõidukit. Mootorsõiduki omanik maksab mootorsõidukimaksu iga

mootorsõiduki kohta ja see arvutatakse sõiduki omadustest lähtuvalt.

Mootorsõiduki registreerimistasu sihtrühm on need isikud ja ettevõtted, kes soetavad uue või

kasutatud mootorsõiduki (M1, M1G, N1 ja/või N1G), mis kantakse esmakordselt Eesti

liiklusregistrisse.

31. mai 2023. a seisuga oli liiklusregistris Transpordiameti andmetel aktiivses staatuses 741 088

maksuobjekti alla kuuluvat sõiduautot ja kaubikut (M1, M1G, N1 ja N1G kategooria).

24

Eelnevatest 505 111 sõiduauto omanik on füüsiline isik ja 232 121 omanik juriidiline,

sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid omanikke on

52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

Lisaks eelnevale on 30. aprilli 2023. a seisuga liiklusregistris peatatud kandega 201 553 M1 ja

M1G kategooria sõiduautot ja 19 376 N1 ja N1G kaubikut (peatatud kandega sõidukeid üldse

kokku on 289 869). Kuna peatatud kandega sõidukite maksustamisele kehtestatakse kahe-

aastane üleminekuaeg, eeldatakse nende numbrite jõulist vähenemist.

Kui võtta aluseks, et sõiduautode ja kaubikute hooajalist kasutust saaks hinnata selle järgi, et

nad on liikluskindlustuse ostjad kuni 90 päeva aastas, siis on selliseid sõidukeid

Liikluskindlustusfondi andmetel umbes 20 000. See tähendab, et nende sõiduautode ja

kaubikute hulgast, kes saavad liikluses osaleda, on ca 3% kasutusel sesoonselt.

L3e, L4e, L5e, L6e ja L7e kategooriasse kuulub 47 926 sõidukit, enim neist L3e kategooriasse

– 37 713.

Mootorsõidukimaksu näited on esitatud lisas 2 järgmiselt:

Tabel 1. Sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 2. Elektriliste sõiduautode mootorsõidukimaksu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute mootorsõidukimaksu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel.

Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

Mootorsõidukimaksu kehtestamisel on peamiselt majanduslik, elu- ja looduskeskkonna ning

sotsiaalne mõju.

6.1 Mõju majandusele

6.1.1 Mõju ulatus Suur. Mõjutatud on kõik ettevõtted ja isikud, kes kasutavad sõidukeid, mis kuuluvad seaduse

alusel maksustamisele. Sõiduautode soetamine ja omamine muutuvad praegusega võrreldes

keskmiselt kallimaks, kuid konkreetne muutus auto omaniku või potentsiaalse omaniku jaoks

sõltub väga tugevalt sellest, millist autot omatakse või plaanitakse soetada. Maks on disainitud

selliselt, et mootorsõidukimaksu komponent on laugema progressiooniga sõidu näitajate suhtes.

Üldiselt suureneb auto omamise kulu 5–15%. Saastavamad ja raskemad auto saavad suurema

maksukoormuse. Sõiduki vananedes maksukoormus väheneb, samuti on madalamalt

maksustatud vanemad sõidukid soetamisel.

Üldiselt suurem hind vähendab nõudlust selle hüvise järele (kuigi on erandeid, näiteks

luksuskaubad). Keeruline on täpselt hinnata, kui palju väheneb autode soetamine ja omamine

just Eestis, kuid seda käitumuslikku elastsust on analüüsitud mujal.27 Selle põhjal võib öelda,

et nii mootorsõidukimaksul, kui ka registreerimistasul on pigem väike mõju nii autode

omamisele kui ka läbisõidule ning seeläbi kulutatud kütusele. Registreerimistasul on suurem

efekt kui mootorsõidukimaksul, kuigi kõik hinnatud elastsused jäävad alla ühe, mis tähendab,

27 https://taxation-customs.ec.europa.eu/system/files/2016-09/vehicle_tax_study_15-02-2002.pdf.

25

et 1% hinnatõusu vähendab nõudlust vähem kui 1% võrra. Pigem on oodata elastsust

suurusjärgus vahemikus -0,1 kuni -0,3 auto kallinemise suhtes. Pikaajaline elastsus on pigem

suurem. Ehk kokkuvõttes võib oodata, et mootorsõidukimaksu kehtestamise mõjul väheneb

Eesti autopark 1–3% võrra (täpsemalt, kasv pidurdub).

6.1.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõiduki mootorsõidukimaksu tuleb hakata tasuma iga aasta üks kord ja seetõttu on

mootorsõidukimaksu mõju pidev. Mootorsõiduki registreerimistasu tuleb tasuda üks kord

mootorsõiduki registrisse kandmisel.

6.1.3 Mõjutatud sihtrühma suurus Peatüki sissejuhatuse kohaselt on 505 111 sõiduauto omanik füüsiline isik ja 232 121 omanik

juriidiline isik, sealhulgas 100 992 omanik on liisinguettevõte. Juriidilisest isikust erinevaid

omanikke on 52 881. Füüsilisest isikust erinevaid omanikke on 425 258.

6.1.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Arvestatav osa sihtrühmast on juriidilised isikud. Need ettevõtted, kus sõiduautod moodustavad

olulise osa tegevuskuludest, on rohkem mõjutatud. Samas on tõenäoline, et neil ettevõtetel on

autod ka rohkem aktiivses kasutuses ning neid vahetatakse välja kiiremini, mistõttu on neil

võimalus oma maksukoormust kiiremini vähendada, valides väiksema maksukoormusega

sõidukid. Juriidiliste isikute seas on mootorsõidukimaksust mõjutatud sihtgrupp ka automüüjad

ning finantseerijad. Mootorsõidukimaks võib mõjutada nende omavahelist konkurentsi

vastavalt sellele, millist tüüpi autosid peamiselt müüakse ning kui palju maksukoormuse tõusust

võetakse enda kanda, et püsida oma mudelivalikuga konkurentsivõimelisena.

Mootorsõidukimaksul on inflatsiooniline mõju, mille täpset ulatust on raske hinnata, sest sõltub

sellest kui palju maksu kehtestamine mõjutab sõidukite turuhinda. See omakorda sõltub

tarbijate eelistuste muutusest ning müüjate võimest maksutõusu absorbeerida, näiteks

kasumlikkuse arvelt või kandes selle üle muude pakutavate toodete ja teenuste hindadesse

(varuosad, kulumaterjalid, hooldus, kindlustus, remont jne).

6.2 Mõju elu- ja looduskeskkonnale

6.2.1 Mõju ulatus

Keskmine. Mõju elu- ja looduskeskkonnale avaldub juhul, kui muutuvad sõidukite omanike

eelistused, kas ja milliseid sõidukeid omatakse ja kasutatakse. Nagu eelpool kirjeldatud, ei ole

oodatav muutus tervikuna suur kasutuses olevate sõidukite arvu mõttes. Eestis on trend kasvu

suunas ning pigem aitab mootorsõidukimaks kasvutrendi pidurdada.

Käesoleva eelnõu parameetrite põhjal on Eesti Keskkonnauuringute Keskus hinnanud maksu

mõju autode arvule ja seeläbi sõidetud kilomeetritele, millelt on tuletatud muutus

kasvuhoonegaaside emissioonis. Arvutuste aluseks on liiklusregistri statistika 2021. aastal arvel

olevate sõiduautode (M1, M1G kategooria) ja kaubikute (N1, N1G kategooria) kohta, aasta

lõpu seisuga. Andmestikust on välja filtreeritud sõidukid, mis on peatatud registrikandega

(eeldatud on, et sõiduk ei osale liikluses või üldse tänaseks ei eksisteeri ja omanik pole registrist

sõidukit maha võtnud). Täiendavalt on maha arvatud sõidukid, millel on puudulikud tehnilised

andmed (täismass, mõlema standardi CO2 näitaja). Alles jäänud sõidukite CO2 näitajate puhul

on arvestatud WLTP heitmestandard (mis on kõige uuem ja täpsem). Nende sõidukitel, millel

on olemas küll NECD (vana standard) näitaja, kuid puudub WLTP standard, on lisatud WLTP

näitaja arvestades, et WLTP näitaja on suurem kui NECD oma, vastava koefitsiendiga

26

korrutades. Seejärel on sõidukid vastavalt CO2 näitajale grupeeritud klassidesse ja välja

arvestatud, kui mitu sõidukit kuulub igasse klassi pärast toorandmete töötlemist. Seejärel on

leitud iga klassi osakaal (%) üldkogumist ja osakaalud laiendatud COPERTi28 andmetele, mida

on kasutatud ka riikliku kasvuhoonegaaside inventuuris 2021. aasta kohta, et saada ülevaadet

kogu sõidukipargi kohta. Muul juhul jääks puudulike registriandmete tõttu arvestatav kogus

sõidukeid arvestamata just mootorsõidukimaksu puhul.

Maksu komponendid on arvutatud grupeerimise teel (sõiduautode ja kaubikute jaoks eraldi).

Arvesse on võetud sõiduki klass ja selle kaudu välja arvestatud, mis oleks selle klassi keskmine

maksu baasosa/komponentide suurus. Iga maksukomponendi ja sõiduki klassi puhul on

arvestatud keskmistatud aastased kulud energiaklassi kohta, viimase sammuna on arvutatud

mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu aastased kaalutud keskmised (arvestades autopargi

struktuuri). Tulemuseks on kasvuhoonegaaside vähenemine 14,6 kT CO2 ekvivalenti aastas.

Kumulatiivselt on tulemuseks emissioonide vähenemine aastaks 2030 88 kT CO2 ekvivalenti.

Väljatoodud hinnangul on olulised piirangud. Esiteks on kasutatud elastsused ajakohastamata

ning ei pruugi enam kehtida. Eksperthinnangu põhjal võib öelda, et maksu mõju

kasvuhoonegaasidele on selle mudeli ja elastsuste põhjal alahinnatud. Teiseks, hinnanguliselt

suurem mõju keskkonnale avaldub juhul, kui autopargi struktuur muutub selliselt, et

eelistatumaks saavad sõidukid, mille keskkonnakoormus on väiksem. Ennekõike on siin

mõeldud süsinikuheitmeid, aga ka muu õhukvaliteet võib paraneda, kui kasutatakse

säästlikumaid sisepõlemismootoriga sõidukeid või elektrisõidukeid29. Eelnõu mõjuanalüüs

täieneb selles osas eelnõu menetluse käigus.

Sõidukite maksustamine võib ka vähendada mitte aktiivses kasutuses olevate sõidukite hulka,

motiveerides nende omanikke neid registrist nõuetekohaselt kustutama. See tähendab sõidukite

nõuetekohast käitlemist. Positiivne mõju keskkonnale avaldub seeläbi, et väheneb seisma

jäänud sõidukite tõttu tekkiva keskkonnareostuse oht ning suureneb võimalus sõidukite

tootmiseks kasutatud materjale taaskasutada.

6.2.2 Mõju avaldumise sagedus

Mootorsõidukimaksu mõju avaldub sõiduki ostmisel ja selle kasutamisel. Eeldatakse, et

mootorsõiduki registreerimistasu motiveerib valima inimesi väiksema maksuga maksustatud

mootorsõidukeid, mis selliselt tähendab vähemsaastavat sõidukit. Ka mootorsõidukimaksu

puhul võivad isikud edaspidi sõiduki valikul langetada otsused madalama maksumääraga ja

seeläbi säästlikuma sõidukauto kasuks.

6.2.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Otsene sihtrühm puudub.

6.2.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavaid mõjusid selles valdkonnas ei ole.

6.3 Sotsiaalne mõju

6.3.1 Mõju ulatus

28 https://www.emisia.com/utilities/copert/ 29 Näiteks Iirimaal kehtestatud emissioonipõhine automaks vähendas esimesel aastal keskmist CO2 näitu 13% – https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/15568318.2022.2132562.

27

Keskmine. Maksu sotsiaalne mõju avaldub vähekindlustatud leibkondade toimetulekule. Kuna

sõidukitega seonduvad kulud muutuvad kallimaks ning inimesed tõenäoliselt proportsionaalselt

oma kulutusi ei vähenda. Nagu eelnevalt kirjeldatud (vt alapunkt 6.1.1.), väheneb seega Eesti

inimeste kasutatav sissetulek. See on probleemiks eelkõige kõige vaesema osa elanikkonna

jaoks, kes omavad sõidukeid ja vajavad neid transpordiks muude sobilike võimaluste

puudumisel. Tasub rõhutada, et inimestel on võimalusi oma maksukoormust teatud piirides ka

mõjutada, valides väiksema maksukoormusega sõiduki. Samas on selge, et enamus inimesi ei

ole plaaninud oma sõiduvahendit välja vahetada enne maksu kehtimise algust. Maksu

kehtestamine võib kaasa tuua suurema aktiivsuse sõidukite järelturul enne maksu kehtestamist,

mis võib mingil määral muuta ka sõidukite turuväärtust.

Maksu disainis on leibkondade toimetulekuga arvestatud seeläbi, et vanematel sõidukitel, mis

üldreeglina on odavamad, ja mida omavad väiksemate materiaalsete võimalustega leibkonnad,

on oluliselt madalam maksumäär.

6.3.2 Mõju avaldumise sagedus

Mõju avaldub mootorsõiduki registreerimistasu puhul mootorsõidukit ostes või vahetades, kui

sõiduki hinnale lisandub registreerimistasu. Isikul on võimalik valida väiksema tasuga

mootorsõiduk. Ka mootorsõidukimaksu puhul, mille mõju on pidev, saab suunata oma valikuid

selliselt, et mootorsõidukimaksu määr oleks minimaalne.

6.3.3 Mõjutatud sihtrühma suurus

Eestis on ligi 632 tuhat leibkonda. Väiksema sissetulekuga leibkondadel on vastavalt 2019.

aasta leibkondade eelarve uuringule vähem sõidukeid. 30% kõige väiksema sissetulekuga

leibkondadest on sõiduk umbes 33%. Sõiduki omamise tõenäosus kasvab koos sissetulekuga.

Kõige rikkama kümnendiku leibkondade seas on sõidukid ligi 90%. Sealjuures on neil

keskmiselt sõidukeid rohkem kui üks.

6.3.4 Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Maksul võib olla kõige suurem negatiivne mõju puuetega inimestele, kes vajavad sõidukeid

ringiliikumiseks. Puuetega inimeste absoluutse vaesuse ja ilmajäetuse määr on võrreldes

ülejäänud elanikkonnaga märkimisväärselt kõrgemad ning puuetega inimeste õiguste

konventsioon kohustab Eestit leidma puuetega inimeste toimetuleku toetamiseks vajalikke

lahendusi. Et maandada täiendava maksukoormuse mõju kõige haavatavamale sihtgrupile,

töötas Sotsiaalministeerium erivajadustega inimestele välja täiendavad vajaduspõhised

tugimeetmed, mida rakendatakse alates 2025. aastast.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

7.1 Kulud ja tegevused

Seaduse rakendamine eeldab riigiasutuste kulusid ja tegevusi. Ennekõike nähakse kulusid ette

Maksu- ja Tolliametile ning Transpordiametile. Tegevuste peamised valdkonnad on ametnike

koolitamine ja infosüsteemide arendamine maksu rakendamise etapis, ning hilisem

administreerimine.

Maksu- ja Tolliameti eelhinnang mootorsõidukimaksu haldamiseks arendatava infosüsteemi

jaoks (investeerimiskulud) on ligi 2,4 miljonit eurot (2 414 912 eurot). Hilisemad

28

administreerimiskulud on 680 tuhat eurot (2024. a), 915 tuhat eurot (2025. a), 975 tuhat eurot

(2026. a), miljon eurot (2027. a), 1,15 miljonit eurot (2028. a).

Transpordiameti eelhinnang infosüsteemi arendustöödeks registreerimistasu haldamiseks on

300 000 eurot.

7.2 Tulud

Mootorsõidukimaksu laekumise prognoos on 236 miljonit eurot aastas rakendumise esimesel

täisaastal. Hinnangu saamiseks on kasutatud liiklusregistrit, igale sõidukile on arvestatud

teoreetiline maksusumma ning tulemus on agregeeritud. Kuna tegemist on piiratud

väljatöötamisajaga ning täiesti uue maksuga Eestis, on mõjuhinnanguga seonduv määramatus

väga suur. Mõjuhinnangut võivad olulisel määral mõjutada oodatust suuremad

tarbimisharjumuste muutused, üldine majanduskonjunktuur ning see, kuidas muutub juriidiliste

isikute omanduses olevate autode kasutus.

Mõjuhinnang koosneb mitmest erinevast komponendist:

1. Sõiduautode (M1 ja M1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on ligi 126 miljonit

eurot esimesel rakendumise täisaastal. Aluseks on 2022. aasta esmaregistreerimiste

andmestik, millest on maha võetud 15% arvestamaks käitumuslikku muutust,

potentsiaalseid rakenduslikke raskusi ning seda, et muud maksutulud võivad väheneda.

Seda on arvestatud ka järgnevate komponentide puhul. 2022. aasta oli autode

esmaregistreerimiselt tavapärane aasta, võrreldav 2021., 2019. ja 2018. aastaga. 2020.

aastal oli autode esmaregistreerimisi vähem. Hinnangus ei ole arvestatud sellega, et osa

autosid registreeritakse ettevõtete poolt ning neile ei ole plaanitud sõiduki vanusepõhist

maksuvähendust. Kui praegune struktuur era- ja ettevõtluse vahel säilib, on

maksulaekumine suurem, kuid maks võib motiveerida tulevikus suhteliselt rohkem

vanemaid autosid registreerima eraisikutele. Sellisel juhul võib veidi suureneda muude

ettevõtete sõiduautodega seonduvate maksude laekumine, millele praegu kehtivad

soodustused. Hinnang sisaldab maksutulu ka sõidukitelt, millel on CO2 registris

märkimata, kuid millele on leitud referentsväärtus vastavalt käesolevas eelnõus välja

pakutud valemile. Seda ka järgnevate komponentide puhul.

2. Sõiduautode (M1 ja M1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 85 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

3. Kaubikute (N1 ja N1G) registreerimistasu mõju riigi tuludele on 11 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

4. Kaubikute (N1 ja N1G) mootorsõidukimaksu mõju riigi tuludele on 12 miljonit eurot

esimesel rakendumise täisaastal.

5. Muude mootorsõidukite (L3–L7, MS2, T1b, T3 ja T5) mootorsõidukimaksu mõju riigi

tuludele on ligikaudu 2 miljonit eurot esimesel rakendumise täisaastal.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktid on väljatöötamisel.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2025. aasta 1. jaanuaril. Seadus planeeritakse vastu võtta 2024. a I poolaastal,

et tagada maksuseaduse vastuvõtmine vähemalt kuus kuud enne jõustumist.

29

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu kohta koostati väljatöötamiskavatsus, mis esitati arvamuse avaldamiseks 2023. aasta

19. juulil tähtajaga 18. august 2023. aasta.

Eelnõu saadeti kooskõlastusringile 9. oktoobril. Ministeeriumite tagasiside ja sellega

arvestamise tabel on eelnõule lisatud.

Eelnõu kohta edastasid arvamuse ka mitmed erialaorganisatsioonid, kelle arvamused on

koondamisel ja lisatakse eelnõule hiljem.

29.11.2023

Märkustega arvestamise tabel

Lisa 1

1. Justiitsministeerium

1.1 /…/ Seetõttu palume terviklikult läbi mõelda kogu eelnõus reguleeritud

andmetöötluse raamistik, sh andmetöötluse eesmärk, ning sellest lähtuvalt

kaardistada vajalikud andmed, nende töötlustoimingud ja andmekogude

regulatsiooni vajadus. Samuti märgime, et eelnõu seadusena vastu võtmisel

kehtestatakse kohustus, mis puudutab olulist osa Eesti elanikkonnast ning maksu

määramiseks, kogumiseks ja maksuvabastuse rakendamiseks töödeldakse

automaatselt erinevate asutuste andmekogus olevaid andmeid ning seetõttu tuleb

seletuskirjas esitada andmekaitsealane mõjuhinnang (IKÜM art 35 lg 1 ja lg 3

punkt a). Palume seletuskirja nimetatud mõjuhinnanguga täiendada.

1.2 Eelnõu § 10 lõikega 3 ja § 17 lõikega 2 antakse valdkonna eest vastutavale

ministrile volitus täiendavate rakendusaktide kehtestamiseks. Kavandatud

normidest ega seletuskirjast ei selgu, kas nende rakendusaktide

reguleerimisalasse kuulub ka isikuandmete töötlemine. Näeme isikuandmete

töötlemise tõenäosust eelkõige eelnõu § 10 lõikes 3 sätestatud volitusnormi

puhul. Kuna volitusnormis tuleb esitada määrusandliku volituse selge sisu ja

ulatus (HÕNTE § 11 lg 3), siis palume seetõttu volitusnormide eesmärk ja sisu

täpsemalt läbi mõelda ning sõnastada norm konkreetsemalt isikuandmete

töötlemise nõuetega arvestades.

Arvestatud. Volitusnormide võimalikku sisu on analüüsitud ja

otsustatud nendest loobuda.

1.3 Eelnõu § 21 lõike 1 teise lausega sätestatakse, et andmekogu pidamise kord

sätestatakse maksukohustuslaste registri põhimääruses. Eelnõu kohaselt

töödeldakse loodavas andmekogus isikuandmeid. Sellise tegevuse puhul on

tegemist eraelu puutumatuse riivega, mida võib teha seaduse alusel ning

olulisuse põhimõttest lähtuvalt tuleb seaduse tasandil reguleerida: a) eesmärk,

milleks andmeid kogutakse ja kasutatakse; b) töödeldavate isikuandmete

kategooriad (nt isiku kontaktandmed), mida määruse tasandil võib täpsustada (nt

kontaktandmed on aadress, e-post); c) isikuandmete maksimaalsed

säilitustähtajad, mida võib määruse tasandil täpsustada; d) andmekogu vastutav

töötleja. e) selguse huvides tuleks seaduse tasandil sätestada ka andmeandjad ja

Teadmiseks võetud. Nimetatud aspektid on juba kajastatud

maksukohustuslaste registri põhimääruse sätetes

maksukorralduse seaduses (vt § 10, 101, 17).

saajad, st kes ja milliseid andmeid ning millisel eesmärgil on õigustatud saama

või kohustatud andma. Palume kindlasti eelnõu täiendada

Eelnõu § 21 lõige 2 – aastamaksu infosüsteemi andmekogu eesmärgina on

eelnõus sätestatud, et see on aastamaksu arvestamiseks vajaliku teabe kogumine

ja töötlemine. Juhime tähelepanu, et teabe kogumine ja töötlemine ei saa olla

andmekogu iseseisvaks eesmärgiks. Andmekogu eesmärgist lähtuvad muud

andmekogu regulatsiooni detailid, näiteks andmekoosseis, mille vajalikkust (sh

eesmärgipärasust ja minimaalsust) peab saama hinnata seatud eesmärgi alusel.

Seetõttu palume andmekogu eesmärk eelnõus täpsemalt sõnastada.

Eelnõu § 21 lg 3 – nagu eelpool selgitatud, tuleb isikuandmeid sisaldava

andmekogu puhul seaduse tasandil sätestada andmekogus töödeldavate andmete

kategooriad. Antud säte on liiga üldine ja seetõttu palume eelnõu täiendada ja

välja tuua andmekategooriad, mida andmeandja on andmesaajale kohustatud

andma.

Eelnõu § 21 lg 4 – norm on liiga üldine ja ei vasta ka IKÜM art 5 lõike 1 punktis

a sätestatud läbipaistvuse nõudele. Isikuandmeid sisaldava andmekogu puhul

peab olema andmesubjektile selge ja arusaadav, kes ja millisel eesmärgil veel

võib andmeid kasutada. Palume normi täiendada.

1.4 Eelnõu § 22 sätestab, et andmeid registreerimistasu arvestamise ja maksmise

kohta hoitakse liiklusregistri andmekogus. Liiklusseaduse § 173 lõikes 1

sätestatud liiklusregistri eesmärk ei näe ette eelnõus kavandatud andmetöötlust

ning eelnõuga liiklusseadust ei muudeta. Sellest tulenevalt vajab muutmist ka

liiklusseadus, mis tuleb käesolevas eelnõus kajastada. Palume liiklusseaduse

muutmist ette valmistades arvestada ka eelpool toodud üldise selgitusega

isikuandmeid sisaldava andmetöötluse regulatsiooni kohta.

Arvestatud.

1.5 Eelnõu § 23 – kõnealuse normiga seoses ei ole selge, milliste andmete põhjal ja

kes tuvastab § 23 punktides 2 ja 3 ette nähtud õiguse maksuvabastusele. Eelnõu

koostamisel on lähtutud maksu objektist ehk sõidukist, kuid juhime tähelepanu,

et maksu maksja, kellele kehtestatakse riigi poolt kohustus, on siiski isik (sageli

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

füüsiline isik). Isikule peab regulatsioonist olema arusaadav, millistel tingimustel

talle tekib maksukohustus või rakendub maksuvabastus ning millistel tingimustel

selles protsessis tema isikuandmeid töödeldakse. Eelnõu § 23 punkti 2 kohaselt

on maksust vabastatud välislepingutes sätestatud juhtudel maksuvabastust saavad

sõidukid. Seletuskirjas on öeldud: Välislepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi

peab maksude arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt

rahvusvahelisest õigusest. Seega ei ole võimalik aru saada, millistele andmetele

(ja/või millisest andmekogust) tuginedes maksuvabastust rakendatakse. Eelnõu §

23 punktis 3 sätestatakse erisus puuetega isikute transpordiks või kasutamiseks

ümber ehitatud sõidukite maksuvabastuseks. Ei ole arusaadav, kas või mille

alusel liiklusregistris vastavaid andmeid eristatakse ning kas sellega võib

kaasneda eriliigiliste isikuandmete (IKÜM art 9) töötlemine. Ebaselge on ka see,

milliseid kasutusviise peale transpordi veel ümber ehitatud sõidukite puhul

maksuvabastuse rakendamiseks arvesse võetakse. Lisaks isikud, kel on puue,

kuid kes saavad kasutada ümber ehitamata sõidukit, ei ole maksust vabastatud ja

jäävad seetõttu ebavõrdsesse olukorda. Seletuskiri kavandatavat regulatsiooni

sisuliselt ei käsitle. Seletuskirja mõjuhinnagu punktis 6.3.4. ebavõrdsuse

probleemi küll mööndakse, kuid sisulist lahendust ei nähtu. Palume eelnõu § 23

meie märkustest tulenevalt parandada, vajadusel ka regulatsiooni uuesti

analüüsida.

Eelnõu § 1 punkti 2 kohaselt sätestatakse mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus

ka mootorsõiduki registreerimistasu. Seetõttu vajab eraldi selgitamist, kuidas

olemuselt tasu regulatsioon saab kuuluda maksuseadusesse. Kehtiva

regulatsiooni kohaselt on mootorsõiduki registreerimine reguleeritud

liiklusseaduses (LS) kui riigilõivu maksmisega seotud toiming (vt RLS § 14272).

Arvestatud. Registreerimistasu regulatsioon tõstetud

liiklusseadusesse.

Eelnõu seletuskirja 5. osas on märgitud, et „Sõidukite maksustamine ei ole

Euroopa tasandil harmoniseeritud. See annab liikmesriikidele vabaduse otsustada

sõidukimaksude kehtestamist ja rakendavaid määrasid iseseisvalt.“. Eelnõu

seletuskirjas (lk 2) on märgitud, et mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on

kehtestada Eestis sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Juhime tähelepanu, et

eelnõul on registreerimistasu regulatsiooni osas puutumus ka Euroopa Liidu

õigusega ning palume analüüsida eelnõus esitatud registreerimistasu

Arvestatud, täiendatud.

regulatsiooni kooskõla ELTL art-ga 110. Kõnealune artikkel sätestab, et ükski

liikmesriik ei kehtesta teiste liikmesriikide toodetele mingeid otseseid ega

kaudseid riigimakse, mis on suuremad samasugustele kodumaistele toodetele

kehtestatud otsestest või kaudsetest maksudest. Asjakohane on Euroopa Kohtu 7.

aprilli 2011. a otsus kohtuasjas C-402/09, mille kohaselt „ELTL artiklit 110 tuleb

tõlgendada nii, et nimetatud sättega on vastuolus, kui liikmesriik kehtestab

saastetasu, mida kohaldatakse mootorsõidukitele nende esmasel registreerimisel

asjaomases liikmesriigis, kui nimetatud maksumeedet rakendatakse nii, et sellega

muutub ebasoodsamaks teistest liikmesriikidest ostetud kasutatud sõidukite

kasutuselevõtmine kõnealuses liikmesriigis, kuid siseriiklikul turul olevate sama

vanade ja sama kulumisastmega sõidukite ostmine ei muutu selle tagajärjel

ebasoodsamaks. Palume eelnõu seletuskirja täiendada.

Märkused mõjude kohta:

Eelnõu seletuskirjas on mootorsõidukimaksu seaduse eesmärgiks kehtestada

sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Juhime tähelepanu, et maksu kehtestamine

on siiski vahendiks eesmärkideni jõudmisel, mistõttu eesmärgiks see eriti ei sobi.

Üldisemaid eesmärke saaks seada nt järgnevalt: riigile maksutulu kogumine,

keskkonnaalaste eesmärkide täitmine jne. Eelnevast tulenevalt palume eelnõusse

kavandada ka seaduse mõju järelhindamise säte, kuna kehtestava maksuga

eeldatavad mõjud suurtele sihtrühmadele on ilmselt olulise kaaluga. Mõju

järelhindamise ja vastava sätte sõnastuse kohta palume vaadata täpsemalt

järelhindamise korraldamise juhendist.

Mõjuanalüüsis on jäänud hindamata mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuste

asutustele, kuna eelnõu kohaselt tuleb ka neil hakata tasuma nii auto

registreerimistasu kui ka aastamaksu. Palume analüüsi täiendada ning arvestada

ka ametiasutustele tekkivate kuludega seletuskirja 7. osas.

Seletuskirjas pole analüüsitud uue maksu arvutamise ja arusaadavuse mõju

elanikkonnale – kuivõrd keeruline ja aeganõudev saab olema otsuse tegemine,

milline on maksukohustuse mõttes kõige optimaalsem sõiduk konkreetse

liikumisvajaduse rahuldamiseks, kuivõrd on CO2 andmed sõidukite tulevastele

ostjatele kättesaadavad, arusaadavad ja lihtsasti arvutatavad, nt kas aastamaksu

osas kavandatakse analoogset kalkulaatorit, nagu on seletuskirjas märgitud

Teadmiseks võetud. Osaliselt täiendatud.

eelnõu § 17 selgituse juures registreerimistasu kohta, kas kõigil huvilistel saab

olema avalik ja lihtne ligipääs iga huvipakkuva maksuobjekti andmetele, sh nt

kas need avaldatakse ka automüügiportaalides. Sellest lähtuvalt tuleks hinnata

mh ka ebasoovitavat mõju, mis võib autoomanikule kaasneda maksukoormuse

mõttes vale või eksliku otsuse langetamise tulemusena – kui alles hiljem,

maksuteate saabumisel, selgub nt teiselt eraisikult ostetud auto tegelik aastane

maksusumma, mis ei vasta esialgu lubatule.

Mõjuanalüüsi kokkuvõttena palume seletuskirjas esitada ka järeldus

halduskoormuse muutumise kohta nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele

koos lühikese põhjendusega. Sarnaselt tuleks hinnata riigiasutuste töökoormuse

võimalikku muutumist eelnõu seadusena rakendumise järgselt.

Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja seletuskirja failis

jäljega tehtud märkustega. Arvestatud läbivalt.

2. Kaitseministeerium

2.1 Eelnõu § 23 punkti 1 kohaselt ei maksustata mootorsõidukimaksuga

Siseministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad alarmsõidukid, olenemata sellest,

kas alarmsõiduk on märgistatud või märgistamata. VTK-s nähti maksuvabastus

ette aga ainult märgistatud alarmsõidukitele ehk Vabariigi Valitsuse 16.06.2011.

a määruse nr 77 „Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja

liiklemise kord“ § 1 lõikes 1 sätestatud alarmsõidukitele. Eelnõuga tehakse

ettepanek võtta VTK-s varasemalt sätestatud piirang maha ja nähakse

maksuvabastus ette päästeasutuse, kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti,

Kaitsepolitseiameti, Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla,

Siseministeeriumi ning Maksu- ja Tolliameti alarmsõidukitele. Palume tagada

alarmsõidukite osas valitsemisalade lõikes ühetaoline maksuvabastus. Kui

Rahandusministeerium jääb eelnõus, mitte VTKs toodu juurde, siis peab

Kaitseministeerium kohaseks sätestada maksuvabastus ka Kaitseministeeriumi

valitsemisala liiklusregistrisse kantavatele alarmsõidukitele, ehk eelnõu § 23

punkti 1 tuleb täiendada ning pärast sõna "Siseministeeriumi" lisada tekstiosa

"Kaitseministeeriumi valitsemisala".

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

3. Kliimaministeerium

3.1 Eelnõu § 2 sissejuhatavas lauses ei ole korrektne kasutada tekstiosa Arvestatud. Eelnõu parandatud.

„liiklusregistris registreeritud“, kuna registreerimismaks tuleb tasuda enne

sõiduki registreerimist, ka loetakse peatatud registrikandega ja ajutiselt registrist

kustutatud sõidukid registreerimata sõidukiteks. Soovitame sõnastada 2

sissejuhatava lause järgmiselt: Käesoleva seaduse alusel maksustatakse järgmisi

mootorsõidukeid:“.

3.2 Eelnõu § 6 lõikes 1 ja § 14 lõikes 1 on lisatud täpsustus „kaasa arvatud avalik-

õiguslik juriidiline isik või riigi-, valla- või linnaasutus“, mis tundub üleliigne,

kuivõrd aastamaksu kohustus on sõiduki omanikul või vastutaval kasutajal

sõltumata tema tegutsemisvormist. Registreerimismaksu kohuslane on füüsiline

või juriidiline isik. Kõik täpsustavas lauseosas nimetatud on juriidilised isikud.

Arvestatud. Eelnõu parandatud.

3.3 Eelnõu § 6 lõikes 2 ja § 14 lõikes 2 sätestatakse, et maksumaksja vastutab

liiklusregistrile esitatud andmete õigsuse eest. Säte on üleliigne, kuna

liiklusseaduses on selline nõue juba olemas. Nimelt § 175 lõike 3 kohaselt on

liiklusregistrisse andmete esitajatel kohustus esitada tõeseid andmeid

õigusaktidega kehtestatud tingimustel ja korras.

Arvestatud. Eelnõu parandatud.

3.4 Eelnõu § 10 lg 2 kohaselt esimest korda peale 1. jaanuari liiklusregistris

registreeritud mootorsõiduki maksukohustuse kohta väljastatakse maksuteade 15

tööpäeva jooksul peale registrikande tegemist. Teeme nii EMTA kui

Transpordiameti halduskoormuse vähendamise eesmärgil ettepaneku sätestada,

et andmeid vahetatakse kord kuus, mitte igapäevaselt.

Mitte arvestatud. Maksuteate väljastamine on ette nähtud 15

tööpäeva pärast toimingut, mis tähendab, et andmeid võiks

MTA-le saata kord päevas.

3.5 Eelnõu §-des 12 ja 18 kasutatakse koefitsiente CO2 näidu leidmiseks, kuna on

teada, et kõikidele sõidukitele ei ole ühetaoliselt CO2 heited välja arvutatud ning

see on vajalik ühetaolise tulemuse saavutamiseks. Eelnõus kasutatakse sõidukite

NEDC metoodika alusel määratud CO2 heite konverteerimisel WLTP näidu

tasemele erinevaid koefitsiente. Siiski puudub selgitus, millele tuginedes just

sellised väärtused on leitud. Euroopa Komisjoni Teadusuuringute Ühiskeskuse

tehtud uuringus1 , kus võrreldi NEDC ja WLTP meetodil saadud CO2 heite

väärtusi leiti, et WLTP meetodil saadud CO2 heide ületab NEDC meetodil

saadud CO2 heite väärtust üldiselt 1,1 kuni 1,4 korda. See sõltub nii mootori

tüübist kui CO2 heite väärtusest, kusjuures mida suurem on NEDC meetodil

saadud CO2 heide, seda väiksem on vahe kahe erineva mõõtmismeetodil saadud

CO2 heite väärtustel. CO2 heitel kuni 250 g/km on praktiliselt keskmine WLTP

Arvestatud. Metoodika vaadatakse üle ja täiendatakse.

ja NEDC suhte koefitsient sõiduautodel 1,21 ja tarbesõidukitel 1,3.

Mootorsõidukimaksu eelnõu kohaselt on koefitsient valitud sõiduautodel 1,24 ja

tarbesõidukitel 1,39. Teeme ettepaneku kasutada Euroopa Komisjoni

Teadusuuringute Ühiskeskuse uuringus leitud koefitsiente ehk sõiduautodel 1,21

ja tarbesõidukitel 1,3. Lisaks teeme ettepaneku NEDC CO2 heite korral 250

g/km ja rohkem koefitsienti mitte kasutada, kuna uuringu tulemusel alates CO2

heite väärtusest 250 g/km ja rohkem CO2 heide kahe meetodi vahel ei erine.

3.6 Eelnõu § 17 lõike 1 kohaselt kuvatakse maksmisele kuuluv registreerimistasu

liiklusregistri e-teeninduses. Sellist mõistet nagu liiklusregistri e-teenindus ei ole

õigusaktides määratletud. Registreerimistasu saab arvutata/määrata peale

registreerimiseelset tehnonõuete kontrolli, peale mida kantakse sõiduki andmed

liiklusregistrisse. Soovitame lõike sõnastada järgmiselt: „Maksmisele kuuluv

registreerimistasu summa määratakse Transpordiameti poolt pärast sõiduki

registreerimiseelset tehnonõuetele vastavuse kontrolli.“. Palume liiklusregistri

arendamise ja kasutamise võimaluste osas TRAMiga konsulteerida.

Arvestatud. Eelnõu parandatud.

3.7 Eelnõu § 21 lõikega 3 sätestatakse TRAMile kohustus kontrollida alusandmete

õigsust ja vajadusel neid parandama või täiendama, samuti esitama EMTAle

alusandmed maksuteadete esitamiseks. Esiteks on andmete õigsuse tagamise

kohustus andmete registrile esitajal. TRAM kontrolli sõiduki

esmaregistreerimisel, kas sõiduki tehniline dokumentatsioon on korrektne ja

sisestab selle alusel andmed registrisse. Tehnonõuete kontrolli tehakse

tehnoülevaatusel ning kui seal avastatakse vastuolud registriandmete ja

tegelikkuse vahel, siis saadetakse sõiduk registriandmete täpsustamisele. Teiseks

ei saa TRAM vastutada, kas näiteks omaniku või temaga seotud andmed on

ajakohased. Sõidukid on vallasvara, mille ost-müük võib toimuda ka lihtkirjaliku

lepingu alusel ning liiklusregistri andmete korrektsena hoidmine on sõiduki

omaniku kohustus. On ebamõistlik eeldada, et TRAM peaks pidevalt kontrollima

kõikide liiklusregistri andmete õigsust, näiteks liiklusregistrisse kantud omaniku

kontaktandmete infot. Seetõttu palume see kohustus eelnõust välja jätta.

Arvestatud. Eelnõu parandatud.

3.8 Eelnõu § 23 punktis 1 on loetletud erinevate asutuste alarmsõidukid, mis on

vabastatud mootorsõidukimaksust. Liiklusregistris on alarmsõidukite loetelu

oluliselt suurem. Kui maksuvabastuse alla kuuluvate alarmsõidukite hulka on

Arvestatud. Eelnõu täiendatud.

teadlikult piiratud, palume selle kohta lisada selgituse ka eelnõu seletuskirja.

Lisaks juhime tähelepanu asjaolule, et eelnõus ei ole defineeritud

mootorsõidukimaksu mõistet, vaid aastamaksu ja registreerimistasu mõiste,

mistõttu ei ole selge, millise maksu või tasukomponendi vabastust § 23

reguleerib. Palume eelnõu ja seletuskirja vastavalt täiendada.

3.9 Eelnõu § 23 punktis 3 sätestatakse maksuvabastus sõidukitele, mis on

spetsiaalselt ümber ehitatud puuetega inimeste transpordiks või puuetega

inimesele kasutamiseks. Juhime tähelepanu asjaolule, et hetkel ei ole sellised

sõidukid automaatselt registrist leitavad, vaid neid tuleb otsida nii-öelda

käsitööna vabatekstilise märkuse alusel sõiduki ümberehituse juurest. Kuivõrd

paljud puuetega inimesed, kes vajavad autot liikumiseks, saavad kasutada

sõidukit, mis ei vaja ümberehitust, siis oleks otstarbekam teha maksuvabastus

isiku-, mitte sõidukipõhiseks, näiteks üks sõiduk inimese kohta on maksust

vabastatud.

Teadmiseks võetud.

3.10 Lisaks esitame eelnõu juurde enne selle Vabariigi Valitsusele esitamist

omapoolsed ettepanekud liiklusseaduse ja riigilõivuseaduse mutumiseks seoses

peatatud registrikande regulatsiooni kaotamise ja sõidukite registrist

kustutamisega.

Teadmiseks võetud.

4. Kultuuriministeerium

4.1 Teeme ettepaneku mootorsõidukimaksust vabastada:

a. Liiklusseaduse §-s 82 määratletud sõidukid (võistlussõidukid).

b. Liiklusseaduse §-s 83 määratletud sõidukid (vanasõidukid). Kui ettepanek ei

leia toetust, palume maksmise vabastus luua vähemalt museaaliks olevatele

vanasõidukitele.

Mitte arvestatud. Mootorsõiduki aastamaks ja

registreerimistasu on välja töötatud erandivabana ning

omakorda vanemate sõidukite puhul tuleb tasuda kõige

väiksemaid summasid.

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

5.1 Ettevõtluse vaatest tuleb hinnata mõjusid erinevatele tegevusaladele ja Eesti

ettevõtjate konkurentsivõime muutusele, sealhulgas väikese ja keskmise

suurusega ettevõtjatele, lõunapiiri lähedastes regioonides ja maapiirkondades

laiemalt. Esialgse, kuid piisavalt täpse otsese mõjuanalüüsi ettevõtlussektorile

saab koostada registrite baasil (kombineerides näiteks liiklusregistri andmed

äriregistri avaandmetega). Seletuskirjas tuuakse välja, et ettevõtted vahetavad

oma sõidukiparki kiiremini ja seeläbi saavad valida väiksema maksukoormusega

Teadmiseks võetud.

sõidukeid, kuid sõidukipargi kiirem uuendamine tähendab ka seda, et

registreerimistasu amortiseeritakse lühema perioodi peale ehk kulubaas tõuseb.

Ettevõtlussisendite hinnatõus vähendab omakorda nende konkurentsivõimet.

Ettevõtjate olukorda mõjutab ka see, et neil ei vähene mootorsõidukimaks

sõiduki vananedes, kuna vanusest sõltuvat kordajat rakendatakse vaid M1 ja

M1G kategooria mootorsõidukitele, mis kuuluvad füüsilistele isikutele (§ 20).

Ettevõtete konkurentsivõime vaates tuleks ka juriidiliste isikute ning kaubikute

puhul kasutada sõiduki vanusest sõltuvat komponenti. Lihtsustatud arvestused

näitavad, et kaasnevad mõjud võiks olla märkimisväärsed ka riigi tulude

seisukohast. Eeldusel, et sõidukipark väheneb 1–3% ja seeläbi ka läbisõit ning

kütuse tarbimine (sarnaselt keskkonnamõjude hindamisel kasutatud

lähenemisega), väheneb 2 (3) kütuseaktsiisi laekumine, ja sellega seotud

käibemaksutulu. Samas on tulude hinnangu varu (15%), mistõttu ei pruugi

maksutulude eksimus olla kokkuvõttes oluline, välja arvatud esimes(t)el

aasta(te)l, mil eeskätt sõidukite esmaregistreerimise osas on oodata, et tarbijate

käitumine ei vasta tavapärasele olukorrale.

5.2 Seletuskirjas viidatakse, et transpordisektori keskkonnamaksud on ühed

madalamad EL-is, kuid see näitaja ei sisalda energiamakse, mis on Eurostati

käsitluses samuti keskkonnamaksude osa. Eurostati andmetel olid Eestis

veonduse ja laonduse tegevusala ettevõtete makstud keskkonnatasud võrreldes

SKP-ga 2021. aastaks EL-is suuruselt viiendal kohal ehk Eestis maksustatakse

transpordisektorit keskkonnamaksudega üsna kõrgelt (Eesti 0,55% SKP-st vs EL

27 keskmine 0,22% SKP-st). Täiendava maksu tagajärjel tuleb arvestada

maksutulu liikumisega teistesse riikidesse, mida näitas aktsiisimäärade tõstmise

eksperiment aastatel 2016–2020.

Teadmiseks võetud.

5.3 Eelnõu § 23 lõige 1 kohaselt on vabastatud teatud alarmsõidukid

mootorsõidukimaksust. Kui sõiduk registreeritakse maksuvabastuse saaja poolt

esmakordselt Eestis, siis praeguse sõnastuste kohaselt on neil võimalik sõiduk

müüa Eesti järelturul nö maksuvabalt, saades eelise sõidukite ees, mille puhul on

registreerimistasu makstud ja mistõttu sõidukite turuhind on tõusnud.

Seletuskirja kohaselt vahetub alarmsõidukipark tihti ja nende sõidukite müük

moonutaks avaliku sektori poolt sõidukite järelturgu, andes ühele osapoolele

Teadmiseks võetud. Eraldi meedet kirjeldatud olukorrale ei

rakendata, sest turumoonutus ei ole märkimisväärne.

(avalikule sektorile) eelised teiste turuosaliste ees. Seletuskirjast ei selgu, kas

selline lähenemine mootorsõidukimaksust vabastatud sõidukite edasimüügil on

läbi mõeldud ja hilisemate ostumüügitehingute tegemisel ei teki tõlgendamise

küsimusi eelkõige registreerimistasu maksmise kohustuse osas.

5.4 Sotsiaalsete mõjude all on eraldi välja toodud vaid puuetega inimeste olukord ja

viide vähekindlustatud leibkondade toimetulekule ning viidatud võimalikule

leevendusmeetmele tulevikus. Puuetega inimestest oleks automaksust vabastatud

umbes 150 inimest, kellel on ümber ehitatud auto, kuid autoga leibkonnas elab

30 000 raske ja 3900 sügava puude raskusastmega inimest. Riigi

halduskoormuse kahandamiseks tuleks maksuvabastust laiendada suuremale

puuetega inimeste sihtgrupile.

Seletuskirjast võib jääda mulje, et kuigi mootorsõidukimaks mõjutab

vähekindlustatud leibkondade toimetulekut, siis väiksema sissetulekuga

leibkondades on vähem sõidukeid ja suurem koormus langeb suurema

sissetulekuga inimestele. Samas kinnitab hiljutine Transpordiameti tellitud Eesti

liikuvuse küsitlusuuring, et maapiirkondades, kus sissetulekud on madalamad

ning autole kulub nii suhteliselt kui ka absoluutväärtuses rohkem kui

linnapiirkondades, on auto kasutusel suuremal osal leibkondadest kui linnas.

Suurema tõenäosusega omatakse maapiirkonnas vähemalt kaht autot ning seda

kasutatakse peamise liikumisvahendina. Uuring toob välja ka olulised erinevused

regiooniti. Autokasutuse intensiivsus on kõige madalam Tallinnas, kuid kõige

suurem Põlva maakonnas. Seega peaks eelnõu mõjuanalüüsis samuti käsitlema

muudatuste mõju neile, kellel puuduvad autole mõistlikud alternatiivid.

Teadmiseks võetud.

5.5 Tehnilised märkused:

1) §-s 7 peab olema üheselt selge, et rakendub kas punkt 1 või 2, mitte mõlemad

korraga, nagu praegusest sõnastusest võib välja lugeda.

2) Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas täiselektriliste sõidukite hulka

loetakse ka näiteks vesinikku kütusena kasutavad ja muud CO2-vabad

sisepõlemismootorita sõidukid või käsitletakse neid sarnaselt teistele sõidukitele.

3) Seletuskirjas käsitletud § 3 kirjelduses mainitud rakendussätte kehtimisaeg

(2026. aasta 1. juulil) ei vasta eelnõus olevale (2027. aasta 1. jaanuaril).

4) Seletuskirjas käsitletud § 9 kirjelduses mainitud ajavahemik (vahemikus 1.

Teadmiseks võetud. Eelnõu täiendatud läbivalt.

september – 31. detsember) ei vasta eelnõus olevale (pärast 31. juulit).

5) Seletuskirjast ei selgu, millele tuginedes on leitud WLTP/NEDC kordajad.

Kuigi üldiselt võib pidada kasutatud kordajaid erinevate uuringute keskmiste

näitajatega samas suurusjärgus olevaks, siis silmas tuleb pidada, et

WLTP/NEDC suhtarv muutub koos CO2 emissiooniga. Kui peavad paika

eeldused, et Eestis on sõidukipargi keskmine CO2 emissioon EL-i keskmisest

suurem ning WLTP/NEDC suhtarv väheneb koos CO2 emissiooniga, siis peaks

Eestis kasutama rahvusvahelistest keskmistest väiksemaid suhtarvusid. Ka

liiklusregistris olevad andmed sõidukite kohta, millel on mõlemad CO2 näidud

olemas, näitab madalamat suhtarvu kui eelnõus kasutatud.

6) Sarnased küsitavused on ka koefitsientide puhul, mida kasutatakse CO2 näidu

puudumisel. Eeldatavalt peaks sarnaseid sõidukeid sõltumata CO2 näidu

olemasolust käsitlema ühetaoliselt, kuid registris olevate andmete põhjal on

arvutuslik aastane mootorsõidukimaks pigem ülehinnatud, kuid olulisem

erinevus on registreerimistasus, kus CO2 näiduta sõidukitel arvutatud tasu on

kordades madalam kui neil, millel on kõik sisendandmed olemas.

6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

6.1 Seletuskirja osas „Seaduse eesmärk“ on kirjeldatud eelnõu eesmärki järgmiselt:

„Mootorsõidukimaksu seaduse eesmärk on kehtestada Eestis sõidukitele

suunatud keskkonnamaks. Sõidukite kasutamisega kaasneb oluline negatiivne

välismõju (tootmissaaste, heitmed, ajakulu, ummikud, õnnetused jm).“ Tegemist

on suures osas linnakeskkonna probleemiga, kuna maapiirkonnas on autode

ühiku arv märkimisväärsemalt väiksem, need on rohkem hajutatud ning ka

looduskeskkond vähendab nende negatiivset mõju. Seega teeb Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ettepaneku muuta eelnõu viisil, et see eelkõige

mõjutaks negatiivse välismõju vähendamist linnapiirkondades.

Teadmiseks võetud.

6.2 Mootorsõidukimaks võib negatiivselt mõjutada madalama sissetulekutega

inimeste liikumise võimalusi, sh tööl käimist, teenuste kasutamist, mistõttu teeb

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku ennetavalt analüüsida

Eestiga sarnaste riikide praktikat, kuidas on mõjutanud maksude kehtestamine

maapiirkondades inimeste toimetulekut ning sealseid tööandjaid.

Mitte arvestatud. Oleme nõus, et mootorsõidukimaks ja

registreerimistasu võivad madalama sissetulekuga inimesi

rohkem negatiivselt mõjutada, kuid selleks oleme võtnud

maksustamise aluses arvesse sõiduki vanusekomponendi.

6.3 Mootorsõidukimaksu diferentseerimine on regionaalselt keeruline, kuna eelnõu Teadmiseks võetud. Märgime siiski, et vanusekomponendi

seab maksu aluseks sõiduki, mitte aga sõiduki omaniku. Lisaks sellele võib

sõiduki kasutus olla oluliselt erinev kasutaja elu- või töökoha paiknemisest (nt

elab maal, käib tööle linna või vastupidi). Mootorsõidukimaksu

diferentseerimisel on mõistlik pakkuda välja lahendus ebasoovitud mõjude

vähendamiseks ja luua võimalused mootorsõidukimaksuga toimetulemiseks

konkreetsetes piirkondades elavatele inimestele, kus taristu ei ole nii soodne

nagu see on näiteks linnapiirkondades. Eelkõige tuleks vähendada negatiivset

mõju madala sissetulekuga inimeste seas, kelle jaoks täiendav maksukoormus on

veelgi tundlikum ning nende inimeste seas, kellel pole võimalik kasutada

alternatiivseid liikumisvõimalusi. Erisuste tegemata jätmisel ei ole võimalik

saavutada koalitsioonileppes seatud eesmärki parandada piirkondlikku

mahajäämust, vaid vastupidi, ilma mootorsõiduki maksu kehtestamisel

piirkondlike erisusi arvestamata, hoopis suurendatakse piirkondlikku

ebavõrdsust. Teeme ettepaneku eelnõu seletuskirjas analüüsida toimetuleku

võimalusi maapiirkonnas seoses automaksu kehtestamisega. VTK keskne

eesmärk oli, et mootorsõidukimaks ei tohi sõltuda omaniku sotsiaalsest

staatusest, või elu- ega asukohast. Paraku on aga mootorsõidukimaks ühetaoline

ning sellega kaasnev tagajärg avaldab negatiivset, põhjendamatut mõju

maapiirkonnas elavatele ja tegutsevatele ettevõtetele ja elanikele. Kui

eelduslikult väheneb eelnõu kohaselt linnamaasturite osakaal linnas, siis

paralleelselt sellega kahjustatakse maapiirkonna elanike ja ettevõtete huve, sest

teatud aastaaegadel on maapiirkonnas põhjendatult vaja kõrgema kliirensi ja

nelikveoga masinat, mille mass on paratamatult suurem. Igasugune täiendav

ühetaoline maksukoormus mõjutab suuremal määral madalama sissetulekuga

inimesi. Lisaks sellele puuduvad maapiirkondade elanikel ka suuresti

alternatiivid, kuna vahemaad on pikemad ning ühistranspordi kvaliteet ja

kättesaadavus on oluliselt kesisem kui linnapiirkondades.

mõju on just see, mis arvestab väiksema sissetulekuga inimeste

toimetulekut, kuna eelduslikult on just neil vanemad sõidukid.

Meie jaoks on oluline suunata tähelepanu just sellest aspektist,

mitte niivõrd regionaalselt.

6.4 Juhime tähelepanu, et tuleb leida võimalus, kuidas vabastada

mootorsõidukimaksust sõidukid, mille peamine otstarve ei vasta enam

liiklusseaduse (edaspidi LS) § 1 seatud eesmärkidele. Need on mootorsõidukid,

mis ei osale liikluses ning mis paiknevad eelkõige muuseumides ning mida

käsitletakse pigem kultuuripärandi või ajaloolise objektina vastavalt LS § 83.

Mitte arvestatud.

Selliseid sõidukeid ei ole võimalik liiklusregistrist kustutada. Siinkohal teeb

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ettepaneku täiendada eelnõu §-i 23

loetelu sõidukitega, mille omanik(ud) on konkreetsed muuseumid või muud

juriidilised isikud, kellel on sarnane tegevuslaad.

6.5 Teeme ettepaneku kaaluda auto aastamaksu tagastamise või vähendamise

võimalikkust. Praeguse eelnõu kohaselt seda võimalust ei eksisteeri. Eelnõu lisas

oleva VTK kooskõlastustabeli vastustes on mitmel korral rõhutatud, et tegemist

on omandimaksuga. Seega peaks omandit maksustama ainult selle perioodi eest,

mil sõiduk on kasutaja omandis. Seega on aastamaksu tagastamine või

vähendamine põhjendatud juhtudel, kui sõiduk ei osale enam Eesti liikluses ehk

sõiduk registreeritakse Eesti liiklusregistrist välja või sõiduk kustutakse registrist

(nt avarii tagajärjel pole taastamine põhjendatud), millega muutub ühtlasi ka

omand. Seega on ettepanek muuta eelnõu § 24 lg 2 sõnastust selliselt, et

aastamaks tagastatakse või vähendatakse juhul, kui auto registreeritakse Eesti

registrist välja või kantakse registrist maha. See looks samaväärse lähenemise

eelnõu § 9 lõikega 3. Lisaks on § 23 lõike 2 teises lauses ilmselt puudu sõna

„tasuma“.

Mitte arvestatud. Käesolevas eelnõu versioonis ei ole muid

tagastamise viise peale nende, mis juba maksukorralduse

seaduse alusel võimalik on, välja töötatud.

6.6 Eelnõu ja selle seletuskirja sisu annab ülevaate sellest, et mootorsõidukimaksu

mõju riigieelarvele on positiivne. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

juhib tähelepanu, et kajastamata on jäänud mõju sisemajanduse kogutoodangule

(SKP), mistõttu teeme ettepaneku enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsuse

poolt Riigikogule viia läbi ammendav mõjude hindamine. Samuti pole selge,

kuhu suunatakse mootorsõidukimaksust saadav tulu – puudub sellekohane märge

seletuskirjas, kuidas paraneb teehoid, teede turvalisus, ühistranspordivõrk ning

muud liikuvusega seotud aspektid.

Teadmiseks võetud. Tulu suunatakse riigieelarvesse ja see ei

ole sihtotstarbeline (vt seletuskirja).

6.7 Ilma piisava mõjuanalüüsita saavad kahjustada hajaasustuses elavate isikute

huvid, kuna nende liikumisvõimalused on ahtamad, sissetulekud keskmisest

madalamad ning alternatiivsete liikumisvõimaluste puudumine on suurem.

Märgime, et eelnõu seletuskirjas on jäänud arvesse võtmata VTK etapis

teadmiseks ja kaalumiseks võetud ettepanekud. Palume eelnõu seletuskirjas

põhjalikumalt hinnata regionaalseid, sh maapiirkonnale kohalduvaid mõjusid,

aga ka majanduslikke mõjusid, sest analüüsimata on jäänud võimalik mõju

Teadmiseks võetud.

erinevatele sektoritele, mida mootorsõidukimaks otseselt puudutab. Kitsalt on

küll kirjeldatud mõju automüüjatele, kuid tegelikud mõjud on oluliselt laiemad.

Kajastamata on jäänud kasutatud autode ostmisemüümisega tegelevate

ettevõtetele kohalduv mõju ning erinevate kuller-, kauba- ja postiteenuseid

pakkuvate ettevõtetele kohalduv mõju. Lisaks sellele teeme ettepaneku lisada ka

võimalike ebasoodsate mõjude leevendamise mehhanismide kirjeldus.

7. Siseministeerium

7.1 Ettepanek laiendada maksuvabastus Sisekaitseakadeemia siseturvalisuse õppes

kasutatavatele alarmsõidukitele. Täiendada eelnõu § 23 p 1 sõnastust järgmiselt

„1) päästeasutuse, , kiirabi, Politsei- ja Piirivalveameti, Kaitsepolitseiameti,

Justiitsministeeriumi vanglate osakonna ja vangla, Siseministeeriumi, Maksu- ja

Tolliameti ning sisekaitselise rakenduskõrgkooli alarmsõidukit.

Arvestatud.

7.2 Ettepanek lisada eelnõu § 23 erisus, mis võimaldab maksuvabastuse rakendamist

Kaitsepolitseiameti (KAPO) alarmsõidukitele, mille osas puudub liiklusregistris

alarmsõiduki märge. Ühe lahendusena pakume välja tasutud maksu hilisema

hüvitamise vastavalt KAPO taotlusele või arve alusel (nt KAPO esitab Maksu- ja

Tolliametile arve tasutud mootorsõidukimaksust) või muu analoogse lahenduse.

Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte täpsemaks sõnastamiseks.

Mitte arvestatud. Maksuvabastus antakse üksnes vastava

registrikande alusel.

7.3 Ettepanek laiendada eelnõu § 23 sätestatud maksuvabastus vabatahtlike

päästeühingute sõidukitele sõltumata liiklusregistris kajastatud alarmsõiduki

märkest. Ühe võimalusena kaaluda liiklusregistrisse vastavasisulise erimärke

lisamist, mille kinnitab Päästeamet (sarnane mudel alarmsõidukite Määruse nr 77

§ 3 lõikega 3). Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte täpsemaks

sõnastamiseks.

Vt eelmine vastus.

7.4 Ettepanek töötada välja erisus muuseumi eksponaatide (mootorsõidukid) ja

hooajaliste sõidukite soodustingimustel maksustamiseks või maksust

vabastamiseks. Vajadusel on Siseministeerium valmis panustama sätte

täpsemaks sõnastamiseks.

Mitte arvestatud. Nimetatud erandit ei ole plaanis rakendada.

7.5 Ettepanek õigusselguse huvides täpsustada § 23 pealkirja kooskõlas selle sisuga

järgmiselt: “§ 23. Aastamaksu ja registreerimistasu maksmise vabastused“. Teadmiseks võetud.

8. Välisministeerium

8.1 Eelnõus puudub mootorsõidukimaksu definitsioon. Paragrahv 1 sätestab Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt.

mootorsõiduki aastamaksu ja mootorsõiduki registreerimistasu, jättes need

mootorsõidukimaksu terminiga sidumata ning põhjustades seetõttu läbivalt

eelnõu tekstis terminoloogilist ebaselgust.

Eelnõu seletuskirjas (lk 7) on märgitud, et eelnõu § 1 sisaldab

mootorsõidukimaksu mõistet, ent eelnõu seletuskirja tekst teeb regulatsiooni

mõistmise veelgi segasemaks märkides, et „Registreerimistasu kogub

Transpordiamet, mistõttu on koormis nimetatud „tasuks“, mitte „maksuks“ …“.

Koormis on mitterahalise iseloomuga kohustus ja erineb maksust eelkõige oma

mitterahalise olemuse poolest. Koormisena mõistetakse üldiselt isikule pandavat

kohustust teatud töö tegemiseks.

Palume hea õigusloome tava (HÕNTE) kohaselt määratleda selgelt seaduses

kasutatavad terminid ja selgitada neid seletuskirjas.

8.2 Registreerimistasu maksmise kohustuse näeb ette eelnõu § 15, mille kohaselt

tekib maksukohustus sõiduki esmakordsel liiklusregistris registreerimisel. Samas

§ 1 punkt 2 näeb ette, et registreerimistasu makstakse mootorsõiduki

esmakordsel Eesti liiklusregistris registreerimisel ja § 16 sätestab, et

registreerimistasu makstakse enne sõiduki esmakordset Eestis registreerimist. Ka

eelnõu seletuskiri selgitab, et registreerimistasu maksmise kohustus tekib sõiduki

esmakordsel Eestis registreerimisel.

Palume § 15 sõnastus ühtlustada §-dega 1 ja 16.

Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt.

8.3 Paragrahvi 23 pealkiri „Maksu- ja registreerimistasu maksmise vabastused“

sõnastus on keelelistel ebakorrektne ja ebaõnnestunud, kuna seda võib mitmeti

mõista. Jääb mulje nagu reguleeritakse kaht erinevat tasu: maksutasu ja

registreerimistasu. Eelnõu seletuskirjas on § 23 pealkirjana märgitud

„Maksuvabastused“.

Ettepanek: sõnastada § 23 pealkiri järgmiselt: „Aastamaksu ja registreerimistasu

maksmisest vabastamine“. Muudatusest tulenevalt peaks § 23 sissejuhatav

lauseosa algama järgmiste sõnadega „Aastamaksu ja registreerimistasuga ei

maksustata:“.

Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt.

8.4 Eelnõu § 23 punkt 2 näeb ette, et mootorsõidukimaksuga ei maksustata

välislepingus sätestatud juhtudel maksuvabastust saavat sõidukit. Seletuskiri

selgitab üksnes, et välislepingutes sätestatud õigusi ja kohustusi peab maksude

Arvestatud. Eelnõu parandatud läbivalt.

arvestamisel ja tasumisel arvesse võtma tulenevalt rahvusvahelisest õigusest.

Tulenevalt diplomaatiliste suhete Viini konventsioonist (nt art 34) ja

konsulaarsuhete Viini konventsioonist (nt art 49) on diplomaatilistele- ja

konsulaaresindustele ning nende töötajatele ette nähtud rida maksuvabastusi.

Praegune eelnõu § 23 punkti 2 sõnastus ei ole piisav, et tagada nimetatud

konventsioonide jt rahvusvaheliste lepingutega võetud kohustuste riigipoolne

täitmine.

Ettepanek: muuta § 23 punkti 2 ja sõnastada see järgmiselt:

„2) välisriigi diplomaatilisele esindusele ja konsulaarasutusele, erimissioonile,

Välisministeeriumi tunnustatud rahvusvahelise organisatsiooni esindusele või

peakorterile, Euroopa Liidu institutsioonile või liidu õiguse alusel asutatud

ametile või asutusele, Eestisse akrediteeritud välisriigi diplomaatilisele esindajale

ja konsulaarametnikule (välja arvatud aukonsul), erimissiooni ja rahvusvahelise

organisatsiooni esindajale, samuti diplomaatilise esinduse, konsulaarasutuse ja

erimissiooni haldustöötajale kuuluvad mootorsõidukid;“.

8.5 Eelnõus on jäänud tähelepanuta ajutiselt välismaal elavate ja/või töötavate

sõidukiomanike sõidukite Eesti liiklusregistrisse ümberregistreerimise

maksustamine, olukorras kus näiteks isik lähetatakse välismaale tööle

(diplomaadid ja nende pereliikmed, rahvusvahelistes organisatsioonides ja

ettevõtetes töötavad isikud jt) ja ta võtab oma vara s.o Eestis registreeritud

sõiduki kaasa. Välismaal sõiduki kasutamiseks peab sõiduki omanik oma sõiduki

registreerima sealses registris (sh diplomaadid). Kui lähetus lõpeb ja isik ei soovi

oma sõidukist loobuda ning tahaks selle Eestisse tagasi tuua, siis peaks ta eelnõu

kohaselt tasuma justkui uuesti täismahus registreerimistasu, sest sõiduk on

liiklusregistrist kustutatud ja tuleb teha Eestis esmakordne registreerimine.

Eelnõus kasutatakse väljendit sõiduki esmakordne

liiklusregistris registreerimine, kuid ei eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas ja

millistel juhtidel võib tegemist olla teistkordse või enamakordse

registreerimisega, mil registreerimistasu maksma ei pea. Eelnõu § 3 kohaselt on

registreerimistasu objekt sõiduk, mis registreeritakse liiklusregistris. Aastamaksu

objekt on ka liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või peatatud registrikandega

mootorsõiduk.

Teadmiseks võetud. Registreerimistasuga saab iga sõiduk olla

koormatud ainult ühekordselt, sõltumata selle järgnevast

registreerimisest mingi aja tagant.

Sõiduk kustutatakse liiklusregistrist selle väljaviimisel Eestist seoses sõiduki

omaniku teise riiki elama asumisega ja ka liikmesriigi vastava ametiasutuse

ametliku informatsiooni alusel sõiduki registreerimise kohta selles liikmesriigis

(liiklusseaduse § 77 lg 6 punktid 1 ja 5). Liiklusseadus näeb ette küll võimaluse

omaniku taotlusel sõiduki ajutiselt kustutamiseks registrist 1–24 kuuks (§ 77),

kuid ei võimalda registrikande peatamist ajaks, mil seda kasutatakse

välisriigis. Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimuste ja korra

kohaselt tähendab registrist kustutamine sõiduki kustutamiskande tegemist

registris ning sõiduki ja sellega seotud isikute andmete arvamist registri arhiivi (§

2 punkt 9).

Kui sõiduki omanik on Eestis sama sõiduki esmaregistreerimise eest tasunud, siis

ei ole õiglane temalt Eestisse tagasi pöördumisel taas täies ulatuses

registreerimistasu nõuda. Selline vara mitmekordne maksustamine puudutaks

eelkõige Eesti riigi poolt välislähetusse saadetud riigiteenistujaid ja nende

pereliikmeid.

Palume märgitud olukorda koos liiklusseaduse sätetega analüüsida ja eelnõus

lahendada ning esitada selgituskirjas selgitused.

8.6 Paragrahv 9 näeb ette, et maksustamisperioodi keskel registreeritud sõiduki

puhul arvutatakse aastamaks proportsionaalselt päevade arvuga, mis on jäänud

jooksva maksustamisperioodi lõpuni, arvates registreerimisele järgnevast

päevast. Eelnõu ei arvesta aga olukorraga, kus sõiduk võidakse viia pärast

aastamaksu tasumist Eestist välja ja seoses omaniku elukoha vahetusega või

sõiduki välisriigis kasutamisega registreerida välisriigi registris. Kuigi eelnõu §-s

24 on märgitud, et enammakstud aastamaksu tagastamisele kohaldatakse

maksukorralduse seaduses sätestatut, siis eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas

ja kuidas aastamaksu tagastus sellises olukorras tegelikult toimub.

Teadmiseks võetud. Eelnõus ei ole täiendavat tagastamist

reguleeritud.

1

Lisa 2. Mootorsõidukimaksu näited

Tabel 1. Sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

I vahemik iga g 3€, II vahemik iga g 3,5€ ja III vahemik iga g 4€. Esimest korda rakendame

vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on maksustamisperioodi esimeseks

kuupäevaks vähemalt 5 aastat vana.

Mudel

A

KW

CO2

Mass

A Q7

2019d

210kw

221g

2850k

H CRV

2019 b

142kw

196g

2350k

RAV4

2019 b

129kw

167g

2155k

Passat

2019 b

110kw

150g

1990k

KiaCeed

2019 b

103kw

143g

1845k

Octavia

2019b/h

81kw

117g

1808k

CayenneGTS

2019 b

338kw

299g

2860k

Baas 50€ (b)

CO2 118-150

151-200

al 201

(33x3) +

(50x3,5)

+(21x4)

358€

(33x3) +

(46x3,5)

260€

(33x3)+

(17x3,5)

158,5€

(33x3)

99€

(26x3)

78€

- (33 x3)+

(50x3,5)+

(99 x4)

670€

Mass (850kg

x0,4)340€

350x0,4

140€

(155kg

x0,4)62€

- - - (860kg x0,4)

344€

Kokku 748€ 450€ 270,5€ 149€ 128€ 50 € 1064€

FI 345+582=

927€

270€ 194€ 159€ 146€ 117€ 525

Maksu

summa

5ndast

0,92x698

+b =

692 €

0,92x400

+b =

418€

0,92x221

+b =

253€

0,92x99

+b =

141€

0,92x78

+b =

122€

50 €

0,92x1014

+b=

983 €

15.–19 0,1x698+

b =

120€

0,1x400+

+b =

90€

0,1x221

+b =

72€

0,1x99

+b =

60€

0,1x78

+b =

58€

70€

0,1x1014

+b =

151€

20jne 50 € baasosa

Tabel 2. Elektriliste sõiduautode aastamaksu rakendamine mõnede mudelite näitel.

2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 0,40 euroga kuni summani

440 eurot. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto

on maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt 5. a vana.

Mudel

A

Aku

Mass

VW E-up

21

37kwh

1530kg

N Leaf

21

40kwh

1995kg

Model

3 21

55kwh

2139kg

Ioniq 5

21

53kwh

2370kg

Enyaq

21

82kwh

2612kg

Taycan

21

93kwh

2880kg

Mb eQS580

21

112kwh

3135kg

Baas 50€

Mass -

212x0,4

=85

480x0,4

=192

735x0,4

=294

Kokku 50€ 135€ 242 € 344€

FI 118+88=206€ (E-up) 266€ 277€ 294€

Maksu

summa

5ndast

50€ 0,92x85

+50 =

128€

0,92x192

+50 =

227€

0,92x294

+50 =

320€

15.–19 50€ 0,1x85

+50 =

58,5€

0,1x192

+50 =

69€

0,1x294

+50 =

79€

20jne 50 € baasosa

2

Tabel 3. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute aastamaksu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

I vahemik iga g 3€, II vahemik iga g 3,5€ ja III vahemik iga g 4€. Kasutatav NEDC kordaja on

1,3 kui teisendada WLTP-le.

Mudel,

A

KW,pikk

CO2

Täismass

Berlingo

2010b,

55kw/4,1

178NEDC

231gWL

1855kg

Berlingo

2020d,

75kw/4,4

150gWL

2335kg

MB Sprinter

2015 d

120kw/6

195NEDC

254gWL

3500kg

Cit Jumper

2022d,

103kw, 6

235g WL

3500kg

VW Crafter

2020d,

103kw, 6

259g WL

3500kg

Baas 50 €

CO2

205–250

251–300

301–>

(27g x3)

81€

- (46g x3)+ (4g

x3,5) 152 €

(31g x3)

93€

(46g x3)+ (9g

x3,5) 169,5 €

Kokku 131€ 50€ 202€ 143€ 219,5€

Tabel 4. Sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite näitel (WLTP

CO2).

I vahemik iga g 5€, II vahemik iga g 40€, III vahemik iga g 60€ ja IV vahemik iga g 80€.

Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on

maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt aasta vana.

Mudel

A

KW

CO2

Mass

A Q7

2019d

210kw

221g

2850k

H CRV

2019 b

142kw

196g

2350k

RAV4

2019 b

129kw

167g

2155k

Passat

2019 b

110kw

150g

1990k

KiaCeed

2019 b

103kw

143g

1845k

Octavia

2019b/h

81kw

117g

1808k

CayenneGTS

2019 b

338kw

299g

2860k

Baas 300€ (b)

1-117 118-150

151-200

al 201

585+

1320+

(50x60)+

(21x80)

6585€

585+

1320+

(46x60)

4665€

585+

1320+

(17x60)

2925€

585+

1320

1905€

585+

(26x40)

1625€

585€

585+

1320+

(50x60)+

(99x80)

12825€

Mass (850kg

x4) 3400€

350x4

1400€

(155kg

x4) 620€

- - - (860kg x4)

3440€

Kokku 10 285€ 6365€ 3845€ 2205€ 1925€ 885€ 16 565€

FI 6000€ 3600€ 1600€

hybr

2700€ 2200€

10a

vana

0,47x9985

+b=

4993€

0,47x

6065+b =

3151€

0,47x

3545+b=

1966€

0,47x

1905+b=

1195€

0,47x

1625+b=

1064€

0,47x

585+b=

575€

0,47x

16265+b =

7940€

3

Tabel 5. Elektrilistele sõiduautode registreerimistasu rakendamine mõnede mudelite

näitel.

2400 kilogrammist täismassi ületav iga kilogramm maksustatakse 4 euroga kuni summani 4400

eurot. Esimest korda rakendame vanusekoefitsienti (CO2 ja massi summale) siis kui auto on

maksustamisperioodi esimeseks kuupäevaks vähemalt aasta vana.

Mudel

A

Aku

Mass

VW E-up

21

37kwh

1530kg

N Leaf

21

40kwh

1995kg

Model

3 21

55kwh

2139k

Ioniq 5

21

53kwh

2370kg

Enyaq

21

82kwh

2612kg

Taycan

21

93kwh

2880kg

Mb eQS580

21

112kwh

3135kg

Baas 300€

Mass - 212x4=850 480x4=1920 735x4=2940

Kokku 300€ 1150€ 2220 € 3240€

FI 1560€ Model 3 1300€ 2300€

10a

vana

300€ 0,47x850

+300=700€

0,47x1920

+300=1202

0,47x2940

+300 = 1682

Tabel 6. Kuni 3500kg täismassiga N1 ja N1G kaubikute registreerimistasu rakendamine

mõnede mudelite näitel (WLTP CO2).

I vahemik iga g 2€, II vahemik iga g 30€, III vahemik iga g 35€ ja IV vahemik iga g 40€.

Kasutatav NEDC kordaja on 1,3 kui teisendada WLTP-le.

Mudel,

A

KW,pikk

CO2

Täismass

Berlingo

2010b,

55kw/4,1

178NEDC

231gWL

1855kg

Berlingo

2020d,

75kw/4,4

150gWL

2335kg

MB Sprinter

2015 d

120kw/6

195NEDC

254gWL

3500kg

Cit Jumper

2022d,

103kw, 6

235g WL

3500kg

VW Crafter

2020d,

103kw, 6

259g WL

3500kg

Baas 500€ (elektrikaubikul 300€)

CO2

1–204

205–250

251–300

301–>

(204g x2)

(27g x30)

1218€

- (204g x2)+

(46g x30)+ (4g

x35) 1928 €

(204g x2)+

(31x30)

1338€

(204g x2)+

(46g x30)+ (9g

x35) 2103 €

Kokku 1718€ 500€ 2428€ 1888€ 2603€

Lisa 3. CO2 eriheite referentsväärtuse leidmise metoodika kirjeldus puuduva väärtusega

sõidukitele

Mootorsõidukimaksu aluseks olev CO2 näitaja on arvestataval osal sõidukitel liiklusregistris

erinevatel põhjustel märkimata. Peamiselt on need vanemad sõidukid, mis on registreeritud ajal,

mil CO2 mõõtmine ja märkimine ei olnud kohustuslik. Nendele sõidukitele määratakse

maksustamise referentsväärtus, mis põhineb muudel registrisse märgitud näitajatel. Need

näitajad on valitud statistilise analüüsi tulemusena, kasutades neid sõidukeid, millel on CO2

näitaja registris olemas. Üldine analüüsi loogika on tuvastada CO2 näitaja ning muude

registrinäitajate-vaheline parameetriline seos nii, et see oleks statistiliselt oluline ning

usaldusväärselt kasutatav referentsväärtuse hindamiseks.

Analüüsimeetodiks on valitud lineaarne regressioonanalüüs1 vähimruutude meetodil2.

Regressioonanalüüs võimaldab hinnata seoseid ja nende tugevust mitme näitaja vahel korraga,

mida lihtsam korrelatsioonanalüüs ei võimalda. Parim matemaatiline seos näitajate vahel ei

pruugi olla lineaarne, kuid selleks, et referentsväärtuse arvutuskäik oleks võimalikult lihtne ja

arusaadav võimalikult paljudele inimestele, on valitud lineaarne seos, mis on kõigist

võimalikest (näiteks logaritmiline-, exponentsiaalne- või ruutseos) kõige lihtsam ja

näitajavaheliste seoste analüüsides ka kõige enam kasutusel.

Analüüsi aluseks olev andmestik on Liiklusregister 2022. aasta lõpu seisuga, ning sellest on

võetud M- ning N-kategooria sõidukid, millel on CO2 näitaja märgitud. Analüüsiks on NEDC

meetodil hinnatud CO2 näitaja teisendatud WLTP ekvivalendiks koefitsiendiga 1,21 (N-

kategoorial 1,3).

Kuna registris võib olla tehniliselt sarnaseid sõidukeid mitu, on analüüsi võetud iga unikaalne

sõidukimudel ühe korra. Hinnata on vaja näitajate vahelist seost, mitte kogu autopargi seost

CO2 emissioonide näitajaga. Unikaalsuse tuvastamise kriteeriumideks on sõiduki tootja, mudel,

väljalaskeaasta, mootorimaht, mootori kütuseliik, võimsus, keretüüp, käigukasti tüüp, tühimass

ning CO2 näitaja.

Analüüsi käigus testiti erinevaid CO2 eriheidet mõjutavate näitajate kombinatsioone. Lõplik

valik tehti kahe kriteeriumi alusel. Esiteks, et mudeli statistiline usaldusväärsus oleks

võimalikult suur ning teiseks, et valitud näitajad oleksid kõigil sõidukitel registris olemas.

Lõplikud mudeli näitajad, mille järgi arvutatakse puuduoleva CO2 näitajaga sõidukile

referentsväärtus, on sõiduki võimsus, vanus3, tühimass ning kasutatava kütuse liik.

Hinnatud mudel M-kategooria sõidukitele on antud järgmise valemiga:

ää ( 2

) = 0,29 × õ () + 0,07 ×

üℎ () + 4,92 × () + ü ()

1 https://et.wikipedia.org/wiki/Regressioonanal%C3%BC%C3%BCs ;

https://en.wikipedia.org/wiki/Regression_analysis (i.k)

2 https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4himruutude_meetod ;

https://en.wikipedia.org/wiki/Ordinary_least_squares (i.k)

3 2022 miinus väljalaskeaasta.

Kuna erinevat kütuseliiki kasutavatel sõidukitel on keskmiselt erinev CO2 näitaja, on

regressioonimudelis ka kütuseliiki tähistavad nukkmuutujad4, mille hinnatud parameetrid on

esitatud alljärgnevas tabelis 1.

Tabel 1. Referentsväärtuse kütuse parameetrid M-kategooria sõidukitele

Kütuseliik (M-kategooria) Parameetri väärtus, g CO2/km

Diisel -35

Diisel-hübriid -52

Bensiin-Hübriid -39

Mudeli kõiki parameetreid on korrutatud koefitsiendiga 0,9, et vähendada mudeli

tõenäosuslikust olemusest tulenevat ebatäpsust ning seeläbi on parameetreid muudetud

maksumaksjale soodsas suunas. Samuti on lõpptulemusele sätestatud ülempiir kuna väga

vanadele, rasketele ja võimsatele sõidukitele võib mudel anda tulemuseks ebaloogiliselt suure

referentsväärtuse.

Kui sõidukil on üks nimetatud kütuseliikidest, lahutatakse mudeli tulemusest vastav väärtus.

Põhimudel kehtib bensiinimootoriga- ja mitmekütuselistele M-kategooria sõidukitele, välja

arvatud pistikhübriidid ja elektrimootoriga sõidukid. Pistikust laetavate hübriidelektrisõidukite

CO2 näitaja on teiste sõidukitega võrreldes oluliselt väiksem. Kuna neid on vähe, varieeruvus

ei ole väga suur, kuid mudeli parameeter võib teatud erandjuhtudel anda lõpptulemuseks

negatiivse tulemuse, on nende puhul valitud referentsväärtuseks 46 g CO2/km, mis on praegu

registris olevate sõidukite WLTP või selle NEDC ekvivalendi mediaanväärtus.

Mudeli hindamise käigus testiti ka gaasiautodele ja M1G alamkategooria sõidukitele eraldi

parameetri hindamist. Hinnatud parameeter ei erinenud statistiliselt olulisel määral nullist,

mistõttu neid eraldi ei käsitleta.

Hinnatud mudel N-kategooria sõidukitele on antud järgmise valemiga:

ää ( 2

) = 0,4 × õ () + 0,07 ×

üℎ () + 5,16 × () + ü () Kuna erinevat kütuseliiki kasutavatel sõidukitel on keskmiselt erinev CO2 näitaja, on

regressioonimudelis ka kütuseliiki tähistavad nukkmuutujad, mille hinnatud parameetrid on

esitatud alljärgnevas tabelis 2.

Tabel 2. Referentsväärtuse kütuse parameetrid N-kategooria sõidukitele

Kütuseliik (N-kategooria) Parameetri väärtus, g CO2/km

Bensiin +22,4

Diisel- või bensiinhübriid -19,9

Analoogselt M-kategooria sõidukitega on mudeli kõiki parameetreid korrutatud koefitsiendiga

0,9, et vähendada mudeli tõenäosuslikust olemusest tulenevat ebatäpsust ning seeläbi on

4 I.k. dummy

parameetreid muudetud maksumaksjale soodsas suunas. Samuti on lõpptulemusele sätestatud

ülempiir kuna väga vanadele, rasketele ja võimsatele sõidukitele võib mudel anda tulemuseks

ebaloogiliselt suure referentsväärtuse.

Kui sõidukil on üks nimetatud kütuseliikidest, lahutatakse mudeli tulemusest vastav väärtus.

Kuna N-kategooria sõidukid on valdavalt diiselmootoriga, on loogilisem põhimudel hinnata

nende järgi. Põhimudel kehtib diislimootoriga- ja mitmekütuselistele N-kategooria sõidukitele,

välja arvatud pistikhübriidid ja elektrimootoriga sõidukid. Pistikust laetavate

hübriidelektrisõidukite CO2 näitaja on teiste sõidukitega võrreldes oluliselt väiksem. Kuna neid

on vähe, varieeruvus ei ole väga suur, kuid mudeli parameeter võib teatud erandjuhtudel anda

lõpptulemuseks negatiivse tulemuse, on nende puhul valitud referentsväärtuseks 69 g CO2/km,

mis on registris olevate N-kategooria sõidukite WLTP või selle NEDC ekvivalendi

mediaanväärtus.

Mudeli hindamise käigus testiti ka gaasiautodele ja N1G alamkategooria sõidukitele eraldi

parameetri hindamist. Hinnatud parameeter ei erinenud statistiliselt olulisel määral nullist,

mistõttu neid eraldi ei käsitleta.

Regressioonimudelite statistilise usaldusväärsuse hindamiseks on erinevaid meetodeid.

Vähimruutude meetodil hinnatud lineaarse regressioonimudeli puhul on üks peamisi mudeli

täpsust hindavaid näitajaid determinatsioonikordaja5 (tavaliselt tähisega R2), mis kirjeldab, kui

suure osa hinnatavas näitajas (sõiduki CO2) sisalduvast variatsioonist kirjeldab kõnealune

mudel oma parameetritega. M-kategooria sõidukitele hinnatud mudeli vastav näitaja on 98,0%,

N-kategooria mudelil on vastav näitaja 98,3%. Selle tõlgendus on, et mudeli poolt hinnatud

referentsväärtuse variatsioonist vaid ~2% on selgitamata võrreldes tegeliku CO2 näitajaga.

Alljärgnevalt on välja toodud hinnatud regressioonivõrrandite täpsemad statistilised

parameetrid (tabelid 3 ja 4). Lõplikus referentsväärtuse valemis on parameetreid korrutatud

koefitsiendiga 0,9.

Tabel 3. Regressioonimudel M-kategooria sõidukitele (unikaalsete sõidukite põhjal)

5

Tabel 4. Regressioonimudel N-kategooria sõidukitele (unikaalsete sõidukite põhjal)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu esitamine

Austatud riigisekretär

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu ja seletuskirja

koos lisadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

rahandusminister

Lisa(d):

1) seaduse eelnõu;

2) seaduse eelnõu seletuskiri;

3) lisa 1;

4) lisa 2;

5) lisa 3.

Maret Mets 5885 1422

[email protected]

Meie 29.11.2023 nr 1.1-10.1/7199-1