Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest EVEA seisukohad mootorsõidukimaksu kehtestamise kavale

Saatja: <[email protected]>

Saadetud: 11.08.2023 15:25

Adressaat: <"RAM Info">; <[email protected]>

Teema: EVEA seisukohad mootorsõidukimaksu seaduseelnõu VTK

Manused: image001.png; image001.png; EVEA seisukohad_mootorsõidukimaksu

VTK_1108_2023.asice

Lugupeetud rahandusminister hr Võrklaev,

Regionaalminister hr Kallas,

Manuses on EVEA seisukohad mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusele.

Lugupidamisega

Ille Nakurt-Murumaa EVEA president Tel. +372 57809806 e-post: [email protected] veeb: www.evea.ee

Pealkiri: Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu VTK Kuupäev: 20.07.2023 11:22

Saatja: RAM auto <[email protected]>

Saaja: "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>, "[email protected]" <[email protected]>

Austatud kirja saaja

Oleme Rahandusministeeriumi kodulehel kättesaadavaks teinud mootorsõidukimaksu

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, millele ootame Teie arvamusi ja ettepanekuid hiljemalt 18. augustiks.

Link kodulehele: https://fin.ee/riigi-rahandus-ja-maksud/maksu-ja- tollipoliitika/algatused#mootorsoidukimaks-

Lugupidamisega

Mart Võrklaev

Rahandusminister

 Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.

___________________________________________________________________________________ __

Eesti Väike- ja Keskmiste https://evea.ee Ettevõtjate Assotsiatsioon Telefon: +372 6410920 Registrikood: 80014387 E-post: [email protected]

Rahandusminister hr Mart Võrklaev

Rahandusministeerium Teie 20.07.2023

[email protected] Meie 11.08.2023 nr 1108/2023

Koopia: regionaalminister hr Madis Kallas

Põllumajandus- ja maaeluministeerium

[email protected]

Mootorsõidukimaksu seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusest

EVEA seisukohad mootorsõidukimaksu kehtestamise kavale

EVEA hinnangul ei ole Eestis mõistlik mootorsõidukimaksu kehtestada, sest peamiselt

tarbeväärtusega ning inimeste baasvajaduste rahuldamiseks hädavajaliku vara maksustamine

nii väikese rahvaarvuga ja hõredalt asustatud riigis, kus ühistranspordi erinevat liiki võrgustikud

ei rahulda piisaval määral paljude elanike transpordivajadusi, ei ole mõistlik.

Kindlasti tuleb arvestada, et hõreda asustusega piirkondades ei pruugi olla otstarbekas pideva

ja elanike vajadusi arvestava ühistranspordivõrgustiku tagamine. Isiklik sõiduauto võib osutuda

soodsaimaks valikuks.

Mõistlike valikute tegemiseks esitab EVEA põhimõtted, mida mootorsõidukimaksu

seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuses toodud mootorsõidukimaksu kehtestamise korral tuleb

arvesse võtta:

1. Kõige olulisem stabiilse ja turvalise majanduskeskkonna loomisel on, et uue maksu

rakendamisel ei kehtestata reegleid ootamatult ja ilma nende mõju piisavalt

analüüsimata. Eraldi analüüsi vajab ka maksu mõju väikestele ning keskmise

suurusega ettevõtjatele, pidades silmas eriti neid, kelle majandustegevuses on vaja

kasutada sõidukeid, sh kaubikuid. Väga halvasti mõjub uue maksu kehtestamine

praktiliselt samaaegselt nii tulumaksu kui ka käibemaksu tõusuga. Samuti ei ole mõistlik

suurendada ettevõtjate maksukoormust ajal, kui ühtlasi sunnitakse väike- ja keskmistele

ettevõtjatele peale alampalga suurem tõus, milles küll formaalselt peavad kokkuleppele

jõudma sotsiaalpartnerid kuid suur probleem seisneb selles, et nendel

sotsiaalpartneritel puudub selleks vajalik esinduslikkus ning seetõttu ka legitiimsus.

2. Mootorsõidukimaksu rakendamisel, kui kõigi poolt ja vastu argumentide kaalumisel

selgub selle mõistlikkus, võiks kõne alla tulla esmakordselt Eestisse omandatud

sõidukite registreerimismaksuga maksustamine (kindlasti ei tohi siin unustada, et

registreerimistoiming on juba maksustatud üsna kõrge riigilõivumääraga). Enne maksu

jõustumist Eestis registreeritud sõidukipark ei tohi olla maksu objektiks, sest

sõidukiomanikel ei ole enam võimalik teha valikut, kas sõiduk omandada või mitte.

Lisaks on üheselt selge, et on ebaõiglane asetada hõreda asustusega piirkondades

elavad ning riigi ja mõne rikkama KOV pakutava tasuta ühistranspordi hüvest pelgalt

elukoha „vale valiku“ tõttu iga-aastase maksuga kui on selge, et autost loobumine jätab

need inimesed ilma hädavajalikest teenustest (arstiabi, toit jms) ning piirab ligipääsu

töökohtadele kuna isegi kohalikud tõmbekeskused ja võimalikud tööandjad on nende

jaoks liiga kaugel. Siin tasub süveneda ka võrdsuspõhiõiguse teemasse ning hinnata, kas

pärast mootorsõidukimaksu kehtestamist (kui vähemjõukad peavad autost loobuma või

tasuma ebamõistlikku mootorsõidukimaksu) on kõigile riigi elanikele tagatud ühetaoline

ligipääs hädavajalikele teenustele ja arstiabile

3. Kui siiski, pärast põhjalikku kaalumist ja analüüsi jääb kandma seisukoht, et iga-aastase

mootorsõidukimaksu kehtestamine koos ühistranspordivõrgu täiustamisega on õiglane,

mõistlik ja kulutõhus, tuleb anda piisava pikkusega üleminekuaeg aastamaksu

rakendamiseks. Jaanuar 2025 on maksukohustuse tekkimiseks liiga varajane aeg.

Omaette probleem on, et maksu tasumise tähtpäev 15. veebruar on samuti liiga

varajane aeg. Tekib ka küsimus, et mis ajaks tuleb esitada maksuteade, et jääks piisavalt

aega maksmiseks.

4. EVEA hinnangul on mootorsõidukimaksu kehtestamisel väga oluline

regionaalpoliitiline aspekt. Autode maksustamisel tuleb kindlasti vahet teha

suuremates linnades ja väljaspool neid registreeritud sõidukitel. Mootorsõidukimaks

võiks olla kõrgem näites Tallinnas, Tartus, Narvas ja Pärnus ehk seal, kus alternatiivseks

liikumise võimaluseks on hästi toimiv ja odav või lausa tasuta ühistransport. Eeltoodud

linnades võiks auto omamine olla kulukam. Isegi Harjumaal (väljaspool Tallinna) aga ei

ole õiglane auto omamist maksustada, sest ühistransport Tallinna ja sellega piirnevate

valdade vahel ei toimi piisavalt hästi võib puudub peaaegu täielikult. Näitena võib tuua

Anija valla (suur ja hõredalt asustatud territoorium) kus Aegviidu suunal (Piibe maantee)

toimiv ühistransport (bussiliiklus) praktiliselt puudub ning rongijaamad Piibe maantee

äärde jäävate külade (nt Soodla, Raudoja, Härmakosu, Vikipalu, Pillapalu jt) elanike jaoks

on ligi 10 km kaugusel. Selliseid näiteid on nii Harjumaal, Võrumaal, Saaremaal kui mujal

Eestis palju. Samuti on suuremad linnad kohad, kus õhu kvaliteet kannatab

kontsentreerunud transpordi väljaheitegaaside tõttu. Ka aega, mida inimesed kulutavad

autodega ummikutes seismisele (ja seistes ka õhu saastamisele), kulub vaid suuremates

linnades – maapiirkondades ja väikelinnades ummikuid ei esine.

5. Väljatöötamiskavatsuses toodud sõidukite vanusekomponent toetab küll vähesel

määral regionaalpoliitilist eesmärki, sest just maapiirkondades on kasutuses rohkem

vanemaid autosid, kuid sellest ei piisa puudulikest ühistranspordiühendustest ja

hädavajalike teenuste kaugusest põhjustatud ebavõrdsuse kompenseerimiseks. Igal

juhul, kui seadusandja siiski jääb aastapõhise mootorsõidukimaksu juurde, on

vanusekomponent mõistlik, sest see aitab keskkonna ressursside säästlikule

kasutamisele kaasa. Juba toodetud autosid on otstarbekas kasutada kuni nende kasuliku

eluea lõpuni. Ka on üldreeglina uuemate autode väärtus kõrgem. Näiteks üle 20 või ka

üle 10 aasta vanustel autodel on varaline väärtus väike või olematu ja seetõttu on selliste

autode omamise maksustamine ebaõiglane.

6. Keskkonnakasutus keskkonnatasude seaduse tähenduses on saasteainete väljutamine

välisõhku. Keskkonnatasu on keskkonna kasutusõiguse hind, mis jaguneb loodusvara

kasutuse tasuks ja saastetasuks. Saastetasu rakendatakse, kui välisõhku heidetakse

paiksest heiteallikast süsinikdioksiidi. Juriidiliselt on üsna kohmakas, kui keskkonnatasu

kõrvale tekib maks, mille osaks on samuti välisõhku heidetava süsinikdioksiidi

maksustamine. Ainus erinevus kavandatava mootorsõidukimaksu puhul näib seisnevat

selles, et paikse heiteallika asemel on liikuv heiteallikas.

7. Arusaamatu on registreerimismaksu tehniline korraldus - maksukorralduse seaduse kohaselt on maks avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. Riigilõivuseaduse kohaselt kehtestatakse riigilõiv näiteks dokumendi väljastamise või muu toimingu eest, millega riigilõivu tasuja saab teatava õiguse, asja või muu hüve. Transpordiameti toimingute eest sõiduki registreerimisel ja registreerimismärgi väljastamisel tasutakse riigilõivu. Riigilõivumäär kehtestatakse üldreeglina lähtuvalt toimingu tegemisega kaasnevatest kuludest (kulupõhimõte).

Põhiseaduses on sõnastatud, et seadusega sätestatakse kas riiklikud maksud või siis lõivud. Kavandatavat registreerimismaksu ei saa kohustada tasuma enne sõiduki registrisse kandmist, sest sellisel juhul oleks sisuliselt tegemist riigilõivuga, kuna maksu maksja saab vastutasuks registrikande ja registreerimismärgi ning võimaluse autot kasutama hakata. Riigilõivu suurus aga peaks olema kulupõhine. Seega saaks maksuna kehtestatava registreerimismaksu tasumise kohustus tekkida alles peale liiklusregistrisse kande tegemist. Pealegi ei ole otstarbekas kohustada maksumaksjat välja arvutama registreerimismaksu summat. Maksuhaldur saab arvutada maksusumma ja esitada maksuteate sõiduki registriandmete alusel ning maksu tasumise tähtaeg peaks olema seaduses sätestatud ja mõistliku pikkusega.

Kokkuvõttes, EVEA on seisukohal, et mootorsõidukimaksu kehtestamine praegu plaanitud viisil

ja ajal ei ole mõistlik ning ei too riigile oodatud kasu. Peamisteks probleemideks on ebavõrdsuse

suurenemine, regionaalpoliitiline kahju hajaasustuse piirkondade elanike täiendavast

pitsitamisest, maapiirkondade ettevõtluse kahjustamine ja mitmed õiguslikud ning sisulised

probleemid puuetega inimeste jt haavatavate ühiskonnagruppide jaoks.

Soovitame üheksa korda mõõta ja üks kord lõigata ehk arutada teemat põhjalikult ja sisuliselt

ning kui üldse, siis alles seejärel tulla tagasi konkreetsete maksumudelite juurde.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ille Nakurt-Murumaa

EVEA President

Koostas: M. Sepp, [email protected]