Mootorsõiduki maksu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine märkustega

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Mart Võrklaev

Rahandusministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Teie 19.07.2023 nr 1.1-26/5035-1,

RAM/23-0982/-1K

Meie 18.08.2023 nr 2-7/2023/3686

Mootorsõiduki maksu väljatöötamiskavatsuse

kooskõlastamine märkustega

Austatud Mart Võrklaev

Peame mootorsõidukimaksu kehtestamist oluliseks, sest Eestis on transpordi keskkonnajalajälg

väga suur ning autostumine on aina jätkunud, millega on kaasnenud probleemid eelkõige

tiheasustusega aladel. Sellist maksu on aastaid soovitanud ka transpordivaldkonna eksperdid.

Maksu kehtestamise peamist eesmärki ja saadud maksutulu kasutamist tuleb kindlasti

mootorsõidukite omanikele põhjalikult selgitada, et maksu eesmärk oleks selge ja läbipaistev ning

muudatust võetaks paremini vastu.

Juhime maksu väljatöötamisel tähelepanu mitmele maksu kehtestamisega seotud aspektile ning

kooskõlastame mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamiskavatsuse allolevate ettepanekutega:

- Väljatöötamiskavatsuse kohaselt tehakse ettepanek maksustada ka need sõidukid, mis

kuuluvad ajutiselt või automaatselt peatatud kandega sõidukite hulka. Peatatud kandega on

Eestis ligi 300 000 sõidukit. Niinimetatud romude omanikele on plaanis anda 2-aastane

üleminekuperiood, et nad saaksid kasutuna seisvad sõidukid nõuetekohaselt utiliseerida.

Registri korrastamiseks on aga oluline, et sõidukite registrist eemaldamine ei jääks

bürokraatlike tõkete taha ning tuleb põhjalikult kaaluda ja leida lahendusi ka neile

tarbijatele, kelle sõiduk on küll peatatud kandega liiklusregistris, kuid kellel ei ole võimalik

esitada tõendit sõiduki häviminemise vms kohta (näiteks on sõiduk müüdud varuosadeks,

utiliseeritud vastava litsentsita autolammutuses või metalli kokkuostja ei ole väljastanud

lammutustõendit, sest omanikul/pärijal puudusid sõiduki dokumendid vms).

- Väljatöötamiskavatsuses on toodud välja, et mootorsõidukimaksu eesmärk on kehtestada

sõidukitele suunatud keskkonnamaks. Kui nn fantoomsõidukite või romude puhul on

maksustamine registri korrastamise eesmärgil mõistetav, siis tõenäoliselt on üksjagu

sõidukeid, mis on mingil põhjusel peatatud kandega, ei osale liikluses, kuid nad on mingil

otstarbel reaalselt olemas - näiteks muuseumiväärtusega sõidukid, millel võib tekkida

vajadus muuta kanne aktiivseks. Mootorsõidukimaksu kehtestamine neile oleks vastuolus

2 (3)

väljatöötamiskavatsuse eesmärgiga säästa ja hoida keskkonda, kuivõrd liikluses

mittekasutatavad sõidukid ei reosta ka keskkonda, lõhu sõiduteid jne.

- Analoogsed näited puudutavad ajutiselt peatatud kandega sõidukeid, mida kasutatakse

hooajaliselt. Nende puhul tuleks luua võimalus sarnaselt liikluskindlustusega aastamaksu

tasumiseks vaid n-ö aktiivsel perioodil ehk maksu ei tasutaks kogu aasta eest.

- Kui sõiduki registreerimisel on elektrisõidukite eelistamine põhjendatud (eesmärk on

mõjutada inimeste valikuid sõiduki soetamisel), siis aastamaksu osas pigem mitte. Kütuse

kasutamisega kaasneva mõju osas on elektrisõidukid küll eelistatud, kuid muud

keskkonnamõjud (ummikud, ajakulu, õnnetused, tootmisega seotud materjalikulu) kaasnevad

ka nendega ehk inimesi võiks suunata võimalusel isikliku auto kasutusest loobuma.

- Maksu väljatöötamisel tuleb arvesse võtta ka seda, et biokütuste kasutamisel väheneb

sõiduki CO2 heide. Kuigi väljatöötamiskavatsuses mainitakse, et aktsiisid on madalad ja

kütuseaktsiisiga pole võimalik kliimaeesmärke saavutada, siis vähemalt keskkonnamõju

arvestamise osas on aktsiisid siiski suures osas oma eesmärki täitnud. Näiteks, arvestades CO2

hinnaks 100 eurot/tonn (heitmete kauplemissüsteemi senine kõrgeim hinnatase), on bensiini

puhul sellega kaasneva CO2 heitmete rahaline väärtus 0,23 eurot/kütuseliiter, diislikütusel 0,27

eurot/l. Aktsiisid on sellest aga oluliselt kõrgemad (vastavalt 0,56 ja 0,37 eurot/liiter). Lisaks

tuleks meeles pidada, et ka sisepõlemismootori kasutamisel on võimalik heitmed oluliselt

vähendada biokütuste kasutamisega. Näiteks on taastuvtoorainel põhineva diislikütuse (HVO)

keskkonna jalajälg kuni 90% väiksem kui fossiilse diislikütuse puhul. Seega CO2 heitmete

osas toimib „saastaja maksab“ printsiip ning mootorsõidukimaksu (aastamaksu) puhul

ei ole kütuse liigi eristamine nii oluline.

- Kuigi registreerimistasu puhul võib pidada elektri- või teiste CO2 heitmevabade või madala

emissiooniga sõidukite eristamist põhjendatuks, annaks sama efekti ostutoetuste kasutamine,

mis on maksuga võrreldes oluliselt paindlikum lahendus. Maksusüsteemi valikul tuleks anda

selge signaal, et elektrisõidukid ei jää tulevikus maksudest või tasudest puutumata (et ei tekiks

n-ö õigustatud ootuseid). Fossiilsete kütuste kasutamise vähenemisega kaasnev aktsiisitulu

laekumise langus nõuab nagunii kompenseerimist (kas läbi mootorsõidukimaksu,

teekasutustasu või muul moel), seega on mõistlik süsteem kohe disainida tulevikusuundi

arvestavaks.

- Kavandatud mõjuanalüüsi puhul tuleb kindlasti arvestada ka teiste maksumuudatustega

(käibemaks, tulumaks). Kõik mainitud muudatused pigem raskendavad väiksemate

sissetulekutega leibkondade olukorda. VTK-s kasutatakse maksu disainimisel kaudset

lähenemist, kus autoomanike maksevõime aluseks võetakse sõiduki vanus, kuid see ei pruugi

piisavalt peegeldada leibkonna tegelikku maksevõimet ning täiendava maksu mõju leibkonna

toimetulekule. Peame oluliseks, et eelnõu väljatöötamise etapis analüüsitaks põhjalikumalt

mootorsõidukimaksu sotsiaalmajanduslikke mõjusid haavatavamatele rühmadele, sh

madalama sissetulekuga ning maapiirkondades elavatele leibkondadele ning võimalusel

mõjule eri tüüpi leibkondade lõikes. Erilist tähelepanu tuleb pöörata sellele, et ei halveneks

erivajadusega inimeste toimetulek ning ligipääsetavus. VTK raames on konsulteeritud Eesti

Liikumispuudega Inimeste Liidu ja Eesti Puuetega Inimeste Kojaga. Soovitame kaasata ka

Eesti Puuetega Naiste Ühenduste Liidu (EPNÜL).

3 (3)

- Lisaks tarbijaid (eraisikuid) puudutavate mõjude hinnangule tuleb põhjalikumalt

hinnata ka mõjusid ettevõtetele (tegevusalade kaupa), sh mõjusid nende kulutasemele ja

konkurentsiolukorra muutusele võrreldes naaberriikidega. Ettevõtjatega suheldes on

jäänud kõlama, et nad pole automaksu ideele vastu, kuid leiavad, et pakutud lahendus ei täida

kliimaeesmärki ning vajaks täiendavaid analüüse ja detailsemat selgitust, sest mootorikütuste

aktsiiside näol on juba täna mootorsõidukite maksustamine olemas ning see vastab väga hästi

ka saastaja maksab printsiibile. Oleme saanud liitudelt tagasisidet, et kui mootorsõidukimaks

tuleb, siis tuleks maksustada üksnes aktiivses kasutuses olevaid sõidukeid ning see peaks

olema sihtotstarbeline maks, mis on suunatud maanteetaristu hooldusesse ja arendusse või

vähemalt vähem saastavamate liikumisvõimaluste edendamisse.

- Täiendavat analüüsi vajab see, kuidas mootorsõidukimaks mõjutab piirkondi, kus ei ole

rahuldavat ühistranspordi kvaliteeti ning kuidas mõjutab see sealsete inimeste töötamise

ja töö- ja pereelu ühitamise võimalusi (lastehoid, kool, huviharidus) ning teenuste

kättesaadavust. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel on maapiirkondade

elanike kulutused transpordile nii rahaliselt kui suhteliselt suuremad kui linnalistes asulates,

sh ühistranspordile kulutavad nad vähem ehk just isiklik transport mängib suuremat rolli.

Linnalistes piirkondades on rohkem alternatiive (ühistransport, sõidukite jagamine/lühirent,

elektritõukerattad jmt). Registripõhiste andmetega on võimalik küllaltki täpselt hinnata,

milliseks kujunevad lisakulud elanikele nende sissetulekutega võrreldes ning millistes

piirkondades ja millise läbisõiduga sõidukite puhul on need suuremad ja kas vanusest sõltuv

tasu vähenemine aitab tekkivat ebavõrdsust leevendada.

- Lisaks tuleb meeles pidada, et üksiku maksumuudatusega ei ole võimalik tarbijate käitumist

muuta, vaid selleks tuleb kasutada ka teisi lahendusi. Väljatöötamiskavatsuse kohaselt on

mootorsõidukimaksu näol tegemist keskkonnamaksuga, mille eesmärk on mh vähendada

heitkoguseid. Seega tuleb riiklikult tasemel leida lahendusi, kuidas samaaegselt

soodustada keskkonda vähem saastavaid alternatiive (näiteks ühistransport,

elektriautod, rattateed), mitte üksnes maksustada olemasolevaid lahendusi.

Sõidukimaksu kehtestamine üksi ei pruugi muuta tarbijate käitumismustreid, vaid tarbijaid

tuleb „nügida“ keskkonnasäästlikumate valikute poole. See ei toimu üksnes maksu

kehtestamise kaudu, vaid tuleb luua ka toimivaid alternatiive.

- Väljatöötamiskavatsuses on aastamaksu tähtpäevaks planeeritud maksustamisaasta

15. veebruar, seejuures maksumaksja on isik, kes on liiklusregistri andmetel sõiduki omanik

maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Halduskoormuse vähendamiseks teeme ettepaneku

maksetähtaeg viia hilisemaks ning selle määramisel võtta arvesse tuludeklaratsiooni

esitamise ja tagasimaksete tähtaegu, et oleks võimalik sarnaselt maamaksuga ka

mootorsõidukimaksu tasuda tulumaksu tagastusest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Kristel Järve, 639 7619, [email protected]