Seisukohad seoses mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsusega

Classic Riders AMC Eesti Klassikaliste BMW´de Klubi Eesti VanaAuto Klubi Eesti Vanamootorrattaklubi "UNIC-MOTO" Eesti Vanatehnika Klubi Eesti Volga Selts Klubi “UNIC”

Pärnumaa Vanatehnika Klubi Tartu Uunik Auto Vanatehnikaklubi "RETROM" Vanatehnika Klubi "Levatek" Võru Vanatehnikaklubi Vänt Wana-Kolga Tsiklitall

EESTI VANATEHNIKA KLUBIDE LIIT Lugupeetud rahandusminister Mart Võrklaev Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn [email protected] Austatud Annely Akkermann Riigikogu Rahanduskomisjon 18. august 2023 [email protected] Seisukohad seoses mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsusega MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liit (registrikood 80381430) koondab 13 Eesti Vabariigi suuremat vanatehnikaharrastajate klubi. Organiseerunud liikmeid on üle 500, kuid vanatehnika ja eelkõige vanade mootorsõidukite säilitamise ja taastamisega tegeleb Eestis mitu tuhat inimest. Liidu eesmärgiks on esindada Eesti Vabariigis mittetulundusühingutena tegutsevate vanatehnika klubide huvisid suhtlemisel valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja teiste riigivõimu- ja valitsemisorganite, samuti avalik-õiguslike, eraõiguslike juriidiliste isikute, füüsiliste isikutega ning teiste koostööpartneritega. Üks Eesti Vanatehnika Klubide Liidu olulisi tegevusi on vanasõidukina tunnustatud sõidukite hindamise korraldamine, vanasõiduki tunnustamise akti väljastamine ning arvestuse pidamine vanasõidukite üle. Eesti Vanatehnika Klubide Liit on rahvusvahelise vanasõidukite assotsiatsiooni FIVA (The Fédération Internationale des Véhicules Anciens, www.fiva.org) liige, mis omakorda on UNESCO koostööorganisatsioon tehnikapärandi säilitamisel. FIVA 80 liikmesriigis on umbes 2 miljonit organiseerunud vanatehnikaharrastajat. Euroopa Parlamendi juures tegutseb European Parliament’s Historic Vehicle Group, mis on FIVA koostööorgan. Vanasõidukitega tegelemine on meie hinnangul keskkonnasäästlik, kuna keskkonnamõju sellise mootorsõiduki tootmiseks on juba möödunud ning jäänud on vaid kasutamise käigus tekkiv keskkonnamõju. Keskkonnale kasulik ning taaskasutuse positiivne näide on ka see, et juba valmistatud toodet jätkuvalt kasutatakse, mitte ei utiliseerita ning ei valmistata uut toodet. Vanasõidukite taastamisel ning säilitamisel on taaskasutuse osakaal väga kõrge, kuna uusi varuosi praktiliselt ei toodeta ning vanasõidukina tunnustamise tingimuseks on kõrge originaalsus. Esindame tehnikapärandi hoidjaid, vanasõidukeid ei kasuta igapäevaselt. FIVA on defineerinud vanasõidukina vähemalt 30 aastat vana sõiduki, mis on säilitatud ja hooldatud originaalses seisukorras, mida ei kasuta igapäevaselt ja mis säilitavad tehnikapärandit ja - ajalugu (https://fiva.org/en/fiva-home/). Seoses Eesti sõidukite keskmise vanuse ja igapäevakasutuses olevate sõidukite vanusega tegi Eesti Vanatehnika Klubide Liit 2005. aastal ettepaneku, et vanasõiduki (inglise keeles historical vehicle) vanusepiiriks oleks 35 aastat. Sel ajal oli rahvusvaheline historical vehicle vanusepiir 25 aastat, kuid nüüdseks on see tõstetud 30. aastale. Vaheetapiks historical vehicle ja tarbesõidukina kasutatava sõiduki vahel on youngtimer ehk 20-29 aasta vanune sõiduk, mis ei kasutata igapäevase tarbesõidukina. Tagamaks seda, et vanasõidukid oleksid tõepoolest tehnikaajaloo pärandi hoidjad, on kehtestatud lisaks vanusekriteeriumile ka originaalsuse ja tehnilise seisukorra nõuded, mis on oluliselt kõrgemad,

2

kui sama vanadele tavasõidukitele. Need nõuded puudutavad nii visuaalselt nähtavat seisukorda, kui ka kõrgemaid kriteeriume vastavusele valmistajatehase nõuetele. Vanasõidukid on sisuliselt museaalid, mida hoitakse tehnikapärandi säilitamiseks ja kasutatakse üksnes piiratud ulatuses. Kõrged nõuded vanasõidukina tunnustamiseks ei võimalda igapäevaselt kasutatava sõiduki registreerimist vanasõidukina. Museaalse väärtuse omistamiseks tuleb oluliselt investeerida sõiduki seisukorda ning selle kasutamise teeliikluses vähendab sõiduki väärtust. Seetõttu kasutatakse neid väga piiratud ulatuses. Põhiseaduse preambuli kohaselt on põhiseadusliku korra ja Eesti Vabariigi püsimise eesmärgiks muuhulgas ka Eesti kultuuri säilimine läbi aegade. Vanasõidukid kannavad Eesti tehnikakultuuri ja säilitavad tehnikapärandit ning on seetõttu ka põhiseadusliku kaitse all. Eesti Vanatehnikaklubide Liidu ettepanekud on järgmised: 1. Eesti Vanatehnika Klubide Liit ja tema liikmesklubid ei toeta mootorsõidukimaksu,

kuna - see ei aita kaasa juba valmistatud sõidukite lõpuni kasutamisele ega vähendada uute

sõidukite tootmisest tekkivat keskkonnamõju, mis on vähemalt sama suur kui kogu kasutamise ajal tekkiv keskkonnamõju. Juba kasutusel olevad sõidukid on enamuse oma keskkonnamõjust juba avaldanud ja seetõttu selliseid sõidukeid ei tohi maksustada. Keskkonnale ohutuma sõiduki kasutamisele võtmist motiveerib uute kasutusele võetavate sõidukite registreerimise maks.

- Mootorsõidukimaks üksnes omandiõiguse alusel ei vähenda sõidukite keskkonnamõju ning maksu tasumine terve aasta eest korraga ei soosi sõiduki kasutamisest loobumist lühemateks perioodideks.

- Mootorsõidukite maksustamine üksnes liiklusregistrisse tehtud omanikukande alusel on vastuolus põhiseaduses sätestatud omandiõiguse vabadusega1. Keskkonnasõbralikul viisil hoitav sõiduk ei avalda keskkonnale kahjulikku mõju ning kui mingi osa inimestest endale kuuluvaid sõidukeid ei hoia keskkonnale ohutul viisil, siis ei saa seda probleemi lahendada õiguskuulekate omanike maksustamisega.

- Eestis puudub sõidukite omanike register, kuna liiklusregister on informatiivne register ning seetõttu ei võimalda tuvastada sõiduki omandisuhet, mistõttu liiklusregistri andmete alusel ei ole võimalik määrata maksukohustust.

- Umbes 20 aasta jooksul riigi poolt tegemata töö ning bürokraatlike takistuste tõttu on ca 300 000 liiklusregistris registreeritud peatatud registrikandega sõidukite saatus teadmata ning neid ei ole võimalik liiklusregistrist kustutada ka siis, kui neid tegelikult enam ei eksisteeri.

- Mitme sõiduki omamine ei ole luksus, vaid vajadus ning kuna neid üheaegselt ei kasutata, siis on keskkonnale säästvam kasutada igapäevasõiduks väikest sõiduautot, mitte universaalset sõidukit, mis üheaegselt võimaldab vedada koduses majapidamise korrashoidmiseks vajalikke materjale, mahutada suurt peret, on hea läbivusega rasketes teeoludes või on vajalik mingi ajutise iseloomuga töö tegemiseks. Näiteks ei ole võimalik maapiirkondades rentida kaubikut või haagist, tellida veoautot, puksiiri, korvtõstukit, kraanat jne, mida on vaja võib-olla kord aastas, kuid mõnikümmend aastat tagasi toodetud sõidukiga on üksikutel kordadel aastas vajaminev töö on võimalik ära teha.

- vähemalt 30 aastast tagasi valmistatud sõidukeid ei registreerita liiklusregistris ilmselgelt liiklusvahendina tarbimise eesmärgil – sellises vanuses sõidukorras sõidukite hinnakõver hakkab taas tõusma ning nende tarbimismugavus on madalam kui uuematel, aga odavamatel sõidukitel.

- Maksul puudub eesmärk, milleks maksu kasutatakse ning VTK-s ei käsitleta õiglaselt keskkonnamõju, mida kaalult raskemad elektrisõidukid teedele põhjustavad

1 Põhiseaduse § 32 lõige 2 - Igaühel on õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada.

3

- Maksumäär ei lähtu tegelikust sõiduki kasutamisest, mis on väga erinev hooajaliselt kasutataval sõidukil (mootorratas, hobisõiduk) ning takso või rendisõidukil.

- Maksumäär ei arvesta piirkondlike eripäradega, kus ühistransport ning kaubaveo teenuste mõistlik kättesaadavus on piiratud

2. Mootorsõidukimaksu edasisel planeerimisel palume arvestada järgmiste

ettepanekutega – need hõlmavad nii esmase registreerimise kui aastamaksu. 2.1. Vabastada planeeritavast mootorsõiduki maksust liiklusseaduse § 83 alusel

tunnustatud ja liiklusregistris registreeritud/registreeritavate vanasõidukid, kuna tegemist on tehnikapärandi kandjatega ning sisuliselt museaalidega.

2.2. Vabastada planeeritavast mootorsõidukimaksust kõik vähemalt 50 aastat tagasi valmistatud sõidukid, kuna tegemist on kultuuriväärtustega.

2.3. maksu tasumine peab toimuma üksnes reaalse kasutamisaja põhiselt ning proportsionaalse päevatasuga 1/365 aastasest maksumäärast:

- ainult sellisel viisil on võimalik tegelikult motiveerida sõidukite kasutajaid loobuma periooditi mootorsõiduki kasutamisest – kui maksta tuleb nagunii terve aasta eest, siis ei motiveeri see loobuma auto kasutamisest näiteks päevaks, nädalaks või kuuks.

- kasutamisaja määrab sõiduki kasutaja ise sarnaselt teekasutustasu või kohustusliku liikluskindlustusega minimaalselt päeva kaupa, liiklusregistris registreerimise kande kehtivuse (maks üksnes sõidukitele, mille registrikanne ei ole peatatud või ei ole ajutiselt registrist kustutatud nagu raskeveokimaks) või kohustusliku liikluskindlustuse perioodi alusel.

3. Muud ettepanekud 3.1. Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks teeme ettepaneku kehtestada

liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita, registreerimata või peatatud registrikandega sõidukid ei tohi lisaks liikudes teeliikluses osalemisele ka parkida avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel teedel kui erateedel. Sellised sõidukid tuleb paigutada hoiukohta omaniku kulul nagu liiklust takistavalt pargitud sõidukid ning kui omanik sõidukit ära ei vii, siis lugeda hüljatuks ja utiliseerida omaniku kulul.

3.2. Eramaa omaniku loata eramaal hoitavate sõidukite hoiukohta paigutamiseks kehtestada samasugune regulatsioon nagu avalikus ruumis parkivate sõidukitele – sõiduki omaniku kulul.

3.3. Tõhustada riiklikku kontrolli, et sõidukeid hoitaks keskkonnale ohutul viisil. 3.4. Luua regulatsioon, mis võimaldab omaniku valdusest väljunud sõidukite liiklusregistrist

kustutamiseks olukorras, kus sõidukit omaniku valduses enam ei ole, kuid registrikanne on säilinud.

Põhjendame oma seisukohti järgnevalt: 1. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 18.09.2000 direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud

sõidukite kohta sätestab artikkel preambula lõikes 10 järgmist: Nõuetekohaselt ja keskkonnasõbralikul viisil hoitavate vanasõidukite kohta, mille puhul mõeldakse ajaloolisi, kollektsionääridele huvi pakkuvaid või muuseumidele mõeldud sõidukeid, olgu need siis kasutusvalmis või osadeks lahti võetud, ei kehti direktiivis 75/442/EMÜ sätestatud jäätmete määratlus ning kõnealused sõidukid ei ole käesoleva direktiivi reguleerimisalas. Sellest nö romudirektiivist tuleneb, et vanasõidukite puhul ei kehti samasugused keskkonnanõuded nagu tavaliste sõidukite kohta. Loomulikult ei ole iga vana sõiduk (lahku kirjutatult) automaatselt allutatud sellistele nõuetele. Eesti Vabariik on võtnud sellest direktiivist üle selle osa, mis puudutab kasutusvalmis vanasõidukeid ning kehtestanud nõuded vanasõidukite liiklusregistris registreerimise kohta. Siiani ei ole kehtestatud nõudeid vanasõidukitele, mis on lahti võetud,

4

kuid selleks on vajadus olemas. Eriti tõusetub see seoses mootorsõidukimaksuga ning oleme valmis esitama ettepanekud sellise regulatsiooni loomiseks.

2. Liiklusseaduse § 83 lõige 1 sätestab, et vanasõiduk on teaduse või tehnika arengut kajastav, ajaloolis-kultuurilise väärtusega, kollektsionääridele või muuseumidele huvi pakkuv sõiduk, mille valmistamisest on möödunud vähemalt 35 aastat. Liiklusseaduse § 83 lg 2 sätestab, et sõiduki vanasõidukina määratlemiseks peab sõiduk olema vanasõidukina tunnustatud. Täita tuleb kaks kriteeriumi ehk sõiduk peab olema vähemalt 35 aastat vana ja läbinud vastava tunnustamise protseduuri. Tunnustamise käigus hinnatakse sõiduki originaalsust ning tehnilist seisukorda ning mõlema osas on kehtestatud oluliselt kõrgemad nõuded kui sama vana tavasõiduki tehnilise ülevaatuse läbimiseks2. Vanasõidukina tunnustamise protseduuri läbiviimine on delegeeritud vanatehnikaklubide määratud asjatundjatele ning vastavat asjaajamist korraldab katusorganisatsioonina Eesti Vanatehnika Klubide Liit. Esimesed vanasõidukina tunnustamised teostati 2001. aastal, tänasel päeval kehtiv süsteem käivitati 2006. aastal. 31.12.2022 seisuga on tunnustatud vanasõidukina 977 erinevat sõidukit. Vanasõidukina tunnustatud sõidukid on ajaloolise väärtusega ning nende praktiline väärtus liiklusvahendina on väike. Ajaloo ja tehnikakultuuri märkidena on neil aga sarnane tähendus nagu arhitektuuri- või kunstimälestistel. Vanasõiduki vähesest kasutamisest tulenevalt ning ajaloolis-kultuurilise väärtuse säilitamiseks on vanasõidukitele kehtestatud alates 2006. aastast mitmeid erisusi võrreldes tavasõidukitega. Tehnilise ülevaatuse periood on 4 või 12 aastat (MKM 18.07.2011 määrus nr 77 § 6 lg 8 ja 81), puudub kohustusliku liikluskindlustuse sundkindlustus (LKindlS § 4 p 1), liiklusregistrist kustutamisel ei ole vaja sõidukit utiliseerida (MKM 03.03.2011 määrus nr 19 § 10 lg 3), erinõuded vanasõidukite restaureerimiseks ja hooldamiseks kasutatavatele materjalidele (välisõhukaitse seaduse § 32 lg 4).

3. Vanatehnikaharrastuse oluliseks komponendiks (nagu ka muude vanavara esemete kogumise,

säilitamise ja taastamise juures) on tehnikapärandi objektide säilitamine. Kuivõrd vanadele asjadele ei toodeta uusi varuosi, siis on säästvaim ja mõistlikeim viis ka selliste sõidukite säilitamine, mis võib-olla enam kunagi liikluses ei osale. Eesti Vabariigis puudub riiklik muuseum, kuhu saaksid vanatehnika omanikud anda oma sõiduki hoiule, et seda tehnika- ja kultuuripärandina hoitaks tulevastele põlvedele. Tehnikapärand vajab samasugust hoidmist ja säilitamist nagu ka muud ajaloolised esemed. Seetõttu on väga oluline mitte pärssida eraalgatuslike kogujate entusiasmi ja võimalusi, kuna tehnikapärand on samasugune osa kultuurist nagu koduloomuuseumid. Vanatehnikapärandit kui ühte osa kultuuri- ja ajaloopärandist on vanatehnikaklubid ning laiemalt kõik vanatehnikaharrastajad hoidnud läbi erakollektsioonide, mis ei ole käsitletavad muuseumidena seaduse mõttes, kuid võimaldavad inimestel tutvuda nende ajalooliste eksponaatidega. Kõik eksponaadid ei pruugi isegi olla sõidukorras, kuid omanikel on säilitatud nende dokumendid ning sõidukid vastavalt liiklusseaduse § 76 lg 1 ja 77 lg 3 nõuetele registreeritud liiklusregistris. Teine väljund on nn „liikuva muuseumi“ kontseptsioon ehk vanatehnikaklubid korraldavad näituseid nii oma tegutsemiskohas kui väljasõite üle kogu Eesti, et tutvustada vanatehnikat. See ei ole mitte kunagi olnud riiklikult toetatud, kuid omab alati suurt kõlapinda kohalikus kogukonnas. Vanatehnikanäitused laiendavad inimeste silmaringi ja harivad ajaloost, filmid-artiklid- telesaated vajavad tehnikat Eestist, vanatehnikat kasutatakse ajalooliste sündmuste taasloomisel või mälestamisel (küüditamise aastapäeval oli näiteks Vabaduse väljakul eksponaadina ajastukohane veoauto jne). Menuka filmi „O2“ jaoks oli tarvis lisaks 1939. aasta olustiku loomiseks ka ajastukohaseid sõidukeid ning Eesti vanatehnikaharrastajate kogudest toodi filmivõtetele ühtekokku 45 täpselt ajastusse sobivat ja originaalseisukorras erinevat sõidu- ja veoautot ning mootorratast. Vaid üks auto toodi Lätist ning Soomes toimunud võtetel oli üks auto ja üks lennuk Soomest. Mõeldamatu on üle kogu maailma otsida Eesti ajalukku sobivaid sõidukeid. Lähiajalugu kujutavatest filmidest osalesid Eesti vanatehnikaharrastajad suurema sõidukipargiga filmi „Kalev“ võtetel. Rääkimata

2 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1221/0202/2002/MKM_m41_lisa4.pdf#

5

väiksematest osatäitmistest praktiliselt kõikides Eesti filmides. Kuna filmid on liikuva pildiga, siis peavad ka sõidukid olema liikuvad. Muuseumis pukkide peal seisvad autod ja mootorrattad on nagu mausoleumis olev muumia, mida saab küll vaadata, kuid mitte panna liikuma. Suuremate kollektsioonide omanikud on väljendanud seisukohta, et omandimaksu kehtestamisel tuleb sõidukorras ja registreeritud vanasõidukid vähemalt osaliselt müüa maha või kustutada registrist ning sõidukitest saavad mittesõitvad esemed, mis kunagi enam ei rikasta kogukonnaüritusi, filme ja liikuvaid näituseid. Kas soovime vaadata rahvariideid muuseumis klaasi taga või tantsu- ja laulupeol meie inimeste seljas elamas? Näiteks Eesti Vabariigis enne II MS toodetud mootorratas Tempo on säilinud ainueksemplarina, Tartu Autoremondi Katsetehases toodetud busse TA on säilinud üksikud eksemplarid. Neid ei ole enam kunagi võimalik juurde toota ning ajalugu hävineb. Hinnanguliselt säilib harrastajate käes vähem kui 0,1% toodetud sõidukitest. Amortiseerunud sõidukid loomulikult taaskäideldakse, kuna kõigi sõidukite säilitamine ei ole mõistlik ega vajalik. Peame vajalikuks rõhutada, et peatatud registrikandega sõiduk ei ole automaatselt romu, vaid tegemist võib olla ka väga heas tehnilises seisukorras ja ajaloolise sõidukiga, mida omanik lihtsalt ei soovi ajutiselt kasutada või soovib säilitada museaalina tulevikuks.

4. Eesti Vanatehnika Klubide Liit on kaardistanud ühtekokku 36 avalikku kollektsiooni ning eksponaatide arv igaühes neist on kümnetes ja mõnes isegi üle saja ühiku. Kavandatava mootorsõidukimaksuga läheksid ka need vanad sõidukid mootorsõidukimaksu alla, kuigi neid sõidukeid tegelikult ei kasutata teeliikluses ning hoitakse keskkonnale ohutult garaazis või muuseumiväärilises ruumis. Rääkimata sellistest erakollektsioonidest, mis sellel avalike andmetega kaardil ei kajastu. Kas tõepoolest on plaanis hõlmata mootorsõidukimaksuga ka Maanteemuuseumis, Eesti Rahva Muuseumis, Mootorispordimuuseumis või Mootorrattamuuseumis olevad eksponaadid üksnes seetõttu, et need on registreeritud ka liiklusregistris ning liiklusregistrist kustutamine oleks võimalik üksnes nende eksponaatide utiliseerimise kaudu? Või kuidas kavatseb Eesti Vabariik käsitleda neid sõidukeid, mis on reaalselt olemas (näiteks suur osa Maanteemuuseumi ekspositsioonist), kuid jäetud liiklusregistris registreerimata?

5. Vanasõidukite omanikud ning laiemalt hobisõidukite omanikud on varuosade eesmärgil kogunud tagavaraks mitmeid sõidukeid, kuid väga sageli ei ole mitme sõiduki korral võimalik määratleda seda, milline sõidukitest võetakse tulevikus kasutusele teeliikluses ja milline jääb üksnes varuosadeks. Unikaalsete sõidukite varuosadeks ostmine muutub siis võimatuks, kuna tuleb kas tasuda igavesti mootorsõidukimaksu või utiliseerida sõiduk tervenisti (utiliseerida tuleb sõiduk komplektsena - keelatud on varuosade eemaldamine). Lammutustõendita on võimalik küll utiliseerida vanasõidukit, kuid vanasõidukina registreeritud sõidukid on siiski väga heas sõidukorras ning neid ei lammutata varuosadeks. Vanasõidukid ise vajavad varuosi. Puudub seadusandlik võimalus registreerida vanasõiduki tehnilisetele nõuetele mittevastavat sõidukit vanasõidukina ja siis registrist kustutada, et säilitada seda varuosadena. Seejuures on ka sisuliselt võimatu määratleda, milliseid varuosi võiks kunagi tulevikus vaja olla. Lisaks veermiku ja mootori kuluosadele ei ole välistatud liiklusõnnetuses saadud kahjustuste likvideerimiseks keredetailide, löökaugus kahjustatud velje, kodulooma poolt lõhutud või reostatud interjööridetailide, purunenud ukseklaasi, ilmastiku käes kahjustada saanud plastdetailide vahetus vmt. Neid varuosi ei ole võimalik osta poest, vaid saada üksnes ja ainult doonorsõidukitelt. See on taaskasutuse kõige positiivsem näide ning keskkonnale palju väiksema jäljega, kui koopiatoote valmistamine.

6. Kui Eesti Vabariik jääb nõude juurde kehtestada mootorsõidukimaks omandimaksuna kõigi liiklusregistris registreeritud sõidukite kohta, siis on vajalik luua regulatsioon, kuidas on võimalik sõiduk kustutada liiklusregistrist jäädavalt, kuid siiski säilitada selle osi varuosadena. Selleks ei ole lahendus autolammutus, kuna ärilistel eesmärkidel tegutsev autolammutus on säilita enam kui 25 aasta tagasi valmistatud sõidukite detaile - nende hoiustamine on kulukas ning müügihind madal. Arvestades kogu maailmas toodetud erinevate

6

mootorsõidukite mudelite rohkust ei oleks selline tegevus ärilise ettevõtmisena ka võimalik. Küll aga on mõistlik, et lisaks restaureeritavale või kasutatavale sõidukile on harrastajatel ka mõni varuosade doonorina kasutatav sõiduk. Varuosade eest maksu nõudmine on ebaõiglane ning sellisel juhul tuleks maksustada ka ettevõtteid, kes müüvad mootorsõidukite varuosi. Samamoodi nagu vanu kellasid koguv ning taastav harrastaja ei viska katkiste kellade varuosi ära, vaid hoiab alles ning kasutab teiste kellade parandamiseks.

7. Vanatehnika harrastusel on lai kandepind ka noortele tehnikahariduse andmisel ja vaba aja sisustamisel. Just noored on hinnatundlikud ning see võib noori harrastajaid selle käelisi oskusi ning tehnilisi teadmise arendava vajaliku tegevuse juurest eemale viia. Isegi kui vana sõiduk ei ole taastatud "vanasõiduki" nõuetele vastavalt, siis ikkagi ei ole tegemist sellise sõidukiga, mida saaks igapäevaselt liikluses kasutada. Kui vanemate autode kasutamine on säästvam ning kooskõlas nende turuväärtusega, siis on lootus ka nende pikemaks säilimiseks ajaloo talletamise huvides. Vanemaid sõidukeid ilmselgelt ei kasutata intensiivselt - tulenevalt tehnilistest eripäradest ja kasutusmugavusest kasutavad neid inimesed, kes sõidavad vähem ja enda tarbeks ning ei ole suutelised uuemat autot soetama. Seega on odavamate autode (mida vanemad autod kahtlemata on) soosimisel ka sotsiaalne ja kasvatuslik taust noorte kaasamisel.

8. Vanasõidukitega osaletakse liikluses väikeses ulatuses ning neid üldjuhul ei kasutata igapäevasõitudeks (läbisõit aastas on mõnikümmend kuni mõnisada kilomeetrit). Oleme analüüsinud vanasõidukite läbisõite Transpordiameti liiklusregistris olevate läbisõiduandmete põhjal. Kuna ülevaatuse tähtaeg on 4 aastat, siis viimase 4 aasta jooksul vanasõidukina tunnustatud sõidukite läbisõidu muutust ei ole võimalik analüüsida (neid on 1010 sõidukist 456 sõidukit), osadel vanasõidukitel ei ole üldse ülevaatust pärast akti väljastamist tehtud ning osadel on andmed puudulikud. Kaks võrreldavat ülevaatuse hodomeetri näitu on tuvastatud 167 erineval vanasõidukil (ehk 30% rohkem kui 4 aastat tagasi tunnustatud vanasõidukitel). Neist 11 sõidukil on andmetes anomaalia ehk hodomeetri näit on justkui vähenenud (andmesisestuse vead). 154 võrreldavate andmetega vanasõiduki keskmine aastane läbisõit on Transpordiameti liiklusregistri tehnoülevaatuste andmebaasi kohaselt kokku oli 132767 km. Kui laiendada need andmed üldse kasutatavatele vanasõidukitele (see nähtub liikluskindlustuse andmetest), siis ca 50% vanasõidukina tunnustatud sõidukitest ei osale üldse liikluses, ca 28% sõidab vähem kui 500 kilomeetrit aastas, ca 10% sõidab 500 kuni 1000 km aastas, ca 11% sõidab 1000 kuni 4000 kilomeetrit aastas ning vaid 1% sõidab veidi üle 10 tuhande kilomeetri aastas3. Keskmistatud läbisõit aastas on ühel kasutusel olnud vanasõidukil 851 kilomeetrit. Kui arvestada sellega, et vaid 50% vanasõidukitest on üldse teeliikluses kasutuses, siis keskmine läbisõit kõigi vanasõidukite kohta on ca 425 km aastas. Võrreldes tavakasutuses olevate sõidukitega on see kümneid kordi väiksem ja seega ka mõju keskkonnale on heitmete osas marginaalne. Oluline osa vanasõidukitest aga ei sõida üldse, vaid seisab kollektsioonides ja muuseumides (ca 50%).

9. Vanasõidukite vähest kasutust ja madalat kasutusriski kinnitavad ka Eesti Liikluskindlustuse Fondist saadud andmed. 31.12.2022 seisuga oli Eestis kehtiva vanasõiduki tunnustamise aktiga 977 erinevat sõidukit, kuid vähemalt ühel päeval oli 2022. aastal kindlustatud 499 vanasõidukit. See tähendab, et kõigist vanasõidukitest vaid 51 % osalesid üldse teeliikluses. Keskmine kindlustuspäevade arv kindlustatud vanasõidukitel oli 2022. aastal 165 päeva ehk ca 6,5 kuud. Seega - kui vanasõidukit üldse kasutatakse, siis üksnes hooajaliselt ning keskmiselt poole aasta vältel. Veelgi kõnekam on liikluskahjude statistika. 2020 kuni 2022 ehk kolme aasta jooksul osales vanasõiduk ühtekokku 9 korral liiklusõnnetuses, sh 2 korral oli

3 Kahel tavapärasest suurema läbisõiduga vanasõidukil on hodomeeter läbinud remondi ja seetõttu ei kajasta näit tegelikku läbisõitu (1956. aastal valmistatud ZIS 110B registreerimismärgiga A096 ja 1942. aastal valmistatud Zündapp KS 750 registreerimismärgiga M177). Ülejäänud 154-st võrreldavast sõidukitest on 118 sõidukit aastase läbisõiduga alla 1000 km, sh alla 500 km 86 sõidukit. 1000 kuni 2000 km sõidab aastas 21 vanasõidukit, 2000 kuni 3000 km aastase läbisõiduga on 6 sõidukit, 3000 kuni 4000 km aastase läbisõiduga on 7 vanasõidukit ning vaid kahe sõiduki keskmine läbisõit aastas üle 10 000 km – sõiduauto Mercedes-Benz aastase keskmise läbisõiduga 13372 km, mis osaleb igal aastal kokkutulekutel Eestist väga kaugel (Ukrainas, Poolas jne) ning 1979. aastal valmistatud Ikarus buss aastase keskmise läbisõiduga 10086 km, mida kasutati vanatehnika tutvustamiseks välisreisidel

7

vanasõiduk ise liiklusõnnetuse põhjustajaks. Keskmiselt osales vanasõiduk seega kolmes liiklusõnnetuses aastas. Kui võtta aluseks 2022. aasta, siis osales liiklusõnnetuses 4/499=0,8% kindlustatud vanasõidukitest. LKF 2022. aasta kokkuvõtte kohaselt oli 31.12.2022 kehtiva kindlustuslepinguga sõidukeid 826300 ning 2022. aasta jooksul registreeriti 37088 kindlustusjuhtumit4. Seega 4,5 kindlustusjuhtumit 100 sõiduki kohta. Kui arvestada, et liiklusõnnetuses osaleb üldjuhul 2 sõidukit, siis osales 2022. aastal liikluskindlustuse kindlustusjuhtumites ca 74000 sõidukit ehk ca 9% Eestis kindlustatud sõidukitest. Tavasõidukid osalevad seega liiklusõnnetustes enam kui 10 korda sagedamini kui vanasõidukid.

10. VTK-s on viidatud, et Soomes ja Lätis on mootorsõidukimaks omandimaks, kuid see ei vasta tõele. Mõlemas riigis, samuti Taanis, Rootsis ja Norras on mootorsõidukimaksu vabastus sõidukitele, mis ei ole registreeritud kasutamiseks teeliikluses (vt nt Soome ajoneuvoverolaki § 4 ja 4a). Eesti Vanatehnika Klubide Liit pöördus FIVA kaudu meie lähipiirkonna vanasõidukiorganisatsioonide poole saamaks teada, kuidas on tehnikapärandiks olevate sõidukite ning tarbimiseesmärgil mittekasutatavate sõidukite maksustamine korraldatud:

1.1. Läti – vanasõidukina registreeritud sõidukitel (VS-registreerimismärk) ei ole automaksu, samuti sõidukitel, mis on ajutiselt registrist kustutatud (allikas: Latvijas Antiko Automobilu Klubs ehk AAK – Valts Ceplevics5)

1.2. Leedu – automaksu ei ole, kuid 2021. aastal algatatud maksuseaduse eelnõu menetlemisel olid vanasõidukite osas ette nähtud maksuvabastus. 2022. aasta kevadel võeti maksuseadus päevakorrast maha (allikas: Retromobile - Ramunas Kardelis)

1.3. Rootsi – mootorsõidukimaksust on vabastatud kõik vähemalt 30 aastat vanad sõidukid, mida ei kasutata ärilistel eesmärkidel ja sõidukid, mis on ajutiselt registrist kustutatud, tasumine kuu kaupa, esmase registreerimise tasu ei ole vähemalt 30 aastat vanadele sõidukitele (allikas: Motorhistoriska Riksförbundet ehk MHRF – Jan Tägt6)

1.4. Norra – enne 1984. aastat valmistatud sõidukitel on olulised maksusoodustused, maksu ei ole registrist ajutiselt kustutatud sõidukitel (allikas: Landsforbundet av Motorhistoriske Kjøretøyklubber ehk LMK)

1.5. Taani – vähemalt 35. aasta vanustel sõidukitel on maksumäär 25%, tasumine võimalik päevakaupa (allikas: Motorhistorisk Samråd ehk MhS – Johnny B. Rasmussen)

1.6. Soome – vanasõidukitel (museoajoneuvo – ca 30 000 sõidukit) ning registrist ajutiselt kustutatud sõidukid ei maksa automaksu, maks on ainult M- ja N-kategooria sõidukitele, kuid mitte mootorratastele (allikas: Suomen Ajoneuvohistoriallinen Keskusliitto ehk SAHK – Leo Belik7).

11. Mootorsõidukimaksu VTK-s avaldatud kriteeriumidele vastab 31.12.2022 seisuga

tunnustatud 977-st sõidukist vaid 790 sõidukit ehk mõju riigieelarvele nende museaalide mootorsõidukimaksust vabastamisel oleks väga väike – 790x30=23 700 eurot.

12. Oleme analüüsinud ka vanasõiduki vanuses olevate sõidukite liiklusregistri andmeid ning tuvastanud, et vaid 8% liiklusregistris registreeritud vähemalt 35. aastat tagasi valmistatud sõidukitest on läbinud 2022. aastal tehnilise ülevaatuse. Ühtekokku on kuni 1987. aastal valmistatud sõidukeid (kategooriad L3-L7, M1, M1G, N1, N1G) liiklusregistris 64709, neist kehtiva registrikandega 11886 (18,4%) ja kehtiva ülevaatusega 5142 (7,9%, sh ka 790 vanasõidukit). On ilmne, et ca 90% nii vanadest sõidukitest on tegelikult hävinenud või ei oma enam väärtust säilitamiseks. Seetõttu on oluline ka mingil kujul säilinud sõidukite suhtes läbi viia revisjon ja registriandmete korrastamine. Siiani puudus selliste sõidukite omanikel selleks motivatsioon, kuna liiklusregistri kandega ei kaasnenud mingeid ebameeldivaid

4 https://www.lkf.ee/sites/default/files/LKmajandustulemuste_kvartesitlus_2022_4Q_0.pdf?121 5 https://likumi.lv/ta/en/en/id/223536 6 Road Traffic Tax Act 2006:227 7 https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2003/20031281

8

tagajärgi. Kuna mootorsõidukimaksuga kavandatakse panna rahalised koormised ka selliste sõidukite omanikele, siis võib see kaasa tuua ka selliste sõidukite utiliseerimise, mis tegelikult oleksid vajalikud tehnika-ajaloo säilitamiseks. Eesti Vanatehnika Klubide Liit on loonud võrgustiku ja süsteemi vanasõidukite tunnustamiseks ning omab seetõttu kompetentsi hindamaks ka seda, kas konkreetne vanasõiduki vanusele vastav sõiduk on väärt säilitamist kas tervikuna (st säilib ka registrikanne) või varuosadena (st kustutatakse jäädavalt registrist, kuid säilitatakse varuosadena) – see vastab ka täielikult romudirektiivi 2000/53 preambuli lõige 10 sätestatud erandile. Analoogselt vanasõiduki tunnustamisega saame teostada ülevaatuse ka neile sõidukitele, mis ei ole kasutatavad või omanikud ei soovi neid ajutiselt kasutada, kuid ei ole mõistlik neid utiliseerida. Sellise ülevaatuse käigus saame anda ka hinnangu sellele, et neid sõidukeid või nende varuosi hoitakse keskkonnale ohutul viisil. Tõendi alusel saab säilitada nende sõidukite registrikande vabastades need kas täielikult mootorsõidukimaksust või üksnes selleks perioodiks, mil neid ei kasutata ehk nad ei ole kantud „aktiivsesse“ liiklusregistrisse. Sellisel viisil oleks tagatud tehnikapärandi säilitamine ning samal ajal keskkonnale ohtlike sõiduki utiliseerimine.

13. Kultuuriväärtuste väljaveo, ekspordi ja sisseveo seaduse § 2 lg 1 p 15 sätestab kultuuriväärtusena mootorsõidukid ja auto kered, samuti militaartehnika, mis on vanemad kui 50 aastat, välja arvatud sellised, mis on toodud Eestisse pärast 1991. aasta 20. augustit. Liiklusregistris registreeritud sõidukitest on 8776 valmistatud kuni 1972. aastal ehk vähemalt 50 aastat tagasi, neist kehtiva registrikandega on 2921 sõidukit (33 %) ning kehtiva ülevaatusega 1121 (13 %). Kuna põhimõtteliselt on tegemist kultuuriväärtusega (pärast 1991. aastat on toodud Eestisse väga vähe nii vanu sõidukeid ning needki on enamasti registreeritud juba vanasõidukina), mida ei ole võimalik Eestist välja viia ega eksportida ilma Muinsuskaitseameti loata, siis võib tekkida olukord, kus omanikul ei ole võimalik seda õiglase tasu eest võõrandada, et vältida mootorsõidukimaksu tasumist. Seetõttu teeme ettepaneku, et kõik sõidukid, millel on vanust vähemalt 50 aastat ja mis on seetõttu kultuuriväärtused, oleksid vabastatud mootorsõidukimaksust. Alternatiivselt palume kaaluda seda, et mootorsõidukimaksust oleksid vabastatud sellised vähemalt 50 aasta vanused mootorsõidukid, mille registrikanne ei ole aktiivne, et vältida nende kultuuriväärtuste utiliseerimist. Kõigist mootorsõidukimaksuga hõlmatud sõidukitest moodustavad kuni 1972. aastal valmistatud sõidukid 0,08% ning mõju riigieelarvele on marginaalne isegi juhul, kui kõik need sõidukid jääksid liiklusregistrisse alles. On aga ilmne, et mootorsõidukimaksu mõjul utiliseeritaks ka neist suur osa ning maksulaekumist nagunii ei tuleks.

14. Mitmetes riikides (näiteks Saksamaa) on kollektsioonisõidukitele ette nähtud üks registreerimismärk, mis registreeritakse kollektsiooni omaniku nimele ning kasutatakse sõidukil, millega parajasti sõidetakse. Omanik registreerib numbrimärgi kasutamise analoogselt Eesti kehtiva PROOV-registreerimismärgi süsteemiga. Kuna kollektsioonisõidukitega ei sõideta korraga, vaid omanik saab kasutab vaid ühte sõidukit, siis ei ole võimalik kuritarvitused. Eestis tuleb aga iga sõiduk eraldi registreerida, mis suurendab juba täna rahalist koormust selliste sõidukite omanikele.

15. Euroopas ei ole teada ühtegi riiki, kus mootorsõidukimaksuga maksutataks üksnes sõiduki omamist. Sõiduki omamise käigus ei teki sõidukist mitte mingit keskkonnamõju, kuna heitgaase, müra, koormust teedele ning liiklusõnnetusi saavad põhjustada vaid töötava mootoriga ning liikuvad sõidukid. Liiklusregistrist ajutiselt kustutatud sõidukiga on see võimatu. Sõidukite hoidmisest tekkiva keskkonnamõju vältimiseks kõigi sõidukite maksustamine ei ole õiglane ega proportsionaalne. Sellise loogika järgi peaks maksustama ka kõik nii ärilises kui erakasutuses kütusekanistrid, kütteõli hoidlad, gaasiballoonid, kemikaale sisaldavad värvid, ravimid, toidukeemia jne. Mootorsõidukimaksu kehtestamise põhjendused ei võimalda vähendada keskkonnamõju, kuna maksustatakse eelkõige Eestis juba kasutusel olevaid sõidukeid. On ilmne, et juba soetatud sõidukite kasutamisest loobumine ei saa olla ka maksu kehtestamisel massiline, küll aga langeb saastavamate sõidukite turuhind ning neid

9

hakatakse kiiremini utiliseerima ehk sõiduki tarbimine selle eluea lõpuni tegelikult väheneb. Kuna auto on siiski tarbeese ja eriti hajaasustusega Eestis, siis tuleb asemele hankida uus tarbeese ehk kusagil tekib keskkonnamõju uue auto tootmisega. Just uute ja kasutatud autode Eestisse toomisel ja kasutusele võtmisel tuleb kehtestada motiveerivad registreerimistasud, et igapäevatarbimisse suunatud sõidukite keskkonnamõju vähendada. Juba kasutusel olevad sõidukid peavad perioodiliselt läbima tehnoülevaatuse, mille käigus kontrollitakse nende nõuetele vastavust – keskkonnanõuetele mittevastavad sõiduki tuleb remontida või utiliseerida.

16. Mootorsõidukimaks ei vähenda autode kasutamist, kuna auto on soetatud praktilistel eesmärkidel ning makstes nagunii terve aasta eest ei motiveeri see sõiduki kasutamist vähendama, kuna maksu suurus ei sõltu kasutamise ajast. Seevastu peatatud kandega sõidukite maksuvabastus motiveeriks autode omanikke näiteks pere teise või kolmanda sõiduki kasutusest teatud perioodidel loobuma ning asendama säästvamate liikumisviisidega. On ilmne, et teise või kolmanda auto omamine ei ole luksus, vaid reaalne vajadus kas erinevat tüüpi sõidukite järele või lühiajaliselt üheaegseks kasutamiseks. Kui kasutusaega planeerides oleks võimalik maksukoormust vähendada, siis motiveeriks see alternatiivsete liikumisviiside kasutamiseks – jalgsi, jalgrattaga, ühistranspordiga. Selliselt toimib praegu kohustuslik liikluskindlustus ning teekasutustasu, kus kasutamisest tulenevate kulutuste vähendamiseks loobutakse mingiks perioodiks sõiduki kasutamisest ning kasutatakse alternatiivseid liikumisviise.

17. VTK ei sätesta mootorsõidukimaksu mopeedidele, bussidele, traktoritele, maastikusõidukitele ja veoautodele, mis kõik omavad samamoodi keskkonnamõju ning mõned oluliselt suuremat kui mootorrattad või kuni 3500 kg tühimassiga autod. Selline valikuline suurt keskkonnamõju omavate sõidukite üksnes mingis osas maksustamine on vastuolus VTK-s nimetatud ühetaolise maksustamise põhimõttega. Hooajaliselt või muul põhjusel harva kasutatavate sõidukite maksustamine samaväärselt taksoteenust osutavate või rendisõidukitega on ebaõiglane ning ei vähenda keskkonnamõju.

18. Peatatud registrikandega sõidukite mootorsõidukimaksuga maksustamine ei lahenda juba

tekkinud jäätmekäitluse probleeme. Romudirektiivi valguses ei ole mitte mingit õiguslikku alust maksustada ajaloolisi sõidukeid ja nende varuosi keskkonnamõju vähendamiseks. Neil sõidukitel puudub tarbimisväärtus ning vähesest kasutusest tingituna on keskkonnamõju väike. Direktiivi 2000/53 mõjualasse jäävate sõidukite jäätmekäitlusega tekkinud probleemide lahendamiseks tuleb esmalt luua regulatsioon, mis võimaldab liiklusregistrist kustutada sõidukid, mis on kasutusest maha võetud või hävinenud.

19. Maksu või sõidukite kategooria arvestamine tühimassi järgi on senistes liiklusalastes regulatsioonides harukordne ning ei määratle sõiduki tegelikku mõju teedele. See on ka vastuoluline, kuna näiteks N1 ja N1G kategooria sõidukid on defineeritud läbi suurima täismassi, milleks on 3500 kg8. See tähendab, et N1 ja N1G kategooria sõidukite tühimass ei saa kunagi olla rohkem kui 3500 kg, kuna vastasel juhul ei saaks nendel veoautodel olla juhti, sõitjaid ja pagasit. Soovitame ühetaolisuse tagamiseks lähtuda klassifitseerimisel sõiduki täismassist kui tegelikust suurimast võimalikust massist, mis mõjutab nii kütusekulu ja heitmeid kui koormust teedele. Samast põhimõttest lähtuvad ka teekasutustasu, raskeveokimaks ning sõidukite klassifikaatorid. Selline keeruline lähenemine tekitab kindlasti praktikas arusaamatusi, kuna paljude N2, N2G ning M2 kategooria sõidukite tühimass on tegelikult vähem kui 3500 kg, kuid sõiduki kategooria kohaselt võiks väita, et nad maksukohustusele ei allu.

8 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1050/7202/3278/MKM_m42_lisa5.pdf#

10

20. Liiklusregistri andmed ei võimalda tuvastada sõiduki tegelikku omanikku, kuna liiklusregister on informatiivne register. Kuna liiklusregistrisse kantud omaniku andmetel ei ole õiguslikku tähendust, siis ei ole liiklusregistri kannete alusel võimalik kehtestada maksukohustust sõiduki omanikule. Riigikohus on 09.03.2010 lahendis nr 3-3-1-94-099 leidnud järgmist: 12. Riikliku liiklusregistri pidamise põhimääruse § 13 sätestab, et liiklusregistri andmed ei oma õiguslikku tähendust, vaid on informatiivsed. Kolleegium on seisukohal, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile. Tegemist on informatiivse andmekoguga, mida riik, kohaliku omavalitsuse üksus, kohtutäiturid ja notarid kasutavad avalike ülesannete täitmiseks (LS § 65 lg 2). Ka käesoleval ajal kehtiv liiklusregistri põhimääruse § 9 sätestab - Registriandmetel ei ole õiguslikku tähendust, kui seadusest ei tulene teisiti. Kehtiva liiklusseaduse ajal registriandmete informatiivsust kinnitab Riigikohtu 11.12.2013 lahend nr 3-2-1-133-1310 23. Kuigi riik on kehtestanud kohustuse registreerida sõidukid algselt Eesti riiklikus autoregistris ja hiljem liiklusregistris, ei ole selle registreerimisega seaduses seotud eraõiguslikke tagajärgi sõiduki omandiõiguse ja selle üleandmise suhtes. Nii oli see enne 1. veebruari 2001 kehtinud liiklusseaduse (LS1992) ja 1. veebruarist 2001 kuni 30. juunini 2011 kehtinud liiklusseaduse (LS2001) kui ka nende alusel antud õigusaktide järgi. Nii on see ka alates 1. juulist 2011 kehtiva liiklusseaduse (LS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktide järgi. Enne 1. juulit 2011 kehtinud põhimääruse § 13 järgi oli liiklusregistrisse kantud andmetel informatiivne tähendus ning andmete registrisse kandmine ei toonud endaga kaasa õiguslikke tagajärgi, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama tuleneb 1. juulist 2011 kehtiva Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2011. a määruse nr 75 "Liiklusregistri pidamise põhimäärus" (määrus nr 75) §-st 9. Riigikohus on ka varem leidnud, et liiklusregistri kanded ei tekita, muuda ega lõpeta omandiõigust sõidukile ning tegemist on informatiivse andmekoguga (vt Riigikohtu 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 12; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.1; 2. aprilli 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-12, p 9). 24. Kanne auto- või liiklusregistris ei ole ühegi õigusakti järgi sõiduki omandi ülemineku eelduseks, samuti ei saa ainuüksi kandele tuginedes sõidukit heauskselt omandada, nagu see on võimalik nt kinnistu puhul AÕS § 561 järgi. Seega on ka sõiduki nagu muudegi vallasasjade omandi üleminekuks vaja kokkulepet selle kohta ja valduse üleandmist, mitte liiklusregistri kannet (vt ka Riigikohtu 22. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1- 96-06, p 17; 9. märtsi 2010. a otsus haldusasjas nr 3-3-1-94-09, p 14; 1. juuni 2010. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-50-10, p 8.2). Riigikohus on ka leidnud, et võimalik on sõiduki heauskne omandamine AÕS § 95 alusel, st valduse saamisele tuginedes (vt ka Riigikohtu 5. veebruari 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-10-04, p-d 21, 23; 22. detsembri 2006. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-96-06, p 18). Eelnevat ei muuda asjaolu, et ette oli nähtud avalikõiguslik kohustus esitada registripidajale andmed sõiduki omandi ülemineku kohta ja registripidajale antud võimalus andmeid kontrollida.

21. Liiklusregistris on registreeritud sõidukid, mida enam ei eksisteeri, kuid registrikanne on

säilinud. Käesoleval ajal puudub toimiv õiguslik mehhanism selliste sõidukite registrist kustutamiseks, mis ei ole enam liiklusregistri järgse omaniku valduses. Neid ei ole võimalik liiklusregistrisse kantud omanikul utiliseerida ega ka muul viisil registrist kustutada. Selle ebavõrduse lahendamiseks on vajalik luua õiguslik mehhanism, kuidas lihtkirjaliku või ka suulise müügilepinguga müüdud sõidukid saab endise omaniku nimelt kustutada ka siis, kui ei ole säilinud müügileping, müügileping on jäänud vormistamata või uus omanik ei ole sõidukit enda nimele vormistanud. Samamoodi vajab lihtsamalt lahendamist olukord, kus sõiduk on selle omaniku või muu isiku poolt hävitatud, kuid seda ei ole võimalik tõendada nõuetekohase

9 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-3-1-94-09 10 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=3-2-1-133-13

11

utiliseerimistõendiga või muu tõendiga. Üksnes registripõhise mootorsõidukimaksuga ei saa seda olukorda lahendada, kuna maksu kogumine on ebaõiglane ning registrijärgsed omanikud ei saa midagi teha selle olukorra muutmiseks.

22. Mootorsõidukimaksu käsitletakse VTK-s keskkonnamaksuna (lk 1, 5 12), kuid kehtestada soovitakse omandimaksuna (lk 2). Toetame VTK lk 1 põhimõtet, et soosida tuleb ka vanade lõpuni tarbimist ja nõuetekohast utiliseerimist ja lk 7 väljendatud lähenemist, et mootorsõidukimaksu eesmärk ei ole ilmtingimata vanade sõidukite liiklusest kõrvaldamine, vaid nende lõpuni tarbimine. Sellega haakub ka lk 29 väljendatu, et mootorsõidukimaksul on keskkonnaalane regulatiivne eesmärk. Me ei saa nõustuda sellega, et maksustatakse kõik liiklusregistrisse kantud sõidukid sõltumata sellest, kas neid kasutatakse või mitte. Mittekasutatav mootorsõiduk ei oma keskkonnale võrreldavat mõju tema kasutamisega teeliikluses. Kui mingeid asju hoitakse keskkonnale ohtlikult, siis tuleb sellised olukorrad lahendada riikliku järelevalve käigus ja reostaja vastutusele võtmisega, mitte sellega, et maksutatakse kõiki isikuid, kes on sõiduki kandnud liiklusregistrisse, kuid hoiavad neid keskkonnasõbralikult. Kui seisev sõiduk kujutab keskkonnale ohtu, siis ei sõltu see sellest, kas ta on registreeritud liiklusregistris. Samas oleme nõus sellega, et keskkonnaküsimuses on vaja ette võtta samme, et kasutusest kõrvaldatud sõidukid ei kujutaks keskkonnale ohtu. Selleks on meil ka konkreetsed ettepanekud.

22.1. Avalikus ruumis asuvate „romude“ vähendamiseks tuleb kehtestada liiklusseaduses nõue, et tehnoülevaatust mitteläbinud, registreerimismärgita, registreerimata või peatatud registrikandega sõidukeid ei tohi parkida teeomaniku loata avalikult kasutatavatel teedel – seda nii riigile ja kohalikule omavalitsusele kuuluvatel teedel kui erateedel. Avalikuks kasutamiseks ettenähtud teedel võivad sõita vaid registreeritud, ülevaatuse läbinud ning liikluskindlustusega sõidukid. Kui aga sõiduk on registreerimata või puudub ülevaatus, siis on selle sõidukiga liikluses osalemine keelatud ning on õigustatud piirata ka avalikus kohas parkimise õigust (TÜV mitteläbinud sõidukid võivad erandolukorras lühikesi sõite teha, kuid ei ole vajalik nende parkimise lubamine avalikel parkimiskohtadel (va teeomaniku loal). Sellised sõidukid tuleb paigutada omaniku kulul hoiukohta nagu liiklust takistavalt pargitud sõidukid. Kui sõiduki omanik ei tule sõidukile järele hoiukohta, siis tuleb täiendada täna puudulikult toimivat regulatsiooni, et tagada selliste hüljatud sõidukite utiliseerimine nende omaniku kulul.

22.2. Reaalselt eksisteerivate, kuid maaomaniku loata väljaspool teeliikluseks kasutatavat teed hoitavate sõidukite jaoks tuleb kehtestada regulatsioon, mis võimaldab maaomanikul taotleda sellise sõiduki hoiukohta paigutamist omaniku kulul analoogselt teedel pargitud sõidukitega.

22.3. Teabesse kellegi eramaal hoitava või lammutatava keskkonnale ohtliku sõiduki osas tuleb tulevikus riigil suhtuda täie tõsidusega ja luua toimiv järelevalve mehhanism koos selgete nõuetega, kuidas on lubatud hoida sõidukeid, mida ei kasutata teeliikluses – näiteks nõuded keskkonnale ohtlike ainete lekkimise vältimiseks ja lekete kogumiseks jne.

22.4. Eelnevad regulatsioonid aitavad kaasa ka selliste sõidukitega tegelemisel, mis reaalselt eksisteerivad, kuid ei ole liiklusregistris registreeritud – need ei ole VTK kohaselt nagunii plaanis maksustada ehk läbi maksustamise ei saa suunata nende omanikke neid utiliseerima, kuid nad omavad täpselt samasugust keskkonnamõju nagu liiklusregistris registreeritud, kuid mittekasutatavad sõidukid. Seejuures omavad sellised sõidukid reaalset keskkonnamõju erinevalt nendest sõidukitest, mis eksisteerivad üksnes digitaalse registrikandena liiklusregistris, kuid mida tegelikult enam olemas ei ole.

23. Eestis on juba kasutusel sõidukite maksustamine läbi liiklusregistri riigilõivude.

Liiklusregistri toimingute riigilõiv ei ole kulupõhine, vaid oluliselt kõrgema määraga, kui tegelik kulu registritoimingute tegemiseks. Riigilõivuseaduse § 4 lg 1 sätestab - Riigilõivumäär kehtestatakse lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte). Riigilõivuseaduse § 4 lg 2 sätestab, et kulupõhimõttest võib kehtestada erandi järgmistel põhjendustel - toimingu eesmärgist,

12

sellest saadavast hüvest ja kaalukast avalikust huvist, eelkõige sotsiaal- ja majanduspoliitilistest kaalutlustest lähtuvalt võib riigilõivumäära kehtestada kulupõhimõttest erinevalt. Esmase registreerimise riigilõiv on 130 eurot, omanikuvahetuse riigilõiv 61 eurot (e- teeninduses 48 eurot), riikliku registreerimismärgi väljastamise riigilõiv autodele 62 eurot, mootorratastele ja haagistele 30 eurot (üksikkorras 470 eurot ja eritellimusel 1350 eurot). Riiklike registreerimismärkide eest tasub Eesti Vabariik riigihanke võitnud ettevõttele 2,37 eurot (lisandub käibemaks, mille Eesti Vabariik saab omakorda tagasi) tükist ehk riigilõiv on tegelikust kulust on enam kui 12 korda suurem (üksikkorras ligi 200 korda ja eritellimusel 569 korda suurem). Registritoimingu tegemise kulud ei ületa 20 eurot ühe registritoimingu kohta, mis tähendab, et Eesti elaniku jaoks kohustusliku registritoimingu tegemise eest võtab Eesti Vabariik mitu korda suuremat riigilõivu kui on tegelik kulu. E- teeninduse kaudu on kulud veel märkimisväärselt väiksemad. Täiendavate maksude kehtestamine suurendab veelgi maksukoormust ning seetõttu ei vasta tõele ka väide, et Eestis puuduvad auto kasutamise maksud. Teistes riikides ei ole registritoimingute eest võetavad tasud nii kõrged. Muuhulgas pärsivad kõrged registritoimingute riigilõivud ka liiklusregistris näiteks omanikuvahetuse toimingute tegemist, kuna odavamate sõidukite ostjad on hinnatundlikud ning selle asemel, et teha omanikuvahetuse kanne, ostetakse paagitäis kütust, millega saab sõita mitusada kilomeetrit.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tõnu Piibur MTÜ Eesti Vanatehnika Klubide Liidu juhatuse liige Koostaja Indrek Sirk, telefon +372 5136991, [email protected] Lisatud: Tabel Transpordiameti andmetega vanasõidukite läbisõitudest Liikluskindlustuse Fondi vastus teabenõudele Tabel sõidukite registriandmetest seisuga 31.12.2022 https://avaandmed.eesti.ee/datasets/maismaasoidukite-tehnoulevaatused-eestis https://avaandmed.eesti.ee/datasets/soidukite-staatused-eestis

8/17/23, 2:40 PM Gmail - Fwd: RE: EVKL teabenõue

https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=c065668393&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1765523204167989938&simpl=msg-f:1765523204167… 1/2

Indrek Sirk <[email protected]>

Fwd: RE: EVKL teabenõue 1 sõnum

Tonu Piibur <[email protected]> 10. mai 2023, kell 18:55 Saaja: [email protected], Tiit Talts <[email protected]>, [email protected]

----- Forwarded message ----- Subject: RE: EVKL teabenõue Date: K, 10 mai 2023 17:11:51 +0300 From: Kea Mei <[email protected]> To: [email protected] <[email protected]> Cc: Andres Piirsalu <[email protected]>, LKF <[email protected]>

Teie 02.05.2023

Meie 10.05.2023 nr 21051

Tere

Soovitud andmed on lisatud allolevasse tabelisse.

Küsimus 2020 2021 2022

Vanasõiduki osalusel liiklusõnnetuste arv (kokku nii põhjustaja kui kahju saajana) 4 1 4

Mitmel korral oli vanasõiduk kahju põhjustaja? - 1 1

Mitmel korral oli vanasõiduk kannatanu? 4 - 3

Milline oli keskmine vanasõidukile tekitatud kahju suurus? 19 313 - 1 812

Milline oli keskmine vanasõiduki poolt teisele liiklusõnnetuses osalejale tekitatud kahju suurus? - - -

Kindlustamisele kuuluvate vanasõidukite arv liiklusregistri andmete põhjal 31. detsembri seisuga - - -

Kindlustatud vanasõidukite arv liiklusregistri andmete põhjal 31 .detsembri seisuga 73 89 89

Vähemalt ühel päeval kindlustatud vanasõidukite arv 440 480 499

Kindlustatud vanasõidukite keskmine kindlustuspäevade arv kalendriaastas 154 160 165

Kõigi kindlustuskohustusega sõidukite üldarv 31.12 seisuga 924 123 897 232 871 474

Vanasõidukitel ei ole kindlustamiskohustust, kui neid ei kasutata, mistõttu ei ole võimalik välja võtta kindlustuskohustusega vanasõidukite arvu, kuid lisasin päringule kindlustatud vanasõidukite arvu. Samuti ei ole meil kahjuks võimalik väljastada keskmise kahju suurust, kui juhtumeid on olnud ainult üks.

Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumite andmed pärinevad Eesti liikluskindlustuse registrist seisuga 09.05.2023, andmed ei sisalda vabatahtliku sõidukikindlustuse (kaskokindlustuse) juhtumeid. Liikluskindlustuse registri andmed täienevad pidevalt, seega ei pruugi erineva ajahetke väljavõtted kattuda.

Andmete kasutamise ja avaldamise eeltingimuseks on viitamine andmete allikale ja väljavõtte aastale, näiteks "Eesti Liikluskindlustuse Fond (LKF) 2023".

Lugupidamisega Kea Mei

8/17/23, 2:40 PM Gmail - Fwd: RE: EVKL teabenõue

https://mail.google.com/mail/u/0/?ik=c065668393&view=pt&search=all&permthid=thread-f:1765523204167989938&simpl=msg-f:1765523204167… 2/2

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Eesti Liikluskindlustuse Fond / Eesti Kindlustusseltside Liit

analüütik

tel. 667 1827

From: LKF <[email protected]> Sent: Wednesday, May 3, 2023 8:47 AM To: Helpdesk <[email protected]> Subject: FW: EVKL teabenõue Importance: Low

Vastamisel on kirja number 21051

Mairis

From: Tonu Piibur <[email protected]> Sent: Tuesday, May 2, 2023 8:05 PM To: LKF <[email protected]>; [email protected] Cc: 'Tiit Talts' <[email protected]>; Indrek Sirk <[email protected]> Subject: EVKL teabenõue Importance: Low

Tere!

Eesti Vanatehnika Klubide Liidu teabenõue lisatud.

Lugupidamisega Tõnu Piibur

Leht 1

Kategooria Aastad Kokku Registreeritud Peatatud Ülevaatusega L1e, L2e -1972 507 130 377 L1e, L2e 1973-1977 168 45 123 L1e, L2e 1978-1982 258 74 184 L1e, L2e 1983-1987 404 134 270 L1e, L2e 1988-1992 585 202 383 L1e, L2e 1993-1997 416 160 256 L1e, L2e 1998-2002 1217 550 667 L1e, L2e 2003-2007 5832 2922 2910 L1e, L2e 2008-2012 5656 3089 2567 L1e, L2e 2013- 6027 5061 966 Mootorratas -1972 3321 1219 2102 410 Mootorratas 1973-1977 811 296 515 100 Mootorratas 1978-1982 900 401 499 151 Mootorratas 1983-1987 1509 678 831 339 Mootorratas 1988-1992 3078 1510 1568 748 Mootorratas 1993-1997 3611 2449 1162 1425 Mootorratas 1998-2002 6008 4873 1135 3229 Mootorratas 2003-2007 8483 7064 1419 4740 Mootorratas 2008-2012 6636 5461 1175 2961 Mootorratas 2013- 11738 11148 590 2835 Sõiduauto -1972 5288 1648 3640 689 Sõiduauto 1973-1977 5656 1319 4337 586 Sõiduauto 1978-1982 9983 1663 8320 727 Sõiduauto 1983-1987 32988 4062 28926 1868 Sõiduauto 1988-1992 60228 11679 48549 6136 Sõiduauto 1993-1997 75050 27006 48044 15927 Sõiduauto 1998-2002 100599 67393 33206 46913 Sõiduauto 2003-2007 171953 156362 15591 132066 Sõiduauto 2008-2012 136360 132471 3889 98555 Sõiduauto 2013- 251189 245989 5200 92931 Veoauto (N1, N1G) -1972 167 54 113 22 Veoauto (N1, N1G) 1973-1977 321 64 257 29 Veoauto (N1, N1G) 1978-1982 1368 187 1181 96 Veoauto (N1, N1G) 1983-1987 2397 295 2102 125 Veoauto (N1, N1G) 1988-1992 4568 998 3570 535 Veoauto (N1, N1G) 1993-1997 5465 1729 3736 945 Veoauto (N1, N1G) 1998-2002 9709 5337 4372 3307 Veoauto (N1, N1G) 2003-2007 18282 15434 2848 11541 Veoauto (N1, N1G) 2008-2012 17115 16570 545 14525 Veoauto (N1, N1G) 2013- 43645 43247 398 33594 Kokku (va L1 ja L2) 998426 768606 229820 478055

Kuni 1972 valmistatud sõidukid 8776 2921 5855 1121 Kuni 1987 valmistatud sõidukid 64709 11886 52823 5142 kuni 1992 valmistatud sõidukid 132583 26073 106510 12561

sõiduautod 849294 649592 199702 396398 952331 733507 218824 461117

sõiduautod kuni 2012 598105 403603 194502 303467

2022 lõpp

Lehekülg 1

report(12)

VS_SOIDUK_ID REG_NR KP LS KP2 LS2 PAEVI KM AASTA_KESKM

125 A096 31.08.2021 99035 05.09.2017 5258 1456 93777 1000

ZIS 110B, ilmselge viga 2017. aastal, tegelik oli 95258 ehk ca 1000 km aastas

345 I963 15.04.2021 75093 27.02.2017 19848 1508 55245 13372

Peep Kreitsberg MB, mis osaleb igal aastal mõned Euroopa või endise NSVL kokkutulekul

204 A175 09.05.2019 387519 24.03.2015 345875 1507 41644 10086 Ikarus 256 1979, buss

1582 M177 11.06.2021 40507 28.05.2017 10 1475 40497 100

1942. a mootorratas Zündapp KS750, odomeeter vahetatud seoses remondiga, omaniku sõnul tegelik läbisõit ca 100 km aastas

313 A292 13.08.2022 49448 28.08.2018 31840 1446 17608 4445 263 A242 05.07.2021 61120 18.03.2017 43509 1570 17611 4094 236 A209 18.08.2020 41220 29.06.2016 25463 1511 15757 3806 11 A0015 06.11.2020 114720 02.07.2015 94902 1954 19818 3702

1452 M200 12.06.2020 15000 12.04.2016 300 1522 14700 3525 1401 M057 07.08.2020 14409 26.05.2016 280 1534 14129 3362 461 C262 26.03.2021 152810 31.07.2016 138320 1699 14490 3113 45 A017 21.04.2020 24457 01.04.2016 13066 1481 11391 2807 12 A0016 23.09.2019 10108 10.09.2015 35 1474 10073 2494

324 A303 11.07.2022 149544 14.05.2019 141799 1154 7745 2450 199 A170 26.06.2022 46531 20.06.2018 36979 1467 9552 2377

1590 M186 22.06.2022 15260 11.04.2018 5507 1533 9753 2322 271 A250 25.05.2022 225274 17.02.2018 215589 1558 9685 2269 62 A034 10.05.2022 9978 20.02.2017 49 1905 9929 1902 24 A0028 11.05.2021 61369 17.05.2016 52154 1820 9215 1848 68 A040 01.07.2022 26539 11.06.2021 24610 385 1929 1829

198 A169 11.08.2022 92136 31.08.2017 83281 1806 8855 1790 1542 M150 30.04.2021 9514 17.04.2017 2751 1474 6763 1675 344 I958 02.08.2021 26624 05.07.2017 19845 1489 6779 1662 100 A072 24.04.2019 60711 23.05.2015 54241 1432 6470 1649 106 A077 21.05.2021 64625 06.04.2017 57909 1506 6716 1628 112 A083 28.04.2021 55297 13.06.2016 47432 1780 7865 1613 244 A217 03.06.2021 6365 12.06.2017 2 1452 6363 1600 196 A167 16.07.2021 96852 22.08.2016 89179 1789 7673 1565

4282 137AFK 08.09.2022 361800 01.09.2021 360290 372 1510 1482 308 A287 12.07.2019 72598 06.07.2018 71123 371 1475 1451 286 A265 05.08.2022 6107 21.05.2018 328 1537 5779 1372

1375 M031 07.04.2022 28552 28.05.2018 23260 1410 5292 1370 1553 M161 30.07.2020 42545 09.07.2016 36995 1482 5550 1367

61 A033 21.05.2021 59596 16.03.2017 54259 1527 5337 1276 82 A054 11.08.2022 83752 17.04.2017 77413 1942 6339 1191 8 A0012 11.06.2020 78486 29.06.2016 73826 1443 4660 1179

1340 M014 30.05.2020 10359 28.04.2017 6867 1128 3492 1130 343 A888 09.06.2022 74657 12.06.2018 70644 1458 4013 1005 41 A013 18.06.2021 8164 23.07.2016 3480 1791 4684 955 48 A020 26.03.2021 27937 28.01.2017 24150 1518 3787 911

1391 M047 12.06.2020 11258 31.05.2016 7628 1473 3630 899 1 A0001 20.04.2023 48407 27.03.2015 41175 2946 7232 896

170 A139 05.07.2022 87208 21.05.2018 83549 1506 3659 887 1559 M167 25.01.2021 46992 01.06.2016 43052 1699 3940 846 243 A216 18.06.2021 74157 24.03.2017 70725 1547 3432 810 66 A038 11.05.2021 67074 11.09.2015 62744 2069 4330 764

162 A132 07.06.2022 11839 09.05.2018 8742 1490 3097 759 1367 M023 02.09.2021 58981 23.05.2015 54262 2294 4719 751 291 A270 18.05.2022 3227 10.04.2018 214 1499 3013 734

1534 M142 08.08.2020 2987 01.07.2016 0 1499 2987 727 102 A074 11.07.2019 83674 21.05.2015 80662 1512 3012 727 272 A251 22.04.2022 50809 10.04.2018 47900 1473 2909 721

1586 M182 17.04.2021 9896 16.04.2017 7138 1462 2758 689 1449 M084 14.06.2022 6574 04.07.2017 3215 1806 3359 679

17 A0021 14.01.2023 79315 25.05.2018 76170 1695 3145 677 347 I969 24.04.2020 5408 15.04.2016 2694 1470 2714 674 108 A079 04.06.2020 8462 06.10.2015 5406 1703 3056 655 194 A163 01.06.2021 2793 23.02.2017 1 1559 2792 654

1342 M016 30.05.2020 3665 28.04.2017 1672 1128 1993 645 182 A151 10.07.2019 24215 03.06.2015 21754 1498 2461 600

1558 M166 25.09.2020 2352 22.10.2016 13 1434 2339 595 186 A155 09.08.2019 38776 29.06.2016 36924 1136 1852 595 315 A294 19.10.2022 235825 29.08.2018 233367 1512 2458 593 233 A205 19.06.2020 95208 30.05.2015 92247 1847 2961 585 274 A253 15.09.2021 11942 22.04.2017 9396 1607 2546 578 99 A071 23.05.2019 37494 13.04.2015 35160 1501 2334 568

1592 M188 17.06.2022 18177 19.03.2018 15792 1551 2385 561 255 A234 04.07.2022 39127 22.06.2017 36330 1838 2797 555

2388 Z800 20.09.2019 32417 22.08.2018 31840 394 577 535 250 A224 23.04.2021 42747 08.03.2017 40661 1507 2086 505

1471 M098 22.09.2022 13418 16.06.2018 11304 1559 2114 495 1465 M092 14.06.2022 21954 15.06.2018 19981 1460 1973 493 1601 M197 28.06.2022 1878 03.05.2018 6 1517 1872 450 179 A148 05.08.2022 23971 23.05.2018 22117 1535 1854 441 27 A0033 08.09.2022 37754 08.09.2016 35150 2191 2604 434

1372 M028 17.05.2021 6949 16.06.2018 5704 1066 1245 426 2361 A393 01.06.2020 1885 11.09.2015 21 1725 1864 394 1589 M185 08.07.2022 58727 26.03.2018 57210 1565 1517 354 188 A157 17.06.2021 14211 29.07.2016 12500 1784 1711 350

1445 M080 09.07.2021 5374 24.07.2017 3990 1446 1384 349 16 A0020 06.09.2021 66390 25.05.2016 64586 1930 1804 341

226 A199 29.06.2021 39511 06.06.2017 38128 1484 1383 340

Lehekülg 1

report(12)

316 A295 12.04.2023 4035 10.05.2018 2373 1798 1662 337 1321 B737 07.06.2022 33306 07.05.2018 31996 1492 1310 320 262 A241 24.07.2021 84627 10.05.2017 83398 1536 1229 292 261 A240 13.05.2021 23924 12.07.2017 22813 1401 1111 289 85 A057 21.04.2021 52133 10.06.2015 50480 2142 1653 282

276 A255 23.08.2022 56454 14.09.2017 55086 1804 1368 277 171 A140 01.10.2022 30197 11.08.2018 29067 1512 1130 273 307 A286 10.08.2022 80049 02.08.2018 78978 1469 1071 266 30 A002 15.05.2020 8215 29.04.2016 7181 1477 1034 256

228 A200 02.06.2021 128946 28.04.2017 127941 1496 1005 245 260 A239 10.08.2022 98937 13.06.2017 97725 1884 1212 235

1363 M019 01.06.2020 9137 09.05.2018 8679 754 458 222 111 A082 25.06.2020 69997 07.06.2016 69097 1479 900 222

1564 M172 27.08.2021 899 24.08.2017 37 1464 862 215 1611 M207 11.04.2023 850 12.04.2019 1 1460 849 212

7 A0007 08.07.2020 28352 27.07.2016 27515 1442 837 212 1588 M184 27.08.2022 930 20.02.2018 1 1649 929 206 288 A267 30.06.2022 33957 20.06.2018 33163 1471 794 197 109 A080 06.05.2020 69620 03.05.2016 68903 1464 717 179 195 A164 21.05.2022 29500 02.06.2017 28625 1814 875 176 113 A084 03.05.2021 92591 28.04.2017 91915 1466 676 168 266 A245 08.09.2021 2256 29.07.2017 1572 1502 684 166 83 A055 26.11.2021 87715 12.07.2018 87156 1233 559 165 70 A042 01.08.2022 14381 12.07.2017 13575 1846 806 159

322 A301 08.11.2022 46384 09.08.2018 45720 1552 664 156 252 A231 23.08.2021 88957 23.08.2017 88352 1461 605 151 317 A296 07.06.2022 1069 25.05.2018 470 1474 599 148

1556 M164 07.05.2021 582 17.05.2017 8 1451 574 144 295 A274 17.06.2022 603 26.04.2018 6 1513 597 144 320 A299 20.07.2022 13124 17.05.2018 12543 1525 581 139 245 A218 29.05.2021 588 04.05.2017 34 1486 554 136

1603 M199 07.05.2022 42432 30.05.2018 41905 1438 527 134 49 A021 22.07.2022 47579 19.01.2017 46913 2010 666 121

1333 M007 20.07.2022 735 26.07.2016 42 2185 693 116 285 A264 08.09.2022 34110 21.05.2018 33621 1571 489 114 267 A246 22.07.2021 18129 29.07.2017 17676 1454 453 114

1539 M147 22.04.2021 20116 06.03.2017 19663 1508 453 110 211 A182 09.07.2020 77207 27.08.2015 76704 1778 503 103 178 A147 16.05.2022 33647 28.05.2018 33269 1449 378 95 19 A0023 30.03.2021 93571 08.08.2016 93157 1695 414 89

1397 M053 03.09.2019 21036 15.07.2015 20691 1511 345 83 175 A144 13.04.2022 22051 23.07.2018 21783 1360 268 72 174 A143 22.08.2022 35235 23.07.2018 34939 1491 296 72

1379 M035 18.08.2022 2180 29.06.2017 1823 1876 357 69 1591 M187 04.06.2022 20056 04.12.2017 19751 1643 305 68 1390 M046 09.10.2022 2053 09.07.2015 1559 2649 494 68

97 A069 30.07.2021 37164 21.07.2015 36775 2201 389 65 1334 M008 04.02.2022 25830 01.02.2020 25703 734 127 63 172 A141 23.08.2022 20438 03.08.2018 20191 1481 247 61 18 A0022 16.06.2020 38839 31.05.2017 38671 1112 168 55

168 A137 30.05.2019 22741 25.05.2015 22547 1466 194 48 1493 M120 09.01.2021 27850 05.12.2016 27675 1496 175 43 1399 M055 24.05.2022 11519 02.05.2018 11353 1483 166 41

25 A0031 01.09.2020 18353 09.08.2016 18202 1484 151 37 23 A0027 06.07.2020 29030 02.06.2016 28883 1495 147 36

193 A162 29.07.2022 24958 09.11.2016 24788 2088 170 30 52 A024 21.06.2021 43012 10.04.2017 42889 1533 123 29

258 A237 16.09.2021 41183 18.04.2017 41062 1612 121 27 1587 M183 11.05.2021 131 16.04.2017 20 1486 111 27 237 A210 13.07.2022 51406 02.11.2021 51390 253 16 23 79 A051 06.09.2022 34753 12.08.2021 34739 390 14 13

1364 M020 22.08.2020 44218 19.08.2016 44170 1464 48 12 661 A221 30.04.2020 65948 03.10.2019 65944 210 4 7 176 A145 12.08.2022 78965 09.08.2018 78939 1464 26 6 257 A236 16.09.2021 41993 24.03.2017 41972 1637 21 5

1643 M245 05.04.2022 20 20.02.2018 1 1505 19 5 84 A056 15.05.2019 150673 12.09.2018 150670 245 3 4

1392 M048 01.07.2019 10 19.06.2015 0 1473 10 2 1473 M100 03.06.2019 18023 04.05.2015 18013 1491 10 2 298 A277 19.05.2022 99823 25.04.2018 99818 1485 5 1 87 A059 21.04.2021 8681 10.06.2015 8681 2142 0 0

2743 A402 22.05.2021 78266 05.01.2021 78266 137 0 0 224 A197 06.06.2019 38937 31.03.2015 38937 1528 0 0 173 A142 29.07.2022 16287 23.07.2018 16286 1467 1 0

1555 M163 30.03.2101 3 06.07.2016 486 30947 -483 -6 1550 M158 16.06.2021 34600 09.06.2017 34698 1468 -98 -24 1541 M149 10.06.2021 3800 29.05.2017 3899 1473 -99 -25 264 A243 06.07.2021 83365 04.07.2017 84000 1463 -635 -158

5562 M332 12.09.2026 27331 06.06.2022 28393 1559 -1062 -249 1548 M156 25.05.2021 1869 08.07.2017 3225 1417 -1356 -349 104 A076 10.06.2020 33892 19.09.2015 56211 1726 -22319 -4720 53 A025 09.06.2021 1937 18.04.2017 37082 1513 -35145 -8478

1554 M162 27.07.2020 2405 06.07.2016 39188 1482 -36783 -9059

2386 01KEN 18.06.2021 998 13.07.2017 53616 1436 -52618 -13374 ei ole vanasõidukina registreeritud

1380 M036 17.08.2022 875 03.08.2015 109946 2571 -109071 -15485 hodomeeter on 5-kohaline, st näit ei saa olla üle 100 000

KOKKU 132767 ei arvesta vähenenud hodomeetri näite

Lehekülg 2

Saatja: Tonu Piibur <[email protected]>

Saadetud: 18.08.2023 15:05

Adressaat: <"RAM auto">; <"RAM Info">; <[email protected]>

Teema: Eesti Vanatehnika Klubide Liidu seisukohad

Manused: 20230818EVKL Pöördumine Mootorsõidukimaksu kohta.asice

Tere!

Edastame Eesti Vanatehnika Klubide Liidu seisukohad ja ettepanekud seoses

mootorsõidukimaksu väljatöötamiskavatsusega.

Lugupidamisega

Tõnu Piibur

5116265